Arvamus

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud:

Kehtib kuni:

Alus:

Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet

Rahandusministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn

Teie 20.11.2024 nr 1.1-10.1/5153-1

Meie 06.01.2025 nr 2-2/24/0084/0019

Arvamus krediiditeabe jagamise seaduse

eelnõule ja eelnõu seletuskirjale

Austatud Jürgen Ligi

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on tutvunud krediiditeabe jagamise

seaduse eelnõu ja eelnõu seletuskirjaga ning tänab võimaluse eest arvamust avaldada. TTJA toetab

ülelaenamise riski vähendamiseks plaanitavat tarbija krediidivõimelisuse hindamise tugevdamise

regulatsiooni ning esitab järgnevalt oma arvamuse ja tähelepanekud.

1. Erand krediiditeaberegistri kohustuslikkusele

Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) § 62, millega täiendatakse

võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 4034 lõikega 31 on esitatud järgmises sõnastuses: „(31)

Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks kontrollib krediidiandja tarbija

kohta käivat krediiditeavet krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud krediiditeaberegistrist.

Krediidiandja vabaneb nimetatud kohustusest ajal, mil registriteenuse osutamine ei ole

krediidiandjast sõltumatutel põhjustel võimalik“. Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu

seletuskirja (edaspidi seletuskiri) kohaselt on regulatsiooni eesmärk tagada krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete usaldusväärsus ja asjakohasus ning seeläbi tugevdada tarbija

krediidivõimelisus hindamist ja ennetada ülelaenamist. Seletuskirja kohaselt on käesoleval hetkel

krediidiandjate kasutuses olevad andmekogud tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks oluliselt

piiratud, kuna andmekogud ei võimalda kontrollida tarbija võetud tulevikus realiseeruvaid

finantskohustusi piisava täpsusega ning krediidivõimelisuse hindamisel saavad krediidiandjad

toetuda eelkõige võlgnevust kajastavale krediidiinfole, mis ei pruugi olla täielik ega täpne. Seega

on krediidivõimelisuse hindamiseks loodav register ja selle kasutamise kohustuslikkus vajalik.

Planeeritava sätte teise lausega kehtestatakse aga erand, mille kohaselt ei ole krediidiandja

kohustatud kontrollima tarbija kohta käivat krediiditeavet krediiditeaberegistrist, kui

registriteenuse osutamine ei ole krediidiandjast sõltumatutel põhjustel võimalik.

Kui hetkel kasutuses olevad andmekogud ei võimalda krediidivõimelisuse hindamiseks

kontrollida tarbija võetud ja tulevikus realiseeruvaid finantskohustusi piisava täpsusega ning

krediiditeaberegistrist andmete kontrollimine aitab ära hoida krediidi väljastamist

krediidivõimetutele isikutele, siis on selgusetu, miks tehakse andmete kontrollimise

kohustuslikkuse osas erandeid. Kui erandi all on silmas peetud näiteks tehnilist riket, mille tõttu

ei ole võimalik registris toiminguid teha, siis on TTJA hinnangul laenu saamise kiirusest olulisem

2 (3)

siiski täpse krediidivõimelisuse hindamise tagamine ja tarbijate ülelaenamise olukorda sattumise

ennetamine. TTJA teeb käesolevaga ettepaneku erandi vajalikkust täiendavalt hinnata ning

kaaluda registri kasutamise kohustuslikkust ilma erandi olemasoluta.

2. Registripäringute tegemise jälgitavus

Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud krediiditeaberegistrist andmete saamise suhestumist

isikuandmete kaitse üldmäärusega. Samas ei tulenenud eelnõust ega seletuskirjast seda, kas

registripäringud liidetakse ka riikliku andmejälgijaga1, et tagada isikuandmete läbipaistvus ja

pakkuda tarbijatele selget ülevaadet tema andmetega sooritatud toimingutest. Teeme ettepaneku

nimetatud liidestuse tegemiseks, kuivõrd see tagab tarbijatele mugava võimaluse oma andmete

kasutamise üle ülevaate omamiseks ning suurendab ka usaldusväärsust andmekogu suhtes.

