Vabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise leina väljakuulutamine ja Eesti lipu heiskamine
leinalipuna“ eelnõu seletuskiri
31. detsembril 2024. a suri president Arnold Rüütel. A. Rüütel oli Eesti Vabariigi president
aastatel 2001 kuni 2006. Tema presidentuuri jäi Eesti liitumine Euroopa Liidu ja NATOga. A.
Rüütlil oli silmapaistev roll ka laulva revolutsiooni ajal ning seega Eesti iseseisvuse taastamisel
1991. aastal.
Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse § 12 kohaselt korraldatakse Arnold Rüütlile kui endisele
Vabariigi Presidendile riigi kulul austusavaldustega matused. Väljakujunenud tava kohaselt
väljendatakse lahkunud riigipeale austust üleriigilise leina väljakuulutamise ning leinalippude
heiskamisega. Eesti lipu seaduse § 12 sätestab, et üleriigilise leina tähistamiseks heisatakse Eesti
lipp leinalipuna.
Koosmõjus Eesti lipu seaduse §-ga 12 ning sama seaduse § 6 lõike 5 alusel kehtestab Vabariigi
Valitsus riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele
kohustuse heisata 11. jaanuaril 2025. a Eesti lipp leinalipuna. Sama seaduse § 7 lõike 2 alusel
heisatakse leinalipud hommikul kella 8.00 kuni õhtul 20.00. Leinalipuna on heisatud ka Eesti lipp
Pika Hermanni tornis, Vabadussõja võidusamba jalamil, Tartu tähetornis jne. Kuna Eesti lipu
seaduse alusel on igaühel vabadus heisata Eesti lipp, siis viimase austusavaldusena president
Rüütlile on leinalippu oodatud heiskama kõik teised.
Eesti lipuga koos heisatud Eesti maakondade, linnade, valdade, asutuste ja seltside lipud heisatakse
samuti leinalipuna.
Tava kohaselt ei heisata Eesti lippe leinalipuna piiripunktis. Üleriigilisel leinapäeval asendatakse
välisorganisatsioonide lipud Eesti lippudega. Samuti ei heisata leinalipuna Vabariigi Presidendi,
Kaitseväe juhataja ega kaitseministri lippu.
Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel.
Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune must lint
(ca 330 mm pikk), mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.
Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed (e-
post gert.uiboaed@riigikantselei.ee, tel 693 5683) ja keeleliselt toimetanud Riigikantselei
tugitegevuste osakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva (e-post piret.grigorjeva@riigikantselei.ee,
tel 693 5507).
Taimar Peterkop
Riigisekretär