2024. aasta personali- ja palgastatistika küsitluse juhend ja vorm kohalikele omavalitsustele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Valla- ja linnavalitsused

2024. aasta personali- ja

palgastatistika küsitluse juhend ja

vorm kohalikele omavalitsustele

Austatud linnapead ja vallavanemad

Rahandusministeerium viib läbi iga-aastase kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste

personali- ja palgastatistika küsitluse. Statistikaküsitlus koosneb kümnest osast:

1. Keskmine teenistujate arv 6. Hindamise statistika

2. Personalistatistika 7. Värbamise statistika

3. Lahkumiste statistika 8. Keskmine palk

4. Tulemiste statistika 9. Palgastatistika

5. Koolitusstatistika 10. Strateegilise personalijuhtimise näitajad

Andmed palume esitada vastavalt küsitlusvormides ja juhendis antud selgitustele, mis on

lisatud käesoleva kirja manustena.

Andmete esitamise tähtaeg on 07.03.2024 e-posti aadressile [email protected], kirja subjekti

reale palume kirjutada märksõna "Personali- ja palgastatistika 2024_asutuse nimi".

Näiteks: Personali- ja palgastatistika 2024_XXX Vallavalitsus“

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Truuväärt

riigihalduse osakond osakonna juhataja

Lisad:

1. Juhend KOV 2024

2. Personali- ja palgastatistika 2024 KOV vorm

3.

Anneli Lunts 5385 0802

[email protected]

Meie 06.01.2025 nr 12.4-9/32-1

1

2024. aasta personali- ja palgastatistika küsitluse juhend kohalikele omavalitsustele

Statistikaküsitlus koosneb kümnest osast:

1. Keskmine teenistujate arv

2. Personalistatistika

3. Lahkumiste statistika

4. Tulemiste statistika

5. Koolitusstatistika

6. Hindamise statistika

7. Värbamise statistika

8. Keskmine palk

9. Palgastatistika

10. Strateegilise personalijuhtimise näitajad

Personalistatistika tuleb esitada seisuga 31.12.2024, muu statistika eelmise kalendriaasta ehk

01.01.-31.12.2024 kohta. Läbivalt kogu statistikaküsitluses palume andmed esitada kohaliku

omavalitsuse üksuse ametiasutuste kohta.

Statistika kogumise põhjused:

1. Aruandluskohustus on avaliku teenistuse seadusest (edaspidi ATS) tulenev kohustus. ATS §

66 kohaselt esitab valdkonna eest vastutav minister kord aastas Riigikogule ülevaate avaliku

teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest,

nende palkadest ja töötasudest ametiasutuste ning teenistusgruppide kaupa. Eeltoodud ülevaate

andmiseks koostatakse iga-aastaselt avaliku teenistuse aastaaruanne, mis hõlmab ülevaadet

avaliku teenistuse arengutest ja muutustest. Riigikogu vajab ülevaadet, et omada riigis

toimuvast head taustainfot, mille põhjal tõenduspõhiseid otsuseid teha.

2. Rahandusministeerium on ATS § 9 kohaselt avaliku teenistuse keskne arendaja. Avaliku

teenistuse arendamiseks Rahandusministeerium koondab, vahendab ja analüüsib teavet avaliku

teenistuse arendamise ja juhtimise kohta, annab sellealaseid selgitusi, kujundab seisukohti ning

koostab soovituslikke juhendeid. Arendamine tähendab avaliku teenistuse personalipoliitika

koordineerimist ja vajadusel kesksete arendus- ning koolitustegevuste korraldamist.

Arendustegevusi on võimalik paremini planeerida, mida täpsemini oskame määratleda

sihtgrupi suurust ja personalipoliitika hetkeolukorda.

Andmete esitamine:

Teie poolt esitatud andmed laeme automaatselt koondfaili ja teostame esmase kontrolli.

Andmete automaatseks kontrollimiseks on väga tähtis, et te ei teeks tabelite formaadis

2

muudatusi! Kui soovite andmetele lisada kommentaare, siis palun saatke need e-mailiga (kuna

hõivame andmed automaatselt, ei märka me faili lisatud märkuseid).

Andmete esitamise tähtaeg: 07. märts 2025.

Andmed palume saata e-maili aadressil: [email protected]

E-maili subjekti real ja andmefaili nimeks palume märkida "Personali- ja palgastatistika

2024_asutuse nimi" (nt Personali- ja palgastatistika 2024_XXX Vallavalitsus).

Täiendav informatsioon statistikatabelite kohta:

Anneli Lunts, [email protected], Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna analüütik

Aitäh koostöö eest!

3

Üldjuhised

Läbivalt kogu statistikaküsitluses palume andmed esitada ainult kohaliku omavalitsuse

üksuse ametiasutuste kohta. Tabeleid täites palume mitte arvestada linna- ja vallavolikogu

liikmeid. Valitsuse liikmetest palume kajastada tabelis vaid abilinnapead, abivallavanemad

ning teenistujatest valitsuse liikmed. Juhul kui valitsuse liige on ühtlasi ametiasutuses

teenistujana tööl, siis tuleb kajastada üksnes tema ametikoha järgsed personali- ja palgaandmed.

Vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 6 lg 1 ja 3 on ametiasutus riigi või kohaliku omavalitsuse

üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Kohaliku

omavalitsuse üksuse ametiasutused on: 1) valla- ja linnavolikogu kantselei;

2) valla- ja linnakantselei;

3) valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;

4) osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena;

5) valla- ja linnavalitsuse amet;

6) valla või linna ühisamet.

Küsimustikus hallina märgitud lahtrites on valemid andmete kontrollimiseks ja neid ei pea ise

täitma.

Paljudes lahtrites on vastusevariandid valitavad rippmenüüst, palume kindlasti lähtuda nende

lahtrite puhul antavast klassifikaatorist ja mitte lisada teisi vastuse variante.

1. Keskmine teenistujate arv

Üldjuhised

 Palume keskmised teenistujate arvud esitada 2024. aasta kohta.

 Keskmiste teenistujate arvude arvutamisel kasutada kohaliku omavalitsuse üksuse

ametiasutustes1 töötavate ametnike ja töölepinguliste töötajate (sh abiteenistujate)

andmeid. Mitte arvestada võlaõiguslike lepingute (nt käsunduslepingu) alusel

töötavaid isikuid.

Veerg C. Aasta keskmise teenistujate arvu (isikute arv) leidmiseks liidetakse iga teenistuja

ametis oldud päevade arv aastas ning jagatakse saadud tulemus päevade arvuga aastas.

Arvutusest jäetakse välja päevad, millal töötaja oli pikaajalisel puudumisel (st järjestikune

puudumine on pikem kui 6 kuud).

Näiteks: Leida asutuse aasta keskmine teenistujate arv, kui asutuses töötas:

55 teenistujat 366 päeva,

3 teenistujat 280 päeva,

2 teenistujat 150 päeva.

Aasta keskmise teenistujate arvu leidmine:

1 Avaliku teenistuse seaduse (§ 6 lg 3) tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused: valla- ja

linnavolikogu kantselei; valla- ja linnakantselei; valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;

osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; valla- ja linnavalitsuse amet; valla või linna ühisamet.

4

55x366 + 3x280 + 2x150

366 = 58,1

Arvutada ülaltoodud põhimõtte järgi teenistujate põhigruppide (linnapead ja vallavanemad,

abilinnapead ja abivallavanemad, osavalla ja linnaosa vanemad, ametnikud, töötajad)

keskmised teenistujate arvud. „Teenistujad kokku“ lahter summeerib need automaatselt kokku.

