Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine

Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri määruseid muudetakse seoses vajadusega parandada erihoolekandeteenuste ligipääsetavust. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded” sätestatakse päevade arv, mille möödumisel pakutakse juhul, kui Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) teenuste konsultandil ei ole õnnestunud teenuse järjekorras oleva inimesega talle erihoolekandeteenuse koha pakkumiseks kontakti saada, teenusekohta järjekorras järgmisele inimesele. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine” ajakohastatakse erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete loetelu. Samuti muudetakse määruse pealkiri selguse huvides lühemaks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (e-post: [email protected]) ja määruse mõjude osa analüüsi ja statistika osakonna juhataja Marion Rummo (e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel konsulteeriti SKA teenuste osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhi Lagle Kalbergiga (e-post: [email protected]), sama talituse teenuse juhi Maarika Liivamäega (e- post: [email protected]) ja nõuniku Ülle Riisaloga (e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu (e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse järgmisi määruste redaktsioone: 1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 70 „Erihoolekandeteenuse

järjekorra pidamise kord ja nõuded”, RT I, 22.04.2021, 8; 2) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 73 „Erihoolekandeteenuste

taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine”, RT I, 22.03.2019, 5.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded”. Paragrahvi 1 punktiga 1 jäetakse §-st 1 välja sõnad „eelisjärjekorra ja“, millega seoses muutub säte vastavaks reaalse praktikaga – SKA peab erihoolekandeteenuste järjekorda, sealhulgas eelisjärjekorda maakonnapõhiselt iga erihoolekandeteenuse kohta eraldi. Maakonnapõhiselt ei peeta järjekorda kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute puhul ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks” tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” puhul. Paragrahvi 1 punktide 2–4 muudatused parandavad vabanenud teenusekohtade täitmise operatiivsust. 31. märtsi 2024. a seisuga oli SKA erihoolekandeteenuste järjekorras 2217 inimest, kellest 1219 ei kasutanud ühtegi erihoolekandeteenust, st olid täielikult erihoolekandelise toetuseta. Samas prognoosib SKA 2024. aasta eelarve jäägiks 4,5 miljonit eurot. Osaliselt tekib jääk seetõttu, et vabanenud teenusekohtade täitmine võtab erinevatel põhjustel pikalt aega ja SKA ei maksa erihoolekandeteenuse osutajatele täitmata kohtade eest (v.a ööpäevaringne erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel, mille puhul SKA tasub n- ö valmisolekutasu). Üks kohtade täitmist aeglustav faktor on see, et inimestega, kellele soovitakse teenusekohta pakkuda, ei saada kontakti. SKA teenuste konsultant proovib kontakti saada erinevatel viisidel, kuid praegu puudub tal kindlus, millal võib kontakti otsimist alustada järjekorras järgmise inimesega. Teine kohtade täitmist aeglustav faktor on see, et inimene, kes on järjekorras esimene, ei soovi (veel) teenust saada, kuid ei ole sellest SKA-d teavitanud. Kokku võib eeltoodu tähendada mitut nädalat, mil teenusekoht seisab täitmata, kuigi teenusevajajaid on sadu. Eeltoodust tulenevalt on äärmiselt oluline muuta sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded”, et lühendada vabanenud teenusekohtade täitmiseks kuluvat aega. Paragrahvi 1 punktiga 2 sõnastatakse ümber määruse § 2 lõike 1 punktid 1 ja 2. Edaspidi märgib SKA erihoolekandeteenust saama õigustatud isikute poolt taotletud teenuse järjekorra nimekirjas lisaks isiku nimele, isikukoodile või sünniajale ja kontaktandmetele isiku seadusliku esindaja olemasolu korral ka tema kohta samad andmed. Samuti märgib SKA edaspidi isiku eelistatud teenuseosutajale lisaks või asemel maakonna, kus isik soovib teenust saada, ja info selle kohta, kui isikul ei ole teenuseosutaja ega teenuse saamise maakonna suhtes eelistust. Isiku seadusliku esindaja andmete lisamine järjekorra nimekirja kergendab teenusevajajaga kontakti saamist ning maakonna eelistuse või eelistuse puudumise märkimine lihtsustab teenuste konsultandil otsuse tegemist, kellele vabanenud teenusekohta pakkuda. Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse määruse 2 lõiget 1 punktiga 4, mille alusel märgib SKA edaspidi järjekorra nimekirja kuupäeva, millal isik soovib erihoolekandeteenust kasutama hakata. Kuupäeva märkimine parandab vabanenud teenusekoha täitmise efektiivsust, kuna kohta ei pakuta nendele järjekorras olijatele, kes veel teenust saada ei soovi. Paragrahvi 1 punktiga 4 täiendatakse määruse § 2 lõikega 3. Lõike lisamine annab SKA teenuste konsultandile õiguse pakkuda vabanenud erihoolekandeteenuse kohta järjekorras järgmisele inimesele juhul, kui tal ei ole viie tööpäeva jooksul õnnestunud teenuse järjekorras oleva esimese inimesega taotluses esitatud kontaktandmete kaudu kontakti saada. SKA

