Kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute toetamise tingimused ja kord

1

Kliimaministri määruse „Kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute

toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

Määruse eelnõu eesmärk on soodustada kasvuhoonegaase (edaspidi KHG) vähendava

tehnoloogia kasutuselevõttu Eestis. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (KKMS), Eesti

kliimapoliitika ja rahvusvahelised kokkulepped toovad välja ambitsioonikad eesmärgid.

Oluline on kliimaeesmärkide täitmisel tagada ka majanduse konkurentsivõime ning edendada

uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu, mis ilma toetuseta võiks võta oluliselt kauem aega.

Määruse eelnõus sätestatakse toetuse andmise tingimused.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna rohereformi

teekaartide valdkonnajuht Maria Värton ([email protected], 627 2311),

Keskkonnainvesteeringute Keskuse energeetika ja liikuvuse valdkonnajuht Krisli Kõrgesaar

([email protected], 5880 0222), projektikoordinaator Kätlyn Kangur

([email protected], 5880 0228), keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm

([email protected], 5880 0225) ning riskiosakonna juristid Jaanika Vilde

([email protected], 5880 0207) ja Silver Nittim ([email protected], 5880 0218).

Õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk

([email protected], 626 2948). Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi õigusloome

korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja analüüs

Eelnõu koosneb üheksast peatükist:

1) üldsätted;

2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;

3) toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale ning taotlusele;

4) toetuse taotlemine;

5) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

6) toetuse saaja õigused ning kohustused;

7) aruannete esitamine;

8) toetuse maksmine ja kasutamine;

9) toetuse maksmisest keeldumine, tagasinõudmine ja vaided.

Esimeses peatükis on esitatud üldsätted. Määruse eelnõu sätestab KHG heidet vähendavate

investeeringute toetamise korra ja tingimused. Reguleerimisalas sätestatakse määruse sisuline

ulatus ja seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega. Lähtudes nendest

eesmärkidest ja Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise

süsteemi tingimustest, on toetuse andmise eesmärk toetada ettevõtete investeeringuid selliste

innovaatiliste lahenduse kasutuselevõtuks, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet

ning viivad lisandväärtuse kasvule. Toetuse abil väheneb Eestis KHG heide, kasvab ettevõtete

lisandväärtus ja rahvusvaheline konkurentsivõime.

Paragrahvis 3 on meetme elluviijaks määratud Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

(edaspidi KIK). KIKil on rikkalik kogemus keskkonnaalase riigiabi ning suurte investeerimis-

projektide toetamisest. KIK säilitab toetuse, sealhulgas riigiabi ja vähese tähtsusega abi

andmisega seotud dokumente kümme aastat projektile abi andmisest arvates.

2

Paragrahvis 4 on määratletud eelnõus kasutatavad terminid. Oluline on siinkohal välja tuua

innovaatilise investeeringu mõiste, mis on aluseks ka projektide valikul ja rahastamisel.

Innovaatiline investeering on investeering sellise tehnoloogia rakendamiseks, mille abil

tootmisüksus ja selle toodang vastab Eestis või Euroopa Liidus kehtestatud sama valdkonna

parima võimaliku tehnoloogia keskkonna- ja energiasäästunõuetele või ületab neid nõudeid, või

KHG heidet vähendavasse tehnoloogiasse, mida pole Eestis varem kasutatud või on seda

kasutatud oluliselt väiksemas mahus. Valdkondades, kus pole võimalik lähtuda parima

võimaliku tehnoloogia järgi, hinnatakse tehnoloogia uudsust selle alusel, kui laialt on see

levinud, ning vajaduse korral kaasatakse väliste ekspertide abi.

Ülejäänud mõisted, nt ettevõte suuruse järgi, on valdavalt seotud ELi üldise riigiabi reeglite ja

grupierandi määrusega (komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks). Suurettevõtted saavad regionaalabi ainult uute tegevusaladega. See tähendab,

et toetada saab ainult suurettevõtte sellist projekti, mis ei ole ettevõtte senise tegevusega sarnane

tegevusala ning kuulub ELi majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2)

muusse klassi (neljakohaline arvkood). Näiteks keemiatööstuses on erinevad tegevusalad

värvainete ja pigmentide tootmine ning muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine,

puidutööstuses puidu kuivatus, immutamine ja keemiline töötlus ning muude

puidutöötlemissaaduste tootmine, sh hakkepuit, puitvill jms. EMTAK süsteem on sellega

kooskõlas ning seda saab ettevõtte hinnata veebis: https://ariregister.rik.ee/est/emtak_search.

Paragrahvis 5 on välja toodud riigiabi liigid, mille raames tegevusi rahastada saab. Ettevõtte

põhitegevuseks vajalikku tootmisinvesteeringut saab toetada regionaalabi tingimustel. Lisaks

annab eelnõu võimaluse toetada ka põhitegevuseks vajalikke muid investeeringuid, nt

energiavarustuseks, energiatõhususe parandamiseks või keskkonnakaitseks. Täpsemalt on need

reguleeritud grupierandi määruse artiklites 14, 36, 38 ja 41. Lisaks on võimalik toetada tegevusi

ka vähese tähtsusega abi raames, kui ettevõttel on kasutamata vähese tähtsusega abi limiiti, mis

on kokku 300 000 eurot kolme aasta kohta. Samuti on välja toodud, et grupierandi määrusega

sätestatud piirangute puhul toetust ei saa. Eeskätt ei tohi ettevõte olla finantsraskustes.

Raskustes on üle kolme aasta vanused ettevõtteid, mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud

üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi

mahaarvamine reservidest (jm muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu

omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab pool märgitud aktsiakapitalist.

Eelnõus on sätestatud ka vaide esitamise võimalus KIKile haldusmenetluse seaduse järgi.

Teises peatükis käsitletakse toetatavaid tegevusi, kulusid ja toetusmäärasid. Toetatakse

investeeringuid tegevustesse, mis on suunatud KHG heite vähendamisele ja ettevõtte

lisandväärtuse kasvatamisele: uue tootmisliini rajamist, tootmise tarbeks taastuvenergeetika

lahendusi (sh vesiniku tootmine), tootmise keskkonnamõju vähendamise või energiatõhususe

parandamise lahendusi (nt rajatakse tõhus ja taastuvenergiaaallikaid kasutav kütte- ja

jahutussüsteem). Kasutusele võetav uuenduslik tehnoloogia või lahendus peab vastama oma

valdkonna parima võimaliku tehnoloogia määratlusele või olema selline, mida pole Eestis

varem kasutatud või pole seda kasutatud sellises mahus.

