Ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/24/86

Ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi koostamise

toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–

2027

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“,

erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ meetme 21.2.4.1

„Ringmajanduse korraldamine“ sekkumises nr 21.2.4.15 „Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja

ohutu materjaliringluse tagamine“ ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi koostamiseks.

(2) Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist riigi eelarvestrateegia 2024–2027 keskkonnakaitse

ja -kasutuse programmi meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuste „Ressursitõhususe ja

ökoinnovatsiooni edendamine“ ning „Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine“ tulemuste

saavutamiseks.

(3) Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks

kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

§ 2. Terminid

Käesoleva määruse tähenduses:

1) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud

tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;

2) omafinantseering on toetuse saaja kantav osa abikõlblikest kuludest, mida toetusest ei hüvitata;

3) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude

kogusumma;

4) ohtlik aine on aine või segu, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1272/2008 mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 199/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks

ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006, I lisa osades 2–5 sätestatud füüsikaliste, tervise- või

keskkonnaohtude kriteeriumidele;

5) ohtlike ainete kasutamisega seotud audit on süstemaatiline protseduur, mis annab ettevõtetele

ülevaate nende tööprotsessides kasutatavatest ja/või toodetes sisalduvatest ohtlikest ainetest,

nende vähendamise ja asendamise ning ringlusse võtmise võimalustest. Ohtlike ainete

kasutamisega seotud audit jaguneb ülevaatlikuks ja detailseks auditiks. Auditi sisule seab nõuded

rakendusüksuse kodulehel avalikustatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud metoodiline juhend

„Nõuded ohtlike ainete kasutamisega seotud auditile“;

6) ülevaatlik audit on suunatud kõigile ettevõtetele, kes oma tegevuses, tootmises või teenuse

pakkumisel kasutavad ohtlikke aineid ja selle objektiks on üldjuhul terve ettevõte. Ülevaatlik audit

aitab tuvastada ettevõtte seost ohtlike ainetega lähtuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast ja annab

soovitused edasiseks tegevuseks;

7) detailne audit on suunatud ettevõttele, kes oma tegevuses, tootmises või teenuse pakkumisel

kasutab ohtlikke aineid ja, kelle puhul on juba teada konkreetsem vajadus välja selgitada ohtlike

ainete vähendamise, asendamise, ja/või ringmajandusse suunamise võimalused. Detailses auditis

analüüsitakse süvitsi ettevõtte võimalusi ohtlike ainete kasutust vähendada, või vähemohtlikega

asendada ning seda, millised investeeringud on selleks vaja teha;

8) Tallinna regioon on Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald,

Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald;

9) Tartu regioon on Tartu linn haldusüksusena;

10) ohutu materjaliringlus on kontseptsioon, mis käsitleb endas ohutu ja kestliku disaini põhimõtet

kemikaalide kasutamisel nii toodetes kui ka protsessides, et materjalid oleksid kestlikud ja

ringlusse võetavad;

11) väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes ja kes

vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,

26.06.2014, lk 1-78, edaspidi üldine grupierandi määrus) lisas I sätestatud kriteeriumidele.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on ohutu materjaliringluse toetamine.

(2) Toetuse andmise tulemusena on toimunud ohtlike ainete tuvastamine käitlemisvõime

toetamiseks ning ohtlike ainete kasutamisega seotud auditiga on loodud eeldused võimalike

investeeringuvajaduste selgitamiseks, mis on seotud ohtlike ainete asendamise, toodete disaini

ning protsesside ümberkorraldamisega, et suurendada materjali hulka, mis ei sisalda ringlussevõttu

takistavaid aineid.

(3) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitaja – ringmajanduses toetatavad

ettevõtjad – saavutamisse.

(4) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud

Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse

ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti

majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes“ eesmärkide saavutamisse.

(5) Lõikes 4 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Majandus – Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa aitamist keskkonna- ja

kliimaeesmärke ja regionaalarengut toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel näitajaga “ringleva

materjali määr” ning projektidele, mis asuvad väljaspool Harjumaad, näitajaga „väljaspool

Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest.“

§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamisse.

(2) Meetme raames toetatakse ettevõtetes ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi tegemist.

(3) Meetme raames antakse toetust rakendusüksuse metoodilise juhendi „Nõuded ohtlike ainete

kasutamisega seotud auditile“ kohaselt koostatud:

1) ülevaatliku auditi tegemiseks;

2) detailse auditi tegemiseks.

(4) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega tulenevalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43, edaspidi taksonoomiamäärus), artiklist 17 ega kahjusta oluliselt artiklis 9

nimetatud keskkonnaeesmärke.

§ 6. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Kui käesoleva määruse alusel antav toetus on väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele

(edaspidi VKE-d) nõustamiseks antav riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 18 alusel,

lähtutakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust.

(2) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel,

sealhulgas taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega

sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga

kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta;

(3) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese

tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses, tuleb juhinduda järgmistest nõuetest:

1) toetuse andmisel järgitakse nimetatud määruse ning konkurentsiseaduse § 33 nõudeid;

2) toetuse suurus ei tohi koos eelneva kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada

300 000 eurot;

3) toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5

sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid;

4) vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes

on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt;

5) toetust ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud

juhtudel;

6) toetuse andja säilitab andmeid riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta kümme aastat

alates käesoleva määruse alusel viimase riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisest, milleks

loetakse taotluse rahuldamise otsuse kuupäev.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) ) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses

sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud kindlasummalise

makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Riigiabi andmisel on abikõlblikud

kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikele 3.

(2) Abikõlblikud on § 5 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 3 kohase tulemuse saavutamiseks

vajalikud kulud taotluse rahuldamise otsuse kohaselt.

(3) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on määruse raames

abikõlbmatud järgmised kulud:

1) kinnisvara, sealhulgas maa ostmise või rentimise kulu;

3) üld- ja tegevuskulud, sealhulgas sõiduki soetamiseks ja rentimiseks;

4) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline

kulu;

5) personalikulud.

(4) Käesoleva määruse alusel toetuse taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega

sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rakendusüksusele

esitamise päevale järgnev päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2029.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 12 kuud.

(3) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus abikõlblikkuse

perioodi pikendada kuni 31.12.2029. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka

lõikes 2 nimetatud perioodi.

§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Projekti toetatakse kindlasummalise makse alusel kogumaksumusega kuni 200 000 eurot

taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses.

(2) Toetuse osakaal on kuni 47,93%.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja võib olla äriühing, kelle tootmises, tegevuses või teenuses on kasutusel ohtlikud ained

või kes kasutavad ohtlikke aineid sisaldavaid komponente.

(2) Toetuse taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 nimetatud nõuetele.

(3) Toetust ei anta taotlejale, kelle projekt kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7

nimetatud tegevusvaldkondadesse.

§ 11. Taotleja kohustused

Toetuse taotleja on kohustatud lisaks ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuete täitmisele:

1) esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või

taotluse rahuldamise otsuse alusel tehtavaid väljamakseid;

2) tagama, et kavandatav ülevaatlik ja detailne audit ning nende aruanne vastavad käesoleva

määruse § 5 punkt 3 toodule.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid

andmeid ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta;

2) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus, sealhulgas projekti tegevuste

elluviimise asukoht;

3) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

4) kinnitus, et taotlus ei sisalda §-s 5 nimetatud ellu viidud töid;

5) kinnitus, et projekt ei ole § 10 lõikes 3 nimetatud välistustega vastuolus;

6) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest

allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas

toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;

7) kinnitus, et määruse raames toetatavad tegevused arvestavad kõiki asjakohaseid

keskkonnaalaseid õigusakte;

8) võrreldavad hinnapakkumused ning nende saamiseks tehtud hinnapäringud ja projekti eelarve

kindlasummalise makse kasutamiseks;

9) projekti kulude loetelu;

10) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;

11) info projektiga seotud näitajate kohta;

12) kinnitus taotleja ja taotluse vastavuse kohta riigiabi nõuetega koos selgituste ja asjakohaste

lisadega rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendi järgi;

13) toetuse summa ja osakaal abikõlblikest kuludest;

14) kinnitus, et toetust ei taotleta projektile, mis on seotud tootmise ümberpaigutamisega Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti h tähenduses;

15) finantsanalüüs, mis kajastab projektis osalevate äriühingute majanduslikku olukorda ja

taotluses sisalduvat projekti ning vastab rakendusüksuse kehtestatud juhendile;

16) kui toetust taotletakse käesoleva määruse § 6 lõike 1 alusel, siis väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtete deklaratsioon ning üldise grupierandi määruse vastavuse kinnitus rakendusüksuse

kodulehel avaldatud juhendi järgi.

17) kinnitus, et taotleja tegutseb projekti elluviimisel heas usus ja kooskõlas Euroopa Liidu

põhiõiguste hartas sätestatuga.

(3) Lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse

lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 13. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga ning edastab

asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarve peab vastama käesoleva paragrahvi lõikele

2.

(2) Vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks tootmisüksustesse väljaspoole

Tallinna ja Tartu regioone.

(3) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus

kanalis.

§ 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

(1) Toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve

ammendumisel või rakendusasutuse käskkirja alusel. Taotlusvooru peatamisest ja lõpetamisest

teavitab rakendusüksus oma kodulehel.

(2) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruse §-s 12 sätestatud

tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste vastuvõtu alguse

päevale ühendmääruse § 5 lõige 2.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 15. Toimingud taotlusega

(1) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse §-i 5.

(2) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest

ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(3) Taotlusi vaadatakse läbi nende esitamise järjekorras.

(4) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja

vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust.

(5) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet

taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud

taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad

kõrvaldamist.

(6) Taotlejale antakse ühe päringu kohta puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva

vastavasisulise teate väljastamisest arvates. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni

puuduste kõrvaldamiseni.

(7) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas

määruses sätestatud nõuded.

(8) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele ning eelnimetatud puudust ei ole võimalik

lõike 5 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

taotluse menetlemist;

3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust;

4) taotleja ei ole lõike 5 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

(9) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute tähtaeg on 65 tööpäeva taotluse

esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhul

pikendada.

§ 16. Hindamiskomisjoni moodustamine

(1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille

koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget.

Rakendusüksus võib kaasata eksperte.

(2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad:

1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja

partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama;

3) tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult

talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse.

(3) Hindamiskomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus.

(4) Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi käesoleva määruse § 17

lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

§ 17. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult, kui on

täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses

kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumitele.

