MKM/24-0142 - "Tarbijakaitseseaduse, riigilõivu seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus"

Tarbijakaitseseaduse, riigilõivuseaduse ja

täitemenetluse seadustiku muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

EELNÕU

KAVAND

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

Tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme ja kaasistujate tasustamise alused

Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 42 lõike 4 alusel.

§ 1. Tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme töö tasustamine

Tarbijavaidluste komisjoni alalisele liikmele makstakse põhipalka suuruses, mis on 80 kuni

100 protsenti riikliku lepitaja ametipalgast.

§ 2. Kaasistuja tasustamine

(1) Kaasistujale, välja arvatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistujale, võib

maksta tasu tarbijavaidlusasja lahendamise eest.

(2) Kaasistujale, välja arvatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistujale, tasu

maksmisel arvestatakse tarbijavaidlusasja materjalidega tutvumiseks üks tund tasustatud

tööaega iga istungi kohta lisaks istungil osaletud ajale.

(3) Kaasistujale tasu maksmise korral on tasu ühe tunni eest võrdne töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud tunnitasu alammääraga. Sellest suuremat tasu võib maksta erandlikel

asjaoludel keerukate vaidluste lahendamise puhul. Vaidluse keerukuse hindamisel arvestatakse

tarbijavaidluste komisjoni esimehe arvamusega.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistuja tasu komisjoni kaasistuja ülesannete

täitmise eest sisaldub tema põhipalgas või kokkulepitud töötasus. Tarbijavaidluste komisjoni

esimehe ettepanekul võib ameti peadirektor määrata teenistujale tarbijavaidluste komisjoni

kaasistuja ülesannete täitmise eest põhjendatud lisatasu.

§ 3. Töötasu väljamaksmine

(1) Kaasistujale tasu maksmise korral makstakse tasu tarbijavaidluste komisjoni koosseisu

kuulunud komisjoni alalise liikme esildise alusel mõistliku aja jooksul pärast menetlust

lõpetava tarbijavaidluste komisjoni otsuse tegemist.

(2) Komisjoni alalise liikme töötasu ja kaasistuja tasu maksab välja Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

Tarbijakaitseseaduse, riigilõivuseaduse ja

täitemenetluse seadustiku muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

EELNÕU

KAVAND

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

Tarbijavaidluste komisjoni asjaajamis- ja töökord

Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 42 lõike 6 alusel.

§ 1. Tarbijavaidlusasja menetluse üldpõhimõtted

(1) Tarbijavaidlusasja lahendab üldjuhul komisjoni kolmeliikmeline koosseis. Liikmetena on

komisjoni koosseisus peale alalise liikme kaks kaasistujat, kellest üks on kauplejate ja teine

tarbijate esindaja.

(2) Komisjoni alaline liige nimetab konkreetse tarbijavaidlusasja läbivaatamiseks ja

lahendamiseks kaasistujad, lähtudes tarbijavaidlusasja valdkonnast ja sisust.

(3) Kui kaasistujaks nimetatud komisjoni liikmel ei ole mõjuval põhjusel võimalik

tarbijavaidlusasja menetlemisel osaleda, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni alalist liiget,

kes valib uue kaasistuja.

(4) Kui tarbijavaidlusasja läbivaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite

alusel on tarbijavaidlusasja asjaolud selged, võib komisjoni alaline liige läbi vaadata ja

lahendada tarbijavaidlusasja ainuisikuliselt komisjoni koosseisu määramata.

§ 2. Komisjoni töökeel

(1) Komisjoni töö toimub eesti keeles. Tarbijavaidlusasja menetluse ja istungi võib poolte ja

komisjoni liikmete nõusolekul pidada ka muus keeles.

(2) Pool ja komisjoni liige võivad lõikes 1 nimetatud nõusoleku igal ajal tagasi võtta, kui tema

keeleoskus osutub tarbijavaidlusasja läbivaatamisel ebapiisavaks.

(3) Kui pool ei valda eesti keelt ja tal ei ole eesti keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui ta

vajab viipekeeletõlgi teenust , korraldab ta selle teenuse saamise ise. Kui pool ei leia mõjuval

põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib komisjon tarbijavaidlusasja

menetlemise edasi lükata.

§ 3. Poolte kutsumine istungile

Pooled kutsutakse istungile kutsega, milles märgitakse järgmised andmed:

1) istungile kutsutava isiku ees- ja perekonnanimi;

2) komisjoni koosseis;

3) istungi toimumise aeg ja koht;

4) tarbijavaidlusasja põhisisu;

5) kohustus teatada komisjoni istungile ilmumata jätmise põhjus;

6) istungile ilmumata jätmise tagajärjed.

§ 4. Komisjoni istungi protokollimine

(1) Komisjoni istung protokollitakse.

(2) Protokolli märgitakse:

1) istungi aeg ja koht ning tarbijavaidlusasja number ja nõude lühikirjeldus;

2) tarbijavaidlusasja läbivaatava komisjoni koosseisu kuuluvate isikute nimed ja protokollija

nimi;

3) poolte, nende esindajate ja tunnistajate, tõlgi nimed ning nende ilmumine ja ilmumata

jätmine;

4) pooltele selgitatud õigused ja kohustused;

5) andmed istungi avalikkuse kohta;

6) andmed avalduste liitmise ja avalduse muutmise kohta;

7) poolte muud avaldused ja taotlused;

8) nõude tunnustamine, nõudest loobumine ja kompromiss;

9) poolte seletuste, nõuete ja vastuväidete ning tunnistajate ütluste põhisisu;

10) istungil tehtud korraldused;

11) andmed dokumentaalsete tõendite tutvustamise kohta;

12) andmed asitõendite ja vaatluse kohta;

13) andmed komisjoni liikmete taandamise kohta;

14) otsuse teatavakstegemise aeg ja andmed otsuse vaidlustamise korra selgitamise kohta;

15) protokolli allkirjastamise kuupäev;

16) lahendi teatavakstegemise aeg.

Tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse

seadustiku ja riigilõivu seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja

Lisa 2

Tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivu seaduse muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastustabel

Nr Esitaja ja ettepaneku/märkuse sisu Arvestamine Põhjendus/selgitus

Rahandusministeerium

1. Tarbijakaitseseaduse (edaspidi TKS) uue § 40

kohaselt on tarbijavaidluste komisjon

(edaspidi komisjon) Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti juures asuv organ

riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1

tähenduses. Eelnõukohase TKS § 41 lõike 1

kohaselt on komisjonil alalised liikmed

(edaspidi komisjoni esimees) ja komisjoni

täiendav liige (edaspidi kaasistuja). TKS § 41¹

lõike 1 kohaselt korraldab tarbijavaidlusasja

menetlemise komisjoni juhtiv esimees, kes

määrab tarbijavaidlusasja lahendava komisjoni

esimehe. Seega on eelnõu kohaselt kasutatud

sõnu „komisjon“ ja „esimees“ kahes

tähenduses (komisjoni kui organi juht on küll

„juhtiv esimees“), mis teeb eelnõust

arusaamise keeruliseks. Kuigi kontekstist

selgub, mida mõnes paragrahvis on silmas

peetud, siis õigusselguse seisukohast peaks

seadus olema lihtsasti jälgitav. Seetõttu teeme

ettepaneku kaaluda terminoloogia

muutmist selliselt, et selgelt eristuksid

organid, vaidlusi lahendavad üksused ja

nende juhid. Lisaks märgime, et viidatud

riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punktis 1 ei

ole defineeritud organit, vaid on viidatud

seadusega vaidluste kohtuväliseks

lahendamiseks loodud organile ehk juhul, kui

TKS-s reguleeritakse organ, kes lahendab

vaidlusi kohtuväliselt, siis tegelikult sellega

viidataksegi mh tema tekitatud kahjule. See

tähendab, et need seadused viitavad

vastastikku üksteisele.

Arvestatud ja

selgitatud 1) Terminolgoogia muutmise

ettepanekut on arvestatud ning

eelnõus on terminoloogiat läbivalt

muudetud selliselt, et sõna

„komisjon“ all on mõeldud komisjoni

kui organit. Komisjoni tööd ja

ülesannete täitmist korraldab juhtiv

esimees. Komisjonile esitatud

vaidlusi lahendavad komisjoni

alalised liikmed ja koosseisulised

liikmed ehk kaasistujad.

2) Viide riigivastutuse seadusele

Paragrahviga 40 määratletakse

tarbijavaidluste komisjon

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti (TTJA) juures asuva ja

tarbijavaidlusi lahendava organina.

Sidumine riigivastutuse seadusega

sarnaselt töövaidluskomisjoni ja

riigihangete

Vaidlustuskomisjoni regulatsioonile,

määrab, et tarbijavaidluskomisjonis

vaidluse lahendamisel ja

õigusemõistmisel tekitatud kahju

saab nõuda üksnes juhul, kui

menetluse käigus on

komisjon toime pannud kuriteo.

Sätte sõnastamisel on võetud

eeskujuks töövaidluse lahendamise

seaduse § 4 lg 1, mille kohaselt on

töövaidluskomisjon (edaspidi ka

komisjon) Tööinspektsiooni juures

asuv kohtuväline töövaidlusi

lahendav organ riigivastutuse seaduse

§ 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses.

Sarnaselt on sätestatud ka

riigihangete seaduse § 187 lõikes 14,

mille kohaselt on vaidlustuskomisjon

kohtuväline vaidluste lahendamise

organ riigivastutuse seaduse § 15

lõike 2 punkti 1 tähenduses.

2. TKS § 36 lõike 1 kohaselt ei või vaidluste

kohtuvälise lahendamise menetluse

tulemuseks olla tarbijale õiguslikult siduv

otsus (eelnõuga seda sätet ei muudeta). Samas

tarbijavaidluskomisjoni puhul nähakse küll

ette, et on kompromiss ja jõustunud otsus.

Miks vaidluste kohtuvälise üksuse puhul on

see jäetud muutmata?

Arvestatud Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse

paragrahvi 36 lõiget 1 selliselt, et

tulemus ei või olla siduv, välja

arvatud juhul, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Eelnõuga on kavas reguleerida

konkreetselt seaduse alusel loodud

üksuse menetlust ja otsuseid.

Menetluse reeglid tehakse sarnaseks

töövaidluse lahendamise komisjoni

menetluse reeglitele ning tuuakse

sisse mitmeid TsMS põhimõtteid, et

võimaldada otsuste siduvaks

tegemist. Teiste üksuste menetlusi

eelnõukohaste muudatustega ei

reguleerita.

3. Teeme ettepaneku täpsustada TKS § 41¹

sõnastust. Nimetatud paragrahvi lõike 1

kohaselt korraldab tarbijavaidlusasja

lahendamise menetlemise komisjoni juhtiv

esimees, kes määrab tarbijavaidlusasja

lahendava komisjoni esimehe. Lõike 2

kohaselt korraldab komisjoni esimees talle

määratud tarbijavaidlusasja menetluse

läbiviimise. Mida on täpsemalt mõeldud lõike

1 esimeses lauses, st mida konkreetselt peab

komisjoni juhtiv esimees vaidlusasja

lahendamise menetluse raames tegema, mis

kohustused talle langevad? Kas ainult, et juhtiv

esimees määrab komisjoni esimehe? Või teeb

ta ka muid menetluslikke samme? Abi ei ole

selguse saamisel ka seletuskirjast.

Arvestatud Komisjoni juhtiva esimehe ja alaliste

liikmete pädevusi on mõnevõrra

täpsustatud ja täiendavalt lahti

kirjutatud §-s 411.

Selgituseks:

Vaidlusasja menetlemise

korraldamiseks ongi juhtiva esimehe

ülesanne eelkõige määrata vaidlus

konkreetsele alalisele liikmele, kes

hakkab vaidlust edasi menetlema

(otsustab menetlusse võtmise,

koosseisu määramise, vaatab läbi

jne). Samas võib ette tulla ka teisi

toiminguid, näiteks

taandamisavalduste läbivaatamine

(eelnõukohane § 501 lg 5), vajadusel

asja määramine uuele alalisele

liikmele jm.

Menetluslikke samme konkreetses

vaidluses teeb juhtiv esimees aga

juhul, kui vastav vaidlus on temale

määratud.

4. TKS § 49¹ on reguleeritud menetlustasu.

Palume paragrahvi lisada säte, mille kohaselt

menetlustasu laekub riigieelarvesse.

Selgitatud Paragrahv 491 on eelnõust välja

jäetud. Väljajätmise põhjuseks on

asjaolu, et menetlustasu nõudmine

Tulenevalt riigieelarve seadusest kajastatakse

riigieelarves vahendid, mida riik eelarveaastal

plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja

kasutada, sealjuures on tulud kõik vahendid,

mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab

toetusena (riigieelarve seaduse § 26 lõige 1 ja

lõike 4 punkt 1).

võib teatud juhtudel kahjustada

seadusekuulekaid kauplejad.

Vältimaks osalise menetlustasu

väljamõistmist, sunnib menetlustasu

nõue võib sundida kauplejaid

vaidluse lahendamist tarbijavaidluste

komisjonis iga hinna eest vältima

ning leidma tarbijat rahuldava

lahenduse ka siis, kui tarbija

nõudmine on tegelikult kasvõi

osaliselt põhjendamatu.

Menetlustasu nõue võib töötada

mõnevõrra vastu ka eelnõu

eesmärgile. Menetlustasu maksmise

risk võib suurendada kauplejate

rahulolematust ning kauplejate

usaldus tarbijavaidluste kohtuvälise

lahendamise süsteemi osas võib

langeda veelgi.

5. Kui TKS § 51 lõike 4 punkti 7 sõnastuse

aluseks on direktiivi 2013/11/EL artikkel 10

lõige 2, mille kohaselt „liikmesriigid tagavad,

et vaidluste kohtuvälise lahendamise

menetluste puhul, mille eesmärk on vaidluse

lahendamine määratud lahenduse abil, võib

kõnealune lahendus olla poolte suhtes siduv

ainult siis, kui pooli teavitatakse eelnevalt selle

lahenduse siduvast iseloomust ning nad on

sellega selgesõnaliselt nõus“, siis võiks

kaaluda TKS § 51 lõike 4 punkti 7 sõnastuse

täpsustamist. Eelnõu sõnastusest ei pruugi

inimene, kes ei ole menetluslike terminitega

tuttav, aru saada, et otsus on poolte jaoks siduv

ja täitmiseks kohustuslik.

Arvestatud

Eelnõukohast TKS § 51 lõike 3

(endine lg 4) punkti 7 on täiendatud

järgnevalt:

„tarbija kinnitus selle kohta, et tarbija

on teadlik ning nõustub sellega, et 30

päeva pärast komisjoni otsuse

tegemist otsus jõustub ja on

täitmiseks kohustuslik, kui pool ei

pöördu samas vaidluses kohtusse“

6. TKS § 513 lõike 2 kohaselt: „Avalduse

menetlusse võtmisest keeldumine ja selle

põhjendus tehakse avaldajale viivitamata

kirjalikult teatavaks.“ Kuidas see on kooskõlas

tarbijavaidluste direktiivi art 5 lõike 4

eelviimase alalõikega „Kui vaidluste

kohtuvälise lahendamise üksusel ei ole

kooskõlas tema menetluseeskirjadega

võimalik talle esitatud kaebust menetleda,

esitab asjaomane üksus kolme nädala jooksul

alates kaebuse toimiku laekumisest mõlemale

poolele põhjenduse selle kohta, miks ta

vaidlust ei menetle.“ Ehk kas direktiivi

kohaselt ei tuleks ka menetlusse võtmisest

keeldumise otsus teha teatavaks kauplejale?

Selgitatud Antud sättes on rohkem keeldumise

aluseid, kui direktiivis. Näiteks ei ole

direktiivis järgmiseid aluseid: tarbija

ei ole kõrvaldanud avalduses

esinevaid puudusi; vaidlus ei kuulu

komisjoni pädevusse (nt kui vaidlus

puudutab tervishoiu teenuse

osutamist); nõue on komisjonis juba

lahendatud jm. Nende puhul ei ole

vajalik ja vahel ka mõistlik igal korral

kauplejat keeldumisest teavitada.

Need, mille osas direktiivis kaupleja

teavitamise kohustus kehtib, on

kehtestatud kehtiva TKS §-s 32 ja

komisjonil nende osas igal juhul

teavitamise kohustus.

7. Kas avaldusest loobumine (TKS § 51⁵) on

sama, mis TKS § 556 lõike 1 punkt 2 nõudest

loobumine? Kas siin võib tekkida segadus

TKS § 51⁴ avalduse muutmisega, nt kui tarbija

avalduse muutmise jooksul mõnest nõudest

loobub. Arvatavasti ei tohiks selline olukord

kaasa tulla menetluse lõpetamist.

Arvestatud Mõeldud on siiski avaldusest

loobumist ning eelnõus on § 556 lõike

1 punktis 3 asendatud sõna „nõudest“

sõnaga „avaldusest“.

8. Eelnõu § 543 lõike 2 esimese lause kohaselt

võib komisjon kutsuda tunnistaja istungile ja

teise lause kohaselt tagab tunnistaja istungile

ilmumise pool, kelle taotlusel tunnistaja

istungile kutsutakse. Ehk esimese lause

kohaselt kutsub tunnistaja istungile komisjon,

aga teise lause kohaselt justkui üks pooltest.

Kes siis kutsub või mida siin täpsemalt

mõeldud?

Selgitatud Komisjon küll kutsub tunnistaja

istungile, aga ei saa tagada, et

tunnistaja ka kohale tuleb. Tunnistaja

osalemine istungil toimub tema vaba

tahte alusel ja komisjonil ei ole

kohustust tagada tunnistaja osalemine

istungil.

9. TKS § 58 lõikes 1 on kohtusse pöördumine

määratletud kalendripäevades, muudes sätetes

on kalendripäevadele viidatud lihtsalt „päev“

nt TKS § 59 lõikes 2: „Kohustatud isik peab

menetlustasu maksma 30 päeva jooksul

komisjoni otsuse jõustumisest arvates.“ Ka

TsMS ei kasuta kalendripäeva mõistet. Palume

terminid ühtlustada.

Selgitatud Kuivõrd eelnõust on jäetud välja § 491

menetlustasu maksmise kohustuse

kohta, ei ole vajadust ka §-i 59 järele,

mistõttu on ka see eelnõust välja

jäetud.

10. TKS § 58² lõike 2 kohaselt tühistatakse

jõustumata otsus määrusega juhul kui esineb

TKS § 51⁵ lõikes 1 või § 55⁵ lõikes 1 sätestatud

alus. TKS § 51⁵ lõige 1 sätestab vaid avaldaja

õiguse loobuda avaldusest igal ajal. Samuti

sätestab TKS § 55⁵ lõige 1 poolte ja esimehe

õiguse teha omapoolne ettepanek lahendada

vaidlus kompromissiga. Nimetatud sätted

annavad vaid õigused, kuid need ei ole

tegelikult menetluslikud sammud, st

avaldusest ei ole veel loobutud, samuti ei ole

kompromissi sõlmitud. Näiteks võib pool teha

kompromissi ettepaneku, mis on heade

kommetega vastuolus või teine pool ei ole

kompromissiga nõustunud. Sellise

kompromissi ettepaneku alusel ei tohiks veel

komisjoni otsust tühistada. Seega võiks

kaaluda, kas siinkohal oleks asjakohasem säte

TKS § 55⁵ lg 3 – siduda otsuse tühistamine

kompromissi määrusega kinnitamisega ning

menetluse lõpetamisega. Avaldusest

loobumise olukorras võiks kaaluda jõustumata

otsuse tühistamise sidumist TKS § 51⁵ lõikega

5.

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on muudetud TKS § 58² lõike

2 sõnastust järgmiselt: „(2) Komisjoni

alaline liige tühistab jõustumata

otsuse käesoleva seaduse § 515 lõikes

1 sätestatud võimaluse kasutamise ja

§ 555 lõike 3 teises lauses sätestatud

juhul.“

Kompromissi puhul on otsuse

tühistamine seotud kompromissi

määrusega kinnitamisega. Avaldusest

loobumise puhul loobumise

võimaluse kasutamisega.

11. TKS § 59 lõike 2 kohaselt makstakse

menetlustasu otsuses näidatud

Rahandusministeeriumi pangakontole.

Leiame, et sellist informatsiooni konto

kuuluvuse kohta ei ole otstarbekas seaduse

tasandil esitada. Antud juhul ei ole seaduse

alusel võimalik ikkagi teada saada, millisele

konkreetsele pangakontole tuleks

menetlustasu tasuda ning teisalt teeks see

Riigikassa tööd jäigemaks, sest kui süsteem

muutub, on vaja muuta seadust.

Selgitatud Kuivõrd eelnõust on välja jäetud

menetlustasu maksmise kohustus (§

491), puudub vajadus ka § 59 järele

ning ka see jäetakse eelnõust välja.

12. Kahtleme, kas normitehniliselt on võimalik

ühe muutmiskäsuga ära muuta terve TKS 6.

peatükk, sh lisada ülaindeksitega sätteid.

Selgitatud Eelnõuga muudetakse tervet

struktuuriosa (peatükk), mitte aga

struktuuriosa osasid paragrahve,

mistõttu on asjakohane teha seda ühe

muudatusena ja säilitada seaduse

ülejäänud sätete endine

numeratsioon.

13. Eelnõuga tutvudes tekkisid järgmised

küsimused, millele palume selgitust

seletuskirjas:

1) Kas avaldus võetakse menetlusse, kui

pooled on sõlminud vaidluste lahendamiseks

vahekohtu kokkuleppe?

2) Kas kompromissi saab tühistada ja selle

tühisusele tugineda TsÜS nimetatu alustel (ehk

kas on samad tingimused kompromissi osas

kui TsMS § 430 lõiked 8 ja 9)?

3) Kuidas on lahendatud olukord, kui avaldus

on määrusega menetlusse võetud, dokumendid

kauplejale edastatud, kuid kaupleja ei vasta

komisjonile (kirjalikus menetluses) või ei tule

istungile? Kas tehakse tagaseljaotsus?

Selgitatud 1) Eelnõu ei näe ette sellist alust

avalduse menetlusse võtmisest

keeldumiseks.

2) Eelnõu ei näe ette kompromissi

tühistamise aluseid. Samas on

tarbijavaidluste komisjonis sõlmitud

kompromissi jõustumise eelduseks

selle kinnitamine komisjoni alalise

liikme poolt. Kinnitamine ei ole aga

lihtsalt formaalsus, vaid

eelnõukohane TKS § 555 lg 4 näeb

ette, et komisjoni alaline liige ei

kinnita kompromissi, kui see on

vastuolus seaduse või heade

kommetega või kui kompromissi ei

ole võimalik täita.

3) Ka kehtiva TKS kohaselt on

komisjonil võimalik otsust teha juhul,

kui kaupleja ei vasta või ei tule

istungile kohale. Kehtiva TKS § 51 lg

1 sätestab, et vaidlus lahendatakse

poolte kirjalikult esitatud ning

sekretariaadi kogutud teabe ja

tõendite alusel. Sama paragrahvi

lõike 5 kohaselt, kui vaidlev pool

jätab mõjuva põhjuseta istungile

ilmumata, vaadatakse vaidlus läbi

tema kohalolekuta.

Eelnõus jäävad need põhimõtted

valdavalt samaks.

14. TKS § 58¹ lõike 1 selgituses seletuskirjas on

märgitud, et „Analüüsides TsMS §-s 428

sätestatud hagi läbivaatamata jätmise aluseid,

on TVK otsuse jõustumine õiguslikult

korrektne vaid juhul, kui kohus jätab hagi läbi

vaatamata põhjusel, et õigustatud isiku nimel

hagi esitanud isik ei ole tõendanud

esindusõiguse olemasolu.“ Nimetatud

põhimõte on sätestatud TsMS § 423 lõike 1

punktis 9.

Arvestatud Eelnõu seletuskirjas on viidet

parandatud asendades viidet §-le 428

viitega §-le 423.

15. Eelnõu seletuskirja kohaselt on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium esitanud

taotluse riigi eelarvestrateegia 2021–2024

protsessis lisavajaduse 100 tuhande euro

suuruses summas tarbijavaidluste komisjoni

menetluskorra muutmisega seonduvateks

kuludeks. Täpsustame – kas tegemist ei olnud

riigi eelarvestrateegia 2022–2025 protsessiga?

Seletuskirja tuleks täiendada, kuidas on plaanis

eelnõuga tekkivad kulud katta. Taotluse

esitamine riigi eelarvestrateegia protsessis ei

tähenda automaatselt, et täiendavaid

vahendeid saadakse, mistõttu on vajalik

täpsemalt välja tuua, kuidas on kavas

lisanduvad kulud katta.

Selgitatud Kulude katmine on planeeritud

eelkõige riigi eelarvestrateegia

protsessi kaudu saadud vahenditega.

Tartu Ringkonnakohus

1. Menetluse keel.

Tarbijakaitseseaduse eelnõu (edaspidi TKS) §

46 lg 1 teise lause kohaselt võib

tarbijavaidlusasja menetluse ja istungi poolte

ja komisjoni liikmete nõusolekul läbi viia ka

muus keeles. Selliselt on menetluse mõnes

muus keeles läbiviimine võimalik palju

ulatuslikumalt kui seaduse eeskujuks oleva

töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi

TvLS) § 131 kohaselt, mille järgi võib muus

keeles läbi viia üksnes istungi, kusjuures

protokollida tuleb ikkagi eesti keeles.

Arvestades võimalust, et komisjoni

menetlusele võib järgneda kohtumenetlus, mis

toimub eesti keeles ja mille juurde tuleb võtta

komisjoni menetluse materjalid, tuleks

komisjoni menetluse tervikuna muus keeles

läbiviimisel reguleerida, kuidas korraldada

komisjoni otsuse vaidlustamisel komisjoni

menetluse materjalide tõlkimine. Kaaluda

tuleks töövaidluskomisjoni menetlusele

sarnase regulatsiooni kasutuselevõttu, kus

menetlus toimub igal juhul eesti keeles ning

poolte kokkuleppel ja komisjoni nõusolekul

Mitte arvestatud Arvestades seda, et komisjon

lahendab ka piiriüleseid vaidlusi, on

ilmne, et sageli ei valda tarbijad eesti

keelt ja on asjakohane, et ka menetlus,

sh menetluse materjalid võiksid

teatud juhtudel olla siiski muus

keeles. Komisjoni eesmärk on

lahendada vaidlust efektiivselt, sh

lihtsalt, kiirelt ja väikeste kuludega.

Seetõttu on mõistlik, et kui pooled ja

komisjoni liikmed on menetluse

pidamisega muus keeles nõus, siis

pooltel ei ole tarvis teha lisakulutusi

menetlusdokumentide tõlkimiseks

või tõlgi kaasamiseks.

Lisaks saab teine pool alati

Lisaks ei pea pooled nõustuma

menetluse läbi viimisega muus

keeles. Sel juhul tuleb ka komisjonile

esitada eesti keelde tõlgitud

dokumendid.

võib üksnes istungit pidada võõrkeeles,

protokollides seda samas eesti keeles.

Kui aga vaidlusega pöördutakse

lõpuks siiski kohtusse, siis

kohtumenetluses toimub kõik

samamoodi nagu kehtiva korra

kohaselt.

2. Riigilõiv ja menetluskulude jaotus.

TKS §-ga 47 ja riigilõivuseaduse (edaspidi

RLS) muudatustega kehtestatakse tarbijale

tarbijavaidluskomisjoni pöördumiseks

riigilõiv. TKS § 47 osas võib seletuskirjast

lugeda, et eelnõus kavandatud muudatuste

kohaselt võib tarbijavaidluste komisjon

otsustada tarbija nõuet rahuldavas otsuses

riigilõivu hüvitamise kaupleja poolt. Eelnõu

tekstis vastav säte puudus. TKS § 49 kohaselt

kannavad hoopis pooled enda menetluskulud

ise, st ka avalduse rahuldamise korral ei saa

tarbija nõuda vastaspoolelt riigilõivu

hüvitamist. Seletuskirja kohaselt peaks küll

TKS § 49 lg 2 võimaldama riigilõivu tarbija

kasuks välja mõista, kuid eelnõu tekstist seda

ei leia.

Arvestatud Riigilõivu hüvitamine kaupleja poolt

on sättest ekslikult välja jäänud.

Eelnõukohast §-i 47 on täiendatud

selliselt, et komisjon otsustab tarbija

nõuet rahuldavas otsuses tarbija

tasutud riigilõivu hüvitamise kaupleja

poolt.

3. Kohtusse pöördumine.

Eelnõu TKS §-s 58 on kohtusse pöördumise

kord sisuliselt kopeeritud TvLS-st. Seejuures

ei ole pööratud tähelepanu sellele, et TvLS-i

regulatsioonis on mõningaid probleeme.

Esiteks puudub regulatsioon selle kohta, kes

peab tasuma hagilt riigilõivu juhul, kui

komisjon tarbija avalduse rahuldab ning

kohtusse pöördub kaupleja. Mõistlik oleks

enne 01.01.2018 kehtinud individuaalse

töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi

ITVS) § 24 lg 4 viimases lauses sisaldunud

regulatsioon, mille kohaselt peab riigilõivu

tasuma kohtusse pöördunud isik, st kaupleja.

Teiseks on segadust tekitav TKS § 58 lg 3 teine

lause, mille kohaselt võib hagis esitada üksnes

samad nõuded, mis esitati tarbijavaidluste

komisjonile. Selle nõude eesmärk jääb

arusaamatuks. Riigikohus on sama sisuga

varem kehtinud ITVS § 24 lg 3 kohta leidnud,

et see välistab küll samas avalduses uute

nõuete esitamist, kuid uued nõuded saab

esitada eraldi hagina, mida kohus peab siiski

menetlema ja mida on võimalik algse hagiga

liita (3-2-1-48-08). Sellises olukorras oleks

Arvestatud 1) Eelnõus on § 58 lõiget 4 täiendatud

kolmanda lausega nii, et riigilõivu

peab tasuma kohtusse pöördunud isik,

st kaupleja: „Avalduselt tuleb tasuda

riigilõivu summas, mille hageja oleks

pidanud tasuma hagi esitamise

korral.“

2) Tõepoolest praktilisest küljest on

võimalik neid täiendavaid nõudeid

sama hagi raames menetleda. Seetõttu

ei ole piirangu järele vajadust ning

seetõttu on eelnõust välja jäetud § 58

lg 4 teine lause „Hagis võib esitada

üksnes samad nõuded, mis esitati

tarbijavaidluste komisjonile.“.

mõistlikum lubada uute nõuete esitamine kohe

kohtusse pöördumisel.

4. Menetlustasu.

TKS § 491 näeb ette menetlustasu. Seletuskirja

kohaselt võiks menetlustasu vormis

menetluskulu osaline sissenõudmine

kauplejalt motiveerida kauplejaid senisest

enam tegelema tarbija probleemiga ja sellele

lahenduse otsimisega ning aitaks kaudselt

vähendada võimalike pöördumiste arvu

tarbijavaidluste komisjoni ning riigipoolseid

kulutusi tarbija ja kaupleja vaheliste vaidluste

lahendamisele. Selgusetuks jääb, kas

menetlustasu jääb kaupleja kanda ka juhul, kui

pooled pöörduvad samas vaidluses kohtusse

ning kohtulahendiga muudetakse TVK otsust

osaliselt. Eelnõu järgi nõutakse menetlustasu

sisse komisjoni jõustunud otsuse alusel.

Olukorras, kus üks pooltest pöördub kohtusse,

komisjoni otsus TKS § 581 järgi üldjuhul ei

jõustu. Seega võib selline regulatsioon kaasa

tuua selle, et kaupleja pöördub vaidlusega

kohtusse üksnes selleks, et pääseda

menetlustasu maksmisest. Lahenduseks oleks

täiendada sätet selliselt, et menetlustasu

mõistetaks välja ka kohtus hagi rahuldamise

korral.

Selgitatud Paragrahv 491 on eelnõust välja

jäetud. Väljajätmise põhjuseks on

asjaolu, et menetlustasu nõudmine

võib teatud juhtudel kahjustada

seadusekuulekaid kauplejad.

Vältimaks osalise menetlustasu

väljamõistmist, sunnib menetlustasu

nõue võib sundida kauplejaid

vaidluse lahendamist tarbijavaidluste

komisjonis iga hinna eest vältima

ning leidma tarbijat rahuldava

lahenduse ka siis, kui tarbija

nõudmine on tegelikult kasvõi

osaliselt põhjendamatu.

Menetlustasu nõue võib töötada

mõnevõrra vastu ka eelnõu

eesmärgile. Menetlustasu maksmise

risk võib suurendada kauplejate

rahulolematust ning kauplejate

usaldus tarbijavaidluste kohtuvälise

lahendamise süsteemi osas võib

langeda veelgi.

5. TKS § 581 lg 1 p 4.

TKS § 581 lg 1 p 4 järgi jõustuks komisjoni

otsus juhul, kui kohus lõpetab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

428 lg 1 p 2 alusel asjas menetluse põhjusel, et

on olemas samas vaidluses varasem jõustunud

pooltele siduv lahend, mis välistab uue

kohtusse pöördumise. Selle sätte järgi tekiks

olukord, kus on olemas sama vaidluse kohta

kaks erinevat jõustunud lahendit: komisjoni

otsus ja see varasem lahend, mille tõttu kohus

menetluse lõpetas. Sellise olukorra tekkimist

tuleks vältida.

Arvestatud § 581 lg 1 punktist 4 võetud välja viide

TsMS § 428 lg 1 punktile 2.

Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti

Liit (AMTEL)

1. - tänane redaktsioon töötab mõningatest

ebakohtadest hoolimata suhteliselt mõistlikult.

Autodega seotud vaidlustes on arutelud olnud

sisukad ning professionaalsed ja me ei näe

selles osas uuel redaktsioonil eeliseid;

- uus redaktsioon ei muuda meie hinnangul

krooniliselt ebaausaid kauplemisvõtteid

kasutava kaupleja korralekutsumist ja tarbija

Selgitatud

Muudatusi on vaja, kuivõrd kehtivas

süsteemis on mitmeid murekohti ja

poolte usaldus komisjoni menetluse

vastu on madal.

Eelnõu eesmärk on suurendada

menetlusosaliste usaldust

tarbijavaidluste komisjoni ja seal

läbiviidava menetluse vastu, tõsta

probleemi lahendamist tulemuslikumaks, vaid

see suurendab korrektsete kauplejate

haldus- ja finantskoormust ning

väljapressivate kaebuste hulka nende vastu;

menetluse kvaliteeti ning

tarbijavaidluste komisjoni

tulemuslikkust.

Eelnõu eeskujuks on võetud mh

töövaidluskomisjoni,

üürivaidluskomisjoni ja riigihangete

vaidlustuskomisjoni regulatsioonid.

2. - me ei toeta riigilõivu kehtestamist

ettevõtjatele (eelmise punkti valguses);

Arvestatud Paragrahv 491 on eelnõust välja

jäetud. Väljajätmise põhjuseks on

asjaolu, et menetlustasu nõudmine

võib teatud juhtudel kahjustada

seadusekuulekaid kauplejad.

Vältimaks osalise menetlustasu

väljamõistmist, sunnib menetlustasu

nõue võib sundida kauplejaid

vaidluse lahendamist tarbijavaidluste

komisjonis iga hinna eest vältima

ning leidma tarbijat rahuldava

lahenduse ka siis, kui tarbija

nõudmine on tegelikult kasvõi

osaliselt põhjendamatu.

Menetlustasu nõue võib töötada

mõnevõrra vastu ka eelnõu

eesmärgile. Menetlustasu maksmise

risk võib suurendada kauplejate

rahulolematust ning kauplejate

usaldus tarbijavaidluste kohtuvälise

lahendamise süsteemi osas võib

langeda veelgi.

3. - AMTELi arvates võiks lisada "musta

nimekirja" sattunud ettevõtetele teatud

riigipoolsete mugavusteenuste piiramist

(autonduses näiteks "PROOV" numbrite

kasutamise keelamist);

Mittearvestatud Eelnõu näeb ette siduvad otsused, mis

tähendab, et enam ei kanta kauplejat

mitte mustanimekirja, vaid tarbija

saab vajadusel pöörduda kohtutäituri

poole. Otsuste sundtäidetavus peaks

motiveerima kauplejaid tänasest

enam otsuseid vabatahtlikult täitma.

4. - vajalik oleks "musta nimekirja" lihtsama

leitavuse tagamine ning jagamine selgelt

kategooriatesse (tänasel päeval tarbijate poolt

raskelt leitav ja otsingute teostamine kaupleja

osas suhteliselt keeruline);

Mittearvestatud Eelnõu näeb ette siduvad otsused, mis

tähendab, et enam ei kanta kauplejat

mitte mustanimekirja, vaid tarbija

saab vajadusel pöörduda kohtutäituri

poole. Otsuste sundtäidetavus peaks

motiveerima kauplejaid tänasest

enam otsuseid vabatahtlikult täitma.

5. - meie hinnangul on uue redaktsiooni järgi

TVK esimees TTJA töötaja, ehk TVKs

kujuneb välja suhe 2:1 ettevõtja kahjuks.

Tänasel päeval on praktiseeriv jurist oma

Tarbijavaidluste komisjon küll

tegutseb TTJA juures, kuid on siiski

sõltumatu organ ja peab otsuste

tegemisel lähtuma seadusest.

otsustes sõltumatu ja meie hinnangul üsna

objektiivne;

Eelnõukohane § 40 näeb ette, et

komisjon on sõltumatu ja lähtub

tarbijavaidlusi lahendades

õigusaktidest.

Ühtlasi näeb eelnõu ette komisjoni

alalise liikme (täna nimetatud

„esimees“) valimise reeglid.

Komisjoni alalise liikme valimisele

tuleb kaasata erinevad osapooled.

6. - meie hinnangul ei tee 3,48€ tunnitasu

maksmine erialaliidust kaasistujate kaasamise

protsessi lihtsamaks, tasu ei ole eksperdile eriti

motiveeriv. AMTELi esindajana olen seda

tööd teinud vabatahtlikuna

20 aastat ja usun, et tipp-spetsialisti kaasamine

on lihtsam, paludes vabatahtlikku abi, kui

makstes põhikoha töötasuga võrreldes

äärmiselt väikest tasu;

Selgitatud On arusaadav, et tasu on võrdlemisi

madal, kuid arvestades sellega, et täna

teevad kaasistujad sama tööd tasuta,

on igati positiivne, et tulevikus on

selle eest ette nähtud ka mingi tasu.

7. - Positiivse poole pealt hindame ja toetame

tarbijapoolse lõivu kehtestamist;

Teadmiseks

võetud

8. - Lisaks hindame mõistlikuks TVK esimehe

õigust määrata istungi läbiviimist suulise või

kirjalikuna. Suulise istungi kasuks otsustamise

põhiliseks aluseks võiks olla eelkõige

võimalus jõuda TVKs kompromissile. Selle

võimaluse eelduslikul puudumisel viiakse

istung läbi igal juhul kirjalikult.

Teadmiseks

võetud ja

selgitatud

Suulise istungi kasuks otsustamisel

on üheks aluseks kindlasti ka

kompromissile jõudmise

võimalus/tõenäosus, kuid see ei saa

alati olla põhiliseks aluseks. Praktikas

võib tekkida olukordi, mil esitatud

tõendite pinnalt ei ole võimalik

asjaoludest lõplikult aru saada ja on

vajalik ka poolte suuline

ärakuulamine. Komisjonil peaks ka

siin ikkagi olema võimalik istungit

korraldada.

9. AMTEL soovitab väga tõsiselt kaaluda, kas

uue redaktsiooni kehtestamine esitatud kujul

on ilmtingimata vajalik ja mõistlik. Ilmselt

saame planeeritud arutelu käigus jõuda

mõistlike ja meie kaubandus- ja

teenindusmaastikku paremaks ja ausamaks

muutvate lahendusteni.

Selgitatud Eelnõusse on sisse viidud mitmed

muudatused, muuhulgas on välja

jäetud kauplejate kohustus tasuda

menetlustasu.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL)

1. Komisjoni esimeeste koosseisulised

ametikohad. EEEL toetab Eelnõuga

kavandatud muudatust, mille kohaselt luuakse

tarbijavaidluste komisjoni esimeeste

tähtajalised ametikohad, et ühtlustada

tarbijavaidluste menetlusi ja tõsta komisjoni

otsuste kvaliteeti. Nõustume, et Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures püsivalt

moodustatavate ametikohtade raames oleks

Teadmiseks

võetud

komisjoni esimeestel võimalik tarbija-

valdkonna arengusse panustada märksa enam

võrreldes praeguse olukorraga, mil komisjoni

esimehe ülesandeid täidetakse valdavalt enda

põhitöö kõrvalt.