teenuste konsultant proovib järjekorras olijaga kontakti saada erinevatel viisidel, kuid kui see viie tööpäeva jooksul ei õnnestu, saab ta edaspidi olla kindel, et võib alustada kontakti otsimist järjekorras järgmise inimesega. Paragrahvi 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 3 punkti 2 sõnaga „teenuseosutaja“. Muudatus tehakse selguse huvides, et oleks üheselt mõistetav, et loetelus, keda SKA paneb eelisjärjekorras erihoolekandeteenuse järjekorda, on teises punktis silmas peetud isikuid, kellele erihoolekandeteenuse osutamine lõpetatakse teenuseosutaja lepingu ennetähtaegse lõpetamise või lepingu lõppemise ja uue lepingu sõlmimata jäämise tõttu. Paragrahviga 2 muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine”. Paragrahvi 2 punktiga 1 sõnastatakse lühemalt ja konkreetsemalt määruse pealkiri. Määruse uus pealkiri on „Erihoolekandeteenuse taotluse ja omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluse esitamine“. Paragrahvi 2 punktiga 2 ajakohastatakse erihoolekandeteenuse taotluses esitatavate andmete loetelu. Nimelt ei edasta SKA erihoolekandeteenuse taotlejatele dokumente ja teateid posti teel tähtkirjaga ning muudatusega jäetakse see võimalus dokumentide ja teadete saamise loetelust välja. Muudatus on kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõikega 1, milles esitatud loetelus selle kohta, kuidas tehakse isikule teatavaks hüvitise andmise või hüvitise andmisest keeldumise haldusakt või haldusleping, ei ole „posti teel tähtkirjaga“ valikuna välja toodud. Küll aga on eelmainitud lõikes valikuna välja toodud „posti teel lihtkirjaga“ ja selline valik säilib erihoolekandeteenuse taotlejatele ka edaspidi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalse, majandusliku ja riigivalitsemisega seotud mõju esinemist. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: erihoolekandeteenuste järjekorras olevad inimesed. 2024. aasta seisuga oli SKA erihoolekandeteenuste järjekorras 2217 inimest, kellest 1219 ei kasutanud ühtegi erihoolekandeteenust.1 Kõigist sotsiaalteenuse vajajatest moodustavad nad eelduslikult väikese osa. Järjekorra nimekirja märgitavate andmete loetelu täiendamine (erihoolekandeteenuse vajaja esindaja andmed, eelistuse olemasolu korral maakond, kus teenust saada soovitakse, ja kuupäev, millal inimene soovib teenust kasutama hakata) võimaldab SKA-l saada edaspidi erihoolekandeteenust vajava inimesega kiiremini ühendust ja vältida sellega teenusekoha tühjalt seismist, mis omakorda võimaldab kiiremini teenust saada neil inimestel, kes on