(2) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest:

1) projekti kooskõla riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja

toetusmeetme eesmärkide saavutamisele, on suunatud §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi

ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ja §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi täitmisele

ning saavutatakse § 3 kohane tulemus;

2) projekt on põhjendatud, mis on täidetud juhul, kui taotluses kajastatud tegevused vastavad §-s

5 nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, projekti

sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik;

3) projekt on kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti eelarve on realistlik ja mõistlik

ning ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste

saavutamiseks;

4) taotleja on suutlik projekti ellu viima, mis on täidetud, kui taotlejal on olemas projekti

elluviimiseks vajalik omafinantseering ning kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud,

organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil tagada

projekti tulemuste kestlikkus;

5) projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ asjakohaste aluspõhimõtete ja sihtidega, mis on esitatud

määruse § 3 lõikes 5, kriteerium loetakse täidetuks, kui projekt vastab käesoleva määruse nõuetele.

(3) Rakendusüksus rahastab projekti üksnes juhul, kui see vastab kõigile lõikes 2 nimetatud

valikukriteeriumitele.

(4) Toetuse taotlusi rahastatakse nende esitamise järjekorras. Rakendusüksus rahuldab käesolevale

paragrahvile vastavad toetuse taotlused osaliselt või täielikult nende esitamise järjekorras kuni

taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumiseni. Taotluse osalise rahuldamise korral

lähtutakse ühendmääruse § 9 lõikest 1.

§ 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlus otsusega, kui see

vastab ühendmääruse § 8 lõikes 1 sätestatule.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse

tingimused ja märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) toetuse maksmise eeldatav ajakava;

3) kindlasummaliste maksete suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja tõendamise alused;

4) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused;

5) kui toetus on vähese tähtsusega abi, viide, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse

(EL) 2023/2831 alusel;

6) kui toetus on riigiabi, viide, et toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse artikkel 18 alusel;

7) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord;

8) projekti kooskõla riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkidele, Eesti 2035 sihti ning mõju perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava

erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ja selgitus §-s 3 nimetatud toetuse andmise

eesmärgi täitmisele.

(3) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.

(4) Rakendusüksus toimetab pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist otsuse toetuse saajale

kätte viie tööpäeva jooksul e-toetuse keskkonnas.

§ 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise

eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt

rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta

ühendmääruse § 9 lõikele 1. Kui taotleja ei nõustu taotluse muutmise ettepanekuga, teeb

rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) taotluse esitaja;

4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie

tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse

andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel

võib taotleja nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole toetussumma muutmisega

nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi.

(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3

sätestatu kohaselt.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.

Õigus toetusele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise

tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik

rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist,

kui soovib pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatu

kohaselt.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus mõjutab oluliselt toetuse andmise eesmärgile vastavat oodatavat tulemust.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise taotluse saamist.

§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14

või § 37 lõike 7 alusel.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt.

7. peatükk

Toetuse saaja õigused ja kohustused

§ 23. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses

sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja

käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt ning täidab ühendmääruse § 10 sätestatud

toetuse saaja kohustused ja muuhulgas peab:

1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

2) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning projektis märgitud tulemuse

saavutamise;

3) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ÜSS2021_2027 §-s 18 sätestatu kohaselt;

4) tagama Vabariigi Valitsuse määruse 12.05.2022 nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohase

teavitamistegevuse;

5) tagama, et ohtlike ainete kasutamisega seotud auditites kajastatavad tegevused vastaksid

asjakohastele keskkonnaalastele õigusaktidele ning vastaksid käesoleva määruse § 5 punkt 3

toodule;

6) projekti tegevustega peab alustama kuue kuu jooksul taotluse rahuldamisest.

8. peatükk

Aruannete esitamine

§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande üks kord e-toetuse

keskkonna kaudu. Rakendusüksus täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruande esitamise

tähtaega.

(2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);

2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine);

3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

4) info teavitusnõude täitmise kohta, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“.

(3) Aruandes esitab toetuse saaja kinnituse, et projekt panustas toetatud tegevustega strateegia

„Eesti 2035“ asjakohastesse näitajatesse, mis on nimetatud käesoleva määruse § 3 lõikes 5.

(4) Toetuse saaja esitab projekti aruande käesoleva määruse § 25 lõike 7 kohaselt.

(5) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende rakendusüksuse e-keskkonnas

esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 25. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse § 5 lõikes 3 nimetatud tegevusteks ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel

käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel.

(2) Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(3) Toetuse saaja esitab makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele

e-toetuse keskkonna kaudu.

(4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksetaotluse, millele on lisatud järgmised

dokumendid:

1) käesoleva määruse § 5 lõike 3 kohaselt koostatud audit;

2) auditil peab olema auditi koostaja nimi, allkiri ning kinnitamise kuupäev;

3) dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses.

(5) Makse menetlemine toimub ühendmääruse §-s 25 sätestatud korras.

(6) Rakendusüksus võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest

keelduda ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel.

(7) Maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos

projekti aruandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem kui

31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030.

§ 26. Makse menetlemise peatamine

Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt

või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 27. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34, 35, 37 ja 38 sätestatu kohaselt.

§ 28. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender (allkirjastatud digitaalselt)

kliimaminister Keit Kasemets

kantsler

Kliimaministri määruse „Ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi koostamise toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Kliimaministri määrusega „Ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi koostamise toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi ka TAT) reguleeritakse toetuse

andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 6 „Ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ meetme 21.2.4.1 „Ringmajanduse

korraldamine“ sekkumises nr 21.2.4.15 „Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu

materjaliringluse tagamine“ ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi koostamiseks.

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõikega 1.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse

osakonna nõunik Liina Tarkus (e-post [email protected], tel 626 0745) ja

finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post

[email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase sisendi andis

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi

õigusosakonna jurist Rene Lauk. Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 10 peatükist, mis on liigendatud 28 paragrahviks. Peatükid on järgmised:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine

5. Taotluse menetlemine

6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

7. Toetuse saaja õigused ja kohustused

8. Aruannete esitamine

9. Toetuse maksmise tingimused

10. Finantskorrektsioonid ja vaided

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätteid.

Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ pikaajalisse strateegilisse sihti „Eestis on tugev,

uuendusmeelne ja teadmistepõhine ning vastutustundlik majandus“, viies Eestis ellu ÜRO

üleilmseid kestliku arengu eesmärke „12.5. Vähendada 2030. aastaks vältimise, vähendamise,

ringlussevõtu ja taaskasutamisega oluliselt jäätmete teket“ ning „12.4. 1 Saavutada

2020. aastaks kemikaalide ja kõikide jäätmete keskkonnaohutu käitlemine kooskõlas

1 2019. aastal avaldatud ÜRO keskkonnaprogrammi Üleilmne kemikaaliohutuse aruanne II

https://www.unep.org/resources/report/global-chemicals-outlook-ii-legacies-innovative-solutions toob

välja, et 2020. a seatud eesmärki ei saavutatud. 2023. a sügisel võeti vastu uus Globaalne kemikaalide

raamistik https://www.chemicalsframework.org/ , mis on vabatahtlik lepe, mille eesmärgid panustavad

edasi ÜRO kestliku arengu eesmärgi 12.4 saavutamisse.

2

kokkulepitud rahvusvaheliste raamistikega kogu nende elutsükli jooksul ning vähendada

oluliselt nende sattumist õhku, vette ja pinnasesse, et viia miinimumini nende negatiivne mõju

inimese tervisele ja keskkonnale“.

Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab, millist poliitikaeesmärki aitab määrus saavutada.

Määruse tegevus on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks

2021−2027. Rakenduskava prioriteedi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ sekkumine „Jäätmete ringlussevõtt ja

ohutu materjaliringlus“ toetab ettevõtete ohtlike ainete auditite tegemist ning selle põhjal

investeeringute tegemist. Rakenduskavas on mainitud sekkumise all kirjeldatud, et

ringlussevõtu eelduseks on jäätmete kogumise taristu ning ohtlike ainete tuvastamine ja

käitlemisvõimekuse toetamine. Ohutu materjaliringluse tagamiseks tuleb edendada

tootearendust ohtlike ainete asendamiseks tootmisprotsessides ja toodetes.

Toetavad tegevused on kooskõlas riigi jäätmekava 2023-2028“ peatükiga 3.2.

Jäätmeteks muutunud tooted või nende osad/materjalid on väärtuslik toore uue toote

valmistamiseks, st jäätmete ringlussevõttu tuleb vaadata laiemalt ehk see on eelkõige

materjaliringlus. Toodete lihtsaks ringlussevõtuks peavad need olema vastavalt disainitud.

Ringlussevõtu eelduseks on vastavate kogumisvõimekuste loomise toetamine ja lisaks on

vajalik parandada jäätmekäitluses ohtlike ainete tuvastamise ja käitlemise võimekust, et

tagada ohutu materjaliringlus. Teadlikkuse tõstmine selles valdkonnas on väga oluline

tagamaks meile kõigile ohutum keskkond. Selle saavutamiseks on suurima mõjuga tegevuseks

tootearenduse soodustamine ja toetamine ohtlike ainete kasutuse vähendamiseks, mistõttu on

oluline riigil välja töötada meetmed ja suunata sellesse valdkonda ka investeeringud. See

tähendab, et tuleb edendada tootearendust ohtlike ainete asendamiseks tootmisprotsessides ja

toodetes. Lisaks tuleb toetada tootmisettevõtteid, kes vähendavad oma tootmises ohtlike

kemikaalide kasutust asendades need vähem ohtlikega. Ohutul materjaliringlusel on oma roll

ka kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Jäätmete ringlussevõtt on üheks oluliseks

komponendiks KHG-de heite vähendamisel. Eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks

tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal kohalike ressursside

jätkusuutliku ja kliimamõjusid ning elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda

tõhustab loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada jäätmete teket.

Toetatav tegevus aitab saavutada Euroopa Liidu (edaspidi EL) ringmajanduse tegevuskava

eesmärki kiirendada majanduse ümberkorraldamiseks tehtavaid muudatusi, mis on ette nähtud

Euroopa rohelise kokkuleppega. Täpsemalt aitab toetus panustada ka ELi kestlikkust toetava

kemikaalistrateegia2 selliste eesmärkide täitmisesse nagu ohutuks ja keskkonnasäästlikuks

kavandatud ainete, materjalide ja toodete väljatöötamine ja kasutamine; probleemsete ainete

sisalduse minimeerimine toodetes ning investeeringud kestlikesse uuendustesse, mille abil

saab jäätmevood saastest puhastada ja suurendada ohutut ringlussevõttu.