2. Komisjoni esimeeste arv ja spetsialiseerumise

võimalus. Meie hinnangul ei pruugi kolm

ametikohta olla piisav, et tagada kvaliteet väga

erinevate valdkondlike vaidluste lahendamisel.

Detsembri alguses Eelnõu aruteluks

korraldatud seminaril tõdeti, et

tarbijavaidlused hõlmavad väga erinevaid

valdkondi. Tarbijakaebuste killustamine

erinevate komisjoni esimeeste vahel, ilma

spetsialiseerumist võimaldamata, ei pruugi

suurendada otsuste kvaliteeti (näiteks oleks

keeruline samaaegselt spetsialiseeruda nii

ehituse, turismi kui ka krüptorahade

küsimustes), mistõttu oleks otstarbekas, kui

esimeeste arv oleks kavandatust suurem ning

komisjonide esimeestel oleks võimalik

spetsialiseeruda kindlate valdkondade

vaidluste lahendamisele. Ka Ernst & Young on

analüüsi „Tarbijavaidluste kohtuvälise

lahendamise võimalikud mudelid Eestis“

lõpparuandes (edaspidi Lõpparuanne) välja

toonud, et mitmetes riikides on loodud väga

erinevad ADR-üksused, kes tegelevadki kindla

valdkonna vaidlustega ning tehakse ettepanek,

et ka Eestis tuleks spetsialiseerumise

suurendamiseks kaaluda erialaste komisjonide

loomist (Lõpparuande lk 6). Nõustume, et

spetsialiseerumine ka komisjoni esimeeste

tasandil aitaks paremini tagada komisjoni

otsuste kvaliteeti ning otsuste usaldusväärsust

valdkonna kauplejate hulgas, samuti peaks

erialaliitudel olema võimalus kaasa rääkida

komisjoni esimeeste nimetamise küsimuses.

Selgitatud Eelnõu ei näe kindlat esimeeste arvu

ette, seega sisuliselt saab vajadusel ja

võimalusel ka rohkem esimehi

ametisse nimetada.

Kaasistujate tasustamine ja tasumäär. Täna

kehtiva seaduse kohaselt ei maksta komisjoni

kaasistujatele tasu komisjoni töös osalemise

eest. Eelnõus nähakse ette, et kaasistujale

arvestatakse tarbijavaidluse materjalidega

tutvumiseks üks tund tasustatud tööaega iga

istungi kohta lisaks istungil osaletud ajale ning

ühe tunni tasu võrdub TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud tunnitasu alammääraga. Alates

2022. aastast on tunnitasu alammääraks 3,86

eurot, mis tähendab ühe istungi kohta

keskmiselt 2x 3,86 = 7,72 eurot (brutotasuna).

Selgitatud On arusaadav, et tasu on võrdlemisi

madal, kuid arvestades sellega, et täna

teevad kaasistujad sama tööd tasuta,

on igati positiivne, et tulevikus on

selle eest ette nähtud ka mingi tasu.

Eelnõu seletuskirja kohaselt aitab kaasistujate

tasustamine tõsta otsuste kvaliteeti. Oleme

seisukohal, et kavandatud (praktiliselt

olematu) tasumäär otsuste kvaliteedile kaasa ei

aita. Reeglina on kaasatavate spetsialistide

teenuse hind vähemalt 35-40 eurot/ tund või

kõrgem (brutotasuna). Kaasistujatele Eelnõus

kavandatud tasud on ca 10 korda väiksemad

sarnase teenuse mõistlikust turuhinnast.

Rahastuspõhimõtted ja kuluefektiivsus.

Eelnõu seletuskirjas on korduvalt võrreldud

tarbijavaidluse nõuete suuruseid (ca 24%

nõuetest on alla 100 euro) ning otsusega

lõppeva ühe menetluse kulu riigile (keskmiselt

306 eurot). Menetluskulu (306 eurot) hulka on

arvestatud üksnes komisjoni sekretariaadi

tööjõukulu, komisjoni esimeeste tööjõukulu

ning majandus- ja büroohoone kulud, kuid

arvesse ei ole võetud kaasistujatena kaasatud

valdkondlike ekspertide tasuta tööd, millel on

reaalne rahaline väärtus. Vaidlused on tihti

keerukad ning reaalselt võib kaasistujal ühe

vaidluse lahendamiseks (ainuüksi materjalide

läbivaatamiseks) kuluda mitmeid tunde, mis

tähendab, et vaidluse lahendamise tegelik

keskmine kulu võib 306 euro asemel olla

oluliselt üle 400 euro või veelgi rohkem.

Kerkib põhjendatud küsimus, miks peaks

ühiskond tervikuna panustama olulisel määral

ressursse marginaalsete (ja kohati

oportunistlike) vaidluste lahendamisele.

Mõistame, et protsessi eesmärgiks on tagada

tarbijale seadusest tulenevad õigused ning

kuluefektiivsus ei pruugi alati olla primaarne

(nagu on Lõpparuandes selgitatud ka Austria

mudeli kohta), kuid kuluefektiivsus ei saa

olemuslikult põhineda valdkondlike ekspertide

tasuta tööl (või väga madalalt tasustatud tööl).

Kui tarbijaõiguste kaitse on riigi jaoks oluline

eesmärk, tuleb selleks leida ka vajalikud

riigieelarvelised vahendid. Ka Lõpparuandes

tuuakse ühe olulisema ettepanekuna välja, et

tarbijavaidluste kohtuvälise süsteemi

rahastamisvõimalusena tuleks suurendada

riigipoolset finantseeringut (Lõpparuande lk

7).

On arusaadav, et eelnõuga sätestatav

tasu on võrdlemisi madal, kuid

arvestades sellega, et täna teevad

kaasistujad sama tööd tasuta, on igati

positiivne, et tulevikus on selle eest

ette nähtud ka mingi tasu.

Tarbijanõude lävend. Eelnõus nähakse ette,

kaotada tarbijanõuetele seni kehtinud 30

eurone lävend. Leiame, et lävendi kaotamine ei

ole põhjendatud. Eelnõu seletuskirjast selgub,

Arvestatud Lävend on sisse jäetud komisjoni

alalise liikme kaalutlusõigusega.

Arvestades inflatsiooni on lävendit

vähesel määral ka tõstetud.

et 5% nõuetest on alla 30 euro, ning aastas

esitatakse ca 3 300 tarbijanõuet. See tähendab,

et tarbijate nõuete arv (mida seni ei ole lävendi

tõttu menetletud) suureneb aastas vähemalt

165 nõude võrra (kuid pigem siiski oluliselt

rohkem, kuivõrd mitmed nõuded on lävendi

tõttu eeldatavalt ka esitamata jäänud). See

tõstatab veelgi teravamalt küsimuse menetluse

kuluefektiivsusest – millise hinnaga (ning

ennekõike milliste vahendite arvelt) tuleks

selliste nõuete menetlemist rahastada. Kui

kaupleja jaoks on kaalukausil 20 eurone nõue

ning 75-150 eurone menetluskulu, on tihti

otstarbekam nõue rahuldada, mis aga annab

tarbijatele ebaõige signaali ning süvendab

oportunistlike nõuete esitamist ja teatud

pahatahtlike käitumismustrite kujunemist.

Komisjoni alaline liige keeldub

avalduse menetlusse võtmisest, kui

vaidlusaluse kauba või teenuse

väärtus või tarbija nõude suurus on

alla 50 euro ja vaidluse lahendamine

ei ole oluline praktika kujundamiseks.

Riigilõiv. Eelnõus nähakse ette, sätestada

tarbijanõuetele riigilõiv summas 15 eurot.

Riigilõivu kehtestamine on positiivne, kuid

riigilõiv peaks olema suurem ning see võiks

olla seotud nõude suurusega. Näiteks on

Lõpparuandes käsitletud erinevate riikide

kaheastmelist mudelit – avalduse esitamisel

makstakse sümboolne riigilõiv, ning

menetluse edasistes etappides (kui tarbija ja

kaupleja kokkulepet ei saavuta), tuleb tarbijal

maksta suurem sisenemistasu, mis on seatud

sõltuvusse nõude suurusest (sisenemistasu

tarbijale ei tagastata). Analoogia korras,

näiteks ka tsiviilkohtumenetluses tuleb tasuda

riigilõivu 75 eurot, kui nõude suurus on kuni

350 eurot, ning suuremate nõuete korral sõltub

riigilõivu suurus nõude summast.

Mittearvestatud Euroopa Liidu tarbijavaidluste

kohtuvälise lahendamise direktiiv

2013/11/EL lubab kehtestada vaid

sümboolset lõivu.

Menetlustasu kehtestamine kauplejatele.

Eelnõus nähakse ette menetlustasu

kauplejatele – 150 eurot nõude täieliku

rahuldamise korral ning 75 eurot nõude osalise

rahuldamise korral. Tarbijavaidluste

lahendamine on Eelnõus ette nähtud paljuski

sarnasena kohtumenetlusele (ning

kohaldatakse ka tsiviilkohtumenetluse

põhimõtteid). Tsiviilkohtumenetluses kehtib

põhimõte „kaotaja maksab kulud“, kuid

Eelnõus kavandatud menetlustasu ei ole

võimalik siduda tarbija tegelike kuludega, vaid

olemuslikult on tegemist kauplejat karistava

meetmega. Ebaselgeks jääb sellise

menetlustasu vajalikkus. Lõpparuande

kohaselt ei ole ka 47% kauplejatest nõus

Arvestatud Paragrahv 491 on eelnõust välja

jäetud. Väljajätmise põhjuseks on

asjaolu, et menetlustasu nõudmine

võib teatud juhtudel kahjustada

seadusekuulekaid kauplejad.

Vältimaks osalise menetlustasu

väljamõistmist, sunnib menetlustasu

nõue võib sundida kauplejaid

vaidluse lahendamist tarbijavaidluste

komisjonis iga hinna eest vältima

ning leidma tarbijat rahuldava

lahenduse ka siis, kui tarbija

nõudmine on tegelikult kasvõi

osaliselt põhjendamatu.

tarbijavaidluste lahendamise rahastamises

osalema.

Samuti jääb ebaselgeks menetlustasu suurus.

Lõpparuandes on küll selgitatud, et kindlad

menetlustasu suurused on välja pakutud

lähtudes lihtsuse printsiibist, kuid isegi kui

menetlustasu kehtestada, peaks see olema

selges korrelatsioonis nõude suurusega. Nagu

märgitud, 24% nõuetest on alla 100 euro –

menetlustasu suurust arvestades oleks

kauplejal otstarbekam nõue rahuldada isegi

siis, kui kaupleja seda sisuliselt põhjendatuks

ei pea. See võib anda tarbijatele ebaterve

signaali ning suurendada pahatahtlike nõuete

esitamist.

Menetlustasu nõue võib töötada

mõnevõrra vastu ka eelnõu

eesmärgile. Menetlustasu maksmise

risk võib suurendada kauplejate

rahulolematust ning kauplejate

usaldus tarbijavaidluste kohtuvälise

lahendamise süsteemi osas võib

langeda veelgi.

Nõuete õigusliku kvalifikatsiooni

täpsustamine. Eelnõu § 57 lõikes 1 on

sätestatud, et komisjonil on õigus täpsustada

nõude õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on

vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide

kaitseks. Jääb ebaselgeks, mida täpselt

soovitakse nimetatud sättega reguleerida – kas

seda, et (1) tarbija peaks enda nõude ise ümber

kvalifitseerima (nt andma hinnangu, kas

tegemist on ülesütlemise või taganemisega

vm) või seda, et (2) komisjon ei ole otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (vt

analoogia korras TsMS § 436 lg 7) ja otsust

tehes hindab komisjon ise, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada (vt analoogia korras

TsMS § 438 lg 1). Kui mõeldud on põhimõtet,

et „õiguse kohaldamine on komisjoni

otsustada“ (vt analoogia korras Riigikohtu

21.12.2016 otsus 3-2-1-129-16, p 12.2), siis

tuleks see vastavalt ka sätestada.

Arvestatud Eelnõus on täpsustatud § 57 lõiget 1

järgmiselt:

„Tarbijavaidluste komisjoni otsus

peab olema põhjendatud ning

tuginema seadusele ja asjaolude

õiguslikule hinnangule. Komisjon ei

ole otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega ning komisjonil

on õigus täpsustada nõude õiguslikku

kvalifikatsiooni, kui see on vajalik

poolte seaduslike õiguste ja huvide

kaitseks.“

Ühtlasi on selles osas täpsustatud ka

seletuskirja.

Eesti E-kaubanduse Liit

Arvestada menetlustasu hüvitamisel ka

kaupleja tegevusega enne tarbija poolt

tarbijavaidluste komisjonile avalduse

esitamist Eelnõu näeb ette, et kui tarbija avaldus

rahuldatakse osaliselt, siis kaupleja tasub 50%

menetlustasust ehk 75 EUR. See ei arvesta aga

kaupleja käitumist enne vaidluse algust. Ehk

näiteks tarbija soovib ostuhinna tagastamist.

Kaupleja on sellega osaliselt nõus, kuid soovib

summat vähendada näiteks puhastuskulu võrra

summas 30 EUR. Tarbija pole nõus ja teeb

avalduse komisjonile. Komisjon rahuldab

Selgitatud Paragrahv 491 on eelnõust välja

jäetud. Väljajätmise põhjuseks on

asjaolu, et menetlustasu nõudmine

võib teatud juhtudel kahjustada

seadusekuulekaid kauplejad.

Vältimaks osalise menetlustasu

väljamõistmist, sunnib menetlustasu

nõue võib sundida kauplejaid

vaidluse lahendamist tarbijavaidluste

komisjonis iga hinna eest vältima

ning leidma tarbijat rahuldava

lahenduse ka siis, kui tarbija

avalduse osaliselt ja teeb sama lahendi, mida

pakkus ka kaupleja tarbijale komisjoni väliselt.

Seega formaalselt rahuldab komisjon avalduse

osaliselt ja kaupleja peab tasuma 75 EUR

menetlustasu, aga sisuliselt nõustus komisjon

kaupleja algse ettepanekuga, mistõttu pole see

kohustus õiglane.

Käesoleva probleemi lahendamisel võib võtta

eeskuju TsMS § 162 lg-st 4, mis sätestab:

Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt

poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus

tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik.

Eeltoodut arvestades teeb Eesti E-kaubanduse

Liit ettepaneku täiendada menetlustasu

hüvitamise regulatsiooni järgmiselt:

Kauplejalt mõistetakse välja menetlustasu 150

eurot juhul, kui komisjoni otsusega

rahuldatakse tarbija nõue täielikult. Kui

komisjoni otsusega rahuldatakse tarbija nõue

osaliselt, mõistetakse kauplejalt välja pool

menetlustasu suurusest, välja arvatud juhul,

kui see oleks kaupleja suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

nõudmine on tegelikult kasvõi

osaliselt põhjendamatu.

Menetlustasu nõue võib töötada

mõnevõrra vastu ka eelnõu

eesmärgile. Menetlustasu maksmise

risk võib suurendada kauplejate

rahulolematust ning kauplejate

usaldus tarbijavaidluste kohtuvälise

lahendamise süsteemi osas võib

langeda veelgi.

Kaaluda töövaidluskomisjoni mudeli

sobivust tarbijavaidluste komisjoni uue

mudelina Muudatuste osas lähtutakse

töövaidluskomisjonide mudelist, aga

töövaidluskomisjonide kvaliteet on näiteks

paljude advokaatide hinnangul sageli vägagi

puudulik ja seda näitab ka protsent, mil määral

kohtud muudavad enda lahendis vaidlustatud

töövaidluskomisjonide otsuseid.

Töövaidluskomisjonide töö kvaliteeti on seni

hinnatud eelkõige selliselt, et vaadatakse, kui

suur osa töövaidluskomisjoni kõikidest

otsusest vaidlustatakse. Selline meetod ei

arvesta aga asjaoluga, et enamasti ei

vaidlustata menetlusosaline ka

töövaidluskomisjoni ebakvaliteetset otsus

üksnes seetõttu, et sellega vaidlustajale

kaasnevad õigusabikulud on ebamõistlikult

suured. Seetõttu näitab töövaidluskomisjonide

otsuste tegelikku kvaliteeti hoopis see, milline

osa vaidlustatud töövaidluskomisjonide

otsusest kohtu poolt ära muudetakse.

Arvestatud Eelnõud on täiendatud, lisades

täpsustused ja erisused vältimaks

töövaidluskomisjoni regulatsiooni

murekohti. Eelnõu eeskujuks on

lisaks töövaidluskomisjoni

regulatsioonile võetud ka teisi

vaidluse kohtuvälise lahendamise

üksuste regulatsioone. Näiteks

üürivaidluskomisjoni ja riigihangete

vaidlustuskomisjoni regulatsioonid.

Tarbijavaidluste komisjoni puhul on

eelviidatud probleem veelgi suurem, kuna

enamik vaidlusi on väga väikse summa üle ja

kauplejal puudub igasugune mõte kulutada

tuhandeid eurosid kohtuvaidluse peale, mille

väärtus on mõnikümmend või mõnisada eurot

ja mille puhul on teada, et kohus niikuinii kõiki

menetluskulusid ka võidu korral välja ei

mõistaks. Seega on oht, et muudatuste

tulemusena võib tarbijavaidluste komisjonide

otsuste kvaliteet oluliselt halveneda, kuna

statistika kohaselt on komisjoni otsuste kohtus

vaidlustamise protsent olematu ehk jääb mulje,

et otsuste kvaliteet on väga hea, kuid kvaliteedi

sisulist hindamist ei toimu.

Seega tuleb minimaalselt luua

kontrollimehhanism komisjonide esimeestele,

et tarbijavaidluste komisjonide otsuste

kvaliteet oleks ka sisuliselt tagatud. Näiteks

kasutada komisjoni esimeeste regulaarset

atesteerimist, mille käigus analüüsitakse väga

põhjalikult valikuliselt eelmisel perioodil

tehtud komisjonide otsuseid. Samuti küsida

arvamusi teistelt komisjonide liikmetelt ehk

tarbijate ja kaupmeeste esindajatelt, kellel on

konkreetse komisjoni esimehega

kokkupuuteid.

Samuti palub Eesti E-kaubanduse Liit

veelkord kaaluda, kas senised tarbijavaidluste

komisjoni esimeeste valimise põhimõtted

vajavad olulist reformi ning täistööajaga

komisjonide esimeeste ametikohtade loomist.

Pigem tuleks veelgi enam soodustada mudelit,

kus komisjoni esimehed on enda valdkonna

eksperdid ja osalevad tarbijavaidluste

komisjonide töös osalise koormusega mh

missioonitundest. On kaheldav, et täiskohaga

tarbijavaidluste komisjoni esimeestele on riigil

võimalik tasuda töötasu, mis tagaks näiteks

kohtunikega võrreldavate õigusteadmiste ja

isikuomadustega kandidaatide leidmise. See

on aga suur oht tarbijavaidluste komisjoni

otsuste kvaliteedile, seda eriti olukorras, kus

tarbijavaidluste komisjonid lahendavad

vaidlusi väga erinevates õiguse valdkondades,

mis eeldavad komisjoni esimeestelt spetsiifilisi

teadmisi ja kogemusi. On väga kaheldav, et

kvaliteedi tagamiseks on piisav üksnes

komisjonide esimeeste koolitamine.

Selgitatud Täna toimub tarbijavaidluste

lahendamine põhitöö kõrvalt ning

otsused on võrdlemisi ebaühtlased

ning kauplejate rahulolu madal.

Valdkondlike teadmistega toetavad

komisjoni koosseisu aga kaasistujad,

kes saavad oma

valdkonnaspetsiifiliste teadmiste

pinnalt otsuste tegemisse panustada.

Eesti Turismifirmade Liit

1. Avaliku konkurssi korras leitavad

professionaalsed tarbijavaidlusi lahendavad

komisjoni esimehed (eeldatavasti 3

ametikohta). See ametikohtade arv tundub

väga väike. On raske uskuda, et keegi on

professionaal mitmes valdkonnas, et suudab

kõrgel tasemel lahendada nii

turismiettevõtluse kui ehituspraakide kui

autoremondi jne. teemasid. Kui komisjoni

esimees pole professionaal, siis pole loota, et

kaupleja ja/või tarbija teda usaldaksid.

Vähemalt ühele vaidluse poolele jääb ju mitte-

professionaalsus kohe silma ja mõlemapoolset

rahulolu vaidluse õiglaseks ja põhjendatud

lahendamiseks on raske saavutada. Pigem

annab selline tajutav mitte-professionaalsus

alust manipuleerimiseks/väljapressimiseks

kas tarbija ja kaupleja poolt. Leiame, et

kvaliteedi tõstmiseks peaks antud ametikohti

olema rohkem, isegi kordades rohkem. Kuna

otsused muutuvad kohustuslikuks ja

lisanduvad kulud tarbijatele ja/või

kauplejatele, siis tulemus peab baseeruma

tugeval kompetentsil.

Kui professionaalsust ei ole, siis pole ei tarbija

ega kaupleja huvitatud sisendi andmisest.

Ehk kokkuvõtvalt tundub 3 üliprofessionaali

leidmine raske ülesanne ja suure tõenäosusega

pole tulemus see, mida eelnõu koostajad

arvavad saavutavat.

Selgitatud Eelnõu ei näe ette kindlat arvu ja

vajadusel ning võimalusel saab ka

rohkem esimehi määrata.

2. Tarbija nõue alla 30 euro. Ei pea seda

mõistlikuks. Kuigi turismis on selliseid

nõudeid ilmselt vähe, siis üldpildis tundub

selliste nõuetega tegelemine olema mõttetu

ressursikulu. Inimeste teadmisi ja oskusi ning

kogemusi tuleks otstarbekamalt ära kasutada.

Arvestatud Lisatud nõude suuruse lävend

esimehe kaalultusõigusega

3. Komisjoni liikmed – eksperdid. Eksperdi

tasustamine – 3,48 € tunnis ei ole motiveeriv.

Pigem kaasata eksperte/valdkonna

professionaale vabatahtlikkuse põhimõttel või

tasustada nende tööd samamoodi kui

komisjonide esimeeste tööd. Viimased ei saa

olla iga valdkonna eksperdid õigete otsuste

tegemiseks.

Selgitatud On arusaadav, et tasu on võrdlemisi

madal, kuid arvestades sellega, et täna

teevad kaasistujad sama tööd tasuta,

on igati positiivne, et tulevikus on

selle eest ette nähtud ka tasu.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit (ITL)

ITL ei toeta 150 € suuruse menetlustasu

kehtestamist kauplejatele, sest see ei ole meie

hinnangul põhjendatud.

Selle muudatuse eesmärk on soodustada

kauplejapoolset aktiivsemat tegevust tarbijate

probleemide lahendamisel nii enne menetluse

algatamist TVK-s kui ka algatatud menetluste

jooksul. Samas on suur osa kauplejaid (sh

suuremad sideettevõtjad), kes suhtlevad

korrektselt tarbijatega, tegelevad aktiivselt

vaidluse lahendamisega ning täidavad

vabatahtlikult TVK otsuseid, kui kaebus peaks

siiski TVK-sse jõudma. Meie hinnangul peaks

eelnõu seda arvesse võtma ja mitte kehtestama

taolistele kauplejatele menetlustasu. Selle

asemel tuleb leida tuleks viis, kuidas mõjutada

neid kauplejaid, kes TVK menetluse eelselt

tarbija kaebustele ei vasta ega tee seda ka TVK

menetluse raames, rääkimata TVK otsuse

vabatahtlikust täitmisest. Leiame, et

menetlustasu võiks äärmisel juhul rakendada

vaid kirjeldatud viisil käituvate kauplejate

suhtes.

Mõistame, et kavandatav tasu motiveeriks

kauplejaid senisest rohkem pingutama, et

vaidlused ei jõuaks TVK-sse, aga kardame, et

selle hinnaks on ka põhjendamatute kaebuste

rahuldamine. See tooks kaasa õiguspraktika

moonutamise ja ka valed signaalid turule.

Samuti juhime tähelepanu, et menetlustasu

tühistamiseks ja ebaprofessionaalse otsuse

vaidlustamiseks peaksid kaupleja pöörduma

kohtusse, mis tooks kaasa kohtute

töökoormuse suurenemise. Tarbijad peaksid

aga kaotuse korral kinni maksma kauplejate

menetluskulud. Nii võib vaidlus mõnekümne

euro pärast tarbijale lõpuks maksma minna

tuhandeid.

Siin tuleb ka arvestada seda, et eelnõuga

planeeritakse muuta TVK otsused õiguslikult

siduvaks, mistõttu võib olla kindel, et

kohtumenetluste arv kasvab hüppeliselt.

Hetkel on kauplejaid, kes ei täida TVK

otsuseid, millega nad rahul ei ole. Eelnõu

jõustumise järgselt aga hakkavad need

Arvestatud Paragrahv 491 on eelnõust välja

jäetud.

kauplejad oma õiguste kaitseks kohtusse

pöörduma.

Lisame, et kavandatav menetlustasu võib

kahjustada kauplejate mainet kaebuste korral,

kus tarbija nõue on põhjendamata, aga TVK

rahuldab selle siiski. Kahjuks esineb praegu

selliseid juhtumeid, kus väga sarnases

küsimuses tehakse erinevaid otsuseid, mis

näitab, et TVK otsuste professionaalsus ei ole

väga kõrge.

Eelnõu üheks eesmärgiks on muuta vaidluste

lahendamine TVK-s sarnasemaks

tsiviilkohtumenetlusega. Tsiviilmenetluses

kehtib küll põhimõtte, et kaotaja kannab kulud,

aga taoline kindla suurusega menetlustasu

puudub, mistõttu jääb meile arusaamatuks,

miks seda TVK vaidluste jaoks kavandatakse.

Kindlasti on meie hinnangul problemaatiline

ka poole menetlustasu maksmine olukorras,

kus kaebus rahuldatakse osaliselt. Osaline

rahuldamine võib tähendada ka vaid väga

väikse osa rahuldamist, mistõttu ei oleks

menetlustasu maksmine pooles ulatuses sageli

proportsionaalne.

ITL teeb ettepaneku jätta kauplejate

menetlustasu ehk eelnõu § 1 punktiga 2

tarbijakaitse seadusesse (TKS) lisatavad §

491 ja § 59 eelnõust välja. Alternatiivina juhuks, kui MKM otsustab

menetlustasuga edasi liikuda, teeme järgmised

ettepanekud:

- Lisada menetlustasu juurde järgmine

välistus: kui kaupleja tõendab, et ta proovis

aktiivselt tarbija kaebust lahendada enne

menetluse alustamist komisjonis ja ka

menetluse ajal, siis on menetlustasu tasumine

kaupleja poolt välistatud;

- Lähtuda menetlustasu suuruse juures

proportsionaalsusest selliselt, et menetlustasu

suurus sõltub tarbija nõude suurusest, näiteks

kui summa on üle 2000 euro, siis on

menetlustasu 150 eurot, 1500 -1999 euro

korral 100 eurot, 1000-1499 75 eurot ja kuni

1000 eurose nõude korral 50 eurot. Ka osalise

rahuldamise korral arvestada nõude summat ja

rakendada proportsionaalset arvestust.

ITL toetab riigilõivu kehtestamist

tarbijatele, sest see aitab vältida olukorda, kus

TVK-d koormatakse perspektiivitute

kaebustega. ITL-i hinnangul peaks riigilõiv

olema suurem, et vältida pahatahtlike kaebuste

esitamist. Eestis on selliseks miinimum tasuks

menetluse alustamiseks kujunenud 45 eurot

(maksekäsu kiirmenetluse avalduse eeskujul).

Mittearvestatud EL Tarbijavaidluste lahendamise

direktiiv 2013/11/EL seab piirangu,

mille kohaselt võib tarbijalt küsida

vaid sümboolne tasu.

ITL pooldab seda, et TVK esimeeste ametiajad

on tähtajalised, sest see võimaldab viia

menetlust läbi efektiivsemalt ja

professionaalsemalt. Kindlasti peame

vajalikuks seda, et esimehed spetsialiseeruks

valdkondade põhiselt, sest see aitaks menetlusi

ühtlustada ja tõsta TVK otsuste kvaliteeti.

Samas avaldame muret selle üle, et kui TVK

esimehed on Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti (TTJA) koosseisulised

töötajad, võib ära kaduda vaidluste

lahendamiseks hädavajalik erapooletu vaade.

Praeguse lahenduse suur eelis on see, et TVK-

sse kuulub üks tarbijate esindaja, üks

ettevõtjate esindaja ja erapooletu esimees.

Praktikas on näha, et see töötab hästi. Seetõttu

on meie hinnangul äärmiselt oluline eelnõu

jõustumise järgselt tagada otsuste erapooletus

ehk jätkuvalt õiglased otsused, mis tuginevad

ainult õigusele.

Eelnõu § 1 punktiga 2 TKS-i lisatavate § 40 lg

2 kohaselt on TVK sõltumatu ja § 50 lg 1

kohaselt peab TVK liige end taandama, kui ta

põhjendamatult ei saa jääda asja lahendamisel

erapooletuks. Palume MKM-il analüüsida

võimalust lisada eelnõusse ka säte, mis

rõhutaks TVK esimehe kohustust

lahendada vaidlus erapooletult. Lisame, et ITL toetab TVK esimehe õigust

määrata istungi läbiviimine suulise või

kirjalikuna.

Selgitatud Kuivõrd komisjoni alalised liikmed

(täna nimetatud kui esimehed)

esindavad komisjoni, siis peavad ka

nemad oma otsustes sõltumatud

olema. Vastavalt § 57 lõikele 1 peab

komisjoni alalise liikme tehtud otsus

olema põhjendatud ning tuginema

seadusele ja asjaolude õiguslikule

hinnangule.

Täiendav selgitus komisjoni alalise

liikme erapooletuse kohta on lisatud

seletuskirja § 40 lg 2 juurde.

Eelnõu § 1 punktiga 2 TKS-i listava §-ga 42

nähakse ette tasu maksmine TVK menetluses

kaasistujatena osalevatele ettevõtlus- ja

tarbijaorganisatsioonide esindajatele, et

suurendada nende motivatsiooni

tarbijavaidluse sisulises lahendamises

osalemiseks. ITL toetab üldiselt sellise tasu

maksmist, sest see võimaldab teoreetiliselt viia

Teadmiseks

võetud

menetlust läbi efektiivsemalt ja

professionaalsemalt.

Samas ei saa jätta mainimata, et kavandatav

tasumäär on väga madal selleks, et eelnõuga

seatud eesmärke täita.

Menetletavate nõuete suurus

Kehtiva TKS § 47 lg 3 p 4 kohaselt võib TVK

jätta avalduse menetlusse võtmata, kui

vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või

tarbija nõude suurus on alla 30 euro ja vaidluse

lahendamine ei ole oluline praktika

kujundamise või senise praktika olulise

muutmise vajaduse seisukohast, vaidlusel ei

ole tähendust võimalike teiste tarbijate jaoks

või tegemist ei ole lepingu täitmise või lepingu

tühisuse tuvastamise nõudega. Eelnõuga

kavandatakse see säte kehtetuks tunnistada.

ITL-i hinnangul on tegu olulise sättega,

mistõttu teeme ettepaneku jätta see TKS-i

alles. Vastasel juhul lahendab TVK vaidlusi,

mille kulud on kallimad kui vaidluse aluseks

olev nõue. Leiame, et kehtiva sättega on leitud

õiged diskretsiooni alused, millest lähtuvalt

saab TVK igakordselt otsustada asja

menetlusse võtmise üle (nt lahendada

piirmäärast odavamat vaidlust, kui see on

oluline praktika kujundamiseks). Vajadusel

võib neid aluseid täiendada ja jätta TVK-le

kaalutusotsus ka juhul, kui kauba või teenuse

turuhind on piiripealne ehk erinevate

kauplejate juures nii alla kui ka üle piirmäära.

Lisaks soovitame kaaluda selle piirmäära

tõstmist arvestades, et see on kehtinud alates

2015. aastast ja kaubad ning teenused on selle

ajaga oluliselt kallinenud.

Arvestatud Eelnõukohase TKS § 513 lõikega 1

sätestatakse, et avaldust ei võeta

menetlusse siis, kui vaidlusaluse

kauba või teenuse väärtus või tarbija

nõude suurus on alla 50 euro.

Lõpetuseks rõhutame, et kuigi eelnõuga

kavandatavad muudatused on omavahel

seotud, saab meie hinnangul TVK reformiga

edasi minna ka selliselt, et viia ellu vaid need

muudatused, millest on tõesti kasu ja millel on

suur huvigruppide toetus.

Teadmiseks

võetud ja

selgitatud

Mitmeid eelnõus olevaid muudatusi

on vaja mh selleks, et menetluse

tulemusena saaks teha siduvaid

otsuseid.

Eelnõusse on pärast esimest

kooskõlastusringi sisse viidud

mitmeid muudatusi, mh on välja

jäetud kauplejate kohustus tasuda

menetlustasu.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1. Menetlustasu tarbijavaidlusasja

lahendamise eest

Arvestatud Paragrahvid 491 ja 59 on eelnõust

välja jäetud

Eelnõu § 491 kehtestab kauplejale 150 euro

suuruse menetlustasu tarbijavaidlusasja

lahendamise eest. Eelnõu kohaselt peab

kaupleja maksma menetlustasu 150 eurot, kui

komisjoni otsusega rahuldatakse tarbija nõue

täielikult. Kui komisjoni otsusega rahuldatakse

tarbija nõue osaliselt, mõistetakse kauplejalt

välja pool menetlustasu suurusest.

Kaubanduskoda on sellele muudatusele vastu

järgnevatel põhjustel:

 Menetlustasu sisseviimine kahjustab

ebamõistlikult seadusekuulekaid

kauplejaid.

Muudatuse tagajärjel tekib olukord, kus

kauplejad hakkavad iga hinna eest vältima

vaidluse sattumist tarbijavaidluste

komisjoni ja seda mitte põhjusel, et

kauplejad soovivad tarbijale heatahtlikult

vastu tulla või tarbijal on õigus, vaid

eelkõige selleks, et vältida riski, et

komisjon teeb kasvõi osaliselt otsuse

tarbija kasuks. Teadmine, et võib olla peab

maksma fikseeritud menetlustasu (150

eurot sõltumata kauba või teenuse

väärtusest, tarbija nõude suurusest jm),

sunnib kauplejaid vaidluste lahendamist

tarbijavaidluste komisjonis iga hinna eest

vältima ning leidma tarbijat rahuldava

lahenduse ka siis, kui tarbija nõudmine on

tegelikult põhjendamatu või pahatahtlik.

Näiteks võib tekkida olukord, kus kaupleja on

tegelikult valmis põhjendatud osas tarbija

nõuet rahuldama, kuid tarbija pöördumine

komisjoni poole võib kauplejale siiski tuua

menetlustasu maksmise kohustuse. See võib

juhtuda näiteks siis, kui tarbija nõuab

kauplejalt kahju hüvitamist suuremas summas,

kui tal tegelikult õigus on (nt kauba ostuhinna

tagastamist, kuid tegelikult on põhjendatud

nõuda kahju hüvitamist teatud protsendi

ulatuses tasutud ostuhinnast). Kuivõrd

kaupleja on nõus hüvitama ainult summa,

milleks tarbijal on seadusest tulenev õigus,

pöördub tarbija tarbijavaidluste komisjoni

poole ning komisjon rahuldab tarbija nõude

osaliselt (summas, millega kaupleja tegelikult

juba algselt nõustus). Kuigi kaupleja käitus

õiguspäraselt, peab ta siiski tasuma

menetlustasu 150 eurot.

Tarbijatel tekib võimalus seda pahatahtlikult

ära kasutama hakata ja seeläbi sundida

kauplejaid rahuldama sisuliselt tarbija

igasugust nõuet. Näiteks, kui nõude summa on

50 eurot, siis võib kaupleja otsustada, et tal on

mõistlikum see tarbijale ära tasuda (vaatamata

sellele, et tarbijal selleks tegelikult õigust ei

ole), et ära hoida tarbija võimalik pahatahtlik

käitumine ja pöördumine tarbijavaidluste

komisjoni poole. Seetõttu oleks õigustatud

TTJA poole pöördumise miinimumsumma

määratlemine nagu seda ka kehtiv seadus ette

näeb.

 Menetlustasu kehtestamine töötab vastu

eelnõu üldisele eesmärgile.

Seletuskirja (lk 1) kohaselt on eelnõu üheks

eesmärgiks muuta tarbijavaidluste kohtuväline

lahendamine menetlusosalistele

usaldusväärsemaks ja tulemuslikumaks.

Kaubanduskoja hinnangul ei aita kauplejale

150 euro suuruse menetlustasu kehtestamine

suurendada kaupleja rahulolu menetlusega ja

tarbijavaidluste lahendamisega. Pigem võib

plaanitaval muudatusel olla hoopis vastupidine

mõju. Menetlustasu sisseviimine ei suuna

kauplejaid tegelema rohkem tarbija

probleemidega ega järgima tarbijate kaitseks

kehtestatud norme ega tõsta kauplejate

motivatsiooni tarbijaga kokkuleppele jõuda,

vaid võib kaasa tuua valimatult tarbijatele

vastu tulemise sõltumata sellest, kas tarbijal on

parasjagu õigus või mitte. Kauplejad hakkavad

vältima vaidluse lahendamist komisjonis vaid

seetõttu, et vältida riski, et võib-olla peavad

maksma ebamõistlikku menetlustasu. Selline

olukord on kauplejate suhtes ebamõistlik,

suurendab kauplejate rahulolematust ning

kauplejate usaldus tarbijavaidluste kohtuvälise

lahendamise süsteemi osas langeb veelgi.

 Kaupleja menetlustasu on

ebaproportsionaalselt suur, arvestades

asjaoluga, et Eelnõu kohaselt peab tarbija

maksma avalduse läbivaatamise eest teatud

juhtudel riigilõivu 15 eurot. Seetõttu võib

Eelnõus sisalduv lahendus motiveerida

pahatahtlikke tarbijaid esitama nõudeid

kauplejate vastu, et survestada kauplejaid

tarbijatele rohkem vastu tulema, kui näeb

ette seadus.

 Töövaidluskomisjonide osas puudub

analoogne menetlustasu. Seletuskirjas on korduvalt viidatud sellele,

et tarbijavaidluste komisjoni

menetluskorra uuendamisel on lähtutud

töövaidluse menetlemise korrast

töövaidluskomisjonis. Juhime tähelepanu

sellele, et töövaidluse lahendamise seaduse

kohaselt ei pea tööandja tasuma fikseeritud

menetlustasu, kui töötaja nõue

rahuldatakse osaliselt või täielikult.

 Menetlustasu kehtestamine suurendab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti (edaspidi: TTJA) töökoormust,

sest menetlustasu sisse nõudmine on

TTJA-le uueks kohustuseks. Juhime

tähelepanu sellele, et menetlustasu

sissenõudmine võib osutuda eriti

keeruliseks olukorras, kus kauplejal ei ole

piisavalt raha menetlustasu maksmiseks.

Kaubanduskoja ettepanek:

Jätta eeltoodud põhjustel Eelnõust välja §-d

491 ja 59, mis panevad kauplejale teatud

juhul kohustuse tasuda 150 eurot

menetlustasu tarbijavaidlusasja

lahendamise eest.

2. Tarbijavaidluste komisjoni otsuste siduvaks

muutmine

Eelnõu kohaselt asendub senine soovituslik

otsus õiguslikult siduva otsusega, mida on

pärast selle jõustumist võimalik pöörata

täitmisele täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras. Sellest tingituna on Eelnõus

oluliselt põhjalikumalt reguleeritud komisjoni

otsusega seonduvat. Kaubanduskoda on vastu

otsuse siduvaks muutmisele järgnevatel

põhjustel:

 Muudatuse järele ei ole põhjendatud

vajadust.

