Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-9/1692-2 |
Registreeritud | 06.01.2025 |
Sünkroonitud | 07.01.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-9 Juhtimisalased dokumendid (AV) |
Toimik | 1-9 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikogu |
Saabumis/saatmisviis | Riigikogu |
Vastutaja | sisekaitse ja kriisivalmiduse osakond |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Hr Vladimir Arhipov
Riigikogu
Teie: 11.12.2024 nr 2-3/15-219
Meie: 06.01.2025 nr 1-9/1692-2
Elanikkonnakaitse võimekus ja toetuste tagamine
Lugupeetud Riigikogu liige
Täname Teid Decisive Lancer 2024 õppusega seotud küsimuste ja tähelepanekute eest. Õppuse
eesmärk oli harjutada ja testida elanikkonnakaitse erinevaid tegevusi, sealhulgas ulatuslikku
evakuatsiooni, varjumist ning kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste koostööd kriisiolukorras.
Edastame Teile alljärgnevalt vastused Teie poolt esitatud küsimustele.
Riik on Päästeameti kaudu toetanud kohalikke omavalitsusi rahastamisega, et suurendada
nende kriisivalmidust ja suutlikkust täita elanikkonnakaitse ülesandeid.
Viimastel aastatel on selleks rakendatud mitmeid projektipõhiseid taotlusvoorusid:
2022. aastal viidi läbi „Kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse suurendamise
taotlusvoor“, mille kogumaht oli 2,3 miljonit eurot. Toetati 77 omavalitsust, rahastades
alternatiivside lahenduste (SAT-telefonid), generaatorite ning nende ühenduskohtade
soetamist ja rajamist.
2023. aastal suunati 500 000 eurot saarte kriisivalmiduse parandamisse. Toetati 20
saarelist omavalitsust generaatorite, alternatiivside ja vajaliku infrastruktuuri
loomiseks.
2023.–2024. aastal korraldas Päästeamet kohalikele omavalitsustele suunatud
kriisikommunikatsiooni koolitused, et toetada nende olulist rolli kriiside ajal – anda
elanikele õigeaegselt elu ja tervise kaitsmiseks vajalikke juhiseid. Koolitustel osales 413
kohaliku omavalitsuse töötajat ja võtmeisikut kokku 78 omavalitsusest.
2024. aastal oli eesmärgiks evakuatsioonikohtade ja kerksuskeskuste toimepidevuse
suurendamine. 1,2 miljoni euro suuruse rahastusega toetati 51 omavalitsust mobiilsete
generaatorite, välivoodite, spordisaalide põrandakatete, välikäimlate ja muude
evakuatsiooniga seotud tarvikute soetamisel.
2 (3)
Lisaks on plaanis avada 2025. aasta märtsis uus taotlusvoor, mahuga hinnanguliselt 1,0
miljonit eurot, et toetada kohalike omavalitsuste kriisivalmidust nende olulistes allasutustes,
evakuatsioonikohtades ja kerksuskeskustes.
Täiendavalt eelpool nimetatud konkreetsetele rakendatud ja kavandatud meetmetele on
Siseministeerium planeerinud aastateks 2025-2027 riigieelarvelist tegevustoetust kohalikele
omavalitsustele, kriisivõimekuse suurendamiseks, summas 2,25 miljonit eurot (sh CER
direktiivi rakendamiseks, kriisispetsialistide suutlikkuse suurendamiseks, kriisiõppuste
korraldamiseks, koostöö korraldamiseks riigiasutustega kriisideks valmisoleku ja
elanikkonnakaitse küsimustes, elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesannete täitmiseks ning
riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamiseks).
Laia riigikaitse investeeringute kava kaudu on aastatel 2025–2027 kokku lepitud lisaraha mahus
750 000 eurot aastas, mis jaotatakse kõigi kohalike omavalitsuste vahel võrdselt. Iga
omavalitsus saab selle raames 9493 eurot aastas kolme aasta vältel. See rahastus on suunatud
kriisideks valmistumise ja kriisijuhtimise spetsialistide töö kvaliteedi tõstmisele, aidates
tugevdada omavalitsuste valmisolekut ja võimet täita neile pandud ülesandeid
kriisiolukordades.