Ohutu materjaliringluse edendamine on oluline, et suurendada materjali hulka, mis ei sisalda

ringlussevõttu takistavaid ohtlikke aineid. Selle saavutamiseks on oluline toetada ettevõtteid

ELi kestlikkust toetavast kemikaalistrateegiast tulenevate suundade rakendamisel. Oluline on

edendada ELi kestlikkust toetava kemikaalistrateegia raames loodud kestlikuks ja ohutuks

kavandatud ainete, materjalide ja toodete väljatöötamise raamistiku kasutamist. Lisaks kehtivad

ohtlike ainete tuvastamise ja asendamise edendamiseks erinevad ELi ja riigisisesed nõuded,

mille tõhus täitmine aitab kaasa ohutu materjaliringluse edendamisele. Näiteks on

jäätmeseaduse § 211 lõike 1 kohaselt kohustus materjalides ja toodetes ohtlike ainete sisalduse

2Euroopa Liidu kestlikkust toetav kemikaalistrateegia https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=COM%3A2020%3A667%3AFIN.

3

vähendamise soodustamiseks esitada REACH-määruse3 artikli 3 punktis 33 määratletud toote

tarnijal Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi nimetatud määruse artikli 33 lõikes 1 nõutud

teave. Lisaks on kemikaaliseaduse § 9 alusel majandus- ja kutsetegevuse raames ohtlikke aineid

käsitleval isikul kohustus pidada arvestust käideldavate ohtlike kemikaalide üle. Kuna ohtlike

ainetega seotud investeeringuvajadused ja võimalused võivad olla ettevõtete tegevusvaldkonna

järgi väga erinevad, peab investeeringuvajaduse selgitamiseks kõigepealt olema tehtud audit,

mis aitab välja tuua ettevõtte tegevusvaldkonnast lähtuvalt probleeme ja kitsaskohti ning leida

neile sobivad lahendused. Kui auditid on tehtud, on võimalik ettevõtetel neis pakutavaid

investeeringulahendusi rakendama asuda.

Paragrahvi 1 lõige 2 kirjeldab, millise programmi raames toetust eraldatakse ning millist

tegevust meede aitab saavutada.

Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist riigi eelarvestrateegia 2024–2027 keskkonnakaitse

ja -kasutuse programmi meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuste „Ressursitõhususe

ja ökoinnovatsiooni edendamine“ ning „Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine“

tulemuste saavutamiseks.

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti

keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad

looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna valdkonna seostest majandus ja

sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja

inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates

poliitika põhialustes ja muudes keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke.

Programmi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond,

majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm tugineb, on

ümberkujundamisel. Programmi elluviimine panustab ka ülemaailmsete kestliku arengu

2030. aastaks seatud eesmärkide (SDG) ja 2030 Kestliku arengu tegevuskava täitmisse.

Käesoleva määruse valdkondlikud arengusuunad tulenevad riigi jäätmekavast 2023-2028.

Kinnitatud riigi jäätmekavas 2023–2028 pannakse paika üldised suunad, kuhu järgnevatel

aastatel jäätmemajanduses on vajalik liikuda. Jäätmekava alusel suunatakse ka erinevaid toetusi

ringmajanduse edendamiseks. Uues jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja

kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna

vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada

jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada jäätmekäitluse mõju

elu- ja looduskeskkonnale.

Lõige 3 täpsustab, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja

metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud, muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024 „Läbivad

valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027

rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3

kohaselt vastavaks tunnistatud projektid hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised:

1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele;

2. projekti põhjendatus;

3. projekti kuluefektiivsus;

4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

3 Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist,

hindamist, autoriseerimist ja piiramist https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/en/ALL/?uri=CELEX%3A32006R1907.

4

5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info tuuakse välja määruse paragrahvis 17 lõikes 2.

Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeerita eraldi riiklikku keskkonna valdkondlikku

arengukava (edaspidi KEVAD). Seirekomisjoni poolt kinnitatud esimese valikukriteeriumi

„projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide

seadmisel vastava valdkonna strateegiline arengu dokument (nt riigi jäätmekava 2023-2028)

ning toetuse panustamine Eesti 2035 sihti. Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati

koostama ministeeriumi terviklikku strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks

tulemusvaldkonda: 1) kliima, energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus.

Kliima, elurikkuse, kiirguse ja välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse

tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse

ja merenduse tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid

Kliimaministeeriumi moodustamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole

otsustatud, millised uued riiklikud (valdkondade ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi

teemasid katma hakkavad ja millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse.

Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel Eesti 2035 riigi

eelarvestrateegia 2024–2027 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruses on need toodud § 3 lõigetes

4 ja 5 ning panustamist hinnatakse määruse § 17 lõike 2 punktis 5) ja rakenduskavas toodud

erieesmärgi ning poliitikaeesmärgi saavutamiseks riigi jäätmekavast 2023-2028 (panustamist

hinnatakse määruse § 17 lõike 2 punktis 1). Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem

avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise

strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid

sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti.

Paragrahvi 2 punktides 1 kuni 11 on defineeritud määruses kasutatud terminid. Ohtlike ainete

mõiste selgitamisel on kasutatud kemikaaliseaduse § 3 lõikes 2 määratletud ohtlike kemikaalide

mõistet, mis on defineeritud klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse (EÜ) nr

1272/2008 ehk CLP-määruse4 kaudu. Tähtis on märkida, et olulised on aine omadused, mitte

selle kogus. Ohtlikud ained võivad oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara.

Määruses kasutatavate terminite puhul on oluline täiendavalt selgitada, et toetust antakse

auditile, mille nimetus on ohtlike ainete kasutamisega seotud audit, kuid auditi täpsem fookus

ja sisu võib ettevõtete tegevusvaldkonna tõttu oluliselt erineda. Üldistatult võib seda auditit

nimetada ka kemikaaliauditiks. Määruses ning auditi metoodilises juhendis on kasutatud

mõistet ohtlikud ained, kuna see on kooskõlas valdkonda reguleerivates ELi õigusaktides

sätestatud mõistetega. Audiitorite koolitus ohtlike ainete kasutamisega seotud auditite

tegemiseks toimub kliimaministri käskkirja nr 361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja

koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ kaudu. Auditi metoodilise juhendi

„Nõuded ohtlike ainete kasutamisega seotud auditile“ lõplik versioon töötatakse välja koostöös

rakendusüksusega ning ohutu materjaliringluse toetusmeetme töörühmaga. Metoodiline juhend

lähtub muuhulgas Euroopa Komisjoni teatises „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia.

Mürgivaba keskkonna loomise suunas (COM(2020) 667)“ välja toodud suundadest, näiteks

ohutuks ja kestlikuks kavandatud ainete, materjalide ja toodete väljatöötamise raamistikust.

Auditi metoodilise juhendi keskpunktis on ohutu materjaliringluse investeeringuvajaduste

väljaselgitamine, lähtuvalt ELi kestlikkust toetava kemikaalistrateegia suundadest. Lõplik

4 Klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse (EÜ) nr 1272/2008 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=celex%3A32008R1272.

5

metoodiline juhend avalikustatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse koduleheküljel enne

toetuse taotlusvooru avanemist.

Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning seatakse oodatav tulemus.

Lõige 1 sõnastab toetuse andmise eesmärgi, määramata täpselt toetatavat tegevust. Meetme

üldine eesmärk on suurendada Eestis ringlusse võetava materjali hulka, vähendades

materjalides ja toodetes selliste ainete sisaldust, mis takistavad hiljem materjalide

ringlussevõttu (ohutu materjaliringluse edendamine). See tähendab ohtlike ainete asendamist

selliste ainetega, millel puudub või on vähenenud keskkonnamõju.

Rohelise ning jätkusuutliku ringmajandusega Euroopa loomisel on väga oluline roll

kemikaalidel, mis on vähese süsinikdioksiidiheitega, saastevaba ning energia- ja

ressursitõhusate tehnoloogiate, materjalide ja toodete üheks alusteguriks. Sellest tulenevalt

võttis Euroopa Komisjon rohelise kokkuleppe raames ning nullsaaste eesmärgi saavutamiseks

14. oktoobril 2020. aastal vastu kestlikkust toetava Kemikaalistrateegia, mille eesmärk on

kaitsta kodanikke ja keskkonda paremini kahjulike kemikaalide eest ning edendada

innovatsiooni, soodustades ohutumate ja keskkonnahoidlikumate kemikaalide kasutamist.

Strateegia kohaselt on ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks ning erinevate materjalide

ümbertöötlemise ja taaskasutamise hõlbustamiseks oluline asendada või vähendada ohtlike

kemikaalide ja muude lisaainete sisaldust materjalides ja toodetes.

Ohutu materjaliringluse edendamiseks on oluline toetada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja

uuendustööd, et tagada kooskõla ELi kemikaalistrateegiast tulenevate uute algatuste ja

suundadega ning teiste ELi roheleppe algatustega ja rahvusvaheliste arengutega. Sellised ELi

tasandi arengusuunad toetavad tervikuna ohutu materjaliringluse poole liikumist, kuid nõuavad

samas ettevõtetelt ka uusi lähenemisi. Näiteks ELi tasandil tuleb lähiaastatel tööstusheite

direktiivi muudatusega seoses ettevõtetel suuremat tähelepanu pöörata kohustusele leida

kasutatavatele ohtlikele ainetele asendusi ning ELi kestlike toodete määruse järgi hakkab

digitaalsetel tootepassidel olema teave probleemsete ainete kohta. Lisaks on Euroopa Komisjon

välja töötanud põhimõtted selle kohta, millised on olulised kasutusalad5, kus erandina on

tulevikus lubatud selliste ohtlike ainete kasutus, mida mujal piiratakse. Samuti on Euroopa

Komisjon ELi kemikaalistrateegia põhjal välja töötanud ohutuks ja kestlikuks kavandatud

kemikaalide ja materjalide kontseptsiooni raamistiku.6

ELi uute lisanduvate poliitikasuundade tõttu on ohutu materjaliringluse kontseptsiooni

edendamisel Eesti ettevõtete toetamine oluline. Tagada tuleb kemikaalide, materjalide, toodete

ja tehnoloogiate areng, mis võimaldavad kiirendada üleminekut ringmajandusele (tagades

kestlikud ja ringlusse võetavad materjalid) ja hoida ära kahju inimeste tervisele ja keskkonnale

kogu materjali elutsükli jooksul. Seetõttu peab määrusekohane tegevus soodustama ohtlike

ainete kasutamise ja asendamise analüüside tegemist ettevõtetes.

Ohtlike ainete vähendamist materjalides näevad ette mitmed strateegiad ja arengudokumendid.

Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ näeb ette, et aastaks 2050 on Eesti

konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on

tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste

põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada.

5Euroopa Komisjoni pressiteade oluliste kasutusalade kontseptsiooni väljatöötamise teemal

https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_24_2151. 6Euroopa Komisjoni senine töö ohutuks ja kestlikuks kavandatud kemikaalide ja materjalide raamistiku teemal

https://research-and-innovation.ec.europa.eu/research-area/industrial-research-and-innovation/key-

enabling-technologies/chemicals-and-advanced-materials/safe-and-sustainable-design_en.