1 Sotsiaalkindlustusamet, 2024.

järjekorras tagapool, kuid vajavad teenust kiiremini. Laiemalt mõjutab muudatus teenuse järjekorras olevate inimeste teenuste kättesaadavust, tervist ja heaolu. Muudatusega antakse SKA teenuste konsultandile õigus pakkuda vabanenud erihoolekandeteenuse kohta järjekorras järgmisele inimesele juhul, kui viie tööpäeva jooksul ei ole õnnestunud eelmise inimesega kontakti saada. Kuna varem sellist päevade arvu kehtestatud ei olnud, võib kaasneda ebasoovitav mõju inimestele, keda SKA konsultant viie tööpäeva jooksul kätte ei saa, kuid kes vajaksid siiski erihoolekandeteenust. Küll aga on ebasoovitava mõju vähendamiseks edaspidi järjekorra pidamise aluseks olevad kontaktandmed täielikumad, mistõttu on ühenduse saamise viise rohkem ja on vähem tõenäoline, et teenusevajajaga ei õnnestu kontakti saada. Mõju ulatus on teenuse järjekorras olevate inimeste jaoks keskmine, kuna järjekorra pidamise alused muutuvad, kuid ei põhjusta olulisi kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna teenusekohad vabanevad ebaregulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusega kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk on keskmine, kuid sellel on olemas maandamismeetmed. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandeteenuse järjekorras olevate inimeste jaoks olulise sotsiaalse mõjuga. Mõju majandusele Sihtrühm: erihoolekandeteenuse osutajad 2023. aasta seisuga oli Eestis 2242 erihoolekandeteenuse osutajat. Kõigist Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Muudatusega kaasneb positiivne mõju teenuseosutajatele, kelle kohtade täituvus eelduslikult suureneb, kuna edaspidi on SKA-l võimalik juhul, kui inimesega kontakti ei saa, suunata teenust saama järgmine järjekorras olev inimene. Teenuseosutaja jaoks tähendab see seda, et kohad on ühtlasemalt täidetud ja kohtade rahastus paremini tagatud. Mõju ulatus on teenuseosutajate jaoks keskmine, kuna kohtade täituvus suureneb, mis aga ei põhjusta arvatavasti kohanemisraskusi, kuna täidetakse olemasolevaid kohti järjekorra alusel. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna teenusekohad vabanevad ebaregulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandeteenuse osutajate jaoks olulise majandusliku mõjuga. Mõju riigivalitsemisele Sihtrühm: kõigist riigiasutustest SKA Järjekorra pidamise aluste muutmine mõjutab SKA töökoormust järjekorra pidamisel, mis ühelt poolt suureneb, kuna järjekorra nimekirja lisanduvaid andmeid on rohkem, kuid teiselt poolt ka väheneb seetõttu, et enam ei ole vaja inimestega kontakti saamiseks täiendavat tööd teha. Kehtestatud on kindel päevade arv, mille jooksul on vajalik ühendus saada. Esialgu võib see tähendada uue korraldusega kohanemist ja uue tööprotsessi juurutamist. Muudatustel on mõju ka riigieelarvele, mille kasutus hakkab olema ühtlasem ja vajaduspõhisem.

2 Sotsiaalministeerium, 2024. Tegelik erihoolekandeteenuse osutajate arv võib erineda, sest osadel teenuseosutajatel on mitu tegevuskohta ja osad teenuseosutajad esitavad aruande vaid ühe põhimaakonna alla, kus nad tegutsevad.

Ebasoovitava mõjuna võib SKA-le edaspidi laekuda rohkem vaideid seoses sellega, et inimest ei ole viie tööpäeva jooksul kätte saadud. Mõju ulatus on SKA jaoks keskmine, kuna järjekorra pidamise alused küll muutuvad, aga ei põhjusta kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna SKA tegeleb järjekorras olevate inimeste teenust saama suunamisega regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist SKA jaoks olulise mõjuga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega seoses kulusid ega tulusid ei kaasne. SKA teenuste konsultantide töö muutub operatiivsemaks, kuna edaspidi on järjekorra nimekirjas kohe näha ka teenust vajava isiku eestkostja kontaktandmed, teenusekohta ei pakuta nendele järjekorras olijatele, kes veel ei soovi teenust saada ning olemas on selgus, et kui viie tööpäeva jooksul järjekorras olijaga koha pakkumise tegemiseks ühendust ei saada, võib kohta pakkuda järjekorras järgmisele inimesele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja õiguskantslerile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eelnõu kohta esitasid oma arvamuse Indrek Sooniste, Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Esitatud märkustega arvestamise kohta on seletuskirjale lisatud kooskõlastustabel.

