Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Välisministeerium

Justiitsministeerium

Eesti Pank

Rahapesu Andmebüroo

Finantsinspektsioon

Makseasutuste ja e-raha asutuste

seaduse muutmise ja makse- ja

arveldussüsteemide seaduse

muutmise seaduse eelnõu

(Välkmaksed)

Esitame kooskõlastamiseks makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja makse- ja

arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav õigusaktide

eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.

Palume eelnõu kohta tagasisidet 21 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kirja kättesaamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) eelnõu

2) eelnõu seletuskiri

3) vastavustabel

Meie 07.01.2025 nr 1.1-10.1/64-1

2

Lisaadressaadid:

Eesti Pangaliit MTÜ

Adson AS

Crowdestate AS

Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu

Maksekeskus AS

Meieni OÜ

Modena Payments OÜ

Paywerk AS

TavexWise AS

Ühisarveldused AS

Wallester AS

AS CREDITINFO EESTI

Kambja Hoiu-Laenuühistu

OÜ Krediidiregister

OÜ MyFinancier

Unifiedpost Payments Eesti filiaal

Nets Denmark A/S Eesti filiaal

AS Inbank

AS LHV Pank

AS SEB Pank

AS TBB pank

Bigbank AS

Coop Pank AS

Holm Bank AS

Luminor Bank AS

Swedbank AS

AS Citadele banka Eesti filiaal

Finora Bank UAB Eesti filiaal

Nordea Bank Abp Eesti filiaal

OP Corporate Bank plc Eesti filiaal

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

inHouse Pay AS

IPF Digital AS

Monemon AS

Jarmo Lilium 5302 6314

[email protected]

1

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja makse- ja arveldussüsteemide

seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1

EL õiguse võrdlustabel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ ning Eesti õigusaktide vastavustabel EL õigusakt Normi ülevõtmise

kohustus

EL õigusakti normi

sisuliseks

rakendamiseks

kehtestatavad

riigisisesed õigusaktid

Kommentaarid

Artikkel 1 Määruse (EL) nr

260/2012 muutmine norm

1) Artiklit 2 muudetakse

järgmiselt:

EI -

a) lisatakse järgmised punktid:

„1a) „välkkreeditkorraldus“ –

kreeditkorraldus, mis täidetakse

viivitamata, ööpäevaringselt ja

igal kalendripäeval;

EI

1b) „makse algatamise kanal“ –

mis tahes meetod, seade või

menetlus, mille kaudu maksjad

saavad esitada oma makseteenuse

pakkujale kreeditkorralduse

maksekäsundeid, sealhulgas

internetipank, mobiilpanganduse

rakendus, sularaha- või

makseautomaat või mis tahes

muu viis makseteenuse pakkuja

ruumides;

EI

1c) „makse algatamise teenuse

pakkuja“ – Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi (EL)

2015/2366 (*) artikli 4 punktis 18

määratletud makse algatamise

teenuse pakkuja;

EI

1d) „makse saaja nimi“ –

füüsilise isiku puhul ees- ja

perekonnanimi ning juriidilise

isiku puhul äri- või juriidiline

nimi;

EI

1e) „sihipärased piiravad

finantsmeetmed“ – isiku, asutuse

või üksuse suhtes kohaldatav

varade külmutamine või isikule,

asutusele või üksusele või tema

kasuks rahaliste vahendite või

majandusressursside otse või

kaudselt kättesaadavaks tegemise

keeld vastavalt ELi toimimise

lepingu artikli 215 kohaselt vastu

võetud piiravatele meetmetele;

EI

1f) „juriidilise isiku tunnus“ või

„LEI“ – juriidilisele isikule antud

standardi ISO 17442 kohane

kordumatu tähtnumbriline

viitekood;

EI

b) punkt 5 asendatakse

järgmisega:

EI

2

„5) „maksekonto“ – direktiivi

(EL) 2015/2366 artikli 4 punktis

12 määratletud maksekonto;“;

c) punkt 22 asendatakse

järgmisega:

EI

„22) „jaemaksesüsteem“ –

maksesüsteem, mille peamine

eesmärk on töödelda,

tasaarveldada või arveldada

kreedit- või otsekorraldusi, mis

on enamasti väikesesummalised

ning mille puhul ei ole tegu

suurmaksete

arveldussüsteemiga;“.

EI

2) Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 5a

Välkkreeditkorralduste

tehingud

1. Makseteenuse pakkujad, kes

pakuvad oma makseteenuse

kasutajatele kreeditkorralduste

saatmise ja vastuvõtmise

makseteenuseid, peavad

pakkuma kõigile oma

makseteenuse kasutajatele

välkkreeditkorralduste saatmise

ja vastuvõtmise makseteenuseid.

EI

Esimeses lõigus osutatud

makseteenuse pakkujad tagavad,

et kõik kreeditkorraldusteks

kättesaadavad maksekontod on

kättesaadavad ka

välkkreeditkorraldusteks

ööpäevaringselt ja igal

kalendripäeval.

EI

2. Erandina lõikest 1 ja

tingimusel, et pädevatelt

asutustelt on saadud eelnev luba,

mis põhineb asjaomaste asutuste

hinnangul tema likviidsuse

saamise kohta eurodes, ei ole

makseteenuse pakkuja, kes asub

liikmesriigis, mille rahaühik ei

ole euro, kohustatud pakkuma

makseteenuse kasutajatele

makseteenust, mis seisneb

eurodes tehtavate ja

tehingulimiiti ületavate

välkkreeditkorralduste saatmises

selle liikmesriigi omavääringus

nomineeritud maksekontodelt

ajal, mil kõnealune makseteenuse

pakkuja ei saada ega võta vastu

eurodes tavapäraseid

kreeditkorraldusi seoses selliste

maksekontodega. Kõnealuse

limiidi kehtestavad pädevad

asutused ja see ei tohi olla

väiksem kui 25 000eurot.

Makseteenuse pakkuja taotlusel

EI

3

võivad pädevad asutused anda

eelneva loa üheks aastaks.

Makseteenuse pakkuja taotlusel

võivad pädevad asutused

kõnealust eelnevat luba

pikendada järgnevateks ühe aasta

pikkusteks ajavahemikeks pärast

seda, kui pädevad asutused on

uuesti hinnanud makseteenuse

pakkuja võimalust saada

likviidsust eurodes. Pädevad

asutused teavitavad komisjoni

igal aastal käesoleva lõike

kohaselt antud eelnevatest

lubadest ja pikendustest.

EKP ja mis tahes riigi keskpank,

kui ta ei tegutse rahaasutuse või

muu ametiasutusena, võib piirata

välkkreeditkorralduste saatmise

makseteenuse pakkumise

ajavahemikuga, mil ta pakub

tavapäraste kreeditkorralduste

saatmise ja vastuvõtmise

makseteenust.

EI

3. Olenemata direktiivi (EL)

2015/2366 artikli 78 lõike 1

teisest lõigust on

välkkreeditkorralduse

maksekäsundi vastuvõtmise aeg

hetk, mil maksja makseteenuse

pakkuja on selle kätte saanud,

olenemata tunnist või

kalendripäevast.

EI

Olenemata direktiivi (EL)

2015/2366 artikli 78 lõikest 2, kui

maksja ja maksja makseteenuse

pakkuja lepivad kokku, et

välkkreeditkorralduse

maksekäsundi täitmine toimub

konkreetsel ajal konkreetsel

päeval või hetkel, mil maksja on

andnud raha makseteenuse

pakkuja käsutusse, loetakse

välkkreeditkorralduse

maksekäsundi vastuvõtmise

ajaks kokkulepitud aeg,

olenemata kellaajast või

kalendripäevast.

EI

Erandina käesoleva lõike

esimesest ja teisest lõigust on

välkkreeditkorralduse

maksekäsundi vastuvõtmise aeg:

a) välkkreeditkorralduse

mitteelektroonilise

maksekäsundi puhul hetk, mil

maksja makseteenuse pakkuja on

maksekäsundi teabe oma

sisesüsteemi sisestanud, mis peab

toimuma võimalikult kiiresti

pärast seda, kui maksja on

EI

4

välkkreeditkorralduse

mitteelektroonilise

maksekäsundi maksja

makseteenuse pakkujale

esitanud;

b)

käesoleva artikli lõikes 7

osutatud paketti kuuluva

välkkreeditkorralduse

individuaalse maksekäsundi

puhul, kui selle paketi

konverteerib individuaalseteks

maksetehinguteks maksja

makseteenuse pakkuja, hetk, mil

maksja makseteenuse pakkuja on

sellest tuleneva maksetehingu

lahti pakkinud. Maksja

makseteenuse pakkuja alustab

paketi konverteerimist kohe

pärast seda, kui maksja on selle

maksja makseteenuse pakkujale

esitanud, ja viib kõnealuse

konverteerimise lõpule

võimalikult kiiresti;

EI

c)

maksekäsundi puhul, mis käsitleb

välkkreeditkorraldust

maksekontodelt, mis ei ole

nomineeritud eurodes,

maksetehingu summa eurodesse

konverteerimise hetk. Kõnealune

vääringu konverteerimine toimub

kohe pärast seda, kui maksja on

välkkreeditkorralduse

maksekäsundi maksja

makseteenuse pakkujale

esitanud.

EI

4.