Kaubanduskoda juhib tähelepanu sellele, et

suurem osa kauplejatest täidab juba täna

tarbijavaidluste komisjoni otsuseid

vabatahtlikult, kuigi tegemist on soovituslike

otsustega. 2019. aastal esitasid tarbijad kokku

2375 avaldust, millest kauplejad jätsid täitmata

alla 100 otsuse, kus komisjon palus kauplejal

tarbija nõue rahuldada. See tähendab, et ca 96

protsenti tarbijate avaldustest saab tänase

regulatsiooni alusel korrektselt menetletud.

Kui vaadata ka üksnes komisjoni tehtud

Mittearvestatud Eelnõu üheks eesmärgiks on tõsta

poolte usaldusmäära komisjoni

menetluse vastu.

Kehtiva korra kohaselt on otsused

soovituslikud ja ainsaks hoovaks

survestada kauplejat otsust täitma on

kaupleja lisamine nn musta nimekirja.

Samas ei ole praktikas võõrad

olukorrad, mil pärast tarbijavaidluse

menetlust teatab kaupleja tarbijale, et

ta ei kavatse otsust täita, kuna see on

soovituslik. See aga rikub

märkimisväärselt tarbijate rahulolu ja

usaldust. Selline olukord ei vasta ka

menetluse eesmärgile leida kiire ja

lihtne lahendus pooltevahelise

vaidluse lahendamiseks, sest kui

kaupleja ei täida lahendit, siis ei ole

sellest tarbijale ka kasu.

Sageli on otsuste mittetäidetavus üks

olulisemaid aspekti, mis mõjutab

tarbija rahulolu vaidluse tulemusega –

paljudel juhtudel jääb tarbijale

otsuseid, siis selgub, et kauplejad täidavad

suuremat osa otsustest vabatahtlikult. Näiteks

2019. aastal tehti tarbija kasuks 343 otsust,

millest kauplejad täitsid ca 73 protsenti

otsustest. See tähendab, et täitmata jäi alla 100

otsuse. Kauplejaid täidavad otsuseid

vabatahtlikult, sest nad ei taha sattuda musta

nimekirja, millega kaasneb negatiivne

tähelepanu. Seetõttu töötab tänane süsteem

suhteliselt hästi, kuigi otsused ei ole

õiguslikult siduvad.

 Otsuste siduvaks muutmine ei too kaasa

kõikide otsuste täitmist kauplejate poolt. Kui täna jääb kauplejatel täitmata ca 100

otsust aastast, siis Eelnõu jõustudes ei

vähene see number nullini. Üheks

põhjuseks on asjaolu, et otsused jätavad

täitmata kauplejad, kes on majanduslikes

raskustes. Kahjuks ei ole seletuskirjas välja

toodud statistikat, kui palju on mustas

nimekirjas olevate kauplejate hulgas

kauplejaid, kel on majanduslikud raskused.

Palume see info seletuskirjas eelnevate

aastate lõikes välja tuua.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et kui

edaspidi on otsus õiguslikult siduv, siis peab

tarbija astuma täiendavaid samme ja tegema

teatud kulutusi, et algatada otsuse

sundtäitmine, kui kaupleja ise ei täida otsust.

Kui tarbija ei astu pärast komisjoni otsust

täiendavaid samme, siis ei too Eelnõu kaasa

täitmata jäänud otsuste arvu vähenemist.

 Siduvad otsused muudavad komisjoni

menetlusreeglid oluliselt detailsemaks

ning seetõttu muutub menetlus nii

tarbija kui ka komisjoni jaoks

keerulisemaks.

Eelnõu koostamisel on aluseks võetud

töövaidluse lahendamise seaduses kehtestatud

menetlusnormid, mis on oluliselt

põhjalikumad kui praegu kehtivad

menetlusnormid tarbijavaidluste komisjoni

jaoks. Lisaks sisaldub Eelnõus mitmeid viiteid

ka tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Selle

tulemusena on tarbijavaidluste komisjoni

menetlusnormid oluliselt detailsemad ning

pooltel on keerulisem nendest aru saada.

Näiteks on Eelnõu §-s 494 kirjas, et

tarbijavaidlusasja menetlemise peatamisele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

kohtuvälise menetluse eesmärk

ebaselgeks, kui vaidluse lahend ei ole

pooltele kohustuslik ning menetluse

käigus ei jõuta ka kokkuleppele ega

täideta nõuet vabatahtlikult.

Sellises olukorras on põhjendatud

TVK regulatsioon, mille puhul oleks

menetluse tulemuseks õiguslikult

siduv ja täitemenetluse korras

täitmisele pööratav otsus. See

võimaldaks paremini täita

kohtuvälise menetluse eesmärke,

lahendada tarbija ja kaupleja vaheline

probleem lihtsalt, kiiresti ja tõhusalt.

§ 356 lõikeid 1 ja 2. Teise näitena saab tuua

Eelnõu § 504, mille kohaselt

menetlusdokumendi kättetoimetamisele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikus menetlusdokumentide

kättetoimetamise kohta sätestatut. Tarbija ja

kaupleja ei pruugi viidatud normide sisust aru

saada. Lisaks võib menetlusnormide detailsuse

suurenemisega tekkida oht, et tarbijad peavad

palkama endale juristi, kes esindaks neid

komisjonis. Selle tulemusena kaasnevad

tarbijale täiendavad kulud või siis võib

väheneda tarbijate ligipääs komisjonile ja ka

rahulolu komisjoni tööga. Seega võib otsuste

siduvaks muutmine minna vastuollu Eelnõu

peamiste eesmärkidega muuta menetlus

lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks.

Juhime tähelepanu sellele, et VTK-s (lk 2) oli

kirjas, et juba täna leiab suur osa tarbijatest, et

kauplejaga tekkinud probleemi kohtuväline

lahendamine ei ole lihtne (lihtsaks peab seda

vaid 33% tarbijatest). Eelnõu jõustumisel võib

meie hinnangul olukord muutuda veelgi

halvemaks.

 Jääb ebaselgeks, miks ei ole seaduse

muutmise kõrval otsitud muid

võimalusi, kuidas suurendada otsuste

täitmist vabatahtlikult kauplejate poolt.

Kaubanduskoda on saanud liikmetelt

tagasisidet, et TTJA võiks oma kodulehel

oluliselt paremini kuvada mustas nimekirjas

olevate kauplejate nimekirja. Näiteks võiks see

nimekiri olla valdkondade lõikes, et tarbijal

oleks võimalik lihtsamini otsingut teha. Samuti

võiks mustas nimekirjas olev kaupleja

paremini välja tulla Google otsingust. Seega

leiame, et olukorra parandamiseks ei pea

esimese meetmena muutma seadust, vaid on

võimalik kasutada ka muid meetmeid otsuste

paremaks täitmiseks.

 Siduvad otsused võivad vähendada

kaupleja usaldusväärsust ja rahulolu

komisjoni menetluste osas. Kui küsitluse

tulemused näitavad, et kauplejad ei ole

rahul komisjoni tööga, siis võivad siduvad

otsused veelgi vähendada kaupleja

rahulolu. Näiteks kui kaupleja hinnangul ei

ole otsus kvaliteetne ja kui muuta sellise

otsuse täitmine kaupleja jaoks

kohustuslikuks, siis see vähendab kaupleja

rahulolu.

 Ka paljudes teistes EL

liikmesriikides ei ole riikliku

kohtuvälise menetluse tulemuseks

siduvad otsused, nt Soomes, Taanis,

Austrias.1

Kaubanduskoja ettepanek:

Jätta Eelnõust välja sätted, mis muudavad

tarbijavaidluste komisjoni otsused

õiguslikult siduvaks.

3. Tarbija nõude suurus alla 30 euro

Kehtiva tarbijakaitseseaduse § 47 lg 3 p 4

kohaselt võib komisjon jätta avalduse

menetlusse võtmata või menetluse lõpetada,

kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või

tarbija nõude suurus on alla 30 euro ja vaidluse

lahendamine ei ole oluline praktika

kujundamise või senise praktika olulise

muutmise vajaduse seisukohast, vaidlusel ei

ole tähendust võimalike teiste tarbijate jaoks

või tegemist ei ole lepingu täitmise või lepingu

tühisuse tuvastamise nõudega. Eelnõu jätab

selle sätte seadusest välja.

Kaubanduskoda peab jätkuvalt vajalikuks, et

seaduses oleks alampiir vaidlusaluse kauba või

teenuse väärtusele, et hoida ära väga väikese

väärtusega vaidluste lahendamist. Kuna

seletuskirja kohaselt on tarbijavaidluste

komisjoni otsusega lõppeva ühe menetluse

kulu riigile keskmiselt 306 eurot ning

tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduste

puhul on keskmine lahendamise kulu 145

eurot, siis ei ole mõistlik komisjonis lahendada

väga väikeseid vaidlusi.

Kuna 30 euro suurune piirmäär on

tarbijakaitseseaduses kehtinud juba üle viie

aasta ning selle ajaga on inflatsioon

suurenenud märgatavalt, siis on mõistlik

seaduses seda piirmäära tõsta, mitte seadusest

välja jätta.

Kaubanduskoja ettepanek:

Lisada Eelnõu §-i 513 põhimõte, mille

kohaselt võib komisjon jätta avalduse

menetlusse võtmata, kui vaidlusaluse kauba

Arvestatud Eelnõukohase TKS § 513 lõikega 1

sätestatakse, et avaldust ei võeta

menetlusse siis, kui vaidlusaluse

kauba või teenuse väärtus või tarbija

nõude suurus on alla 50 euro.

1 E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019, lk 36.

või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus

on alla 50 euro.

4. Tasu maksmine kaasistujale

Eelnõu § 42 lg 3 näeb ette, et edaspidi

makstakse kaasistujale tasu istungil osalemise

aja ning tarbijavaidlusasja materjalidega

tutvumise eest. Ministri määruse eelnõu

kohaselt on kaasistuja tunnitasu suurus võrdne

miinimumtunnitasuga. Seletuskirja (lk 7)

kohaselt on muudatuse eesmärk suurendada

põhjendatud ja arusaadavate otsuste hulka ning

valdkonda tundvate ekspertide motivatsiooni

osaleda tarbijavaidluste lahendamisel.

Kaubanduskoja seisukoht:

Kaubanduskoja hinnangul ei ole selline tasu

piisavalt motiveeriv kaasistujate jaoks ja ei

aita olulisel määral kaasa seletuskirjas

väljatoodud eesmärgile. Lisaks ei ole

arvesse võetud seda, et kaasistujale tuleb

täiendav aja- ja rahakulu komisjoni

istungile minemiseks ja tulemiseks, kui

tegemist on kohapeal toimuva istungiga.

Selgitatud On arusaadav, et tasu on võrdlemisi

madal, kuid arvestades sellega, et täna

teevad kaasistujad sama tööd tasuta,

on igati positiivne, et tulevikus on

selle eest ette nähtud ka tasu.

Ühtlasi toimuvad paljud istungid

kirjalikult ning kaasistujatel ei ole

tarvis istungile kohale minna.

5. Kaubanduskoda toetab tarbijale 15 euro

suuruse riigilõivu kehtestamist. Nõustume

seletuskirjas väljatooduga, et riigilõivul on

avalduse esitajale distsiplineeriv mõju.

Leiame, et riigilõivu kehtestamine on hea

meede, et vähendada nö pahatahtlike tarbijate

kaebuseid kaupleja vastu ning väga väikeste

summadega seotud avalduste esitamist.

Teadmiseks

võetud

6. Riigilõivu hüvitamine kaupleja poolt

Seletuskirjas (lk 11) on Eelnõu § 47 selgituste

juures toodud välja, et Eelnõus kavandatud

muudatuste kohaselt võib tarbijavaidluste

komisjon otsustada tarbija nõuet rahuldavas

otsuses riigilõivu hüvitamise kaupleja poolt.

Juhime tähelepanu sellele, et Eelnõus puudub

vastav säte.

Kaubanduskoja ettepanek:

Palume seletuskirjast jätta välja selgitus, et

kaupleja on teatud juhtudel kohustatud

hüvitama tarbija tasutud riigilõivu summas

15 eurot. Oleme vastu ka sellele, et lisada

vastav säte Eelnõusse. Meie hinnangul võiks

sellises olukorras TTJA tagastada riigilõivu

tarbijale.

Mittearvestatud Riigilõivu hüvitamisel kaupleja poolt

on võetud eeskujuks

tsiviilkohtumenetluse, kus vaidluse

kaotaja hüvitab enamasti ka teise

poole kulud, sh riigilõivu, mitte ei

tagasta seda kohus.

Ühtlasi toome välja, et riigilõivu

tasumine toimub

Rahandusministeeriumi kontole,

mitte TTJA-le.

7. Komisjoni kaasistujate kinnitamine

Eelnõu § 40 lg 3 kohaselt kinnitab komisjoni

kaasistujad Tarbijakaitse ja Tehnilise

Arvestatud

osaliselt

Eelnõu on muudetud selliselt, et

kaasistujad nimetatakse neljaks

aastaks (§ § 41 lg 5), nagu kehtiva

korra kohaselt.

Järelevalve Amet käskkirjaga kolmeks kuni

viieks aastaks.

Palume selgitada, millest sõltub see, kas

komisjoni liige kinnitatakse kolmeks, neljaks

või viieks aastaks. Meie hinnangul võiks

komisjoni kaasistujad kinnitada sarnaselt

komisjoni esimeestega viieks aastaks.

Kaubanduskoja ettepanek:

Muuta Eelnõu § 40 lg 3 sõnastust selliselt, et

komisjoni kaasistujad kinnitatakse viieks

aastaks.

8. Kaasistujate nimetamine konkreetse

tarbijavaidlusasja lahendamiseks

Eelnõu § 45 lg 3 kohaselt nimetab komisjoni

esimees konkreetse tarbijavaidlusasja

lahendamiseks kaasistujad, lähtudes

tarbijavaidlusasja valdkonnast ja sisust.

Kaubanduskoja hinnangul ei pruugi Eelnõus

väljapakutud lahendus, kus esimees saab

valida endale sobivad kaasistujad, tagada

õiglast ja usaldusväärset komisjoni otsust.

Näiteks tekib risk, et komisjoni esimees valib

üksnes selliseid kaasistujaid, kes alati

nõustuvad komisjoni esimehega ja vaidle talle

vastu.

Kaubanduskoja ettepanek:

Muuta viidatud sätte sõnastust selliselt, et

komisjoni esimees ei saa endale valida

konkreetse tarbijavaidlusasja

lahendamiseks kaasistujad.

Mittearvestatud Kaasistujad pakutakse komisjonile

välja ettevõtlus- või kutseliitude või

tarbijaühenduste poolt. Ehk siis

sellised liidud ja ühendused saavad ka

ise mingil määrala otsustada, kes

vaidluste lahendamises tulevikus

osalevad.

Eelnõu näeb ette, et kaasistuja

nimetamisel peab komisjoni alaline

liige (kehtiva korra kohaselt

komisjoni esimees) lähtuma

tarbijavaidlusasja valdkonnast ja

sisust. Lisaks on oluline märkida, et

komisjoni lahendid peavad tuginema

õigusaktidele.

Arvestades eeltoodut ning seda, et

komisjon on ise juba mingil määral

vaidluse asjaoludega tutvunud, oskab

ta ilmselt kõige paremini hinnata,

millise valdkonna liidu esindaja

kaasistujaks valida. Seega ei ole

asjakohane ega ressursi mõttes

mõistlik kaasistuja nimetamist panna

kellegi teise kohustuseks.

9. § 451 lg 2

Kaubanduskoda toetab Eelnõus sisalduvat

muudatust, et ka kauplejal on edaspidi

võimalik avaldada soovi asja suuliseks

arutamiseks.

Teadmiseks

võetud

10. Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töö

tasustamine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri

määruse „Tarbijavaidluste komisjoni esimehe

töötasu ja komisjoni kaasistujate töö

tasustamise põhimõtted“ eelnõu § 1 kohaselt

makstakse tarbijavaidluste komisjoni

Arvestatud Nii määruse kavandis kui

seletuskirjas on selgemini

väljatoodud, et palk on 80 kuni 100

protsenti riikliku lepitaja

ametipalgast.

esimehele põhipalka suuruses, mis on

vähemalt 80 protsenti riikliku lepitaja

ametipalgast. Seletuskirja (lk 7) kohaselt võib

tarbijavaidluste komisjoni esimehe palk olla

kuni 100 protsenti riikliku lepitaja

ametipalgast.

Kaubanduskoja ettepanek:

Palume seletuskirja ja määruse eelnõu

sõnastused ühtlustada, et oleks üheselt

selge, kas komisjoni esimehe põhipalga

suurus on vähemalt 80 protsenti riikliku

lepitaja ametipalgast või jääb vahemikku

80-100 protsenti riikliku lepitaja

ametipalgast.

Eesti Kaupmeeste Liit

1. Kokkuvõtlikult ei saa me kaubandussektori

esindajatena kahjuks toetada antud

eelnõuga edasi liikumist ja leiame, et

alternatiive kaaludes oleks parem lahendus

säilitada tänane olukord.

Oleme sellisele seisukohale jõudnud

varasemate arutelude tulemusena ja kaaludes

alternatiive koos nende plusside ja miinustega.

On tõsi, et Tarbijavaidluste komisjoni

koormab täna perspektiivitute ja liiga

kergekäeliselt tehtud kaebuste suur arv, millest

olulist osa ei võeta menetlusse või

lahendatakse tarbija kahjuks. Sellise ressursi

raiskamise vastu aitaks tõenäoliselt tarbijatele

väikese rahalise lävendi kehtestamine, et

kaebused oleksid sisukad ja asja eest. Samuti

on meieni jõudnud kriitikat

kaubandusettevõtete poolelt Tarbijavaidluste

komisjoni töö kvaliteedi ja kohtumõistjate

asjatundlikkuse teemadel. Me ei eita, et tänases

süsteemis on võimalust parendusteks.

Samas kui panna kaalukausile väike

paranemine eelmainitud teemades ja teisele

kaalukausile kaupmeeste jaoks märgatav

kulude tõus, jõuline surve anda järele

pahatahtlikele või liialdatud tarbijate

nõudmistele ning komisjoni otsuste

sundtäitmisele minek, siis on saavutatav kasu

liiga väike võrreldes tekkiva kahjuga

kaubandusettevõtetele. Sellise valiku

kontekstis on meie silmis parem alternatiiv

jätkata tänase süsteemiga kuna ei ole

tõenäoline, et Majandusministeerium toetaks

Selgitatud Eelnõu eesmärk on luua efektiivne

kohtuväline tarbijavaidluse

lahendamise süsteem, mille vastu on

tarbijate ja kauplejate usaldus suurem

ning otsused kvaliteetsemad ja

tulemuslikumad. Eelnõuga

kavandatavad muudatused on

suunatud nimetatud eesmärgi

täitmisele. Tarbijale kehtestatakse

riigilõiv, et komisjon saaks suunata

ressursi vaidlustele, mis ei ole

pahatahtlikud. Ühtlasi luuakse

komisjoni alaliste liikmete

ametikohad, mis aitavad samuti

vaidluste läbivaatamisse tänasest

oluliselt rohkem panustada. Alaliste

liikmete ametikohad aitavad

ühtlustada ka komisjoni praktikat,

otsuste kvaliteeti. Otsuste siduvuks

muutmine aitab samuti tõsta tarbijate

rahulolu ning usaldust. Kehtiva korra

kohaselt on ainsaks hoovaks

survestada kauplejat otsust täitma on

kaupleja lisamine nn musta nimekirja.

Samas ei ole praktikas võõrad

olukorrad, mil pärast tarbijavaidluse

menetlust teatab kaupleja tarbijale, et

ta ei kavatse otsust täita, kuna see on

soovituslik.

Samas on eelnõust välja jäetud

kaupleja kohustus tasuda

menetlustasu ning täpsustatud eelnõu,

et see oleks adressaatidele selgem.

ettepandud muudatusi ilma elementideta, mis

sunnivad kaupmehi tasuma menetlustasusid

ning muudavad komisjoni otsused

sundtäidetavaks.

2. Eelnõu eesmärgi küsitavus

Seadusemuudatuse eesmärk on

Majandusministeeriumi sõnul tõsta

tarbijatingimuste indeksi ühte alamindeksit

tänaselt 52,2-lt Euroopa Liidu (EL) senise

keskmise näitajani 59,5 aastaks 2023.

Kaupmeeste Liidu hinnangul on

Majandusministeerium valinud selle

võrdlemisi väikese probleemi lahendamiseks

ebaproportsionaalselt kalli lahenduse.

Eelnõu peamine eesmärk on tõsta Eesti

tarbijate rahulolu hinnangut küsitluse ühes

alaküsimuses 7 protsendipunkti, mis tooks

TTJA-le kaasa täiendava kulu suurusjärgus

100 000€ aastas. See raha peaks tulema suures

enamuses kaubandusettevõtetele

kehtestatavatest „trahvidest“ ja tarbijate

kaebuste menetlusse võtmise tasudest.

Juhime tähelepanu, et ministeeriumi viidatud

tarbijatingimuste üldindeksis on Eesti

keskmine rahulolu tase statistilise vea piires

sama, mis EL üldine rahulolutase (Eesti 59,7 ja

EL 63). Tarbijakaitsereeglite järgimise ja

täitmise tagamise alamindeksis on eestlaste

rahulolu isegi kõrgem kui EL keskmine (Eesti

74,3 ja EL 73,8). Seega indeksi kolmest

näitajast ühes on meie olukord pisut parem kui

EL-s keskmiselt, ühes samaväärne ja ühes

veidi kehvem. Meile on arusaamatu, miks nii

väikese murega tegelemiseks peetakse

vajalikuks kulutada nii palju ressurssi ja muuta

süsteemi sedavõrd palju kallimaks. Kulukuse

tõus toob kaasa hoopis uusi probleeme, mis

meie hinnangul on suuremad kui algne

murekoht, mida mindi lahendama.

Arvestades seda, et ministeerium paneb ette

protsessi muutmise tasuta menetluselt

tasuliseks, on tõenäoline, et nii tarbijate kui

kaupmeeste rahulolu pigem langeb. Isegi kui

mingil põhjusel rahulolu ei lange, tooks lootus

paari protsendipunkti võrra ühte indeksi

alamnäitajat tõsta, kaasa olulise süsteemi

kallimaks muutmise ja ettevõtjate õiguste

kahjustamise. Täna täidavad kaupmehed

vabatahtlikult 73% komisjoni otsustest.

Selgitatud Eelnõu eesmärk on luua efektiivne

kohtuväline tarbijavaidluse

lahendamise süsteem, mille vastu on

tarbijate ja kauplejate usaldus suurem

ning otsused kvaliteetsemad ja

tulemuslikumad. Nagu Kaupmeeste

Liit ka ise märkis, on kvaliteedi osas

olnud tõepoolest negatiivset

tagasisidet.

Eelnõu eesmärk on luua efektiivne

kohtuväline tarbijavaidluse

lahendamise süsteem, mille vastu on

tarbijate ja kauplejate usaldus suurem

ning otsused kvaliteetsemad ja

tulemuslikumad. Eelnõuga

kavandatavad muudatused on

suunatud nimetatud eesmärgi

täitmisele. Tarbijale kehtestatakse

riigilõiv, et komisjon saaks suunata

ressursi vaidlustele, mis ei ole

pahatahtlikud. Ühtlasi luuakse

komisjoni alaliste liikmete

ametikohad, mis aitavad samuti

vaidluste läbivaatamisse tänasest

oluliselt rohkem panustada. Alaliste

liikmete ametikohad aitavad

ühtlustada ka komisjoni praktikat,

otsuste kvaliteeti. Otsuste siduvuks

muutmine aitab samuti tõsta tarbijate

rahulolu ning usaldust. Kehtiva korra

kohaselt on ainsaks hoovaks

survestada kauplejat otsust täitma on

kaupleja lisamine nn musta nimekirja.

Samas ei ole praktikas võõrad

olukorrad, mil pärast tarbijavaidluse

menetlust teatab kaupleja tarbijale, et

ta ei kavatse otsust täita, kuna see on

soovituslik.

Samas on eelnõust välja jäetud

kaupleja kohustus tasuda

menetlustasu ning täpsustatud eelnõu,

et see oleks adressaatidele selgem.

Soovimatud kõrvamõjud

Meie hinnangul Tarbijavaidluste süsteemi

muutmine sellisena nagu ministeerium seda

ette näeb:

1) Vähendab suurel määral ettevõtjate

rahulolu

2) Vähendab mingil määral tarbijate

rahulolu kuna komisjoni pöördumine muutub

nendegi jaoks tasuliseks

Meie hinnangul ei saa ministeerium lähtuda

vaid sellest eesmärgist, et tarbijate rahulolu

paar protsenti paraneks. Ka ettevõtjate

rahulolu ja usaldus on olulised ning nendega ei

ole arvestatud.

3. Komisjonide liikmetele suurema tasu

maksmine ei suurenda tehtud otsuste kvaliteeti

ega inimeste või ettevõtjate rahulolu

süsteemiga. Kui täna on asi tasuta, siis selle

tasuliseks tegemine ei tee midagi automaatselt

paremaks.

Teadmiseks

võetud

4. Ministeerium märgib, et oht kaupmehele

maksta menetlustasu 150€ ja tasuda

täiendavate ekspertiiside eest, mille kulu ta ei

kontrolli, peaks panema kaupmehe

Tarbijavaidluste komisjoni iga hinna eest

vältima. See tähendab sisuliselt seda, et

ministeerium eeldab, et kaupleja on juba ette

süüdi ning leiab tarbijat rahuldava lahenduse

ka siis kui tema hinnangul tarbija nõudmine on

põhjendamatu või pahatahtlik.

Väljatöötamiskavatsus lähtub kahest eeldusest.

Et tarbijal ei ole täna piisavalt võimalust oma

huve kaitsta ning et tarbija on alati heas usus

tegutsev.

Esiteks saab tarbija juba täna kaupmeest

sundida läbi sotsiaalmeedia ning tavameedia

endale sobivat otsust tegema, ähvardades

mainekahjuga. Eesti suuruses riigis on see

reaalne oht ja kaupmehed arvestavad sellega,

tulles tarbijatele sageli rohkem vastu kui

seadus kohustaks. Samuti saab tarbija

pöörduda täna tasuta Tarbijavaidluste

komisjoni ning kohtusse.

Tarbijate hea usu eelduse vastu räägib

kaupmeeste ja TVK tänane kogemus, mis

joonistab välja ka pahatahtlikke ja oma õiguste

ulatust üle hindavaid tarbijaid.

Tarbijavaidluste komisjoni statistika näitab, et

umbes pooled kaebused ei jõuagi menetlusse ja

Selgitatud Kaupleja kohustus tasuda

menetlustasu 150 eurot on eelnõust

välja jäetud.

paljud menetlusse jõudvad otsused tehakse

kaupleja kasuks. Reaalselt kahju saanud

tarbijate kõrval on ka selliseid, kes esitavad

ebaadekvaatseid taotlusi või käituvad lihtsalt

oportunistlikult. TVK esindajad on senistel

ühiskohtumistel seda kinnitanud. Tekitades

kaupmeestele täiendava riski tasuda

menetluskulusid sõltumata toote hinnast ja

kaebuse ulatusest, luuakse pahatahtlikele

tarbijatele vahend ähvardada ja kaupmehelt

endale liigsoodsat lahendust välja pressida.

Tekib kaebamise kultuur, nagu me seda näeme

USA õigusruumis, kus suurema kahju

vältimise hirmus teevad kaupmehed endale

kahjulikke valikuid. Pahatahtliku tarbijaga ei

saa ega tohigi kokkuleppele suunata, kuna see

vaid süvendab inimeses sellist käitumist.

Igasuguse uue lahenduse eesmärk peab olema

õiglane kohtupidamine, mitte kokkuleppele

sundimine, mis ei pruugi olla õiglane.

Täiendavate kulude risk suurendab nende

kauplejate osakaalu, kes ei usalda TVK tööd

ning kannavad seega rahalise kahju ennetavalt,

et mitte riskida veel suurema kahju

kandmisega pärast vaidlust. Ettevõte tegeleb

finantsriski maandamisega. Vastasel korral

riskib ta topeltkaristamisega. Tuleb hüvitada

tarbijale ostetud toode ning kanda täiendavad

menetluskulud. Viimased võivad vabalt

ületada toote hinda. Juhime tähelepanu, et

menetluskulu on fikseeritud ja sama nii siis kui

toode ise maksab vaid 40€ kui siis kui see

maksab 4000€.

Eesti Kindlustusseltside Liit

Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 ning

lisada TKS § 40 lg 2 p 3, et tarbijavaidluste

komisjon ei

lahenda vaidlusi, kui erialaliit on moodustanud

enda juurde tunnustatud kohtuvälise

lahendamise üksuse, ettevõtja on erialaliiduga

ühinenud ja kohustub tekkinud vaidluseid

antud üksuse kaudu menetlema.

Tarbijal tekiks ettepaneku kohaselt kohustus

pöörduda asja lahendamiseks ainult selle

üksuse poole. Parandus motiveeriks erialaliite

lahendama vaidlusi enda sees ning selleks

moodustama uusi kohtuvälise lahendamise

Mittearvestatud Vastav muudatus vajab eraldi

analüüsi, kuid esmapilgul näib see

olevat mõnevõrra vastuolus eelnõu

eesmärgiga võimaldada tarbijal

lahendada vaidlus efektiivselt (koos

sundtäidetava otsusega). Sellega

võetaks tarbijalt ära võimalus saada

kohtuväliselt siduv otsus, kuna seadus

näeks ette siduvate otsuste tegemise

võimaluse vaid TTJA juures

tegutsevale tarbijavaidluste

komisjonile.

üksusi ning kindlasti taotlema nende

tunnustamist.

Kuidagi me ei alahinda tarbijavaidluste

komisjoni esimeeste ja liikmete pädevust, kuid

erialaliitude poolt moodustatud üksustes

võivad vaidluste lahendajad olla keerulistes

nüanssides pädevamad. Samas vähendaks

muudatus TTJA kaebuste menetlejate ja

tarbijavaidluste komisjoni koormust.

Kui eelmist ettepanekut pole võimalik

mõjuvatel põhjustel arvestada, siis palume

eelnõus siiski eraldi välja tuua, et

liikluskindlustuse vaidluste lahendamine

toimub üksnes liikluskindlustuse seaduse § 69

lg 2 p 8 alusel loodud liikluskindlustuse alaste

vaidluste kohtueelse lahendamise organis.

Eesti Liisinguühingute Liit

1. Alustuseks mainime, et küsimusi tekitab

eelnõu osas see, kui Tarbija Vaidluskomisjoni

otsused saavad kohese sundtäidetavuse jõu.

Nimelt, kuidas saab tagatud otsustava organi

pädevus? Põhimõtteliselt on tegemist

kohtuotsusega sarnase otsusega, millest

tulenevalt mõistetakse õigust ja mille osas on

võimalik kohtuotsusele kohaselt kasutada

sundtäitmise jõudu. Seega on esmalt

rõhuasetus sellel, et sääraseid otsuseid peaks

tegema ikkagi kohtunikuga sarnaselt

ettevalmistuse saanud isik või isikute grupp.

Selgitatud Tarbijavaidlusi lahendavatele

komisjoni alalistele liikmetele

kehtestatakse täiendavad

pädevusnõuded (eelnõukohane TKS

§ 43). Sarnane süsteem on kasutusel

juba ka töövaidluste lahendamise

komisjonis ja mitmes teises vaidluse

kohtuvälise lahendamise üksuses, kus

otsused on samuti sundtäidetavad.

§ 49 1 lg 3 sätestab, et kui tarbija nõue

rahuldatakse osaliselt, siis mõistetakse

kauplejalt välja pool menetluse tasu. Siiski

puudub arusaam, mida peab seadusandja

silmas mõiste “osaliselt“ all. Juhul kui tarbija

nõudest rahuldatakse väga väike osa või nö

fragment, kas sellisel juhul on automaatselt

õigus nõuda kauplejalt pool menetluse tasu.

Sama küsimus tekib ka lepituse ja

kompromissi korral, kas need olukorrad on siis

kauplejale menetlustasu tasumisest vabad?

Sellise reegli kehtestamine võib viia

olukorrani, kus pahatahtlike tarbijatest

vaidlejate puhul tekib kauplejatel suur

koormus menetlustasude tasumise näol kui

tarbija nõudest rahuldatakse vaid väga väike

osa. Seega peaks olema õigusnormis ka selge

piirmäär, millisest nõude rahuldamise määrast

Selgitatud § 491 on eelnõust välja jäetud.

Väljajätmise põhjuseks on asjaolu, et

menetlustasu nõudmine võib teatud

juhtudel kahjustada seadusekuulekaid

kauplejad. Vältimaks osalise

menetlustasu väljamõistmist, sunnib

menetlustasu nõue võib sundida

kauplejaid vaidluse lahendamist

tarbijavaidluste komisjonis iga hinna

eest vältima ning leidma tarbijat

rahuldava lahenduse ka siis, kui

tarbija nõudmine on tegelikult kasvõi

osaliselt põhjendamatu.

Menetlustasu nõue võib töötada

mõnevõrra vastu ka eelnõu

eesmärgile. Menetlustasu maksmise

risk võib suurendada kauplejate

rahulolematust ning kauplejate

alatest kohaldatakse poole menetluskulude

tasumise nõuet.

usaldus tarbijavaidluste kohtuvälise

lahendamise süsteemi osas võib

langeda veelgi.

§ 53 sätestab, et tarbija avalduse läbivaatamisel

edastatakse tarbija avaldus kauplejale ja

antakse mõistlik tähtaeg kauplejale

omapoolsete tõendite ja vastuväidete

esitamiseks. Siinkohal jääb selgusetuks

mõiste, “mõistlik tähtaeg“. Selgem oleks

kasutada konkreetset tähtaega, kas 14 päeva

või 30 päeva, et ka kauplejal oleks seadusest

tulenevalt arusaadav, kuidas sellises

menetluses käituda. Antud juhul jääb

võimalus, et ühel on mõistlik tähtaeg 7 päeva

ja teisel aga 14 päeva. Ühtne ja kindel tähtaeg

teeniks siinkohal õigusselgust.

Mittearvestatud Arvestades sellega, et dokumentide

maht ja vaidluse keerukus võib

erinevate vaidluste puhul erinev olla,

siis on asjakohasem jätta ikkagi

mõistlik aeg ja komisjoni alalisel

liikmel on võimalik vajadusel ka

pikemat aega anda või vahel

vajadusel hoopis lühemat kui 14

päeva.

Ka tarbijale on antud mõistlik tähtaeg,

mitte aga fikseeritud aeg:

§ 511. Puudused avalduses

(1) Kui avaldus ei vasta käesolevas

seaduses sätestatud nõuetele, annab

komisjoni esimees mõistliku tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks.

Kehtiva TKS § 48 lõikes 6 on samuti

ettenähtud mõistlik aeg.

Margus Kingisepp

1. Töövaidluse menetluse põhimõtted on üle

võetud ainult osaliselt

Kiire eelnõu võrdlus töövaidluste lahendamise

seadusega (edaspidi TvLS) näitab, et suur osa

muudatusi on otseselt sellest seadusest üle

võetud. Kahjuks on seda tehtud selektiivselt

nii, et mitmed olulised reguleerimist vajavad

teemad on jäetud üle võtmata. Tulemusena ei

ole järgitud erapooletu, sõltumatu, läbipaistva

menetluse põhimõtteid. Sellekohased näited

on toodud allpool käsitletava teema juures.

Selgitatud Eeskujuna võetud regulatsioone on

kasutatud selektiivselt seetõttu, et

tarbijavaidluse lahendamine on

olemuselt teistsugune. Tegemist ei

ole ka kohustusliku kohtueelse

menetlusega ning lisaks seab teatud

piirid ette asjakohane Euroopa Liidu

direktiiv.

Näiteid on selgitatud alljärgnevalt.

2. Terminoloogiline ebaselgus: asja

läbivaatamine ja lahendamine

TKS eelnõus kasutatakse menetluse etappide

kohta termineid avalduse läbivaatamise

ettevalmistamine ja lahendamine.

/…/ Ma selgitasin neid põhitõdesid seetõttu, et

kuigi eelnõu reguleerib vaidlust lahendava

organi menetlust, siis menetluse osad ei ole

piiritletud, tegevuste piirid on ebaselged,

puuduvad avalduse menetlusest väljaarvamise

selged alused – seega menetlus ei ole

läbipaistev ja pooltele arusaadav./…/

Arvestatud Menetluse osade ja tegevuste

selgemaks piiritlemiseks on eelnõus

läbivalt üle vaadatud ja korrigeeritud

terminite „ettevalmistamine“,

„läbivaatamine“ ja „lahendamine“

kasutus. Termineid on muudetud muu

hulgas §-des 45¹, 46, 503, 52¹.

3. Määruste koostamine esimehe poolt

Arvestatud VAKO eeskujul on eelnõukohast §-i

452 muudetud ja sätestatud, et

TKS eelnõu § 45² . Komisjoni esimehe määrus

(1) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel

tehakse menetlustoiminguid määrusega.

Määruse andmise õigus on komisjoni

esimehel.

(2) Määrusest peab nähtuma, kelle kohta on

määrus tehtud ja mis on määruse sisu.

Nõustun kolleegide Aase Sammelselja ja Mare

Merimaa poolt arutelul väljendatud mõttega, et

hulga määruste koostamine komisjoni esimehe

poolt ei ole põhjendatud. Määruste

nõuetekohane koostamine röövib suure osa

esimehe tööajast ja aeglustab oluliselt

menetlust. Kui lähtekohaks on efektiivne ja

kiire menetlus, siis tuleks kõikvõimalik

formalism miinimumini viia. Praegu on

menetluse detailse reguleerimisega muudetud

menetlus kohmakaks ja ajaressurssi söövaks.

Seejuures ei ole määruste koostamise

kohustuse eesmärk ja vajadus selge. See

komisjon on nii väike, et ei suuda täies mahus

koostada kohtuorganitele ettenähtud

menetlusdokumente ega teha kõiki neile

ettenähtud toiminguid.

Minule teadaolevalt on viimasel ajal olnud

töövaidluse komisjoni juhatajatel väga tõsiseid

raskusi tööülesannete õigeaegsel täitmisel

tohutult kasvanud töömahu tõttu. Menetluse

detailne ülereguleerimine on olnud üheks

oluliseks töömahu kasvu põhjuseks.

Eeskuju võiks reguleerimisel võtta

töövaidluskomisjoni asemel teistest

analoogsetest kohtuvälistest vaidlusi

lahendavatest organitest. Üheks sobivaks

regulatiivseks eeskujuks võiks olla

Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO)

tegevuse regulatsioon riigihangete seaduses.

Selle kohtuvälise vaidlusi lahendava

institutsiooni töö sarnaneb tarbijavaidluste

komisjonile ning otsus on sundtäidetav. See

komisjon lahendab kõik küsimused otsusega

ning määrusi ei kasutata (Vt. Näit. RHS § 192

lg 3; 193 lg 1 jm.). Sarnaselt ka üürivaidluse

lahendamise seaduse kohaselt ei koosta

üürikomisjon määrusi, lahendab

menetlusküsimused lihtsalt otsusega ning see

otsus on ikka sundtäidetav.

komisjoni alaline liige (kehtivas

seaduses nimetatud kui komisjoni

esimees) teeb menetluslikke

toiminguid otsusega, mitte

määrusega.

4. Lepitusmenetlus

TKS eelnõusse on uue menetluse vormina

sisse toodud lepitusmenetlus. TKS eelnõu § 52

lg 2 järgi komisjoni kaudu lepitusmenetluse

läbiviimisel on lepitajaks tarbijavaidluste

komisjoni esimees.

Ühinen kolleeg Mare Merimaa seisukohaga

selle osas, et lepitajaks ei või olla vaidlust

läbivaatav komisjoni esimees. Lepitusseaduse

§ 1 lg 2 kohaselt võib lepitajaks olla erapooletu

isik. Sama seaduse § 3 lg 1 järgi lepitaja peab

olema sõltumatu ning lepitusosaliste suhtes

erapooletu. TKS eelnõu § 50 lg 1 kohaselt

komisjoni liige peab ennast kohe

menetlemisest taandama, kui ta on olnud

samas asjas lepitajaks.

Märgin nüansina selle sätte osas, et see ei

reguleeri taandamise osas kogu küsimust. § 50

lg 1 järgi peab esimees ennast taandama, kui ta

oli enne samas asjas lepitaja. § 52 lg 3 kohaselt

saab lepitaja poole pöörduda kogu menetluse

kestel, seega peab reguleerima ka lepitaja

taandamise kohustust, kui ta enne

lepitusmenetlust vaatas seda vaidlust läbi

esimehena.

