Maa-ala tunnistamine arheoloogiliseks leiukohaks

KÄSKKIRI

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/1

Arheoloogilise leiukoha määramine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 25 lg 3, § 26 lg 1 ja lg 2 alusel:

1. Määran arheoloogiliseks leiukohaks maa-ala Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas

Laiusevälja külas Altveski (KÜ 24804:001:0188) katastriüksusel ning Palupere

külas asuvatel katastriüksustel:, Jaanikalda (KÜ 24801:001:0789); Jaaniääre

(24801:001:0791) Järve (KÜ 24804:001:1930), Lossivälja (KÜ 24801:001:0787); Oti

(KÜ 24801:001:0788); Välja (KÜ 24804:001:2480).

2. Kehtestan arheoloogilise leiukoha maa-ala piiri vastavalt kaardile (käskkirja lisas

1).

3. Maa-ala omanikul või valdajal on kohustus arheoloogilises leiukohas teha

arheoloogiline uuring enne ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning muid

mulla- ja kaevetöid. Uuringu vajaduse ja ulatuse määrab Muinsuskaitseamet

lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust ning mahust.

4. Muinsuskaitseamet kannab arheoloogilise leiukoha andmed kultuurimälestiste

registrisse ja andmed edastatakse riigi maakatastrisse.

Otsuse peale on 30 päeva jooksul võimalik esitada vaie Muinsuskaitseametile haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

I. Asjaolud

1.1. MuKS § 25 lg 1 kohaselt on arheoloogiliseks leiukohaks maa- või veeala, kust on leitud

arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või muid

arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võivad neid elemente jätkuvalt

sisaldada. MuKS § 24 lg 1 kohaselt on arheoloogiline leid maasse, maapinnale, ehitisse,

veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peitunud arheoloogiline, sealhulgas

ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või

esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

1.2. Muinsuskaitseametile teadaolevalt on 2024. aastal arheoloogilise leiukoha maa-alalt

korduvalt käidud leide otsimas. Otsijateks on olnud otsimisloaga otsinguvahendite

kasutajad, kes on Muinsuskaitseametile esitanud nõuetekohased otsinguteavitused ja

aruanded ning andnud üle kultuuriväärtusega leiud. Lisaks neile on antud piirkonnas

teateid ebaseaduslikest otsingutest, kus otsijatel puudub otsinguvahendi kasutamise ja

tihti ka maaomaniku luba; pole esitatud teavitust ega otsinguaruannet kultuurimälestiste

registris ning ei anta üle kultuuriväärtusega arheoloogilisi leide. Nendest juhtumitest on

pisteliselt Muinsuskaitseametit teavitanud otsinguvahendi loaga otsijad.

1.3. Arheoloogilise leiukoha alalt on leitud ja Muinsuskaitseametile üle antud mitmeid rauaaja

lõppu ning kesk- ja varauusaega dateeritavaid esemeid, sh sõrmused, käevõrud,

hoburaudsõled, ripatsid jm ehted ja nende katked, vööosad, naastud, kaaluvihad,

spiraaltorud, savinõu killud, kuulid, rauašlakk, relvastusega seotud esemed (nt mõõgatupe

otsik) jne. Arheoloogilisi esemeid on leitud nii maapinnalt ja kuni 30 cm sügavuselt.

Tähelepanuväärselt on paljud Altveski kinnistult leitud esemed põlenud (nt sulanud

vasesulamist esemed), mis viitavad võimalusele, et selles piirkonnas asub I aastatuhandel

kasutatud põletusmatusega kalmistu, mis võib olla aastate jooksul laiali küntud.1

1.4. 2021. aastal koostas arheoloog Sander Jegorov eksperdihinnangu2, milles analüüsis

Otiaru paisjärve loodeküljelt leitud viit sulanud pronkseset. Nende seast tuvastati üks 12.–

13. sajandist pärit põlenud vööehte ots ja võimalik hilisrauaaegne ripats.

1.5. 27.09.2021. tegi Muinsuskaitseamet Altveski kinnistul paikvaatluse, mille käigus leiti

kaks kivieset. 2021. koostas arheoloog Maili Roio eksperdihinnangu3, milles tuvastas, et

üks kiviese on laastotskõõvits ja laastnurkuurits ning teine kildotskõõvits, mis pärinevad

varamesoliitikumist (9000–7000 eKr).

1.6. 24.04.2024 käisid Altveski kinnistul asuvat leiukohta vaatamas Muinsuskaitseameti

arheoloogid, et uurida, kas leiukohas on säilinud võimalik rooma rauaaegne matmispaik

ja kiviaja asulakoht.4 Uuringute käigus leiti muuhulgas üksikuid luuleide, mis viitasid

matmispaiga olemasolule. Kiviaegse asulakoha jälgi uuringutel ei avastatud.

1.7. Muinsuskaitseameti 2024. aastal korraldatud uuringud näitasid, et maa-alal võib

kultuuriväärtuslikke leide ja kultuurkihti jätkuvalt esineda, mistõttu on oht, et

otsinguvahendi kasutajad leiukohast ka edaspidi leide eemaldades kahjustavad

kultuurkihti.

II. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

2.1. 14.11.2024 saatis Muinsuskaitseamet arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Jõgeva vallavalitsusele, Elering AS-le, Elektrilevi

1 Niinesalu-Moon, M. 2024. Eksperdihinnang 2021. Aastal Jõgeva maakonnast, Jõgeva vallast, Laiusevälja külast,

Altveski katastriüksuselt (24804:001:0188) saadud leidude kohta. Link eksperdihinnangule:

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia/31204_Laiusev%C3%A4lja_Niinesalu-Moon_2024_EH.pdf 2 Jegorov, S. 2021. Eksperdihinnang Jõgeva valla, Laiusevälja küla 2020. aasta novembris saadud leidude kohta.

Link eksperdihinnangule:

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia/31204_J%C3%B5gevamaa_Laiusev%C3%A4lja_ASamarin_SJegoro

v_2021_EH.pdf 3 Roio, M. 2022. Tulekivist esemed Jõgevamaalt Jõgeva vallast Laiusevälja külast Altveski kinnistult.

Eksperdihinnang. Link eksperdihinnangule:

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia/31204_Laiusev%C3%A4lja_Roio_2022_EH.pdf 4G.-K. Lutter, M. Roio, R. Kangro. 2024. Arheoloogiline uuring Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas Laiusevälja

leiukohas. Link aruandele:

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia_MKA%20uuringute%20aruanded/31204_Laiusev%C3%A4lja2024_a

ruanne.pdf

OÜ-le, Maa-ametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Transpordiametile ja eraomandis

olevate kinnistute omanikele.

2.2. 18.11.2024 saatis Välja kinnistu omanik täpsustavad küsimused selle kohta, milliseid

leide on Välja kinnistult (KÜ 24804:001:2480) avastatud, kuidas mõjutab

arheoloogiliseks leiukohaks määramine maa-ala väärtust, kas senine põllupidamine võib

jätkuda ja millised kohustused maa-ala omanikule lisandub. 20.11.2024 vastas

Muinsuskaitseamet, et maa-alalt on leitud nii hilisraua-, kesk- kui ka uusaegseid esemeid

ja esemete katkeid, sh rõivastuse osi ja ehteid. Kuna Välja kinnistul saab jätkuda senine

maakasutus, siis leiukoha määramine ei mõjuta maa-ala väärtust. Amet täpsustas, et

arheoloogilise leiukoha alal tuleb edaspidi uute kaeve- ja pinnasetööde kavandamisel

esitada Muinsuskaitseametile vähemalt 30 päevase etteteatamisega tööde tegemise

taotlus. Lisaks peab arheoloogilise leiukoha omanik teavitama ametit leiukoha

rikkumisest või ohust selle säilimisele.

2.3. 19.11.2024 andis Jõgeva Vallavalitsus teada, et vallavalitsusel ei ole vastuväiteid maa-

ala arheoloogiliseks leiukohaks määramise kohta.

2.4. 25.11.2024 vastas Põllumajandus- ja Toiduamet, et neil puuduvad vastuväited

arheoloogiliseks leiukohaks määramise kohta. Ühtlasi juhiti tähelepanu, et leiukoha maa-

alal asub tihe drenaaživõrgustik, mille toimimisest sõltub ka naaberkinnisasjadel asuva

drenaaživõrgu toimimine ning Laiuse jõe puhul on nimetatud lõigus tegu riigi poolt korras

hoitava ühiseesvooluga. Eelnevast tulenevalt peab piirkonnas olema võimalik teha

maaparandushoiutöid. Arheoloogiliseks leiukohaks määramine ei tekita takistusi

drenaaživõrgustiku rajamisel ja korrashoiul, kuid igasugune kraavide ja trasside rajamine

ning mulla- ja kaevetööd eeldavad muinsuskaitseliste uuringute tegemist enne töid.

2.5. 29.11.2024 tegi Elering AS ettepaneku täpsustada eelnõu peatükis 3 käsitletud

arheoloogiliste uuringute tegemise kohustust juba väljastatud ehituslubadele ja -teatistele.

Täpsemalt, kas pärast maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramist laieneb

arheoloogiliste uuringute tegemise kohustus ka juba väljastatud ehituslubadele ja -

teatistele. Muinsuskaitseamet arvestab Elering AS ettepanekuga ning täpsustab peatükis

3 esitatud tingimusi.