Välkkreeditkorralduste tegemisel

peavad makseteenuse pakkujad

lisaks artiklis 5 sätestatud

nõuetele täitma järgmisi nõudeid:

EI

a)

makseteenuse pakkujad tagavad,

et maksjatel on võimalik esitada

välkkreeditkorralduse

maksekäsund kõigi samade

makse algatamise kanalite kaudu,

mille kaudu maksjatel on

võimalik esitada muu

kreeditkorralduste maksekäsund;

EI

b)

olenemata direktiivi (EL)

2015/2366 artiklist 83, kontrollib

maksja makseteenuse pakkuja

viivitamata pärast

välkkreeditkorralduse

maksekäsundi vastuvõtmise

aega, kas kõik maksetehingu

töötlemiseks vajalikud

EI

5

tingimused on täidetud ja kas

vajalik raha on kättesaadav,

reserveerib maksetehingu summa

maksja kontol või debiteerib selle

maksja kontolt ja saadab

maksetehingu viivitamata makse

saaja makseteenuse pakkujale;

c)

olenemata direktiivi (EL)

2015/2366 artiklist 83 ja artikli

87 lõikest 2, teeb makse saaja

makseteenuse pakkuja kümne

sekundi jooksul alates maksja

makseteenuse pakkujalt

välkkreeditkorralduse

maksekäsundi vastuvõtmise ajast

maksetehingu summa makse

saaja maksekontol

kättesaadavaks vääringus, milles

makse saaja konto on

nomineeritud, ning kinnitab

maksja makseteenuse pakkujale

maksetehingu lõpuleviimist;

EI

d)

olenemata direktiivi (EL)

2015/2366 artikli 87 lõikest 1

tagab makse saaja makseteenuse

pakkuja, et makse saaja

maksekonto krediteerimise

väärtuspäev on sama kuupäev,

mil makse saaja makseteenuse

pakkuja krediteerib

maksetehingu summa makse

saaja maksekontole, ning

EI

e)

viivitamata pärast punktis c

osutatud lõpuleviimise kinnituse

saamist või juhul, kui maksja

makseteenuse pakkuja ei ole

kümne sekundi jooksul alates

välkkreeditkorralduse

maksekäsundi vastuvõtmise ajast

kõnealust lõpuleviimise kinnitust

saanud, teavitab maksja

makseteenuse pakkuja maksjat ja

asjakohasel juhul makse

algatamise teenuse pakkujat

sellest, kas maksetehingu summa

on makse saaja maksekontol

kättesaadavaks tehtud.

EI

5.

Olenemata direktiivi (EL)

2015/2366 artiklist 89, kui

maksja makseteenuse pakkuja ei

ole kümne sekundi jooksul alates

vastuvõtmise ajast saanud makse

saaja makseteenuse pakkujalt

teadet, milles kinnitatakse, et

raha tehti makse saaja kontol

kättesaadavaks, taastab maksja

EI

6

makseteenuse pakkuja

viivitamata maksja maksekontol

olukorra, mis oleks olnud, kui

tehingut ei oleks toimunud.

6.

Makseteenuse kasutaja taotluse

korral pakub makseteenuse

pakkuja makseteenuse kasutajale

võimalust kehtestada limiit,

millega määratakse kindlaks

maksimumsumma, mida saab

välkkreeditkorraldusega saata.

See limiit võib olla kas päeva- või

tehingupõhine, vastavalt

makseteenuse kasutaja

äranägemisele. Makseteenuse

pakkujad tagavad, et

makseteenuse kasutajad saavad

seda maksimumsummat igal ajal

enne välkkreeditkorralduse

maksekäsundi esitamist muuta.

Kui makseteenuse kasutaja

välkkreeditkorralduse

maksekäsund ületab

maksimumsummat, ei täida

maksja makseteenuse pakkuja

välkkreeditkorralduse

maksekäsundit, annab sellest

makseteenuse kasutajale teada ja

teavitab teda sellest, kuidas

maksimumsummat muuta.

EI

Makseteenuse pakkujad ei

kehtesta välkkreeditkorralduste

paketina esitatavate

maksekäsundite arvule limiite,

mis on väiksemad kui muudele

kreeditkorralduste pakettidele

kehtestatud limiidid.

EI

7.Välkkreeditkorralduste

saatmise ja vastuvõtmise

makseteenuse pakkumisel

pakuvad makseteenuse pakkujad

oma makseteenuse kasutajatele

võimalust esitada mitu

maksekäsundit ühe paketina, kui

makseteenuse pakkujad pakuvad

seda võimalust oma

makseteenuse kasutajatele

muude kreeditkorralduste puhul.

EI

8.

Lõikes 1 osutatud makseteenuse

pakkujad, kes asuvad

liikmesriigis, mille rahaühik on

euro, pakuvad makseteenuse

kasutajatele käesolevas artiklis

sätestatud eurodes

välkkreeditkorralduste

vastuvõtmise makseteenust

hiljemalt 9. jaanuariks 2025 ja

käesolevas artiklis sätestatud

EI

7

eurodes välkkreeditkorralduste

saatmise makseteenust hiljemalt

9. oktoobriks 2025.

Lõikes 1 osutatud makseteenuse

pakkujad, kes asuvad

liikmesriigis, mille rahaühik ei

ole euro, pakuvad makseteenuse

kasutajatele käesolevas artiklis

sätestatud eurodes

välkkreeditkorralduste

vastuvõtmise teenust hiljemalt 9.

jaanuariks 2027ja käesolevas

artiklis sätestatud eurodes

välkkreeditkorralduste saatmise

teenust hiljemalt 9. juuliks 2027.

EI

Erandina käesoleva lõike teisest

lõigust ei ole kuni 9. juunini 2028

käesoleva artikli lõikes 1

osutatud makseteenuse pakkujad,

kes asuvad liikmesriigis, mille

rahaühik ei ole euro, kohustatud

pakkuma makseteenuse

kasutajatele makseteenust, mis

seisneb eurodes

välkkreeditkorralduste saatmises

selle liikmesriigi omavääringus

nomineeritud maksekontodelt

ajal, mil kõnealused

makseteenuse pakkujad ei saada

ega võta vastu tavapäraseid

kreeditkorraldusi seoses selliste

kontodega.

EI

Olenemata käesoleva lõike

esimesest lõigust pakuvad

makseteenuse pakkujad, kes on

direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2

punktis 1 määratletud e-raha

asutused või direktiivi (EL)

2015/2366 artikli 4 punktis 4

määratletud makseasutused ning

kes asuvad liikmesriigis, mille

rahaühik on euro, makseteenuse

kasutajatele käesolevas artiklis

sätestatud eurodes

välkkreeditkorralduste saatmise

ja vastuvõtmise makseteenust

hiljemalt 9. aprilliks 2027.

EI

Olenemata käesoleva lõike teisest

lõigust pakuvad makseteenuse

pakkujad, kes on direktiivi

2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1

määratletud e-raha asutused või

direktiivi (EL) 2015/2366 artikli

4 punktis 4 määratletud

makseasutused ning kes asuvad

liikmesriigis, mille rahaühik ei

ole euro, makseteenuse

kasutajatele käesolevas artiklis

sätestatud eurodes

EI

8

välkkreeditkorralduste

vastuvõtmise makseteenust

hiljemalt 9. aprilliks 2027ja

käesolevas artiklis sätestatud

eurodes välkkreeditkorralduste

saatmise makseteenust hiljemalt

9. juuliks 2027.

Artikkel 5b

Kreeditkorraldustega seotud

tasud ja makse saaja

kontrollimine

1.

Tasud, mida makseteenuse

pakkuja võtab maksjatelt ja

makse saajatelt

välkkreeditkorralduste saatmise

ja vastuvõtmise eest, ei tohi olla

suuremad kui tasud, mida

kõnealune makseteenuse pakkuja

võtab muude vastavat liiki

kreeditkorralduste saatmise ja

vastuvõtmise eest.

EI

2.

Artiklis 5c osutatud teenuseid

osutatakse kõigile makseteenuse

kasutajatele tasuta.

EI

3.

Makseteenuse pakkujad, kes

asuvad liikmesriigis, mille

rahaühik on euro, täidavad

käesoleva artikli nõuded

hiljemalt 9. jaanuariks 2025.

EI

Makseteenuse pakkujad, kes

asuvad liikmesriigis, mille

rahaühik ei ole euro, täidavad

käesoleva artikli nõuded

hiljemalt 9. jaanuariks 2027.

EI

Artikkel 5c

Makse saaja kontrollimine

kreeditkorralduste puhul

1.

Maksja makseteenuse pakkuja

pakub maksjale teenust, millega

tagatakse selle makse saaja

kontrollimine, kellele

maksja kavatseb

kreeditkorralduse saata (edaspidi

„makse saaja kontrollimise

teenus“). Maksja makseteenuse

pakkuja osutab makse saaja

kontrollimise teenust viivitamata

pärast seda, kui maksja esitab

asjakohase teabe makse saaja

kohta, ja enne seda, kui maksjale

pakutakse võimalust kõnealune

kreeditkorraldus autoriseerida.

Maksja makseteenuse pakkuja

pakub makse saaja kontrollimise

teenust, olenemata makse

algatamise kanalist, mida maksja

EI -

9

kasutab kreeditkorralduse

maksekäsundi esitamiseks.