Mõistlik lahendus oleks komisjoni koosseisus

eraldi lepitaja ametikoha loomine, kelle

põhitegevuseks on lepitusmenetluse

läbiviimine. Selline lepitaja ei pea olema

igapäevaselt tööl.

Sarnaselt kindlustuse vahekohtuga võiks

kaaluda näiteks lepitajate nimekirja

avaldamist, kust tarbija võiks valida omale

sobiva lepitaja.

Lepitajana ei saa tegutseda iga isik, eelduseks

on, et see isik tunneb lisaks lepitusmenetluse

õiguslikele alustele ka psühholoogiat, lepituses

kasutatavaid tehnikaid ja muud kaasnevat. Kui

eraldi lepitajate nimekirja ei plaanita koostada,

tuleks kõigile komisjoni esimeestele tagada

lepitaja koolituse läbiviimine (korraldab

näiteks ka Tallinna Ülikool).

Arvestatud

osaliselt

Tagamaks lepitaja erapooletust, st et

lepitajaks ei või olla vaidlust

läbivaatav komisjoni alaline liige, on

eelnõukohast § 52 lõiget 2 täpsustatud

selliselt, et komisjoni kaudu

lepitusmenetluse läbiviimisel on

lepitajaks tarbijavaidluste komisjoni

alaline liige, kes ei ole sama vaidlust

varem komisjonis menetlenud.

Komisjonis läbiviidava

lepitusmenetluse regulatsiooni

eeskujuks on võetud töövaidluse

lahendamise seaduses sätestatud

regulatsioon. Ka

töövaidluskomisjonis viib

lepitusmenetluse läbi

töövaidluskomisjoni juhataja ning

eraldi lepitaja ametikohta ega

lepitajate nimekirja ei ole.

5. Jõustumismärge otsusel

Selgitatud Otsuse jõustumine ja jõustumismärke

lisamine on eelnõus sätestatud

sarnaselt töövaidluse lahendamise

TKS eelnõu § 58¹ lg 4 kohaselt lisab komisjoni

esimees poole taotlusel otsusele

jõustumismärke. Jõustumismärke võib

väljastada elektroonilise kinnitusena.

Esimees ei saa seda kohustust täita, eelnõus ei

ole ühtegi selget alust, mille järgi oleks see

teostatav. Eelnõu loogika on ju sarnaselt

TvLS-ile selles, et pooltel on pärast otsuse

kättetoimetamist aega 30 päeva kaaluda, kas

pöörduda sama vaidluse lahendamiseks

maakohtu poole või mitte. Kui ei pöördu, siis

otsus jõustub. Kui kaupleja ei täida

vabatahtlikult jõustunud otsus, siis saab tarbija

pöörduda sundtäitmiseks kohtutäituri poole.

Kohtutäitur võtab täitmisele ainult jõustunud

otsuse, jõustumist tõendab jõustumismärge

otsusel.

Küsimus on, et kuidas esimees saab teada, et

kumbki pool ei ole pöördunud maakohtu

poole? Poolele võib ju panna kohustuse

teavitada komisjoni kohtusse pöördumisest,

aga kui ei teavita, mis siis? Poolele sellest

mingit tagajärge ei saabu. Kas eelnõus siis

eeldatakse, et vaikus (kumbki pool ei teata)

annab kindla teadmise, et maakohtu poole ei

pöördutud? Poolel on õigus nõuda

jõustumismärget juba 31.päeval, selleks ajaks

ei ole kohus ka veel komisjonile jõudnud

teatada hagi esitamisest ega nõudnud asja

materjale.

Jõustumismärke väljastamisel on varaline

tagajärg - selle alusel nõutakse kauplejalt raha

sisse ja antakse tarbijale. Eelnõus pole sõnagi

sellest, et kui esimees, kellel puudub

juurdepääs kohtu dokumendiregistrile,

väljastab heauskselt jõustumismärke, milline

osutub hiljem alusetuks –selgub, et keegi ikka

pöördus kohtusse ja seal tehakse vastupidine

lahend. Kui kauplejale tekitatakse alusetu

sissenõudmisega kahju, siis kes selle kahju

hüvitab? Kas esimees isiklikult või riik

Riigivastutuse seaduse alusel?

Siinkohal juhin tähelepanu TsMS §-le 458.

Riik reguleerib seaduses kohtu poolt

jõustumismärke väljastamise aluseid, nähes

kohustuslikud toimingud täpselt ette:

seaduses sätestatuga. Kui pool taotleb

jõustumismärke lisamist, on

komisjonil võimalik saata päring

kohtutesse selleks, et selgitada välja,

kas antud asjas on kohtule esitatud

avaldust. Kui üks pooltest on esitanud

kohtule avalduse, kuid selle

menetlusse võtmist ei ole jõutud veel

otsustada, ei saa (eelnõukohase § 581

lg 1 p 1 alusel) lugeda komisjoni

otsust jõustunuks ja jõustumismärget

ei lisata. Tulevikus võib kaaluda

võimalust saada kohtutelt vastavat

infot automaatselt. See vajab siiski

eraldi analüüsimist ja arutelu

Justiitsministeeriumiga.

§ 58¹ lõiget 4 on täpsustatud selliselt,

et jõustumismärke lisamise võib teha

ülesandeks ka Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti

teenistujale.

 jõustumismärge väljastatakse kahel alusel:

menetlusosalise avaldus ja kohtutoimik;

 täpne arvestus: kohus peab arvestust

kohtuotsuste jõustumise kohta ja kohtu

väljastatud jõustumismärgete kohta.

Lisaks reguleeritakse § 458 lg 4 volitusnormi

alusel seda küsimusi detailselt Maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10812202001

6).

Eelnõus on kõik need olulised küsimused

lahendamata. Ka puudub volitusnorm, et keegi

kunagi saaks toimiva korra kehtestada.

Kuidagi ei ole ka põhjendatud, et selle

küsimusega peaks tegelema just esimees, seda

võib vabalt volitusnormi alusel teha ka muu

komisjoni kuuluv isik.

6. Komisjon kui organ

TKS eelnõu § 40 lg 1 järgi tarbijavaidluste

komisjon (edaspidi komisjon) on Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuv

käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud

vaidlusi (edaspidi tarbijavaidlusasju)

kohtuväliselt lahendav organ.

TKS eelnõu § 42 lg 6 kohaselt valdkonna eest

vastutav minister võib määrusega täpsustada

komisjoni asjaajamise- ja töökorda. Kui

minister võib määrusega asjaajamise korda

täpsustada, siis peaks eelnevalt olema

komisjonil oma asjaajamise kord olemas.

Eelnõu sellise korra vastuvõtmist ja sisu aga ei

reguleeri.

Võrdluseks VAKO põhimääruse § 2 kohaselt

korraldab vaidlustuskomisjoni asjaajamise

Rahandusministeerium vastavalt

Rahandusministeeriumi asjaajamiskorrale.

VAKO lähtub Rahandusministeeriumi

sisekorraeeskirjadest vaidlustuskomisjoni

juhataja määratud erisustega.

Komisjoni kui vaidlusi lahendava organi

töökorralduslikud tagatised puuduvad. Kui

TvLS § 12 lg 1 kohaselt tagab

töövaidluskomisjoni töötingimused ja

asjaajamise Tööinspektsioon, siis eelnõu § 42

Selgitatud Eelnõu § 42 lg 6 annabki ministrile

vastava volituse panna paika täpsem

asjaajamis- ja töökord.

Lisaks on eelnõu § 411 lõikes 1

täpsustatud, et komisjoni juhtiv

esimees juhib komisjoni.

Seletuskirjas on selgitatud, et ta

tegeleb ka alaliste liikmete (kehtivas

regulatsioonis nimetatud kui

komisjoni esimehed) töökorralduslike

küsimustega, näiteks korraldab

puhkusegraafiku koostamise,

asendamised jm.

lg 1 kohaselt tagab komisjoni töö tehnilise

korraldamise ja asjaajamise Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõus on jäetud

erinevalt töövaidluskomisjonist reguleerimata,

kes loob komisjoni töötingimused? Kas

komisjonil on sarnaselt VAKO põhimääruse §-

le 4 ka oma sümboolika?

7. Andmete saladuses pidamise kohustus

Kehtiva TKS § 41 lg 12 kohaselt komisjoni

esimehed ja liikmed ei või avaldada neile

komisjoni menetluses teatavaks saanud

andmeid, mille avaldamine on seadusega

keelatud.

Uues TKS eelnõus komisjonil sellist kohustust

enam ei ole.

Selgitatud Komisjoni liikmetele kehtib ka

edaspidi TKS § 23 lõikes 2 ette

nähtud ärisaladuse hoidmise

kohustus. Lisaks kohaldatakse näiteks

kinniseks kuulutatud istungile TsMS

menetluse kinniseks kuulutamise

sätteid, sh TsMS § 41, mis sätestab

menetlusosaliste ja kohtuistungil

viibivate isikute saladuse hoidmise

kohustuse.

8. Riiklik järelevalve tarbijaõigusnormide

täitmise üle

TKS eelnõu seletuskirjas on TKS § 41 osas

välja toodud, et komisjoni esimees teostab

menetluse kaudu riiklikku järelevalvet

tarbijaõigusnormide täitmise üle vaidlusaluses

asjas.

Riikliku järelevalve teostamise ulatuse ja sisu

kohta aga eelnõus regulatsioon puudub, seega

puudub järelevalve teostamisele ka õiguslik

alus. Riikliku järelevalve ühildamine vaidluste

lahendamisega ühe isiku poolt rikub komisjoni

sõltumatuse ja erapooletuse printsiipi.

Kehtivas õiguses teostab järelevalvet üksnes

Amet (vt. TKS § 61).

Selgitatud TKS § 38 kohaselt teevad vaidluste

kohtuvälise lahendamise üksused

koostööd järelevalveasutustega.

Koostöö hõlmab eelkõige vastastikust

teabevahetust tarbijate korduvalt

esitatud kaebuste kohta seoses

konkreetses ettevõtlussektoris

kasutatava praktikaga.

Selguse mõttes on lauseosa „teostab

menetluse kaudu riiklikku

järelevalvet“ seletuskirjast välja

jäetud.

9. Menetluses puuduvad asja läbivaatamata

jätmise alused

TKS eelnõu § 513 reguleerib avalduse

menetlusse võtmisest keeldumist. Avalduse

saab jätta menetlusse võtmata siis, kui see ei

ole veel menetlusse võetud.

Vahemärkusena - panin tähele, et kuigi tarbija

peab maksma eelnõu § 47 kohaselt riigilõivu,

siis ma ei saanud aru, kas riigilõivu tuleb

maksta nagu kohtus avalduse esitamisel. Kui

jaa, siis puudub eelnõu §-s 513 keeldumise

Arvestatud

osaliselt ja

selgitatud

Eelnõu § 513 on lisatud avalduse

menetlusse võtmisest keeldumise

alusena punkt 10 – kui tarbija jätab

riigilõivu maksmata.

Juhul, kui menetlust välistavad

asjaolud selguvad alles pärast

avalduse menetlusse võtmist, on

komisjonil võimalik lõpetada

menetlus tuginedes eelnõukohase §

556 lõikele 1.

alusena see, kui tarbija jätab riigilõivu

maksmata.

Vaidluste lahendamisel on täiesti igapäevane

see, et menetlust välistavad asjaolud selguvad

alles siis, kui menetlus on algatatud ja alanud

on asja läbivaatamise ettevalmistamine.

Tõendite kogumisel või vastaspoole selgituste

saamisel võib ilmneda, et antud tarbija avaldus

ei kuulu komisjoni pädevusse. Eelnõu ei

reguleeri, mis siis juhtub. Kindel on see, et siis

ei saa enam menetlusse võtmisest keeldumise

aluseid kasutada, sest avaldus on juba

menetlusse võetud.

Siis saab teha ainult ühte – jätta vaidlus läbi

vaatamata. Eelnõus puuduvad läbivaatamata

jätmise alused, kuid need on vaidlust

lahendava organi puhul kohustuslikud

tingimused. Ainult nii saab menetluse

kujundada arusaadavaks ja läbipaistvaks,

Kohtus on hagi läbivaatamata jätmise alused

toodud TsMS § 423. Tuleks kaaluda eelnõu

vastavat muutmist.

10. Perspektiivitu vaidlus

TKS eelnõu § 513 lg 1 p 6 kohaselt võib jätta

avalduse menetlusse võtmata, kui vaidlus on

perspektiivitu, sealhulgas ilmselgelt sisutühi

või pahatahtlik, või puudub avaldajal

õiguskaitsevajadus.

Säte ei ole korrektselt sõnastatud, kuna vaidlus

ei saa olla sisutühi või pahatahtlik. Ehk on siin

mõeldud avaldust? Pole arusaadav, mida

tähendab, et avaldajal puudub

õiguskaitsevajadus. Õiguskaitse on juba

seadustes kasutusel väljakujunenud sisuga.

Näiteks reguleerib esialgsest õiguskaitset

HKMS § 249 ja 251, kuid eelnõus pole

tõenäoliselt sellist õiguskaitset silmas peetud.

Selgitatud TKS eelnõu § 513 lg 1 punktis 6 on

asendatud sõna „vaidlus“ sõnaga

„nõue“.

Selle sättega on hõlmatud muu hulgas

sellised olukorrad, mil näiteks

erinevalt sidevahendi abil sõlmitud

lepingust ei ole tarbijal õigust

tavakaupluses sõlmitud lepingust

taganeda ja sellise nõude puhul tarbija

õiguskaitsevajadus puudub. Lisaks

olukorras, kus tarbija nõuab piletiraha

tagasi, kuna komöödia ei olnud tema

arvates naljakas.

11. Ekspertarvamuse tellimine

TKS eelnõu § 49. Menetluskulude kandmine

(2) Komisjon võib otsustada, et

eksperdiarvamuse andmisega seotud kulud

tasub kaupleja, kui vaidlusaluse kauba või

teenuse puudused ilmnesid kuue kuu jooksul

kauba tarbijale üleandmise või teenuse

osutamise päevast arvates ja kaupleja ei

Arvestatud ja

selgitatud

Eelnõukohase § 49 lg 2 mõte on, et

kauplejalt mõistetakse eksperdikulud

välja siis, kui vaidluse lahendamiseks

on vaja eksperti kaasata ja

tõendamiskoormus oli kauplejal, kuid

ta asjaolusid ei tõendanud.

Sätte sõnastust on selguse mõttes

täpsustatud järgmiselt: „Komisjon

tellinud eksperdiarvamust kauba või teenuse

puuduse olemuse ja tekkepõhjuse

väljaselgitamiseks.

Eelnõu järgi eeldatakse, et kaupleja peab

vaidluse korral igal juhul tellima kolmandalt

isikult tasulise ekspertarvamuse. See on

oluline seisukoha muudatus, mille põhjus ei

ole teada. Väljakujunenud praktikas on

aktsepteeritud ka sellist lahendust, et kaupleja

oma ala professionaalina annab ise

eksperthinnangu või küsib selle tootjalt.

Kehtiv seadus ei kohusta kauplejat tellima

kolmandalt isikult eksperdiarvamust.

Eelnõus toodud lahendus on vastuolus

efektiivse ja väheste kulude menetluse

printsiibiga, kuna sunnib kauplejat tegema

kulutusi arvamuse küsimiseks kolmandalt

isikult.

võib tarbija nõuet rahuldavas otsuses

otsustada, et kaupleja hüvitab tarbija

käesoleva seaduse § 47 kohaselt

tasutud riigilõivu ning

eksperdiarvamuse saamisega seotud

kulud, kui vaidlusaluse kauba või

teenuse lepingutingimustele

mittevastavus ilmnes ajal, mil

võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse

mittevastavuse olemasolu asja või

teenuse üleandmise ajal, ja kaupleja ei

ole tõendanud, et mittevastavus on

tekkinud hiljem.“

50. Komisjoni sekretäri ametikohast

TKS eelnõu ei sisalda komisjoni sekretäri

ametikoha kohta regulatsiooni.. Eelnõu järgi

täidab kõiki sekretäri ülesandeid komisjoni

esimees, mis ei ole mõistlik lahendus.

Komisjoni esimehe üle koormamisel

tehniliste ülesannetega kannatab ilmselgelt

menetluse efektiivsus ning kiirus.

Eelnõu eeskujuks olnud töövaidluste

lahendamise regulatsioonis on lisaks

komisjoni esimehele ette nähtud komisjoni

sekretäri ametikoht, kelle tööülesanded on

seaduses selgelt välja toodud. Muuseas, see on

korrektne volitusnorm, seadus nimetab täpselt,

millist juhatajale kuuluvat pädevust võib täita

sekretär. /…/ Kuna eelnõus lähtutakse ka

tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest, siis on

asjakohane arvestada ka tsiviilkohtumenetluse

korraldust. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukorra § 6 lg 1 järgi kohtuistungi

sekretäri ametikoha põhieesmärk on

kohtumenetluse läbiviimiseks vajaliku

asjaajamise tagamine.

Selgitatud Selleks, et vältida komisjoni alaliste

liikmete ülekoormamist, on eelnõus

ette nähtud § 503, mis võimalda

komisjoni alalisel liikmel

tarbijavaidlusasja menetluse

alustamise ja läbivaatamise

ettevalmistamise ning

menetlusdokumentide vormistamise

ja kättetoimetamise teha ülesandeks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti teenistujale.

13. Komisjoni esimehe ülesannete

delegeerimine

Arvestatud

osaliselt ja

selgitatud

Eelnõus on § 503 täpsustatud selliselt,

et teenistujale delegeerimine oleks

selgem. Täpsustatud sätte kohaselt

TKS eelnõu. § 50ᶾ Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti kaasamine.

Komisjoni esimees võib tarbijavaidlusasja

lahendamise ettevalmistamise ning

menetlusdokumentide vormistamise ja

kättetoimetamise teha ülesandeks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

teenistujale.

Nimetatud sätte rakendamine praktikas on

väga problemaatiline järgmistel põhjustel.

TKS § 53 kõneleb avalduse läbivaatamise

ettevalmistamisest, kuid eelnõus ei ole

määratletud, mida tähendab vaidlusasja

lahendamise ettevalmistamine.

Avaliku õiguse valdkonna õigusaktis ei ole

lubatav delegeerimist ebamääraselt

reguleerida. Õigusakti tekstist peab olema

selgelt ja üheselt mõistetavalt arusaadav,

milliseid konkreetseid ülesandeid võib

delegeerida kolmandale isikule. Kehtiva TKS

§ 44 lg 2 kohaselt komisjoni sekretariaat

tegeleb tarbijavaidluse lahendamise

ettevalmistamisega. Seega toimub

tarbijavaidluse puhul kehtiva õiguse järgi

eelmenetlus, mida teostab komisjoni

sekretariaat. TKS eelnõus ei tehta enam

tarbijavaidluse eelmenetlusel ja

põhimenetlusel vahet, eelmenetluse mõistet ei

kasutata, jääb ebaselgeks, millised menetluse

etapid lahendamise ettevalmistamisega

hõlmatud on. Kohtumenetluses on need

menetluse etapid selgelt eristatud - vt TsMS §

392. Töövaidlustes on samuti selgelt

määratletud, milline on vaidluse läbivaatamise

etapp – vt TvLS § 37.

Teiseks ei ole teada, kas esimehe soov

ülesande täitmiseks on Ameti teenistujale

kohustuslik või mitte. Ameti teenistujad ei allu

teenistuslikult komisjoni esimehele ning nende

ametijuhendis kolmanda isiku poolt antud

ülesannete täitmise kohustust ei ole. Pole

teada, kuidas vastutab teenistuja saadud

ülesande korrektse täitmise eest. Pole teada,

kas ülesande saanud teenistuja peab andmeid

hoidma konfidentsiaalsena.

võib komisjoni alaline liige (kehtivas

seaduses nimetatud kui komisjoni

esimees) tarbijavaidlusasja menetluse

alustamise ja läbivaatamise

ettevalmistamise ning

menetlusdokumentide vormistamise

ja kättetoimetamise teha ülesandeks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti teenistujale.

Ka kehtiva regulatsiooni järgi

täidavad Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti teenistujad

vastavaid ülesandeid. Erinevus

seisneb eelkõige selles, et täna

tehakse seda sekretariaadi kaudu,

edaspidi aga juhul, kui komisjoni

alaline liige teeb selle teenistujale

ülesandeks.

Erapooletuse tagamiseks näeb eelnõu

§ 50 lg 1 ette teenistuja taandamise

kohustuse kaasistujana juhul, kui

esineb mõni tsiviilkohtumenetluse

seadustiku §-s 23 nimetatud asjaolu,

mh, kui ta on osalenud eelnevas

menetluses või kui esineb muu

asjaolu, mis annab alust kahelda tema

erapooletuses.

Praktikas ei ole mõeldav, et lisaks otsese

tööandja antud ülesannetele hakkab teenistuja

veel kolmanda isiku poolt antud ülesandeid

ebaregulaarselt täitma. Selline tegevus lööb

teenistuja tööplaani segamini ja häirib

töötegemist.

TKS eelnõu § 41² lõige 3 järgi tarbijate huvide

esindajaks on käesoleva seaduse §-s 19

nimetatud tarbijaühenduse esindajad või

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

teenistuja.

Lähtudes komisjoni sõltumatuse ja

erapooletuse nõudest ei ole lubatav

delegeerimise kaudu ülesande täitmine

teenistuja poolt, kes esindab tegelikult vaidluse

ühe poole s.o. tarbija huve. See on vastuolus

tarbijavaidluste komisjoni erapooletuse

nõudega.

Ükski kohtuvälist vaidlust läbi vaatav organ ei

pääse sellest, et tema koosseisu kuuluvad asja

läbivaatamist abistavad isikud. Selle

põhjuseks on organi erapooletuse põhimõtte

järgimine ja efektiivne töökorraldus. Sarnaselt

töötaval VAKO-l on olemas oma kantselei.

/…/

Erapooletuse nõude täitmiseks saab

lahenduseks olla delegeerimise asemel

komisjoni koosseisus sarnaselt tsiviilkohtu

kohtuteenistujate sh kohtujuristi

institutsioonile, komisjoni juristi või

konsultandi ametikohtade loomine.

Komisjoni juristi funktsiooni saaksid edukalt

täita praegused Ameti eelmenetlejad. Vaidluse

efektiivse ja kiire lahendamise tagamiseks

peaks igal esimehel olema abiks kaks

komisjoni juristi.

15. Komisjoni esimehe kui teenistuja õiguslik

seisund

Eelnõus on puudulikult reguleeritud komisjoni

esimehe kui teenistuja õiguslik seisund, samuti

komisjoni juhataja tööfunktsioonid. Lihtsalt ja

selgelt on sellised küsimused reguleeritud

näiteks VAKO põhimääruses.

TKS eelnõu § 43 lg 2 järgi kohaldub komisjoni

esimehele avaliku teenistuse seadus

Arvestatud

osaliselt ja

selgitatud

Eelnõu ja seletuskirja on esimehe ja

alalise liikme kui teenistuja

õiguslikku seisundi osas täiendatud.

§ 411 lg 1 sätestab, et komisjoni

esimees esindab ja juhib komisjoni

ning korraldab komisjoni ülesannete

täitmist. Tarbijavaidlusasja

menetluses esindab komisjoni

vaidlust menetlev alaline liige.

käesolevas seaduses ettenähtud erisustega.

Komisjoni esimehele ei kohaldata avaliku

teenistuse seaduse § 16 lõikeid 2–5, § 21 ja 22,

§ 23 lõike 2 punkte 2–7, § 24, 30, 33, 45, 46,

52–54, 57, 61, 63, 67, 91 ja 98.

Kuid eelnõus ei ole täpsustatud, kuidas asi

tegelikul toimub, kas puhkuse andmise,

teenistuslähetusse või koolitusele saatmise

otsustab valdkonna eest vastutav minister ?

ATS § 31 lg 3 kohaselt ametniku koolitusel

osalemise vajaduse otsustab vahetu juht või

kõrgemalseisev juht. Kas komisjoni esimehe

korral on selleks minister?

Täpsemalt on reguleerimata komisjoni juhataja

ülesanded ja pädevus, sh. juhataja asendamine.

Lihtsalt ja asjakohaselt on kõik need

küsimused reguleeritud VAKO põhimääruse

§-s 9:

§ 9. Vaidlustuskomisjoni juhataja ülesanded

Vaidlustuskomisjoni juhataja:

1) juhib vaidlustuskomisjoni tegevust ja

korraldab vaidlustuskomisjoni pädevusse

kuuluvate ülesannete täitmist;

2) kontrollib vaidlustuskomisjoni tegevust

korraldavate õigusaktide täpset ja otstarbekat

täitmist;

3) määrab vaidlustust või kahju hüvitamise

taotlust läbi vaatava vaidlustuskomisjoni

liikme või vaidlustuskomisjoni koosseisu,

tagades vaidlustuskomisjoni liikmete vahel

ühetaolise töökoormuse;

4) vaatab läbi vaidlustusi ja kahju hüvitamise

taotlusi riigihangete seaduses sätestatud

korras;

5) annab välja volitusi vaidlustuskomisjoni

esindamiseks;

6) korraldab vaidlustuskomisjoni liikmete

puhkusegraafiku koostamise;

7) teeb koostööd Rahandusministeeriumi

kantsleriga vaidlustuskomisjoni kantselei

töökorralduse küsimustes;

8) teeb riigihalduse ministrile ettepanekuid

vaidlustuskomisjoni liikmetele

distsiplinaarkaristuste määramise kohta;

9) teeb riigihalduse ministrile ettepanekuid

vaidlustuskomisjoni juhataja asendamiseks

tema äraolekul;

10) koostab vaidlustuskomisjoni kulude

Eelnõus on terminoloogiat muudetud

ning tänaste „komisjoni esimeeste“

asemel on „komisjoni alalised

liikmed“ ning „juhtiva esimehe“

asemel on lihtsalt „esimees“.

Alaliste liikmete puhkuste, lähetuste

jm töökorralduslike küsimustega ei

tegele mitte valdkonna eest vastutav

minister, vaid komisjoni esimees.

Eelnõu § 43 lg 3 näeb ette, et

komisjoni alaline liige allub

töökorraldus- ja muudes

üldküsimustes komisjoni esimehele.

Komisjoni esimees tegeleb alaliste

liikmete töökorralduslike

küsimustega, mh korraldab

puhkusegraafiku koostamise,

asendamised jm. Valdkonna eest

vastutav minister võib töökorda

määrusega täpsustada.

Eelnõusse on VAKO eeskujul lisatud

täpsustus, et komisjoni esimees teeb

valdkonna eest vastutavale ministrile

ettepanekuid komisjoni alalistele

liikmetele distsiplinaarkaristuste

määramise kohta.

eelnõu ja esitab vastavad ettepanekud

Rahandusministeeriumile;

11) annab oma tegevusest aru riigihalduse

ministrile;

12) täidab muid talle õigusaktidega pandud

ülesandeid.

TKS eelnõu § 43 lg 3 kohaselt komisjoni

esimehe üle ei teostata teenistuslikku

järelevalvet. Komisjoni esimehele

distsiplinaarkaristuse määramise õigus on

valdkonna eest vastutaval ministril.

Distsiplinaarkaristuse määramist lubav säte

tuleks eelnõust välja jätta, kuna selline

võimalus võib ohustada sõltumatust. Ka TvLS-

is selline karistusnorm puudub. Praktikas pole

välistatud karistamisõiguse kasutamine

olukorras, kus esimees teeb

mittemeelepäraseid otsuseid. Lähtudes

komisjoni sõltumatuse ja erapooletuse

printsiibist ei ole karistamisõiguse andmine

riigile lubatav.

Samuti ei ole praktikas distsiplinaarkaristuste

määramine mõeldav, kui isiku üle ei teostata

teenistuslikku järelevalvet.

Distsiplinaarkaristusi saab määrata vaid siis,

kui on olemas rikkumiste kataloog. Seda

seaduses esitatud ei ole.

Ma ei tea, kas see on hea lahend, kuid eelnõust

igal juhul õiguspärasem - VAKO põhimääruse

§ 9 lg 1 p 8 kohaselt teeb vaidlustuskomisjoni

juhataja riigihalduse ministrile ettepanekuid

vaidlustuskomisjoni liikmetele

distsiplinaarkaristuste määramise kohta.

16. Komisjoni esimeeste töömahust

TKS eelnõu § 531. Menetluse tähtaeg

(1) Avaldus vaadatakse läbi ja lahend tehakse

90 päeva jooksul avalduse menetlusse

võtmisest arvates.

Nõustun kolleeg Edith Sassiani seisukohaga

selle osas, et praegu eelnõus väljapakutud

kolm esimeest oma tööga ettenähtud tähtaja

jooksul toime ei tule ja asjad jäävad pidevalt

venima. Seda järgmistel põhjustel.

Selgitatud Eelnõu ei näe ette kindlat komisjoni

alaliste liikmete (kehtivas korras

nimetatud „komisjoni esimeeste“)

arvu. Kolm on vaid eelduslik alaliste

liikmete arv ning vajadusel ja

võimalusel saab määrata ka rohkem

alalisi liikmeid. Lisaks, vältimaks

alaliste liikmete ülekoormamist ja

seeläbi vaidluse lahendite kvaliteedi

langemist, on komisjoni alalistele

liikmetele antud võimalus panna

teatud toimingud ülesandeks TTJA

teenistujale, mis sisult toimiks

TKS eelnõus esimeestele lisaks ühtegi

abistavat ametikohta ette ei nähta. Eelnõus

puudub seni hästi toiminud lahendus, kus

komisjoni sekretariaadiks olev Amet viib läbi

eelmenetluse. Toimiva lahenduse

hülgamiseks peaksid olema selged ja kaalukad

põhjused, neid seletuskirjast ei nähtu.

Eelnõu kohaselt jääb kõigi menetlusega seotud

ülesannete täitmise kohustus komisjoni

esimeestele - alates avalduse saamisest kuni

otsusele jõustumismärke lisamiseni. Seega

peaksid kolm alaliselt töötavat esimeest

tegema ära praeguse 8 menetleja ja 12

komisjoni esimehe töö. Sissetulevaid avaldusi

on senise praktika järgi aastas umbes 2800 -

3000.

Teen alljärgnevalt mõned töömahu arvutused.

/…/

Seetõttu võib eeldada, et ettenähtud 90.

päevase menetlusaja jooksul jõuab komisjon

menetleda asju siis, kui komisjoni koosseisu

kuulub vähemalt 4 esimeest ja 8 juristi. Ka

seejuures tekib praktikas olulisi tõrkeid, kui

mõni komisjoni esimees peaks haigestuma või

osaleb koolitustel, lähetustes, paikvaatlusel

jms.

Tõrgeteta menetlemine eeldab seega 5 esimehe

ja neid abistava personali olemasolu.

sarnaselt tänasele komisjoni

sekretariaadile.

1

EELNÕU

12.02.2024

Tarbijakaitseseaduse, riigilõivu seaduse ja täitemenetluse

seadustiku muutmise seadus

§ 1. Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus võib lahendada vaidlust, mis on seotud

kauplejaga, kelle asutamiskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kui tarbija elukoht on

Eestis, kaupleja on tarbijavaidluse lahendamisega tarbijavaidluste komisjonis nõus ja

tarbijavaidluse lahendamisel kohaldatakse Eesti õigust.“;

2) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „otsus“ tekstiosaga „välja arvatud juhul, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti“;

3) seaduse 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. peatükk

Tarbijavaidluste komisjon

1. jagu

Üldsätted

§ 40. Tarbijavaidluste komisjoni staatus

(1) Tarbijavaidluste komisjon (edaspidi komisjon) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti juures asuv käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud vaidlusi (edaspidi

tarbijavaidlusasi) kohtuväliselt lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1

tähenduses.

(2) Komisjon on sõltumatu ning lähtub tarbijavaidlusasja lahendades üksnes seadustest ja

muudest õigusaktidest.

(3) Komisjon ei lahenda järgmisi tarbijavaidlusasju:

1) käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 nimetatud vaidlusi;

2) vaidlusi, mis on seotud surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest tuleneva

kahjunõudega;

3) vaidlusi, mille kohustuslik kohtuvälise lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes.

(4) Tarbijavaidlusasja menetluse osalised on tarbija, kaupleja ja kolmas isik.

§ 41. Komisjoni liikmed ja komisjoni esimehe määramine

(1) Komisjonil on alalised liikmed ja kaasistujad.

2

(2) Komisjoni alalised liikmed nimetab ametisse viieks aastaks avaliku konkursi alusel ja

vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister.

(3) Alaliste liikmete hulgast määrab valdkonna eest vastutav minister komisjoni esimehe.

(4) Komisjoni kaasistujad on mittetulundusühingute seaduses sätestatud alusel ja korras

asutatud kauplejate huve esindavate ettevõtlus- või kutseliitude ja käesoleva seaduse §-s 19

nimetatud tarbijate huve esindavate tarbijaühenduste esindajaid või Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti teenistuja (edaspidi kaasistuja).

(5) Komisjoni kaasistujad kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor

käskkirjaga neljaks aastaks.

§ 411. Komisjoni esimehe ja alalise liikme pädevus

(1) Komisjoni esimees esindab ja juhib komisjoni ning korraldab komisjoni ülesannete täitmist.

Tarbijavaidlusasjade menetluses esindab komisjoni tarbijavaidlusasja menetlev alaline liige.

(2) Komisjoni esimees määrab tarbijavaidlusasja menetleva alalise liikme, lähtudes

tarbijavaidlusasja olemusest ja alaliste liikmete töökoormusest.

(3) Komisjoni alaline liige võib tarbijavaidlusasja pooli lepitada ja teha ettepaneku lahendada

tarbijavaidlusasi lepitusmenetluses või teha tarbijavaidlusasja menetluse ajal ettepaneku

lahendada tarbijavaidlusasi kompromissiga.

§ 412. Komisjoni kaasistuja pädevus

Komisjoni kaasistujal, kes osaleb komisjoni koosseisus tarbijavaidlusasja läbivaatamisel ja

lahendamisel, on hääleõigus.

§ 42. Komisjoni töökorraldus ja kulud

(1) Komisjoni töö tehnilise korraldamise ja asjaajamise tagab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

(2) Komisjoni tegevust rahastatakse riigieelarvest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile selleks eraldatud vahendite arvel.

(3) Komisjoni alalisele liikmele makstakse palka ja kaasistujale, välja arvatud Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti teenistujale, võib maksta tasu istungil osalemise aja ning

tarbijavaidlusasja materjalidega tutvumise eest.

(4) Komisjoni alalise liikme ja kaasistujate tasustamise alused kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

(5) Komisjoni asjaajamis- ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 43. Nõuded komisjoni alalisele liikmele ja teenistuse erisused

(1) Komisjoni alaliseks liikmeks võib nimetada isiku:

3

1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele

vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või välisriigi

haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni, mis vastab riiklikult tunnustatud magistrikraadile;

2) kes tunneb tarbijaõigust ja lepinguõigust ning kellel on teadmised või oskused tarbijavaidluse

kohtuvälise või kohtuliku lahendamise alal;

3) kes oskab eesti keelt vähemalt C1-tasemel;

4) kes on kõrgete kõlbeliste omadustega;

5) kellel ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

6) kes ei ole kohtuniku, komisjoni alalise liikme, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud

ega ole advokatuurist välja heidetud.

(2) Komisjoni alalisele liikmele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, välja arvatud § 51

lõige 3.

§ 44. Komisjoni kaasistujaks esitamine

(1) Ettepaneku kinnitada isik komisjoni kaasistujaks teevad ettevõtlus- või kutseliidud,

tarbijaühendused või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes esitavad isiku nõusolekul

tema kohta järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) töökoht ja kontaktandmed;

3) elulookirjeldus.

(2) Komisjoni kaasistujate volitused võib ennetähtaega lõpetada isiku esitanud ettevõtlus- või

kutseliidu, tarbijaühenduse, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti või kaasistuja enda

kirjalikul taotlusel.

(3) Komisjoni kaasistujaks võib kinnitada isiku: 1) kellel on tarbijaõiguste või majandusvaldkonna või kutsealased teadmised;

2) kellel ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

3) kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel.

2. jagu

Menetlus komisjonis

§ 45. Menetluse üldpõhimõte

Komisjoni ülesanne on lahendada tarbijavaidlusasi õigesti, võimalikult lihtsalt, kiirelt ja

väikeste kuludega.

§ 451. Tarbijavaidlusasja menetlemise vorm ja andmete säilitamine

(1) Tarbijavaidlusasi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses.

(2) Pool võib esitada komisjonile kirjaliku taotluse tarbijavaidlusasja arutamiseks suulisel

istungil. Kui teabe ja tõendite alusel, mis koguti tarbijavaidlusasja läbivaatamist ette

valmistades, on tarbijavaidlusasja asjaolud selged, võib komisjoni alaline liige jätta

rahuldamata poole taotluse arutada tarbijavaidlusasja suulisel istungil.

(3) Komisjoni alaline liige võib vajaduse korral otsustada tarbijavaidlusasja arutamise suuliselt

poolte ärakuulamisega komisjoni istungil.

4

(4) Tarbijavaidlusasja andmeid töödeldakse seadme ohutuse seaduse §-s 12 sätestatud

andmekogus.

(5) Menetluse käigus kogutud dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja selle alusel antud

õigusaktides ettenähtud korras.

(6) Menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente võib säilitada kuni kolm aastat pärast

menetluse ajendiks olnud õigusvaidluse lahendamist.

§ 452. Komisjoni alalise liikme menetluslik otsus

(1) Käesolevas seaduses sätestatud juhul tehakse poole taotluse lahendamiseks ning menetluse

juhtimiseks ja korraldamiseks mõeldud menetlustoiming komisjoni alalise liikme otsusega.

(2) Otsusest peab nähtuma, kelle kohta on otsus tehtud ja mis on otsuse sisu ja põhjendus.

§ 46. Riigilõiv komisjonile esitatud avalduse läbivaatamise eest

Komisjonile esitatud avalduse läbivaatamise eest tasub tarbija riigilõivu riigilõivuseaduses

sätestatud määras.

§ 47. Poole esindamine menetluses

(1) Pool võib komisjoni menetluses osalemisel kasutada esindajat.

(2) Esindamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esindamise kohta sätestatut.

(3) Komisjoni alaline liige kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ega luba selle

puudumise korral isikul esindajana menetluses osaleda. Pool võib nõuda teise poole esindaja

esindusõiguse kontrollimist igas menetlusetapis. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse

olemasolu.

§ 48. Menetluskulude kandmine

(1) Tarbijavaidlusasja lahendamisel komisjonis kannab kumbki pool menetluskulud ise.

(2) Komisjon võib tarbija nõuet rahuldavas otsuses otsustada, et kaupleja hüvitab tarbijale

eksperdiarvamuse saamisega seotud kulud ja käesoleva seaduse § 46 kohaselt tasutud riigilõivu

kui vaidlusaluse kauba või teenuse mittevastavus lepingutingimustele ilmnes ajal, mil

võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse mittevastavuse olemasolu asja või teenuse üleandmise

ajal, ja kaupleja ei ole tõendanud, et mittevastavus on tekkinud hiljem.

(3) Komisjonis tarbijavaidlusasja lahendamisel tekkinud kulud on kohtuvälised kulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4 tähenduses.

§ 481. Menetluse avalikkus

(1) Tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis on avalik, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

(2) Komisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 42 lõikeid 1 ja 2.

5

§ 482. Menetluse kinniseks kuulutamine

(1) Komisjoni alaline liige kuulutab menetluse omal algatusel või poole põhjendatud taotluse

alusel kinniseks, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel.

(2) Komisjoni menetluse kinniseks kuulutamisele ja kinnisele istungile isiku lubamisele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluse kinniseks kuulutamise sätteid.

§ 483. Tarbijavaidlusasja menetlemise peatamine

Tarbijavaidlusasja menetlemise peatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 356 lõikeid 1 ja 2.

§ 49. Taandamiskohustus

(1) Komisjoni liige taandab ennast menetlusest kohe, kui ta on olnud samas tarbijavaidlusasjas

lepitaja või kui esineb mõni tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 23 nimetatud asjaolu.