Tegevuste abikõlblikud kulud on määratud valdavalt ELi riigiabi reeglistikuga. Abikõlblikud

on vara soetamine ja sellega lahutamatult seotud kulud: materiaalse vara soetamise kulu ning

selle kasutamiseks vajaliku seadistamise ja kohapealse väljaõppe kulu, vara seadistamiseks ja

transportimiseks vajalik kindlustuskulu, kui see sisaldub selle vara soetusmaksumuses,

materiaalse vara rentimise kulud kapitalirendi vormis, lähtudes üldise grupierandi määruses

3

seatud piirangutest, ning investeeringuga seotud immateriaalse vara soetamise kulu üldise

grupierandi määruse artikli 14 lõikes 8 sätestatud tingimustel.

Kulud peavad olema põhjendatud, tehtud abikõlblikkuse perioodil ning olema kooskõlas ELi

ja Eesti õigusega. Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse

rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning

see tekib taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetatava tegevuse käigus.

Eelnõus on eraldi välja toodud ka kulud, mis ei ole abikõlblikud, kuigi on ettevõtja projektiga

seotud. Samuti ei rahastata kulusid, mille katteks on toetust eraldatud riigieelarve või muu

avaliku sektori toetusest või välistoetusest.

Toetust saab taotleda projektile, mille toetussumma jääb vahemikku 500 000 kuni 2 miljonit

eurot. Seega soovitakse toetada just suurema mõjuga projekte.

Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on määratud ELi riigiabi reeglitega. Toetusmäärad

varieeruvad 15% kuni 70%-ni sõltuvalt ettevõtte suurusest ja tegevuse abiliigist. Kõige

soodsam toetusmäär on vähese tähtsusega abi puhul, millega võib toetada mitmesuguseid

tegevusi ja intellektuaalomandit, kuid selles on piir 300 000 eurot ettevõtja kohta kolm aasta

jooksul ning mõnel ettevõttel võib see limiit juba (osaliselt) täis olla. Ühe projekti raames võib

kasutada riigiabi eri liike ja VTAd. Kulude tasemel peavad need olema mõistlikult eristatavad.

Projekti tegevusi võib teha ainult abikõlblikkuse perioodil, mis algab taotluse rahuldamise

otsuses märgitud kuupäevast (st mitte enne KIKile taotluse esitamist) ning lõppeb taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2033. aastal.

Enne taotluse esitamist KIKile ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi

projekti tegevuste täitmiseks. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikkus on maksimaalselt 36

kuud ning see algab hiljemalt kuue kuu möödudes taotluse KIKile esitamisest.

Projektide puhul on oluline tagada nende elluviimine, sellepärast on seatud ka tähtajad, millal

peab projekti suuremate tegevustega alustama. KIK võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada

kehtetuks, kui taotleja ei ole hanget välja kuulutanud kuue kuu jooksul pärast taotluse

rahuldamise otsuse saamist ning kui taotleja ei ole alginvesteeringuga seotud materiaalse vara

paigaldamise või ehitamisega seotud lepinguid sõlminud 12 kuu jooksul pärast taotluse

rahuldamise otsuse saamist. Abikõlblikkuse perioodi võib pikendada mõjuval põhjusel ja

tingimusel, et saavutatav tulemus on jätkuvalt seotud meetme eesmärkide ja projektiga ning

perioodi lõpp ei ole hilisem kui 31. detsember 2033.

Kolmandas peatükis on esitatud nõuded taotlejale ja taotlusele. Toetust võib taotleda Eesti

äriregistrisse kantud äriühing, kelle tegevusala või toetatava projekti tegevusala on EMTAK

järgi töötlev tööstus või veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus.

Taotleja peab olema tegutsev äriühing, millel on rahaline ja sisuline võime projekt ellu viia ning

mille täitmata maksu- või maksevõlg riigile ilma intressita ei ole suurem kui 100 eurot või see

on ajatatud. Samuti peab ta olema täitnud toetuse tagasimaksmise nõude juhul, kui mõni avaliku

sektori toetuse andja on selle varasema toetuse korral esitanud. Lisaks üldiselt arusaadavatele

piirangutele, nagu pankrotimenetluse piirang või kehtivad karistused, on oluline välja tuua, et

ettevõte ei tohi olla finantsraskustes (selgitus on esitatud eespool).

Projekti taotlus tuleb esitada Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas (e-toetuse

keskkond). Taotlus peab sisaldama olulisi andmeid taotleja ja projekti kohta, et hinnata selle

sobivust toetuse tingimustega ja võimet investeering edukalt ellu viia. Vajaduse korral peab

esitama ka info kontserni kohta, kui ettevõtte kuulub gruppi, mille dokumendid ei ole Eesti

äriregistris kättesaadavad.

4

Projektis on oluline võimalikult konkreetselt välja tuua projekti KHG mõju, innovaatilisus ning

äriline perspektiiv, samuti taotleja võime projekt ellu viia. Projekt ja selle eesmärgid peavad

olema realistlikud ja teostatavad. Projekti sisuline osa sisaldab järgmist:

• kasvuhoonegaaside heite vähenemist näitav kalkulatsioon KIKi etteantud analüüsivormil,

kusjuures toetuse suurus välditud CO2 ekvivalenttonni kohta ei tohi ületada 375 eurot, mis oli

heitkogustega kauplemise süsteemi järgi 2023. aastal viiekordne keskmine hind ELis;

• projektiplaan KIKi kodulehel avaldatud juhiste ja vormi kohaselt – sellest selgub projekti

teostatavus ja riskid, mh on oluline välja tuua projekti uuenduslikkus;

• projekti eelarve ja selle kalkulatsioonid;

• taotleja majandusnäitajate prognoos projekti perioodil ja projekti lõpetamisele järgneva viie

aasta kohta, saavutatav lisandväärtus töötaja kohta peab olema vähemalt Eesti keskmine, s.o

üle 40 500 euro.

Oluline on näidata ka ette võtte suutlikkust projekti finantseerida. Kui omafinantseering

tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee

laenuotsus. Erandkorras võib KIK laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui

finantsanalüüsi hindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav

muul viisil.

Toetuse taotlemisest annab ülevaate neljas peatükk. KIK kuulutab avatud taotlusvooru välja

oma kodulehel või sihtrühmale suunatud avalikus kanalis vähemalt 21 päeva enne taotluste

esitamise tähtpäeva. Samuti jagatakse sihtrühmale infot eelnõu kooskõlastamise ja tutvustamise

käigus. Taotlusvooru rahalise mahu, avamise ja sulgemise tähtpäeva kinnitab kliimaminister

käskkirjaga.

Paragrahv 16 käsitleb taotluse menetlemist KIKis. KIK kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele

vastavust. KIK ei avalda taotlust kolmandatele osalistele, kuid võib taotluse hindamiseks tellida

ekspertiisi. Taotlused on mahukad ning KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt

selgitusi ja lisainfot taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et

taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, milliseid asjaolusid on vaja selgitada või muuta

või milliste asjaolude kohta on vaja lisadokumente. Taotluse täienduste ja muudatuste

esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks antakse taotlejale kuni 14-päevane tähtaeg.

KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul taotluste

esitamise tähtpäevast arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks

antud tähtaja võrra. Taotluste menetlemisel on oluline seda silmas pidada, et taotleja kõrvaldaks

puudused võimalikult operatiivselt, et mitte takistada taotlusvooru hindamist.