Alternatiivina võib kasutada lihtsustatud lähenemist, ehk aasta keskmise teenistujate arvu

(isikute arvu) leidmiseks liidetakse vastava ametikoha põhigrupi kaheteistkümne kuu

teenistujate koguarvud kuu lõpu seisuga ning jagatakse saadud tulemus kaheteistkümnega.

Veerg D. Aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv (koormus) leitakse liites

iga üksiku päeva koormused aastas ning jagades saadud tulemus päevade arvuga aastas.

Arvutusest jäetakse välja päevad, millal töötaja oli pikaajalisel puudumisel (st järjestikune

puudumine on pikem kui 6 kuud).

Näiteks: Tööajanorm asutuses on 8 tundi päevas.2

Leida asutuse aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv, kui asutuses töötas:

53 täistööajaga teenistujat 366 päeva,

3 täistööajaga teenistujat 280 päeva,

1 täistööajaga teenistuja 150 päeva,

1 osalise tööajaga teenistuja 6 tundi päevas (arvestatakse 0,75-na) 366 päeva,

1 osalise tööajaga teenistuja 4 tundi päevas (arvestatakse 0,50-na) 150 päeva,

1 osalise tööajaga teenistuja 2 tundi päevas (arvestatakse 0,25-na) 366 päeva.

Täistööajaga teenistujate keskmise arvu leidmine:

53x366 + 3x280 + 1x150

366 = 55,7

Osalise tööajaga teenistujate keskmise arvu leidmine:

0,75x366 + 0,5x150 + 0,25x366

366 = 1,2

Aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv: 55,7 + 1,2 = 56,9

Arvutada ülaltoodud põhimõtte järgi teenistujate põhigruppide (linnapead ja vallavanemad,

abilinnapead ja abivallavanemad, osavalla ja linnaosa vanemad, ametnikud, töötajad)

keskmised täistööajale taandatud teenistujate arvud. „Teenistujad kokku“ lahter summeerib

need automaatselt kokku.

Alternatiivina võib kasutada lihtsustatud lähenemist, ehk aasta keskmise täistööajale taandatud

teenistujate arvu (koormus) leidmiseks liidetakse vastava ametikoha põhigrupi kaheteistkümne

kuu teenistujate koormused kuu lõpu seisuga ning jagatakse saadud tulemus kaheteistkümnega.

2 Aasta keskmise täistööajale taandatud teenistujate arvu leidmisel on kasutatud Statistikaameti vastavat valemit.

5

2. Personalistatistika

Üldjuhised

 Personalistatistika andmed palume kajastada 31.12.2024 seisuga teenistuses olevate

isikute kohta.

 Andmed palume esitada iga teenistujapõhiselt.

 Andmetes kajastada kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutustes3 töötavate ametnike

ja töölepinguliste töötajate (sh abiteenistujate) andmed. Mitte kajastada võlaõiguslike

lepingu (nt käsunduslepingu) alusel töötavaid isikuid.

 Mitme veeru puhul on tabelis juba ette antud rippmenüü koos valikuga, palume seda

kasutada.

 Andmete esitamisel palume mitte arvestada emapuhkusel ning vanemapuhkusel

viibijaid ja teisi, kelle teenistussuhe on peatatud kauemaks kui 6 kuud. Kui

puuduva inimese asemele on teenistusse võetud asendaja, siis palume arvestada

temaga kõigi statistikatabelite täitmisel.

Veerg A: Esitaja, märkida esitaja asutuse nimetus. Esimestesse lahtritesse tuleb nimetus

automaatselt faili pealkirjast, kui faili nimi on kujul „Personali- ja palgastatistika 2024_asutuse

nimi“.

Veerg B: Asutus, märkida asutuse nimi.

Veerg C: Teenistuja põhigrupp, valida sobiv põhigrupi tunnus rippmenüüst: linnapead ja

vallavanemad, abilinnapead ja abivallavanemad, osavalla ja linnaosa vanemad, ametnikud,

töötajad.

Veerg D: Teenistuja alamgrupp, valida sobiv alamgrupi tunnus rippmenüüst: juhid, muu

personal.

Juhtideks loetakse asutuste ja asutuste koosseisudes kinnitatud alaliste struktuuriüksuste juhid, kes tegelevad teiste

isikute poolt tehtava töö planeerimise, korraldamise, koordineerimise, kontrolli ja juhendamisega. Juhtide

tööülesannete hulka kuulub tavaliselt struktuuriüksuste eesmärkide ja normide kehtestamine ning nende täitmiseks

vajalike kavade, tegevussuundade ja kordade sõnastamine ja hindamine, eelarvete koostamine, eelarve täitmise

kontrolliks vajalike süsteemide ja kordade väljatöötamise ja rakendamise tagamine, tegevussuundade ja kavade

elluviimiseks vajalike materiaalsete, inim- ja finantsressursside kasutamiseks loa andmine, organisatsiooni või

ettevõtte ja selle teenistujate töötulemuste jälgimine ja hindamine, teenistujate valimine või valiku

kooskõlastamine. Siia kuuluvad ka juhtide asetäitjad ja valdkonnajuhid, kui neile alluvad vahetult teenistujad ning

kui nad teevad eelnimetatud tegevusi.

Veerg E: Koormus, näidata teenistuja koormus 31.12.2024 seisuga. Täistööaega näidata arvuga

1.

Näiteks: Tööajanorm asutuses on 8 tundi päevas,

töötamist 6 tundi päevas – arvestatakse 0,75-na,

töötamist 4 tundi päevas – arvestatakse 0,5-na,

töötamist 2 tundi päevas – arvestatakse 0,25-na

3 Avaliku teenistuse seaduse (§ 6 lg 3) tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused: valla- ja

linnavolikogu kantselei; valla- ja linnakantselei; valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;

osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; valla- ja linnavalitsuse amet; valla või linna ühisamet.

6

Veerg F: Vanus, märkida vanus täisaastates 31.12.2024 seisuga. Näiteks kui teenistuja vanus

on 36 aastat ja 8 kuud, siis märkida teenistuja vanuseks 36 aastat.

Veerg G: Sugu, valida rippmenüüst: mees, naine.

Veerg H: Haridustase, valida rippmenüüst haridustase vastavalt järgmisele haridustasemete

klassifikaatorile:

Põhiharidus või

madalam Alusharidus

Kaheksaklassilise kooli lõputunnistus (NL)

Põhikooli lõputunnistus (EV)

Lõputunnistus põhihariduse nõudeta kutseõppe läbimise kohta

Lõputunnistus põhihariduse baasil kutseõppe läbimise kohta (EV)

Muu põhiharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi

dokument

Üldkeskharidus Keskkooli lõputunnistus

Gümnaasiumi lõputunnistus

Muu keskharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi

dokument

Kutseharidus põhi-

või keskhariduse

baasil

Diplom kutseõppeasutuse lõpetamise kohta (NL)

Keskerihariduse diplom (kaheksaklassilise kooli baasil) (NL)

Lõputunnistus põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise

kohta (EV)

Lõputunnistus põhihariduse baasil kutse- ja keskhariduse

omandamise kohta (EV)

Diplom või lõputunnistus põhiharidusel põhineva keskerihariduse

omandamise kohta (EV)

Muu kutsekeskharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav

välisriigi dokument

Lõputunnistus keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise

või kutseõppe läbimise kohta (EV)

Diplom kutseõppeasutuse lõpetamise kohta (NL)

Lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta

Muu kutsekeskharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav

välisriigi dokument

Keskeriharidus

põhi- või

keskhariduse baasil

Diplom või lõputunnistus üldkeskharidusel põhineva

keskerihariduse omandamise kohta (< 2,5-aastase

nominaalkestusega õppekava)