(2) Pool võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhul esitada avalduse komisjoni liikme

taandamiseks.

§ 491. Taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine

(1) Taandamisavaldus esitatakse komisjonile hiljemalt istungil enne tarbijavaidlusasja sisulise

arutamise algust. Taandamisavalduse esitamisel istungil lükatakse istung edasi.

Taandamisavalduse võib hiljem esitada üksnes juhul, kui pool sai taandamise alusest teada

pärast tarbijavaidlusasja sisulise arutamise algust.

(2) Kirjalikus menetluses esitatakse taandamisavaldus tarbijavaidlusasja menetlusse võtmise

otsuses näidatud tähtaja jooksul.

(3) Taandamisavalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kolme tööpäeva

jooksul avalduse esitamisest arvates.

(4) Kaasistuja taandamise avalduse vaatab läbi taandatavaga samasse komisjoni koosseisu

kuuluv komisjoni alaline liige. Taandamisavalduse rahuldamisel nimetab alaline liige taandatud

kaasistuja asemel komisjoni liikmeks uue kaasistuja.

(5) Komisjoni alalise liikme taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni esimees, komisjoni

esimehe taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni alaline liige. Komisjoni alalise liikme

taandamise avalduse rahuldamata jätmisel vaatab komisjoni alalise liikme taandamise avalduse

läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor juhul, kui avalduse esitaja pöördub

komisjoni alalise liikme taandamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole

kirjalikult kolme tööpäeva jooksul taandamisavalduse rahuldamata jätmise otsusest teada

saamisest arvates.

(6) Komisjoni koosseisu taandamise avalduse vaatab läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti peadirektor, kes otsustab ka tarbijavaidlusasja läbi vaatava uue komisjoni alalise liikme

määramise.

6

§492. Selgitamiskohustus

(1) Komisjoni alaline liige selgitab poolte lepitamise või kompromissi saavutamise huvides

kummalegi poolele asjakohase valdkonna nõudeid ja seonduvat komisjoni praktikat.

(2) Komisjoni alaline liige selgitab menetluse käigus vajaduse korral kummalegi poolele

menetlusega seotud asjaolusid, sealhulgas võib ta teha tarbijale ettepaneku avaldusest loobuda,

kui lähtudes komisjoni praktikast või kohaldatavate õigusaktide või kohtu otsuste alusel on

põhjendatud eeldada, et tarbijavaidlusasi lahendatakse tema kahjuks.

§ 493. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaasamine

Komisjoni alaline liige võib tarbijavaidlusasja menetluse alustamise ja läbivaatamise

ettevalmistamise ning menetlusdokumentide vormistamise ja kättetoimetamise teha ülesandeks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistujale.

§ 494. Menetlusdokumendi kättetoimetamine

Menetlusdokumendi kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus

menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut.

3. jagu

Avalduse esitamine komisjonile ja menetluse alustamine

§ 50. Avalduse esitamine

(1) Tarbijal on õigus esitada avaldus tarbijavaidlusasja lahendamiseks, kui kaupleja on

keeldunud tarbija nõuet rahuldamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega.

(2) Avalduses märgitakse:

1) tarbija nimi, elukoht, telefoninumber või e-posti aadress;

2) kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress;

3) tarbijavaidlusasja sisu ja tarbija sõnaselge nõue;

4) faktilised asjaolud ja tõendid, millega tarbija nõuet põhjendab, tuues esile missugust asjaolu

ja millise tõendiga soovitakse tõendada ning võimaluse korral eelnenud teabevahetus

kauplejaga;

5) tarbija kinnitus, et tarbijavaidlusasja ei menetle teine, seaduse alusel ja korras tunnustatud

vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus või kohus, või samas tarbijavaidlusasjas ei ole

jõustunud kohtulahendit;

6) tarbija kinnitus, et ta on kaupleja poole varem nõudega juba pöördunud;

7) tarbija kinnitus, et ta on teadlik ja nõustub, et 30 päeva pärast komisjoni otsuse tegemist otsus

jõustub ja on täitmiseks kohustuslik, kui pool ei pöördu samas vaidluses kohtusse;

8) tarbijavaidlusasja suulise arutamise soovi korral tarbija sellekohane avaldus;

9) lepitusmenetluse läbiviimise soovi korral tarbija sellekohane avaldus.

(3) Kui tarbija nimel esitab avalduse tarbija esindaja, lisatakse avaldusele esindusõigust tõendav

dokument.

7

(4) Kui tarbija soovib lepitusmenetluse läbiviimist, võib ta avaldusele lisada oma

lepitusettepaneku.

(5) Avaldus tuleb esitada kirjalikult või komisjoni veebilehe kaudu.

§ 501. Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

(1) Komisjoni alaline liige otsustab avalduse menetlusse võtmise 21 päeva jooksul

nõuetekohase avalduse saamise päevast või puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumisest

arvates.

(2) Enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist on komisjoni alalisel liikmel õigus vajaduse

korral vastaspoole seisukoht ära kuulata. Kui vastaspool tunnistab tarbija nõuet ning rahuldab

selle, teavitab komisjoni alaline liige tarbijat ja vastaspoolt menetluse algatamata jätmisest

nõude vabatahtliku rahuldamise tõttu.

(3) Kui tarbija soovib lepitusmenetluse läbiviimist, küsib komisjoni alaline liige selleks

vastaspoole seisukohta ja nõusolekut.

§ 502. Avalduse menetlusse võtmata jätmine

(1) Komisjoni alaline liige keeldub avalduse menetlusse võtmisest otsusega, kui:

1) avaldaja ei ole enne pöördunud kaebusega kaupleja poole;

2) avaldaja ei ole kõrvaldanud avalduses esinenud puudusi määratud tähtaja jooksul;

3) tarbijavaidlusasja lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse käesoleva seaduse § 40 lõikes 3

sätestatu alusel;

4) samade poolte sama tarbijavaidlusasi samal alusel on teise seaduse alusel tunnustatud

vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või kohtu menetluses või on seal läbi vaadatud;

5) avaldaja on varem esitanud komisjonile sama nõudega avalduse, kuid on sellest käesolevas

seaduses ettenähtud korras loobunud;

6) avaldaja nõue on juba komisjonis lahendatud;

7) vastaspoole suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti- või likvideerimismenetlus;

8) nõue on perspektiivitu, sealhulgas ilmselgelt sisutühi või pahatahtlik, või puudub avaldajal

õiguskaitsevajadus;

9) vaidluse lahendamine häiriks tõsiselt vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse tõhusat

toimimist vaidluse keerukuse tõttu;

10) avalduselt ei ole tasutud riigilõivu;

11) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro ja vaidluse

lahendamine ei ole praktika kujundamiseks oluline.

(2) Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ja selle põhjendus tehakse avaldajale

viivitamata kirjalikult teatavaks.

§ 503. Avalduse muutmine

(1) Tarbija võib taotleda avalduses esitatud nõuete muutmist ja täiendamist.

(2) Pärast avalduse menetlusse võtmist võib tarbija taotleda:

1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks

avalduse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid;

2) nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist ja kitsendamist;

3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.

8

(3) Nõuete muutmise ja täiendamise taotluse võib esitada ka suuliselt komisjoni istungil.

(4) Avalduse muutmisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lõikeid 1 ja 2

ning käesolevas seaduses avalduse kohta sätestatut.

§ 504. Avaldusest loobumine

(1) Avaldaja võib avaldusest loobuda igal ajal enne komisjoni otsuse jõustumist.

(2) Avaldusest loobumine tehakse komisjonile teatavaks kirjalikult või istungil suuliselt

protokollituna.

(3) Avaldusest loobumise korral lõpetab komisjoni alaline liige tarbijavaidlusasja menetlemise

otsusega.

(4) Avaldusest loobumise korral enne selle menetlusse võtmist keeldub komisjoni alaline liige

otsusega avalduse menetlusse võtmisest.

(5) Avaldusest loobumise korral ei või tarbija pöörduda sama nõudega uuesti komisjoni, kuid

see ei välista kohtusse pöördumist.

(6) Avaldusest loobumise tagajärgi selgitatakse menetluse lõpetamise või menetlusse võtmisest

keeldumise otsuses.

§ 505. Avalduste liitmine

(1) Komisjoni alaline liige võib avaldused liita ühte menetlusse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku §-s 374 nimetatud tingimustel.

(2) Avalduste liitmise korral liidetakse hiljem esitatud avaldus ühiseks läbivaatamiseks

esimesena esitatud avaldusega.

4. jagu

Lepitusmenetlus

§ 51. Lepitusorgan

(1) Komisjon on lepitusorgan lepitusseaduse § 19 tähenduses. Lepitusmenetlusele komisjonis

ning kokkuleppe kinnitamisele, kehtivusele ja täidetavaks tunnistamisele kohaldatakse

lepitusseaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(2) Komisjoni vahendusel lepitusmenetluse läbiviimisel on lepitajaks komisjoni alaline liige,

kes ei ole sama tarbijavaidlusasja varem komisjonis menetlenud.

§ 511. Komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumine

(1) Komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumisel kohaldatakse lepitusavaldusele käesoleva

seaduse 6. peatüki 3. jaos avalduse ja avalduse menetlusse võtmise kohta sätestatut.

(2) Tarbija võib taotleda lepitusmenetluse alustamist komisjonis kuni tarbijavaidlusasjas otsuse

tegemiseni.

9

(3) Kui lepitusmenetluse alustamise taotlus esitatakse tarbijavaidlusasja menetluse kestel,

loetakse tarbijavaidlusasja menetluse aluseks olnud avaldus lepitusavalduseks.

(4) Avaldusele lisatakse poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

sõlmitud kokkulepe tarbijavaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses.

§ 512. Komisjoni ja kohtusse pöördumine

(1) Kui lepitusmenetluse tulemusena kokkulepet ei sõlmita, jätkub sama tarbijavaidlusasja

menetlemine komisjonis.

(2) Kui tarbijavaidlusasja menetlemise kestel ei sõlmi pooled komisjonis alustatud

lepitusmenetluses kokkulepet, on tarbijal õigus pöörduda sama tarbijavaidlusasja

lahendamiseks kohtusse.

5. jagu

Tarbijavaidlusasja menetlus

§ 52. Avalduse läbivaatamise ettevalmistamine

(1) Pärast avalduse menetlusse võtmist saadab komisjoni alaline liige avalduse kauplejale ning

annab talle võimaluse mõistliku aja jooksul vastata ja vastuväidete tõendamiseks tõendid

esitada.

(2) Kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet ja täidab selle, otsustab komisjoni alaline liige otsusega

menetluse lõpetamise.

(3) Komisjoni alaline liige selgitab pooltele vajaduse korral lisatõendite esitamise tarvidust ja

teeb tarbijavaidlusasja lahendamiseks vajalikud muud toimingud.

§ 521. Menetluse tähtaeg

(1) Avaldus vaadatakse läbi ja lahend tehakse 90 päeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest.

(2) Komisjon võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni 90 päeva,

kui tarbijavaidlusasi on eriti keerukas. Pooli teavitatakse tähtaja pikendamisest ja

tarbijavaidlusasja menetlemise lõpetamise eeldatavast ajast.

§ 53. Tõendamine

(1) Pool peab tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded, väited ja vastuväited.

(2) Komisjon hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

siseveendumuse kohaselt, kas poole esitatud väide on tõendatud või mitte.

(3) Komisjon võib koguda tõendeid omal algatusel, kui see on vajalik poole õiguste tõhusaks

kaitseks. Sellisel juhul jäävad tõendite kogumise kulud komisjoni kanda.

10

§ 531. Tõendid

(1) Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlusja

eksperdiarvamus. Komisjon võib tõendiks lugeda ka seletuse.

(2) Dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku §-des 272–277 ja 285–291 sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 532. Tunnistaja kaasamine

(1) Komisjon võib poole taotlusel üle kuulata tunnistaja. Poole taotluses tuleb märkida

tunnistaja nimi ja asjaolud, mille kohta tunnistaja ütlusi annab.

(2) Tunnistajaks võib olla kolmas isik, kellele on teada tarbijavaidlusasjas tähtsust omavad

asjaolud.

(3) Komisjon võib jätta poole taotluse tunnistaja kaasamiseks rahuldamata, kui

tarbijavaidlusasja asjaolusid arvestades puudub selleks vajadus.

§ 533. Tunnistaja ütluste andmine

(1) Tunnistaja vastab kirjalikult komisjoni alalise liikme esitatud küsimusele selleks määratud

tähtaja jooksul, kui kirjaliku ütluse andmine on komisjoni hinnangul tõendamiseks piisav,

arvestades küsimuse sisu ja tunnistaja isikut.

(2) Vajaduse korral võib komisjon kutsuda tunnistaja istungile suuliselt ütlusi andma.

Tunnistaja istungile ilmumise tagab pool, kelle taotlusel tunnistaja istungile kutsutakse.

(3) Komisjon teeb kindlaks tunnistaja isiku, selgitab välja tema seose tarbijavaidlusasjaga ja

tunnistaja suhted pooltega.

(4) Tunnistajad kuulatakse üle eraldi. Üle kuulamata tunnistajad ei või tarbijavaidlusasja

arutamise ajal viibida istungiruumis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungiruumi kuni asja

arutamine on lõpetatud, välja arvatud juhul, kui komisjon on tal lubanud varem lahkuda.

(5) Kui komisjonil on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi komisjonile menetlusosalise

juuresolekul muul põhjusel tõtt, võib komisjon tunnistaja ülekuulamise ajaks selle

menetlusosalise istungiruumist välja saata.

(6) Tunnistajal on õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest tsiviilkohtumenetluse

seadustiku §-s 257 nimetatud juhtudel.

§ 54. Tarbijavaidlusasja arutamine istungil

(1) Komisjon võib omal algatusel või poole taotlusel korraldada menetluse käigus istungi, kui

see aitab kaasa tarbijavaidlusasja õigele ja tõhusale lahendamisele.

(2) Istungil osalevad tarbijavaidlusasja menetlemiseks määratud komisjoni koosseisu liikmed

ja menetlusosalised. Istungile võib kutsuda eksperte ja ära kuulata nende eksperdiarvamuse.

Istungit juhatab komisjoni alaline liige.

11

(3) Kui istungile kutsutud pool ei saa istungile ilmuda, teatab ta sellest komisjonile enne istungi

algust ja põhjendab istungile ilmumise takistust.

(4) Kui tarbijavaidlusasja pool jätab istungile mõjuva põhjuseta ilmumata, vaadatakse

tarbijavaidlusasi läbi tema kohalolekuta

§ 541. Istungi pidamise kord

(1) Komisjoni alaline liige teeb kindlaks istungil osalejate isikusamasuse ja esindajate volitused

ning aluste puudumise komisjoni liikme taandamiseks. Komisjoni alaline liige selgitab pooltele

menetluse tulemuse õiguslikku tähendust.

(2) Komisjoni alaline liige selgitab istungil vaidluse olemust ja õigusaktide asjakohaseid norme.

Istungil tutvutakse tõenditega ja uuritakse neid. Tarbija võib kirjalikus avalduses esitatud

nõudeid suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni tarbijavaidlusasja

sisulise arutamiseni.

(3) Pooled võivad istungil esitada lisatõendeid. Nende esitamise korral antakse vastaspoolele

võimalus võtta seisukoht. Komisjoni alaline liige otsustab lisatõendite vastuvõtmise.

(4) Tarbijavaidlusasja sisulisel arutamisel kuulatakse ära poolte selgitused ning tunnistajad ja

eksperdid, tutvutakse dokumentide ja tõenditega ning uuritakse neid ja kuulatakse ära poolte

lõppseisukohad.

(5) Istungil võivad pooled tarbijavaidlusasja arutamise käigus teha ettepanekuid lahendada

vaidlus kompromissi sõlmimise teel. Kompromissettepaneku võib esitada ka komisjoni alaline

liige, kui see on tarbijavaidlusasja asjaolusid arvestades mõistlik.

(6) Komisjoni alaline liige võib tarbijavaidlusasja arutamise edasi lükata juhul, kui:

1) komisjoni liige taandab ennast komisjoni istungilt;

2) poolel on mõjuv põhjus istungile mitte ilmuda;

3) ilmneb muu takistus, mida ei saa istungil kõrvaldada.

(7) Pärast tarbijavaidlusasja sisulist arutamist teatab komisjoni alaline liige sisulise lahendamise

kohta otsuse teatavakstegemise aja.

§ 542. Menetluskonverentsina peetav istung

(1) Komisjon võib istungi korraldada täielikult või osaliselt menetluskonverentsina nii, et

menetlusosalisel või tema esindajal või tunnistajal on võimalik istungi ajal viibida muus kohas

ja teha menetlustoiminguid reaalajas.

(2) Menetluskonverentsina korraldatud istungil tagatakse nii pildi kui ka heli reaalajas

ülekandmise korral menetlusosaliste õigused ja muud istungi tingimused tõrgeteta ja tehniliselt

turvaliselt.

§ 543. Tarbijavaidlusasja lõpetamine kompromissiga

(1) Pooled ja komisjoni alaline liige võivad mis tahes menetlusetapis teha ettepaneku lahendada

tarbijavaidlusasi kompromissiga.

12

(2) Kompromissi võib sõlmida kuni tarbijavaidlusasjas otsuse jõustumiseni. Kompromiss võib

olla tingimuslik.

(3) Pooled võivad esitada kompromisslepingu allkirjastatuna või avaldada kompromissi

komisjonile protokolli kandmiseks.

(4) Komisjoni alaline liige kinnitab kompromissi otsusega, milles märgib kompromissi

tingimused ja millega ühtlasi lõpetab tarbijavaidlusasja menetluse.

(5) Komisjoni alaline liige ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus seaduse või heade

kommetega või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kui komisjoni alaline liige kompromissi

ei kinnita, teeb ta selle kohta põhjendatud otsuse ja jätkab tarbijavaidlusasja menetlemist.

(6) Kompromissi kinnitamise otsus jõustub allkirjastamisel. Kompromissi kinnitamise otsusele

kohaldatakse käesolevas seaduses komisjoni otsuse täitmise kohta sätestatut.

§ 544. Menetluse lõpetamine

(1) Komisjoni alaline liige lõpetab otsusega tarbijavaidlusasja menetlemise, kui:

1) pooled on sõlminud kompromissi ja komisjoni alaline liige kinnitab selle;

2) avaldaja loobub avaldusest;

3) avaldaja on avaldanud soovi lahendada tarbijavaidlusasi lepitusmenetluses ja kaupleja on

andnud selleks nõusoleku.

(2) Otsuses nimetatakse menetluse lõpetamise alus. Menetluse lõpetamise otsus tehakse

pooltele viivitamata kirjalikult teatavaks.

6. jagu

Komisjoni otsus, selle avaldamine ja täitmine

§ 55. Komisjoni otsuse kui sisulise lahendi tegemine

(1) Komisjon teeb tarbijavaidlusasja sisulise lahendamise kohta otsuse, kui tarbijavaidlusasja

on ammendavalt arutatud ja see on lõpliku lahendi tegemiseks valmis.

(2) Enne otsuse tegemist annab komisjon pooltele lisaavalduste ja -tõendite esitamise tähtpäeva

ning teavitab pooli otsuse tegemise kuupäevast. Komisjoni alaline liige võib määratud

tähtpäeva muuta, kui seda tingib menetlusolukorra muutumine.

(3) Komisjoni otsus tehakse lihthäälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoni liikmel on

õigus eriarvamusele ja see kajastatakse komisjoni otsuses. Komisjoni liikmel ei ole õigust jääda

erapooletuks.

§ 56. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

(1) Komisjoni otsus peab olema põhjendatud ning tuginema seadustele ja asjaolude õiguslikule

hinnangule. Komisjon ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning

komisjonil on õigus täpsustada nõude õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte

seaduslike õiguste ja huvide kaitsmiseks.

(2) Otsuses võib komisjon tugineda üksnes neile tarbijavaidlusasjas kogutud tõenditele ja

asjaoludele, millega pooltel oli võimalik tutvuda ja mille kohta arvamust avaldada. Kui

13

komisjon hindab esitatud asjaolusid otsuses pooltest erinevalt, peab ta enne olema juhtinud

sellele poolte tähelepanu ja andnud võimaluse seisukoha avaldamiseks.

(3) Piiriülese vaidluse korral, kui tekib kohaldatava õiguse küsimus ning tarbija ja kaupleja

vahelisele lepingule kohaldatav õigus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, arvestatakse tarbijavaidlusasja

lahendamisel ja otsuse tegemisel tarbija elukoha liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest

kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

§ 561. Otsuse sisu

(1) Komisjoni otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist ning kirjeldavast ja põhjendavast

osast.

(2) Otsuse sissejuhatuses märgitakse:

1) otsuse tegemise aeg ja koht;

2) tarbijavaidlusasja number;

3) otsuse teinud komisjoni koosseisu liikmete või komisjoni alalise liikme nimi;

4) poolte ja nende esindajate nimed ning isiku- ja registrikoodid või sünniajad;

5) tarbija nõue;

6) istungi aeg või viide tarbijavaidlusasja menetlemisele kirjalikus menetluses;

7) poolte kohalolu istungil.

(3) Otsuse resolutsiooniga lahendab komisjon nõuded ja veel lahendamata taotlused.

Resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka lahendi muude osadeta ning eristatav otsuse

muudest osadest. Resolutsioonis märgitakse komisjoni seisukoht tarbija nõude rahuldamise,

osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning otsuse vaidlustamise kord.

(4) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse tarbija esitatud nõuded ning nende kohta esitatud väited

ja tõendid.

(5) Otsuse põhjendavas osas märgitakse komisjoni tuvastatud asjaolud ning nende põhjal tehtud

järeldused ja tõendid, millele nimetatud järeldused tuginevad, samuti õigusaktid, mida

komisjon kohaldas. Otsuses peab põhjendama, miks komisjon ei nõustu ühe või teise poole

faktiväidetega, samuti seda, miks ta mõnda tõendit ei arvesta.

(6) Tarbija kasuks tehtud otsuses lahendatakse tarbija menetluskulude hüvitamine kaupleja

poolt vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikele 2.

§ 57. Kohtusse pöördumine

(1) Kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu, võivad nad pöörduda sama tarbijavaidlusasja

läbivaatamiseks maakohtusse 30 päeva jooksul arvates komisjoni otsuse kättetoimetamisest.

(2) Kohtusse pöördumise vorm on hagiavaldus.

(3) Kui komisjon jätab tarbija avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib tarbija

esitada kohtusse hagi tarbijavaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas.

(4) Kui komisjon rahuldab tarbija avalduse täielikult või osaliselt, võib kaupleja esitada kohtule

taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel

juhul on hageja komisjoni poole pöördunud tarbija ja kostja kohtule taotluse esitanud kaupleja.

14

Avalduse eest tasutakse riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise

korral.

(5) Komisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul

hagiavalduseks. Kohus annab vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses

ettenähtud vormis, poolte seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja lisatõendite esitamiseks.

Komisjonile esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama.

(6) Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus sellise tarbijavaidlusasja läbivaatamiseks, mida

komisjon on juba lahendanud, tuleb märkida see hagis või avalduses ja lisada otsuse ärakiri.

Hagi või avalduse saamise korral nõuab kohus komisjonist välja tarbijavaidlusasja lahendamise

materjalid ja võtab need toimikusse. Komisjonile esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.

(7) Kui tarbija ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele

ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul

komisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui

annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse esitanud kaupleja võib avaldusest

loobuda. Avaldusest loobumise korral jõustub komisjoni otsus.

§ 58. Otsuse jõustumine

(1) Komisjoni otsus jõustub, kui:

1) kumbki pool ei ole esitanud kohtule kohtusse pöördumise tähtaja jooksul hagiavaldust;

2) kohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata;

3) kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lõike 1 punkti 9 alusel hagi läbi vaatamata

või

4) kohus lõpetas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lõike 2 alusel.

(2) Komisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsuse osa, mida kohtus ei

vaidlustatud. Kohus on tarbijavaidlusasja lahendamisel seotud komisjoni otsuse resolutsiooniga

selle vaidlustamata osas.

(3) Komisjoni jõustunud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.

(4) Komisjoni alaline liige lisab poole taotlusel otsusele jõustumismärke. Jõustumismärke võib

väljastada elektroonilise kinnitusena. Komisjoni alaline liige võib jõustumismärke lisamise teha

ülesandeks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistujale.

§ 581. Otsuse tühistamine

Komisjoni alaline liige tühistab jõustumata otsuse käesoleva seaduse § 504 lõikes 1 ja § 543

lõike 3 sätestatud juhul.

§ 582. Otsuses vigade parandamine

(1) Komisjoni alaline liige parandab otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis

ei mõjuta otsuse sisu. Enne vigade parandamist võib komisjoni alaline liige pooled ära kuulata.

(2) Otsuse parandamise kohta tehakse otsusele märge.

15

(3) Komisjoni otsuses vigade parandamise kohta sätestatut kohaldatakse ka komisjoni alalise

liikme menetlusliku otsuse vigade parandamisele.

§ 59. Jõustunud otsuse avalikustamine

Jõustunud otsus avalikustatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 462 lõigetes 2–4 sätestatud

tingimustel ja korras komisjoni veebilehel. Komisjoni alalise liikme antud menetluslikke

otsuseid ei avaldata.

§ 60. Jõustunud otsuse täitmine

Komisjoni jõustunud otsus on täitmiseks kohustuslik. Jõustunud otsuse sundtäitmiseks võib

pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.“.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 3. osa 8. peatüki 6. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. jagu

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning tarbijavaidluste komisjoni toimingud“;

2) seaduse 3. osa 8. peatüki 6. jagu täiendatakse 52. jaotisega järgmises sõnastuses:

„52. jaotis

Tarbijakaitseseaduse alusel tarbijavaidluste komisjoni tehtavad toimingud

§ 2082. Tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse läbivaatamine

Tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu

15 eurot.“.

§ 3. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustiku § 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 74 järgmises sõnastuses:

„74) tarbijavaidluste komisjoni jõustunud otsus ja kompromissi kinnitamise otsus;“.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ……………………….2024

Algatab Vabariigi Valitsus

1

12.02.2024

Tarbijakaitseseaduse, riigilõivuseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Tarbijakaitseseaduse, riigilõivuseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu

(edaspidi eelnõu) eesmärk on tagada lihtne, kiire ja odav ning erapooletu ja õiglane tarbija ja

kaupleja vahelise lepingulise vaidluse kohtuväline lahendamine. Eelnõuga muudetakse

tarbijakaitseseaduses kehtestatud tarbijavaidluste komisjoni (edaspidi TVK või komisjon)

regulatsiooni, et muuta tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine menetlusosalistele

usaldusväärsemaks ja tulemuslikumaks ning näha ette tarbijavaidluse poolte rahaline

kohustus.

Komisjoni kohta kehtiva regulatsiooniga võrreldes on olulisemad järgmised muudatused:

1) nähakse ette võimalus pöörata komisjoni menetluses tehtud otsus täitemenetluse

seadustiku alusel täitmisele, nii nagu on võimalik vaidlustada otsus, mis tehakse

töövaidlus- ja üürivaidluskomisjonis läbiviidavas menetluses;

2) eelnõuga luuakse komisjoni esimehe tähtajalised ametikohad, mille kestus on viis aastat,

et ühtlustada tarbijavaidluste menetlusi ja parendada komisjoni otsuste kvaliteeti. Seni

oli tarbijavaidluskomisjonis 12 komisjoni esimehe ametikohta ja neil töötavad inimesed

tegutsesid käsunduslepingu alusel;

3) nähakse ette võimalus maksta tasu komisjoni menetluses kaasistujatena osalevatele

ettevõtlus- ja tarbijaorganisatsioonide esindajatele, et suurendada nende motivatsiooni

osaleda tarbijavaidluse sisulises lahendamises;

4) kehtestatakse tarbija tasutav riigilõiv 15 eurot komisjonis avalduse läbivaatamise eest, et

suurendada pöördumiste kvaliteeti ning vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute

avalduste arvu.

Õigusliku regulatsiooni ühetaolisuse ja läbipaistvuse huvides on komisjoni menetluskorra

uuendamisel eeskuju võetud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest ja regulatsioonist ning

töövaidluse lahendamise seaduses kehtestatud menetlusnormidest.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse

nõunik Riina Piliste (teenistusest lahkunud), õigusnõunik Kristina Jerjomina

([email protected], 625 6420) ja tarbijakaitse nõunik Mari-Liis Aas

([email protected], 625 6459). Eelnõu ja seletuskirja koostamises osalesid sama talituse

juht Thea Palm (teenistusest lahkunud) ja sama osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht

Merike Koppel ([email protected], 625 6411), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti õiguse valdkonna juht, nõunik Illimar Pärnamägi (teenistusest lahkunud) ja sama ameti

tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees ([email protected],

620 1920). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusnõunik Hendrick Rang (teenistusest lahkunud). Eelnõu esimese keeletoimetuse tegi

Luisa Tõlkebüroo ([email protected]), seletuskirja ja eelnõu keeletoimetas

2

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL tarbijavaidluste

kohtuvälise lahendamise kohta1 rakendamisega. Selle direktiivi kohaselt peab liikmesriik

looma võimalused, et tarbijad saaksid kauplejatega tekkivate erimeelsuste lahendamiseks

kasutada üksusi, mis pakuvad sõltumatut, erapooletut, läbipaistvat, tõhusat, kiiret ja õiglast

vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlust. TVK on see üksus, kes pakub tarbijavaidluste

kohtuvälise lahendamise võimalust. Komisjoni menetluskord vastab direktiivi 2013/11/EL

ülevõtmiseks tarbijakaitseseaduse 5. peatükis kehtestatule.

Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid:

1) tarbijakaitseseaduse (TKS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 95;

2) täitemenetluse seadustiku (TMS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 106;

3) riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2023, 10.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on põhiseaduse § 104 lg 2 punkti 14 kohaselt vajalik

Riigikogu kooseisu häälteenamus, kuna eelnõuga korraldatakse ka tsiviilkohtumenetlusega

seonduvat.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on suurendada menetlusosaliste usaldust komisjoni ja seal läbiviidava

menetluse vastu, parendada menetluse kvaliteeti ning tõsta komisjoni töö tulemuslikkust.

Peale eelnõus kavandatavate muudatuste on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

(edaspidi TTJA) teinud komisjoni tegevuse parendamiseks järgmised mitteregulatiivsed

tegevused:

a) välja töötanud valdkonnapõhised avalduste vormid, et tarbijatel oleks lihtne kogu

vajalik info esitada juba avalduses,

b) võimaldanud kasutada TTJA-ga suhtlemiseks vestlusakent ning

c) pidevalt meedias kajastanud komisjoni olulisemaid otsuseid ja kirjeldanud enam levinud

probleeme küsimuse-vastuse vormis.

Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), et muuta TKS-is

komisjoni toimemudelit. VTK saadeti 28. septembril 2020 eelnõude infosüsteemi kaudu

kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks turuosalistele 2.

VTK-s tugineti 2019. aastal Riigikantselei ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Ernst & Young Baltic ASi tehtud uuringule,

milles hinnati Eestis tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli toimimist võrreldes

teistes liikmesriikides kasutatavate mudelitega, selgitati välja ettevõtjate ja tarbijate hinnang

tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendavate üksuste usaldatavusele ning tehti ettepanekuid

võimalikeks muudatusteks, et tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine paremini korraldada.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega

muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise

direktiiv) 2 Eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main#MW8vXiyC.

3

Rahandusministeerium kooskõlastas VTK ja Justiitsministeerium tegi põhimõttelise märkuse,

et ei saa toetada ettepanekut teha TVK otsused siduvaks ja täitemenetluse korras täitmisele

pööratavaks, kui ei ole saanud tutvuda TVK täpsema kavandatava menetluskorraga. Esitasime

Justiitsministeeriumile 18. jaanuaril 2021 selgitused, vastused VTK-le tagasisides esitatud

küsimustele ning TVK täpsema kavandatava menetluskorra, milles on rangemini järgitud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku3 (TsMS) põhimõtteid ja mis olulisel määral sarnaneks

töövaidluse menetlemise korrale töövaidluskomisjonis. TVK toimemudeli võimalike

muudatuste üle toimusid kohtumised Justiitsministeeriumi esindajatega 18. jaanuaril ja

10. märtsil 2021. VTK kohta esitasid arvamuse Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Harju maakohus ja

Eesti Liisingühingute Liit.

Kõnealune eelnõu on käinud kooskõlastusel Vabariigi Valitsuse eelmise, 51. koosseisu ajal4

ning eelnõus on tehtud muudatusi vastavalt I kooskõlastusringil huvigruppide tehtud

ettepanekutele. Kuivõrd eelnõu kooskõlastamise ajal valitsus vahetus, siis tava kohaselt

saadetakse varasema valitsusega kooskõlastatud eelnõud uuele valitsusele uuesti

kooskõlastamisele.

Eesti õigusruumis on TVK praegu ainus vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks seaduse alusel

loodud organ, kelle otsused ei ole täitmisele pööratavad. Komisjon tegutseb aastast 2004 ja

selle ülesanne on lahendada tarbija avaldusi seoses tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust

kerkinud probleemiga. Menetlus komisjonis on pooltele tasuta ja lõpeb kas pooltevahelise

kokkuleppe või komisjoni soovitusliku otsusega, mille täitmine on kauplejale vabatahtlik.

Aastatel 2019–2021 jäeti komisjoni otsustest täitmata ligi veerand. Nende hulk on aastast

aastasse kahjuks suurenenud: kui 2022. aastal jäeti tarbija kasuks tehtud otsustest täitmata

47%, siis seisuga 30.09.2023 üle poolte (55%).

Tarbimiskeskkonna olukorda kirjeldab üldine tarbijatingimuste indeks, mis koosneb

kolmest järgmisest võrdse kaaluga komponendist:

1) tarbijate teadlikkus ja usaldus (usaldus tarbijate eest seisvate asutuste/organisatsioonide

ning hüvitusmehhanismide vastu, usaldus keskkonnamärgiste ja toote ohutuse suhtes, tarbijate

kindlustunne e-ostlemisel);

2) tarbijakaitsereeglite järgimine ja nende täitmise tagamine (tarbijate ja kauplejate

kokkupuude ebaausate kauplemisvõtetega, järelevalve tarbijakaitsereeglite täitmise üle);

3) kaebused ja tarbijavaidlused (vaidluste kohtuvälise ja kohtuliku lahendamise lihtsus,

kauplejate teadlikkus ja valmisolek kasutada kohtuväliseid võimalusi tarbijavaidluste

lahendamisel).

Tarbimiskeskkonna arengu jälgimise ja hindamise peamine instrument on Euroopa Komisjoni

koostatav tarbijatingimuste tulemustabel , mis kirjeldab ühtsetel alustel tarbijatingimusi

kõigis liikmesriikides, Islandil ja Norras iga kahe aasta tagant.

Eesti puhul oli 2019. aastal avaldatud tarbijatingimuste tulemustabeli andmetel nõrgimaks

komponendiks kaebused ja tarbijavaidlused. Selle komponendi väärtuseks EL-is keskmiselt

oli 59,5 ja Eesti puhul 52,2. Võrreldes perioodiga 2014–2016 on Eesti näitaja langenud

8,6 punkti võrra5.

3 RT I, 06.07.2023, 96 4 Vabariigi Valitsuse 51. koosseis tegutses ajavahemikul 26.01.2021–18.07.2022. 5 Tarbijatingimuste tulemustabel: tarbijad tunnevad end ühtsel turul koduselt (2019). Euroopa Komisjon.

Tarbijatingimuste tulemustabel (ingl consumer conditions scoreboard) näitab, kuidas toimib ühtne turg ELi

tarbijate seisukohast ja hoiatab võimalike probleemide eest. Tulemustabeli andmed võimaldavad Euroopa ja

4

Ka 2023. aastal avaldatud tarbijatingimuste uuringu andmetel oli Eesti puhul nõrgim

komponent tarbijavaidlused. EL-is keskmiselt on selle komponendi väärtus 45,0 ja Eesti

puhul 30,0. Võrreldes aastaga 2018 on Eesti näitaja langenud 2,7 punkti võrra.6

Eelnõu eesmärk on luua menetlusnormistik, mis võimaldab avalduste kiire ja kvaliteetse

menetlemise komisjonis ja komisjoni otsuste täitmisele pööramise analoogselt töövaidlus- ja

üürivaidluskomisjonide otsustega.

Lisaks võimaldatakse eelnõuga viia komisjonis kui lepitusorganis läbi lepitusseaduse7

tähenduses lepitusmenetlust. Lepitusmenetluse eesmärk on võimaldada komisjoni alalise

liikme kui lepitusmenetlust läbiviiva isiku abil jõuda mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni

lihtsamal ja vähem bürokraatlikul moel.

Tarbijavaidluste puhul on tegemist olukorraga, kus nõrgemas positsioonis olev tarbija vaidleb

majanduslikult tugevamal positsioonil oleva ettevõtjaga ja püüab nendevahelises õigussuhtes

oma õigusi maksma panna. Siiski võib ette tulla ka olukordi, kus nii tarbijale kui ka

kauplejale on probleemi lihtne ja kiire lahendamine olulisem kui oma õiguste kaitsmine, ja

sellisel juhul peaks olema tagatud võimalus kasutada lepitusmenetlust. Lepitusorgani

kinnitatud kokkulepe on täitedokument täitemenetluse seadustiku8 § 2 lg 1 punkti 25 kohaselt.

Kui lepitusmenetluses kokkuleppe sõlmimiseni ei jõuta, on probleem võimalik lahendada

komisjoni tavamenetluses.

Tarbijal ei ole kohustust pöörduda vaidluse lahendamiseks komisjoni, vaid ta võib pöörduda

ka otse kohtusse. Samas, komisjonis on võimalik lahendada vaidlus lihtsamalt, kiiremini ja

väiksemate kuludega. Komisjoni menetluse usaldusväärsust ja tõhusust aitaks suurendada

võimalus pöörata komisjoni menetluse tulemusena tehtav otsus täitmisele, nii nagu on

võimalik teha otsustega, mida on teinud seaduse alusel loodud muude organite vaidlusi

kohtuväliselt lahendavad organid.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kehtivas TKS-is käsitleb TVK menetluskorda 6. peatükk. Kuna eelnõuga kavandatakse

põhimõttelisi muudatusi ja sätestatakse menetluskord senisest täpsemini, on eelnõus kogu

6. peatükk uuesti sõnastatud.

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse tarbijakaitseseadust,

täiendatakse § 31 lõiget 1 ja sõnastatakse uuesti 6. peatükk ning lisatakse rakendussäte.

Paragrahviga 2 muudetakse riigilõivuseadust ja täiendatakse seda paragrahviga, millega

kehtestatakse riigilõiv 15 eurot komisjonile esitatud avalduse läbivaatamise eest.

Paragrahviga 3 muudetakse täitemenetluse seadustiku § 2 lõiget 1 ning nähakse ette, et

täitedokumendid on komisjoni jõustunud otsus ja kompromissi kinnitav komisjoni esimehe

otsus. Paragrahviga 4 sätestatakse seaduse jõustumine 2026. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõu §-s 1 täiendatakse tarbijakaitseseaduse §-i 31 lõikega 11 nii, et laiendatakse

juurdepääsu vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele. Kehtiv seadus näeb ette, et komisjon

riikide poliitikutel ja sidusrühmadel hinnata oma poliitika mõju tarbijate heaolule ja võrrelda tulemuslikkust läbi

aja. 6 Consumer conditions survey (2023). Euroopa Komisjon. https://commission.europa.eu/system/files/2023-

03/ccs_factsheet_estonia.pdf. 7 RT I, 10.12.2021, 2 8 RT I, 06.07.2023, 106

5

võtab menetlusse vaidluse, mille üks osapool on Eestis asutatud kaupleja. Muudatuse järgi

võib komisjonis lahendada ka vaidlust, mis on seotud teises liikmesriigis asutatud ettevõtjaga,

kui vaidluse pooleks oleva tarbija elukoht on Eestis ja lepingule kohaldub Eesti õigus ning

ettevõtja on nõus vaidluse lahendamisega komisjonis. Kehtiva TKS-i § 31 lõike 2 kohaselt

loetakse kaupleja asutamiskohaks muu hulgas juhatuse peamist tegevuskohta, sh filiaali,

esinduse või muu ettevõtte asukohta. Seega tuleb ette olukordi, kus komisjonil on tarvis

kaupleja poole pöörduda, et kontrollida, kus on kaupleja tegevuskoht. Selle käigus saab

komisjon vajaduse korral küsida, kas kaupleja nõustub vaidlust lahendama komisjonis. Samas

võib kaupleja selle nõusoleku olla juba enne eraldi andnud, näiteks tarbijaga sõlmitud

lepingutingimuste kaudu (sh nõustudes internetipõhise kauplemiskoha tingimustega, kui

selles on asjakohane kohustus kauplejale ette nähtud).