III. Leiukoha määramise põhjendus

3.1. Arheoloogilise leiukoha leiud jagunevad kolmeks, mis viitavad maa-ala mitmekihilisele

ajaloole:

3.1.1. kaks varamesoliitikumil (9000–7000 eKr) kasutusel olnud tööriista, mis viitavad

võimaliku kiviaegse asulakoha olemasolule Altveski kinnistul ja selle lähiümbruses;

3.1.2. peamiselt põlenud ja deformeerunud vasesulamist esemed ja esemekatked, mis

üheskoos leitud põlenud inimluude fragmentidega näitavad I aastatuhandel,

tõenäoliselt rooma rauaajal kasutatud matmispaiga olemasolu Altveski kinnistul;

3.1.3. eriaegsed metallesemed ja esemekatked Otiaru paisjärve põhja- ja idaküljelt:

sulanud metallesemed, vööosad (naastud, vahelülid), hoburaudsõled, ehted ja nende

katked (kuljused, ripatsmündid, sõrmused, käevõrud, kee osad, noakujulise ripatsi

katke ehtenõel), varakeskaegne kotilukk, nööbid, naast, vaseplaat, rõngas,

vasesulamist esemete katked jne. Nende põhjal saab järeldada, et maa-alal on

asustuskihti alates nooremast rauaajast (noakujuline ripats, ehtenõelad) kuni

uusajani välja (vöösirgad, ripatsmündid, nööbid).

3.2. Arheoloogiline leiukoht kehtestatakse, kuna maa-alalt on leitud arheoloogilisi leide ning

arheoloogilisele kultuurkihile osutavate ajalooliste allikate ja maa-alal tehtud

arheoloogiliste uuringute ning maastikuanalüüsi põhjal võib see neid jätkuvalt sisaldada.

Arheoloogilise leiukoha määramine annab võimaluse maa-alal toimuvate mulla- ja

kaevetööde käigus saada piirkonna varasema asustusloo kohta lisainfot, sh arheoloogilise

kultuurkihi iseloomu ja ulatuse kohta. Ühtlasi loob arheoloogiliseks leiukohaks

määramine eelduse senise aktiivse otsinguvahendi kasutamise lõpetamise maa-alal ja veel

säilinud arheoloogilise kultuurkihi lõhkumise metallesemete välja noppimisel.

3.3. Leiukoht asub Altveski (KÜ 24804:001:0188), Jaanikalda (KÜ 24801:001:0789);

Jaaniääre (24801:001:0791) Järve (KÜ 24804:001:1930), Lossivälja (KÜ

24801:001:0787); Oti (KÜ 24801:001:0788); Välja (KÜ 24804:001:2480) kinnistutel ligi

17,96 ha suurusel alal. Leiukoha piiride määramisel lähtuti nii arheoloogiliste leidude

leiualadest, katastripiiridest kui ka maastikuloogikast.

3.4. Katastriüksused, millel leiukoht asub, on kasutusel maatulundusmaana.

3.5. Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisega seatavad piirangud ei muuda seal

paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda

oluliselt, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist

omandiõiguse intensiivse riivega. Arheoloogiliseks leiukohaks määramisel hakkab maa-

alal kehtima otsinguvahendi kasutamise keeld. Samuti tuleb juurde kohustus teavitada

Muinsuskaitseametit kaevetöödest maa-alal.

3.6. Arheoloogilise leiukoha säilimise tagamiseks peab igaüks rakendama

ettevaatusmeetmeid ning isik, kelle kinnisasjal arheoloogiline leiukoht asub, peab

viivitamatult teavitama Muinsuskaitseametit leiukoha rikkumisest või ohust selle

säilimisele ning leiukoha asumisest kinnisasjal selle valduse üleandmisel rendi- või muu

selletaolise suhte alusel. Arheoloogilise leiukoha piiresse jääva kinnisasja võõrandamise

leping või asjaõigusega koormamise leping peab sisaldama sellekohast sätet viitega

arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise õigusaktile.

3.7. Muinsuskaitseamet võib arheoloogilise leiukoha suhtes, kus on tuvastatud arheoloogilise

kultuurkihi olemasolu, algatada kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. Amet

lõpetab kaitse arheoloogilise leiukohana, kui leiukoht tunnistatakse seaduses sätestatud

korras mälestiseks või kui leiukoht on läbi uuritud ja arheoloogilisele kultuurkihile

osutavaid elemente ei ole enam säilinud.

3.8. Arheoloogilises leiukohas kehtib otsinguvahendiga otsimise keeld, välja arvatud MuKS

§ 29 lg 2 sätestatud korras. Kuna piirkonnas on arheoloogilisi leide varasemalt

otsinguvahendi abil otsitud ja leitud, on olemas suur tõenäosus, et seda tehakse ka

tulevikus. Arheoloogilise leiukoha määramisega keelustatakse maa-alal edasine

otsinguvahendi kasutamine ja sellest tulenevalt piirkonna rüüstamine, st arheoloogiliste

leidude eemaldamine maapinnast oma algsest leiukontekstist. Leidude eemaldamisel

pinnasest ilma kultuurkihti arheoloogiliselt uurimata ei ole võimalik hinnata, kas tegemist

on kohaga, millel on arheoloogiamälestise potentsiaal, st ei ole võimalik näha seoseid

leidude ja kunagise inimtegevuse vahel kogu selle mitmekesisuses ning teaduslik

informatsioon inimkonna ajaloo ja inimese suhte kohta looduskeskkonnaga läheb

kaduma.