6

Eesmärkide saavutamiseks tuleb suurendada materjalide ringlussevõttu ja teisese toorme

kasutust, soodustades keskkonnakestlike tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtmist.

Kestliku ja teadliku tootmise, jäätmetekke vältimise, ohutu materjaliringluse ning

jäätmekäitlusest tulenevate mõjude vähendamise inimesele ja keskkonnale toob eesmärkidena

välja ka Riigi jäätmekava 2023–2028. Näiteks tuleb jäätmekava kohaselt parandada

jäätmekäitluses ohtlike ainete tuvastamise ja käitlemise võimekust, et tagada ohutu

materjaliringlus. Riigi jäätmekava toob veel välja, et teadlikkuse tõstmine selles valdkonnas on

väga oluline tagamaks meile kõigile ohutum keskkond. Selle saavutamiseks on suurima mõjuga

tegevuseks tootearenduse soodustamine ja toetamine ohtlike ainete kasutuse vähendamiseks,

mistõttu on oluline riigil välja töötada meetmed ja suunata sellesse valdkonda ka

investeeringud. See tähendab, et tuleb edendada tootearendust ohtlike ainete asendamiseks

tootmisprotsessides ja toodetes. Lisaks tuleb toetada tootmisettevõtteid, kes vähendavad oma

tootmises ohtlike kemikaalide kasutust asendades need vähem ohtlikega. Seega on toetusmeede

oluline ka Riigi jäätmekava täitmiseks. Strateegilises vaates teema kajastatud ka „Rahvastiku

tervise arengukavas 2020–2030“. See arengukava toob kemikaalide ohutuse ja riskide

vähendamise prioriteetidena sekkumiste puhul välja ohtlike kemikaalide ohutumate

alternatiividega asendamise ja parima tehnoloogia kasutamise soodustamise ning tootearendust

ja innovatsiooni soodustavate võimaluste analüüsimise.

Lõikes 3 kirjeldatakse meetme nimekirja väljundnäitajasse panustamist.

Näitajate sisu ja aruandluse tingimused on detailselt kirjeldatud perioodi 2021–2027 näitajate

metoodikas.

7

Kuna tegu on uue toetusmeetmega, mida eelmisel struktuurivahendite perioodil ei rakendatud,

siis on ette nähtud, et aastaks 2029 peab olema vähemalt viis ettevõtet saanud meetmest toetust

auditi tegemiseks. Märtsis 2024 saatis Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusmeetme

võimalikule sihtrühmale küsimustiku ohutu materjaliringluse auditi ja investeeringute huvi ja

vajaduse väljaselgitamiseks. Valikvastustega küsimustik saadeti erialaliitudele palvega see oma

liikmetele edastada ning eraldi ka keskkonnakompleksloaga ettevõtetele. Küsimustikule laekus

28 vastust. Vastanutest 18 märkisid, et ohtlike ainete audit oleks nende ettevõttes kasulik.

Samas ei ole teada, kui palju ettevõtteid reaalselt ohtlike ainete auditi tegemiseks toetust

taotlema tuleb. Ohtlike ainete asendamisega seotud tegevuste puhul märkis 15 ettevõtet, et

näevad võimalikku investeeringuvajadust. Ohtlike ainete tuvastamise ja asendamise teemaline

toetusmeede on võimaliku sihtrühma jaoks uudne ning sihtrühmalt tagasiside kogumine ei ole

andnud ühest selget arusaama võimaliku taotlejate arvu kohta. Seega ei ole praeguses etapis

võimalik hinnata ka seda, kui paljud ettevõtted pärast ohtlike ainete auditi tegemist soovivad

investeeringumeetmest toetust taotlema tulla. Seetõttu on hinnanguline sihttase aastaks 2029

minimaalselt toetada viit ettevõtet ohtlike ainetega seotud auditi tegemisel.

Kuna ohtlike ainete auditi maksumuse puhul ei ole võimalik aluseks võtta juba välja töötatud

ettevõtete ressursitõhususe auditi ühikhinna maksumust, siis ei ole praegu võimalik hinnata

auditite maksumust. Siiski tõi meetme sihtrühm töörühma kohtumisel välja, et auditi maksumus

hakkab oluliselt sõltuma ka sellest, kui kaugele lähevad auditi tegevused. Näiteks, kui auditist

selgub, et ettevõte kasutab ohtlikke aineid, mida oleks võimalik asendada, siis asenduseks

sobilike alternatiivide otsimisel auditi käigus võib audit väga mahukaks ja kulukaks kujuneda.

Perioodi 2021–2027

rakenduskava

väljundnäitaja

nimetus ja mõõtühik

Algtase

ja

aasta

2024

vahesiht

-tase

2029

sihttase

(minim

aalne)

Selgitav teave

Ringmajanduses

toetatavad ettevõtjad

(ettevõtjad)

Ei

kohaldu

0 5 Rahalist toetust saanud

unikaalsete ettevõtete arv.

Näitajasse arvestatakse kõiki

ettevõtjaid konkurentsiseaduse

järgi, kes saavad rahalist toetust

PO2 erieesmärk (vi) tasandil.

Ettevõtjad registreeritakse

projektide tasandil ja sisestatakse

SFOSi. Ettevõtja käesoleva

näitaja tähenduses on äriühing,

füüsilisest isikust ettevõtja või

muu majandus- või

kutsetegevuses osalev isik või

juriidiliseks isikuks mitteolev

ühendus või ettevõtja huvides

tegutsev isik. Kui riik, kohaliku

omavalitsuse üksus, avalik-

õiguslik juriidiline isik või muu

haldusülesandeid täitev isik

osaleb kaubaturul, loetakse teda

käesoleva näitaja arevstamisel

ettevõtjaks. Saavutustaset

raporteeritakse pärast projekti

tegevuste lõpetamist

lõpparuandega.

8

Samas on selle sekkumise raames planeeritud ka investeeringumeede, mis aitab auditi

soovitustest tulnud investeeringuid teha. Koostöö sihtrühmaga on näidanud, et huvi ja

valmisolek ohtlike ainetega seotud auditi soovituste põhjal hiljem investeeringuid teha on

olemas. Siiski on oluline välja tuua, et ka ohtlike ainete auditi tegemine ilma sellele järgneva

toetusmeetme abil tehtava investeeringuta saab olla vajalikuks panuseks ringmajanduse

korraldamisse, mille osa on ohutu materjaliringluse edendamine. Ohtlike ainetega seotud

auditid saavad ka eraldiseisvalt olla ettevõtete jaoks väärtuslikuks sisendiks ringmajandust

edendavate otsuste tegemisel.

Pärast toetusmeetme avamist, kui on täpsemalt teada reaalne taotlejate huvi ja auditite

maksumus, on võimalik toetatavate ettevõtjate näitajat näitajate metoodikas suurendada. Kuigi

auditite kogumaksumuseks on planeeritud praegu 1 043 204 eurot, on vajaduse korral võimalik

eelarve suunata kõnealuses sekkumises ringi, kui selgub, et ettevõtete huvi toetusmeetme vastu

on liiga kesine.

Lõigetes 3 ja 4 kirjeldatakse „Eesti 2035“ sihti, millesse määruses kirjeldatud toetatav tegevus

panustab. Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid. Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a

otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“)

aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse

suhtes“ eesmärkide saavutamisse.

Kliima ja keskkonnahoid on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad

ringmajandusele ülemineku edendamisse. Toetuse andmise üldine eesmärk on suurendada

Eestis ringlusse võetava materjali hulka ning toetuse abil tehtavad auditid loovad eeldused

ringlussevõttu takistavate ohtlike ainete asendamiseks toodetes/materjalides. Auditi

koostamisega luuakse eeldused ettevõtete arendustegevusteks ohtlike ainete asendamiseks.

Projekt panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „ringleva materjali määr“. Näitaja on ka valitsuse

tegevusprogrammi mõõdik. Näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu

materjalikasutuses. Info sihi ja näitaja kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).

Mainitud Eesti 2035 näitajasse panustab sekkumine tervikuna, kuna selle eesmärk on luua

võimalused materjaliringluse suurendamiseks, tagades ohtlike ainete asendamise/tuvastamine

materjalides. Rakendusüksus märgib SFOSis määrusele vastava projekti näitajasse panustajaks.

Võrdsed võimalused. Toetatavad tegevused (toetatakse ohtlike ainete kasutamisega seotud

auditi tegemist) ei ole oma iseloomu tõttu seotud horisontaalse põhimõttega „võrdsed

võimalused“. Projekti elluviimisel, sh projekti teavitustegevustes, järgitakse Euroopa Liidu

põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigusi.

Sooline võrdõiguslikkus. Toetatavatel tegevustel (toetatakse ohtlike ainete kasutamisega

seotud auditi tegemist ) puudub puutumus horisontaalse põhimõttega „sooline võrdõiguslikkus

tegevuste iseloomu tõttu. Projekti elluviimisel, sh projekti teavitustegevustes, järgitakse

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigusi.

Ligipääsetavus. Toetatavatel tegevustel (toetatakse ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi

tegemist ) puudub puutumus horisontaalse põhimõttega „ligipääsetavus“ tegevuste iseloomu

9

tõttu. Projekti elluviimisel, sh projekti teavitustegevustes, järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste

hartas nimetatud põhiõigusi.

Regionaalarengu eesmärke peetakse silmas meetme rakendamisel. Perioodi 2021–2027

raames on Kliimaministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse ühine eesmärk tagada, et vähemalt 40%

ettevõtlustoetustest läheb väljaspoole Tallinna ja Tartu regioone, toetades sellega Eesti

majanduse regionaalset tasakaalustamist ja keskkonnasõbralikku arengut. Eelmisel

struktuurivahendite perioodil sellist toetusmeedet ei olnud, mis toetaks ettevõtetes ohtlike

ainete auditi tegemist. Kuid eelneva perioodi sarnase toetusmeetme andmestikust (allikas:

Struktuuritoetuse registri aruandlussüsteem) nähtub, et ressursiauditi (mis võiks olla sobivaks

võrdluseks ohtlike ainete auditile) toetused jagunesid maakondadesse valdavalt korrelatsioonis

töötleva ja mäetööstuse ettevõtete arvuga maakonnas (v.a Harju- ja Ida-Virumaal) ning

Harjumaa ja Tartumaa ettevõtjate toetatud projektide arv ja toetusmaht jäid 40% piiresse kõigist

toetatud projektidest ja kogu toetusmahust. Seega võib hinnata, et täiendavate regionaalsete

sekkumiste rakendamine ei ole otseselt vajalik. Märtsis 2024, konsulteeriti ohtlike ainete auditi

toetusmeetme võimaliku sihtrühmaga küsimustiku kaudu, et selgitada nende huvi ja vajadusi

sellise auditi ja hiljem investeeringute teemal. Selle küsimustiku vastustest ei selgunud ka eri

regioonide eristamise vajadus. Küsimustik oli üle-eestiline, kuna toetuse sihtrühma kuuluvad

ettevõtted võivad asuda kõigis Eesti regioonides.