Paragrahv 17 kirjeldab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamist. Kui KIK avastab

taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest taotlejale ja

määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui puudust ei kõrvaldata tähtajaks, loetakse

puudusega seotud nõue mittetäidetuks ning taotlus jäetakse rahuldamata. Taotlust ei tunnistata

nõuetele vastavaks, kui taotleja, taotlus või selles kirjeldatud projekt ei vasta kas või ühele

määruses sätestatud nõudele. Samuti ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks, kui taotleja püüab

õigusvastasel viisil mõjutada taotluse menetlemist või ei võimalda teha enda juures või

kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

Paragrahv 18 sätetastab projektide sisulise hindamise korra ja kriteeriumid. KIK moodustab

taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks

Kliimaministeeriumi ning üks KIKi ettepanekul nimetatud liige, sinna võib kaasata ka eskperte.

5

Kõik komisjoniliikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust

hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest.

Hindamisel on olulisim kriteerium KHG heite vähendamine (kokku 70%), lisaks sellele

hinnatakse ka majandusnäitajaid ja innovatsiooni, täpsemalt:

1) KHG keskmine vähenemine aastas KIKi metoodika põhjal – 35%;

2) toetuse suurus välditud CO2 ekvivalenttonni kohta (€/t(CO2e)) projektile järgneva viie aasta

jooksul – 35%; mida väiksem toetus KHG kohta, seda parem;

3) projekti tulemusel saavutatav lisandväärtus töötaja kohta – 20%;

4) projekti innovaatilisus – 10%.

KHG heite vähendamise metoodika on võrdlemisi detailne, selles leitakse kogu KHG heide,

selle vähenemine, KHG ja toodangu suhtarvud ning võrdlused alternatiividega, kui on tegemist

uue tehnoloogiaga.

Projektide koondhinnete alusel tekib taotluste pingerida. Rahuldamisele kuuluvad taotlused,

mille koondhinne on vähemalt 50 ja mis ei ole ühegi hindamiskriteeriumi puhul saanud

tulemuseks nulli. Lisas esitatud hindamimetoodika täpsustab arvutuskäiku.

Paragrahv 19 kirjeldab taotluse rahuldamise tingimusi ja korda. Taotluse rahuldamise kohta

teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse või taotluse osaliselt rahuldamise otsuse. Taotlus

võidakse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimus võib olla nt projekti rahastusotsuse

kinnitamine finantsasutuse poolt vmt. Rahastamisotsused tehakse hindamisel saadud pingerea

alusel kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Võrdse koondhinde puhul rahuldatakse

esmalt taotlus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumis number üks – toetuse suurus

välditud CO2e tonni kohta. Kui ka need on võrdsed, siis heidetakse liisku.

Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse otsuse kuupäev ja tegija, toetuse saaja nimi, aadress

ja registrikood, projekti nimetus ja number, toetuse suurus, projekti abikõlblikkuse periood ja

ajakava. Samuti sätetatakse selles teave riigiabi andmise kohta viitega üldise grupierandi

määrusele, projekti tegevuse eesmärk ja tulemusnäitaja koos sihttasemega, toetuse saaja

õigused ja kohustused. Lisaks tuuakse otsuses välja muud toetuse andmise tingimused. KIK

toimetab taotluse rahuldamise otsuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist. Kui

taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul

taotletud toetussummat vähendada või projekti tegevust muuta ja taotluse rahuldada osaliselt

tingimusel, et saavutatakse projekti eesmärk.

KIK kannab andmed toetuse kohta pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese

tähtsusega abi registrisse konkurentsiseaduse § 492 järgi.

Paragrahvis 20 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. KIK teeb taotluse

rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruse nõudele või

kui taotlust pole võimalik osaliselt rahuldada § 19 lõike 7 alusel. Paragrahvi 19 lõike 7 kohaselt

võib eelarve ammendumisel taotleja nõusolekul toetussummat vähendada või projekti tegevust

muuta ja taotluse rahuldada osaliselt tingimusel, et saavutatakse projekti eesmärk.

Kui taotlusest ei kõrvaldata KIKi välja toodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb

KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata ja taotlejat ära kuulamata.

Ärakuulamine tagatakse puuduste kõrvaldamiseks antava aja jooksul, teatades sellest taotlejale.

Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse mh otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised

alused ning taotluse rahuldamata jätmise põhjendus, samuti otsuse vaidlustamise tähtaeg ja

kord. KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale e-toetuse vahendusel

kätte viivitamata pärast otsuse tegemist.

6

Paragrahv 21 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist.

Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIKi algatusel ning

tingimusel, et projekti tulemused saavutatakse. KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise

otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla projekti tulemuste saavutamise või projekti

tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. KIK otsustab taotluse rahuldamise otsuse

muutmise 30 päeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus

taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. KIK võib

taotluse rahuldamise otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, kui toetuse saaja ei esita

projekti elluviimisega seotud aruandeid või ei vii tegevusi ellu määruses sätestatud muudel

tingimustel. Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

Järgmise, kuuenda peatüki §-des 22 ja 23 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused

ning hangete kord. Toetuse saajal on õigus saada KIKilt teavet ja nõuandeid, mis on seotud

õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustustega. Toetuse saaja tagab projekti tegevuste

elluviimise taotluses, selle rahuldamise otsuses ning määruses esitatud tingimuste kohaselt.

Toetuse saaja peab säilitama ja võimaldama KIKi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist,

selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda

tema valduses olevate dokumentidega ning raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, mis on

seotud toetuse kasutamisega.Toetuse saaja peab andma KIKi nimetatud audiitori, kontrollija

või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne päeva jooksul, arvates

sellekohase nõude saamisest. Samuti peab ta võimaldama oma valduses KIKil kohapeal

kontrollida projekti käigus soetatud vara nõuetele vastavust või projektiga seotud dokumente.

KIK võib kaasata kohapealsesse kontrolli eksperdi.

Toetuse saaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis

võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või võimet täita

taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või kohustusi. Lisaks ei ole toetuse saajal lubatud

toetusega omandatud vara müüa liisinguandjale liisingusse võtmiseks enne viie aasta

möödumist lõppmaksest, sest see on vastuolus riigiabi reeglitega ning võib tähendada keelatud

abi andmist. Toetuse abil omandatud vara müümisel tuleb toetus tagasi maksta.

Avaliku sektori omanduses olevad äriühingud lähtuvad kulude tegemisel riigihangete

seadusest. Erakapitalile kuuluvad äriühingud on määruses defineeritud kui mittehankijad.

Nemad peavad kulude tegemisel peab lähtuma riigihangete seaduse §-s 3 sätetestatud

põhimõtetest, tagama muu hulgas konkurentsi efektiivse ärakasutamise, kasutama rahalisi

vaheneid säästlikult ja otstarbekalt.