Diplom või lõputunnistus üldkeskharidusel põhineva

keskerihariduse omandamise kohta (> 2,5-aastase

nominaalkestusega õppekava)

Muu kesk- ja kõrghariduse vahepealsele haridusele vastavat

kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument

Rakendus-

kõrgharidus või

vastav

kvalifikatsioon

Kutsekõrgharidusõppe diplom (kutsekõrghariduse diplom "K")

Diplomiõppe diplom (diplomiõppe diplom "A")

Rakenduskõrgharidusõppe diplom (rakenduskõrghariduse diplom

"E")

7

Muu rakenduskõrgharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav

välisriigi dokument

Bakalaureusekraad

või vastav

kvalifikatsioon

Bakalaureusekraad (enne 1. juunit 2002 õppekavade registrisse

kantud 3-aastase bakalaureuseõppe õppekava lõpetamisel antud

bakalaureusekraadi tõendav bakalaureuseõppe diplom "B")

Bakalaureusekraad (alates 1. juunist 2002 õppekavade registrisse

kantud 3–4-aastase bakalaureuseõppe õppekava lõpetamisel antud

bakalaureusekraadi tõendav bakalaureuseõppe diplom "L")

Muu bakalaureusekraadile vastavat kvalifikatsiooni tõendav

välisriigi dokument

Magistrikraad või

vastav

kvalifikatsioon

Diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni omandamise kohta (õppeaeg

4–5-aastat, NL spetsialisti diplom)

Ülikooli kraadita diplom (õppeaeg 4–5 aastat)

Diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom (õppeaeg 4–5 aastat)

Bakalaureusediplom ilma kraadita (vähemalt 4-aastase õppekava

lõpetamist tõendav bakalaureusediplom)

Bakalaureusekraad (vähemalt 4-aastase õppekava lõpetamisel ja

enne 1. juunit 2002. a bakalaureusekraadi tõendav diplom "B")

Kõrgharidusel põhineva 1.a õpetajakoolituse tunnistus või diplom

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava lõpetamist

tõendav magistridiplom või magistrikraadi (vähemalt 5-aastase

õppekava lõpetamisel diplom "C" ja "M"; arstikraadi,

hambaarstikraadi või loomaarstikraadi tõendav diplom)

Magistrikraad (magistriõppe õppekava lõpetamisel magistrikraadi

tõendav diplom "M")

Muu magistrikraadile vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi

dokument

Magistrikraad (magistriõppe õppekava lõpetamisel magistrikraadi

(teaduskraad) tõendav diplom "C")

Muu magistri- ja doktorikraadi vahelist kvalifikatsiooni tõendav

välisriigi dokument

Doktorikraad või

vastav

kvalifikatsioon

Kandidaadikraad (Kandidat Nauk) tõendav diplom (NL)

Doktorikraad (Doktor Nauk) tõendav diplom (NL)

Doktorikraad (doktoriõppe õppekava lõpetamisel doktorikraadi

tõendav diplom "D" ja "O")

Muu doktorikraadile vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi

dokument

Veerg J: Staaž asutuses, palume näidata teenistuja staaž antud asutuses täisaastates. Näiteks

kui teenistuja staaž asutuses on 3 aastat ja 7 kuud, siis märkida teenistuja staažiks 3 aastat. NB!

palume tabelisse kirjutada ainult number. Kui staaž on alla ühe aasta, siis märkida staažiks

null.

8

3. Lahkumiste statistika

Üldjuhised

 Palume näidata asutusest lahkumised isikute lõikes perioodil 01.01.-31.12.2024.

Lahkujate hulka arvestada ka need isikud, kelle viimane tööpäev oli 31.12.2024.

 Kui teenistuja on aasta jooksul kaks korda lahkunud ning vahepeal taas tööle tulnud,

siis kajastatakse statistikas kaks lahkumist.

 Lahkumiste all mitte kajastada pikaajalisele puhkusele jäänud teenistujat (nt

vanemapuhkusele jäänud teenistujat), kellega töösuhe ei ole lõppenud.

 Lahkumiste all mitte kajastada ka teenistujat, kes asutusesiseselt või asutuste liitmisel

vahetas ametikohta (nt teenistuja oli asutuses spetsialist, aga kandideeris

juhtivspetsialistiks ning sai selle ametikoha).

 Lahkumiste all mitte kajastada teenistuja üleviimist, kui asutuste liitmisel viidi

teenistuja ühest asutusest teise.

Veergude A kuni D täitmise juhised on toodud Personalistatistika selgituste juures.

Veerg E: Staaž asutuses, palume näidata teenistuja staaž antud asutuses täisaastates. Näiteks

kui teenistuja staaž asutuses oli 3 aastat ja 7 kuud, siis märkida teenistuja staažiks 3 aastat. NB!

palume tabelisse kirjutada ainult number. Kui staaž oli alla ühe aasta, siis märkida staažiks

null.

Veerg F: Lahkumise põhjus, palume valida rippmenüüs olevast klassifikaatorist:

 Omal soovil – lahkunud vabatahtlikult.

 Koondamine - lahkunud asutuse likvideerimise või koondamise tõttu.

 Muu - teenistustähtaja lõppemine, töösuhte lõpetamine poolte kokkuleppel, katseaja

ebarahuldavad tulemused, teenistuja surm vm.

4. Tulemiste statistika Üldjuhised

 Palume näidata asutusse teenistusse või tööle asumised isikute (ametnikud, töötajad,

linnapead ja vallavanemad, abilinnapead ja abivallavanemad) lõikes perioodil 01.01.-

31.12.2024.

 Tulemiste all mitte kajastada pikaajaliselt puhkuselt naasnud isikut, kuid kajastada

pikaajalisel puudumisel oleva teenistuja asemele värvatud asendaja.

 Tulemiste all mitte kajastada ka teenistujat, kes asutusesiseselt või asutuste liitmisel

vahetas ametikohta (nt teenistuja oli asutuses spetsialist, aga kandideeris

juhtivspetsialistiks ning sai selle ametikoha).

 Tulemiste all mitte kajastada teenistuja üleviimist, kui asutuste liitmisel viidi teenistuja

ühest asutusest teise.

Veergude A kuni D täitmise juhised on toodud Personalistatistika selgituste juures.

9

5. Koolitusstatistika

Tabel 1. KOV ametiasutuste koolitus- ja tööjõukulu ning koolitustel osalejate arv

Rida „Teenistujate tööjõukulu“ sisaldab ametnike ja töötajate brutotasusid ja tööandja makse.

Mitte kajastada muude isikute ja võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikute töötasusid ja

makse, tööjõukulude kapitaliseerimist oma valmistatud põhivara maksumusse (507) ja

eripensioneid ja pensionisuurendusi (5009). Ei sisalda puhkusereservi.

Rida „Teenistujate koolitusele kulutatud eelarveline raha ja välisabi, mille põhitaotlejaks

on teie asutus.“ Palume tuua välja kõik aruandlusperioodil asutuse eelarvest asutuse

teenistujate koolitamiseks tehtud kulud4, st nii kontogrupi 5504 kontodelt kui ka muudelt

eelarveridadelt tehtud koolituskulud.

Rida „Osalejate arv“: (inimeste arv): Koolituskursusel osalenud erinevate teenistujate arv –

igal koolitusel osalenud teenistuja läheb arvesse ainult üks kord (kui üks inimene osales kolmel

erineval koolitusel, läheb temaga seotult kirja üks osaleja). Osalejate arvu on küsitud üksnes

tabelis 1.