TKS-i § 36 lõiget 1 täiendatakse nii, et tarbijakaitseseaduses sätestatud juhul võib menetluse

tulemuseks olla tarbijale siduv otsus.

Lisaks esitatakse uues sõnastuses tarbijakaitseseaduse 6. peatükk, milles sätestatakse

komisjoni pädevus, selle moodustamine ja komisjoni menetluskord. 6. peatükk koosneb

kuuest jaost ja viiekümne ühest paragrahvist.

Esimeses jaos sätestatakse komisjoni puudutavad üldsätted, nagu komisjoni pädevus,

komisjoni alaliste liikmete pädevused ja nõuded neile ning teenistuse erisused, komisjoni

kaasistujate nimetamine, nõuded kaasistujale ja nende pädevus ning komisjoni töökorralduse

põhimõtted. Teises jaos sätestatakse komisjoni menetluse põhimõtted. Kolmandas jaos

reguleeritakse avalduse esitamist komisjonile. Neljandas jaos on kehtestatud komisjonis kui

lepitusorganis läbiviidava lepitusmenetluse erisused ja viiendas jaos on sätestatud

tarbijavaidluse läbivaatamise menetlus komisjonis. Kuues jagu sisaldab sätteid komisjoni

otsuse tegemise, selle vormistamise, kättetoimetamise ja jõustumise kohta.

TKS-i §-s 40 sätestatakse komisjoni staatus ja pädevus. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga

komisjoni pädevus ei muutu. Komisjon lahendab vaidlusi, mis on seotud Eestis asutatud

kauplejaga. Direktiivi 2013/11/EL artikli 5 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et

nende tarbijavaidluste puhul, mille pool on nende territooriumil asutatud kaupleja, saab tarbija

esitada avalduse vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele, mis vastab direktiivis sätestatud

nõuetele. Direktiiv võimaldab liikmesriikidel kasutada mitmesuguseid vaidluste kohtuvälise

lahendamise menetlusi (lepitusmenetlus ja kokkulepe, üksus soovitab lahendust või määrab

lahenduse).

Direktiivi põhjenduspunktis 7 on märgitud, et piiriülese kaubanduse ja isikute liikuvuse

suurenemise tõttu on tähtis, et vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused menetleksid

piiriüleseid vaidlusi tulemuslikult. Direktiivi 2013/11/EL põhjenduspunkti 26 kohaselt peaks

liikmesriikidel olema võimalik otsustada kasutada teises liikmesriigis asutatud vaidluste

kohtuvälise lahendamise üksusi või piirkondlikke, rahvusvahelisi või üle-euroopalisi vaidluste

kohtuvälise lahendamise üksusi, kui eri liikmesriikidest pärit kauplejad kuuluvad sama

vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse alla. Seega võib kaupleja ennast allutada näiteks

rahvusvahelise vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse alla või siis võib liikmesriik

kohustada tema territooriumil asutatud kauplejat osalema selle liikmesriigi vaidluste

kohtuvälise lahendamise üksuse menetluses.

6

Kohtualluvuse kindlaksmääramisele tarbijalepingute puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja

täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades9.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga käsitatakse eelnõus komisjoni organina, millel on alalised

liikmed ja kaasistujad. Komisjoni kui organi tegevust hakkab korraldama juhtiv esimees,

näiteks jagab vaidlusete lahendamise esimeeste vahel ära. Alaline liige, kellele vaidlus

menetlemiseks anti, kujundab koosseisu, kes seda vaidlust lahendama asub.

Lõike 1 kohaselt on komisjon TTJA juures tegutsev tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendav

organ riigivastutuse seaduse10 § 15 lg 2 punkti 1 tähenduses. Võrreldes komisjoni kehtiva

regulatsiooniga on eelnõus täpsustatud, et komisjoni suhtes kohaldub riigivastuste seaduse

§ 15, mille alusel on isikul õigus nõuda komisjoni menetluse käigus tekitatud kahju

hüvitamist üksnes juhul, kui komisjon on tarbijavaidlusasja menetluse käigus toime pannud

kuriteo. Komisjonis lahendatav vaidlus on TKS-i 6. peatüki tähenduses tarbijavaidlusasi.

Lõike 2 järgi on komisjon sõltumatu ja erapooletu ning lähtub tarbijavaidluse lahendamisel

seadusest11 ja muudest õigusaktidest. Ka komisjoni alalised liikmed peavad olema menetluse

läbiviimisel ja lahendi tegemisel erapooletud ning lähtuma üksnes õigusaktidest.

Lõikes 3 täpsustatakse olukordi, millisel juhul ei ole vaidluse lahendamine komisjoni

pädevuses. Need ei ole võrreldes kehtiva seadusega muutunud. Komisjoni pädevuses ei ole

lahendada vaidlusi, mis puudutavad mittemajanduslike üldhuviteenuste ja tervishoiuteenuste12

ning avalik-õigusliku isiku pakutava haridusteenuse osutamist. Samuti ei kuulu komisjoni

pädevusse lahendada vaidlusi, kui kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest või

tervisekahjustusest, ega neid, mille kohtuvälise lahendamise kord on ette nähtud teistes

seadustes.

Lõike 4 kohaselt on tarbijavaidlusasja menetluse osalised tarbija, kaupleja ja kolmas isik.

Kolmandaks isikuks võib olla näiteks tunnistaja.

TKS-i § 41 kohaselt on komisjon kollegiaalne organ, kuhu kuuluvad alalised liikmed ja

kaasistujad. Alalised liikmed on sisult praegused komisjoni esimehed, kuid selguse mõttes

nimetatakse neid edaspidi alalisteks liikmeteks, ning komisjoni esimeheks nimetatakse isikut,

kes korraldab komisjoni kui organi tööd. Kaasistujad on aga ettevõtlus- või kutseliitude ning

tarbijaühenduste esindajad. Neid nimetatakse nii kehtivas seaduses kui ka eelnõus komisjoni

kaasistujateks. Komisjoni alalised liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister viieks

aastaks. Alalised liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister, mitte TTJA peadirektor

nagu kaasistujate puhul, et tagada alaliste liikmete sõltumatus TTJA-st. Alalised liikmed

valitakse avaliku konkursi alusel neljaks aastaks. Erinevad tähtajad komisjoni alaliste liikmete

ja kaasistujate nimetamisel on vajalikud selleks, et esimeeste ja liikmete väljavahetamine ei

toimuks üheaegselt ja oleks võimalik tagada komisjoni tegevuse sujuvus ja teatud

järjepidevus.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja

täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) 10 RT I, 11.03.2023, 86 11 Näiteks võlaõigusseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik. 12 Tervishoiuteenused on teenused, mida tervishoiutöötajad osutavad patsientidele nende tervise hindamiseks,

säilitamiseks või taastamiseks, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine, väljastamine ja

nendega varustamine.

7

Kehtiva TKS-i kohaselt kooskõlastab valdkonna eest vastutav minister komisjoni esimeeste

nimekirja justiitsministriga ja kinnitab selle käskkirjaga. Ettepaneku isiku kandmiseks

komisjoni esimeeste nimekirja teevad õiguse mõistmise või õigusteenuse osutamisega seotud

isikute kutseühendused ning riigiasutused, esitades kandidaadi nime, töökoha ja

kontaktandmed. Seaduse kohaselt peab komisjoni esimehe kandidaadil olema magistrikraad

õiguse õppesuunal või sellele vastav kvalifikatsioon, isik peab tundma tarbijaõigust ja omama

vajalikke oskusi vaidluse lahendamise alal. Praegu on komisjoni esimeeste nimekirjas

12 isikut, kes tegelevad komisjonis tarbijavaidlusasjade lahendamisega lepingu alusel oma

põhitöö kõrvalt.

Komisjoni alalise liikme ametikoha loomine võimaldab järjepidevat tegelemist

tarbijavaidluste lahendamisega ja spetsialiseerumist teatud valdkondadele – see suurendab

vaidlusi lahendavate alaliste liikmete asjatundlikkust ja kompetentsi ning võimaldab

parendada otsuste kvaliteeti ja tagada senisest ühetaolisem lähenemine vaidluste

lahendamisel. 2019. aastal Ernst & Young Baltic ASi tehtud uuringus13 toodi esile

TVK otsuste ebaühtlane kvaliteet ja sisulise analüüsi puudulikkus ning leiti, et otsuste

põhjendamisel tuleks enam tähelepanu pöörata sellele, et otsust põhjendav arutluskäik oleks

pooltele arusaadavam. Komisjoni valdkondliku kompetentsi suurendamiseks nähakse ette

võimalus maksta komisjoni kaasistujatele tasu. Kavandatavad muudatused peaksid avaldama

märkimisväärset positiivset mõju lahendite kvaliteedile ja menetluse tõhususele, suurendades

vaidlusosaliste üldist rahulolu menetlusega ja tarbijavaidluse lahendamisega.

Komisjoni alaline liige teostab avalikku võimu avaliku teenistuse seaduse14 § 7 lg 3

punktide 2, 8 ja 9 tähenduses. Komisjoni alaline liige pakub kiiret ja efektiivset võimalust

vaidlused lahendada. Tegu on TTJA kui ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat

kujundavate otsuste rakendamisega praktikas, iga vaidluse lahendamine loob ka ise sisuliselt

valdkondlikku praktikat. Sellist ülesannet pole avaliku võimu arendamise huvides anda

üksnes eraõiguslikus suhtes olevale isikule.

Komisjoni alaliste liikmete seast määrab valdkonna eest vastutav minister esimehe, kelle

ülesandeks on juhtida komisjoni alaliste liikmete tööd ja korraldada komisjoni ülesannete

täitmine.

Komisjoni kaasistujad nimetab TTJA peadirektor neljaks aastaks. Kaasistuja ei teosta

avalikku võimu, vaid teeb üksnes avaliku võimu teostamist toetavaid tegevusi. Kaasistuja

eesmärgiks on, sarnaselt töövaidluskomisjoni kaasistujale ja tööstusomandi

apellatsioonikomisjoni täiendavale liikmele, näha vaidluse lahendamisel vaidlusasja eelkõige

valdkondlikust, mitte juriidilisest aspektist. Eeldatavalt on kaasistujatel

valdkonnaspetsiifilised teadmised ning see aitab kaasa konkreetse vaidlusasja efektiivsele ja

kiirele lahendamisele.

TKS-i §-des 411 ja 412 on täpsemalt sätestatud komisjoni esimehe, alalise liikme ja kaasistuja

pädevus. Komisjoni esimees esindab ja juhib komisjoni tegevust ning korraldab komisjoni

ülesannete täitmist. Näiteks tegeleb esimees alaliste liikmete töökorralduslike küsimustega

(korraldab puhkusegraafiku koostamise, asendamised jm).

Esimees jaotab tarbijavaidlusasjad alaliste liikmete vahel, lähtudes tarbijavaidluse olemusest

ja alaliste liikmete töökoormusest. Konkreetne alaline liige korraldab talle määratud

tarbijavaidlusasja menetluse läbiviimise ja tarbijavaidlusasja lahendamise. Alaline liige

13 Ernst & Young Baltic AS (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis –

lõpparuanne 17.12.2019. Tallinn: Riigikantselei. 14 RT I, 06.07.2023, 21

8

otsustab avalduse menetlusse võtmise, korraldab avalduse läbivaatamise ettevalmistamise,

vaatab läbi ja lahendab tarbijavaidlusasja ainuisikuliselt või moodustab selleks koosseisu, viib

menetluspoolte soovil läbi lepitusmenetluse, vormistab komisjoni otsused menetlustoimingute

kohta ning vaidluse sisulise lahendi kohta ning tagab tarbijavaidluse lahendamise seaduses

ettenähtud tähtaja jooksul.

Kaasistujad on ettevõtlus- ja kutseliitude ning tarbijaühenduste esitatud esindajad, kes

osalevad komisjoni koosseisus tarbijavaidlusasja läbivaatamisel ja lahendamisel ja neil on

otsuse tegemisel hääleõigus.

TKS-i § 42 reguleerib komisjoni töökorraldust ja komisjoni tegevusega seotud kulude

kandmist. Komisjoni töö tehnilise korraldamise ja asjaajamise tagab TTJA ning komisjoni

tegevusega seotud kulud kaetakse TTJA eelarvesse selleks eraldatud rahast. TTJA eelarves

nähakse ette komisjoni alalise liikme palk ja komisjoni kaasistujate tasu. Eelnõus on

kavandatud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrus, millega

näha ette komisjoni alaliste liikmete ja kaasistujate töö tasustamise määrad.

Lõike 1 kohaselt tagab komisjoni töö tehnilise korraldamise ja asjaajamise, sealhulgas istungi

ruumi, istungi protokollimise ja otsuste avaldamise ning komisjoni ja komisjoni tegevuse

kohta nõutava teabe esitamise TTJA.

Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni tegevusega seotud kulud, sealhulgas komisjoni esimeeste

töötasu ja komisjoni kaasistujate tasu, kaetakse riigieelarvest TTJA-le eraldatud vahendite

arvel.

Lõike 3 kohaselt makstakse komisjoni alalisele liikmele palka ja kaasistujatele võib maksta

tasu istungil osalemise aja ja materjalidega tutvumise eest. Tasu ei maksta Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti teenistujale.

Analoogselt töövaidluskomisjoni juhataja palga määramisega seotakse komisjoni alalise

liikme põhipalk 80%–100% ulatuses riikliku lepitaja ametipalgaga. Alates 1. aprillist 2023 on

riikliku lepitaja ametipalk 4575 eurot. Komisjoni esimehe põhipalk moodustab vähemalt 80%

riikliku lepitaja ametipalgast ja on seega vähemalt 3660 eurot. Komisjoni alalise liikme palk

võib olla 80–100% riikliku lepitaja ametipalgast. TTJA peadirektor otsustab komisjoni alalise

liikme palga suuruse, arvestades valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tasustamise

määrasid. Tarbija ja kaupleja vahelises vaidluses lahendab komisjon õiguslikku vaidlust ja

seega mõistab õigust selle sisulises tähenduses. Võrdluseks näiteks on tööstusomandi

apellatsioonikomisjoni alalise liikme põhipalk vähemalt 2500 eurot ja võimalik on ka lisatasu

maksmine.

Kehtiva TKS-i alusel on majandus- ja taristuministri 22. veebruari 2019. a määrusega

kehtestatud komisjoni esimehe töö tasustamise määr15, mille kohaselt on esimehe kuutöötasu

aluseks kõrgemate riigiteenijate kõrgeima ametipalga ja koefitsiendi 0,55 korrutis. Alates

1. aprillist 2023 on riigiteenija kõrgeim palk 8318,19 eurot. Komisjoni esimehe töö

tasustamisel lähtutakse seega 4575,00 euro suurusest palgamäärast, mille alusel arvutatakse

päeva- ja tunnipalk. Kehtiva regulatsiooni alusel tasustatakse komisjoni esimehi vastavalt

töötatud tundide arvule, kusjuures ühe vaidluse menetlemise eest makstav töötasu ei või

ületada 170 eurot.

15 RT I, 19.02.2019, 33

9

Nii nagu makstakse tasu töövaidluskomisjoni kaasistujatele, on eelnõuga kavandatud

võimalus maksta komisjoni kaasistujatele tasu komisjoni istungil osalemise ja

tarbijavaidlusasja materjalidega tutvumise aja eest. Kehtiva seaduse alusel ei maksta

komisjoni kuuluvatele liikmetele tarbijavaidluse lahendamises osalemise eest tasu, kuid

suurendamaks põhjendatud ja arusaadavate otsuste hulka ning valdkonda tundvate ekspertide

motivatsiooni osaleda tarbijavaidluste lahendamisel, on muudatusel eelduslikult positiivne

mõju. Tasu maksmise aluseks on töölepinguseaduses sätestatud tunnitasu alammäär.

Lõikes 4 on volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega

komisjoni alaliste liikmete ja kaasistujate töö tasustamise määrad. Tänast volitusnormi

loogikat ei muudeta. Ka kehtiva seaduse alusel on valdkonna eest vastutaval ministril

volitusnorm kehtestada määrusega komisjoni alaliste liikmete tasustamise määr ja tasu

määramise alused. Seletuskirjale on lisatud liikmete tasustamise kohta alamakti kavand.

Lõikega 5 kehtestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada

tarbijavaidluste komisjoni asjaajamis- ja töökord. Seletuskirjale on lisatud komisjoni

asjaajamis- ja töökorra alamakti kavand.

TKS-i §-s 43 sätestatakse nõuded komisjoni alalistele liikmetele ja nende teenistuse erisused.

Peale nõuete, mis on sätestatud praegu kehtivas seaduses, peab komisjoni alaline liige oskama

eesti keelt vähemalt C1-tasemel, olema ametikohale vajalike võimete ja isiksuseomadustega,

kõrgete kõlbeliste omadustega (laitmatu reputatsiooniga, aus, viisakas) ning tal ei tohi olla

kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti ei tohi ta olla tagandatud

kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt ega välja heidetud advokatuurist. Komisjoni

alalisele liikmele esitatavate kvalifikatsiooninõuete osas võetakse eeskuju

töövaidluskomisjoni juhatajale ja riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmetele esitatavatest

nõuetest ning kohtute seaduse16 §-is 47 sätestatust, arvestades komisjoni alalise liikme ameti

erisusi kohtuniku ametikohast, mis on eluaegne. Kvalifikatsiooninõuete ühtlustamine aitab

parendada kohtuväliste vaidlusorganite töö kvaliteeti, jäädes seejuures lihtsama

värbamisprotsessi juurde.

Lõikes 2 sätestatakse erisus, et komisjoni alalisele liikmele ei kohaldata avaliku teenistuse

seaduse § 51 lõiget 3.

TKS-i §-s 44 sätestatakse komisjoni kaasistujaks esitamine ja nõuded isiku kaasistujaks

nimetamisel.

Lõikes 1 sätestatakse, et ettepaneku nimetada isik komisjoni kaasistujaks teevad ettevõtlus-

või kutseliidud või tarbijaühendused või TTJA. Seega jääb kehtima senine regulatsioon, mille

alusel on komisjoni liikmetena kaasatud üle 20 ettevõtlusliidu esindaja. Ettepaneku tegemisel

esitatakse isiku nimi, töökoht ja kontaktandmed ning elulookirjeldus.

Lõikes 2 nähakse ette, et kaasistuja volitused võib ennetähtaegselt lõpetada isiku esitanud

organisatsiooni või isiku enda kirjalikul taotlusel.

Lõikes 3 sätestatakse nõuded kaasistujale. Kaasistujaks saab olla tarbijaõigust või teatud

majandusvaldkonda või kutseala tundev isik, kes ei ole süüdi mõistetud kuriteo

toimepanemise eest ega ole pankrotivõlgnik ning kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on nõuded kaasistujale uuendus, mis on vajalik, et ühelt

poolt parendada komisjoni menetluse ja otsuste usaldusväärsus, teisalt ka tagada see.

Kaasistujatele on ette nähtud tasu komisjoni menetluses osalemise eest.

Põhiseaduse (PS) § 29 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta. PS-i §-s 29 sätestatud üks olulisimaid põhiõigusi – õigus töötada vabalt valitud

16 RT I, 11.03.2023, 19

10

tegevusalal – võimaldab igaühel teostada end kui isiksust. Tegevusala, elukutse ja töökoha

valikul on ette nähtud lihtne seaduse reservatsioon (PS-i § 29 lõike 1 teine lause). Seega võib

seadusega seda õigust piirata, kui piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust, see tähendab, et piirangud peavad olema

proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Seega on seadusandja näinud ette, et PS-i § 29

lõikes 1 sätestatud õigust on võimalik piirata. Ühe suure piirangurühma moodustavad

kitsendused, millega on sätestatud haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või

töökohtadele, et tagada nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate tarbijate heaolu.

Komisjoni alalise liikme ja kaasistuja kvalifikatsiooninõuete kehtestamise eesmärk on tagada

menetluse efektiivne läbiviimine ning vaidluse lahendamine õiguspäraselt, kiirelt ja väikeste

kuludega. Komisjoni alalisele liikmele ja kaasistujale kvalifikatsiooninõuete kehtestamine on

vajalik, et tagada pädev ning asjatundlik menetlus tarbijavaidluste lahendamisel, mille

tulemus on õiguspärane lahend. Kui jätta kvalifikatsiooninõuded kehtestamata, ei ole

võimalik tagada asjatundlikku menetlust tarbijavaidluste komisjonis.

Seega ei ole komisjoni alalisele liikmetele ja kaasistujale kvalifikatsiooninõuete kehtestamine

ülemäärane ning on kooskõlas PS-i §-s 11 sisalduva proportsionaalsuse põhimõttega.

Komisjoni alalisele liikmele ja kaasistujale esitatud kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega

tagatakse objektiivne ja usaldusväärne komisjoni menetlus ja otsus.

TKS-i 6. peatüki 2. jaos sätestatakse komisjoni menetluse üldpõhimõtted, menetluse vorm, töökeel, poolte esindamine,

menetluse läbiviimisega seonduvad tasud, selgituste andmine menetluses ning komisjoni

liikmete taandumine.

TKS-i §-s 45 sätestatakse menetluse üldpõhimõtted, mis kehtiva regulatsiooniga võrreldes

jäävad samaks.

Paragrahvis nähakse ette, et komisjoni ülesanne on efektiivse menetluse läbiviimine ning

vaidluse lahendamine õiguspäraselt, kiirelt ja väikeste kuludega.

TKS-i §-s 451 sätestatakse tarbijavaidlusasja menetlemise vorm ja menetlemise käigus

kogutud andmete säilitamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidlusasi lahendatakse kirjalikus menetluses.

Lõikes 2 nähakse ette, et pool võib taotleda asja arutamist suulisel istungil. Komisjoni alaline

liige võib jätta poole taotluse rahuldamata, kui tarbijavaidlusasja lahendamise

ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ja otsuse

tegemine tarbijavaidlusasjas on võimalik ilma suulise arutamiseta. Kehtiva regulatsiooni

alusel on asja suulist arutamist võimalik taotleda vaid tarbijal, kuid eelnõuga kavandatav

muudatus annab selle võimaluse ka kauplejale. Muudatuse eesmärk on tagada poolte võrdsed

võimalused. Sealjuures näitab komisjoni praktika, et ligi 60% tarbijavaidlusasju lahendatakse

kirjalikus menetluses ja kui tarbija ongi taotlenud asja suulist arutamist, siis sageli ei ilmu

kaupleja istungile. Seetõttu võib eeldada, et kavandatav muudatus ei mõjuta oluliselt

komisjoni väljakujunenud praktikat.

Lõikes 3 sätestatakse komisjoni alalise liikme võimalus otsustada tarbijavaidlusasja

menetlemisel korraldada selle suuline arutamine ja poolte ärakuulamine komisjoni istungil.

Selline võimalus on ette nähtud ka kehtivas seaduses. Kui tarbijavaidlusasjas kogutud teabe ja

tõendite alusel ei ole võimalik vaidlust lahendada, võib olla mõistlik poolte suuline

ärakuulamine, mille käigus on pooltel võimalik jõuda kokkuleppeni.

Lõikes 4 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja andmeid töödeldakse TTJA andmekogus.

Lõikes 5 ja 6 sätestatakse, et menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse

kuni kolm aastat pärast menetluse ajendiks olnud õigusvaidluste lahendamist.

11

TKS-i §-s 452 reguleeritakse menetlustoimingute tegemist otsusega. Menetluslike otsuste

tegemise õigus on üksnes komisjoni alalisel liikmel ja sellest peab nähtuma, kelle kohta on

otsus tehtud ja mis on selle sisu. Kehtivas seaduses ei ole komisjoni menetlustoimingute

tegemist täpsemalt reguleeritud. Eelnõuga kavandatakse mitu otsusega tehtavat

menetlustoimingut, mille sisu ja eesmärk erinevad, sätestades sealjuures otsusele vaid

minimaalsed ja eesmärgile suunatud nõuded. Säte on vajalik, et tagada tarbijavaidlusasja

menetlemise läbipaistvus ja õiguspärasus, need on eelduseks võimalusele, et

tarbijavaidlusasjas tehtud sisuline otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku

tähenduses.

TKS-i §-s 46 kehtestatakse riigilõivu tasumise kohustus komisjonile esitatud avalduse

läbivaatamise eest. Tarbija tasub riigilõivu avalduse esitamisel ja lisab avaldusele riigilõivu

tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Riigilõivu suuruseks on kavandatud 15 eurot.

Riigilõivu suuruse määramisel on arvestatud komisjonile esitatud avalduse eelmenetlusega

tegeleva juristi töötasu (2000 eurot) ja eelmenetlusele kuluvat aega (kaks töötundi). Sellisel

juhul on arvestuslik keskmine tunnitasu 15,90 eurot ja kahe töötunni eest on personalikulu

31,80 eurot. Lisaks personalikulule lisanduvad ka mõningad tugiteenuste kulud ja

majandamiskulud.

Avalduse eelmenetluse raames toimub esitatud avalduse registreerimine, esmane andmete ja

dokumentide kontrollimine, puuduste kõrvaldamiseks toimingute tegemine. Eelmenetluse

toimingud sisaldavad vajaduse korral andmete kontrollimist teistest infosüsteemidest

(äriregister, rahvastikuregister) ning avaldajale tema õiguste ja kohustuste selgitamist.

Riigilõiv suuruses 15 eurot katab umbes poole avalduse eelmenetlusega seonduvast

personalikulust.

Riigilõivu kehtestamise eesmärk on vähendada komisjoni halduskoormust seoses tarbijate

esitatavate läbimõtlemata, pahatahtlike ja põhjendamatute avaldustega, millega kaasneb

kohustus need läbi vaadata ja vormistada menetlusse võtmisest keeldumise otsused. Kehtiva

seaduse alusel lahendatakse vaidlused komisjonis nii tarbijale kui ka kauplejale tasuta.

Riigilõivu kavandamisel on kasutatud eeskujuna Taani õigussüsteemi vastavat elementi.

Taani süsteemis eksisteerivad nii eraõiguslikud riiklikult tunnustatud vaidlusi kohtuväliselt

lahendavad üksused kui ka avalik-õiguslikud üksused. Taani süsteemi iseloomustab väga

tugev spetsialiseerumine, mis väljendub vaidlusi kohtuväliselt lahendavate üksuste suures

arvus. Ernst & Young Baltic ASi uuringus kirjeldatud Taani tarbijavaidluste kohtuvälise

lahendamise süsteemis on kasutusel sisenemistasu tarbijatele 100–500 Taani krooni (13–67

eurot)17, olenevalt menetlusetapist. Sisenemistasu on 100 Taani krooni ja see tasutakse

vaidluste lahendamise keskusele avalduse esitamisel. Sisenemistasu ei tagastata. Tarbija

avaldusega tegelev menetleja viib läbi vahendusmenetluse, mille eesmärk on saavutada poolte

vabatahtlik kokkulepe. Kui pooled vabatahtliku kokkuleppeni ei jõua, saab tarbija teha

avalduse komisjonile, tasudes 400 Taani krooni (54 eurot) suuruse sisenemistasu, mis

tagastatakse tarbijale juhul, kui tema nõue rahuldatakse või kui menetlus lõpetatakse

tulemuseta.

17 Ernst & Young Baltic AS (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis –

lõpparuanne 17.12.2019. Tallinn: Riigikantselei, lk 56–60

12

Fikseeritud summas riigilõivu kehtestamine on kooskõlas direktiiviga 2013/11/EL18, mille

kohaselt peavad vaidluste kohtuvälised menetlused olema tarbijatele kättesaadavad ja

vaidluste lahendamine peab olema tarbijale tasuta või sümboolse tasu eest.

Ernst&Young Baltic ASi uuringu raames tehtud küsitluse tulemustest selgus, et 54% tarbijaid

on nõus maksma avalduse esitamise eest tasu, olenevalt muidugi summa suurusest. Lisaks,

ligi kolmandik (28%) tarbijaid on nõus maksma tasu juhul, kui see neile tagastatakse

positiivse lahendi korral. Seega on 82% tarbijatest põhimõtteliselt nõus maksma teatud tasu.19

Eelnõus kavandatud § 48 lõike 2 kohaselt võib komisjon otsustada tarbija nõuet rahuldavas

otsuses, et riigilõivu hüvitab kaupleja.

TKS-i §-s 47 sätestatakse poole esindamine komisjoni menetluses. Kehtivas seaduses sellist

regulatsiooni ei ole.

Lõikes 1 sätestatakse, et pooled võivad komisjoni menetluses osaleda ise või kasutada

esindajat. Tarbija võib komisjoni poole pöörduda isiklikult või esindaja kaudu.

Lõikes 2 sätestatakse, et esindamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse

kohta sätestatut. Sätte kohaselt võib esindusõigus tuleneda nii tehingust (volitusega) kui ka

seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Tarbijat võib esindada ka tarbijaühendus, lähtudes

TKS-i § 19 lg 2 punktis 6 sätestatud tarbijaühenduse õigusest.

Lõikes 3 sätestatakse komisjoni alalise liikme kohustus kontrollida esindaja esindusõiguse

olemasolu. Kui isikul esindusõigus puudub, keelab komisjoni alaline liige isikul menetluses

osaleda. Tarbijavaidluse poolel on õigus nõuda teise poole esindaja esindusõiguse

kontrollimist igas menetlusstaadiumis. Esindusõiguse olemasolu ei ole vaja kontrollida juhul,

kui esindajaks on advokaat. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

TKS-i §-s 48 nähakse ette menetluskulude kandmine.

Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja lahendamisel komisjonis kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Lõikes 2 sätestatakse erisus, mille kohaselt võib komisjon tarbija nõuet rahuldavas otsuses

kohustada kauplejat hüvitama tarbijale tema tasutud riigilõivu. Lisaks võib komisjon tarbija

nõuet rahuldavas otsuses kohustada kauplejat hüvitama vaidluse lahendamiseks vajaliku

eksperdiarvamuse saamisega seotud kulu, kui seaduse kohaselt oli vaidlusaluse lepinguga

seotud tõendamiskoormus kauplejal, kuid kaupleja asjaolusid ei tõenda. Nimetatud kulude

väljamõistmise kauplejalt otsustab komisjon ja see kajastatakse komisjoni otsuses.

Lõikes 3 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja lahendamisel tekkinud kulud on kohtuvälised

kulud TsMS-i § 144 punkti 4 tähenduses. Seega, komisjonis tarbijavaidlusasja menetlemisega

seotud kulude kui kohtueelse menetluse kulude hüvitamist on võimalik nõuda ka hilisemas

kohtumenetluses.

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega

muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise

direktiiv) 19 Ernst & Young Baltic AS (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis –

lõpparuanne, 17.12.2019. Tallinn: Riigikantselei, lk 107

13

TKS-i §-s 481 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis on avalik, kui seaduses

ei ole ette nähtud teisiti. Samamoodi on töövaidluskomisjonis asja lahendamine avalik.

Eelnõu kohaselt ei ole tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis avalik, kui seda tehakse

lepitusmenetluses või kui menetlus on kuulutatud kinniseks vastavalt eelnõu §-le 492.

Komisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse TsMS-i § 42 lõikeid 1 ja 2,

mille kohaselt on avalikul istungil lubatud teha märkmeid, pildistada, filmida või

helisalvestada istungit ning kinnisel istungil võib komisjon lubada vaid märkmete tegemist.

TKS-i §-s 482 nähakse ette, et tarbijavaidlusasja menetluse võib kuulutada kinniseks kas

komisjoni alalise liikme omal algatusel või poole põhjendatud taotluse alusel, kui see on

vajalik poole huvides tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. Menetluse

kinniseks kuulutamisele ja kinnisele istungile isiku lubamisele kohaldatakse TsMS-i sätteid

menetluse kinniseks kuulutamise kohta.

Sätte eesmärk on võimaldada komisjoni istungi kinniseks kuulutamine, kui selleks on

TsMS-ist tulenev alus. Imperatiivne menetluse avalikkus komisjonis välistaks näiteks nende

tarbijate pöördumised, kelle vaidlus on seotud delikaatsete isikuandmetega, või nende

kauplejate osalemise menetluses, kellega seonduva vaidluse lahendamise käigus esitatava

teabe puhul võib olla tegemist ärisaladusega.

Tarbijavaidluste komisjoni regulatsioon kehtivas TKS-is ei sisalda sätteid komisjonis

läbiviidava menetluse avalikuse ega kinniseks tunnistamise kohta.

TKS-i §-s 483 sätestatakse, et tarbijavaidluse menetlemise peatamisele kohaldatakse TsMS-i

§ 356 lõikeid 1 ja 2. Tarbijavaidlusasja menetlus komisjonis peatatakse järgmistel juhtudel:

a) kui komisjoni otsus sõltub teise käimasoleva kohtumenetluse esemest;

b) ajaks, kui lahendatakse Riigikohtu menetluses olevat põhiseaduslikkuse järelevalve asja,

kui Riigikohtu otsus võib mõjutada tarbijavaidlusasjas kohaldamisele kuuluva õigusakti

kehtivust.

TKS-i §-s 49 nähakse ette komisjoni liikme taandumise kohustus. Komisjoni menetluse

usaldusväärsuse ja erapooletuse tagamiseks on komisjoni liikmete taandumise kohustus

oluline, hoolimata sellest, et tegemist on kohtuvälise menetlusega.

Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni liige peab ennast menetlemisest taandama, kui ta on olnud

samas tarbijavaidlusasjas lepitaja või kui esineb mõni TsMS-is §-s 23 nimetatud asjaolu.

Nii komisjoni alaline liige kui ka kaasistuja on kohustatud end taandama, kui esineb asjaolu,

mille ilmnemisel või mille ilmnemise kahtluse korral tekib poolel õigus esitada

taandamisavaldus ja komisjoni liikmel kohustus end taandada. Muu hulgas on komisjoni

alalisel liikmel kohustus end taandada siis, kui ta on samade poolte vahel samas vaidluses

olnud lepitaja. Taandamise võimaldamine ja kohustamine on oluline, et tagada erapooletus

tarbijavaidlusasja lahendamisel ja otsuse tegemisel.

Eelnõus on õigusselguse huvides sätestatud komisjoni liikmete taandamise alused, viidates

asjakohasele sättele TsMS-is (TsMS-i § 23, kohtuniku taandumise alused). Ka kehtiva

seaduse säte sisaldab nii komisjoni esimehe kui ka liikme taandumise kohustust, sätestades

nende taandumise alused (TKS § 42), sisult kattuvad need TsMS-i §-s 23 nimetatud alustega.

Lõikes 2 nähakse ette, et tarbijavaidluse pool võib seaduses ettenähtud juhul esitada avalduse

komisjoni liikme taandamiseks.

TKS-i §-s 491 on sätestatud taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine täpsemalt, kui seda

on tehtud praegu kehtivas seaduses, mille kohaselt lahendas taandumisavalduse TTJA

14

peadirektor või tema volitatud isik. Eelnõus on taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine

sätestatud nii, nagu seda on tehtud töövaidluskomisjonis asja menetlemises.

Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni kaasistuja taandamise avaldus esitatakse tarbijavaidlusasja

menetlevale komisjoni koosseisule hiljemalt istungil enne asja sisulise arutamise algust.

Hiljem võib taandamisavalduse esitada üksnes juhul, kui pool sai taandamise alusest teada

pärast sisulise arutamise algust. Komisjoni kaasistuja esitab taandamise avalduse esimesel

võimalusel pärast seda, kui ta on teada saanud taandamise aluseks olevast asjaolust. Nii

komisjoni liikmetel kui ka menetlusosalistel on võimalik tutvuda menetlusega seotud

isikutega ning kui esinevad taandamise alused, mis takistava asja arutamist, tuleb sellest teada

anda juba enne istungit või siis hiljemalt istungi ajal, enne asja sisulise arutamise algust.

Taandamisavalduse esitamise korral istungil lükatakse istung edasi.

Lõikes 2 nähakse ette, et kirjaliku menetluse puhul määratakse taandamisavalduse esitamise

tähtaeg tarbijavaidlusasja menetlusse võtmise kohta tehtavas komisjoni esimehe määruses.

Lõikes 3 sätestatakse, et taandamisavalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse

kolme tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates.

Lõikes 4 nähakse ette, et komisjoni kaasistuja taandamise avalduse vaatab läbi taandatavaga

samasse komisjoni koosseisu kuuluv komisjoni alaline liige. Taandamisavalduse rahuldamisel

asendab komisjoni alaline liige taandatud kaasistuja.

Lõikes 5 reguleeritakse komisjoni alalise liikme taandamise avalduse läbivaatamist. Praegu

kehtiva TKS-i järgi lahendavad komisjonis vaidlusi 12 esimeest. Edaspidi on plaanitud, et

tarbijavaidlusi hakkab lahendama kolm alalist liiget, kelle seast määratakse komisjoni tööd

juhtiv esimees. Vaidlust menetlema määratud komisjoni alalise liikme taandamise avalduse

vaatab läbi komisjoni juhtiv esimees. Komisjoni esimehe taandamisavalduse vaatab läbi

komisjoni alaline liige. Taandamisavalduste jaotamise otsustamine alaliste liikmete vahel

võib, aga ei pea olema enne kokku lepitud. Kui komisjoni liikme taandamise avaldus jäetakse

rahuldamata, võib komisjoni alalise liikme taandamiseks pöörduda kirjalikult kolme tööpäeva

jooksul taandamisavalduse rahuldamata jätmise otsusest teada saamisest komisjoni kaudu

TTJA peadirektori poole. Kui tarbijavaidluse pool tuvastab temaga seotud vaidlust lahendama

määratud komisjoni alalise liikme taandamise aluseks oleva asjaolu, pöördub ta asjakohase

avaldusega komisjoni.

Lõikes 6 sätestatakse, et komisjoni kogu koosseisu taandamise otsustab ja uue

tarbijavaidlusasja läbi vaatava komisjoni alalise liikme määrab TTJA peadirektor.

TKS-i §-s 492 reguleeritakse menetluse käigus pooltele selgituste andmist.

Lõike 1 ja 2 kohaselt selgitab komisjoni alaline liige poolte lepitamise või kompromissi

saavutamise huvides selgitada vaidluse pooltele vaidlusaluse lepinguga seotud nõudeid ja

komisjoni praktikat nende osas. Menetluse käigus selgitab ta pooltele vajaduse korral

menetlusega seotud asjaolusid ja võib teha tarbijale ettepaneku avaldus tagasi võtta, kui

komisjoni praktikast tulenevalt on kohaldatavate õigusaktide, komisjoni või kohtu otsuste

alusel põhjendatud eeldada, et vaidlus lahendatakse tema kahjuks.

TKS-i §-s 493 nähakse ette komisjoni alalisele liikmele võimalus kasutada TTJA teenistuja

abi tarbijavaidlusasja ettevalmistamisel, sealhulgas poole esitatud teabe edastamine teisele

poolele, lisatõendite kogumine, asjakohaste päringute tegemine, samuti menetlusdokumentide

vormistamisel ja kättetoimetamisel. TTJA-l on komisjoni abistav roll ja see ei muutu

võrreldes komisjoni regulatsiooniga kehtivas seaduses.

TKS-i §-s 494 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja menetlemisel komisjonis toimub

menetlusdokumentide kättetoimetamine vastavalt TsMS–is sätestatule. Kehtivas TKS-is

seaduses ei ole täpsustatud, kuidas komisjoni menetlusdokumendid pooltele kätte

toimetatakse. TKS-i § 59 lõikes 1 on sätestatud, et komisjoni otsuse ärakiri saadetakse

pooltele posti või e-posti teel. Kuna komisjon ei ole haldusorgan, siis õigusselguse huvides

15

sätestatakse, et komisjoni menetlusdokumendi kättetoimetamisele kohaldatakse TsMS-is

menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut. Komisjoni menetlusdokumendid on

avaldus ja selle täiendused, kutse, otsus ja tarbijavaidlusasja menetluse lõpetamise määrus,

samuti muud käesolevas eelnõus nimetatud menetlusdokumendid. Kättetoimetamise viisi

valimisel peab komisjon lähtuma komisjoni TKS-is sätestatud ülesandest viia menetlus läbi

efektiivselt, võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega.