Projektiga seotud hanget ei või välja kuulutada enne taotluse esitamist. Teisalt tuleb hange välja

kuulutada kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist ning investeeringuga

seotud materiaalse vara paigaldamise või ehitamisega seotud lepingud sõlmida 12 kuu jooksul

pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist. Vastasel juhul võib projekti elluviimine venida ning

toetuseks arvestatud eelarve ei täida oma eesmärki.

Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot,

esitab toetuse saaja enne hanketeate avaldamist hankedokumentide kavandi ja lepingu projekti

KIKile arvamuse saamiseks. KIK avaldab dokumentide kohta kirjaliku arvamuse kümne päeva

jooksul dokumentide saamisest arvates.

Erakapitalile kuuluv äriühing ehk n-ö mittehankija kohustub kulude tegemisel küsima

konkurentsi tagamiseks kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumist samas turusektoris

tegutsevatelt isikutelt või avaldama hanketeate riigihangete registris, kui asja, teenuse või

7

ehitustöö eeldatav maksumus on 30 000 eurot või suurem. Kui eeldatav maksumus

käibemaksuta on suurem kui 100 000 eurot, peab mittehankija avaldama hanketeate

riigihangete registris. Toetuse saaja esitab KIKile hanke korraldamist tõendavad dokumendid

ja lepingu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist.

KIK nõustab vajaduse korral toetuse saajat hanke tegemisel. Toetuse saaja esitab enne lepingu

muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi.

Seitsmes peatükk. Paragrahv 24 annab ülevaate aruannete esitamise kohustusest ja

menetlusest. Toetuse saaja esitab KIKile projekti elluviimise kohta aruanded e-toetuse

keskkonna kaudu. KIK täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtaegu ja

sagedust. Projekti sisulistes aruannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta (tehtud

tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine).

Kaheksanda peatüki § 25 käsitleb toetuse maksmise korda. Klu peab olema tekkinud ja

toetuse saaja selle eest tasunud töövõtjale abikõlblikkuse perioodil. Toetus makstakse

maksetaotluse ja sellele lisatud kuludokumentide alusel toetuse saajale maksetaotluse

esitamisest 30 päeva jooksul.

Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

1) makse aluseks olev leping, kui see ei ole KIKile esitatud;

2) maksealuseks oleva lepingu muudatused;

3) õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, mis on seotud nt lepingutrahvide vmt,

4) arve või muu raamatupidamisdokument;

5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

6) kulu tasumist tõendav dokument;

7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;

8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse maksealuseks olevas

lepingus;

9) laenu- või liisinguleping selle olemasolul.

KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste

korral määrab KIK toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Makse tegemise aeg pikeneb

aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks. KIK võib peatada maksetaotluse

menetlemise osaliselt või täielikult, kui toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata.

Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande

esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui KIK on lugenud projekti tegevused

abikõlblikkuse perioodil ellu viiduks.

Üheksanda peatüki § 26 sätestab toetuse maksmisest keeldumise alused. Toetuse maksmisest

on alus keelduda täielikult või osaliselt, kui kulu ei ole toetatav, kuludokumendid ei vasta

nõuetele või toetuse saajal on täitmata mõni määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev

kohustus.

Paragrahv 27 sätestab toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise tingimused. Kui toetuse saaja

ei täida määruse ja taotluse rahuldamise otsusega seatud kohustusi, on KIKil õigus toetus

osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 kohaselt. Toetus

nõutakse tagasi, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja on teadlikult esitanud

valeandmeid; ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; ei ole kasutanud

toetust sihipäraselt või ei täida toetuse saaja kohustusi. Alus taotluse rahuldamise otsuse

muutmiseks ja toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsuseks on sõltuvalt rikkumise

raskusest, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

8

2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatut või ei kasuta

toetust ettenähtud tingimustel;

4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu

ei ole järgitud;

5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse

saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;

7) toetuse saaja on toetuse kasutamise kohta esitanud ebaõigeid andmeid.

Riigihangete seaduse rikkumise korral, millega võis kaasneda mõju hankelepingu

maksumusele, olenevalt rikkumise raskusest ja võimalikust mõjust hankelepingu maksumusele

nõuab KIK toetuse tagasi rikkumisega hõlmatud hankelepingu maksumuse toetuse arvelt

hüvitatud osas. Toetus nõutakse 100 protsenti tagasi, kui hankemenetluse korraldamisel esines

huvide konflikt. Huvide konflikt on olukord, kus hankija, siin ka nn mittehankija või tema nimel

tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

hanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle hanke

tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huve, mida

võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

Kui toetuse saaja ei säilita toetuse abil soetatud vara viis aastat pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu või ei kasuta seda viie aasta jooksul sihtotstarbel, nõutakse toetus proportsionaalselt

tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud eesmärgil.

Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise alused on asjakohastes

otsekohalduvates Euroopa Liidu aktides. Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse nõude

ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60

päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse

§ 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetussummat tähtajaks,

on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse

tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui

tagasinõutav toetussumma. Tagasimaksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel

tagastamisele kuuluv toetus. Toetuse tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu järgib järgmisi Euroopa Liidu õigusakte:

1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks;

2) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

4. Määruse mõjud

Meetmest rahastatavate projektide toel elluviidavate tegevuste tulemusel väheneb KHG osakaal

majandustegevuses ning kasvab ettevõtete lisandväärtus. Projektide käigus luuakse pikema

perspektiiviga töökohti, kuivõrd KGHd vähendavad investeeringud on suure tõenäosusega ka

rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. See võimaldab ettevõtjatel teenida suuremat

müügitulu ja riigil suuremat maksutulu.

9

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rahastamine on riigieelarvestrateegias välja toodud „Kliima-energiapoliitika

eesmärkidel pilootprojektide toetamine sh: avatud taotlusvoor“ (9,335 mln eurot). Määruse

rakendamise eest vastutab KIK. Projektide kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse

saajad. Määruse rakendamise, shtaotluste menetlemise kulude ja aruannete kontrollimisega

seotud kulud eraldab Kliimaministeerium halduslepinguga.

Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniminiseeriumile ning Rahandusministeeriumile riigiabi

tingimuste vastavuse kooskõlastamiseks. Samuti esitatakse eelnõu teadmiseks ja arvamuse

avaldamiseks ettevõtlusorganisatsioonidele ning ka ettevõtetele, kes on varem huvi toetuste

vastu näidanud. Kevadel 2024 toimus ettevõtetele suunatud seminar, kus tutvustati määruse

eelnõu kontseptsiooni.

1

EELNÕU

XX.XX.XXXX

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Kasvuhoonegaaside heidet vähendavate

investeeringute toetamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrus sätestab kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute toetamise

tingimused ja korra.

(2) Toetatavad tegevused aitavad kaasa Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia

„Eesti 2035“ heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisesse näitajate „Tööjõu tootlikkus

osakaaluna EL keskmisest“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ kaudu.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada ettevõtete investeeringuid selliste innovaatiliste

lahenduste rakendamiseks, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heidet (edaspidi KHG)

tooteühiku kohta ning viivad lisandväärtuse kasvule.