Projekt panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta

EL 27 keskmisest“. Info sihi ja näitaja kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOS).

Osa toetustest suunatakse ka Harjumaale, need projektid sellesse näitajasse ei panusta.

Paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ning rakendusasutus Kliimaministeerium.

Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr.

Paragrahvi 5 lõigetes 1–3 sätestatakse tegevused, mida määruse raames toetatakse. Ettevõttele

antakse toetust ülevaatliku või detailse ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi tegemiseks.

Audit tuleb koostada vastavalt metoodilisele juhendile „Nõuded ohtlike ainete kasutamisega

seotud auditile,“ mis on avalikustatud rakendusüksuse ehk Keskkonnainvesteeringute Keskuse

koduleheküljel.

Ülevaatlik audit on suunatud kõigile ettevõtetele ning võib kasulik olla näiteks ettevõtetele, kes

enda tegevusi otseselt ohtlike ainetega seotuks ei pea. Ülevaatlik audit käsitleb ohtlike ainete

kasutamist ettevõtetes ning aitab tuvastada ettevõtte seost ohtlike ainetega lähtudes selle

tegevusvaldkonnast (nt kas ettevõte on allhankija, tootja, milliste toodetega ettevõte tegeleb

vms). Samuti annab see ülevaate, kas ja kui tõhusalt ettevõte täidab talle kehtivaid ohtlike ainete

kasutamise nõudeid. Ülevaatliku auditi objekt on üldjuhul terve ettevõte. Ülevaatlik audit on

edaspidi aluseks investeeringute tegemiseks kogumaksumusega kuni 200 000 eurot sama

sekkumise investeeringuprojektide korral.

Detailne audit on suunatud ettevõtetele, kelle puhul on juba tuvastatud selgem vajadus leida

võimalused ohtlike ainete vähendamiseks, asendamiseks ja/või ringmajandusse suunamiseks.

Detailses auditis analüüsitakse süvitsi ettevõtte võimalusi ohtlike ainete kasutust vähendada või

vähemohtlikega asendada ning seda, kas ja milliseid investeeringuid on selleks vaja teha.

Detailse auditi objekt võib olla terve ettevõte või ettevõtte mõni etapp, tööprotsess, üksus vms.

Juhul, kui ettevõte otsustab teha ülevaatliku auditi ning soovib seejärel läbi viia ka detailse

auditi, toetatakse detailse auditi etapis vaid nende auditi osade tegemist, mis ülevaatlikus etapis

veel kaetud ei olnud. Kuna detailne audit sisaldab ka neid teemasid, mis on ülevaatlikus auditis

juba kaetud, siis kaks korda ülevaatliku etapi tegemist ei toetata. See tähendab, et pärast

ülevaatliku auditi tegemist peab ettevõte detailse auditi tegemiseks pakkumiste küsimisel olema

valmis jagama ka seda osa, mis ülevaatliku auditi raames juba tehtud on (et saada pakkumised

10

ainult detailse auditi punktide koostamiseks).

Ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi koostamisel tuleb arvestada, et määruse „Ohutu

materjaliringluse investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

alusel ei toetata investeeringuid taristule, mis ei vasta kliimakindluse nõudele. Euroopa Liidu

struktuurivahendite kasutust reguleeriva ühissätete määruse7 järgi on kohustuslik tagada

kliimakindlus taristuinvesteeringutel, mille kestvus on vähemalt viis aastat. Kliimakindluse

tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja

et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2030. aastaks

saavutatava kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgiga ning 2050. aastaks saavutatava

kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamise hindamiseks, millele vastav nõue

kehtib, tuleb taristu kliimakindluse hindamine läbi viia Ühendmääruse lisa 3 kohaselt, valides

kas A või B versiooni. Auditi koostamise käigus tuleb seda nõuet arvestada.

Lõike 4 järgi rakendub meetmele horisontaalse põhimõttena „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte,

mille järgi toetatavad tegevused ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki.

Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse

(EL) 2021/1060 artiklis 9 sätestatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Seda põhimõtet tuleb

tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088

(ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43, edaspidi taksonoomiamäärus), artikli 17 tähenduses. Selles

artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue

keskkonnaeesmärgi saavutamisele.

Selleks, et meede vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav tegevus kahjustada

järgmisi keskkonnaeesmärke:

1) kliimamuutuste leevendamine: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta

kliimamuutuste leevendamist, sest toetuse kasutamise käigus valmivad ohtlike ainete

kasutamisega seotud auditid, mille koostamisel ei teki olulist kasvuhoonegaaside heidet.

Ohtlike ainete kasutamisega seotud audit pakub ettevõttele võimalused ohtlike ainete

kasutusega seotud tegevusi paremini planeerida. Ohtlike ainete kasutamisega seotud auditites

pakutud lahenduste rakendamisega võib tõenäoliselt väheneda ka ettevõtte kasvuhoonegaaside

heide;

2) kliimamuutustega kohanemine: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta

kliimamuutustega kohanemist. Toetuse kasutamise käigus koostatakse ohtlike ainete

kasutamisega seotud auditid, mille raames esitatakse võimalikud ohtlike ainete vähendamise,

asendamise jms lahendused, mida on otstarbekas ettevõtetes rakendada;

3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: määruse raames toetatavad tegevused

ei kahjusta seda eesmärki, sest toetuse kasutamise käigus valmivad ohtlike ainete kasutamisega

seotud auditid. Nende koostamine pole otseselt seotud vee- ja mereressursside kasutamise ega

kaitsega, kuid ohtlike ainete kasutamisega seotud auditites antud ülevaade ja pakutavad

lahendused võivad aidata vähendada ohtlike ainete mõju vee- ja mereressurssidele;

4) ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: määruse raames

toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, sest toetuse kasutamise käigus valmivad

ohtlike ainete kasutamisega seotud auditid. Ohtlike ainete kasutamisega seotud auditites

antakse ülevaade ja pakutakse võimalused materjalides ja toodetest selliste ohtlike ainete

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid, ELT L 317, 9.12.2019, lk 1–16: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1060.

11

asendamiseks, mis takistavad hiljem materjali ringlussevõttu. Seega toetavad tegevused

ringlussevõtu edendamist;

5) saastuse vältimine ja tõrje: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki,

sest toetuse kasutamise käigus valmivad ohtlike ainete kasutamisega seotud auditid. Nende

koostamine pole otseselt seotud saastuse vältimisega ega tõrjega, kuid ohtlike ainete

kasutamisega seotud auditites pakutud lahenduste rakendamisega väheneb võimalus õhu-, vee-

või pinnasesaaste tekkimiseks, kuna tähelepanu pööratakse ohtlike ainetega seotud

protsessidele, materjalidele ja toodetele;

6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: määruse raames toetatavad tegevused ei

kahjusta seda eesmärki, sest toetuse kasutamise käigus valmivad ohtlike ainete kasutamisega

seotud auditid, mille koostamisel pole otsest mõju elurikkusele ega ökosüsteemidele. Ohtlike

ainete kasutamisega seotud auditites antakse ülevaade ja pakutakse võimalused, kuidas

ettevõtte tegevuse mõju elurikkusele ning ökosüsteemidele oleks vähim.

Auditis väljatoodud tegevus ei tohi oluliselt kahjustada ühtegi keskkonnaeesmärki. Kui auditis

tuuakse välja soovitusi, peab arvestama, et need vastaksid „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.

Näiteks ohtlike ainete asendamisega seotud protsesside muutmisel peab jälgima, et

muudatusega ei kaasneks protsessi mõnes muus osas suuremat keskkonnasaastet. Selle määruse

väljatöötamisel tehtud „ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusel võib järeldada, et määrusega

toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Paragrahvi 6 lõigetes 1-3 sätestatakse toetuse riigiabina ja vähese tähtsusega abina andmise

nõuded.

Paragrahvis 7 kehtestatakse abikõlblikud kulud.

Lõikes 1 sätestatakse, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse ja

eelnõukohases määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

Lõikes 2 määratakse abikõlblikeks nende tegevuste kulud, mis on kirjeldatud eelnõu §-s 5,

saavutavad tulemused, nagu kirjeldatud eelnõu §-s 3, jäävad §-s 9 sätestatud piirmääradesse

ning vastavad otsusele, mis tehti taotluse rahuldamisel.

Lõike 3 punktides 1 kuni 5 määratakse, millisteks tegevusteks toetust ei anta. Muuhulgas ei

anta toetust tegevusteks, millega alustati enne taotluse esitamist. See nõue tagab, et toetatakse

projekte, mida ilma toetuseta poleks tehtud, ning et toetuse saajal polnud võimalust tegevusi

toetuseta ellu viia.

Lõikes 4 sätestatakse, et kavandatavat tegevust ei tohi alustada ega sellega seotud siduvaid

kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise kalendripäevale järgneval päeval.

Paragrahv 8 sätestab määruse raames toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Lõige 1

sätestab ajaraami projekti abikõlblikkusele ja lõige 2 projekti kestuse.

Lõige 3 kirjeldab projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust ning tingimusi.

Paragrahv 9 seab määruse raames antava toetuse piirsumma ja osakaalu.

Lõikes 1 märgitakse, et toetus makstakse välja kindlasummalise makse alusel.

Lõikes 2 kehtestatakse toetuse osakaal auditi maksumusest.

Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“.

Meede

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

ELi toetuse

eelarve

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering

Kogu-

maksumus

12

Ringmajanduse

korraldamine

Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega

seotud kahjude

vähendamise

toetamine ning

vastavate

erialaekspertide

koolitus; tööstuse ja

teenindussektori, sh

VKEde energia- ja

ressursitõhususe

suurendamine ja

auditite toetamine;

jäätmetekke ja

pakendamise

vältimine ja

vähendamine,

toodete

korduskasutuse

edendamine;

jäätmete liigiti

kogumise

infrastruktuuri

toetamine;

ringlussevõtu võime

suurendamine ja

ohutu

materjaliringluse

tagamine

111 028 963,0 2 122 758 118 500 000 231 651 721

Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise number on 21.2.4.15, rahastatud tegevuste

detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina. ELi toetusest on planeeritud kasutada reaalselt

8 000 000 eurot, kogumaksumus 16 691 264 eurot. Meetme nimekirjas on ringmajanduse

korraldamisel Euroopa Liidu toetuse protsent 47,93.