TKS-i 6. peatüki 3. jaos korraldatakse komisjonile avalduse esitamine.

TKS-i §-s 50 kehtestatakse avalduse esitamise tingimused. Võrreldes avalduse esitamise

tingimustega kehtivas TKS-is (TKS § 46) on eelnõus avalduse esitamise lisatingimusena

kehtestatud, et tarbija tasub riigilõivu ja riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad

andmed. Samuti peab tarbija kinnitama, et ta on teadlik komisjoni otsuse jõustumisest ja

täitmiseks kohustuslikuks muutumisest 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest, kui pooled ei

pöördu samas vaidluses kohtusse. Kui tarbija soovib vaidluse lahendada lepitusmenetluses,

märgib ta seda avalduses ja võib avaldusele lisada oma lepitusettepaneku. Avaldus esitatakse

kirjalikult või elektrooniliselt komisjoni veebilehe kaudu.

TKS-i §-s 501 sätestatakse avalduse menetlusse võtmine.

Lõike 1 kohaselt otsustab komisjoni alaline liige avalduse menetlusse võtmise hiljemalt

21 kalendripäeva jooksul avalduse saamise päevast või puuduste kõrvaldamise tähtaja

möödumisest arvates. Analoogne säte sisaldub ka kehtivas seaduses (TKS § 47 lg 4).

Lõikes 2 nähakse ette, et enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist on komisjoni alalisel

liikmel õigus vajadusel ära kuulata ka vastaspoole seisukoht.

Kuivõrd selleks hetkeks ei pruugi veel olla selge, kas tegemist on kauplejaga või näiteks teise

tarbijaga, on sättes kasutatud sõna vastaspool, mitte kaupleja.

Kui kaupleja tunnistab nõuet ja on rahuldab selle, teavitab komisjoni alaline liige tarbijat ja

kauplejat menetluse mittealgatamisest seoses tarbija nõude vabatahtliku täitmisega.

Lõike 3 kohaselt küsib komisjoni alaline liige lepitusmenetluse läbiviimiseks ka kaupleja

nõusolekut, kui tarbija oma avalduses on seda soovinud. Kuigi lepitusseaduse § 22 lõige 2

sätestab, et seaduses sätestatud juhtudel võib lepitusorgan poolt kohustada menetluses

osalema, ei anta eelnõuga komisjonile sellist võimalust. Erinevalt näiteks vaidlusest

perekonnaasjas, kus poolte osalemine lepitusmenetluses on vajalik just lapse huvide kaitseks,

on kaupleja ja tarbija vaheline vaidlus ja suhe loomult hoopis teistsugune ja ühe poole

sundimine lepituses osalema võib viia hoopis selleni, et tekib tugevam vastuseis. Lisaks võib

kaupleja huvides olla just tavamenetluse läbimine, et saada selgust ja teada ka edaspidi,

milline on õige käitumine teatud olukorras. Eeltoodust lähtudes ei looda komisjoni alalisele

liikmele võimalust kaupleja kohustamiseks ja lepitusmenetlus saab toimuda üksnes siis, kui

mõlemad pooled on sellega nõus. Samas on komisjoni alalisel liikmel endiselt võimalus teha

pooltele ettepanek sõlmida kompromiss.

TKS-i §-s 502 sätestatakse avalduse menetlusse võtmata jätmise alused. Võrreldes kehtiva

seadusega (§ 47 lõiked 1 ja 3) on ühe menetlusse võtmata jätmise alusena ettenähtud

riigilõivu tasumata jätmine.

Lõikes 1 täpsustatakse, et avalduse menetlusse võtmata jätmise otsustab komisjoni alaline

liige menetlusliku otsusega ja sättes loetletakse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise

alused. Keeldumise alused tulenevad direktiivist 2013/11/EL.

Komisjon ei võta avaldust menetlusse järgmistel juhtudel:

16

1) kui tarbija ei ole eelnevalt pöördunud kaebusega kaupleja poole ega ole sellega

andnud kauplejale võimalust probleemi lahendamiseks;

2) kui avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks määrati tähtaeg, kuid need jäid

tähtajaks kõrvaldamata;

3) seaduses sätestatu kohaselt ei kuulu tarbijavaidluse lahendamine komisjoni pädevusse;

4) vaidlus on või on olnud teise tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse

või kohtu menetluses samade poolte vahel ja samal alusel;

5) tarbijavaidluse teiseks pooleks oleva kaupleja suhtes on algatatud saneerimis-

pankroti- või likvideerimismenetlus. Sellisel juhul ei ole kauplejal oma varade vaba

kasutamise võimalust ja vaidluse menetlemine komisjonis ei annaks soovitud

tulemust. Tarbija nõue kaupleja vastu tuleks sel juhul esitada pankrotimenetluses;

6) tarbijavaidlus on ilmselgelt sisutühi või pahatahtlik, või puudub tarbijal vajadus kaitse

järele. Näiteks:

a) erinevalt sidevahendi abil sõlmitud lepingust ei ole tarbijal õigust tavakaupluses

sõlmitud lepingust taganeda ja sellise nõude puhul tarbija õiguskaitsevajadus

puudub.

b) võib esineda olukordi, kus nõue on sisutühi, nt nõuab tarbija piletiraha tagasi, kuna

komöödia ei olnud tema arvates naljakas.

7) avalduses on nõue, mille tarbija on juba varem sama kaupleja vastu esitanud ja

seejärel nõudest loobunud, või nõue, mida komisjon on varem juba lahendanud.

8) tarbija ei ole tasunud riigilõivu.

9) kui vaidlus on liiga keerukas ning seetõttu oleks seda parem lahendada kohtus.

Komisjoni menetlus peab olema lihtne, kiire ja tõhus ning eelkõige on see mõeldud lihtsamate

tarbijavaidluste kiireks lahendamiseks. Näiteks suuremate nõuetega seotud remondi- või

ehitusteenustega seotud vaidlusi, mille puhul pooled ei ole valmis kompromissiks ja vaidluse

lahendamiseks on vajalik ajamahukas ja kulukas ning keerukas ekspertiis, ei ole võimalik

tähtajaks lahendada kohtuvälises menetluses.

Uus on eelnõus see, et avaldust ei võeta menetlusse siis, kui vaidlusaluse kauba või teenuse

väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro. Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot, mis

on kehtinud juba üle kuue aasta. Arvestades inflatsiooni, on nõude esitamise alampiiri

tõstmine asjakohane ja vajalik. Siiski jääb komisjonile endiselt kaalutlusõigus. Näiteks juhul,

kui vaidluse lahendamine on oluline praktika kujundamiseks, võib komisjon menetlusse võtta

ka alla 50 eurose nõude.

Lõike 2 kohaselt tehakse tarbijale kirjalikult teatavaks tema avalduse menetlusse võtmisest

keeldumine koos asjakohase põhjendusega. Menetlusse võtmata jätmise otsust ei saa

vaidlustada, kuid tarbijal on võimalik sama asjaga uuesti komisjoni poole pöörduda.

TKS-i §-s 503 sätestatakse avalduse muutmine. Kehtivas TKS-is selline säte puudub.

Lõike 1 kohaselt on tarbijal võimalik pärast avalduse esitamist selles sisalduvate nõuete

muutmiseks või täiendamiseks esitada täiendavaid avaldusi. Komisjoni praktika näitab, et

tarbijavaidlusasja menetlemise käigus võib tarbija soovida oma nõuet menetluse kestel muuta

või täiendada. Selliste olukordade reguleerimiseks ja tarbijavaidlusasja kiire lahendamise

tagamiseks täpsustatakse avalduse muutmise võimalust. Tarbija võib avalduse muutmist

taotleda ka suuliselt komisjoni istungil (lõige 3).

Lõikes 2 täpsustatakse, millises osas on võimalik taotleda avalduse täiendamist pärast

avalduse menetlusse võtmist. Võimalik on täiendada või parandada juba esitatud faktilisi või

õiguslikke väiteid, kui sellega ei muudeta avalduse aluseks olnud põhilisi asjaolusid.

17

Võimalik on taotleda nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist, samuti

esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.

Lõikes 4 sätestatakse, et avalduse muutmisele kohaldatakse TsMS-i § 376 lõikeid 1 ja 2.

Nimetatud sätete alusel saab pärast avalduse menetlusse võtmist ja selle kauplejale edastamist

muuta avalduse eset vaid kaupleja või komisjoni esimehe nõusolekul. Komisjoni esimees

nõustub avalduse muutmisega mõjuval põhjusel, eelkõige siis, kui menetluses esitatud

faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud avaldust lahendada kiiremini ja säästlikumalt.

TKS-i §-s 504 sätestatakse avaldusest loobumine. Ka kehtiva seaduse alusel on tarbijal

võimalik avaldus tagasi võtta, kuid täpsemalt ei ole seda seaduses korraldatud.

Lõike 1 kohaselt võib tarbija avaldusest loobuda igal ajal enne tarbijavaidlusasjas tehtud

otsuse jõustumist. Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi 2013/11/EL artikli 9

lõike 2 punkti a kohaselt peab tarbijal olema võimalus igal ajal menetlusest loobuda, kui

menetluse teostamise viis teda ei rahulda.

Lõike 2 kohaselt tehakse avaldusest loobumine komisjonile teatavaks kirjalikult või istungil ja

viimasel juhul tarbija avaldus protokollitakse.

Lõigete 3 ja 4 kohaselt lõpetab komisjoni alaline liige menetlusliku otsusega

tarbijavaidlusasja menetlemise pärast seda, kui tarbija avaldusest loobub. Kui tarbija loobub

avaldusest enne menetluse alustamist, keeldub komisjoni alaline liige avalduse menetlusse

võtmisest.

Lõikes 5 sätestatakse tagajärjed, kui tarbija otsustab avaldusest loobuda. Kui tarbija

avaldusest loobub, kaotab ta õiguse pöörduda sama nõudega komisjoni poole uuesti. Tarbijale

jääb aga õigus pöörduda sama vaidlusega kohtusse.

Lõike 6 kohaselt tuleb tarbijale selgitada avaldusest loobumise tagajärgi.

TKS-i §-s 505 sätestatakse avalduste liitmine. Avalduste liitmisele kohaldatakse TsMS-i

§-s 374 sätestatud tingimusi. Kui komisjoni menetluses on ühel ajal mitu sama liiki

tarbijavaidlusasja, milles on samad pooled või mille on esitanud tarbija eri kauplejate vastu

või mille on esitanud eri tarbijad sama kaupleja vastu, võib need liita ühte menetlusse, kui

nõuded on õiguslikult omavahel seotud ja nende ühine menetlemine võimaldab need kiiremini

lahendada või lihtsustab nende menetlemist.

TKS-i 6. peatüki 4. jagu korraldab lepitusmenetluse läbiviimist komisjonis. Kehtiv TKS ei sisalda sätteid komisjoni

kui lepitusorgani kohta ega sätesta täpsemini lepitusmenetluse läbiviimist. Eelnõuga

võimaldatakse komisjoni poole pöördumise korral valida lepitusmenetlus komisjoni alalise

liikme vahendusel. Lepitusmenetlus ei ole avalik ja võimaldab jõuda vaidluse pooli rahuldava

kokkuleppeni.

TKS-i §-s 51 sätestatakse, et komisjon on lepitusorgan lepitusseaduse § 19 tähenduses ja

komisjonis läbiviidavale lepitusmenetlusele kohaldatakse lepitusseaduses lepitusorgani

tegevuse kohta sätestatut TKS-st tulenevate erisustega. Seega kohalduvad komisjonile koos

käesolevast eelnõust tulenevate erisustega lepitusseaduse §-d 19–29, milles on sätestatud

komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumine, avalduse menetlusse võtmisest keeldumine,

lepitusmenetluse alustamine, lepituskohtumise läbiviimine, erialaasjatundjate ja tunnistajate

kaasamine, lepituskokkuleppe sõlmimise ettepanek, kokkuleppe kinnitamine,

18

lepitusmenetluse lõpetamine ja kokkuleppe täitmine ning kohtusse pöördumine. Komisjoni

kui lepitusorgani poole pöördumisele, lepitusmenetluse alustamisele, lepituskokkuleppe

sõlmimisele ja kohtusse pöördumisele kohaldatakse käesolevas eelnõus sätestatud erisusi.

Komisjonis kui lepitusorganis lepitusmenetlust läbiviiv isik on tarbijavaidluste komisjoni

alaline liige, kes ei ole sama vaidlust varem komisjonis menetlenud.

TKS-i §-s 511 sätestatakse komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumine.

Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumisel kohaldatakse

lepitusavaldusele käesoleva eelnõu §-s 50 avalduse esitamise kohta ja §-s 503 avalduse

menetlusse võtmata jätmise kohta sätestatut. Samadele nõuetele vastava avalduse esitamine

võimaldab lepitusmenetluse luhtumisel võtta tarbija taotlusel lepitusmenetluse aluseks olnud

avaldus komisjoni tavamenetlusse. Piirdumine ühe avaldusega on tarbijale lihtsam ning

vähendab ka komisjoni halduskoormust.

Lõikes 2 sätestatakse, et komisjonis alustatud tarbijavaidlusasja menetlemise kestel saab

taotleda lepitusmenetlusse minekut kuni tarbijavaidlusasjas otsuse tegemiseni.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui pooled lähevad lepitusmenetlusse komisjoni tavamenetluse

kestel, võib tarbija taotleda lepitusmenetluse alustamist tarbijavaidluse lahendamise

alustamiseks esitatud avalduse alusel.

Lõikes 4 sätestatakse, et avaldusele või siis taotlusele lepitusmenetluse alustamiseks tuleb

lisada poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tarbija ja kaupleja vahel

sõlmitud kokkulepe lepitusmenetluse läbiviimiseks. Tarbija ja kaupleja kirjaliku

kokkuleppega samaväärseks loetakse seda, kui tarbija on komisjonile esitatud avalduses

osundanud lepitusmenetluse soovile ja kui komisjoni esimehe pöördumisel kaupleja poole on

kaupleja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andnud nõusoleku lepitusmenetluse

läbiviimiseks.

TKS-i §-s 512 sätestatakse komisjoni ja kohtusse pöördumine olukorras, kui lepitusmenetlus

lõpeb lepituskokkuleppe sõlmimiseta, st juhul, kui lepitusosaline avaldab tahet

lepitusmenetlus katkestada või kui lepitaja katkestab lepitusmenetluse LePS-i § 11 lõikes 4

või 5 nimetatud juhul. LePS-i § 11 lõike 4 kohaselt võib lepitaja lepitusmenetluse katkestada

mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui kokkuleppe saavutamine lepitusosaliste vahel on vähe

tõenäoline või kui kõiki asjaolusid arvesse võttes ja lepitusosaliste huve kaaludes ei või

oodata, et lepitaja jätkab lepitusmenetlust, või kui juhtum olemuslikult ei sobi

lepitusmenetluseks.

Lõike 1 sätestab, et kui lepituskokkulepe jääb sõlmimata, jätkub sama tarbijavaidlusasja

menetlemine komisjoni tavamenetluses, välja arvatud juhul, kui tarbija seda ei soovi. Kui

menetlus jätkub komisjoni tavamenetluses, siis komisjoni erapooletuse tagamiseks ei või seda

tarbijavaidlusasja menetleda komisjoni alaline liige, kes oli lepitusmenetluses samas asjas

lepitaja.

Lõikes 2 nähakse ette, et kui tarbijavaidlusasjas algatatakse komisjoni menetlus ja selle kestel

soovib tarbija minna lepitusmenetlusse ning lepitusmenetluses kokkulepet ei sõlmita, ei ole

tarbijal enam õigust taotleda sama tarbijavaidlusasja lahendamist uuesti komisjoni

menetluses. Sel juhul on tarbijal õigus pöörduda sama vaidluse lahendamiseks kohtusse.

Kavandatav regulatsioon on sarnane töövaidluskomisjoni regulatsiooniga ja võimaldab

välistada olukorra, kus ühe vaidluse menetlemine komisjonis võib kesta väga pikka aega.

TKS 6. peatüki 5. jaos korraldatakse komisjonis tarbijavaidluse lahendamine komisjonis. Kehtiva seadusega

võrreldes on eelnõus kavandatud regulatsioon täpsem ning sisaldab uusi sätteid tunnistaja

kaasamise ja tunnistaja ütluste andmise kohta. Menetluse läbiviimise põhimõtted on samad,

mis kehtivas TKS-is.

19

TKS-i §-s 52 sätestatakse tarbija avalduse läbivaatamise ettevalmistamine.

Lõikes 1 nähakse ette, et pärast tarbija avalduse menetlusse võtmist saadab komisjon avalduse

kauplejale ja annab talle mõistliku aja jooksul võimaluse vastata ning esitada oma vastuväited

koos asjakohaste tõenditega.

Lõike 2 kohaselt, kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet ja täidab selle, teeb komisjoni alaline

liige menetluse lõpetamise otsuse. Kaupleja vastus, milles ta tunnistab tarbija nõuet, ning

tõend nõude rahuldamise kohta, saadetakse tarbijale ja pooli teavitatakse menetluse

lõpetamisest.

Lõike 3 kohaselt selgitab komisjoni alaline liige pooltele vajaduse korral lisaselgituste või -

tõendite esitamise vajadust ja teeb muud vajalikud toimingud tarbijavaidlusasja

lahendamiseks.

TKS-i §-s 521 sätestatakse tarbijavaidlusasja menetluse tähtaeg. Tarbijavaidlusasja

läbivaatamine ja asjas otsuse tegemine peab toimuma 90 päeva jooksul avalduse menetlusse

võtmisest arvates. Nimetatud tähtaeg tuleneb direktiivist 2013/11/EL. Komisjon võib

pikendada nimetatud tähtaega, kui tegemist on eriliselt keeruka tarbijavaidlusasjaga. Pooli

teavitatakse tähtaja pikendamisest ja antakse teada tarbijavaidlusasja menetlemise lõpetamise

eeldatav aeg. Samamoodi on menetluse tähtaeg sätestatud ka kehtivas seaduses.

TKS-i § 53 sisaldab sätteid tõendamise ja tõendite hindamise ning kogumise kohta.

Analoogsed sätted tõendite esitamise ja hindamise kohta sisalduvad ka kehtivas seaduses

(TKS § 46 lg 5 ja § 57 lg 2).

Lõike 1 kohaselt peavad pooled tõendama asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded, väited

ja vastuväited. Seejuures tuleb arvestada ka võlaõigusseaduses poolte tõendamiskoormise

kohta sätestatut.

Lõikes 2 reguleeritakse tõendite hindamist. Komisjon hindab tarbijavaidlusasjas esitatud

tõendeid objektiivselt ning teeb tõendite põhjal kaalutletud otsuse komisjoni esimehe või

komisjoni koosseisu siseveendumuse kohaselt.

Lõikes 3 sätestatakse komisjoni õigus koguda tõendeid omal algatusel, kui see on vajalik

poole õiguse tõhusaks kaitses ja tarbijavaidlusasja lahendamiseks. Komisjonil on omal

algatusel õigus küsida pädeva järelevalveasutuse seisukohta vaidluse lahendamisel tähtsust

omavates küsimustes. Näiteks vaidlusaluse asja lepingutingimustele vastavuse osas küsida

turujärelevalveasutuse seisukohta asja nõuetele vastavuse kohta.

TKS-i §-s 531 täpsustatakse, mida tarbijavaidlusasja lahendamisel loetakse tõendiks. Kehtivas

seaduses taoline säte puudub.

Lõikes 1 sätestatakse, et tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend, asitõend,

vaatlus ja eksperdiarvamus. Komisjon võib lugeda asjaolude tõendamiseks muu hulgas

menetlusosalise seletuse. Eelnõus on tõendeid reguleeritud tsiviilkohtumenetlusele sarnaselt,

kuid lihtsustatult, arvestades vajadusega säilitada komisjoni lihtne ja kiire menetlus. Kui

tsiviilkohtumenetluses on tõendiks vaid poole vande all antud seletused, siis komisjoni

menetluses ei ole vande all seletuste andmine asjakohane.

Lõikes 2 sätestatakse, et dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 272–277 ja 285–291 sätestatut, arvestades käesoleva

eelnõuga sätestatud erisustega. Komisjoni menetlusele ei ole mõistlik luua

tsiviilkohtumenetlusest erinevat tõendite regulatsiooni, kuid tõendite ja nende esitamise puhul

tuleb silmas pidada, et komisjon on kohtuväline organ, kelle menetlus peab olema lihtne ja

kiire.

Tõendi ja tõendi esitamise sätete puhul on kasutatud töövaidluskomisjonile tõendite

esitamisega sarnast regulatsiooni.

20

TKS-i §-s 532 on reguleeritud tunnistaja kaasamine. Kehtivas seaduses asjakohane säte

puudub ja kui tarbijavaidluse lahendamine eeldab tunnistajate ärakuulamist, on tänase

regulatsiooni puhul komisjonil õigus tarbijavaidluse menetlemisest keelduda või selle

menetlemine lõpetada.

Eelnõuga kavandatava regulatsiooni puhul on üheks eesmärgiks jõuda tarbijavaidlusasja

menetluse tulemusena pooltele õiguslikult siduva ja täitemenetluse korras täidetava otsuseni

ning teiseks eesmärk on anda võimalus lahendada kohtuväliselt ka keerukamaid

tarbijavaidlusi, kus õiguspärase ja kaalutletud otsuse tegemiseks oleks tunnistaja

ärakuulamine vajalik. Eelnõuga võimaldatakse komisjoni menetluses ka tunnistajate

kaasamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni menetluses toimub tunnistaja kaasamine poole taotluse

alusel. Taotluses märgitakse tunnistaja nimi ja asjaolud, mille kohta tunnistaja ütlusi annab, et

komisjon saaks otsustada tunnistaja kaasamise vajaduse üle.

Lõike 2 kohaselt saab tunnistajaks olla kolmas isik, kes teab või võib teada asjaolusid, mis on

tarbijavaidlusasja lahendamisel olulised.

Lõikes 3 antakse komisjonile õigus mitte rahuldada tunnistaja kaasamiseks esitatud taotlust,

kui komisjoni hinnangul ei ole kolmanda isiku kaasamine ja temalt ütluste saamine vajalik,

arvestades tarbijavaidlusasja asjaolusid. Tunnistaja kaasamise taotluse rahuldamata jätmise

õiguse andmine komisjonile on vajalik, et ära hoida menetlusosaliste pahatahtlikku menetluse

takistamist ning komisjonile asjatu halduskoormuse tekitamist.

TKS-i §-s 533 reguleeritakse tunnistaja ütluste andmist.

Lõike 1 kohaselt on annab tunnistaja ütlusi kirjalikult, vastates komisjoni esimehe esitatud

küsimusele ettenähtud tähtaja jooksul. Ütluse kirjaliku andmise eelduseks on komisjoni

hinnang, et kirjalik ütlus on tõendamiseks piisav küsimuse sisu ja tunnistaja isikut arvestades.

Lõikes 2 nähakse komisjonile ette võimalus kutsuda tunnistaja istungile ütluste andmiseks

suuliselt. Istungile võib kutsuda ka tunnistaja, kes on varem andnud kirjaliku ütluse.

Sealjuures peab tunnistaja istungil osalemise tagama pool, kelle taotlusel tunnistaja istungile

kutsutakse. Tunnistaja osalemine istungil toimub tema vaba tahte alusel ja komisjonil ei ole

kohustust tagada tunnistaja osalemine istungil.

Lõikes 3 sätestatakse, et komisjon teeb kindlaks tunnistaja isiku ning selgitab välja tema seose

asjaga ja vastastikused suhted pooltega.

Lõikes 4 sätestatakse, et tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Üle kuulamata

tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida istungiruumis. Ülekuulatud tunnistaja jääb

istungiruumi kuni asja arutamise lõpetamiseni, kui komisjon ei luba tal varem lahkuda.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui komisjonil on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi muul

põhjusel komisjonile menetlusosalise juuresolekul tõtt, võib komisjon tunnistaja ülekuulamise

ajaks selle menetlusosalise istungiruumist eemaldada.

Lõikes 6 sätestatakse isiku õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 257.

TKS-i §-s 54 sätestatakse tarbijavaidlusasja arutamine istungil samamoodi kehtiva seadusega.

Lõike 1 kohaselt võib komisjon korraldada istungi omal algatusel või menetlusosalise

taotlusel, kui istungi korraldamine aitab kaasa tarbijavaidlusasja kiiremale ja õigele

lahendamisele.

Lõikes 2 sätestatakse, et istungil viibivateks isikuteks on tarbijavaidlusasja menetleva

komisjoni koosseisu liikmed ja menetlusosalised, sealhulgas asjakohasel juhul ka menetlusse

kaasatud tunnistaja ja istungile kutsutud ekspert. Istungi juhatajaks on tarbijavaidlusasja

menetleva komisjoni koosseisu kuuluv komisjoni alaline liige.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui istungile kutsutu ei saa istungil osaleda, siis peab ta sellest

teatama enne istungi algust ja teatama istungile ilmumist takistava põhjuse.

21

Lõikes 4 nähakse ette, et kui tarbijavaidlusasja pool jätab mõjuva põhjuseta istungile

ilmumata, siis toimub tarbijavaidlusasja arutamine istungil tema kohalolekuta.

TKS-i §-s 541 sätestatakse istungi läbiviimise kord, mis sarnaneb kehtivas seaduses

sisalduvale regulatsioonile.

Lõike 1 kohaselt teeb istungit juhatav komisjoni alaline liige kindlaks istungil osalejate

isikusamasuse ja esindajate volitused, kontrollib komisjoni liikmete taandamise aluste

puudumist ning selgitab läbiviidava menetluse tulemuse õiguslikku tähendust.

Lõigete 2 ja 3 kohaselt selgitab komisjoni alaline liige istungil tarbijavaidluse sisu ja

vaidlusaluse lepinguga ja lepingu esemega seotud asjakohaseid õigusaktide norme. Istungil

tutvutakse esitatud tõenditega ja pooled võivad esitada täiendavaid tõendeid, mille varasem

esitamine ei olnud võimalik. Vastaspoolele antakse võimalus istungil esitatud lisatõendite

kohta esitada oma seisukoht. Poolte esitatud tõendite vastuvõtmise otsustab komisjoni

esimees. Istungil võib tarbija kirjalikus avalduses esitatud nõudeid suuliselt täiendada või

neist osaliselt või täielikult loobuda kuni tarbijavaidlusasja sisulise arutamiseni.

Lõike 4 kohaselt toimub istungil tarbijavaidlusasja sisuline arutamine, poolte selgituste ja

tunnistajate ning ekspertide ärakuulamine, dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ja

nende uurimine ning poolte lõppseisukohtade ärakuulamine.

Lõike 5 kohaselt võivad pooled tarbijavaidlusasja arutamise käigus teha omapoolseid

ettepanekuid vaidluse lahendamiseks kompromissi sõlmimisega. Ettepaneku kompromissi

sõlmimiseks võib teha ka tarbijavaidlusasja läbivaatava komisjoni koosseisu kuuluv

komisjoni alaline liige, kui konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades oleks see mõistlik ja

aitaks tarbijavaidlusasja lahendada. Kompromissi sõlmimise ettepaneku teeb eelkõige

komisjoni alaline liige ja mitte kaasistujad seetõttu, et alaline liige juhib tarbijavaidlusasja

lahendamist, sh konkreetselt ka istungit. Samas, kaasistujatel ei ole keelatud esitada komisjoni

esimehele soovitust kompromissettepaneku tegemiseks.

Lõike 6 kohaselt võib komisjoni alaline liige asja arutamise istungil edasi lükata, kui

komisjoni liige taandub istungil, kui vaidluse pool ei ilmunud istungile mõjuval põhjusel või

kui ilmneb muu takistus, mida ei ole võimalik istungil kõrvaldada.

Lõike 7 kohaselt teatab komisjoni alaline liige pärast tarbijavaidlusasja sisulist arutamist

otsuse teatavakstegemise aja.

TKS-i §-s 542 reguleeritakse istungi pidamist menetluskonverentsina. Asjakohane säte

kehtivas seaduses puudub. Samas on infoühiskonna ja e-teenuste arengut ning inimeste

piiriülest liikumist arvestades praktiline vajadus võimaldada istungi korraldamist kaasaegsete

infotehnoloogiliste võimaluste abil.

Lõike 1 kohaselt võib komisjoni istungi korraldada menetluskonverentsina kas täielikult või

osaliselt. Menetlusosalisel või tema esindajal on võimalik istungi ajal viibida muus kohas ja

teha menetlustoiminguid reaalajas. Võimalik on menetluskonverentsi läbi viia ka viisil, kus

osad menetlusosalised viibivad istungiruumis ja teised muus kohas.

Lõike 2 kohaselt peab menetluskonverentsina korraldatud istungil olema tehniliselt turvaliselt

tagatud isikute osalemine istungil ja istungi läbiviimine nii pildi kui ka heli reaalajas

ülekandmisel. Välistatud peab olema kõrvaliste isikute sekkumine menetluskonverentsi ajal.

TKS-i §-s 543 täpsustatakse tarbijavaidlusasja menetlemisel kompromissi sõlmimist. Ka

kehtiv seadus võimaldab komisjoni menetluses lahendada vaidlus pooltevahelise

kompromissiga, kuid täpsemalt ei ole seda reguleeritud. Kompromissiga lõpeb ligi viiendik

komisjonis menetletavatest tarbijavaidlusasjadest.

Lõike 1 kohaselt võivad nii vaidluse pooled kui tarbijavaidlusasja menetlev komisjoni alaline

liige teha menetluse kestel omapoolse ettepaneku vaidluse lahendamiseks kompromissiga.

22

Lõike 2 kohaselt on kompromissi sõlmimine võimalik kuni tarbijavaidlusasjas otsuse

jõustumiseni. Vaidluse lahendamise võimaldamine kompromissiga on mõistlik, kuna sellisel

juhul ei ole kaotajaid ega võitjaid – vaidluse pooled leiavad oma probleemile lahenduse ja

jääb ära edasine vaidlemine komisjonis või kohtus. Kompromiss võib olla tingimuslik. See

tähendab, et üks pool on nõus täitma oma kohustusi ja rahuldama nõuet, kui teine pool tagab

selleks vajalikud tingimused.

Lõike 3 kohaselt võivad pooled esitada nende poolt allkirjastatud kompromisslepingu

komisjonile kinnitamiseks või teevad komisjonile teatavaks poolte vahel sõlmitud

kompromissi selliselt, et kompromissi sõlmimise fakt ja tingimused oleks võimalik kanda

protokolli. Protokolli alusel teeb komisjoni alaline liige kompromissi kinnitava otsuse.

Kompromissi kinnitava otsusega lõpetatakse ühtlasi tarbijavaidlusasja menetlus.

Lõike 4 kohaselt kinnitab komisjoni alaline liige kompromissi otsusega, milles märgitakse

kompormissi tingimused ning millega ühtlasi lõpetatakse tarbijavaidlusasja menetlus.

Lõike 5 kohaselt ei kinnita komisjoni alaline liige kompromissi, kui tema hinnangul on see

vastuolus seadusest tulenevate normidega või heade kommetega või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kompromissiga ei või jätta tarbijat ilma talle seadusega antud õigustest. Kui

kompromissi ei ole võimalik kinnitada, teeb komisjoni alaline liige selle kohta määruse,

milles põhjendab kompromissi kinnitamisest keeldumist. Kompromissi mittekinnitamisel

jätkatakse tarbijavaidlusasja menetlemist.

Lõike 6 kohaselt jõustub komisjoni alalise liikme otsus kompromissi kinnitamise kohta selle

allkirjastamisel. Kinnitatud kompromissil on selle täitmise osas samasugune õiguslik tähendus

ja tagajärg nagu on komisjoni otsusel vaidluse sisulise lahenduse kohta. Seega on

kompromissi kinnitav otsus täitedokumendiks täitemenetluse seaduse tähenduses ja kuulub

pärast jõustumist täitmisele vastavalt täitemenetluse seadustikus sätestatud korrale.

TKS-i §-s 544 sätestatakse komisjoni menetluse lõpetamise alused. Samadel alustel

lõpetatakse tarbijavaidlusasja menetlus tarbijavaidluste komisjonis ka kehtiva seaduse alusel.

Lõike 1 kohaselt lõpetab komisjoni alaline liige tarbijavaidlusasja menetluse, kui tarbija

loobub avaldusest, kui tarbija soovil minnakse üle lepitusmenetlusse või kui komisjoni alaline

liige kinnitab poolte sõlmitud kompromissi.

Lõike 2 kohaselt nimetatakse otsuses menetluse lõpetamise alus ning lõpetamise otsus tehakse

pooltele viivitamatult kirjalikult teatavaks.

TKS-i 6. peatüki 6. jaos

sätestatakse nõuded komisjoni otsuse tegemisele ja otsuse sisule ning otsuse jõustumisele.

Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõus suurim muudatus komisjoni otsuse õiguslik tähendus.

Eelnõu kohaselt asendub senine soovituslik otsus õigusl ikul t s iduva otsusega , mida on

pärast selle jõustumist võimalik pöörata täitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras. Sellest tingituna on eelnõus võrreldes kehtiva seadusega märkimisväärselt

põhjalikumini korraldatud komisjoni otsusega seonduv.

TKS-i §-s 55 sätestatakse komisjoni tarbijavaidlusasja sisulise otsuse tegemise tingimused ja

aeg.

Lõikes 1 antakse komisjonile kaalutlusõigus teha tarbijavaidlusasjas otsus siis, kui asja on

põhjalikult arutatud ja tarbijavaidlusasi on täielikult valmis, et teha asjas lõplik lahend.

Lõikes 2 nähakse ette, et enne otsuse tegemist annab komisjoni alaline liige pooltele

täiendavate avalduste ja tõendite esitamise võimaluse ja määrab nende esitamise tähtpäeva

ning teavitab otsuse tegemise kuupäevast. Määratud tähtpäeva võib muuta, kui seda tingib

menetlusolukorra muutumine.

Seega võib praktikas ette tulla olukord, kus pool esitab lisatõendi vahetult enne otsuse

tegemist. Kusjuures, ka komisjoni alaline liige saab § 52 lõike 3 järgi vajaduse korral

23

selgitada lisatõendite esitamise vajadust. Juhul, kui lisatõend esitatakse, on komisjonil

käesoleva eelnõu § 56 lõike 2 järgi endiselt tarvis võimaldada teisel poolel tõendiga tutvuda ja

arvamust avaldada. Seetõttu võidakse ka otsuse tegemise tähtpäeva vajaduse korral edasi

lükata, määrates uue tähtpäeva.

Lõike 3 kohaselt teeb komisjoni koosseis otsuse lihthäälteenamusega. Komisjoni liige võib

jääda eriarvamusele ja tema eriarvamus kajastatakse komisjoni otsuses. Komisjoni liige ei saa

jääda erapooletuks.

TKS-i §-s 56 sätestatakse komisjoni otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue.

Ernst & Young Baltic AS-i tehtud uuringus toodi esile, et komisjoni menetluses osalenute

arvamuse kohaselt on komisjoni otsused ebakvaliteetsed, kuna sarnaste asjaoludega olukordi

lahendatakse erinevalt, ning otsused on raskesti arusaadavad ja ebapiisavalt põhjendatud.

Eelnõuga kavandatavad muudatused peaksid aitama muuta komisjoni otsused

kvaliteetsemaks.

Lõike 1 kohaselt peab komisjoni otsus olema põhjendatud ja tuginema seadustel ning

tarbijavaidlusasjas esitatud ja kogutud tõendite ja asjaolude õiguslikule hinnangule. Otsust

tehes hindab komisjon tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb

asjas kohaldada ja kas nõue kuulub rahuldamisele. Poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitse

tagamise eesmärgil ei ole komisjon seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja võib

täpsustada nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ning otsustab ise, millist õigusakti kohaldada.

Lõike 2 kohaselt võib komisjon otsustamisel tugineda ainult tarbijavaidlusasjas kogutud

tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta pooltel oli võimalik

avaldada oma arvamust. Kui menetlusosaliste esile toodud asjaolusid hindab komisjon oma

otsuses menetlusosalisest erinevalt, siis peab ta eelnevalt olema nende tähelepanu sellele

juhtinud ja andnud võimaluse seisukoha avaldamiseks.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui komisjoni menetluses on piiriülene vaidlus ja tekib kohaldatava

õiguse küsimus, siis kohaldatav õigus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 593/2008, mis käsitleb lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse

määramist20, artikli 6 lõigetega 1 ja 2. Seejuures arvestatakse tarbijavaidlusasja lahendamisel

ja otsuse tegemisel tarbija elukoha liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine. Määruse (EÜ) nr 593/2008 kohaselt kohaldub tarbijalepingule tarbija

hariliku viibimiskoha õigus, kui lepingu pooleks olev kaupleja teostab oma tegevust või on

suunanud oma tegevuse tarbija hariliku viibimiskoha liikmesriiki ja leping jääb nende

tegevuste raamesse. Näiteks kui Eesti kaupleja, kes on suunanud oma tegevuse Soome ja selle

raames sõlmib lepinguid Soome tarbijatega, kohaldub lepingule Soome õigus. Seega, sellise

lepinguga seonduva vaidluse lahendamisel Eesti komisjonis tuleb arvestada Soome

lepinguõiguse sätetega. Kui pooled valivad kohaldatavaks õiguseks Eesti õiguse, ei tohi see

siiski põhjustada Soome tarbija ilma jätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud selliste sätetega,

millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda Soome õiguse alusel. Kui ajutiselt Eestis viibiv

Soome turist sõlmib lepingu Eestis tegutseva kauplejaga, kohaldub sellele lepingule Eesti

õigus. See säte tuleneb direktiivist 2013/11/EL21. Artikli 11 lõige 1(b) sätestab, et

liikmesriigid tagavad, et vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustes, mille eesmärk on

vaidluse lahendamine tarbijale määratava lahenduse abil: olukorras, kus kerkib kohaldatava

õiguse küsimus, kui müügi- või teenuse osutamise lepingule kohaldatav õigus määratakse

kindlaks kooskõlas määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, ei tohi tarbijat

vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse määratava lahenduse tulemusel ilma jätta selliste

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse

kohta (Rooma I) 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL, 21. mai 2013 , tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise

kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise

lahendamise direktiiv)

24

sätetega temale antavast kaitsest, millest ei saa tema hariliku viibimiskoha liikmesriigi õiguse

kohaselt lepinguga kõrvale kalduda.

TKS-i §-s 561 sätestatakse komisjoni sisulisele otsusele esitatavad nõuded, mis on kehtiva

seadusega võrreldes üksikasjalikumad.

Lõikes 1 sätestatakse, et otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja

põhjendavast osas. Sama sisuga säte sisaldub kehtivas seaduses.

Lõikes 2 täpsustatakse otsuse sissejuhatuses kajastamist vajavaid andmeid. Otsuse

sissejuhatuses peab olema märgitud otsuse tegemise aeg ja koht, tarbijavaidlusasja number,

otsuse teinud komisjoni koosseisu liikmete nimed, kui otsuse tegi komisjoni koosseis, ja

komisjoni esimehe nimi, kui otsuse tegi komisjoni esimees ainuisikuliselt, poolte ja nende

esindajate nimed ning isiku- ja registrikoodid või sünniajad, tarbija nõude ese, istungi

toimumise aeg või viide tarbijavaidlusasja lahendamisele kirjalikus menetluses ja andmed

poole osalemise kohta istungil.

Lõikes 3 täpsustatakse nõudeid otsuse resolutsioonile. Resolutsiooniga lahendab komisjon

selgelt ja ühemõtteliselt nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioonis peab olema

märgitud komisjoni seisukoht tarbija nõude rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata

jätmise kohta. Samuti märgitakse resolutsioonis otsuse vaidlustamise kord. Resolutsioon peab

olema eristatav otsuse muudest osadest, olema sõnastatud selgelt ja olema arusaadav ning

täidetav ka otsuse muude osadeta.