Palume kajastada kõiki asutuse teenistujate tööalaseid koolitusi, millel osalemisega seotud

kulud on asutuse eelarvest (sh nullkuluga koolitused, nt asutuse töötajad ise koolitavad ilma

selle eest tasu saamata) või asutusele eraldatud välisabist välja makstud perioodil 01.01.2024-

31.12.2024. 5

Tabelites mitte kajastada nullkuluga välisabist saadud koolitusi (asutuse jaoks oli koolitus

tasuta, kuigi kaudseid kulusid võis tekkida; nt riigiasutuste poolt pakutavad koolitused).

Tabel 2. Millised olid erinevate koolitusvaldkondade mahud 2024. a?

Veerg „Esitaja“: Andmed täituvad automaatselt, kui faili nimi on kujul „Personali- ja

palgastatistika 2024_asutuse nimi“.

Veerg „Koolituse valdkond“:

Valdkond Valdkonna alla kuuluvad teemad/koolitused

1. Arvutiõpe ja

infotehnoloogia

 Tavakasutaja arvutioskuste koolitus (nt Word, Excel ja muud arvuti

üldkursused);

 Spetsialistile vajalike arvutiprogrammide koolitus (nt Mapinfo,

andmebaasid);

 IT spetsialistidele suunatud spetsiifiliste IT-alaste teadmiste ja oskuste

koolitus.

4 Nii otsesed kui kaudsed koolituskulud. Otsesed koolituskulud – koolitusel osalemise tasud, lektoritasud, kulud

õppematerjalide ettevalmistamisele või ostmisele jms. Kaudsed koolituskulud – koolitusruumide ja -inventari rent,

toitlustuskulud, majutuskulud, sõidukulud, lähetatute kindlustus, päevarahad, muud koolituslähetuste kulud jms. 5 Kui töötaja osales koolitusel 2024. a. detsembris, kuid asutus tasus tema koolitusel osalemisega seotud kulud

2025. a. jaanuaris, palume kajastada 2024. a. statistikas vastava koolituse mahtu, osaluste arvu ja koolituskulu.

10

2. Asutuse põhitegevusega

seotud koolitus

 Siia kuulub asutuse põhitegevusega seotud koolitus, mida ei saa

liigitada eelneva teiste valdkondade alla (nt tolliametnike erialane

täienduskoolitus Maksu- ja Tolliametis).

 IT-asutuste IT-alased sisukoolitused.

3. Avalikud suhted  Asutuse suhted avalikkusega, suhtlemine meediaga, maine

kujundamine, asutusesisene infotöö;

 Avaliku teabe seadusega seotud koolitus.

4. Euroopa Liit  Euroopa Liidu (EL) alane horisontaalne koolitus. EL poliitikate

kujundamine ja otsustusprotsess, EL alase infoga töötamine,

kommunikatsioonioskused EL otsustusprotsessis osalemiseks;

 EL kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika arengud;

 EL õigussüsteem, õigusaktide rakendamise tagamine riiklikul tasandil,

liikmesriikide vastutus Euroopa Ühenduse õiguse rikkumise korral.

5. Haridus ja kultuur  Hariduse- ja kultuurivaldkonna koolitused, nt haridusnõuniku

koolitus, hariduse- või kultuurikorraldus KOV-s, valla või linna

haridusjuhi kursus.

6. Juhtimine  Juhtimisfunktsioonidega seotud koolitus: strateegiline juhtimine ja

strateegiline planeerimine; strateegiliste arengukavade vormistamine,

eesmärkide ja indikaatorite sõnastamine, tulemuste hindamine ning

seire; kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude arengukavade

koostamine ja praktiline ellurakendamine;

 Muudatuste juhtimine, projektijuhtimine, kvaliteedijuhtimine jmt;

 Koolitus, mis on suunatud kitsalt juhtidele, eesmärgiga koolitada neid

juhtimise valdkonnas: tippjuhtide põhikompetentside arendamise

alane koolitus, juht muutuvas organisatsioonis jmt;

 Siia ei kuulu juhtidele suunatud, kuid muu valdkonnaga seotud

kursused (nt haldusjuhtide finantskursus on majandus/rahandus

valdkond).

7. Keeleõpe  Igasugune keeleõpe, k.a eesti keel.

8. Keskkond  Keskkonnaalane ametnike koolitus, s.h keskkonnamõjude hindamine.

9. Klienditeenindus  hea avaliku halduse põhimõtted;

 Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavad avalikud teenused,

nende kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine;

 Klientide õigused ja klientide õiglane kohtlemine;

 Teenusstandardite koostamine ja rakendamine jmt.

10. Majandus, rahandus  Kursused, mis on seotud majanduse valdkonna temaatikaga;

 Rahandus, marketing ja riigivara haldamine;

 Finantsjuhtimine, eelarvestamine, majandusteooria;

 Maksukorraldus ja maksustamine;

 Kohalike omavalituste finantsplaneerimine ja juhtimine jmt.

 Siia ei kuulu raamatupidamisalane koolitus.

11. Meditsiin  Meditsiini valdkonna koolitused.

12. Personalitöö  Personalijuhtimisega seotud koolitus, mis sisaldab organisatsiooni

personalijuhile ja koolitusspetsialistidele suunatud teemasid:

avaliku teenistuse strateegiline personalijuhtimine; personali

planeerimine, värbamine ja valik, personali karjääri planeerimine ja

arendamine, palgakorraldus, ametikohtade hindamine ja

palgasüsteemi loomine, personali hindamine, kompetentside süsteemi

väljatöötamine ja rakendamine personalijuhtimises, arenguvestlused,

töötajate arendamine ja koolitus, töötajate motiveerimine, tööanalüüs

ja ametijuhendite koostamine, teenistus- ja töösuhteid reguleeriv

seadusandlus jmt.

11

13. Raamatupidamine  Kitsalt raamatupidamise kutseoskuste ja -teadmistega seotud koolitus;

 Eelarveliste asutuste raamatupidamine, raamatupidamine algajatele,

raamatupidamise aastaaruande koostamine, riigiasutuse

pearaamatupidaja täienduskoolitus jmt.

14. Sekretäritöö,

asjaajamine,

arhiivindus

 Sekretäride täienduskoolitus;

 Arhiivitöö korraldamine, asjaajamise korraldus, dokumendihalduse

õiguslikud regulatsioonid, digitaalse dokumendihalduse põhimõtted,

eelised ja riskid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused

dokumendihalduses (dokumendi- haldussüsteemid),

dokumendihaldusprotsessid, elektrooniline dokumendihaldus ja

digitaalarhiiv, digitaalallkirja kasutamine, digitaaldokumentide

säilitamine;

 Euroopa Liidu dokumentide menetlemine Eestis;

 Elektroonilise Riigi Teataja extraneti koolitus;

 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiline arendustegevus.

15. Sisekontroll  Sisekontrollialased koolitused ja auditeerimisega seotud koolitused;

 Sisekontroll riigiasutuses, siseaudiitori tööks vajalik seadusandlus jmt.

16. Sotsiaaltöö  Sotsiaaltöö valdkonna koolitused.

17. Suhtlemispsühholoogia  Psühholoogia ja suhtlemispsühholoogia valdkonda kuuluvad

koolitused ja treeningud;

 Avalik esinemine, enesekehtestamine, meeskonnatöö koolitus;

koostöö ja kommunikatsioon, läbirääkimiskoolitused, toimetulek

konfliktsituatsioonide ja kriisiolukordadega, kõne ja mõtlemine;

mõjustamispsühholoogia, aja juhtimine, stressijuhtimine jmt.

18. Töökeskkond,

töötervishoid, tööohutus

 Töökeskkonna, - tervishoiu ja -ohutuse valdkonna koolitused.