3.9. MuKS § 26 lg 1 sätestab, et arheoloogilise leiukoha määramisega on võimalik vajadusel

piirkonnas rakendada ennetava meetmena uuringukohustust enne ehitamist, teede,

kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid. Pärast maa-ala

arheoloogiliseks leiukohaks määramist hinnatakse uuringu määramise vajadust kõikide

ehitus- ja kaevetööde puhul, k.a. siis, kui ehitusluba on väljastatud enne arheoloogilise

leiukoha määramist. Uuringu eesmärgiks on tagada, et nimetatud tegevusega hõlmatud

aladel ei läheks kaduma paigaga seotud oluline teave. Maaomanikule on planeeritud

tööde tegemise ala uurimine enne tööde tegemist vähemkoormavam kui juba alustatud

tööde peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu (MuKS § 31, § 82).

Uuringukohustust tasakaalustab õigus saada hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on uuringud

määranud.

3.10. MuKS § 25 lg 3 p 4 võimaldab vajadusel määrata arheoloogilise leiukoha

uuringukohustusest leevenduse. Laiusevälja ja Palupere külades paikneval

arheoloogilisel leiukohal uuringukohustust ei leevendata, kuna arvukalt arheoloogilisi

leide on leitud maapinnalt või selle vahetust lähedusest.

3.11. MuKS § 25 lg 3 p 3 kohaselt tuleb alati enne tööde tegemist teha uuring, kuid olenevalt

konkreetsest töö iseloomust ja täpsest asukohast, ei ole uuringute teostamine alati

mõistlik. Samuti on oluline täpsustada, millist uuringu liiki rakendada.

Muinsuskaitseameti poolt uuringu täpsema vajaduse määramine igal konkreetsel juhul

tagab selle, et arheoloogiline kultuurkiht saab vähem kahjustada ning maa omanikule on

see vähem koormavam, kui absoluutne uuringu tegemist kohustus. Maa-ala omanikul või

valdajal on võimalus esitada taotlus Muinsuskaitseametile (info@muinsuskaitseamet.ee)

vähemalt 30 päeva enne planeeritavat ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning

muid mulla- ja kaevetöid taotlus, kus on märgitud:

3.11.1. Taotluse esitaja nimi, kontaktandmed või esindaja andmed ning teatise esitamise

kuupäev;

3.11.2. Arheoloogilise leiukoha registri number ja nimi;

3.11.3. Tööde tegemise asukoht (aadress);

3.11.4. Taotluse esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava töö kirjeldus ja vajaduse korral

täpsustavad joonised, ehitusprojekt või muu lisateave (nt viide ehitusregistrisse

laetud dokumentidele);

3.11.5. Töö eelduslik alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Marilin Mihkelson

Peadirektor

Liivi Varul, kaitsekorralduse spetsialist, liivi.varul@muinsuskaitseamet.ee, +37253026912

Lisa 1. Arheoloogilise leiukoha asukoht, piir ja koordinaadid.

Lisa 1

Muinsuskaitseameti peadirektori 2025. a käskkirja nr 1-1/1

„Arheoloogilise leiukoha määramine“ juurde

Kaart 1. Arheoloogilise leiukoha asukoht.

Kaart 2. Arheoloogilise leiukoha piir.

Tabel 1. Arheoloogilise leiukoha piiri koordinaadid.

Nr X Y

1 6522538,98 646352,92

2 6522681,35 646530,54

3 6522648,29 646556,16

4 6522726,65 646675,34

5 6522483,76 646862,95

6 6522591,79 647022,7

7 6522337,69 647213,6

8 6522177,1 646962,72

9 6522567,7 646668,83

10 6522550,72 646622,6

11 6522561,3 646619,52

12 6522558,49 646608,78

13 6522547,37 646612,89

14 6522528,94 646564,04

15 6522519,14 646565,6

16 6522526,39 646585,25

17 6522514,25 646576,43

18 6522495,48 646571,32

19 6522489,48 646573,44

20 6522457,75 646575,64

21 6522443,51 646573,17

22 6522415,42 646572,41

23 6522330,39 646446,21

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / info@muinsuskaitseamet.ee / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Elering AS

info@elering.ee

Elektrilevi OÜ

elektrilevi@elektrilevi.ee

Maa-amet

maaamet@maaamet.ee

Põllumajandus- ja Toiduamet

pta@pta.agri.ee

Transpordiamet

info@transpordiamet.ee 06.01.2025 nr 5-14/39

Maa-ala tunnistamine arheoloogiliseks leiukohaks

Muinsuskaitseamet annab teada, et peadirektori 03.01.2025 allkirjastatud käskkirjaga nr 1-1/1

tunnistati arheoloogiliseks leiukohaks Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Laiusevälja külas

Altveski (KÜ 24804:001:0188) ning Palupere külas Jaanikalda (KÜ 24801:001:0789); Jaaniääre

(24801:001:0791) Järve (KÜ 24804:001:1930), Lossivälja (KÜ 24801:001:0787); Oti (KÜ

24801:001:0788); Välja (KÜ 24804:001:2480) katastriüksustel asuv maa-ala.