(2) Projekti tulemusnäitajad on toetuse tulemusel vähenev aastane KHG heide, mida

mõõdetakse CO2 ekvivalentides toodangu mahu kohta, ja tekkinud lisandväärtus töötaja kohta

eurodes.

§ 3. Meetme elluviija

Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustab, makseid teeb,

valvab projekti järele ning vaided lahendab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

(edaspidi KIK).

§ 4. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) immateriaalne vara on immateriaalne vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 30

tähenduses;

2) innovaatiline investeering on investeering tehnoloogiasse, mille kasutamise tulemusel vastab

ettevõtte tootmisüksus ja selle toodang Eestis või Euroopa Liidus kehtestatud sama valdkonna

parima võimaliku tehnoloogia keskkonna- ja energiasäästunõuetele või ületab neid nõudeid, või

investeering KHG heidet vähendavasse tehnoloogiasse, mida Eestis ei ole varem kasutatud või

on seda kasutatud oluliselt väiksemas mahus;

3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I

artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;

4) lisandväärtus töötaja kohta on majandusnäitaja, mille arvutamiseks liidetakse tööjõukulud

koos maksudega, põhivara kulum ja ärikasum ning jagatakse saadud summa töötajate arvuga;

2

5) materiaalne vara on materiaalne vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 29

tähenduses;

6) projekt on taotluses kirjeldatud ja toetuse abil ellu viidav kindlaks määratud eesmärgi,

tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevuste kogum;

7) projektiplaan on ettevõtte plaan, mis sisaldab projekti eesmärki, majandusnäitajate prognoosi

ja selgitusi, projekti eelarvet, sealhulgas finantseerimisallikad ja investeeringud, ajakava ning

äriplaani, sealhulgas ülevaadet konkurentidest, ekspordipotentsiaalist ja projekti riskidest;

8) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele;

9) taastuvallikatest toodetud energia on elektrituruseaduse §-s 57 sätestatud taastuvatest

energiaallikatest saadud energia;

10) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides

2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele.

§ 5. Riigiabi

(1) Määruse alusel antakse toetust vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1

tähenduses ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ET L,

15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), alusel või grupierandiga hõlmatud riigiabina

konkurentsiseaduse § 342 lõike 1 tähenduses ning Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr

651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi

grupierandi määrus), alusel.

(2) Toetust antakse grupierandi määruse järgmiste artiklite alusel:

1) artikkel 14 – investeeringuteks ette nähtud regionaalabi käesoleva määruse § 7 punktis 1

sätestatud tegevuseks;

2) artikkel 36 – keskkonnakaitseks, sealhulgas CO2 heite vähendamiseks ette nähtud

investeerimisabi § 7 punktis 2 sätestatud tegevuseks;

3) artikkel 38 – energiatõhususe meetmetesse, välja arvatud hoonete energiatõhusus,

tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi § 7 punktis 3 sätestatud tegevuseks;

4) artikkel 41 – investeeringuteks ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku

ning tõhusa koostootmise edendamiseks § 7 punktis 4 sätestatud tegevuseks.

(3) Vähese tähtsusega abi antakse § 7 punktides 1–4 sätestatud tegevuseks.

(4) Kui toetus on VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi, ei tohi abi saajale jooksva

majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese

tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 300 000 eurot.

(5) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5

sätestatud eesmärkide saavutamiseks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes

on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

(6) KIK säilitab toetuse, sealhulgas riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud

dokumente kümme aastat projektile abi andmisest arvates.

(7) Toetust ei anta:

3

1) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel, sealhulgas taotlejale,

kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi

antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks,

on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta;

2) raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes;

3) vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 6. Vaide esitamine

KIKi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 7. Toetatavad tegevused

Investeeringutoetust antakse § 4 lõikes 6 nimetatud projektile, mille käigus tehakse vähemalt

üks järgmistest tegevustest, mis aitab kaasa §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamisele:

1) rajatakse uus tootmisliin;

2) võetakse kasutusele lahendus keskkonnakaitseks, sealhulgas CO2 heite vähendamiseks;

3) soetatakse tehnoloogia energiatõhususe parendamiseks, sealhulgas rajatakse tõhus

taastuvallikaid kasutav kütte- ja jahutussüsteem;

4) rajatakse oma tootmisüksuse tarbeks taastuvallikatest energia või vesiniku tootmine.

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on järgmised kulud:

1) materiaalse vara soetamise kulu ning selle kasutamiseks vajaliku seadistamise ja kohapealse

väljaõppe kulu;

2) materiaalse vara transportimise ja seadistamise kindlustamise kulud on abikõlblikud juhul,

kui need sisalduvad vara soetusmaksumuses;

3) materiaalse vara rentimise kulud kapitalirendi vormis, lähtudes üldise grupierandi määruses

seatud piirangutest;

4) investeeringuga seotud immateriaalse vara soetamise kulu üldise grupierandi määruse artikli

14 lõikes 8 sätestatud tingimustel.

(2) Kulu loetakse abikõlblikuks, kui:

1) kulu on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega;

2) kulu on vajalik taotluse rahuldamise otsuses ja toetuse andmise tingimustes ette nähtud

tulemuse saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetatava

tegevuse käigus;

3) kulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil.

(3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) käibemaks;

2) liisingulepingu alusel tekkinud kulu;

3) laenulepingu sõlmisega seotud kulu ja intress;

4) vaide- ja kohtumenetluse kulud;

5) amortisatsioonikulu;

6) kindlustamise kulu, välja arvatud § 8 lõike 1 punktis 2sätestatud juhul;

4

7) projektijuhtimise ja muude kaasnevate teenuste kulud;

8) personali- ja üldkulud;

9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või

välistoetusest.

§ 10. Toetuse piirmäär

Toetust saab taotleda projektile, millele taotletav toetussumma jääb vahemikku 500 000 kuni 2

miljonit eurot.

§ 11. Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest

(1) Kui abi antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse osakaal kuni 70 protsenti

abikõlblikest kuludest.

(2) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Tartu, Jõgeva,

Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni

20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni

40 protsenti abikõlblikest kuludest.

(3) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Harju, Lääne-

Viru, Rapla, Järva, Pärnu, Saare, Lääne või Hiiu maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale

kuni 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni

35 protsenti.

(4) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Ida-Virumaa

maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega

ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti.

(5) Kui abi antakse keskkonnakaitseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli alusel,

on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni

55 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 65 protsenti. CO2 kogumise ja säilitamise ja/või CO2

kogumise ja utiliseerimisega seotud investeeringute puhul on toetusmäär suurettevõtjale

35 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 45 protsenti ja väikeettevõtjale kuni

55 protsenti abikõlblikest kuludest.