 Andmekaitse

19. Uute ametnike ja

töötajate sisseelamis-

koolitus

 Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste uutele teenistujatele

suunatud koolitused, mille raames käsitletakse riigi- ja/või kohaliku

omavalitsuse toimimise aluseid, avaliku halduse põhiprotsesse,

ametniku rolli, eetikat jmt, et anda avalikku teenistusse sisenenud

uuele ametnikule kõige olulisemad vajalikud eelteadmised avaliku

teenistuse olemusest, süsteemist ja põhiväärtustest.

20. Õigus  Haldusõiguse, võlaõiguse, kriminaalõiguse jmt. koolitused;

 Õigusloome protsess (s.h. õigusaktide mõjude analüüs, kaasamine ja

normitehnika eeskirja rakendamine jmt);

 “Riigihangete seaduse” rakendamine.

21. Mikrokraad  Mistahes valdkonnas toimunud mikrokraadi õpe/koolitus. Mahu osas

arvestada, et üks Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkt vastab 26

tunnile.

22. Muu  Kõik koolitused, mis ei sobi eelneva 21 koolitusvaldkonna alla.

Veerg „Maht tundides“: Kui koolitus algab ja lõppeb erinevatel aastatel, siis tuleb tundide

mahu all kajastada konkreetsel aastal läbitud pikaajalise koolitusekursuse osa. Juhul kui teie

asutuse koolitusaruandluses on koolituste mahud märgitud päevades ja täpset tundide mahtu ei

ole võimalik tagantjärele määratleda, arvestage ühe koolituspäeva mahuks 7 tundi. Taseme-

koolituse puhul vastab üks Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkt 26 tunnile. Tunni mahu

küsimisel eeldame asutustelt isikupõhist koolitusarvestust, st et viie inimese osalemisel 8-

tunnisel koolitusel on tulemuseks 40 tundi.

12

Tabel 3. Millised olid erinevate koolitusvormide mahud 2024. a?

Võimalusel ja andmete olemasolul palume esitada andmed 2024. aasta kohta. 2024. aasta kohta

on tabel 3. toodud andmete esitamine vabatahtlik. 2025. aasta kohta palume alltoodud andmeid

koguda, et saaksite 2025. a kohta käivas andmekorjes need esitada.

Veerg „Esitaja“: Andmed täituvad automaatselt, kui faili nimi on kujul „Personali- ja

palgastatistika 2024_asutuse nimi“.

Veerg „Koolituse vorm“: Koolitusürituse korraldamise viis, mis on seotud koolitaja valikuga

ning sihtrühma moodustamise põhimõtetega. Koolitusvormid on avatud koolitus,

tellimuskoolitus, sisekoolitus ja e-õpe.

Koolituse vorm Selgitus

1. Avatud koolitus Koolitusvorm, mille puhul koolitusel osalevad erinevate asutuste

teenistujad.

2. Tellimuskoolitus Koolitusvorm, mille puhul koolitusel osalejad on ühest asutusest ning

koolitaja on väljastpoolt.

3. E-õpe Koolitusvorm, mis on aja ja koha suhtes paindlik ning mille puhul

õppimine toimub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil.

4. Sisekoolitus Koolitusvorm, mille puhul nii koolitaja kui koolitusel osalejad on ühest

asutusest.

5. Muu Kõik ülejäänud koolitused, mis ülaltoodud vormide alla ei sobitu.

Veerg C „Kogumaht koolitustundides“: Kajastada nii tasuta kui tasuliste koolituste tundide

maht. Täitmise juhised on toodud Koolitusstatistika tabel 2 selgituste juures. Maht tundides

kokku peab minema kokku tabelis 2 toodud koolitustundide mahuga.

Veerg D „sh tasuta koolituste tundide maht“: Kajastada asutusele tasuta koolituste tundide

maht, mille eest asutus ei pea maksma. Täitmise juhised on toodud Koolitusstatistika tabel 2

selgituste juures. Tasuta koolituste tundide maht veerus D peab olema väiksem kui maht

koolitustundides veerus C, kuna veeru D andmed sisalduvad ka veerus C.

13

6. Hindamise statistika

Vastavalt ATS §30 peab vähemalt kord aastas vahetu juht temale alluva ametnikuga läbi viima

arengu- ja hindamisvestluse.

Üldjuhised

 Palume näidata perioodil 01.01.-31.12.2024 toimunud hindamised.

 Töötajate arenguvestluste puhul kasutada ametnikele kehtivate nõuete analoogiat.

 Tabel arvutab automaatselt arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osakaalud.

Veerg C: Märkida teenistujate gruppide lõikes teenistujate arvud (isikute arv) seisuga

31.12.2024, kellega on 2024. a jooksul viidud läbi vähemalt üks iga-aastane arengu- ja

hindamisvestlus (v.a katseaja lõpu vestlus). Kui hindamisi ei ole läbi viidud, siis märkida null.

Teenistujat, kes on enne 31.12.2024 lahkunud, ei kajastata statistikas.

Veerg D: Märkida teenistujate gruppide lõikes teenistujate arvud (isikute arv) seisuga

31.12.2024, kelle arengu- ja hindamisvestlus lükati vastavalt ATS § 30 lg 2 toodud võimalustele

edasi. Veerus D mitte kajastada teenistujat, kellega on arenguvestlus läbi viidud. Samuti mitte

kajastada teenistujat, kellega ei viidud arenguvestlust läbi, aga kelle puhul ei kehti ATSist

tulenev arenguvestluse edasilükkamise võimalus. Kui selliseid teenistujaid ei ole, siis märkida

null.

Arengu- ja hindamisvestluse võib edasi lükata järgmisesse aastasse, kui:

1) ametniku avaliku võimu teostamise õigus on arengu- ja hindamisvestlusele eelneva

aasta jooksul olnud peatatud kokku üle kuue kuu;

2) ametniku teenistussuhe on vahetult enne arengu- ja hindamisvestlust kestnud vähem kui

kuus kuud;

3) ametniku vahetu juhi teenistussuhe on vahetult enne arengu- ja hindamisvestlust

kestnud vähem kui neli kuud.

Veerg E: Teenistujate arv seisuga 31.12.2024. Lahter täidetakse automaatselt, ametnike ja

töötajate arv loetakse lehelt 2. Personalistatistika. Selleks on vajalik, et 2. Personalistatistika

lehel on teenistuja põhigrupp sisestatud täpselt klassifikaatori järgi.

Näide:

 Arenguvestlus viidi läbi 100 ametnikuga, lisada C veergu 100. Asutuses oli 31.12

seisuga 101 ametnikku. Ühel ametnikul lükati arenguvestlus edasi järgmisse aastasse,

kuna arenguvestluste läbiviimise perioodil oli ta teenistussuhe kestnud vähem kui kuus

kuud. Lisada D veergu 1. E veerg täidetakse automaatselt ametnike arvuga 101 lugedes

lehelt 2. Personalistatistika kokku read teenistujate põhigrupiga „Ametnikud“.

 Arenguvestlus viidi läbi 90 töötajaga, lisada C veergu 90. Asutuses oli 31.12 seisuga

105 töölepingulist töötajat. Viie töölepingulise töötajaga lükati arenguvestlus edasi

järgmisse aastasse, kuna arenguvestluste läbiviimise perioodil oli vahetu juht vahetunud

ja tööl olnud vähem kui neli kuud. Lisada D veergu 5. E veerg täidetakse automaatselt

töötajate arvuga 105 lugedes lehelt 2. Personalistatistika kokku read teenistujate

põhigrupiga „Töötajad“.