Arheoloogilise leiukoha teave on leitav kultuurimälestiste registris (registri number L31204;

https://register.muinas.ee).

Edaspidi on arheoloogilise leiukohaga seonduvate tegevuste (nt kohtumised objektil, tööde luba

jms) osas Muinsuskaitseameti kontaktisikuks Jõgeva maakonna nõunik (Johanna Toom

johanna.toom@muinsuskaitseamet.ee).

Kaevetööde tegemiseks arheoloogilisel leiukohal tuleb esitada Muinsuskaitseametile taotlus ja

amet võib vajadusel määrata planeeritavate tööde alale arheoloogilise uuringu. Täpsem info on

leitav Muinsuskaitseameti veebilehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/teatised-taotlused-

load-ja-toetused/teatised-taotlused-ja-load/arheoloogilises-leiukohas-kaevetoode.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liivi Varul

kaitsekorralduse spetsialist

liivi.varul@muinsuskaitseamet.ee

Lisa: Muinsuskaitseameti peadirektori 03.01.2025 käskkiri nr 1-1/1 „Arheoloogilise leiukoha

määramine“, 31204_Laiusevälja_arheoloogiline_leiukoht_KK.asice.

KÄSKKIRI

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/1

Arheoloogilise leiukoha määramine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 25 lg 3, § 26 lg 1 ja lg 2 alusel:

1. Määran arheoloogiliseks leiukohaks maa-ala Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas

Laiusevälja külas Altveski (KÜ 24804:001:0188) katastriüksusel ning Palupere

külas asuvatel katastriüksustel:, Jaanikalda (KÜ 24801:001:0789); Jaaniääre

(24801:001:0791) Järve (KÜ 24804:001:1930), Lossivälja (KÜ 24801:001:0787); Oti

(KÜ 24801:001:0788); Välja (KÜ 24804:001:2480).

2. Kehtestan arheoloogilise leiukoha maa-ala piiri vastavalt kaardile (käskkirja lisas

1).

3. Maa-ala omanikul või valdajal on kohustus arheoloogilises leiukohas teha

arheoloogiline uuring enne ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning muid

mulla- ja kaevetöid. Uuringu vajaduse ja ulatuse määrab Muinsuskaitseamet

lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust ning mahust.

4. Muinsuskaitseamet kannab arheoloogilise leiukoha andmed kultuurimälestiste

registrisse ja andmed edastatakse riigi maakatastrisse.

Otsuse peale on 30 päeva jooksul võimalik esitada vaie Muinsuskaitseametile haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

I. Asjaolud

1.1. MuKS § 25 lg 1 kohaselt on arheoloogiliseks leiukohaks maa- või veeala, kust on leitud

arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või muid

arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võivad neid elemente jätkuvalt

sisaldada. MuKS § 24 lg 1 kohaselt on arheoloogiline leid maasse, maapinnale, ehitisse,

veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peitunud arheoloogiline, sealhulgas

ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või

esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

1.2. Muinsuskaitseametile teadaolevalt on 2024. aastal arheoloogilise leiukoha maa-alalt

korduvalt käidud leide otsimas. Otsijateks on olnud otsimisloaga otsinguvahendite

kasutajad, kes on Muinsuskaitseametile esitanud nõuetekohased otsinguteavitused ja

aruanded ning andnud üle kultuuriväärtusega leiud. Lisaks neile on antud piirkonnas

teateid ebaseaduslikest otsingutest, kus otsijatel puudub otsinguvahendi kasutamise ja

tihti ka maaomaniku luba; pole esitatud teavitust ega otsinguaruannet kultuurimälestiste

registris ning ei anta üle kultuuriväärtusega arheoloogilisi leide. Nendest juhtumitest on

pisteliselt Muinsuskaitseametit teavitanud otsinguvahendi loaga otsijad.

1.3. Arheoloogilise leiukoha alalt on leitud ja Muinsuskaitseametile üle antud mitmeid rauaaja

lõppu ning kesk- ja varauusaega dateeritavaid esemeid, sh sõrmused, käevõrud,

hoburaudsõled, ripatsid jm ehted ja nende katked, vööosad, naastud, kaaluvihad,

spiraaltorud, savinõu killud, kuulid, rauašlakk, relvastusega seotud esemed (nt mõõgatupe

otsik) jne. Arheoloogilisi esemeid on leitud nii maapinnalt ja kuni 30 cm sügavuselt.

Tähelepanuväärselt on paljud Altveski kinnistult leitud esemed põlenud (nt sulanud

vasesulamist esemed), mis viitavad võimalusele, et selles piirkonnas asub I aastatuhandel

kasutatud põletusmatusega kalmistu, mis võib olla aastate jooksul laiali küntud.1

1.4. 2021. aastal koostas arheoloog Sander Jegorov eksperdihinnangu2, milles analüüsis

Otiaru paisjärve loodeküljelt leitud viit sulanud pronkseset. Nende seast tuvastati üks 12.–

13. sajandist pärit põlenud vööehte ots ja võimalik hilisrauaaegne ripats.

