Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Haljala Vallavalitsus

[email protected]

Rakvere mnt 3

45301, Haljala alevik, Haljala vald,

Lääne-Viru maakond

Teie 11.12.2024 nr 7-1/108-9

Meie 06.01.2025 nr 7.2-1/25/21221-2

Ettepanekud Haljala valla lääneosa

hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku

taristu kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud Transpordiametit Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku

taristu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) algatamisest Haljala Vallavolikogu 19.11.2024 otsusega nr 140.

Planeeringu koostamise eesmärk on valida tuulikute, päikesepaneelide ja nende toimimiseks

vajaliku taristu (sh elektriühendus liitumispunktiga) rajamiseks sobivaimad asukohad.

Planeeringuala on ca 87 km² suurune maa-ala Haljala valla lääneosas. Planeeringuala külgneb mh

riigiteega nr 1 Tallinn-Narva. Põhimaantee keskmine ööpäevane liiklussagedus on lõiguti erinev,

ligikaudu 6800 autot/ööpäevas.

Võttes aluseks ehitusseadustiku, planeerimisseaduse, lennundusseaduse ja Transpordiameti

põhimääruse esitame seisukohad planeeringute koostamiseks järgnevalt.

1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete

määramine.

1.1. Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete

määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult

kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb

analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata

planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad

riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende

olemasolul).

1.2. Teeme ettepaneku määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses eri-

ja ehitusaegsete veostega.

1.3. Palume arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta tuuleparkide

arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise

kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

2 (3)

2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine

2.1. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

2.2. Lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ § 63

lõikest 5 määratakse elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast valemiga L= (H + 0,5D),

kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on tuuliku masti kõrgus

meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites.

2.3. Ühegi suurema lennuvälja instrumentaalprotseduuride pinnad planeeringualale ei ulatu.

Üldjuhul loetakse üle 45 m kõrgused ehitised lennutakistusteks, kuna kujutavad ohu

lennuliiklusele. Eeltoodust lähtuvalt on vajalik arvestada mh tuulegeneraatorite

märgistamisega, sh lennuohutustulede paigaldamisega (LennS § 35 lg 21). Eriplaneeringu

ja detailse lahenduse koostamisel teha koostööd Transpordiametiga, asukoha eelvalik ja

detailne lahendus kooskõlastada Transpordiametiga.

2.4. Transpordiametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist küsida

eriplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi

(lennundusseadus (LennS) § 35 lg 2). Lähtudes LennS § 35 lg 9 ekspertiisi tegemise kulud,

sealhulgas eksperdi tasu, kannab maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist ehitada sooviv isik

või ehitise omanik või sama paragrahvi lõikes 51 nimetatud seadmeid kasutada sooviv

isik.

3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine

3.1. Planeeringus vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa

on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab

Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata

igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda

kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.

3.2. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele

normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele,

tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele

riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

3.3. Arvestada, et üldjuhul ei ole lubatud arendusalade sademevee juhtimine riigitee koosseisu

kuuluvatesse kraavidesse. See on erandkorras võimalik vaid põhjendatud juhtudel, mis

lepitakse kokku meiega koostöös.

Palume kohalikul omavalitsusel tuulikute asukoha valikul meie ettepanekutega arvestada ning teha

meiega planeeringute koostamisel sisulist koostööd. Ettepanekute mittearvestamist palume

sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning

koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]