3. Registriandmete kasutamine riikliku järelevalve teostamiseks ja väärteomenetluste

lahendamiseks

Eelnõu § 10 lõikega 1 sätestatakse krediiditeabe jagamise seaduses (KtJS) alused

krediiditeaberegistris sisalduvate andmete avaldamiseks. Muu hulgas esineb alus andmete

avaldamiseks kohtule, kohtueelse uurimise asutustele ja prokuratuurile ning julgeolekuasutustele

(§ 10 lõige 1 punktid 3-6). Seletuskirja kohaselt võivad krediiditeaberegistris sisalduvad andmed

olla vajalikud nende asutuste ülesannete täitmisel ning asutus peab oma taotlust registrist andmete

saamiseks konkreetselt põhjendama. Seletuskiri lisab, et lisaks KtJS § 10 lõikes 1 loetletud

juhtudele peab registripidaja registris sisalduvaid andmeid avaldama ka järelevalve teostamiseks

asutustele, kelle pädevus ja volitused tulenevad asjakohasest seadusest. Seletuskirjas on selliste

pädevate asutustena välja toodud Finantsinspektsioon, Andmekaitse Inspektsioon ja Riigi

Infosüsteemide Amet.

Selgitame, et TTJA teostab tarbijakaitseseaduse (TKS) § 21 lõike 2 punkti 1 kohaselt ja sellest

tulenevalt ka võlaõigusseadusest (VÕS) tulenevate tarbija õiguste kaitseks sätestatud nõuete alusel

riiklikku järelevalvet. TTJA järelevalvepädevuste hulka kuulub muu hulgas krediidiandjate

kauplemisvõtete ning vastutustundliku laenamise põhimõtte (vastavalt VÕS §-le 4034, mis hõlmab

krediidivõimelisuse hindamist) rakendamise üle järelevalve teostamine. Leiame, et ka TTJA-l võib

esineda vajadus registriandmete saamiseks selleks, et kontrollida, kas krediidiandja on oma

kohustusi krediidivõimelisuse hindamisel järginud. TTJA-l on TKS § 62 lõike 1 kohaselt õigus

kasutada järelevalve teostamiseks muu hulgas korrakaitseseaduse §-is 30 ette nähtud erimeedet

küsitlemiseks ja dokumentide nõudmiseks. Seega leiame, et lisaks seletuskirjas mainitud

järelevalveasutustele on TTJA-l seadusest tulenev alus põhjendatud vajadusel

krediiditeaberegistrist andmete saamiseks. Registripidaja selguse mõttes teeme ettepaneku kaaluda

TTJA nimetamist võimaliku pädeva järelevalveasutusena. Lisaks tasub arvestada, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamata jätmine on TKS § 71 kohaselt väärteokorras

karistatav ning väärteo kohtuväliseks menetlejaks on TKS § 75 lõige 3 alusel TTJA. Kuivõrd

selliste andmete saamine võib olla lisaks kriminaalmenetlusele ja järelevalvemenetlusele vajalik

ka väärteomenetluse (nt TKS § 71 kohase väärteo puhul) lahendamiseks, siis teeme ettepaneku ka

see välja tuua (arvestades muu hulgas väärteomenetluse seadustiku § 31 lõikega 2).

4. Muud tähelepanekud

TTJA hinnangul vajaks seletuskirja leheküljel 11 toodud kirjeldus täpsustamist. Seletuskirjas on

välja toodud järgnev: „Ülelaenamine mõjutab ka finantssektori usaldusväärsust. Kui süsteem on

läbipaistev ja kontrollitud, suurendab see ka tarbijate usaldust ja soovi võtta laenu.

1 Andmejälgijat on täpsemalt kirjeldatud Riigi Infosüsteemide Ameti veebilehel: https://www.ria.ee/riigi-

infosusteem/inimkeskne-andmehaldus/andmejalgija.

3 (3)

Usaldusväärsus aitab vähendada riske, soodustab tarbimist ja toetab seeläbi pikaajalist

majandusarengut. Võlgnike suur hulk toob endaga aga kaasa usalduse languse krediidiandjate

tegevuse vastu“. Krediidilepingu puhul on paratamatult tegu võlasuhtega ning tarbijakrediiti

võtnud tarbija on selles pooles võlgnikuks. Kirjelduse esimeses osas tuuakse välja, et

usaldusväärsus soodustab tarbimist ja tarbijate soovi võtta laenu. Samas toob kõnealuse kirjelduse

teine pool välja, et võlgnike (st tarbijate, kes on tarbijakrediidilepingud sõlminud) suur hulk toob

kaasa usalduse languse. Seega esineb kirjelduses mõningane vastuolu. Teeme ettepaneku

täpsustada seda, kas võlgnike all peeti silmas ülelaenamise tõttu laenuorjusesse sattunud isikuid

või muul viisil täiendada kõnealust kirjeldust selliselt, et selle eesmärk oleks paremini mõistetav.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Grete Leesmann

[email protected]

Dain Maano Muru

[email protected]