1.5. 27.09.2021. tegi Muinsuskaitseamet Altveski kinnistul paikvaatluse, mille käigus leiti

kaks kivieset. 2021. koostas arheoloog Maili Roio eksperdihinnangu3, milles tuvastas, et

üks kiviese on laastotskõõvits ja laastnurkuurits ning teine kildotskõõvits, mis pärinevad

varamesoliitikumist (9000–7000 eKr).

1.6. 24.04.2024 käisid Altveski kinnistul asuvat leiukohta vaatamas Muinsuskaitseameti

arheoloogid, et uurida, kas leiukohas on säilinud võimalik rooma rauaaegne matmispaik

ja kiviaja asulakoht.4 Uuringute käigus leiti muuhulgas üksikuid luuleide, mis viitasid

matmispaiga olemasolule. Kiviaegse asulakoha jälgi uuringutel ei avastatud.

1.7. Muinsuskaitseameti 2024. aastal korraldatud uuringud näitasid, et maa-alal võib

kultuuriväärtuslikke leide ja kultuurkihti jätkuvalt esineda, mistõttu on oht, et

otsinguvahendi kasutajad leiukohast ka edaspidi leide eemaldades kahjustavad

kultuurkihti.

II. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

2.1. 14.11.2024 saatis Muinsuskaitseamet arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Jõgeva vallavalitsusele, Elering AS-le, Elektrilevi

1 Niinesalu-Moon, M. 2024. Eksperdihinnang 2021. Aastal Jõgeva maakonnast, Jõgeva vallast, Laiusevälja külast,

Altveski katastriüksuselt (24804:001:0188) saadud leidude kohta. Link eksperdihinnangule:

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia/31204_Laiusev%C3%A4lja_Niinesalu-Moon_2024_EH.pdf 2 Jegorov, S. 2021. Eksperdihinnang Jõgeva valla, Laiusevälja küla 2020. aasta novembris saadud leidude kohta.

Link eksperdihinnangule:

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia/31204_J%C3%B5gevamaa_Laiusev%C3%A4lja_ASamarin_SJegoro

v_2021_EH.pdf 3 Roio, M. 2022. Tulekivist esemed Jõgevamaalt Jõgeva vallast Laiusevälja külast Altveski kinnistult.

Eksperdihinnang. Link eksperdihinnangule:

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia/31204_Laiusev%C3%A4lja_Roio_2022_EH.pdf 4G.-K. Lutter, M. Roio, R. Kangro. 2024. Arheoloogiline uuring Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas Laiusevälja

leiukohas. Link aruandele:

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia_MKA%20uuringute%20aruanded/31204_Laiusev%C3%A4lja2024_a

ruanne.pdf

OÜ-le, Maa-ametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Transpordiametile ja eraomandis

olevate kinnistute omanikele.

2.2. 18.11.2024 saatis Välja kinnistu omanik täpsustavad küsimused selle kohta, milliseid

leide on Välja kinnistult (KÜ 24804:001:2480) avastatud, kuidas mõjutab

arheoloogiliseks leiukohaks määramine maa-ala väärtust, kas senine põllupidamine võib

jätkuda ja millised kohustused maa-ala omanikule lisandub. 20.11.2024 vastas

Muinsuskaitseamet, et maa-alalt on leitud nii hilisraua-, kesk- kui ka uusaegseid esemeid

ja esemete katkeid, sh rõivastuse osi ja ehteid. Kuna Välja kinnistul saab jätkuda senine

maakasutus, siis leiukoha määramine ei mõjuta maa-ala väärtust. Amet täpsustas, et

arheoloogilise leiukoha alal tuleb edaspidi uute kaeve- ja pinnasetööde kavandamisel

esitada Muinsuskaitseametile vähemalt 30 päevase etteteatamisega tööde tegemise

taotlus. Lisaks peab arheoloogilise leiukoha omanik teavitama ametit leiukoha

rikkumisest või ohust selle säilimisele.

2.3. 19.11.2024 andis Jõgeva Vallavalitsus teada, et vallavalitsusel ei ole vastuväiteid maa-

ala arheoloogiliseks leiukohaks määramise kohta.

2.4. 25.11.2024 vastas Põllumajandus- ja Toiduamet, et neil puuduvad vastuväited

arheoloogiliseks leiukohaks määramise kohta. Ühtlasi juhiti tähelepanu, et leiukoha maa-

alal asub tihe drenaaživõrgustik, mille toimimisest sõltub ka naaberkinnisasjadel asuva

drenaaživõrgu toimimine ning Laiuse jõe puhul on nimetatud lõigus tegu riigi poolt korras

hoitava ühiseesvooluga. Eelnevast tulenevalt peab piirkonnas olema võimalik teha

maaparandushoiutöid. Arheoloogiliseks leiukohaks määramine ei tekita takistusi

drenaaživõrgustiku rajamisel ja korrashoiul, kuid igasugune kraavide ja trasside rajamine

ning mulla- ja kaevetööd eeldavad muinsuskaitseliste uuringute tegemist enne töid.