14

A B C D E F

Kohalik

omavalitsus

Teenistuja

põhigrupp

Teenistujate arv

seisuga 31.12.2024,

kellega on 2024. a

jooksul läbi viidud

arengu- või

hindamisvestluseid

Teenistujate arv

seisuga

31.12.2024,

kelle

arenguvestlus

lükati vastavalt

ATS § 30 lg 2

edasi

Teenistujate

arv

seisuga

31.12.2024

Arengu- või

hindamisvestluste

läbiviimise osakaal

Ametnikud 100 1 101 100/(101-1) = 100%

Töötajad 90 5 105 90/(105-5) = 90%

KOKKU 190 6 206 95%

7. Värbamise statistika

Üldjuhised

 Palume kajastada perioodil 01.01.-31.12.2024 toimunud kõik värbamised (nii

õnnestunud kui ka luhtunud).

 Värbamiste all kajastada ka pikaajalisel puudumisel oleva teenistuja asemele asendaja

värbamine, mitte kajastada võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikute värbamist.

 Kui konkursi käigus ei õnnestunud teenistuskohta täita ning samale teenistuskohale

korraldati uus konkurss või konkursita personaliotsing, siis kajastada need

personaliotsingud eraldi ridadel.

 Konkursse, mille tähtaega on pikendatud, kajastada ühe konkursina.

 Konkursse, mis on asutuse poolt tühistatud, palume tabelis mitte kajastada.

 Konkursid, mis on välja kuulutatud vaadeldaval perioodil, kuid lõppevad vaadeldavale

perioodile järgneval perioodil palume kajastada järgneva perioodi värbamise statistikas.

Konkursi lõpuks lugeda konkursi tulemuste kinnitamine, mitte reaalset inimese tööle

tulemise päeva.

 Värbamisena mitte arvestada rotatsiooni korras ehk töötaja üleviimisena tähtajaliselt

teise asutusse ATS §33 alusel.

Veerg A: Esitaja, märkida esitaja asutuse nimetus. Esimestesse lahtritesse tuleb nimetus

automaatselt faili pealkirjast, kui faili nimi on kujul „Personali- ja palgastatistika 2024_asutuse

nimi“.

Veerg B: Asutus, märkida asutuse nimi.

Veerg C: Ametinimetus, märkida ametikoht, kuhu personali värvati.

Veerg D: ISCO kood. Märkida rahvusvahelise ametite klassifikaatori ISCO-08 alusel

ametinimetuse klassifikaatori kood. ISCO klassifikaatorit kasutatakse ka töötamise registris

töötaja ametinimetuse lisamisel.

Abimaterjal: Ametite klassifikaator (Statistikaamet). ISCO koodide loetelu on toodud ka

vormis.

Veerg E: Teenistuskohtade arv, mida soovitakse täita. Näiteks kui kuulutatakse välja üks

peaspetsialisti konkurss, millega tahetakse täita kahte olulises osas ühesuguste

teenistusülesannetega teenistuskohta, näidatakse teenistuskohtade arvuks kaks.

15

Veerg F: Teenistuskoha põhigrupp, valida rippmenüüst teenistuskoha, millele konkurss välja

kuulutati, põhigrupp (ametnik, töötaja).

Veerg G: Teenistuskoha alamgrupp, valida rippmenüüst teenistuskoha, millele konkurss välja

kuulutati, alamgrupp (juhid, muu personal).

Veerg H: Personaliotsingu tüüp, valida rippmenüüst personaliotsingu tüüp (avalik konkurss,

sisekonkurss, konkursita personaliotsing). Konkursiga on tegemist siis, kui vabast

teenistuskohast on teavitatud asutusesiseselt või asutuse haldusalasiseselt (sisekonkurss) või

laiemale avalikkusele ligipääsetavas kohas (avalik konkurss). Konkursita personaliotsingud on

sihtpakkumised. Sihtotsingu teenuse kasutamine personaliotsingul ilma konkursist avalikult

teavitamata on konkursita personaliotsing. Kui avaliku konkursi puhul kasutatakse muuhulgas

sihtotsingu teenust on tegu avaliku konkursiga. NB! Ametnike puhul valida konkursita

personaliotsing ainult juhul, kui avalik konkurss on luhtunud.

Avalik konkurss Avaliku konkursi all mõistetakse laiemale avalikkusele teatavaks tehtud

konkurssi ATS §16-18 mõistes. Kui avaliku konkursi puhul kasutatakse

muuhulgas sihtotsingu teenust on tegu avaliku konkursiga.

Sisekonkurss Sisekonkursi all mõistetakse vabale teenistuskohale vaid asutusesiseselt või

asutuse haldusala siseselt läbiviidud konkurssi ATS §16-18 mõistes. Palume

siin mitte arvestada avalikke konkursse, millest on teavitatud laiemale

avalikkusele ligipääsetavas kohas. Kui asutuses on kombeks enne avaliku

konkursi väljakuulutamist korraldada sisekonkurss ja sobiv isik leitakse juba

sisekonkursi kaudu, on tegemist sisekonkursiga. Kui konkursi läbiviimisel

kaalutakse/hinnatakse koos nii asutusesiseseid kui ka asutuseväliseid

kandidaate, on tegemist avaliku konkursiga.

Konkursita

personaliotsing

Ametnike puhul võib ametisse nimetamise õigust omav isik 120 kalendripäeva

jooksul avaliku konkursi luhtumise kohta otsuse tegemise kuupäevast arvates

nimetada ametikohale teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele

vastava isiku ilma konkurssi korraldamata (vt ATS §19 lg 3). Töölepinguliste

töötajate puhul kohustus konkurss korraldada puudub ning nõuetele vastavale

isikule võib tööpakkumise teha ka ilma selleta. Sihtotsingu teenuse kasutamine

personaliotsingul ilma konkursist avalikult teavitamata on konkursita

personaliotsing.

Veerg I: Kandideerinud isikute arv, märkida konkursil kandideerinud isikute koguarv. Kui

kandideerinud isikuid ei olnud, siis märkida null. Konkursita personaliotsingute puhul jätta

lahter tühjaks.

Veerg J: Teenistuskohtade arv, mis konkursiga täideti. Märkida konkursiga täidetud

teenistuskohtade arv. Kui teenistuskoht jäi täitmata, siis märkida null.

16

8. Keskmine palk

2024. a avalike teenistujate keskmise palga arvutamiseks palume esitada KOV üksuse

ametiasutuste6 täistööajale taandatud töölepinguliste töötajate, valitavate ja ametisse

nimetavate isikute ning ametnike arvud ja palgaandmed (välja jätta võlaõigusliku

lepinguga töötajad ja hallatavate asutuste töötajad (nt koolide töötajad)) sarnaselt Saldoandmike

infosüsteemi (SALDO) esitatavate kontoklasside 50 „Tööjõukulud“ ja 90 „Töötajate keskmine

arv taandatuna täistööajale“ kontode järgi.

A. Aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv 2024 (koormus). Sama, mis töölehel

1. Keskmine teenistujate arv veerg D.

B. Ametipalk või põhipalk ja kokkulepitud tasu. Sh puhkusereserv.

C. Boonused.

D. Keskmine kuupõhipalk 2024 – tabel arvutab automaatselt.

E. Keskmine kogupalk 2024 – tabel arvutab automaatselt.

Kohalik

omavalitsus

Teenistuja

põhigrupp

A. Aasta keskmine

täistööajale taandatud

teenistujate arv 2024

(koormus)

B. Ametipalk või

kuupõhipalk ja

kokkulepitud tasu7 C. Boonused 8

Andmed

tulevad

automaatselt

lehelt

„Kontaktand

med“

Teenistujad kokku Alltoodud lahtrid kokku Alltoodud lahtrid kokku Alltoodud lahtrid kokku

sh valitavad ja

ametisse

nimetatavad isikud

Valitavate ametnike ja

kõrgemate riigiteenijate

keskmine arv taandatuna

täistööajale kontogrupist

900000

Valitavate ametnike ja

kõrgemate riigiteenijate

ametipalk ja kokkulepitud

tasud – konto 500000.