Makse saaja kontrollimise

teenust osutatakse kooskõlas

järgmisega:

a)

kui maksja on lisanud lisa punkti

1 alapunktis a nimetatud

maksekonto tunnuse ja saaja

nime kreeditkorralduse

maksekäsundisse, osutab maksja

makseteenuse pakkuja teenust, et

viia lisa punkti 1 alapunktis a

nimetatud maksekonto tunnus

vastavusse makse saaja nimega.

Maksja makseteenuse pakkuja

taotlusel kontrollib makse saaja

makseteenuse pakkuja, kas lisa

punkti 1 alapunktis a nimetatud

maksekonto tunnus ja makse

saaja nimi, mille on esitanud

maksja, langevad kokku. Kui

need ei lange kokku, teavitab

maksja makseteenuse pakkuja

sellest makse saaja makseteenuse

pakkuja esitatud teabe põhjal

maksjat ja annab talle teada, et

kreeditkorralduse

autoriseerimine võib viia selleni,

et raha kantakse üle

maksekontole, mis ei ole maksja

märgitud makse saaja valduses.

Kui maksja esitatud makse saaja

nimi ja lisa punkti 1 alapunktis a

nimetatud maksekonto tunnus

peaaegu langevad kokku, märgib

maksja makseteenuse pakkuja

maksjale selle makse saaja nime,

mis on seotud maksja esitatud

maksekonto tunnusega, mis on

nimetatud lisa punkti 1 alapunktis

a;

EI -

b)

kui makse saaja on juriidiline isik

ja maksja makseteenuse pakkuja

pakub makse algatamise kanalit,

mis võimaldab maksjal esitada

maksekäsundi, esitades

käesoleva määruse lisa punkti 1

alapunktis a nimetatud

maksekonto tunnuse koos muude

andmeelementidega kui makse

saaja nimi, millega makse saaja

üheselt identifitseeritakse,

näiteks

käibemaksukohustuslasena

registreerimise number, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2017/1132 (*) artikli 16

lõike 1 teises lõigus osutatud

EI -

10

Euroopa kordumatu tunnus või

LEI, ning kui needsamad

andmeelemendid on makse saaja

makseteenuse pakkuja

sisesüsteemis kättesaadavad,

kontrollib kõnealune

makseteenuse pakkuja maksja

makseteenuse pakkuja taotlusel,

kas käesoleva määruse lisa punkti

1 alapunktis a nimetatud

maksekonto tunnus ja maksja

esitatud andmeelement langevad

kokku. Kui käesoleva määruse

lisa punkti 1alapunktis a

nimetatud maksekonto tunnus ja

maksja esitatud andmeelement ei

lange kokku, teavitab maksja

makseteenuse pakkuja sellest

makse saaja makseteenuse

pakkuja esitatud teabe põhjal

maksjat;

c)

kui makseteenuse pakkuja hoiab

maksja esitatud maksekonto

tunnuse alusel, mis on nimetatud

lisa punkti 1 alapunktis a,

identifitseeritud maksekontot

mitme makse saaja nimel, võib

maksja esitada maksja

makseteenuse pakkujale

lisateavet, mis võimaldab makse

saaja üheselt identifitseerida.

Makseteenuse pakkuja, kes

haldab seda maksekontot mitme

makse saaja nimel, või

asjakohasel juhul makseteenuse

pakkuja, kes seda maksekontot

hoiab, kinnitab maksja

makseteenuse pakkuja taotlusel,

kas maksja märgitud makse saaja

kuulub nende mitme makse saaja

hulka, kelle nimel maksekontot

hallatakse või hoitakse. Maksja

makseteenuse pakkuja teavitab

maksjat, kui maksja märgitud

makse saaja ei kuulu nende

mitme makse saaja hulka, kelle

nimel maksekontot hallatakse või

hoitakse;

EI -

d)

muudel kui käesoleva lõike

punktides a, b ja c kirjeldatud

juhtudel ja eelkõige juhul, kui

makseteenuse pakkuja pakub

makse algatamise kanalit, mis ei

nõua maksjalt nii lisa punkti 1

alapunktis a nimetatud

maksekonto tunnuse kui ka

makse saaja nime sisestamist,

tagab makseteenuse pakkuja, et

EI -

11

makse saaja, kellele maksja

kavatseb kreeditkorralduse saata,

on nõuetekohaselt

identifitseeritud. Selleks teavitab

makseteenuse pakkuja maksjat

viisil, mis võimaldab maksjal

makse saaja enne

kreeditkorralduse autoriseerimist

valideerida.

2.

Kui lisa punkti 1 alapunktis a

nimetatud maksekonto tunnuse

või saaja nime esitab makse

algatamise teenuse pakkuja, mitte

maksja, tagab kõnealune makse

algatamise teenuse pakkuja, et

makse saajat käsitlev teave on

õige.

EI -

3.

Lõike 1 punkti d kohaldamisel

järgivad makseteenuse pakkujad

ja lõike 2 kohaldamisel makse

algatamise teenuse pakkujad

töökindlaid sisemenetlusi, et

tagada makse saajaid käsitleva

teabe õigsus.

EI -

4.

Paberkandjal maksekäsundite

puhul osutab maksja

makseteenuse pakkuja makse

saaja kontrollimise teenust

maksekäsundi vastuvõtmise ajal,

välja arvatud juhul, kui maksja ei

ole vastuvõtmise ajal kohal.

EI

5.

Makseteenuse pakkujad tagavad,

et makse saaja kontrollimise

teenuse ja lõikes 2 kirjeldatud

teenuse osutamine ei takista

maksjaid autoriseerimast

asjaomast kreeditkorraldust.

EI

6.

Makseteenuse pakkujad annavad

makseteenuse kasutajatele, kes ei

ole tarbijad, võimaluse loobuda

makse saaja kontrollimise

teenuse saamisest mitme

maksekäsundi esitamisel ühe

paketina.

EI

Makseteenuse pakkujad tagavad,

et makseteenuse kasutajatel, kes

loobusid makse saaja

kontrollimise teenuse saamisest,

on õigus hakata seda teenust igal

ajal uuesti kasutama.

EI

7.

Kui maksja makseteenuse

pakkuja teavitab maksjat

vastavalt lõike 1 punktile a, b või

EI

12

c, annab asjaomane

makseteenuse pakkuja samal ajal

maksjale teada, et

kreeditkorralduse

autoriseerimine võib viia selleni,

et raha kantakse üle

maksekontole, mis ei ole maksja

märgitud makse saaja valduses.

Makseteenuse pakkuja esitab

selle teabe makseteenuse

kasutajale, kes ei ole tarbija, kui

asjaomane makseteenuse

kasutaja loobub makse saaja

kontrollimise teenuse saamisest

mitme maksekäsundi esitamisel

ühe paketina. Makseteenuse

pakkujad teavitavad oma

makseteenuse kasutajaid mõjust,

mida avaldab makseteenuse

pakkuja vastutusele ja

makseteenuse kasutaja

tagasimakse saamise õigustele

see, kui makseteenuse kasutaja

otsustab lõike 1 punktides a, b ja

c osutatud teavitust eirata.

8.

Makseteenuse pakkujat ei peeta

vastutavaks valele makse saajale

direktiivi (EL) 2015/2366 artiklis

88 sätestatud väära kordumatu

tunnuse alusel suunatud

kreeditkorralduse täitmise eest,

tingimusel et ta on täitnud

käesoleva artikli nõuded.

EI

Kui maksja makseteenuse

pakkuja ei täida käesoleva artikli

lõiget 1 või kui makse algatamise

teenuse pakkuja ei täida

käesoleva artikli lõiget 2 ja kui

kõnealuse täitmata jätmise

tulemuseks on valesti täidetud

maksetehing, maksab maksja

makseteenuse pakkuja maksjale

ülekantud summa viivitamata

tagasi ja asjakohasel juhul taastab

debiteeritud maksekontol

olukorra, mis oleks olnud, kui

tehingut ei oleks toimunud.

EI

Kui nõuete täitmata jätmine leiab

aset seetõttu, et makse saaja

makseteenuse pakkuja või makse

algatamise teenuse pakkuja ei

täitnud oma käesolevast artiklist

tulenevaid kohustusi, hüvitab

makse saaja makseteenuse

pakkuja või asjakohasel juhul

makse algatamise teenuse

pakkuja kõnealuse täitmata

jätmisega maksja makseteenuse

EI

13

pakkujale tekitatud rahalise

kahju.

Maksjale tekitatud täiendavat

rahalist kahju võib hüvitada

vastavalt maksja ja asjaomase

makseteenuse pakkuja vahel

sõlmitud lepingu suhtes

kohaldatavale õigusele.

9.

Makseteenuse pakkujad, kes

asuvad liikmesriigis, mille

rahaühik on euro, täidavad

käesoleva artikli nõuded

hiljemalt 9. oktoobriks 2025.

EI

Makseteenuse pakkujad, kes

asuvad liikmesriigis, mille

rahaühik ei ole euro, täidavad

käesoleva artikli nõuded

hiljemalt 9. juuliks 2027.

EI

Artikkel 5d

Makseteenuse kasutajate

kontrollimine

välkkreeditkorraldusi

pakkuvate makseteenuse

pakkujate poolt, et teha

kindlaks, kas makseteenuse

kasutaja on isik või üksus, kelle

suhtes kohaldatakse

sihipäraseid piiravaid

finantsmeetmeid

1.