Lõikes 4 täpsustatakse nõudeid otsuse kirjeldavale osale. Otsuse kirjeldavas osas tuleb

eelkõige märkida tarbija esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited ja tõendid, mis

kirjeldavad olulises osas tarbijavaidluse sisu. Kirjeldavas osas esitatakse andmed loogilises

järjekorras ja lühidalt, tuues esile olulisema.

Lõikes 5 täpsustatakse nõudeid otsuse põhjendavale osale. Otsuse põhjendavas osas peab

olema märgitud tarbijavaidlusasja menetlemisel tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud

järeldused, samuti tõendid, millele tarbijavaidluste komisjoni järeldused tuginesid. Otsuse

põhjendavas osas märgitakse ka õigusaktid, mida komisjon vaidluse lahendamisel kohaldas.

Otsuses peab põhjendama ka seda, miks komisjon ühe või teise poole faktiliste väidetega ei

nõustu ja miks ta mingit tõendit ei arvesta.

Lõikes 6 sätestatakse, et tarbija kasuks tehtud otsuses peab olema lahendatud tarbija tasutud

riigilõivu ja asjakohasel juhul tarbija tellitud ekspertiisile tehtud kulutuste hüvitamine

kaupleja poolt vastavalt käesolevas eelnõus kavandatud sättele TKS-is (§ 48 lg 2). Tarbija

kasuks tehtud otsuses peab olema lahendatud ka tarbijavaidlusasja lahendamise eest seaduse

alusel ettenähtud menetlustasu kandmine kaupleja poolt.

TKS-i § 57 reguleerib kohtusse pöördumist olukorras, kus pool ei ole rahul komisjoni

otsusega. Komisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise regulatsioon on sarnane töövaidluse

lahendamise seaduses kohtusse pöördumist reguleerivatele sätetele, mis on kehtinud sisuliselt

1996. aastast, kui jõustus individuaalse töövaidluse lahendamise seadus. 2017. aastal vastu

võetud töövaidluse lahendamise seaduses22 neid sätteid ei muudetud, millest võib järeldada, et

regulatsioon on toimiv.

Lõikes 1 nähakse ette võimalus, et kui vaidluse pool ei nõustu komisjoni otsusega, võib ta

pöörduda sama tarbijavaidluse läbivaatamiseks maakohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates

komisjoni otsuse kättesaamisest.

Lõikes 2 täpsustatakse, et kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus

komisjoni otsuse peale.

Lõike 3 kohaselt on tarbijal, kelle avaldus jäeti komisjoni otsusega rahuldamata või rahuldati

osaliselt, õigus esitada kohtusse hagi tarbijavaidluse lahendamiseks selle rahuldamata osas.

Hagis võib tarbija esitada vaid samu nõudeid, mis esitati komisjonile.

22 RT I, 24.11.2020, 6

25

Lõike 4 kohaselt võib kaupleja juhul, kui komisjon rahuldab tarbija avalduse täielikult või

osaliselt, esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud tarbija avalduse läbi

hagimenetluse korras hagina. Sellisel juhul on kohtumenetluses hagejaks komisjonile

avalduse esitanud tarbija ja kostjaks kohtule taotluse esitanud kaupleja. Kauplejal tuleb tasuda

avalduselt riigilõivu summas, mille hageja oleks muidu pidanud tasuma hagi esitamise korral.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui kaupleja esitab kohtule taotluse komisjonile esitatud tarbija

avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, loetakse komisjonile esitatud avaldus

hagiavalduseks. Vajaduse korral võib kohus anda tähtaja, mille jooksul on tarbijal võimalik

esitada oma avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis ning pooltel on võimalik esitada

kohtule täiendavaid tõendeid ja selgitusi oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks.

Kohus ei pea pooltele kätte toimetama dokumente, mis on varem esitatud komisjonile.

Lõike 6 kohaselt, kui kohtule esitatakse hagi või avaldus tarbijavaidlusasjas, mida komisjon

on juba lahendanud, märgitakse seda asjaolu hagis või avalduses ja lisatakse komisjoni

ärakiri. Kohus nõuab komisjonist välja tarbijavaidlusasja lahendamise materjalid ja võtab

need kohtutoimikusse. Tarbija ja kaupleja poolt komisjonile esitatud tõendid loetakse

kohtusse esitatuks.

Lõikes 7 sätestatakse, et kui tarbija ei esita kohtu määratud ajaks oma avaldust hagiavaldusele

ettenähtud vormis, siis jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sellisel juhul ei jõustu komisjoni

otsus selles ulatuses, mis on vaidlustatud. Kohus juhib sellele tarbija tähelepanu, kui annab

tähtaja hagiavalduse vormis avalduse esitamiseks.

Lõike 8 kohaselt võib kaupleja, kes esitas kohtule avalduse taotlusega vaadata läbi

komisjonile tarbija esitatud avaldus hagimenetluse korras, oma avaldusest loobuda.

Avaldusest loobumise korral komisjoni otsus jõustub.

TKS-i § 58 reguleerib komisjoni otsuse jõustumist.

Lõike 1 kohaselt jõustub tarbijavaidluste komisjoni otsus, kui tarbija ega kaupleja ei pöördu

ettenähtud tähtaja jooksul kohtusse komisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks, kui kohus

jättis avalduse menetlusse võtmata, kui kohus jättis TsMS-i § 423 lõike 1 punkti 9 (õigustatud

isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu) alusel hagi läbi

vaatamata või kui kohus lõpetas menetluse TsMS-i § 428 lõike 2 alusel (kohus lõpetab

menetluse muul seaduses sätestatud alusel).

Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub komisjoni

otsuse osa, mida ei ole kohtus vaidlustatud. Lisaks täpsustatakse, et kohus on tarbijavaidluse

lahendamisel seotud vaid otsuse selle resolutsiooniga, mida ei ole vaidlustatud.

TsMS-i § 423 sätestab alused, millal võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Suurem osa hagi

läbivaatamata jätmise alustest on seotud hageja tegevusetusega. Eelnõukohase § 57 lõike 4

alusel on TVK avaldusega kohtusse pöördumisel hagejaks tarbija. TVK otsus jõustuks tarbija

tegevusest või tegevusetusest tingitud hagi läbivaatamata jätmise tõttu, annaks see tarbijale

võimaluse kaupleja suhtes pahatahtlikult loobuda vaidlusest, et jõustada varem tehtud TVK

otsus. Analüüsides TsMS-i §-s 423 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise aluseid, on TVK

otsuse jõustumine õiguslikult korrektne vaid juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata

põhjusel, et õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud esindusõiguse

olemasolu.

Kohtus menetluse lõpetamise alused on sätestatud TsMS-i § 428 lõigetes 1 ja 2. Kohus

lõpetab menetluse otsust tegemata, kui:

1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks

lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam

rakendada;

2) samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse

lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või

26

vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri

kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise;

3) hageja on hagist loobunud;

4) pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;

5) asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda

õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta.

6) muul seaduses sätestatud alusel.

Tarbijavaidluse lahendamine TVK-s ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus, seega ei ole

TsMS-i § 428 lg 1 punkti 1 alusel menetluse lõpetamine kohaldatav tarbijavaidlusele, millega

pöördutakse TVK järel edasi kohtusse. Olukorras, kus kohtumenetluses hageja loobub

seaduses ettenähtud korras oma nõudest, ei ole õiguse üldpõhimõtetega kooskõlas, kui

jõustuks varem sama nõude alusel tehtud TVK otsus. Olukorras, kus pooled jõuavad

kohtumenetluses kompromissile, ei saa ühel ajal jõustuda kohtu kinnitatud kompromiss ja

varem samas asjas tehtud TVK otsus. Olukorras, kus kohus on menetluse lõpetanud põhjusel,

et poole surma või juriidilise isiku lõppemise järel õigusjärglus puudub, ei saa jõustuda ka

varem tehtud TVK otsus, sest vastav otsus ei oleks õigusjärgluse puudumise tõttu täidetav.

Seega sätestatakse muudatusega, et TVK otsus jõustub juhul, kui kohus lõpetab samas

vaidluses menetluse TsMS-i § 428 lõike 2 alusel23. TsMS-i § 428 lõike 2 alusel lõpetatakse

menetlus ka muul seaduses sätestatud alusel. Muud võimalikud alused peavad olema

sätestatud seaduses.

Lõikes 3 sätestatakse, et komisjoni jõustunud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kuna

otsusega lahendatakse vaid tarbija nõudeid kaupleja vastu, siis sisuliselt on otsus täitmiseks

kohustuslik vaid kauplejale.

Lõikes 4 sätestatakse, et poole taotlusel lisab komisjon otsusele jõustumismärke, mille võib

väljastada ka elektroonilise kinnitusena. Komisjoni alaline liige võib jõustumismärke lisamise

teha ülesandeks TTJA teenistujale.

TKS-i § 581 sätestab otsuse tühistamise.

Lõike 1 kohaselt ei saa komisjon pärast otsuse teatavakstegemist otsust muuta ega tühistada.

Lõikes 2 sätestatakse otsuse tühistamise erisus, mille kohaselt on komisjoni esimehel õigus

veel jõustumata otsus tühistada, kui tarbija võtab oma avalduse tagasi või komisjon kinnitab

enne otsuse jõustumist kompromissi.

TKS-i § 582 reguleerib vigade parandamist otsuses.

Lõikes 1 nähakse ette, et t komisjoni alaline liige võib igal ajal parandada otsuses kirja- ja

arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Enne vigade parandamist

võib komisjoni esimees ära kuulata ka pooled.

Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni otsusele tehakse märge otsuse parandamise kohta.

Lõikes 3 sätestatakse, et komisjoni otsuses vigade parandamise kohta sätestatut kohaldatakse

vigade parandamisel ka komisjoni alalise liikme menetluslikus otsuses.

TKS-i §-s 59 sätestatakse otsuse avalikustamine. Komisjoni jõustunud otsus avalikustatakse

TMS-i § 462 lõigetes 2–4 sätestatud tingimustel ja korras TTJA hallataval komisjoni

veebilehel. Avalikustamisele ei kuulu komisjoni esimehe menetluslikud määrused. Sätte

kohaselt võib komisjon avalikustatavat otsust töödelda viisil, mille tulemusel ei ole otsusest

võimalik tuvastada tarbija nime, isikukoodi või sünniaega ega aadressi.

23 RT I, 06.07.2023, 9

27

TKS-i §-s 60 reguleeritakse komisjoni otsuse täitmist. Jõustunud otsus on täitmiseks

kohustuslik. Jõustunud otsuse sundtäitmiseks võib pöörduda kohtutäituri poole TMS-is

sätestatud korras.

TKS-i ei täiendata üleminekusättega neile tarbijavaidlusasjadele, mille läbivaatamine on uue

regulatsiooni jõustumisel juba algatatud ja mida menetletakse enne käesoleva seaduse

jõustumist. TKS § 1 lg 5 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele

kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

HMS § 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse

ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Oma olemuselt on komisjoni tööd

reguleerivad normid haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid ning sellest tulenevalt, kui

seadust muudetakse, kohaldatakse enne 01.01.2026 algatatud menetlustele menetluse alguses

kehtinud õigusnorme.

Eelnõu §-s 2

muudetakse riigilõivu seadust. Muudatus on vajalik riigilõivu kehtestamiseks komisjonile

esitatud avalduse läbivaatamise eest. Sellega seoses muudetakse seaduse 6. jao pealkirja ja

täiendatakse 6. jagu jaotisega 52 ja §-ga 2082 ning sätestatakse riigilõiv suuruses 15 eurot

komisjonile esitatud avalduse läbivaatamise eest.

Eelnõu §-s 3 muudetakse täitemenetluse seadustikku ja täiendatakse § 2 lõiget 1. Muudatusega lisatakse

täitedokumentide loetelusse komisjoni jõustunud otsus sisulise lahendi kohta ja kompromissi

kinnitamise otsus.

Eelnõu § 4

reguleerib seaduse jõustumist. Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1.

jaanuaril.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/11/EL

tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta (ELT L 165, 18.06.2013, lk 63–71). Eelnõus

kavandatavad komisjoni menetluskorra muudatused on kooskõlas direktiivis sätestatud

nõuetega vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele ja menetlustele.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu eesmärk on luua lihtne ja efektiivne kohtuväline tarbijavaidluse lahendamise süsteem,

muutes komisjoni kehtivat menetluskorda eesmärgiga suurendada menetlusosaliste usaldust

komisjoni ja selles läbiviidava menetluse vastu, parendada menetluse kvaliteeti ning

tarbijavaidluste komisjoni tulemuslikkust.

Eelnõuga kavandatavad muudatustel ei ole sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega

kohaliku omavalitsuse korraldusele. Küll aga on muudatustel mõju majandusele

(menetlustasu kauplejatele) ja riigiasutuste korraldusele (kohustused riigile).

28

Eelnõuga kavandatavad olulisemad muudatused on järgmised:

1. Komisjoni alaliste liikme ametikoha loomine TTJA-sse ja komisjoni kaasistujate töö

tasustamine.

2. Riigilõivu kehtestamine tarbijavaidluste komisjonile avalduse esitamisel.

3. Komisjoni otsuse muutmine õiguslikult siduvaks ja täitemenetluse korras täidetavaks.

6.1. Tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme ametikoha loomine TTJA-sse ja komisjoni

kaasistujate töö tasustamine

Kavandatava muudatusega luuakse praeguste TTJA-s lepingu alusel töötavate komisjoni

esimeeste asemel komisjoni alalise liikme ametikoht (eeldatavalt 3 ametikohta), mis

täidetakse avaliku konkurssi alusel. Ametikohale esitatavad nõuded on kehtestatud seaduses.

Kehtiva regulatsiooni alusel on ettevõtlus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga

kinnitatud komisjoni esimeeste nimekiri, kuhu kuulub 12 isikut, kelle tööd komisjoni

esimehena tasustatakse käsunduslepingu alusel.

TTJA andmetel on komisjoni töös osalevaid kaasistujaid ligi 40. Kaasistujate tööd kehtiva

seaduse alusel ei tasustata.

Muudatus avaldab eelduslikult positiivset mõju komisjoni professionaalsusele, lahendite

kvaliteedile ja menetluse tõhususele, läbi mille tõuseb üldine vaidluse osapoolte rahulolu

menetlusega ja tarbijavaidluste lahendamisega.

Sihtrühmaks on TTJA.

6.1.1.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

TTJA kulutused komisjoni alaliste liikmete ametipalkadele (bruto) suureneksid 74 000 euro

võrra ja komisjoni kaasistujate töö tasustamise kulud oleksid 27 000 eurot.

Kehtiva regulatsiooni alusel makstakse komisjoni esimeestele töötasu vastavalt töötatud

tundide arvule. Kuutöötasu aluseks on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2

lõikes 1 nimetatud kõrgeima palgamäära ja koefitsiendi 0,55 korrutis, mis praegu on

3664 eurot. Ühe vaidluse menetlemise eest makstav töötasu ei või ületada 170 eurot.

Komisjoni esimeeste töötasudeks kulus 2022. aastal 119 539,59 eurot.

Komisjoni alalise liikme ametipalga suuruse osas on eeskujuks võetud töövaidluskomisjoni

juhataja põhipalk, mis moodustab 80–100% riikliku lepitaja ametipalgast.24 Alates 1. aprillist

2023 on riikliku lepitaja ametipalk 4575 eurot. Tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme

põhipalk oleks vähemalt 80% riikliku lepitaja ametipalgast, seega vähemalt 3660 eurot.

Komisjoni esimehe palk võib olla kuni 100% riikliku lepitaja ametipalgast.

Kui arvestada komisjoni alalise liikme keskmiseks põhipalgaks 4000 eurot, kulub esimeeste

töötasudele 192 672 eurot aastas (koos maksudega). Muudatusega kaasnev lisakulu komisjoni

alaliste liikmete töötasudeks on 74 000 eurot.

Kaasistujale makstav tasu ühe tunni eest on võrdne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud tunnitasu alammääraga, mis 2024. aasta 1. jaanuarist on 4,86 eurot. Komisjoni

2022. aasta tegevusaruande põhjal25 tegi komisjon kolmeliikmelises koosseisus 780 otsust.

Tasustamise aluseks on kavandatud kaasistujate ajaline panus komisjoni töösse, selleks on

24 töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lõige 3 25 https://komisjon.ee/sites/default/files/komisjoni_2019_tegevuse_aruanne.pdf

29

arvestatud üks tund vaidlusasja materjalidega tutvumiseks, millele lisandub istungil osalemise

aeg, mis keskmiselt kestab kaks tundi. Esitatud andmete järgi (2 tundi × 4,86 eurot

× 3 loodavat ametikohta × 780 otsust × 33% sotsiaalmaksu) on kolmele kaasistujale makstava

tasu kulu ühes aastas 30 250,58 eurot koos sotsiaalmaksuga.

Muudatusega kaasnev lisakulu TTJA-le on seega umbes 104 251 eurot.

Mõju sihtrühmaks võib pidada ka ettevõtlus- ja kutseliite ning tarbijaorganisatsioone, kes

nimetavad komisjoni kaasistujad, ning nende nimetatud isikuid.

TTJA andmetel on kaasistujaid ligi 40. Kuigi kaasistujate tasu on üsna väike, võib sihtrühma

käitumisele siiski eeldada positiivseid muutusi ja suuremat motivatsiooni nimetada

kaasistujateks oma valdkonnas teadmiste ja kogemustega asjatundjaid, kes panustaksid

komisjoni töösse, aidates suurendada komisjoni valdkondliku kompetentsi ja teha komisjonil

kvaliteetsemaid otsuseid.

Kavandatava muudatuse mõju ulatus on väheoluline, avaldumise sagedus väike ja muudatusel

ei ole ebasoodsaid mõjusid.

6.2. Muudatus 2: riigilõivu kehtestamine tarbijavaidluste komisjoni esitatud avalduse

läbivaatamise eest

Muudatuse sihtrühmaks on tarbijad. Komisjoni otsusega lõppeva ühe menetluse kulu riigile

on keskmiselt 350 eurot26. See on märkimisväärselt suur ressursikulu suhteliselt

väikesemahuliste (keskmine nõude suurus 849 eurot) nõuetega seotud vaidluste

lahendamiseks, eriti juhul, kui lahendit ei täideta ja seda ei saa ka täitmisele pöörata.

Keskmine nõude suurus on TVK-s üsna suur sest, et järjest enam lahendatakse komisjonis ka

kinnisasja remontimisest või ehitamisest tulenevaid vaidlusi, kus keskmine nõude suurus on

5477 eurot, ning sõidukite ostmisega seonduvaid vaidlusi, kus keskmiselt on nõude suurus

4980 eurot.

Tarbijavaidluste arv on Eestis olnud suhteliselt suur. Aastal 2020 oli tarbijate pöördumisi

2756 ja aastal 2021 esitati komisjonile 2786 avaldust. Aastal 2022 esitasid tarbijad

komisjonile 3525 avaldust.27 Võib eeldada, et järgmistel aastatel on tarbijate pöördumisi

senisest rohkem, kuna TTJA on kavandanud mitu tegevust selleks, et parendada nii tarbijate

kui ka ettevõtjate teadlikkust komisjoni olemasolust ja võimalusest lahendada omavahelisi

probleeme kohtuväliselt.

Kuigi kindlustusvaidluste lahendamine on võimalik ka kindlustuse lepitusorganis ja

liikluskindlustuse lepitusorganis28, kus registreeriti 2022. aastal 379 lepitusavaldust29, on

finantsteenuste valdkonnas pöördutud tarbijakaitse komisjoni poole kõige enam just seoses

kindlustusvaidlustega, millest märkimisväärse osa moodustavad reisikindlustusega seotud

26 Kulu komponendid on TVK sekretariaadi tööjõukulu, komisjoni esimeeste tööjõukulu, majandus- ja

büroohoone kulu 27 Tarbijavaidluste komisjoni tegevusaruanded: https://ttja.ee/komisjoni-

otsused?view_instance=0&current_page=1#taitmine 28 Liikluskindlustuse vaidlusi aitab lahendada liikluskindlustuse fondi juures tegutsev liikluskindlustuse

lepitusorgan. Muude kindlustusteenuste ja kindlustusvahendusteenustega seotud vaidlusi aitab lahendada

kindlustusseltside liidu juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan. Mõlemad on riigi tunnustatud organid vaidluste

kohtuväliseks lahendamiseks. 29 Lepitusorgani 2022 tegevusaruanne:

https://lkf.ee/sites/default/files/Lepitusorgan_aruanne_2022%287%29.pdf?865.

30

vaidlused. Ajavahemikul 01.04.–31.10.2023 oli komisjoni menetluses 52 vaidlust seoses

finantsteenustega ja neist suurem osa olid kindlustusvaidlused.

Euroopa Komisjoni 2023. a tarbijatingimuste uuringu kohaselt vastas 6% küsitletud Eesti

tarbijatest, et nad ei esitanud kaebust, kui esines probleeme kauba või teenuse ostmisel. Kui

kauplejaga tekkinud probleemi lahendamisega tegeles Euroopas keskmiselt 17% tarbijatest,

siis Eestis oli see näitaja 11%.30

Statistikaameti andmetel oli rahvaarv Eestis seisuga 1. jaanuari 2023 seisuga 1,365 miljonit31.

Potentsiaalseid aktiivseid ostjaid (elanikud vanuses 20–79) on ligi 893 000 ja neist 24% ehk

214 543 tarbijal võib teoreetiliselt tekkida probleeme kauplejaga. Enamik vaidlusi

lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimisega.

Muudatus puudutab otseselt neid tarbijaid, kes esitavad TVK-le avalduse ehk siis praegu on

neid kuni 3500 tarbijat.

Kavandatud muudatusega kehtestataks riigilõiv TVK-le esitatud avalduse läbivaatamise eest.

Riigilõivu kehtestamise eesmärgiks on vähendada TVK töökoormust seoses läbi mõtlemata

pahatahtlike ja põhjendamatute avaldustega, mis tuleb läbi vaadata ja vormistada nende

menetlusse võtmisest keeldumise otsused.

6.2.1. Muudatusega kaasnev majanduslik mõju tarbijatele

Muudatusel on otsene majanduslik mõju tarbijatele.

AS-i Ernst & Young Baltic uuringu raames tehtud küsitluse tulemustest selgus, et

54% tarbijatest on nõus maksma avalduse esitamise eest tasu, olenevalt muidugi summa

suurusest. 28% tarbijatest oleks nõus maksma tasu juhul, kui see tarbijale tagastatakse

tarbijale positiivse lahendi korral. Seega on 82% tarbijatest põhimõtteliselt nõus maksma

teatud tasu.32

Riigilõivu fikseeritud summa puhul on lähtutud direktiivist 2013/11/EL, mille kohaselt

peavad vaidluste kohtuvälised menetlused olema tarbijatele kättesaadavad ning vaidluste

lahendamine olema tarbijale tasuta või sümboolse tasu eest.

Riigilõiv 15 eurot oleks vastavalt OECD statistikale Eesti kontekstis 0,7% igakuisest

netosissetulekust. Protsendimäära võib tulevikus vähendada, arvestades tarbijate sissetulekute

kasvu. Arvestades OECD palgastatistikat, tarbijate poolt makstavaid analoogseid tasusid

välisriikides ja tasu suurust suhtena vaidlusaluste toodete või teenuste väärtusesse, ei saa

objektiivselt järeldada, et kavandatav riigilõiv piirab tarbijate võimalust saada neile seadusega

ettenähtud abi vaidluse kohtuvälise lahendamise näol.33 Eelnõuga on kavandatud, et kaupleja

hüvitab tarbijale tema tasutud riigilõivu, kui tarbijavaidluse menetlemine lõpeb tarbijale

positiivse otsusega ja tarbija nõue kas rahuldatakse täielikult või osaliselt. Tarbija tasutav

riigilõiv ei lähe otse TTJA eelarvesse, vaid riigieelarvesse. See võimaldab riigi pakutavate

teenuste taset parendada.

30 2023. a Euroopa Komisjoni tarbijatingimuste uuring. https://commission.europa.eu/system/files/2023-

03/ccs_factsheet_estonia.pdf 31 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv 32 Ernst & Young Baltic AS (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis.

Lõpparuanne, 17.12.2019. Tallinn: Riigikantselei, lk 107 33 samas, lk 108

31

Seega oleks sellise riigilõivu kehtestamine põhjendatud ja kooskõlas direktiiviga ega

kahjustaks tarbijate huve. Riigilõiv on oluliselt väiksem kui vaidluse lahendamisega

seonduvad menetluskulud. Samas on riigilõivul avalduse esitajale distsiplineeriv mõju.

Komisjonis vaidluse lahendamise kulu sõltub vaidluse lahendamise etapist ja viisist. Kõigi

komisjoni esitatud avalduste puhul on vaidluse lahendamise keskmine kulu 145 eurot34.

Kavandatava muudatuse mõju ulatus on väheoluline, majanduslikku mõju tarbijatele võib

hinnata väheoluliseks ja mõju avaldumise sagedust väikeseks, kuna tarbija õigustatud nõude

korral on kaupleja kohustus hüvitada tarbijale tema tasutud riigilõiv. Muudatusel ei ole

ebasoovitavat mõju. Suurema osa tehingutega seonduvaid probleeme lahendavad

lepingupooled läbirääkimiste teel.

6.3. Muudatus 3: tarbijavaidluste komisjoni otsuse muutmine õiguslikult siduvaks ja

täitemenetluse korras täidetavaks

Muudatus mõjutab otseselt kohtutäitureid ja kohust, kaudselt tarbijaid ja kauplejaid.

Kehtiva seaduse alusel on komisjoni otsus kauplejale vabatahtlikus täitmiseks. Eesti

õiguskorras on tarbijavaidluste komisjoniga analoogseid komisjone, kes lahendavad vaidlusi

kohtuväliselt35 ning kes teevad pooltele siduvaid ja täitmisele pööratavaid otsuseid.

Lähenemine vaidluste kohtuvälisele lahendamisele peaks olema ühetaoline, olenemata sellest,

millise valdkonna vaidlusi kohtuväliselt lahendatakse.

AS-i Ernst & Young Baltic uuringu kohaselt tehti 2018. aastal komisjoni 398 otsusest tarbija

kasuks 269 (68%). Tähtajaks ehk 30 päeva jooksul jäi neist täitmata 151 otsust 129 kaupleja

poolt.36 Seega, kauplejad ei täitnud tähtajaks veidi enam kui pooli tarbijate kasuks tehtud

otsuseid.

Otsuse tegemisest on kauplejal otsuse vabatahtlikuks täitmiseks 30 päeva. Kui kaupleja selle

aja jooksul otsust vabatahtlikult ei täida, lisatakse ta musta nimekirja, mis on ainus hoob

survestada teda otsust täitma. Osa kauplejatest täidab otsuse pärast seda, kui nad on kantud

musta nimekirja, see tähendab, et tarbija on otsuse täitmist on oodanud üle 30 päeva. Sageli

tuleb tarbijal oodata nõude rahuldamist aga pool aastat või kauem ja kolmandik otsuseid

jääbki täitmata.

34 samas, lk 89 35 nt töövaidluskomisjon ja üürikomisjon 36 samas, lk 28

34

9

27

19

62

0 10 20 30 40 50 60 70

1-30 päeva

31-90 päeva

91-180 päeva

91-365 päeva

Otsus jäi täitmata

32

Joonis 1. 2018. aasta jooksul mustast nimekirjast eemaldatud otsused37

Olukord, kus kaupleja teatab pärast tarbijavaidluse menetlust tarbijale, et ta ei kavatse otsust

täita, kuna see on soovituslik, rikub märkimisväärselt tarbijate rahulolu ja usaldust komisjoni

töö vastu. Lisaks ei vasta selline olukord menetluse eesmärgile lahendada vaidlus poolte vahel

kiiresti ja lihtsalt.

Komisjoni otsuse kaupleja poolt täitmata jätmine on sageli üks olulisemaid aspekte, mis

mõjutab tarbija rahulolu vaidluse tulemusega. Paljudel juhtudel jääb tarbijale kohtuvälise

menetluse eesmärk ja vajalikkus ebaselgeks, kui vaidluse lahend ei ole pooltele kohustuslik

ning menetluse käigus ei ole jõutud kokkuleppele ega täideta nõuet vabatahtlikult.

Kirjeldatud olukorras on põhjendatud sätestada seaduse tasandil komisjoni selline

regulatsioon, mille puhul on menetluse tulemuseks õiguslikult siduv ja täitemenetluse korras

täitmisele pööratav otsus. See võimaldab paremini täita kohtuvälise menetluse eesmärke,

lahendada probleem tarbija ja kaupleja vahel lihtsalt, kiiresti ja tõhusalt. Arvestada tuleb ka

seda, et sõltumata asjaolust, kas kaupleja otsuse täidab või mitte, on vaidluse lahendamine

riigile igal juhul juba kaasa toonud arvestatava menetluskulu.

Komisjoni otsuse sundtäidetavaks muutmisest puudutatud tarbijate ja kauplejate sihtrühmad

on väikesed – see võib puudutada aastas umbes 100 kauplejat, kes ei täida komisjoni otsuseid

ja kelle suhtes tekib võimalus algatada sundtäitmine, ning umbes sama suurusjärku tarbijaid,

kes peavad komisjoni otsuse sundtäitma. See on hinnanguline number, kuid muu hulgas on

hinnangus lähtutud sellest, et kohe pärast seda, kui komisjon on otsuse teinud, alustab osa

ettevõtteid pankrotimenetlust ja nende suhtes ei ole võimalik täitemenetlust algatada, osa

ettevõtteid, kes varem ei oleks komisjoni soovituslikku otsust täitnud, täidavad selle siiski ära,

sest täitemenetluse kaudu täidetaks see otsus kohtutäituri poolt ikkagi ära, ning kindlasti on

tarbijaid, kes tulenevalt nõude suurusest vms täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole

siiski ei pöördu.

Muudatuse otsene mõju sihtrühmadele on väheoluline. Samas võimaldab muudatus

suurendada tarbijate usaldust komisjoni ja selles läbiviidava menetluse vastu ning nende

kauplejate hulka, kes komisjoni otsuseid täidavad, ning muuta kohtuväline tarbijavaidluste

lahendamine senisest tõhusamaks.

6.3.1. Muudatuse mõju tarbijatele

Tarbija võimalus pöörata komisjoni otsus täitmisele suurendaks kauplejate poolt otsuste

täitmise osakaalu ja kiirendaks seda. See omakorda suurendaks tarbijate kindlustunnet ja

usaldust vaidluse kohtuvälise menetlemise vastu. Võimalus saada täitmisele pööratav otsus,

suurendab tarbijate valmisolekut otsida probleemile lahendust kohtuvälises menetluses. Kuna

täitemenetluse algatamine nõuab tarbijalt lisasammude astumist ja teatud kulutusi, võib

eeldada, et mitte kõik positiivse otsuse saanud tarbijad ei algata selle otsuse sundtäitmist.

Samas on tarbijal teatud risk, et tema kasuks tehtud komisjoni otsuse vaidlustab kohtus

kaupleja ja sellisel juhul võivad tarbija kanda jääda nii kohtukulud kui ka kaupleja kantud

kulud. Andmed tarbija kulude kohta tarbijavaidluse lahendamisel puuduvad.

Töövaidluskomisjoni läbinud vaidluste puhul on kohus leidnud, et tavapärane õigusabi

tunnihind on 150 eurot.

37 Ernst & Young Baltic AS (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis.

Lõpparuanne, 17.12.2019. Tallinn: Riigikantselei, lk 29

33

Ka TVK sundtäidetava otsuse korral võivad tekkida olukorrad, kus kaupleja varast ei piisa

otsuse täitmiseks, kuid teatud juhtudel on distsiplineeriv mõju olemas.

Muudatusega ei pikenda tarbijavaidluse menetlusaega komisjonis. Direktiivi kohaselt tuleb

vaidlus kohtuvälises menetluses lahendada 90 päeva jooksul pärast vaidluste kohtuvälise

lahendamise üksusele avalduse täieliku toimiku laekumise kuupäevast. Aastal 2022 lahendati

komisjonis vaidlused keskmiselt 56 päevaga.

6.3.2. Muudatuse mõju kauplejatele

Suurem osa kauplejatest täidab komisjoni otsuseid vabatahtlikult ja nendele kavandatav

muudatus mõju ei avalda. Komisjoni 2022. aasta tegevusaruande alusel jäeti täitmata

246 tarbija kasuks tehtud otsust. See on suur hulk, arvestades, et tarbija kasuks tehti

597 otsust.38 Muudatusel on kauplejatele distsiplineeriv mõju, selle tulemusena väheneb

komisjoni otsuste täitmata jätmise osakaal. Kauplejatel, kes komisjoni otsuseid vabatahtlikult

ei täida, tuleb arvestada täitemenetluse läbiviimisega seotud kulude hüvitamisega.

6.4.3. Muudatuse mõju kohtutäituritele

Kavandatava muudatuse tulemusena suureneb eelduslikult kauplejate poolt vabatahtlikult

täidetavate komisjoni otsuste osakaal ja täitmata jääks hinnanguliselt 100 otsust aastas.

Eeldusel, et osa tarbijaid täitemenetlust ei algata, võib sundtäitmisele pööratavate otsuste arv

aastas hinnanguliselt olla 50–75. Kuid võttes arvesse, et kauplejad jätavad aastas täitmata

100 otsust ja et kõik tarbijad kohtutäituri poole ilmselt ei pöördu, on asutud seisukohale, et

sundtäitmisele jõuab täitmata jäänud otsustest kõige rohkem kolmveerand.

Seisuga 1. jaanuar 2020 kuulus ametikogusse 43 kohtutäiturit.39 Mõju kohtutäituritele võib

pidada väheoluliseks. Muudatus ei too kaasa ebasoovitavaid mõjusid.

6.4.4. Muudatuse mõju kohtule

Tuginedes kohtuteabele tehti 2022. aastal esimese astme kohtus 155 kohtuotsust komisjoni

menetluse läbinud vaidlustes, mis on ligi viiendik (17%) kõikidest komisjoni otsustest.

Maakohus jättis 70% komisjoni otsustest muutmata, 24% muudeti osaliselt ja 6% kohta tehti

vastupidine lahend.40 Võib eeldada, et komisjoni otsuste puhul ei ole kohtumenetluses

muudetavate otsuste osakaal edaspidi suurem.

2021. aastal lahendas komisjon 2353 avaldust ja 2022. aastal 1896 avaldust. 2021. a pöörduti

komisjoni läbinud asjaga kohtusse 226 korral ja 2022. a 155 korral, komisjoni otsustest jõudis

vastavalt kohtusse 9,6% ja 8,2%. Võib eeldada, et sarnane osakaal on komisjoni otsuste

korral. Arvestades, et 2022. a tegi komisjon 895 otsust, siis eelduslikult võiks neist

kohtumenetlusse jõuda umbes 70 vaidlust aastas.

Kahjuks puuduvad täpsemad andmed, milline on komisjoni täitmata otsuste puhul vaidluste

kohtus jätkamise määr kehtiva TKS-i alusel. TTJA hinnangul võib aastas olla 5–10 kaupleja

algatatud kohtumenetlust.

38 Tarbijavaidluste komisjoni 2022. aasta tegevusaruanne, https://ttja.ee/komisjoni-otsused#taitmine 39 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja arengukava 2020–2024. https://kpkoda.ee/wp-

content/uploads/2020/07/Arengukava-2020-2024-1.pdf 40 Töövaidluste lahendamise analüüs. https://www.just.ee/uuringud#justiitshalduspoliitika.

34

Kuna puuduvad täpsemad andmed tarbijavaidluste edasise lahendamise kohta kohtus, ei ole

teada ka seda, kui paljudes vaidlustes otsustas kohus teisiti, võrreldes komisjoni soovitusega.

Komisjoni menetluses oli tarbijale esitatud arve eest tasu võtmise kaasus, komisjon lahendas

selle tarbija kasuks. Otsusest lähtudes rakendas tollane Tarbijakaitseamet meetmeid tarbijate

kollektiivsete huvide kaitseks, ent kaupleja vaidlustas need. Asja lahendamine jõudis Euroopa

Kohtusse ja lahend toetas komisjoni esialgset otsust. Komisjoni siduvate otsuste korral oleks

võimalik koguda asjakohaseid andmeid ja nende alusel hinnata komisjoni otsuste kvaliteeti.

Poolte rahulolu menetlusega saaks hinnata pärast komisjoni uue toimemudeli juurutamist.

Selles on arvestatud vajadusega parandada varasemates uuringutes esile toodud kitsaskohad,

nt esimeeste professionaalsuse suurendamine. Tuginedes AS-i Ernst & Young Baltic

uuringule, võib eeldada, et tarbijate rahulolu kasvab.

Täitemenetluses täidetavate komisjoni võimalike ebaõigete otsuste arvu on keeruline

prognoosida. Kuni komisjoni otsuse jõustumiseni on pooltel võimalik lahendada vaidlus

kompromissiga.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõus kavandatavad muudatused ei mõjuta kohalikke omavalitsusi. Muudatused komisjoni

menetluskorras puudutavad TTJA eelarvet, kuna komisjoni tegevuse rahastamine toimub

TTJA eelarvest.

Muudatuste rakendamine toob riigile nii kulusid kui ka tulusid. Komisjoni alalise liikme

palgalise ametikoha loomine suurendaks TTJA eelarvet ligi 74 000 euro võrra aastas,

võrreldes senise komisjoni esimeeste töötasudeks makstava summaga. Komisjoni kaasistujate

töö tasustamiseks vajalik kulu on 27 000 – 30 000 eurot.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud taotluse riigi eelarvestrateegia

2022–2025 protsessis lisavajaduse 100 000 euro suuruses summas komisjoni menetluskorra

muutmisega seonduvateks kuludeks.

Tarbijale kavandatav sisenemistasu riigilõivuna 15 eurot komisjonile esitatava avalduse

läbivaatamise eest tooks eelarvesse umbes 52 500 eurot eeldusel, et aastas on keskmiselt

3500 tarbija pöördumist.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena rakendamiseks on vajalik valdkonna eest vastutava ministri määrusega

kehtestada komisjoni alaliste liikmete ja kaasistujate töö tasustamise määrad ning komisjoni

asjaajamis- ja töökord. Määruse kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 1–2).

9. Seaduse jõustumine

Seadus on planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril. Komisjoni liikmete nimetamine uutel

alustel ja muudatused komisjoni menetluskorras eeldavad TTJA-lt mõningaid ettevalmistusi,

nendeks kulub vähemalt pool aastat.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatisoon

35

Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile, Eesti Tarbijakaitse Liidule, MTÜ-le Tarbijate Koostöökoda, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Turismifirmade

Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Liisingfirmade Liidule,

Eesti Pangaliidule, Eesti Juristide Liidule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti

Advokatuurile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Harju Maakohtule, Tartu

Maakohtule, Viru Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu

Ringkonnakohtule ja Riigikohtule.

Seletuskirjale on lisatud eelnõu Vabariigi Valitsuse eelmise, 51. koosseisu ajal I

kooskõlastusringil huvigruppide tehtud ettepanekute kooskõlastustabelid (lisa 3).

Algatab Vabariigi Valitsus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

Rahandusministeerium

Meie 14.02.2024 nr 2-2/446-1

Tarbijakaitseseaduse, riigilõivuseaduse ja

täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse

eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tarbijakaitseseaduse, riigilõivuseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Kavandatavad muudatused on seotud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni toimemudeli muutmisega. Tegemist on eelnõuga, mis läbinud kooskõlastusringi 2022. aastal ning vastavalt huvigruppide kommentaaridele on eelnõud muudetud. Uue kooskõlastusringi eesmärk on saada praeguse valitsuse kooskõlastus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

/*

(allkirjastatud digitaalselt)

/*Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Seletuskirja lisad 1-2 (alamakti kavand)

/*Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

MTÜ Eesti Tarbijakaitse Liit

Eesti Omanike Keskliit

MTÜ Tarbijate Koostöökoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Kaupmeeste Liit

Eesti E-kaubanduse Liit

2 (2)

Eesti Turismifirmade Liit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Liisingfirmade Liit

Eesti Pangaliit

Eesti Juristide Liit

Eesti Advokatuur

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Tartu Ülikooli õigusteaduskond

Harju Maakohus

Pärnu Maakohus

Tartu Maakohus

Viru Maakohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tartu Ringkonnakohus

Riigikohus

Mari-Liis Aas

625 6459 [email protected]