Konto puhul vaadelda, et

COFOGi tegevusala järgi

jääksid sisse ainult valitavad

ja ametisse nimetatavad

isikud (kindlasti peaksid

välja jääma volikogu

liikmed).

Valitavate ametnike ja

kõrgemate riigiteenijate

boonused – konto 500003

Konto puhul vaadelda, et

COFOGi tegevusala järgi

jääksid sisse ainult

valitavad ja ametisse

nimetatavad isikud

(kindlasti peaksid välja

jääma volikogu liikmed).

sh ametnikud Ametnike keskmine arv

taandatuna täistööajale –

kontod 9001 (avaliku

teenistuse ametnikud);

9003. Kaitseväelased

Avaliku teenistuse ametnike

töötasu (v.a kaitseväelased) -

kontod 500100, 500120,

500140, 500150

Avaliku teenistuse

ametnike boonused (v.a

kaitseväelased) – kontod

500103, 500123, 500143,

500153

6 Avaliku teenistuse seaduse (§ 6 lg 3) tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused: valla- ja

linnavolikogu kantselei; valla- ja linnakantselei; valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;

osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; valla- ja linnavalitsuse amet; valla või linna ühisamet. 7 0-ga lõppevad kontod nimetusega „Põhipalk ja kokkulepitud tasud” – siia kuulub töötasu fikseeritud osa, mis on

määratud ametikoha tööülesannete ning ametniku või töötaja tööalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.

Põhi- ja kokkulepitud palk sisaldab ka töö mahuga seotud palgaosi või lisatasusid, nagu nt astmepalk, astmepalga

suurendus, teenistus- ja auastmetasu, lisatasu staaži, akadeemilise kraadi, võõrkeelte valdamise, riigisaladuse ja

salastatud teabekandja hoidmise eest, asendamistasu, komisjonides osalemise lisatasu, lisatasu täiendavate

tööülesannete eest, lisatasu öötöö, riigipühadel töötamise ning valveaja eest jms. Siia kuuluvad ka põhipalga

asemel keskmise palga alusel arvestatud tasud (nt puhkusetasu ja puhkusetasu hüvitis, samuti väljateenitud

puhkusepäevade eest arvestatud kohustise muutus). 8 3-ga lõppevad kontod nimetusega „Boonused” – siia kuuluvad tasud, mis ei tulene otseselt ameti- või töökoha

ülesannete mahust, vaid neid makstakse seatud eesmärkidest kõrgemate tööalaste saavutuste eest või töötajate

täiendavaks motiveerimiseks. Siia kuuluvad tulemuspalk, preemia tööalaste saavutuste eest, juubelipreemia,

preemia kauaaegse töötamise eest vms. Siia kuuluvad ka organisatsioonisiseselt määratud toetused ja hüvitised,

mis ei tulene seadusest, nagu puhkusetoetus, jõulutoetus, sünnitoetus, matusetoetus, hüvitis teenistusest

vabastamisel, hüvitis töölepingu lõpetamisel.

17

Kohalik

omavalitsus

Teenistuja

põhigrupp

A. Aasta keskmine

täistööajale taandatud

teenistujate arv 2024

(koormus)

B. Ametipalk või

kuupõhipalk ja

kokkulepitud tasu7 C. Boonused 8

sh töötajad

Töötajate keskmine arv

taandatuna täistööajale

kontogrupist 9002

KOV üksuse

ametiasutustes töötavate

täistööajale taandatud

töölepinguliste töötajate

arv, välja jätta

võlaõigusliku lepinguga

töötajad ja hallatavate

asutuste töötajad (nt

koolide töötajad)

Töötajate kuupõhipalk ja

kokkulepitud tasud. aastal -

kontod 500200, 500210,

500240, 500250, 500260,

500270, 500280, 500290.

KOV üksuse

ametiasutustes töötavate

töölepinguliste töötajate

palk, välja jätta

võlaõigusliku lepinguga

töötajad ja hallatavate

asutuste töötajad (nt

koolide töötajad)

Töötajate boonused -

kontod 500203, 500213,

500243, 500253, 500263,

500273, 500283, 500293.

KOV üksuse

ametiasutustes töötavate

töölepinguliste töötajate

boonused, välja jätta

võlaõigusliku lepinguga

töötajad ja hallatavate

asutuste töötajad (nt

koolide töötajad)

2025. aastast töötasude kajastamine veidi muutus ning vastavalt sellele muutuvad järgmisel aastal ka keskmise

palga tabelis küsitavad andmed. 2025. aastast on keskmise palga arvutamist puudutavad töötasude kontod

järgmised:

 0-ga lõppevad kontod nimetusega „Põhipalk”;

 1-ga lõppevad kontod nimetusega „Muud kokkulepitud tasud“;

 3-ga lõppevad kontod nimetusega „Muutuvpalk”

Vt täpsemalt Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt juhendit Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse

juhendi (üldeeskirja) lisades 1 kuni 5 esitatud kontoplaani kasutusjuhend lk 48, 70.

18

9. Palgastatistika

Üldjuhised

 Palgastatistikat kogutakse KOVidelt seoses ametnike ning nende töölepingu alusel

töötavate isikute, kes on nimetatud ATS § 7 lõikes 6 (poliitilised nõunikud ja -abid9)

palkade avalikustamise kohustusega (vt ATS §65 lg 1, 2 ja 4). Teisi töölepingulisi

töötajaid palume tabelis mitte kajastada.

 Palgastatistikas palume samuti mitte kajastada linna- ja vallavolikogu liikmete tasusid.

 Linna- ja vallavalitsuse liikmetest palume kajastada tabelis vallavanema, linnapea, sh

abilinnapeade ja abivallavanemate palgaandmed. Valitsuse liikmed, kes on ametnikuna

tööl, tuleb kajastada statistikas tema ametikoha järgselt.

Hiljemalt 1. mail avalikustab Rahandusministeerium avaliku teenistuse keskel veebilehel ametnike ning

poliitiliste nõunike ja -abide:

 põhipalga jooksva kalendriaasta seisuga (kokkuleppeliselt 1. aprilli seisuga).

 põhipalga ja muutuvpalga ning tema teenistusülesannete täitmisest tuleneva muu tulu

kogusummana eelmise kalendriaasta kohta.

Kuna keskvalitsuse tasandil on otsustatud avalikustada ka kõrgemate riigiteenijate (minister, riigisekretär,

õiguskantsler, riigikontrolör jt) palgaandmed, siis läbipaistvuse ja võrreldavuse huvides soovime

avalikustada ka vallavanema ja linnapea palgaandmed.

 Põhipalk, muutuvpalk ja ametniku teenistusülesannete täitmisest tulenev muu tulu

kogusummana eelmise kalendriaasta kohta (periood 01.01-31.12.2024) avalikustatakse

kõikide teenistuses olnud ametnike kohta, sõltumata teenistussuhte pikkusest. Näiteks

kui ametnik oli teenistuses perioodil 01.07-31.10.2024, avalikustatakse ka tema

palgaandmed.

 Ametnikke, kelle teenistussuhe oli peatatud kogu eelmise kalendriaasta (nt

vanemapuhkusel, õppimas vm), andmete esitamisel ei kajastata, v.a juhul, kui ametniku

lahkumisel maksti talle puhkuse- või muid tasusid.

 Andmekogumise vormi ametnike jooksva kalendriaasta seisuga (kokkuleppeliselt 1.

aprilli seisuga) põhipalkade avalikustamiseks edastab Rahandusministeerium hiljemalt

aprilli esimesel nädalal.