2.5. 29.11.2024 tegi Elering AS ettepaneku täpsustada eelnõu peatükis 3 käsitletud

arheoloogiliste uuringute tegemise kohustust juba väljastatud ehituslubadele ja -teatistele.

Täpsemalt, kas pärast maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramist laieneb

arheoloogiliste uuringute tegemise kohustus ka juba väljastatud ehituslubadele ja -

teatistele. Muinsuskaitseamet arvestab Elering AS ettepanekuga ning täpsustab peatükis

3 esitatud tingimusi.

III. Leiukoha määramise põhjendus

3.1. Arheoloogilise leiukoha leiud jagunevad kolmeks, mis viitavad maa-ala mitmekihilisele

ajaloole:

3.1.1. kaks varamesoliitikumil (9000–7000 eKr) kasutusel olnud tööriista, mis viitavad

võimaliku kiviaegse asulakoha olemasolule Altveski kinnistul ja selle lähiümbruses;

3.1.2. peamiselt põlenud ja deformeerunud vasesulamist esemed ja esemekatked, mis

üheskoos leitud põlenud inimluude fragmentidega näitavad I aastatuhandel,

tõenäoliselt rooma rauaajal kasutatud matmispaiga olemasolu Altveski kinnistul;

3.1.3. eriaegsed metallesemed ja esemekatked Otiaru paisjärve põhja- ja idaküljelt:

sulanud metallesemed, vööosad (naastud, vahelülid), hoburaudsõled, ehted ja nende

katked (kuljused, ripatsmündid, sõrmused, käevõrud, kee osad, noakujulise ripatsi

katke ehtenõel), varakeskaegne kotilukk, nööbid, naast, vaseplaat, rõngas,

vasesulamist esemete katked jne. Nende põhjal saab järeldada, et maa-alal on

asustuskihti alates nooremast rauaajast (noakujuline ripats, ehtenõelad) kuni

uusajani välja (vöösirgad, ripatsmündid, nööbid).

3.2. Arheoloogiline leiukoht kehtestatakse, kuna maa-alalt on leitud arheoloogilisi leide ning

arheoloogilisele kultuurkihile osutavate ajalooliste allikate ja maa-alal tehtud

arheoloogiliste uuringute ning maastikuanalüüsi põhjal võib see neid jätkuvalt sisaldada.

Arheoloogilise leiukoha määramine annab võimaluse maa-alal toimuvate mulla- ja

kaevetööde käigus saada piirkonna varasema asustusloo kohta lisainfot, sh arheoloogilise

kultuurkihi iseloomu ja ulatuse kohta. Ühtlasi loob arheoloogiliseks leiukohaks

määramine eelduse senise aktiivse otsinguvahendi kasutamise lõpetamise maa-alal ja veel

säilinud arheoloogilise kultuurkihi lõhkumise metallesemete välja noppimisel.

3.3. Leiukoht asub Altveski (KÜ 24804:001:0188), Jaanikalda (KÜ 24801:001:0789);

Jaaniääre (24801:001:0791) Järve (KÜ 24804:001:1930), Lossivälja (KÜ

24801:001:0787); Oti (KÜ 24801:001:0788); Välja (KÜ 24804:001:2480) kinnistutel ligi

17,96 ha suurusel alal. Leiukoha piiride määramisel lähtuti nii arheoloogiliste leidude

leiualadest, katastripiiridest kui ka maastikuloogikast.

3.4. Katastriüksused, millel leiukoht asub, on kasutusel maatulundusmaana.

3.5. Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisega seatavad piirangud ei muuda seal

paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda

oluliselt, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist

omandiõiguse intensiivse riivega. Arheoloogiliseks leiukohaks määramisel hakkab maa-

alal kehtima otsinguvahendi kasutamise keeld. Samuti tuleb juurde kohustus teavitada

Muinsuskaitseametit kaevetöödest maa-alal.

3.6. Arheoloogilise leiukoha säilimise tagamiseks peab igaüks rakendama

ettevaatusmeetmeid ning isik, kelle kinnisasjal arheoloogiline leiukoht asub, peab

viivitamatult teavitama Muinsuskaitseametit leiukoha rikkumisest või ohust selle

säilimisele ning leiukoha asumisest kinnisasjal selle valduse üleandmisel rendi- või muu

selletaolise suhte alusel. Arheoloogilise leiukoha piiresse jääva kinnisasja võõrandamise

leping või asjaõigusega koormamise leping peab sisaldama sellekohast sätet viitega

arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise õigusaktile.

3.7. Muinsuskaitseamet võib arheoloogilise leiukoha suhtes, kus on tuvastatud arheoloogilise

kultuurkihi olemasolu, algatada kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. Amet

lõpetab kaitse arheoloogilise leiukohana, kui leiukoht tunnistatakse seaduses sätestatud

korras mälestiseks või kui leiukoht on läbi uuritud ja arheoloogilisele kultuurkihile

osutavaid elemente ei ole enam säilinud.