Seletuskirja lisa 1

Kooskõlastustabel sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine“ eelnõu juurde

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Indrek Sooniste Ettepanek määruse eelnõud mitte vastu võtta. Arvan et selline lähenemine järjekorra probleemile on vale. Kogu see asja ülesehitus on ülemäära bürokraatlik ja protseduuriline. Selmet jätta kogu see järjekorra pidamine seadusest välja ja kohustada ska-d täitma eelarve mahus teenuse ostmise kohustus, mille riigikogu talle eelarve kinnitamsiega on pannud. /…/ Enne 2008. a kui riik hakkas teenusele suunamist ümber korraldama oli meil maakondlikud teenuse koordinaatorid, kes tegelikult tundsid enamust teenuse klientidest, ÖH järjekorras oli maakonniti nii 40 klienti. Kogu meie teenuse osutamise ülesehitus on isikupõhine, aga teenusele suunamise protseduur on arusaamatu, üleriiklik, bürokraatlik moodustis, mis näib veel tõmblevat mingites arsaamatutes ska ja somi vahelistes poliitilistes tõmbetuultes. Kus teenusele suunaja mingil põhjusel ei tunne teenuse järjekorras olevaid kliente. 2217 isikut kõigi nende konsultantide, koordinaatorite peale ära jagatult on väga väike number, et seda klientuuri isiklikult hästi tunda, olla kursis teensue vajaduse ja sobivusega, teda kiiresti suunata. Kui töötajad oma tööga hakkama ei saa, hakaku astuma. Regulaarselt saadetakse meile teenusele kliente, kes ei ole teenuse sihtgrupp, mis on sama probleemi teine pool. Määruse eelnõu puudused: täiendavate andmete kogumine, täiendavate tähtaegade määramine, täiendava õigusruumi loomine. Ja seda kõike selleks et vabandada, põhjendada ja põlistada oma tööga mitte hakkama saamist.

Mitte arvestatud. Määruse muudatuste eesmärk on lühendada aega, mis kulub vabanenud teenuskoha täitmisele. Oleme 2024. aastal koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (SKA) analüüsinud võimalusi, kuidas teenuskohtade kiirem täitmine tagada. Enamik planeeritavaid muudatusi vajab sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) muutmist ja muudatuste ettevalmistamisega alustatakse 2025. aasta alguses. Teadmiseks SKA korraldusest:

- Teenusvajaduse hindamise (nii erihoolekandeteenuse kui ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse puhul) ja (erihoolekandeteenuse) teenuskoha pakkumise ning teenusele suunamisega tegeleb SKA teenuste konsultant (alates 01.01.25 27 ametikohta). Teenuste konsultantide nn tööpiirkonnad on jaotatud Eesti- üleselt ning rahalise kattega teenuskoha pakkumine käib tänase regulatsiooni alusel. Kui isikud on teenuste järjekorras olnud mitu aastat ja ilmneb, et

Seletuskirja lisa 1

isiku abivajadus on vahepeal muutunud, siis viiakse läbi uus abi- ja toetusvajaduse hindamine.

- Teenusete koordinaator tegeleb (alates 01.01.2025 7 ametikohta) teenuseosutajate (erihoolekanne ja sotsiaalne rehabilitatsioon, kokku u 250 lepingupartnerit) nõustamise, juhendamise, lepingulise kontrolliga.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Oleme saanud võimalusi erihoolekandeteenuste järjekordade probleemistikku erinevate partneritega Sotsiaalministeeriumi kaasamisel arutada. Kuigi nõustume ettepanekuga, mis annab Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultandile õiguse pakkuda vabanenud erihoolekandeteenuse kohta järjekorras järgmisele inimesele juhul, kui tal ei ole viie tööpäeva jooksul õnnestunud teenuse järjekorras oleva esimese inimesega taotluses esitatud kontaktandmete kaudu kontakti saada, siis peame oluliseks, et Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet planeerivad tegevusi, mis aitaks kaasa inimeste turvatunde ja usalduse kasvule erihoolekandeteenuse ja teenusosutajate suhtes. Eelnõu autoritel ja rakendusasutusel tuleb leida võimalusi korraldada teenuste tutvustusi, külastuspäevi, avatud uste päevi vms, mis annaks võimaluse inimestel pakutavate teenustega tutvuda, sh on oluline, et valmisoleku kasvatamine, usalduse tekitamise töö saab alguse võimalikult varakult – juba teismeeas peaks hakkama eeltöö, kuidas edasi. Võtmeteguriteks on hea koostöö kohalike omavalitsuste ja koolidega, sest need noored kasutavad KOV-i teenuseid (lapsehoid, tugiisik) ja õpivad lihtsustatud-,toimetuleku- või hooldusõppe õppekaval.