Päästeameti võimekus ulatuslike evakuatsioonikohtade käigus hoidmisel
Päästeameti ülesandeks on ulatusliku evakuatsiooni korraldamine, mis hõlmab elanike ajutist
ümberpaigutamist vastavalt Hädaolukorra seaduse §-le 16. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on
aidata kaasa isikute evakueerimisele ning evakueeritute majutamisele ja toitlustamisele ning
määrata koostöös Päästeametiga võimalikud evakuatsioonikohad ning
koostada evakuatsioonikohtade kasutusele võtmiseks evakuatsioonikohtade plaan. Sõjalise
konflikti korral ei ole tegemist ühekordse ülesandega, vaid jätkuva tegevusega. Sellest tulenevalt
jääb evakuatsioonikohtade hoidmine kohalike omavalitsuste ülesandeks, keda toetavad
Naiskodukaitse ja teised vabatahtlikud.
Plaan juhuks, kui Päästeameti võimekus on ammendunud
Eesti piiratud ressursside tõttu on äärmiselt oluline suurendada elanikkonna kriisivalmidust ja
teadlikkust. Sellistes olukordades, kus Päästeameti ressursid on ammendunud, toimub
evakuatsioon elanike iseseisva tegutsemise alusel, järgides riiklikke
kommunikatsioonisõnumeid ja juhiseid. Päästeameti ennetustegevuse eesmärk on, et iga
inimene suudaks võimalikult hästi kriisiolukordades iseseisvalt toime tulla.
Ulatusliku evakuatsiooni kohtade arv ja toimepidevus
Evakuatsioonikohtade kaardistus on pidev protsess, mis pole veel lõplik. Viimase aasta jooksul
on kaardistatud hoonete arv märkimisväärselt kasvanud ja see on üle 2% elanike arvust.
Investeeringud ja evakuatsioonikohtade mahutavus
Evakuatsioonikohtade toimepidevuse suurendamiseks on investeeritud taotlusvooru kaudu 1
172 230 eurot, kus maksimaalne toetus ühe projekti kohta oli 50 000 eurot.
Evakuatsioonikohtade teenus on eelkõige mõeldud abivajajatele, kellel puudub muu
peatumisvõimalus.
3 (3)
Sõjalise konflikti korral vastavad evakuatsioonikohtade pakutavad teenused miinimumnõuetele,
sealhulgas toimepidevuse kriteeriumidele. Vastavalt riiklikule rakenduskavale on aastaks 2034
seatud eesmärgiks luua valmisolek 10% Eesti inimeste evakueerimiseks (sh haavatavad
sihtrühmad).
Need meetmed ja planeeritud investeeringud on suunatud kohalike omavalitsuste
võimestamisele, et tagada nende suutlikkus kriisiolukordades elanikkonnale vajalikke teenuseid
pakkuda. Investeeringute eesmärk on tugevdada omavalitsuste valmidust ja toimepidevust,
võimaldades neil paremini täita elanikkonnakaitse ülesandeid ning toetada kogukondi
keerulistes olukordades. Sel viisil aitab riik kohalikel omavalitsustel luua tugevama aluse
elanikkonna kaitsmiseks ja olla paremini valmis kriisiolukordadeks.
Plaanime jätkata selliste mahukate õppuste korraldamist, kuhu on aktiivselt kaasatud kohalikud
omavalitsused, et neil tekiks parem arusaamine oma rollist ning kujuneks vilumus oma
elanikkonnakaitsetegevusi rakendada. Kohalike omavalitsuste osalus sellistel õppustel on
erakordselt tähtis, sest ainult koostöös suudetakse kriise tulemuslikult lahendada.
Oluline on, et omavalitsused osaleksid õppustel ning teeksid järjepidevalt tööd oma
kriisikindluse suurendamiseks. Selline ettevalmistus aitab neil olla valmis keerulisteks
olukordadeks ning tõsta elanikkonna turvatunnet ja kaitstust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
Marti Magnus
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|