(6) Kui abi antakse energiatõhususeks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38

alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 35 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni

45 protsenti, väikeettevõtjale kuni 55 protsenti.

(7) Kui abi antakse taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise

edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel ja tegemist on sama artikli lõikes

7(a) nimetatud investeeringutega, sealhulgas direktiivi (EL) 2018/2001 VII lisa kohaste

soojuspumpade, taastuvallikatest toodetud vesiniku ning taastuvatel energiaallikatel põhineva

tõhusa koostootmise tarbeks, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, keskmise

suurusega ettevõtjale kuni 55 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 65 protsenti. Muude

investeeringute puhul on artikli 41 alusel toetusmäär suurettevõtjale 30 protsenti, keskmise

suurusega ettevõtjale 40 protsenti ja väikeettevõtjale 50 protsenti abikõlblikest kuludest.

5

§ 12. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,

millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud

tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast,

kuid mitte enne KIKile taotluse esitamist, ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2033. aastal. Projekti abikõlblikkuse periood

algab kuue kuu jooksul pärast taotluse KIKile esitamist.

(3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse

täitmiseks enne taotluse esitamist KIKile.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 36 kuud.

(5) KIK võib toetuse saaja taotluse alusel pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi lõikes 2

nimetatud tähtpäevani mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus on jätkuvalt seotud

meetme eesmärkide ja projektiga.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale ning taotlusele

§ 13. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, mille tegevusala või projekti,

millele toetust taotletakse, tegevusala vastab järgmistele EMTAKi jagudele:

1) jagu C – töötlev tööstus;

2) jagu E – veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus.

(2) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised:

1) taotleja maksu- või maksevõlg riigile ilma intressita ei ole suurem kui 100 eurot või see on

ajatatud;

2) taotleja majandustegevus ei ole peatunud ega lõppenud;

3) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest raha saanud;

4) taotleja on täitnud toetuse tagasimaksmise nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse

andja on selle varasema toetuse korral esitanud;

5) taotleja ega taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis-

ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

6) taotleja ei ole üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18kohaselt raskustes ettevõtja;

7) taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, § 210, § 2601, § 372,

§ 379 või § 384 ning taotleja seaduslikul esindajal karistusseadustiku § 373 alusel määratud

kehtivat karistust.

8) taotleja suudab tasuda projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu.

§ 14. Nõuded taotlusele

(1) Taotleja peab taotluse esitama Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas (edaspidi

e-toetuse keskkond) korrektselt täidetud taotlusvormil.

(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmisi andmeid ja kinnitusi:

6

1) taotleja nimi ja ettevõtte suurus;

2) projekti lühikirjeldus, algus- ja lõppkuupäev, toimumise koht ning muud taotlusvormil

nõutud andmed;

3) toetust taotletakse §-s 7 nimetatud toetatavateks tegevusteks ja §-s 8 sätestatud abikõlblike

kulude tasumiseks;

4) kinnitus ja tõendid omafinantseeringu ja projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse

kohta;

5) taotleja jooksva majandusaasta bilanssi ja kasumiaruannet taotluse esitamisele eelneva

kvartali seisuga;

6) taotlemisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole kättesaadav äriregistrist;

7) taotleja kontserni kuuluvuse korral emaettevõtja või kontserni viimase kinnitatud

majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav;

8) taotleja kontserni kuuluvuse korral taotleja kontserni liikmete skeemi ning konsolideeritud

majandusnäitajad;

9) KHG heite vähenemise kalkulatsioon KIK etteantud vormil;

10) projektiplaan KIK etteantud vormil;

11) projekti eelarve ja kalkulatsioonid KIK etteantud vormil;

12) taotleja majandusnäitajate prognoos projekti perioodil ja projekti lõppemise aastale

järgneva viie aasta kohta, milles peab sisalduma müügitulu, ärikasum või -kahjum, kulum,

töötajate keskmine arv ja tööjõukulu ning lisandväärtus töötaja kohta KIK vormi kohaselt;

13) teave selle kohta, kas taotleja on projektile või projekti tegevusteks taotlenud või taotlemas

toetust riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest;

14) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud

ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttesse, kuhu

tehakse taotletud abi alusel investeering ning et ümberpaigutamist ei toimu viie aasta jooksul

pärast seda, kui taotletud abi alusel on investeering tehtud;

15) dokumendid, mis kinnitavad taotleja kinnistu, millele tarnitavate seadmete ostuks või

hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, omandi- või kasutusõigust, või andmed, et

taotleja on sõlminud vähemalt kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu

omandamiseks või rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta

jooksul VKE-st toetuse saaja korral ning viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;

16) taotleja kinnitust tema vastavuse kohta §-s 13 sätestatud nõuetele;

17) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

18) projekt peab olema teostatav.

(3) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja

krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib KIK laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida,

kui finantsanalüüsi hindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt

tuvastatav muul viisil.

(4) Toetuse suurus välditud CO2 ekvivalenti tonni kohta ei tohi ületada 375 eurot, mis on

heitkogustega kauplemise süsteemi järgi 2023. aastal viiekordne keskmine hind

Euroopa Liidus.

(5) Toetust taotletakse innovaatilise investeeringu tegemiseks.

(6) Projekti tulemusena prognoositav lisandväärtus töötaja kohta peab olema suurem kui

40 500 eurot.

4. peatükk

7

Toetuse taotlemine

§ 15. Taotlusvooru avamine ja eelarve

(1) KIK kuulutab avatud taotlusvooru välja oma kodulehel või sihtrühmale suunatud avalikus

kanalis vähemalt 21 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.

(2) Taotlusvooru rahalise mahu, avamise ning sulgemise tähtpäeva kinnitab kliimaminister

käskkirjaga.

§ 16. Taotluse menetlemine

(1) KIK kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust.

(2) Taotlust ei avaldata kolmandatele isikutele.

(3) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainfot taotluses esitatud

andmete kohta ning taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates

ühtlasi, milliseid asjaolusid on vaja selgitada või muuta või milliste asjaolude kohta on vaja

lisadokumente või infot.

(4) KIKil on õigus taotluse ja taotlusekohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teha

taotleja juures kohapealset kontrolli.

(5) KIK annab taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks

taotlejale kuni 14-päevase tähtaja.

(6) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul taotluste

esitamise tähtpäevast arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks

antud tähtaja võrra.

§ 17. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine

(1) KIK kontrollib taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 14 ning taotleja vastavust §-s 13

sätestatud nõuetele. Kui KIK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses

puudusi, teatab ta sellest taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui puudust ei

kõrvaldata tähtajaks, loetakse puudusega seotud nõue mittetäidetuks ning KIK jätab taotluse

rahuldamata.

(2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui:

1) taotleja, taotlus või selles kirjeldatud projekt ei vasta kas või ühele käesolevas määruses

sätestatud nõudele;

2) taotleja püüab mõjutada pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse

menetlemist;

3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas

taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

§ 18. Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamine

8

(1) KIK moodustab taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt

üks Kliimaministeeriumi ning üks KIKi ettepanekul nimetatud liige.