Välkkreeditkorraldusi pakkuvad

makseteenuse pakkujad

kontrollivad, kas mõni nende

makseteenuse kasutajatest on isik

või üksus, kelle suhtes

kohaldatakse sihipäraseid

piiravaid finantsmeetmeid.

EI

Makseteenuse pakkujad viivad

sellised kontrollid läbi

viivitamata pärast kõigi uute

sihipäraste piiravate

finantsmeetmete jõustumist, ja

viivitamata pärast kõigi selliste

sihipäraste piiravate

finantsmeetmete muudatuste

jõustumist ning vähemalt kord

kalendripäeva jooksul.

EI

2.

Välkkreeditkorralduse täitmise

ajal ei kontrolli kõnealuse

välkkreeditkorralduse täitmisega

seotud maksja makseteenuse

pakkuja ja makse saaja

makseteenuse pakkuja lisaks

käesoleva artikli lõike 1

kohastele kontrollidele seda, kas

maksja või makse saaja, kelle

maksekontot kasutatakse

kõnealuse välkkreeditkorralduse

EI

14

täitmiseks, on isik või üksus,

kelle suhtes kohaldatakse

sihipäraseid piiravaid

finantsmeetmeid.

Käesoleva lõike esimene lõik ei

piira makseteenuse pakkujate

tegevust, et järgida muid

piiravaid meetmeid kui ELi

toimimise lepingu artikli 215

kohaselt vastu võetud

sihipäraseid piiravaid

finantsmeetmeid, ning piiravaid

meetmeid, mida ei ole vastu

võetud ELi toimimise lepingu

artikli 215 kohaselt, või rahapesu

ja terrorismi rahastamise

tõkestamist käsitlevat liidu

õigust.

EI

3.

Makseteenuse pakkujad täidavad

käesoleva artikli nõuded

hiljemalt 9. jaanuariks 2025.

EI

3)

Artiklisse 11 lisatakse järgmised

lõiked:

„1a.

Erandina käesoleva artikli lõikest

1 kehtestavad liikmesriigid

hiljemalt 9. aprilliks 2025

karistusnormid, mida

kohaldatakse artiklite 5a–5d

rikkumise korral, ning võtavad

kõik vajalikud meetmed nende

rakendamise tagamiseks. Need

karistused peavad olema

mõjusad, proportsionaalsed ja

hoiatavad. Liikmesriigid

teavitavad komisjoni hiljemalt 9.

aprilliks 2025 nimetatud

normidest ja meetmetest ning

teavitavad teda viivitamata nende

hilisematest muudatustest.

JAH MERAS § 113.2

1b.

Artikli 5d rikkumise korral

kohaldatavate karistuste puhul

tagavad liikmesriigid, et sellised

karistused hõlmavad järgmist:

a)

juriidilise isiku puhul

maksimaalne haldustrahv

vähemalt 10 % juriidilise isiku

eelmise majandusaasta

netokäibest;

JAH MERAS § 1132 lg 2

b)

füüsilise isiku puhul

maksimaalne haldustrahv

vähemalt 5 000 000 eurot või

samaväärne summa selle

liikmesriigi omavääringus, mille

JAH MERAS § 1132 lg 2

15

rahaühik ei ole euro 8. aprillil

2024.

Käesoleva lõike punkti a

kohaldamisel, kui juriidiline isik

on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2013/34/EL

(*) artikli 2 punktis 9 määratletud

emaettevõtja tütarettevõtja või

mis tahes sellise ettevõtja

tütarettevõtja, kellel on selle

juriidilise isiku üle tegelik

valitsev mõju, on asjaomane

käive põhiemaettevõtja eelmise

majandusaasta konsolideeritud

aastaaruannetest tulenev käive.

EI

1c.

Käesoleva artikli lõikes 1a

osutatud karistusi ei kohaldata

artikli 5a lõike 1 teises lõigus

sätestatud juurdepääsetavuse

nõude rikkumiste suhtes, kui

makseteenuse pakkujate

hallatavad maksekontod ei ole

kavandatud hoolduse tõttu

välkkreeditkorraldusteks

juurdepääsetavad, tingimusel et

juurdepääsu puudumise

ajavahemikud on nii

prognoositavad kui ka lühikesed,

või asjaomase makseskeemi

kõikide välkkreeditkorralduste

kavandatud seisakute suhtes,

tingimusel et makseteenuse

kasutajaid on kavandatud

hooldusest või kavandatud

seisakust eelnevalt teavitatud.

EI

1d.

Erandina lõikest 1b, kui

liikmesriigi õigussüsteemis ei ole

halduskaristusi ette nähtud, võib

käesolevat artiklit kohaldada nii,

et karistuse algatab pädev asutus

ja selle määravad õigusasutused,

tagades samal ajal, et karistus on

mõjus, proportsionaalne ja

hoiatav ning sellel on samaväärne

mõju kui nende liikmesriikide

pädevate asutuste määratud

halduskaristustel, mille

õigussüsteemis on

halduskaristused ette nähtud. Igal

juhul peavad määratavad

karistused olema mõjusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid, kelle

õigussüsteemis ei ole

halduskaristusi ette nähtud,

teavitavad komisjoni hiljemalt 9.

aprilliks 2025oma karistustest

EI

16

ning teavitavad teda viivitamata

nende hilisematest muudatustest.

4)

Artikkel 15 asendatakse

järgmisega:

„Artikkel 15

Läbivaatamine

1.

Komisjon esitab hiljemalt 1.

veebruariks 2017 Euroopa

Parlamendile, nõukogule,

Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele, Euroopa

Keskpangale ning Euroopa

Pangandusjärelevalvele aruande

käesoleva määruse kohaldamise

kohta ning lisab aruandele

vajaduse korral ettepaneku.

EI

2.

Hiljemalt 9. oktoobriks 2028

esitab komisjon Euroopa

Parlamendile ja nõukogule

aruande, millele on asjakohasel

juhul lisatud seadusandlik

ettepanek. Aruanne sisaldab

hinnangut järgmise kohta:

EI

a)

tasude areng maksekontode

puhul ning eurodes ja nende

liikmesriikide omavääringus,

mille rahaühik ei ole euro,

riigisiseste ja piiriüleste

kreeditkorralduste ning

välkkreeditkorralduste puhul

alates 26. oktoobrist 2022,

sealhulgas artikli 5b lõike 1 mõju

nendele tasudele, ning

EI

b)

artikli 5d kohaldamisala ja selle

tõhusus välkkreeditkorralduste

tarbetu takistamise vältimisel.

EI

3.

Makseteenuse pakkujad esitavad

oma pädevatele asutustele

aruande järgmise kohta:

EI

a)

kreeditkorralduste,

välkkreeditkorralduste ja

maksekontode tasude tase;

EI

b)

selliste tagasilükkamiste osakaal

(riigisiseste ja piiriüleste

maksetehingute puhul eraldi),

mis on tingitud sellest, et

kohaldatakse sihipäraseid

piiravaid finantsmeetmeid.

EI

Makseteenuse pakkujad esitavad

kõnealused aruanded iga 12 kuu

järel. Esimene aruanne esitatakse

9. aprillil 2025ning see sisaldab

EI

17

teavet, mis käsitleb tasude taset ja

tagasilükkamisi ajavahemikul

alates 26. oktoobrist 2022kuni

eelneva kalendriaasta lõpuni.

4.

Pädevad asutused esitavad 9.

oktoobriks 2025 ja seejärel igal

aastal komisjonile ja EBA-le

teabe, mille makseteenuse

pakkujad on neile lõike 3

kohaselt esitanud, ning teabe

nende liikmesriigis asuvate

makseteenuse pakkujate poolt

eelneva kalendriaasta jooksul

eurodes välkkreeditkorralduste

saatmise mahu ja väärtuse kohta.

EI

5.

EBA töötab välja rakenduslike

tehniliste standardite eelnõu, et

määrata kindlaks ühtsed

aruandevormid, suunised ja

metoodika selle kohta, kuidas

neid aruandevorme lõikes 3

osutatud aruandluse eesmärgil

kasutada.

EI

EBA esitab käesoleva lõike

esimeses lõigus osutatud

rakenduslike tehniliste

standardite eelnõu komisjonile

hiljemalt 9. juuniks 2024.

EI

Komisjonile antakse õigus võtta

vastu käesoleva lõike esimeses

lõigus osutatud rakenduslikud

tehnilised standardid kooskõlas

määruse (EL) nr 1093/2010

artikliga 15.

EI

6.

Komisjon esitab hiljemalt 9.

aprilliks 2027 Euroopa

Parlamendile ja nõukogule

aruande järelejäänud takistuste

kohta seoses

välkkreeditkorralduste

kättesaadavuse ja kasutamisega.

Kõnealuses aruandes hinnatakse

välkkreeditkorralduste

kasutamise seisukohast oluliste

tehnoloogiate standardimise

taset. Asjakohasel juhul võidakse

aruandele lisada seadusandlik

ettepanek.“

EI

5)

Artiklisse 16 lisatakse järgmine

lõige:

„9.