Sekkumine: Ringlussevõtu võimekuse

tõstmine ja ohutu materjaliringluse

tagamine (avatud taotlemine, määrused)

ELi toetuse

eelarve eurodes

Oma-

finantseering

eurodes

Kogumaksumus

eurodes

Tegevus: ohutu materjaliringluse

auditite ja investeeringute toetamine 8 000 000 8 691 264 16 691 264

a) TAT määrus – audit 500 000 543 204 1 043 204

b) TAT määrus – investeering 7 500 000 8 148 060 15 648 060

Tegevus: jäätmete ringlussevõtu

toetamine TAT määrus- investeeringud 14 000 000 11 661 678 25 661 678

13

Meetme nimekirjas on ringmajanduse korraldamisel Euroopa Liidu toetuse protsent keskselt

47,93. ELi toetuse protsent on arvestuslikult 47,9292631352473 ning omafinantseeringu

protsent on 52,0707368647527. Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev

planeeritust. Kui kasutatakse väiksema toetuse protsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises

sekkumises toetuse osakaalu (kogusumma on sekkumistes paigas).

Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse korraldamise osa eelarve jaotuse

vajadus on alljärgnev.

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

EL toetuse

eelarve

EL

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogu-

maksumus

Ringmajanduspõhis

te tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega

seotud kahjude

vähendamise

toetamine ning

vastavate

erialaekspertide

koolitus 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117

a) TAT käskkiri

teavitus/koolitus 2 850 000 85% 502 941 0 3 352 941

b) TAT käskkiri

pärandmõjud

(toorme allikate

taastamine) 1 650 000 85% 291 176 0 1 941 176

c) TAT määrus

avatud taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000

Tööstuse ja

teenindussektori, sh

VKE-de energia- ja

ressursitõhususe

tõstmine ja auditite

toetamine: 34 500 000 33,33% 0 69 000 000 103 500 000

a) TAT määrus -

ressursiaudit 1 000 000 33,33% 0 2 000 000 3 000 000

b) TAT määrus -

investeering 33 500 000 33,33% 0 67 000 000 100 500 000

Jäätmetekke ja

pakendamise

vältimine ja

vähendamine,

toodete

korduskasutuse

edendamine

(määrus) 10 000 000 50% 0 10 000 000 20 000 000

14

Jäätmete liigiti

kogumise

infrastruktuuri

toetamine

(sekkumise number

on 21.2.4.14). 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662

a) TAT käskkiri

(riigi poolt vajaliku

taristu arendamine) 740 769

47,93% 804 778 0 1 545 547

b) TAT avatud

taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116

Ringlussevõtu

võimekuse tõstmine

ja ohutu

materjaliringluse

tagamine (avatud

taotlemine, määrus) 22 000 000 52% 352942 20 000 000 42 352 942

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele

Paragrahvi 10 lõigetes 1 kuni 3 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Samas on seal ka

välistused, millistel juhtudel toetust pole võimalik saada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/10588, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) ja

Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud tegevustele.

Lõikes 1 on välja toodud, et taotleja võib olla äriühing, kes oma tootmises, tegevuses, või

teenuse pakkumisel kasutab ohtlikke aineid, või kes kasutab ohtlikke aineid sisaldavaid

komponente. Võimalikke taotlejaid ei ole detailsemalt piiritletud, kuna pea kõik ettevõtted

kasutavad oma teenuste või toodete pakkumiseks ja tegevuste elluviimiseks kemikaale

(ohtlikke aineid) ning seda ka juhul, kui ettevõte ise ei pea oma tegevust kemikaalidega seotuks.

Ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi tegemine on soovitatav kõigile ettevõtetele sõltumata

suurusest ja tegevusalast. Kuna ohtlike ainete kasutamise ja käitlemisega seotud nõuded

puudutavad ka ettevõtteid, kus selliste ainete kasutus on väike, on auditi tegemine väga

soovitatav ka ettevõtetel, mis ei pea end otseselt kemikaalide tootmise, käitlemise või

kasutamisega seotuks.

Märtsis 2024 võimalikule toetuse huvirühmale saadetud küsimustikust ei selgunud, milline

oleks kitsamalt see sihtrühm, kellele toetuse peaks suunama, et see kõige suuremat mõju omaks.

Kuna siiani ei ole selle toetusmeetme puhul sihtrühma poolt ka selget soovi tulnud fookuse

kitsamalt seadmiseks, on mõistlik esialgu sihtrühm hoida avatud ja laiemana. Sihtrühmaks on

ainult äriühingud, kuna sekkumise eesmärgiks oleva ohutu materjaliringluse edendamiseks

vajalikke investeeringuid teevad ettevõtted, mitte näiteks kohalikud omavalitsused ja

mittetulundusühingud.

Paragrahvi 11 punktides 1–2 sätestatakse toetuse taotleja kohustused.

Taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele kõikidest muudatustest esitatud

informatsioonis, mis mõjutab toetuse andmise otsust. Info, mille põhjal otsus langetatakse, peab

olema võimalikult asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tagasinõudeid.

Paragrahvi 12 lõigetes 1 kuni 3 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele.

Lõike 2 punktides 1 kuni 17 kirjeldatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus

sisaldama. Kirjas peab olema ka eesmärk, mida soovitakse toetuse abil saavutada, ning

tegevuste kirjeldus, mida toetuse abil tehakse. Taotlusesse tuleb lisada ka taotleja kinnitus, mis

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2021/1058/oj.

15

näitaks, et kõik esitatud andmed on õiged. Juurde tuleb panna ka kõik vajalikud

lisadokumendid. Taotleja esitab kinnituse, et projekti tegevuste elluviimisel arvestab kõikide

asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktidega. See hõlmab muuhulgas ka seda, et toetatavad

tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL)

2021/1060 artiklis 9 sätestatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Rakendusüksus lisab e-

toetuste keskkonda sellised kinnitused, mis kohalduvad kõikidele taotlejatele ühtemoodi,

näiteks § 12 lõike 2 punkt 7.

Lõikes 3 on täpsustatud hinnapakkumustega seotud nõudeid.

Hinnavõrdluse tegemiseks kindlasummalise makse määramiseks on vaja võrreldavaid

hinnapakkumusi üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust

koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikult taasesitataval vormil. Taotleja peab olema teinud

piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumiste saamiseks, millega tagada konkurentsi

ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab

tõendada võrreldavate pakkumistega. Ühe ettevõtte esitatud pakkumusega ei saa piirduda (sh

juhtudel, kus pakkujad on näiteks pakkumiste esitamisest loobunud). Seejuures on oluline, et

pakkumuste võtmise protsess on selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt

aega ning taotleja on selle dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike

projekti auditite raames).

Ühesuguse lähteülesande koostamisel tuleb arvestada, et täpsemad nõuded, millele audit peab

vastama, seatakse metoodilise juhendi „Nõuded ohtlike ainete kasutamisega seotud auditile“

järgi. Audiitoreid, kes oleksid asjakohase ettevalmistusega ohtlike ainete auditite tegemiseks,

hakatakse koolitama kliimaministri käskkirja nr 361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja

koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ rakendamise raames. Ohtlike ainetega

seotud auditite teostajate koolitus on planeeritud läbi viia 2025. aasta esimeses kvartalis.

Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise protsessi.

Paragrahv 13 kirjeldab taotlusvooru avamist puudutavaid tegevusi.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht, kes

annab selle info edasi rakendusüksusele.

Lõikes 2 sätestatakse, et vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks

tootmisüksustesse väljaspoole Tallinna ja Tartu regioone, arvestades Vabariigi Valitsuse

tegevusplaani ülesandega suunata „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete

puhul vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone.

Lõikes 3 kirjeldatakse avalikkuse teavitamist taotlusvooru avamisest. Rakendusüksus kuulutab

taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis.

Paragrahv 14 sätestab toetuse taotlemise tähtaja ja taotlemise viisi.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusi antakse jooksva taotlusvooru kaudu. Taotlusvooru

peatamisest ja lõpetamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.

Lõikes 2 nõutakse, et taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruse

§-s 12 sätestatud tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub

taotluste vastuvõtu alguse päevale ühendmääruse § 5 lõige 2.

Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi.

Paragrahv 15 kirjeldab detailsemalt toiminguid taotlusega.

Lõikes 1 määratakse, et taotluse vastuvõtmisele kohaldub ühendmääruse § 5.

Lõike 2 kirjeldatakse üldiselt taotluse menetlemise etappe.

16

Lõikes 3 sätestatakse, et taotlusi vaadatakse läbi esitamise järjekorras.

Lõikes 4 täpsustatakse tegevusi, mida tehakse taotluse läbivaatamisel.

Lõigetes 5 ja 6 antakse rakendusüksusele võimalus puuduste korral küsida taotlejalt selgitusi ja

lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, et otsus taotluse kohta oleks põhjalik ja kaalutletud.

Puuduste kõrvaldamiseks on taotlejale antud mõistlik aeg – kuni kümme tööpäeva.

Lõikes 7 kirjeldatakse, millal loetakse taotlus nõuetele vastavaks.

Lõikes 8 loetletakse, millistel juhtudel ei tunnistata taotlus nõuetele vastavaks.

Lõikes 9 sätestatakse, millal teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Lõikes 10 sätestatakse taotluse menetlemise tähtaeg ning tingimus, mil võib seda pikendada.

Paragrahvi 16 lõigetes 1–4 kirjeldatakse hindamiskomisjoni moodustamisega seotud tegevusi.

Paragrahvi 17 sätestatakse projektide hindamise ja valiku kriteeriumid ning -metoodika.

Projekti kooskõla ja mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide

saavutamisele kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus järgmisest:

1. Projekt peab olema kooskõlas riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkidega ning omama mõju

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitatakse

§-s 3 sätestatud näitajate kaudu). Valikukriteerium on täidetud, kui taotluse ja selle

lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud

toetuse andmise eesmärkidesse. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis on eespool

nimetatud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab projekti kooskõla riigi jäätmekava 2023–

2028 eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide

saavutamisele kinnitada (kooskõla kinnitatakse §-s 3 sätestatud näitajate kaudu). Info sel teemal

on välja toodud ka määruse paragrahvi 1 lõike 3 juures.

Riigi jäätmekavas 2023–2028 on ohutu materjaliringluse suurendamise eesmärkide

kirjeldamise juures toodud välja, et jäätmeteks muutunud tooted või nende osad/materjalid on

väärtuslik toore uue toote valmistamiseks, st jäätmete ringlussevõttu tuleb vaadata laiemalt ehk

see on eelkõige materjaliringlus. Toodete lihtsaks ringlussevõtuks peavad need olema vastavalt

disainitud.