(2) KIK võib hindamiskomisjoni kaasata eksperte.

(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust

hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest.

(4) Hindamiskriteeriumite arvutusmetoodika on esitatud määruse lisas.

(5) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaal koondhindest on järgmised:

1) KHG heite keskmine vähenemine aastas KIKi koostatud metoodika järgi – 35 protsenti;

2) toetuse suurus välditud CO2 ekvivalenttonni kohta €/t(CO2e) projektile järgneva viie aasta

jooksul KIKi koostatud metoodika järgi – 35 protsenti;

3) projekti tulemusel saavutatav lisandväärtus töötaja kohta – 20 protsenti;

4) projekti innovaatilisus – 10 protsenti.

(6) Projektide koondhinnete alusel tekib taotluste pingerida. Rahuldamisele kuuluvad taotlused,

mille koondhinne on vähemalt 50 protsenti ja ühegi hindamiskriteeriumi tulemus ei ole null.

§ 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse või taotluse osaliselt

rahuldamise otsuse.

(2) Taotlus võidakse rahuldada kõrvaltingimusega.

(3) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused § 16 lõike 5 kohaselt

moodustatud pingerea järgi, alustades enim punkte saanud taotlusest kuni taotlusvooru eelarve

ammendumiseni.

(4) Võrdse koondhinde puhul rahuldatakse esmalt taotlus, mis sai rohkem punkte esimese

hindamiskriteeriumi – toetuse suurus välditud CO2 ekvivalenttonni kohta – järgi. Võrdsete

punktide korral heidetakse liisku.

(5) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:

1) otsuse kuupäev ja tegija;

2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) toetuse maksimaalne suurus;

5) projekti abikõlblikkuse periood ja ajakava;

6) teave riigiabi andmise kohta viitega üldise grupierandi määrusele;

7) projekti tegevuse eesmärk ja tulemusnäitaja koos sihttasemega;

8) toetuse saaja õigused ja kohustused;

9) toetuse maksmise tingimused ja ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise

kord;

10) toetuse abil soetatud vara ja toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord;

11) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord;

12) toetuse maksmise peatamise, tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise alused;

13) otsuse muutmise tingimused;

14) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord;

9

15) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks.

(6) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse taotlejale e-toetuse vahendusel kätte viivitamata

pärast otsuse tegemist.

(7) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja

nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta ja taotluse

rahuldada osaliselt tingimusel, et saavutatakse projekti eesmärk.

(8) KIK kannab andmed toetuse kohta pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja

vähese tähtsusega abi registrisse konkurentsiseaduse § 492 kohaselt.

§ 20. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele

määruse nõudele või kui taotlust pole võimalik osaliselt rahuldada § 19 lõike 6 alusel.

(2) Kui taotlusest ei kõrvaldata KIKi välja toodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul,

teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata ja taotlejat ära kuulamata.

(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:

1) otsuse kuupäev ja tegija;

2) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus;

4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;

5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

6) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord.

(4) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale e-toetuse vahendusel

kätte viivitamata pärast otsuse tegemist.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIKi algatusel

ning tingimusel, et projekti tulemused saavutatakse.

(2) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab

kahtluse alla projekti tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse

perioodil.

(3) KIK otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 päeva jooksul vastavasisulise

taotluse saamisest arvates.

(4) Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus

taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda.

(5) KIK võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui taotleja ei ole hanget välja

kuulutanud kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist ning kui taotleja ei ole

10

investeeringuga seotud materiaalse vara paigaldamise või ehitamisega seotud lepinguid

sõlminud 12 kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist.

(6) KIK võib taotluse rahuldamise otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, kui toetuse saaja

ei esita §-s 24 nimetatud dokumente või ei vii tegevusi ellu määruses või taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud tingimustel.

(7) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus tagasinõudega

samas ulatuses kehtetuks.

6. peatükk

Toetuse saaja õigused ning kohustused

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud

õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustustega.

(2) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses

ning määruses esitatud tingimuste kohaselt.

(3) Toetuse saaja peab säilitama ja võimaldama KIKi nimetatud isikutel enne projekti

elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist

tutvuda tema valduses olevate dokumentidega ning raamatupidamis- ja finantsdokumentidega,

mis on seotud toetuse kasutamisega.

(4) Toetuse saaja peab andma KIKi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku

kasutusse andmed ja dokumendid kümne päeva jooksul, arvates sellekohase nõude saamisest.

(5) Toetuse saaja peab võimaldama KIKil teha kohapealset kontrolli enda valduses projekti

raames soetatud vara nõuetele vastavuse kontrollimiseks või projektiga seotud dokumentide

kontrollimiseks. KIK võib kaasata kohapealsesse kontrolli eksperdi.

(6) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest,

mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või võimet

täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või kohustusi.

(7) Toetuse saajal ei ole lubatud toetuse abil omandatud vara müüa liisinguandjale liisingusse

võtmiseks enne viie aasta möödumist lõppmaksest.

(8) Toetuse abil omandatud vara müümise korral tuleb toetus tagasi maksta.

§ 23. Hanke korraldamine

(1) Toetust makstakse kulude katteks, mis on tehtud riigihangete seaduse § 3 kohaseid

põhimõtteid järgides.

(2) Projektiga seotud riigihanget või mittehankija poolt riigihangete seaduse § 3 kohaselt

elluviidavat hanget ei või välja kuulutada enne taotluse esitamist. Hange tuleb välja kuulutada

ja leping sõlmida, arvestades § 12 lõikes 6 sätestatud tähtaegu.

11

(3) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt

100 000 eurot, esitab toetuse saaja enne hanketeate avaldamist hankedokumentide kavandi ja

lepingu projekti KIKile arvamuse saamiseks. KIK avaldab dokumentide kohta kirjaliku

arvamuse kümne päeva jooksul dokumentide saamisest arvates.

(4) Mittehankija kohustub hanke korraldamisel:

1) küsima konkurentsi tagamiseks kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumist vastavas

turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldama hanketeate riigihangete registris, kui asja,

teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem;

2) avaldama hanketeate riigihangete registris, kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav

maksumus käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot.

(5) Toetuse saaja esitab KIKile hanke korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu

viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist.

(6) KIK nõustab vajaduse korral toetuse saajat hanke korraldamisel.

(7) Toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi.

7. peatükk

Aruannete esitamine

§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab KIKile projekti elluviimise kohta aruanded e-toetuse keskkonna kaudu.

KIK täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtaegu ja sagedust.

(2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) projekti kumulatiivne aruandlusperiood;

2) ülevaade tegevustest projektiplaani ja eelarve kohaselt;

3) teave §-s 2 nimetatud tulemusnäitajate saavutamise kohta;

4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.