 Palgastatistika tabel tuleb täita perioodi 01.01-31.12.2024 kohta arvestatud

brutopalgana ehk koos teenistuja poolt makstavate maksudega, kuid ilma tööandja

poolt makstavate maksudeta.

 Hüvitisi (nt hüvitis kasutamata puhkuse päevade eest teenistusest vabastamisest,

töövõimetushüvitised, koondamise tõttu teenistusest vabastamisel makstav hüvitis jm)

palume palgastatistikas mitte kajastada.

 Puhkusetasusid (nt isapuhkus, lapsepuhkust jne), mida riik hüvitab tööandjale, palume

palgastatistikas mitte kajastata.

Veerg A: Kohalik omavalitsus, märkida kohaliku omavalitsuse nimetus. Esimestesse

lahtritesse tuleb nimetus automaatselt kontaktandmete lehelt.

Veerg B: Asutus, märkida asutuse nimi.

9 Isikud, kes täidavad Riigikogu esimehe, aseesimehe või fraktsiooni, peaministri, ministri, volikogu esimehe või

aseesimehe või fraktsiooni, vallavanema või linnapea või valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või

nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste või fraktsiooni tegevuse lõppemiseni. Selline abistavaid või

nõustavaid ülesandeid täitev isik teeb tööd tähtajalise töölepingu alusel.

19

Veerg C: Struktuuriüksus, tuuakse välja vähemalt kahe viimase madalama taseme struktuuri-

üksuse täpsusega.

Veerg D: Ametikoht.

 Kui ametnik oli teenistuses mitmel ametikohal samaaegselt (osakoormusega),

avalikustatakse tema palgaandmed ametikohapõhiselt ehk iga ametikoha kohta eraldi.

 Kui muutus ainult struktuuriüksuse nimetus, kus ametniku ametikoht paikneb, siis

avalikustatakse palgaandmed viimase struktuuriüksuse nimetuse all kogu kalendriaasta

kohta.

 Kui muutus ametniku ametikoha ametinimetus, kuid tööülesanded mitte, siis

avalikustatakse palgaandmed viimase ametinimetuse all kogu kalendriaasta kohta.

 Kui ametnik vahetas asutuses ametikohta, siis avalikustatakse tema palgaandmed viimase

ametinimetuse all kogu kalendriaasta kohta ning märgitakse veergu N „Ametniku

ametikoht muutus“ „Jah“.

Veerg E: Teenistuja eesnimi, märkida teenistuja eesnimi.

Veerg F: Teenistuja perekonnanimi, märkida teenistuja perekonnanimi.

Veerg G: Ametniku koormus ametikohal. Näiteks:

 Kui inimene on töötanud 6 kuud täiskoormusega on tema töötatud perioodi keskmine

koormus 1.

 Kui inimene on töötanud samal ametikohal 5 kuud täiskoormusega ning 5 kuud 0,5

koormusega, on tema töötatud perioodi keskmine koormus 0,75 (arvutuskäik:

(5*1+5*0,5)/10=0,75).

Veerg H: Põhipalk. Näidata arvestatud põhipalk perioodi 01.01.-31.12.2024 eest (ATS mõistes

§ 61 lg 2).

Veerg I: Puhkusetasu, näidata tasu, mille inimene on saanud puhatud aja eest, sh õppepuhkus.

Puhkusetasusid (nt isapuhkus, lapsepuhkust jne), mida riik hüvitab tööandjale, palume

palgastatistikas mitte kajastata.

Veerg J: Muutuvpalk. Lisatasu täiendavate tööülesannete eest (ATS § 61 lg 5), tulemuspalk (ATS

§ 61 lg 5) ja preemiad (ATS § 61 lg 5). Muutuvpalga all mitte kajastada hüvitisi (nt hüvitis

kasutamata puhkuse päevade eest teenistusest vabastamisest, töövõimetushüvitised,

koondamise tõttu teenistusest vabastamisel makstav hüvitis jm).

Veerg K: Muu tulu, mis on ametnikule makstud asutuse tööjõukuludest. Nt lisatasu valveaja,

ööajal ja riigipühal tehtava töö eest (ATS § 38 ja § 40 järgi makstud tasud), lisatasu ületunnitöö

eest (ATS § 39 järgi makstud tasud), lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest (ATS mõistes § 57 järgi makstud tasu) ning tasud, mida on ametnikule makstud teiste seaduste alusel

seoses teenistusülesannete täitmisega. Muu tulu all mitte kajastada hüvitisi.

Avalikustama ei pea ametniku muid tulusid, mis ei ole saadud seoses teenistusülesannete

täitmisega ametikohal, kuhu ametnik on nimetatud.

Veerg L: Aasta kogupalga arvutab tabel automaatselt.

Veerg M: Töötatud periood, märkida 2024. aastal töötatud periood asutuses. Näiteks

01.01.2024-31.12.2024. Kui töötatud perioode on ühel teenistujal mitu ehk vahepeal on töölt

lahkunud ja siis tööle tagasi tulnud, siis märkida erinevate perioodide töötamised erinevatel

ridadel koos vastava perioodi palgaandmetega (näiteks ühel real 01.01.2024-31.03.2024; teisel

20

real 01.09.2024-31.12.2024). Pikaajalisel puhkusel (nt emapuhkus, vanemapuhkus,

ajateenistuses viibimine) viibimise aega ei arvestata töötamise perioodi sisse. Näiteks, kui

ametnik oli tööl aasta algusest ja emapuhkus algas 02.09.2024, siis töötatud perioodiks märkida

01.01.2024-01.09.2024.

Veerg N: Ametniku ametikoht muutus. Kui isik on 2024. aasta jooksul vahetanud

asutusesiseselt teenistuskohta, valida rippmenüüst „Jah“. Kui isik on aasta jooksul lahkunud

asutusest, kuid töötas kogu aja samal teenistuskohal, siis valida „Ei“. Kui isik on aasta jooksul

asutuses erinevatel teenistuskohtadel olnud, siis märkida „Jah“.

21

Ametnike põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannete täitmisest tulenev muu tulu 2024. aastal*

Asutus

Struktuuri-

üksus Ametikoht Eesnimi

Perekonna-

nimi Töötatud periood

Ametniku

ametikoht

muutus

(JAH/EI)

Ametniku

koormus

ametikohal Põhipalk

Puhkuse-

tasu

Muutuv-

palk Muu tulu

Aasta

kogupalk

… vallavalitsus ... osakond 1 Juhataja Egle Tamm 01.01.2024-31.12.2024 EI 1 16 073,50 1 700 700,00 18 473,5

… vallavalitsus … osakond 1

Andmeturbe

ekspert** Hans Borovik 01.01.2024-31.12.2024 JAH 1 15 440,25 660 250,00 16 350,25

… vallavalitsus … osakond 1 Nõunik*** Arvi Kask 01.01.2024-31.12.2024 EI 0,75 6 750,00 800 7 550,00

… vallavalitsus … osakond 1 Ekspert*** Arvi Kask 01.01.2024-31.12.2024 EI 0,25 1 800,75 500 240,00 2 540,75

… vallavalitsus … talitus Juhataja Igor Järv 01.01.2024-31.05.2024 EI 1 12500 1000 500,00 14 000

… vallavalitsus … talitus Juhataja Igor Järv 01.07.2024-31.07.2024 EI 1 2 500 2500

… vallavalitsus … osakond 2 Juhataja Ene Leht 01.01.2024-31.12.2024 EI 1 14 200,05 1 200 15 400, 05

* andmed esitatakse välja teenitud põhipalga, muutuvpalga ja muu tulu kohta

** ametniku ametikoht muutus

*** ametnik teenistuses mitmel ametikohal samaaegselt

TÄNAME!