Taotlus panustab sellesse eesmärki siis, kui taotluses märgitud toetavad tegevused on lubatud

määruse § 5 järgi ning taotlus panustab §-s 3 lõigetes 1 kuni 3 sätestatule. Rakendusüksus

kontrollib taotluses märgitud sisuliste tegevuste kooskõla eespool kirjeldatuga.

2. Projekti põhjendatus. Rakendusüksus loeb projekti põhjendatuks juhul, kui toetuse taotluses

kajastatud tegevused vastavad määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele ning toetuse

taotluse lisadokumendid kinnitavad selliste tegevuste nõuetekohase elluviimise võimalust.

Selle kriteeriumi raames hinnatakse, kas

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus;

2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad

saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende

sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi

soosivad;

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust.

3. Projekti kuluefektiivsuse kui valikukriteeriumi täitmise üle otsustamisel lähtub

rakendusüksus määruse § 12 lõikes 2 nimetatud taotluses sisalduvast infost. Kui taotleja on

esitanud rakendusüksusele nõutud info ja arvestanud määruses sätestatut, loeb rakendusüksus

17

projekti kuluefektiivseks, kui saadud taotleja info alusel on võimalik asuda põhjendatult

seisukohale, et kavandatav tegevus on määrusega kooskõlas.

4. Taotleja suutlikkust projekti ellu viia hindab rakendusüksus taotluses esitatud andmete

põhjal. Rakendusüksus loeb taotleja suutlikuks projekti ellu viima üksnes juhul, kui taotleja

vastab kõigile määruses taotlejale sätestatud nõuetele (nt nõuded taotlejale, taotlusele, taotleja

kohustused jms).

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Rakendusüksus loeb nimetatud valikukriteeriumi täidetuks üksnes juhul, kui toetuse taotluses

kajastatud teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab määruse § 3

lõikes 5 toodule. Rakendusüksus kontrollib taotluses toodud sisuliste tegevuste kooskõla §-s 3

lõikega 5 seletuskirjas toodud selgituste alusel.

Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksus rahastab projekti üksnes juhul, kui see vastab kõigile

lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumitele.

Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse taotlusi menetletakse ja rahastatakse nende esitamise

järjekorras. Rakendusüksus rahuldab samale paragrahvile vastavad toetuse taotlused osaliselt

või täielikult nende esitamise järjekorras kuni taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve

ammendumiseni. Taotluse osalise rahuldamise korral lähtutakse ühendmääruse § 9 lõikest 1.

Paragrahv 18 sätestab taotluse rahuldamise tingimused ja korra.

Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millal tehakse taotluse rahuldamise otsus.

Lõike 2 punktides 1 kuni 8 loetletakse taotluse rahuldamise otsuses olevaid toetuse saaja õigusi,

kohustusi ja tingimusi.

Lõige 3 toob välja, et taotluse rahuldamise otsuse lisad on taotlus ja selle kohta esitatud teave.

Lõikes 4 tuuakse välja, et rakendusüksus toimetab pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist

otsuse toetuse saajale kätte viie tööpäeva jooksul e-toetuse keskkonnas.

Paragrahv 19 sätestab taotluse rahuldamata jätmise täpsemad tingimused ja korra.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3

nimetatud juhtudel.

Lõikes 2 öeldakse, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui selles soovitud toetuse suurus ületab

meetme eelarve vaba jäägi või seda ei ole võimalik osaliselt rahuldada, nagu sätestatud

ühendmääruse § 9 lõikes 1.

Lõikes 3 kirjeldatakse rakendusüksuse õigusi juhul, kui taotlus ei vasta ühendmääruse § 9

lõikele 1.

Lõike 4 punktides 1 kuni 5 loetletakse andmed, mis pannakse kirja taotluse rahuldamata jätmise

otsuses.

Lõikes 5 sätestatakse viis, kuidas taotluse rahuldamata otsus taotlejale edastatakse.

Paragrahv 20 sätestab täpsemad tingimused, millal taotlus rahuldatakse osaliselt või

kõrvaltingimustega.

Lõikes 1 tuuakse välja, millal on taotluse osaline rahuldamine lubatud. See toimub vaid juhul,

kui saavutatakse toetuse andmise eesmärk. Vastasel juhul on risk, et toetussumma makstakse

välja asjata.

Lõikes 2 tuuakse välja, mis asjaoludel võib taotlust osaliselt rahuldada.

Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 järgi.

Lõikes 4 sätestatakse, millal saab taotluse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega. See

toimub ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 järgi.

18

Lõikes 5 kirjeldatakse juhtu, kui toetus on otsustatud tingimuslikult rahuldada. Sellisel juhul

saab taotleja toetust alles pärast seda, kui ta on täitnud rakendusüksuse poolt ette kirjutatud

tingimused.

Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse, millisel juhul muudetakse taotluse rahuldamise otsust ja

millal tunnistatakse see kehtetuks.

Paragrahv 21 kirjeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmise protsessi.

Lõikes 1 sätestatakse võimalused, mille alusel saab taotluse rahuldamise otsust muuta.

Lõike 2 sätestatakse, et toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse

rahuldamise otsuse muutmist, kui soovib pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi.

Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest, seda juhul, kui muutub oluliselt projekti oodatav tulemus.

Lõikes 4 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul peab rakendusüksus muutmise otsuse tegema.

Paragrahvi 22 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise

protsessi.

Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õiguseid ja kohustusi.

Paragrahvi 23 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Tuuakse välja,

et toetuse saaja peab alustama projektiga kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest.

Toetuse saaja kohustus on projekt taotluse alusel ellu viia, projekti tegevustega alustada kuue

kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates ning projekti tulemust taotluses kirjeldatud

viisil kasutada.

Eelnõu 8. peatükis kirjeldatakse aruannete esitamise protsessi.

Paragrahv 24 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist.

Lõigetes 1 kuni 5 sätestatakse, mida peab toetusesaaja aruandes kajastama, millal ja kuidas selle

esitama.

Eelnõu 9. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise tingimusi.

Paragrahvis 25 sätestatakse toetuse väljamaksmise tingimused.

Lõigetes 1 kuni 7 tuuakse välja toetuse maksmisega seotud üksikasjad.

Paragrahv 26 sätestab, millal võib rakendusüksus peatada toetuse maksmise menetlemise.

Seda tehakse ühendmääruse §-s 33 sätestatu põhjal.

Eelnõu 10. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja

vaideid.

Paragrahv 27 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse.

See tehakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34, 35, 37 ja 38

põhjal.

Paragrahvis 28 kirjeldatakse vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb esitada enne halduskohtule

kaebuse esitamist rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt.

4. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

19

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706),

samuti Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määrusega (EL) 2023/2831 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi ning üldise grupierandi määrusega (EL) nr

651/2014.

5. Määruse mõju

Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist. Määruse rakendamine ei too riigieelarvesse tulusid. ELi

2021–2027 vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste

ohtlike ainete sisalduse ja kasutuse vähendamiseks. Selleks on vaja hinnata süstemaatiliselt

ohtlike ainete kasutust ning analüüsi tulemusena koostada ettepanekud

investeeringuvajadusteks, mis aitaksid suurendada ringlussevõtuks sobiva materjali hulka ehk

edendaksid ohutut materjaliringlust. Määruse jõustumisega rahastatakse ettevõtete ohtlike

ainete kasutamisega seotud auditid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni

liikmetega ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu

saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu

juhtkomisjonile. Kooskõlastuselt tulnud tagasiside ja vastused on esitatud alljärgnevas tabelis.

20

Kooskõlastustabel

Märkus/ettepanek Kliimaministeeriumi vastus/tegevus

Märkuse esitaja: Rahandusministeerium

Palume eelnõu §-i 6 lisada tingimus, et

määrust ei kohaldata komisjoni üldise

grupierandi määruse artikli 1 lõige 4 punktis

a sätestatud juhul. Täpsemalt nõuab

nimetatud punkt, et abikavas peab olema

sõnaselgelt välistatud abi ettevõtjale, kellele

Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,

millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks

ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud

korraldus abi tagasimaksmiseks on

täitmata.

Arvestatud, täiendus lisatud. Lõige 2

täpsustatud järgevalt: sealhulgas taotlejale,

kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa

Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama

liikmesriigi antud abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja

ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud

seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

Palume eelnõu § 12 lg 2 punktis 15

kustutada tekstiosa „ja vähese tähtsusega abi

liik“, sest see pole enam asjakohane, kuna

eelnõu kohaselt on võimalik anda vaid ühte

liiki vähese tähtsusega abi (võrreldes

mitteametlikul kooskõlastamisel käinud

eelnõuga, mille kohaselt sai anda kolme liiki

vähese tähtsusega abi).

Arvestatud, vastav parandus tehtud.

Palume seletuskirjas (4. Eelnõu vastavus

ELi õigusele) kustutada viited komisjoni

määrustele (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr

717/2014, kuna neid määruseid eelnõu abi

andmise alustena enam ei maini.

Arvestatud, vastav parandus tehtud.

Palume täiendada seletuskirjas olevat § 23

selgitust lausega: „Juhul, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse tähenduses,

siis peab ta asjade, teenuste või ehitustööde

hankimisel lähtuma riigihangete seadusest.“

Osaliselt arvestatud. Selgitus: seletuskirja ei

ole vastavat lauset vaja lisada, kuna

kustutasime § 23 lg 2 ära viite

ühendmääruse § 11-le. Selle paragrahvi

viide oli eelnõusse ekslikult sisse jäänud.

Tegelikult ei ole see viide vajalik, kuna

projekte toetatakse kindlasummalise makse

alusel.

Märkuse esitaja: Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu § 2 sisustab punktides 5-7 terminid,

milles on viidatud ka juhenditele.

Normitehniliselt ei saa toetuse määrus

viidata otse juhenditele, vaid need peaksid

olema lisatud seletuskirja.

Näiteks punkt 5 võiks olla eelnõu tekstis

järgmises sõnastuses: "5) ohtlike ainete

kasutamisega seotud audit on süstemaatiline

protseduur, mis annab ettevõtetele ülevaate

nende tööprotsessides kasutatavatest ja/või

toodetes sisalduvatest ohtlikest ainetest,

Osaliselt arvestatud. Eelnõu § 2 punkti 5

selgitust muudetud lühemaks, vastavalt

ettepanekus toodud soovitusele. Viide EL

kestlikkust toetavale kemikaalistrateegiale

viidud seletuskirja. Eelnõu § 2 punkti 5

alles jäetud selgitus selle kohta, et auditi

sisule seab nõuded rakendusüksuse

kodulehel avalikustatud ja

rakendusasutusega kooskõlastatud

metoodiline juhend „Nõuded ohtlike ainete

kasutamisega seotud auditile.“ Viide

21

nende vähendamise ja asendamise ning

ringlusse võtmise võimalustest. Ohtlike

ainete kasutamisega seotud audit jaguneb

ülevaatlikuks ja detailseks auditiks".