8. peatükk

Toetuse maksmine ja kasutamine

§ 25. Toetuse maksmine

(1) Kulu peab olema tekkinud ja selle eest tasutud abikõlblikkuse perioodil.

(2) Toetus makstakse maksetaotluse ja sellele lisatud kuludokumentide alusel toetuse saajale

30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest.

(3) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

1) makse aluseks olev leping, kui see ei ole KIKile esitatud;

2) makse aluseks oleva lepingu muudatused;

3) õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused;

4) arve või muu raamatupidamisdokument;

5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

6) kulu tasumist tõendav dokument;

7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;

12

8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse makse aluseks olevas

lepingus;

9) laenu- või liisinguleping selle olemasolul.

(4) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste

korral määrab KIK toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Lõikes 2 sätestatud makse

tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks.

(5) KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui toetuse

kasutamisega seotud kohustus on täitmata.

(6) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti

lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui KIK on lugenud projekti tegevused

abikõlblikkuse perioodil ellu viiduks.

9. peatükk

Toetuse maksmisest keeldumine, tagasinõudmine ja vaided

§ 26. Toetuse maksmisest keeldumine

KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik;

2) kuludokumendid ei vasta nõuetele;

3) toetuse saajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest

tulenev kohustus.

§ 27. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Kui toetuse saaja ei täida käesolevas määrusest ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

kohustusi, on KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 1821 kohaselt.

(2) KIK võib teha lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse osaliselt

või täielikult tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatut või ei

kasuta toetust ettenähtud tingimustel;

4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu

ei ole järgitud;

5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse

saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;

7) toetuse saaja on toetuse kasutamise kohta esitanud ebaõigeid andmeid.

(3) Riigihangete seaduse rikkumise korral, millega võis kaasneda mõju hankelepingu

maksumusele, olenevalt rikkumise raskusest ja võimalikust mõjust hankelepingu maksumusele

nõuab KIK toetuse tagasi rikkumisega seotud hankelepingu maksumuse toetuse arvel hüvitatud

osas. Toetus nõutakse 100 protsenti tagasi, kui hankemenetluse korraldamisel esines huvide

konflikt.

13

(4) Kui toetuse saaja ei säilita toetuse abil soetatud vara viis aastat pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu või ei kasuta seda viie aasta jooksul sihtotstarbel, nõutakse toetus

proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses

kirjeldatud eesmärgil.

(5) Lõigetes 1–4 sätestatu ei piira ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmist

asjakohaste otsekohalduvate Euroopa Liidu aktide alusel.

(6) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse samas ulatuses taotluse rahuldamise otsus

kehtetuks.

(7) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale

kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. Toetuse

tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender Keit Kasemets

Kliimaminister Kantsler

Lisa Hindamiskriteeriumite osakaalud, selgitused ja arvutuskäik

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus

06.01.2025 nr 1-4/25/51

Kasvuhoonegaaside heidet vähendavate

investeeringute toetamise tingimused ja kord

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse esitamiseks kliimaministri määruse „Kasvuhoonegaaside

heidet vähendavate investeeringute toetuse tingimused ja kord“ eelnõu.

Palume oma seisukoht esitada hiljemalt 24. jaanuariks, 2025.a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

3. Hindamiskriteeriumid

Maria Värton, 6272311

[email protected]

Kliimaministri

… määrus nr …

„Kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute toetamise tingimused ja kord“

Lisa

Hindamiskriteeriumite osakaalud, selgitused ja arvutuskäik

35 Kasvuhoonegaaside (CO2e) vähenemine aastase toodangu kohta

Maksimumpunktid (35) saab suurima väärtusega tulemus. Ülejäänud taotluste punktid vähenevad

proportsionaalselt vastavalt valemile.

35 ∗ taotleja KHG heite vähenemine (CO2

t a

)

parima taotluse KHG heite vähenemine (CO2 t a

)

35 Toetuse suurus välditud CO2e tonni kohta (€/t CO2e)

Esmalt arvutatakse taotletud abi (eurodes) ja välditava KHG heite koguse (abikõlblikkuse perioodile

järgneva viie aasta jooksul, t CO2e) jagatis. Maksimumpunktid (35) saab väikseima väärtusega tulemus.

Ülejäänud taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt valemile.

35 ∗ parima taotluse toetuse suurus välditud 2 tonni kohta (€/t2)

taotleja toetuse suurus välditud 2 tonni kohta(€/t2)

Mittevastav on projekt (0 punkti), mille korral toetuse suurus välditud tCO2e kohta ületab 375 €

(viiekordne ELi keskmine HKSi hind 2023. aastal, https://ercst.org/2024-state-of-the-eu-ets-report/).

20 Lisandväärtus töötaja kohta

Hinnatakse majandusprognoosis esitatud, teisel aastal pärast projekti lõppu prognoositavat lisandväärtust.

Projektiplaanis peab olema selle saavutamise realitstlikkust selgitatud. Eesti keskmiseks arvestatakse

viimati avaldatud näitaja Statistikaameti EM001 tabelis: tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel,

kokku – kõik tegevusalad v.a finants- ja kindlustustegevus.

20 punkti: projekt, mille lisandväärtus töötaja kohta ületab kolm korda Eesti keskmist

15 punkti: projekt, mille lisandväärtus töötaja kohta ületab kaks korda Eesti keskmist.

10 punkti: projekt, mille lisandväärtus töötaja kohta ületab poolteist korda Eesti keskmist.

5 punkti: projekt, mille lisandväärtus töötaja kohta on 45 000 euro töötaja kohta.

0 punkti ja mittevastav on projekt, mille lisandväärtus jääb alla 45 000 euro töötaja kohta.

10 Projekti innovaatilisus

10 punkti: projekt, mis on uuenduslik rahvusvahelises kontekstis. Tehnoloogia ei ole ELis laialdaselt

levinud, ehitatud on kuni viis seda tehnoloogiat kasutavat (katse)tehast. Tootmisüksus ja toodang vastab

Eestis või ELis kehtestatud valdkonna parima võimaliku tehnoloogia keskkonna- ja energiasäästunõuetele

või ületab neid nõudeid.

5 punkti: projekt, mis on uuenduslik Eesti kontekstis, kasutusele võetav tehnoloogia ei ole Eestis varem

kasutusel olnud või ei ole sellises ulatuses kasutusel olnud. Samal tehnoloogilisel lahendusel baseeruvaid

tehaseid on ELis mitmeid. Tootmisüksus ja toodang vastab Eestis või ELis kehtestatud valdkonna parima

võimaliku tehnoloogia keskkonna- ja energiasäästunõuetele või ületab neid nõudeid.

0 punkti ja mittevastav on projekt, milles tootmisüksuse kasutatav tehnoloogiline lahendus on Eestis juba

kasutusel võrreldavas ulatuses; või projekt, mille tootmisüksus ja toodang ei vasta Eestis või ELis

kehtestatud valdkonna parima võimaliku tehnoloogia keskkonna- ja energiasäästunõuetele.