Arvestatud osaliselt. SKA teeb järjepidevalt koostööd teenuseosutajatega, et SKA välisveebis kuvatav info teenuseosutajate kohta oleks asjakohane ja informatiivne. SKA-l on plaanis 2025. aastal teha teavitustööd teenuseosutajate seas, et nad kaaluksid nn avatud uste päevade ja külastuspäevade korraldamist, asutuste kodulehtede täiendamist, et tulevased erihoolekandeteenuse saajad saaksid hea ülevaate teenuse saamise kohtadest, mis kiirendaks otsustusprotsessi teenuskoha vastuvõtmise osas. SKA saab veelgi senisest paremini kommunikeerida, et teenusvajaduse hindamisel oleks soovitud piirkonna asutustest hea ülevaade antud inimesele ja tema seaduslikule esindajale. Paraku aga ei ole SKA-l

Seletuskirja lisa 1

Pereliikme asumine ööpäevaringsele või suurema toega teenusele nõuab kogu pere valmisolekuga tegelemist (kuidas lapsevanemad toime tulevad, kui pereliige läheb teenusele – emotsionaalne kaotus, uue perspektiivi leidmine, kui varasemalt on tegeletud 24/7 hoolduse pakkumisega, kuidas lapsevanem saab panustada ja olla kaasatud lapse ellu ka teenusel olles). EPIKoda on varasematel kohtumistel ja ka kirjalikus tagasisides välja toonud konkreetsemaid, praeguse korralduse juures tehtavad praktika muudatusi, mis ei vaja muudatusi regulatsioonides ja saab kasutusele võtta kohe, kui on probleem, et kohtade pakkumine võtab aega: Kui inimene käib abivajaduse hindamisel Sotsiaalkindlustusametis ja tal on piirkonna eelistus, siis tutvustada inimesele asutusi selles piirkonnas ja veenduda, et ta päriselt jõuaks neid vaatama – näiteks koostöös inimese elukohajärgse kohaliku omavalitsuse või inimese lähedastega. Juurutada praktikalt läbivalt, et kõik töötajad, kes abivajadust hindavad, sarnaselt ka teevad. Sama ettepaneku tegi arutelude käigus ka Õiguskantsleri esindaja. Juhul kui inimesele pakutakse teenuskohta, on oluline, et temaga võetakse ühendust nii telefoni kui e-maili teel. Arvestades sihtgrupi haavatust on mõistlik hindamisel inimesega kokku leppida, kas tal on olemas üks või kaks usaldusisikut, kellega Sotsiaalkindlustusamet võib samuti kontakteeruda, juhul kui tuleb kohapakkumine ja inimene ise on näiteks haigusseisundi tõttu raskesti kättesaadav. Lisaks peame oluliseks välja tuua, et arvestades sihtgrupi haavatust, kohanemisraskusi, haiguste eripärasid, tuleb sisse viia teenusele minemisel katseaja võimalus – kui inimene võtab koha vastu, aga selgub ikkagi teatud aja jooksul, et koht ei sobi, siis on tal võimalus järjekorras koht taastada.

juhtumikorraldaja rolli, et teenuste konsultant saaks jälgida inimese ja tema lähedase teekonna kulgu, kas piirkonnas teenust pakutavate teenuseosutajatega on kontakteerutud või mitte. Nõustume, et pereliikme asumine ööpäevaringsele teenusele on suur muutus kogu perele. Kahjuks ei ole SKA ametnikel ressurssi pereliikmete toetamisega tegeleda. Selleks, et SKA saaks usaldusisiku andmeid töödelda, on vaja selle isiku nõusolekut. Samuti tuleb läbi mõelda ja võimalik, et reguleerida, mis on usaldusisikuga kontakti saamise õiguslikud tagajärjed nt juhul, kui ta siiski ei anna mingil põhjusel teenust soovivale isikule SKA-lt saadud teavet edasi. Täname ettepaneku eest, kaalume sellise võimaluse loomist.

MTÜ Erihoolekandeteenu ste Pakkujate Liit

MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit kooskõlastab antud määruse muudatused. Teenusosutajate jaoks on väga oluline, et teenusele ei tekiks tühje kohti, sest tegevusjuhendajate töötasusid, kes on

Täname tagasiside eest.