Seletuskirja tuleks kanda järgnev selgitav

osa: "Auditi sisule seab nõuded

rakendusüksuse kodulehel avalikustatud ja

rakendusasutusega kooskõlastatud

metoodiline juhend „Nõuded ohtlike ainete

kasutamisega seotud auditile.“ Metoodiline

juhend lähtub muuhulgas Euroopa

Komisjoni teatises „Kestlikkust toetav

kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna

loomise suunas (COM(2020) 667)“ välja

toodud suundadest, näiteks ohutuks ja

kestlikuks kavandatud ainete, materjalide ja

toodete väljatöötamise raamistikust".

metoodilise juhendile, mille alusel auditeid

koostada tuleb, on ka artikkel 5 punktis 3.

Eelnõu ülejäänud paragrahvidest eemaldatud

viide metoodilisele juhendile. Kuna toetuse

saamise aluseks on metoodilise juhendi

„Nõuded ohtlike ainete kasutamisega seotud

auditile“ alusel koostatud aruanne, siis

peame oluliseks, et määruses oleks sisulises

osas üks kord siiski viide sellele juhendile

välja toodud. Seetõttu jätsime viite juhendile

nii mõistete selgitusse, kui paragrahv 5

punkt 3 juurde.

Lisada § 2 uus punkt 11, milles

defineeritakse väike ja keskmise suurusega

ettevõtja.

Nt väikeettevõtja all mõistetake ettevõtjat,

kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas

väikese suurusega ettevõtjale sätestatud

kriteeriumidele ja keskmise suurusega

ettevõtja all ettevõtjat, kes vastab üldise

grupierandi määruse I lisas keskmise

suurusega ettevõtjale sätestatud

kriteeriumidele.

Arvestatud, lisatud.

Täiendada § 6 lg 3 p 6 sõnastust "6) toetuse

andja säilitab andmeid riigiabi või vähese

tähtsusega abi andmise kohta kümme

aastat alates käesoleva  määruse

alusel  viimase riigiabi või vähese tähtsusega

abi andmisest, milleks loetakse taotluse

rahuldamise otsuse kuupäev." Veel parem

oleks see punkt sõnastada lõikena 4.

Arvestatud, täiendused lisatud.

Lisada § 10 lõige 4: "Toetust ei anta riigiabi

või vähese tähtsusega abi saajale, kellele

Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,

millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks

ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud

korraldus abi tagasimaksmiseks on seni

täitmata."

Põhimõtteliselt arvestatud, aga vastav

täiendus tehtud § 6 lg 2, lisades sinna

järgneva: sealhulgas taotlejale, kellele

Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu

eelneva otsuse alusel, millega sama

liikmesriigi antud abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja

ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud

seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

Eelnõu § 11 punktiga 2 pannakse taotlejale

kohustus tagada, et ülevaatlik ja detailne

audit ning nende aruanne vastavad

metoodilisele juhendile.

Täpsustasime sõnastust selliselt, et taotleja

peab tagama, et kavandatav audit ja selle

aruanne oleksid kooskõlas määruse

nõuetega. Taotlemise hetkel peab seega

22

Palun täpsustada, kas nimetatud auditid

tuleb koos taotlusega esitada või need

viiakse läbi pärast taotluse rahuldamise

otsuse tegemist? Viimasel juhul on EN § 11

punktis 2 sätestatud kohustus nõue toetuse

saajale, mitte taotlejale.

taotleja kinnitama, et tellib auditi, mis on

vastavuses TATi nõuetega.

Eelnõu § 18 lg 2 punktiga 4 sätestatakse

nõue, mille kohaselt taotluse rahuldamise

otsuses tuleb märkida projekti tegevuste

kestvuse periood ja sellega seotud

kohustused. Palun täpsustada, kas

kõnealusest määrusest on kavas toetada ka

taristuinvesteeringuid või tootlikke

investeeringuid või toetatakse üksnes

auditite läbiviimist. Juhul, kui toetust

antakse ka investeeringute tegemiseks, tuleb

määruses täpsustada kestusnõude periood

(VKE-dele 3 aastat, suurettevõtjatele 5

aastat). Kui investeeringuteks toetust ei anta,

siis kestusnõudega seotud kohustusi ei ole

vaja määruses sätestada.

Arvestatud, vastav punkt kustutatud.

Täiendada taotleja kohustusi §-is 23

lähtuvalt 12.08.2024 jõustunud Vabariigi

Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55

"Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise

ja kasutamise üldised tingimused"

muudatusest, mis on toodud § 10 lg 1 p 11-

1.

Ettepanek on täiendada § 23 lg 2 toodud

toetuse saaja kohustusi järgmiselt: "järgima

projekti elluviimisel „ei kahjusta oluliselt”

põhimõtet".

Mitte arvestatud. Selgitus: kuna tegu on

auditite toetamisega, siis on TATi puhul

tervikuna analüüsitud vastavust „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõttega. Analüüs on välja

toodud eelnõu seletuskirjas. Lisaks katab

eelnõus selle nõude ära ka § 5 lõikes 4

sätestatu: Toetatavad tegevused on

kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega

tulenevalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43, edaspidi taksonoomiamäärus), artiklist

17 ega kahjusta oluliselt artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärke.

Seletuskirjas § 10 juures (lk 14) selgitatud

taristuinvesteeringutele kohalduvat

kliimakindluse tagamise nõuet, palun see

välja jätta, kuna määruse kohaselt ei toetata

taristuinvesteeringuid.

Mitte arvestatud. Selgitus: auditi puhul on

oluline ka seda nõuet kaudselt arvestada,

kuna auditi soovitused võivad välja tuua

ettepanekuid tulevasteks

taristuinvesteeringuteks. Seega kohaldub

kliimakindluse nõue praeguse auditi

määruse raames sellisel juhul, kui auditi

tulemusel selgub, et vajalik oleks teha

investeeringuid, mis puudutavad ka taristut.

Sellisel juhul peab auditi soovitustes

23

arvestama ka kliimakindluse aspekti. Seega

kaudselt

Märkuse esitaja: Regionaal ja Põllumajandusministeerium

Palume viia kooskõlla eelnõu § 7 lõige 4 ja

§ 8 lõige 1. Paragrahv 7 lõikes 4 märgite, et

tegevusi ei saa teha varem kui taotluse

esitamise päevale järgneval päeval, kuid § 8

lõikes 1 defineerite projekti abikõlblikkuse

perioodi alguspäevaks taotluse esitamise

päeva.

Arvestatud, muudatus tehtud.

§ 18 lõike 2 punktis 4 viitate projekti

tegevuste kestvuse perioodile, mille asemel

oleks sobilikum viidata § 8 lõikes 1

defineeritud projekti abikõlblikkuse

perioodile.

Arvestatud. Vastav punkt kustutatud.

Palun tagage, et § 12 lõike 2 punktis 1

nimetatud üldandmed taotleja kohta

võimaldaks täita SFOS andmevälja „taotluse

objekti asukoht“, mille alusel toimub § 13

lõikes 2 viidatud toetusvahendite

jagunemise arvestus.

Arvestatud. Vastav sisu lisatud. Lisaks § 12

lõike 2 punktis 2 kustutatud „sealhulgas

projekti tegevuste elluviimise asukoht,“

kuna määruse raames antakse toetust

auditite tegemiseks ning auditi koostamise

asukoht ei pea ühtima ettevõtte asukohaga,

mille kohta audit tehakse.

Palun korrigeerige § 17 lõike 2 punkti 1

sõnastust, et ühtlustada see teiste sama lõike

punktide sõnastusega ning tagada selgus,

mille alusel loetakse antud valikukriteerium

täidetuks.

Arvestatud. Sõnastust täpsustatud (sõnastus

horisontaalselt kasutuses ka teistes

ringmajanduse sekkumistes). Projekti

kooskõla riigi jäätmekava 2023–2028

eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava

erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide

saavutamisele, on suunatud §-s 3 nimetatud

toetuse andmise eesmärgi ja toetusmeetme

eesmärkide saavutamisele ja §-s 3 nimetatud

toetuse andmise eesmärgi täitmisele ja

saavutatakse § 3 kohane tulemus.

§ 17 lõike 2 punkti 5 järgi loetakse

kriteerium „projekt on kooskõlas „Eesti

2035“ asjakohaste aluspõhimõtete ja

sihtidega, mis on esitatud määruse § 3 lõikes

5“ täidetuks, kui projekt vastab määruse

nõuetele. Seletuskirjas täpsustatakse, et

silmas peetakse määruse § 3 lõikes 5 toodule

vastamist. Eelnõu § 3 lõikes 5 sätestatakse

muuhulgas, et „Eesti 2035“ aluspõhimõtete

hoidmist ja sihi „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“

saavutamisele kaasa aitamist

regionaalarengut toetaval moel hinnatakse

toetuse andmisel näitajaga „väljaspool

Arvestatud. Määruse eelnõu sõnastust § 3 lg

5 täpsustatud. Harjumaa projekte on

võimalik rahastada, kuid Harjumaa projektid

ei panusta näitajasse „väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta EL 27

keskmisest.“

24

Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27

keskmisest“. § 17 lõike 3 järgi rahastatakse

projekti üksnes juhul, kui see vastab kõigile

valikukriteeriumidele. Seletuskirjas eelnõu §

3 lõikeid 4 ja 5 selgitavas osas märgitakse,

et Harjumaa projektid „Eesti 2035“

näitajasse „Väljaspool Harjumaad loodud

SKP elaniku kohta EL keskmisest“ ei

panusta. Palume eelnõud ja seletuskirja

selliselt korrigeerida, et oleks üheselt selge,

kas Harjumaa projekte on sellistel

tingimustel võimalik rahastada või mitte.

Tehnilised muudatused KliMi poolt

§ 12. Nõuded taotlusele lõike 2 punkt 4

kinnitus projekti vastavuse kohta “ei

kahjusta oluliselt” põhimõttele, kustutatud.

§ 5 lõige 4 kohaselt: Toetatavad tegevused

on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega tulenevalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43, edaspidi taksonoomiamäärus), artiklist

17 ega kahjusta oluliselt artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärke.

Eelnõu seletuskirjas on koostatud ka analüüs

selle kohta, kuidas TAT tervikuna on

kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega. Seega ei ole auditite puhul

eraldi enam vaja kinnitust, et taotlus vastab

“ei kahjusta oluliselt” põhimõttele.