Kui euro võetakse liikmesriigi

rahaühikuna kasutusele enne 9.

aprilli 2027, täidavad asjaomase

liikmesriigi makseteenuse

pakkujad artiklite 5a, 5b ja 5c

EI

18

nõuded ühe aasta jooksul alates

kuupäevast, mil euro selle

liikmesriigi rahaühikuna

kasutusele võeti, ja hiljemalt

vastavatel kuupäevadel, mis on

kõnealustes artiklites kindlaks

määratud makseteenuse

pakkujatele, kes asuvad

liikmesriikides, mille rahaühik ei

ole euro. Sellised makseteenuse

pakkujad ei ole siiski kohustatud

järgima artiklite 5a, 5b ja 5c

nõudeid varem kui vastavatel

kuupäevadel, mis on kõnealustes

artiklites kindlaks määratud

makseteenuse pakkujatele, kes

asuvad liikmesriikides, mille

rahaühik on euro.

Artikkel 2 Määruse (EL) 2021/1230 muutmine

Määrust (EL) 2021/1230

muudetakse järgmiselt.

1) Artiklisse 3 lisatakse järgmine

lõige:

„5.

Käesoleva artikli lõiget 1 ei

kohaldata, kui Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 260/2012 (*) artikli 5b

lõike 1 kohaselt võtaks

makseteenuse pakkuja, kes asub

liikmesriigis, mille rahaühik ei

ole euro, välkkreeditkorralduse

eest tasu, mis oleks väiksem kui

tasu, mida võetaks sama

välkkreeditkorralduse eest

käesoleva artikli lõike 1

kohaldamisel.

EI

Käesoleva lõike esimese lõigu

kohaldamisel tähendab mõiste

„välkkreeditkorraldus“ määruse

(EL) nr 260/2012 artikli 2 punktis

1a määratletud

välkkreeditkorraldust, mis on

eurodes ja piiriülene.

EI

2)

Artikli 6 lõige 2 asendatakse

järgmisega:

„2.

Kui makseteenuse kasutaja annab

makseteenuse pakkujale

korralduse teha piiriülene makse,

ilma et ta oleks talle teatanud

teises liikmesriigis asuva

maksekonto IBANi ning

vajaduse korral ja vastavalt

määrusele (EL) nr 260/2012

sellega seotud BICi, võib

makseteenuse pakkuja võtta

kõnealuselt makseteenuse

EI

19

kasutajalt käesoleva määruse

artikli 3 lõike 1 kohaselt

võetavatele tasudele lisanduvat

tasu. Nimetatud tasu peab olema

kohane ja kulupõhine. Tasus

lepivad kokku makseteenuse

pakkuja ja makseteenuse

kasutaja. Makseteenuse pakkuja

teatab makseteenuse kasutajale

lisatasu summa aegsasti enne

seda, kui asjaomane leping

makseteenuse kasutajale

siduvaks muutub.“

Artikkel 3 Direktiivi (EL) 2015/2366 muutmine

Direktiivi (EL) 2015/2366

muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 10 lõige 1 asendatakse

järgmisega:

„1.

Liikmesriigid või pädevad

asutused nõuavad käesoleva

direktiivi I lisa punktides 1–6

osutatud makseteenuseid

pakkuvatelt makseasutustelt ja

direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2

punktis 1 määratletud e-raha

asutustelt, et nad kasutaks

makseteenuse kasutajatelt ja teise

makseteenuse pakkuja kaudu

maksetehingu täitmiseks saadud

kõigi rahaliste vahendite

kaitsmiseks ühte kahest

järgmisest võttest:

a)

rahalisi vahendeid ei segata

ühelgi ajahetkel mis tahes

füüsilise või juriidilise isiku

rahaliste vahenditega, v.a nende

makseteenuse kasutajate rahaliste

vahenditega, kelle nimel rahalisi

vahendeid hoitakse, ning kui

need on endiselt makseasutuse

või e-raha asutuse käes, kuid neid

ei ole rahaliste vahendite saamise

päevale järgneva tööpäeva lõpuks

makse saajale või teisele

makseteenuse pakkujale veel

edastatud, hoiustatakse neid

krediidiasutuse eraldi kontol või

keskpangas vastavalt asjaomase

keskpanga äranägemisele või

investeeritakse turvalisse,

likviidsesse ja madala riskiga

varasse vastavalt

päritoluliikmesriigi pädevate

asutuste määratlusele; seejuures

ei rahuldata makseteenuse

kasutajate huvides ning

kooskõlas riigisisese õigusega

JAH MERAS § 639 lg 3 p 1

20

nende rahaliste vahendite arvelt

makseasutuse või e-raha asutuse

teiste võlausaldajate nõudeid,

eelkõige maksejõuetuse puhul;

b)

rahalised vahendid kaetakse

sellise kindlustusandja või

krediidiasutuse (mis ei kuulu

makseasutusega või e-raha

asutusega samasse

konsolideerimisgruppi) välja

antud kindlustuslepingu või

samaväärse garantiiga sellise

summa ulatuses, mis on võrdne

summaga, mis oleks eraldatud

sellise kindlustuslepingu või

samaväärse garantii puudumisel

ning mis kuulub maksmisele

juhul, kui makseasutus või e-raha

asutus ei ole suuteline täitma oma

finantskohustusi.“

JAH MERAS § 639 lg 3 p 1

2)

Artiklit 35 muudetakse

järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Lõiget 1 ei kohaldata

maksesüsteemide suhtes, mis

koosnevad üksnes

konsolideerimisgruppi

kuuluvatest makseteenuse

pakkujatest.“;

JAH MAS § 17 lg 6

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3.

Liikmesriigid tagavad, et kui

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 98/26/EÜ (*) alusel

määratud maksesüsteemis osaleja

võimaldab tegevusloa saanud või

registrisse kantud makseteenuse

pakkujal, kes ei osale süsteemis,

suunata läbi süsteemi

ülekandekorraldusi, siis annab

kõnealune osaleja taotluse korral

sama võimaluse objektiivsel,

proportsionaalsel ja

mittediskrimineerival viisil ka

teistele tegevusloa saanud või

registrisse kantud makseteenuse

pakkujatele kooskõlas käesoleva

artikli lõikega 1.

JAH MAS § 17 lg 5

Süsteemis osaleja esitab

taotlevale makseteenuse

pakkujale taotluse

tagasilükkamise korral

igakülgsed põhjendused.

MAS § 17 lg 5

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

21

„Artikkel 35a

Määratud maksesüsteemides

osalemise taotlemise

tingimused

1.

Maksesüsteemide stabiilsuse ja

terviklikkuse tagamiseks peab

makseasutustel ja e-raha

asutustel, kes taotlevad osalemist

direktiivi 98/26/EÜ alusel

määratud süsteemides ja osalevad

nendes, olema kehtestatud

järgmine:

a)

makseteenuse kasutajate rahaliste

vahendite kaitsmiseks võetavate

meetmete kirjeldus;

JAH MERAS § 639 lg 3 p 1

b)

makseasutuse või e-raha asutuse

juhtimiskorra ja

sisekontrollimehhanismide

kirjeldus seoses makseteenuste

või e-raha teenustega, mida ta

kavatseb osutada, sealhulgas

haldus-, riskijuhtimis- ja

raamatupidamiskord, ning

makseasutuse või e-raha asutuse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2022/2554 (*)

artiklitega 6 ja 7 seotud info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia

teenuste kasutamise korra

kirjeldus, ning

JAH MERAS § 639 lg 3 p 2

c)

likvideerimiskava maksejõuetuks

muutumise puhuks.

JAH MERAS § 639 lg 3 p 3

Käesoleva lõike esimese lõigu

punkti a kohaldamisel:

a)

kui makseasutus või e-raha

asutus kaitseb makseteenuse

kasutajate rahalisi vahendeid,

hoiustades neid krediidiasutuse

eraldi kontol või investeerides

päritoluliikmesriigi pädevate

asutuste sellisena määratletud

turvalisse, likviidsesse ja madala

riskiga varasse, peab kõnealuseks

kaitsmiseks võetavate meetmete

kirjeldus sisaldama asjakohasel

juhul järgmist:

i)

sellise investeerimispoliitika

kirjeldus, millega tagatakse, et

valitud vara on likviidne,

turvaline ja madala riskiga;

JAH MERAS § 639 lg 4 p 1

ii) JAH MERAS § 639 lg 4 p 2

22

rahaliste vahendite kaitsmiseks

kasutatavale kontole juurdepääsu

omavate isikute arv ja ülesanded;

iii)

sellise haldus- ja

kooskõlastusprotsessi kirjeldus,

millega tagatakse, et

makseteenuse kasutajate huvides

ei rahuldata nende rahaliste

vahendite arvelt makseasutuse

või e-raha asutuse teiste

võlausaldajate nõudeid, eelkõige

maksejõuetuse puhul;

JAH MERAS § 639 lg 4 p 1

iv)

krediidiasutusega sõlmitava

lepingu kavandi koopia;

JAH MERAS § 639 lg 4 p 4

v)

makseasutuse või e-raha asutuse

selgesõnaline kinnitus käesoleva

direktiivi artikli 10 nõuete

täitmise kohta;

JAH MERAS § 639 lg 4 p 5

b)

kui makseasutus või e-raha

asutus kaitseb makseteenuse

kasutaja rahalisi vahendeid

kindlustusandja või

krediidiasutuse välja antud

kindlustuslepingu või

samaväärse garantiiga, peab

kõnealuseks kaitsmiseks

võetavate meetmete kirjeldus

sisaldama järgmist:

i)

kinnitus selle kohta, et

kindlustuslepingu või

samaväärse garantii välja andnud

kindlustusandja või

krediidiasutus on üksus, mis ei

kuulu makseasutuse või e-raha

asutusega samasse kontserni;

JAH MERAS § 639 lg 5 p 1

ii)

üksikasjad kehtestatud

kooskõlastusprotsessi kohta,

millega tagatakse, et

kindlustusleping või samaväärne

garantii on makseasutuse või e-

raha asutuse kaitsmiskohustuste

täitmiseks igal ajal piisav;

JAH MERAS § 639 lg 5 p 2

iii)

kindlustuskaitse kestus ja

pikendamise tingimused;

JAH MERAS § 639 lg 5 p 3

iv)

kindlustuslepingu või

samaväärse garantii koopia või

nende kavandid.