3.8. Arheoloogilises leiukohas kehtib otsinguvahendiga otsimise keeld, välja arvatud MuKS

§ 29 lg 2 sätestatud korras. Kuna piirkonnas on arheoloogilisi leide varasemalt

otsinguvahendi abil otsitud ja leitud, on olemas suur tõenäosus, et seda tehakse ka

tulevikus. Arheoloogilise leiukoha määramisega keelustatakse maa-alal edasine

otsinguvahendi kasutamine ja sellest tulenevalt piirkonna rüüstamine, st arheoloogiliste

leidude eemaldamine maapinnast oma algsest leiukontekstist. Leidude eemaldamisel

pinnasest ilma kultuurkihti arheoloogiliselt uurimata ei ole võimalik hinnata, kas tegemist

on kohaga, millel on arheoloogiamälestise potentsiaal, st ei ole võimalik näha seoseid

leidude ja kunagise inimtegevuse vahel kogu selle mitmekesisuses ning teaduslik

informatsioon inimkonna ajaloo ja inimese suhte kohta looduskeskkonnaga läheb

kaduma.

3.9. MuKS § 26 lg 1 sätestab, et arheoloogilise leiukoha määramisega on võimalik vajadusel

piirkonnas rakendada ennetava meetmena uuringukohustust enne ehitamist, teede,

kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid. Pärast maa-ala

arheoloogiliseks leiukohaks määramist hinnatakse uuringu määramise vajadust kõikide

ehitus- ja kaevetööde puhul, k.a. siis, kui ehitusluba on väljastatud enne arheoloogilise

leiukoha määramist. Uuringu eesmärgiks on tagada, et nimetatud tegevusega hõlmatud

aladel ei läheks kaduma paigaga seotud oluline teave. Maaomanikule on planeeritud

tööde tegemise ala uurimine enne tööde tegemist vähemkoormavam kui juba alustatud

tööde peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu (MuKS § 31, § 82).

Uuringukohustust tasakaalustab õigus saada hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on uuringud

määranud.

3.10. MuKS § 25 lg 3 p 4 võimaldab vajadusel määrata arheoloogilise leiukoha

uuringukohustusest leevenduse. Laiusevälja ja Palupere külades paikneval

arheoloogilisel leiukohal uuringukohustust ei leevendata, kuna arvukalt arheoloogilisi

leide on leitud maapinnalt või selle vahetust lähedusest.

3.11. MuKS § 25 lg 3 p 3 kohaselt tuleb alati enne tööde tegemist teha uuring, kuid olenevalt

konkreetsest töö iseloomust ja täpsest asukohast, ei ole uuringute teostamine alati

mõistlik. Samuti on oluline täpsustada, millist uuringu liiki rakendada.

Muinsuskaitseameti poolt uuringu täpsema vajaduse määramine igal konkreetsel juhul

tagab selle, et arheoloogiline kultuurkiht saab vähem kahjustada ning maa omanikule on

see vähem koormavam, kui absoluutne uuringu tegemist kohustus. Maa-ala omanikul või

valdajal on võimalus esitada taotlus Muinsuskaitseametile (info@muinsuskaitseamet.ee)

vähemalt 30 päeva enne planeeritavat ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning

muid mulla- ja kaevetöid taotlus, kus on märgitud:

3.11.1. Taotluse esitaja nimi, kontaktandmed või esindaja andmed ning teatise esitamise

kuupäev;

3.11.2. Arheoloogilise leiukoha registri number ja nimi;

3.11.3. Tööde tegemise asukoht (aadress);

3.11.4. Taotluse esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava töö kirjeldus ja vajaduse korral

täpsustavad joonised, ehitusprojekt või muu lisateave (nt viide ehitusregistrisse

laetud dokumentidele);

3.11.5. Töö eelduslik alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Marilin Mihkelson

Peadirektor

Liivi Varul, kaitsekorralduse spetsialist, liivi.varul@muinsuskaitseamet.ee, +37253026912

Lisa 1. Arheoloogilise leiukoha asukoht, piir ja koordinaadid.

Lisa 1

Muinsuskaitseameti peadirektori 2025. a käskkirja nr 1-1/1

„Arheoloogilise leiukoha määramine“ juurde

Kaart 1. Arheoloogilise leiukoha asukoht.

Kaart 2. Arheoloogilise leiukoha piir.

Tabel 1. Arheoloogilise leiukoha piiri koordinaadid.

Nr X Y

1 6522538,98 646352,92

2 6522681,35 646530,54

3 6522648,29 646556,16

4 6522726,65 646675,34

5 6522483,76 646862,95

6 6522591,79 647022,7

7 6522337,69 647213,6

8 6522177,1 646962,72

9 6522567,7 646668,83

10 6522550,72 646622,6

11 6522561,3 646619,52

12 6522558,49 646608,78

13 6522547,37 646612,89

14 6522528,94 646564,04

15 6522519,14 646565,6

16 6522526,39 646585,25

17 6522514,25 646576,43

18 6522495,48 646571,32

19 6522489,48 646573,44

20 6522457,75 646575,64

21 6522443,51 646573,17

22 6522415,42 646572,41

23 6522330,39 646446,21