Seletuskirja lisa 1

püsivalt tööl ning muid majanduskulusid ei ole millegi muu arvelt võimalik katta. Seetõttu on väga oluline, et järjekorras olijate teenusele tuleku potentsiaalne aeg oleks teada ning, et teenusesaajale ei antaks ebamõistlikult pikk aeg oma otsuse tegemiseks.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ ja 21. detsembri 2015. a määruse nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine” muutmise määruse eelnõu järgmiste kommentaaride ja ettepanekutega. 1. Määrus jõustub üldises korras, aga selles puuduvad rakendussätted, millest nähtuks, kas uutel tingimustel järjekorra pidamist rakendatakse ka praegu järjekorras olevate isikute suhtes – lisatakse seadusliku esindaja andmed, soovitav teenusele asumise aeg, info teenuseosutaja või teenuse saamise maakonna suhtes jmt või hakatakse uutel tingimustel järjekorda pidama määruse jõustumise järgselt uute järjekorda lisatud isikute üle. 2. Määrusega kehtestatakse aeg, 5 tööpäeva, et kui selle aja möödumisel järjekorras oleva isikuga ühendust ei saada, võib teenuse konsultant pakkuda vabanenud kohta järjekorras järgmisele inimesele. Teeme ettepaneku täpsustada, mis juhtub teenuse vajajaga, kellega SKA mingil põhjusel ei saa 5 tööpäeva jooksul ühendust. Kas ta jääb järjekorda või mitte, millal temaga uuesti ühendust võetakse, kas ühendust võtab SKA või inimene ise?

Arvestatud osaliselt. Muudatused rakenduvad määruse jõustumisest, mitte tagasiulatuvalt. Muudatused kiirendavad teenuste konsultantide tööprotsesse. Kui järjekorras esimese inimesega ei saada 5 tööpäeva jooksul kontakti, pakub SKA konsultant vaba teenuskohta järgmisele järjekorras olevale inimesele. Inimese, kellega kontakti ei saadud, koht järjekorras säilib ja järgmise vaba teenuskoha tekkimisel püüab SKA temaga ise uuesti ühendust saada.

Seletuskirja lisa 1

3. Ebaselgeks jääb, et kui järjekorras järgmine täidab vabanenud koha, siis millisele järjekohale jääb see isik, keda kätte ei saadud? Mis saab siis, kui isiku mittekättesaamine või teenusele asumise (nt kui isik oli andnud kuupäeva, millal soovib teenusele asuda) võimatus on tingitud mõjuvast põhjusest nt raske haigestumine vmt, siis kas isikul on õigus nõuda ning SKA-l on kohustus tagada talle teenuskoht kohe pärast mõjuva põhjuse äralangemist või peab isik ootama uue koha vabanemist või järjekorras järgmise isiku mitte kätte saamist või on veel mõni variant. Kas järjekorras järgmine on ka ülejärgmine, kui kahte eelmist ei õnnestu kätte saada või kui järgmise teenusele asumise soovitud aeg pole veel kätte jõudnud? 4. Samuti jääb arusaamatuks, millistel alustel saab SKA hakata 5 tööpäeva jooksul teisele isikule teenuse kohta pakkuma. Eelnõu kohane tähtaeg tundub olevat küsitav – SHS § 76 lg 5 sätestab, et erihoolekandeteenuste järjekorda võetud isik on kohustatud asuma teenust kasutama ühe kuu jooksul teenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast arvates, kui riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks ja erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht. 5. Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja. SHS ei sätesta mõjuvaid põhjuseid, kuid neid saab tuletada SÜS 2. peatükist. SÜS § 25 lõige 2 sätestab, et seaduse alusel hüvitise andja toiminguga hüvitise andmise tähtajad ja kord sätestatakse seaduses. SHS ei reguleeri muid erihoolekande teenust vajavale isikule kehtestatud tähtajalisi kohustusi kui vaid eelnimetatud ühe kuu jooksul teenusele asumine ja § 71 lõige 7, millega sätestatakse sundravilt või tahtevastaselt ravilt vabanev ja kohtumäärusega erihoolekandeteenust saama suunatud isiku kohustus pöörduda erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud

Kui inimesel on mõjuv põhjus teenuskoha mitte vastu võtmiseks, säilib tema koht järjekorras ja kohta pakutakse järgmisele järjekorras olevale inimesele. Kui järjekorras kahe esimese inimesega ei õnnestu kontakti saada (kokku 10 tööpäeva jooksul), pakutakse kohta järjekorras kolmandale inimesele jne. Määruse muudatusega reguleerime seda, mitme päeva möödumisel on SKA teenuste konsultandil õigus pakkuda vabanenud kohta järjekorras järgmisele inimesele. Teenuskoha kiiremat täitmist tagavad muudatused, mis eeldavad SHS muutmist, valmistatakse ette 2025. aastal. Tänase praktika kohaselt ei arva SKA erihoolekandeteenuste järjekorrast inimesi välja, välja arvatud juhul, kui järjekorras olija selleks ise kirjalikult soovi avaldab. Teenuskoha kiiremat täitmist tagavad muudatused, mis eeldavad SHS muutmist, valmistatakse ette 2025. aastal.