JAH MERAS § 639 lg 5 p 4

Esimese lõigu punkti b

kohaldamisel tuleb kirjelduses

tõendada, et kõnealuses punktis

osutatud juhtimiskord,

sisekontrollimehhanismid ning

JAH MERAS § 639 lg 6 p 1

23

info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia

kasutamise kord on

proportsionaalsed, asjakohased,

usaldusväärsed ja piisavad.

Lisaks hõlmavad juhtimiskord ja

sisekontrollimehhanismid

järgmist:

a)

makseasutuse või e-raha asutuse

tuvastatud riskide kaardistamine,

sealhulgas riskide liik ja

menetlused, mille makseasutus

või e-raha asutus on kehtestanud

või kehtestab kõnealuste riskide

hindamiseks ja ennetamiseks;

JAH

MERAS § 639 lg 6 p 1

b)

korrapäraste ja pidevate

kontrollide tegemise menetlused,

sealhulgas kontrollide sagedus ja

eraldatud inimressursid;

JAH MERAS § 639 lg 6 p 2

c)

raamatupidamiskord, mille

kohaselt makseasutus või e-raha

asutus säilitab oma finantsteavet

ja esitab selle kohta aruandeid;

JAH MERAS § 639 lg 6 p 3

d)

andmed

sisekontrollifunktsioonide,

sealhulgas korrapärase, pideva ja

vastavuskontrolli eest

vastutava(te) isiku(te) kohta ning

asjaomas(t)e isiku(te)

ajakohastatud elulookirjeldus;

JAH MERAS § 639 lg 6 p 4

e)

andmed iga audiitori kohta, kes ei

ole direktiivi 2006/43/EÜ artikli

2 punktis 2 määratletud

vannutatud audiitor;

JAH MERAS § 639 lg 6 p 5

f)

juhtorgani ja asjakohasel juhul

mis tahes muu järelevalveorgani

või -komitee koosseis;

JAH MERAS § 639 lg 6 p 6

g)

kirjeldus selle kohta, kuidas

jälgitakse ja kontrollitakse

edasiantud ülesandeid, et vältida

makseasutuse või e-raha asutuse

sisekontrolli kvaliteedi

kahjustamist;

JAH MERAS § 639 lg 6 p 7

h)

kirjeldus selle kohta, kuidas

makseasutuse või e-raha asutuse

sisekontrolli raames jälgitakse ja

kontrollitakse agente ja filiaale;

JAH MERAS § 639 lg 6 p 8

i)

kui makseasutus või e-raha

asutus on reguleeritud üksuse

tütarettevõtja teises liikmesriigis,

JAH MERAS § 639 lg 6 p 9

24

siis konsolideerimisgrupi

juhtimise kirjeldus.

Esimese lõigu punkti c

kohaldamisel tuleb

likvideerimiskava kohandada

vastavalt makseasutuse või e-

raha asutuse kavandatud

suurusele ja ärimudelile ning see

peab sisaldama kirjeldust

leevendusmeetmete kohta, mida

makseasutus või e-raha asutus

võtab oma makseteenuste

lõpetamise korral ning mis

tagaksid pooleliolevate

maksetehingute täitmise ja

kehtivate lepingute lõpetamise.

JAH MERAS § 639 lg 7

2.

Liikmesriigid määravad kindlaks

lõike 1 nõuete täitmise hindamise

korra. See kord võib endast

kujutada enesehindamist, pädeva

asutuse sõnaselge otsuse nõuet

või mis tahes muud menetlust,

mille eesmärk on tagada, et

asjaomased makseasutused ja e-

raha asutused täidavad lõike 1

nõudeid.

JAH MERAS § 6310 lg-d 1-4

Artikkel 4 Direktiivi 98/26/EÜ muutmine

Direktiivi 98/26/EÜ artiklit 2

muudetakse järgmiselt:

1)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

asutus:

— krediidiasutus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 575/2013 (*) artikli 4

punkti 1 tähenduses, sealhulgas

direktiivi 2013/36/EL artikli 2

lõikes 5 loetletud üksused,

JAH MAS § 6 lõiget 3 p 6

— investeerimisühing Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/65/EL (**) artikli 4 lõike 1

punkti 1 tähenduses, välja

arvatud kõnealuse direktiivi

artikli 2 lõikes 1 sätestatud

asutused,

MAS § 6 lõiget 3 p 7

— ametiasutus ja avalik-õiguslik

riigigarantiiga ettevõtja või

JAH MAS § 6 lg 1

— mis tahes ettevõtja, kelle

peakontor asub väljaspool liitu ja

kelle tegevus vastab esimeses ja

teises taandes määratletud liidu

krediidiasutuse või

investeerimisühingu omale, kes

osalevad süsteemis ja vastutavad

maksejuhistest tulenevate

rahaliste kohustuste täitmise eest

selles süsteemis,

JAH MAS § 6 lg 1

25

— makseasutus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2015/2366 (***) artikli 4

punktis 4 tähenduses, välja

arvatud füüsiline või juriidiline

isik, kelle suhtes kohaldatakse

kõnealuse direktiivi artikli 32 või

33 kohast erandit, või

JAH MAS § 6 lg 1

— e-raha asutus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/110/EÜ (****) artikli 2

punkti 1 tähenduses, välja

arvatud juriidiline isik, kelle

suhtes kohaldatakse kõnealuse

direktiivi artikli 9 kohast erandit,

kes osalevad süsteemis, kelle

tegevus koosneb punkti i

esimeses taandes määratletud

maksejuhiste täitmisest ja kes

vastutavad sellistest

maksejuhistest tulenevate

rahaliste kohustuste täitmise eest

selles süsteemis.

JAH MAS § 6 lg 1

Kui süsteemi järele valvatakse

kooskõlas riigisisese õigusega ja

see täidab üksnes punkti i teises

taandes määratletud

maksejuhiseid ning teostab

sellistest juhistest tulenevaid

makseid, võib liikmesriik

otsustada, et sellises süsteemis

osalevaid ettevõtjaid, kes

vastutavad maksejuhistest

tulenevate rahaliste kohustuste

täitmise eest selles süsteemis,

võib käsitleda asutustena,

tingimusel et vähemalt kolm

selles süsteemis osalejat kuulub

kõnealuse punkti esimeses lõigus

nimetatud liikidesse ja kõnealune

otsus on süsteemiriski tõttu

õigustatud;

EI Valikut ei rakendata

2)

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

osaleja – finantsinstitutsioon,

keskne vastaspool,

arveldusagent, arvelduskoda,

süsteemikorraldaja või määruse

(EL) nr 648/2012 artikli 17

kohaselt tegevusloa saanud

keskse vastaspoole kliiriv liige.

JAH MAS § 6 lg 1

Vastavalt süsteemi eeskirjadele

võib üks ja seesama osaleja

toimida keskse osaleja,

arveldusagendi või

arvelduskojana või täita kõiki

neid ülesandeid või osa neist.

JAH MAS § 6 lg 1

Liikmesriik võib käesoleva

direktiivi kohaldamisel käsitada

EI Valikut ei rakendata

26

kaudset osalejat osalejana, kui

see on õigustatud süsteemse riski

tõttu, kuid see ei piira selle

osaleja vastutust, kelle kaudu

kaudne osaleja edastab

maksejuhised süsteemi;“.

Artikkel 5

Direktiivide (EL) 2015/2366 ja 98/26/EÜ muudatuste

ülevõtmine

Liikmesriigid võtavad artiklite 3

ja 4 järgimiseks vajalikud õigus-

ja haldusnormid vastu, avaldavad

need ning hakkavad neid

kohaldama hiljemalt 9. aprilliks

2025. Liikmesriigid edastavad

kõnealuste normide teksti

viivitamata komisjonile.

EI

Kui liikmesriigid need normid

vastu võtavad, lisavad nad nende

ametlikul avaldamisel nendesse

või nende juurde viite

käesolevale määrusele. Sellise

viitamise viisi näevad ette

liikmesriigid.

EI

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub

kahekümnendal päeval pärast

selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

EI

Käesolev määrus on tervikuna

siduv ja vahetult kohaldatav

kõikides liikmesriikides.

EI

EELNÕU

19.12.2024

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja makse- ja

arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu

§ 1. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-dega 639 ja 6310 järgmises sõnastuses:

„§ 639. Arveldussüsteemis osalemise vastavuse tunnustamine

(1) Kui makseasutus või e-raha asutus soovib osaleda makse- ja arveldussüsteemide seaduse

§-s 3 nimetatud arveldussüsteemis, peavad tema tegevus ja dokumendid vastama käesolevas

paragrahvis sätestatud nõuetele.

(2) Otsuse selle kohta, kas makseasutus või e-raha asutus vastab arveldussüsteemis osalemise

nõuetele (edaspidi käesolevas paragrahvis vastavuse tunnustamine), teeb Finantsinspektsioon.

(3) Vastavuse tunnustamise taotlemiseks esitab makseasutus või e-raha asutus

Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse ning järgmised dokumendid juhul, kui makseasutus

või e-raha asutus ei ole neid esitanud käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tegevusloa taotlemise

menetluses:

1) käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kliendi vara hoidmise ja kaitsmise nõuete

kohaldamise kirjeldus ning muud asjakohased dokumendid;

2) käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud sise-eeskirjad või nende projekt;

3) raamatupidamise sise-eeskiri või selle projekt;

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklite 6 ja 7 kohase info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia teenuste kasutamise korra kirjeldus;

5) makseteenuste ja e-raha teenuste osutamise lõpetamise kava maksejõuetuks muutumise

korral.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaselt tuleb esitada:

1) käesoleva seaduse §-s 78 sätestatud vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtted;

2) käesoleva seaduse § 79 lõike 1 punktis 2 nimetatud kontole juurdepääsu omavate isikute arv

ja ülesanded;

3) kirjeldus, mille kohaselt tagatakse, et klientide arvel ei rahuldata teise makseasutuse või e-

raha asutuse võlausaldajate nõudeid;

4) krediidiasutusega sõlmitava lepingu kavandi koopia;

5) kinnitus käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud nõuete täitmise kohta.

(5) Kui makseasutus või e-raha asutus katab klientide rahalised vahendid kindlustusandja või

krediidiasutuse välja antud kindlustuslepingu või samaväärse garantiiga, tuleb käesoleva

paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaselt esitada:

1) kinnitus selle kohta, et kindlustuslepingu või samaväärse garantii välja andnud

kindlustusandja või krediidiasutus ei kuulu makseasutuse või e-raha asutusega samasse

konsolideerimisgruppi;

2) üksikasjalik nõuetele vastavuse kontrollimise kord, millega tagatakse, et kindlustusleping

või samaväärne garantii on makseasutuse või e-raha asutuse finantskohustuste täitmiseks igal

ajal piisav;

3) kindlustuskaitse kestus ja pikendamise tingimused;

4) kindlustuslepingu või samaväärse garantii koopia või selle kavand.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud sise-eeskirjad ja lõike 3 punktis 3

nimetatud raamatupidamise sise-eeskiri sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente:

1) käesoleva seaduse § 15 lõike 1¹ punktis 1 nimetatud turvapoliitika osa kirjeldus;

2) raamatupidamiskord, mille kohaselt makseasutus või e-raha asutus säilitab oma finantsteavet

ja esitab selle kohta aruandeid;

3) sisekontrolli süsteemi toimimise kord, sealhulgas andmed selle eest vastutava isiku kohta ja

tema elulookirjeldus;

4) andmed iga audiitori kohta, kes ei ole audiitoritegevuse seaduse kohaselt vandeaudiitor;

5) juhatuse ja nõukogu koosseis;

6) kirjeldus käesoleva seaduse § 62 alusel edasi antud ülesannete täitmise jälgimise ja kontrolli

kohta, et vältida makseasutuse või e-raha asutuse sisekontrolli kvaliteedi kahjustamist;

7) konsolideerimisgrupi juhtimiskorraldus, kui makseasutuse või e-raha asutus on teises

lepinguriigis asutatud makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi,

investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva

isiku tütarettevõtja.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud lõpetamise kava koostamisel arvestatakse

makseasutuse või e-raha asutuse kavandatud suurust ja ärimudelit ning see peab sisaldama

kirjeldust leevendusmeetmete kohta, mida makseasutus või e-raha asutus võtab oma

makseteenuste lõpetamise korral ning mis tagaksid pooleliolevate maksetehingute ja kehtivate

lepingute lõpetamise.

§ 6310. Arveldussüsteemides osalemise taotlemise kord

(1) Vastavuse tunnustamise taotluse menetlemisele ja käesoleva seaduse § 639 lõigetes 3–7

sätestatud dokumentide läbivaatamisele, kontrollimisele ja puuduste kõrvaldamise nõudmisele

kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatut.

(2) Otsuse vastavuse tunnustamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe

kuu jooksul arvates kõigi vajalike dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui kolme kuu

möödumisel vastava taotluse saamisest arvates.

(3) Otsuse vastavuse tunnustamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon

viivitamata makseasutusele või e-raha asutusele teatavaks.

(4) Finantsinspektsioon võib vastavuse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui

makseasutus või e-raha asutus:

1) ei ole alustanud arveldussüsteemis osalemist 12 kuu jooksul talle vastavuse tunnustamise

otsuse teatavaks tegemisest arvates;

2) on vastavuse tunnustamise taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli vastavuse

tunnustamise otsuse tegemisel oluline tähendus;

3) ei vasta enam vastavuse tunnustamise tingimustele.“;

2) paragrahvi 79 lõike 1 punkti 2 ja § 80 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „eraldi

kontol krediidiasutuses“ tekstiosaga „, Eesti Pangas kooskõlas tema kehtestatud reeglite ja

tingimustega“;

3) seaduse § 89 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamisel eelnimetatud õigused muu hulgas järgmistes

Euroopa Liidu õigusaktides ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise

üle:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012,, millega kehtestatakse eurodes

tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust

(EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.03.2012, lk 22–37);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1230 piiriüleste maksete kohta liidus

(ELT L 274 30.07.2021, lk 20–31).“;

4) paragrahvi 113² lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele

kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr

924/2009 (ELT L 94, 30.03.2012, lk 22–37)“;

5) paragrahvi 113⁴ lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „piiriüleste maksete kohta liidus (ELT L

274, 30.07.2021, lk 20–31)“;

6) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/886, millega muudetakse määrusi (EL) nr

260/2012 ja (EL) 2021/1230 ning direktiive 98/26/EÜ ja (EL) 2015/2366 eurodes

välkkreeditkorralduste osas (ELT L 2024/886, 19.3.2024, lk 1–21).“.

§ 2. Makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmine

Makse- ja arveldussüsteemide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „pakub süsteemi liikmetele“ tekstiosaga „pakub

arveldussüsteemi liikmetele (edaspidi süsteemi liige)“;

2) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osaleja võib olla süsteemi korraldaja, süsteemi liige, arveldusagent, arvelduskoda, keskne

vastaspool või keskse vastaspoole kliiriv liige. Vastavalt arveldussüsteemi reeglitele võib üks

ja seesama osaleja tegutseda keskse osaleja, arveldusagendi või arvelduskojana või täita kõiki

nende ülesandeid või mõnda neist.“;

3) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„6) makseasutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 5 tähenduses, kelle tegevus

süsteemis seisneb käesoleva seaduse § 10 punktis 1 määratletud maksejuhiste täitmises, kelle

suhtes ei kohaldata makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 kohast erandit ja kes

Finantsinspektsiooni otsuse kohaselt vastab makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 6310

sätestatud arveldussüsteemidele juurdepääsu tingimustele;

7) e-raha asutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 7 tähenduses, kelle tegevus

süsteemis seisneb käesoleva seaduse § 10 punktis 1 määratletud maksejuhiste täitmises, kelle

suhtes ei kohaldata makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 12 kohast erandit ja kes

Finantsinspektsiooni otsuse kohaselt vastab makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 6310

sätestatud arveldussüsteemidele juurdepääsu tingimustele.“;

4) paragrahvi 17 lõike 6 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 9. aprillil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ ……………… 2024

Algatab Vabariigi Valitsus……………. 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Seletuskiri

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Käesoleva makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) tehakse makseasutustele ja e-raha

asutustele võimalikuks juurde pääseda arveldussüsteemidele, et pakkuda nn välkmaksete

teenust. Praegu ei ole makseasutustel ja e-raha asutustel võimalik kasutada vastavat teenust

välkmaksete arveldamiseks Eesti Pangas (täpsemalt sellistel kontodel, mis võimaldab saata ja

vastu võtta makseid erinevate välkmaksesüsteemide vahel). Sellisele teenusele on juurdepääs

üldjuhul ainult krediidiasutustel ehk pankadel. Seetõttu muudetakse eelnõuga makse- ja

arveldussüsteemide seadust ning nähakse makse- ja e-raha asutustele ette võimalus osaleda

arveldussüsteemis.

Eelnõuga kehtestatakse seega selged ja võrdsed tingimused arveldussüsteemidele

juurdepääsemiseks. Juhul, kui makseasutus või e-raha asutus soovib osaleda vastavas

arveldussüsteemis, siis peab ta vastama teatud nõuetele. Need nõuded on kehtestatud

arveldussüsteemide stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks.

Eelnõuga nähakse eelnimetatu tarvis ette arveldussüsteemides osalemise taotlemise kord.

Arveldussüsteemis osaleda sooviv makseasutus või e-raha asutus peab esitama

Finantsinspektsioonile taotluse ning sellega seotud dokumendid, mis tõendavad tema vastavust

arveldussüsteemidele juurdepääsu tingimustele. Finantsinspektsiooni ülesanne on hinnata

ettenähtud nõuete täitmist ning teha otsus, kas vastavuse tunnustamise või sellest keeldumise

kohta.