Seletuskirja lisa 1

teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid hiljemalt kümne päeva jooksul. 6. Ehk vajaks üle vaatamist ka sätte sõnastus: „Kui Sotsiaalkindlustusametil ei õnnestu viie tööpäeva jooksul teenuse järjekorras oleva isikuga taotluses esitatud kontaktandmete kaudu talle erihoolekandeteenuse koha pakkumiseks kontakti saada, pakutakse vabanenud kohta järjekorras järgmisele isikule“ – seega justkui seadusega kohustatud hüvitise andja ebaõnnestumise korral võib seadusjärgsele hüvitisele õigustatud isik jääda hüvitisest ilma. 7. Määruse seletuskirja kohaselt on väidetavalt teine kohtade täitmist aeglustav faktor see, et inimene, kes on järjekorras esimene, ei soovi (veel) teenust saada, kuid ei ole sellest SKA-d teavitanud. SHS § 76 lõige 1 näeb ette, et käesoleva seaduse § 71 lõigetes 10 (riigieelarves puuduvad rahalised vahendid) või 11 ( erihoolekandeteenuse osutaja juures puudub vaba koht) sätestatud juhtudel paneb Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku tema toetusvajadusele vastava teenuse järjekorda alates erihoolekandeteenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast, koostades sellekohase nimekirja. Muul alusel isikute järjekorda lisamist seadus ette ei näe. Seega, kas nendest isikutest, kellele on teenus näidustatud, aga soovitud teenusele asumise kuupäev pole veel saabunud, hakatakse pidama omaette nimekirja või lisatakse nad ikka järjekorda. Kui kõik teenust mingil põhjusel mittesaavad isikud on ühes järjekorras, siis kas nendel, kes on teenusele asumise kuupäeva esitanud, tekib nö eelisõigus vabanenud kohale selle isiku ees, kes on soovinud teenusele asuda kohe ja seda järjekorras oodanud kuid või aastaid. Kui see ühises järjekorras eelisõigust ei anna, siis selle teenusele asumise kuupäeva teatavaks tegemisel sisuliselt mingit väärtust ei ole ja tekitab juurde ainult küsimuse, kes ja millal peab saama

Kui isiku taotlusel esitatud kontaktandmed on muutunud ja isik ei ole sellest SKA-d teavitanud, ei saa SKA talle vabanenud kohta pakkuda, kuna isikuga ei saada kontakti. Inimese koht järjekorras jääb alles. Teenuskoha kiiremat täitmist tagavad muudatused, mis eeldavad SHS muutmist, valmistatakse ette 2025. aastal.

Seletuskirja lisa 1

teenuskoha, mis on teenuse osutaja juures vabanenud ning mille eest maksmiseks on riigieelarves raha.

MINISTRI MÄÄRUS

02.01.2025 nr 1

Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 70 lõike 7, § 74 lõike 10 ja § 76 lõike 2 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded” muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvist 1 jäetakse välja sõnad „eelisjärjekorra ja“; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) isiku ja olemasolu korral tema seadusliku esindaja nimi, isikukood või sünniaeg ja kontaktandmed; 2) teenuseosutaja, kelle juures isik soovib erihoolekandeteenust saada, ja/või maakond, kus isik soovib teenust saada, või info selle kohta, et isikul ei ole teenuseosutaja ega teenuse saamise maakonna suhtes eelistust;“; 3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kuupäev, millal soovitakse hakata erihoolekandeteenust kasutama.“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui Sotsiaalkindlustusametil ei õnnestu viie tööpäeva jooksul teenuse järjekorras oleva isikuga taotluses esitatud kontaktandmete kaudu talle erihoolekandeteenuse koha pakkumiseks kontakti saada, pakutakse vabanenud kohta järjekorras järgmisele isikule.“; 5) paragrahvi 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „lõpetatakse“ sõnaga „teenuseosutaja“. § 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine” muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning

2

isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Erihoolekandeteenuse taotluse ja omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluse esitamine“;

2) paragrahvi 2 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „, posti teel tähtkirjaga“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Nele Labi asekantsler kantsleri ülesannetes