Käesolevad muudatused tulenevad 2024. aasta 13. märtsil vastu võetud EL välkmaksete

määrusest 2024/886 (edaspidi välkmaksete määrus).1 Välkmaksed on kreeditkorralduse

(maksja algatatud korralduse) alusel teostatava makse vorm, mille puhul raha kantakse maksja

kontolt saaja kontole sekundite jooksul päeval või öösel aasta mistahes päeval. See eristab

välkmakseid muudest maksetest (ehk tavamaksetest), mida makseteenuse pakkujad töötlevad

ainult tööajal (nn pangapäeval), kusjuures raha võib makseteenuse pakkuja (pank või muu

makseasutus) kanda makse saaja kontole alles järgmise tööpäeva lõpuks. Välkmaksed on

maksevaldkonna oluline tehnoloogiline uuendus. Need võimaldavad vabastada

finantssüsteemis kinni olevaid rahalisi vahendeid ja teha need viivitamata kättesaadavaks

lõppkasutajatele – EL-i tarbijatele ja ettevõtjatele – nii tarbimiseks kui ka investeeringuteks.

Välkmaksed pakuvad pankadele ja finantstehnoloogia ettevõtjatele ka võimalusi töötada välja

uusi makselahendusi, seda nii füüsiliste müügikohtade kui ka e-kaubanduse tehingute jaoks (nt

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/886, millega muudetakse määrusi (EL) nr 260/2012 ja (EL)

2021/1230 ning direktiive 98/26/EÜ ja (EL) 2015/2366 eurodes välkkreeditkorralduste osas (ELT L, 19.3.2024.):

https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/886/oj

2

nutitelefonides mobiilsete makserakenduste kasutamine). Sellised lahendused aitaksid

vähendada praegust suurt kontsentratsiooni suhtluspunktide2 turul eelkõige piiriüleste maksete

puhul. EL-is on eurovälkmaksete tehniline arhitektuur juba olemas. See koosneb mitmest

maksesüsteemist, mis pakuvad välkarveldust, ja ühtse euromaksete piirkonna (SEPA)

välkkreeditkorralduste skeemist (SCT Inst skeem), mille käivitas 2017. aasta novembris

Euroopa Maksenõukogu. Samas 2023. aasta lõpus olid vaid 14%3 EL-is saadetud eurodes

kreeditkorraldustest välkmaksed ning need moodustasid 4% kogu tehingute väärtusest.

Eestis on Euroopa Maksenõukogu andmetel skeemiga liitunud üheksa Eesti makseteenuse

pakkujat, välkmaksed moodustavad riigisisestest pankadevahelistest maksetest umbes 87%4.

Reaalselt pakuvad välkmakseid hetkel seitse panka5. Kolm suuremat panka edastavad

välkmaksete skeemi kaudu 93% kõikidest Eesti turu välkmaksetest.

1.1. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna

nõunik Jarmo Lilium ([email protected], tel 530 26314) ning nõunik Kadri Martin

([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi

õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).Eelnõu juriidilist kvaliteeti ja

seletuskirja kontrollis personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit

([email protected], tel 5885 1423).

1.2. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva

eelnõuga. Eelnõu on seotud EL õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse:

1) makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (edaspidi ka MERAS) redaktsioonis RT I,

11.10.2024, 16;

2) makse- ja arveldussüsteemide seadust (edaspidi ka MAS) redaktsioonis RT I, 11.10.2024,

16.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Välkmaksete määrusega on muudetud järgmiseid EL määrusi:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes

tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse

määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.03.2012, lk 22–37)6.

2 Füüsilised müügikohad ja e-kaubandusele ligipääsupunktid, sh mobiiltelefoni vahendusel. 3 https://www.ecb.europa.eu/press/stats/paysec/html/ecb.pis2023_1~10a5662f81.en.html 4 maksete_ylevaade_august_2024_2.pdf (eestipank.ee) 5 Ibid. 6 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2012/260/oj

3

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1230 piiriüleste maksete kohta liidus

(ELT L 274, 30.07.2021, lk 20–31)7.

Välkmaksete määrusega on muudetud järgmiseid EL direktiive:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2015/2366/EL makseteenuste kohta siseturul,

direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010

muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015,

lk 35–127)8 (edaspidi makseteenuste direktiiv).

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja

väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–50)9 (edaspidi arvelduse

lõplikkuse direktiiv).

Eelnevalt nimetatud direktiivide muudatused tuleb riigisiseselt üle võtta 9. aprilliks 2025. aastal.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus

Eelnõuga võetakse üle makseteenuste direktiivi ja arvelduse lõplikkuse direktiivi muudatused

ning tagatakse nende direktiivide nõuetekohane riigisisene rakendamine. Eelnõuga tagatakse

makseasutustele ja e-raha asutustele võimalus juurde pääseda arveldussüsteemidele, et pakkuda

välkmaksete teenust.

Välkmaksete regulatsiooni kohta väljatöötamiskavatsust ei koostatud, sest eelnõus

rakendatakse EL-i õigust ja eelnõu aluseks oleva EL-i õigusakti eelnõu menetlemisel on

sisuliselt lähtutud väljatöötamiskavatsusele sätestatud nõuetest.

Välkmaksete määruse eesmärk on teha eurodes välkmaksed EL-i ja Euroopa

Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) riikide tarbijatele ja ettevõtjatele täielikult kättesaadavaks.

Välkmaksete määrusega võimaldatakse inimestel teha rahaülekandeid kümne sekundiga,

ükskõik millal, sealhulgas väljaspool tööaega, ning mitte ainult sama riigi piires, vaid ka teise

ELi liikmesriiki. Välkmaksete võimalikku märkimisväärset kasu EL-i tarbijatele ja ettevõtjatele

on piiranud välkmaksete aeglane juurutamine ja vähene omaksvõtt. 2020. aasta lõpus olid vaid

11% EL-is saadetud eurodes tehtavatest kreeditkorraldustest välkmaksed, mis näitab, et

Euroopa maksesektori jõupingutused ei olnud enne välkmaksete määruse ettepanekut piisavad.

Sellel on olnud kaks peamist tagajärge:

 välkmaksete realiseerimata kasu ja tõhusus nii makrotasandil kui ka sidusrühmade vaates,

sealhulgas tarbijatel, kaupmehed, ettevõtjad, makseteenuse pakkujad ja finantstehnoloogia

ettevõtjad ning avalik sektor, sealhulgas maksuhaldurid;

 maksevahendite piiratud valik makseteenuste pakkujate suhtluskanalis, eelkõige piiriüleste

tehingute puhul.

7 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2021/1230/oj 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02015L2366-20151223. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides

(98/26/EÜ). Kättesaadav: Directive - 98/26 - EN - EUR-Lex (europa.eu).

4

Välkmaksete laialdast levikut takistavad probleemid on nii pakkumise kui ka nõudluse poolel:

 makseteenuse pakkujate ebapiisavad stiimulid eurovälkmaksete pakkumiseks (pakkumise

pool);

 välkmaksete kliente eemale peletavad tehingutasud võrreldes alternatiivsete

maksevahenditega (nõudluse pool);

 tagasilükatud välkmaksete suur osakaal, mille puhul on ekslikult tuvastatud, et need

hõlmavad EL-i sanktsiooni nimekirja kantud isikuid (pakkumise pool);

 maksja mure välkmakset turvalisuse pärast (nõudluse pool).

Välkmaksete määrusega:

 kohustatakse makseteenuse pakkujaid, kes osutavad eurodes tavapäraste kreeditkorralduste

põhist makseteenust, pakkuma eurovälkmaksete saatmise ja saamise teenust;

 piiratakse eurovälkmaksete tasu maksimaalselt tasuga, mida teenusepakkujad võtavad

eurodes tavapäraste kreeditkorralduste eest;

 kohustatakse makseteenuse pakkujaid osutama teenust, mis võimaldab kliente teavitada, kui

tuvastatakse mittevastavus maksja esitatud makse saaja nime ja rahvusvahelise pangakonto

numbri (IBAN) vahel;

 nõutakse, et sanktsioonikontroll toimuks klientide väga sagedase kontrolli vormis EL-i

sanktsiooni nimekirjade alusel, mitte iga üksiku tehingu puhul.

Laiemas vaates on välkmaksete määrus seotud euro rahvusvahelise rolli tugevdamise

eesmärgiga, mille saavutamiseks integreeritud välkmaksete laialdase turu toel vähendatakse

jaemaksetega seotud riske ja haavatavust ning suurendatakse olemasolevate makselahenduste

sõltumatust ning tugevdatakse makromajanduse ja finantssektori avatud strateegilist

sõltumatust. EL Nõukogu on toetanud konkurentsivõimeliste riigisiseste ja üleeuroopaliste

turupõhiste makselahenduste väljatöötamist ning rõhutanud, kui oluline on määratleda

sõltumatu, tõhus, hästi toimiv, avatud ja autonoomne Euroopa maksepiirkonna raamistik ja seda

tulemuslikult rakendada.

Euroopa Liidu digirahanduse paketi kohta kinnitatud Eesti seisukohtade raames on Vabariigi

Valitsus 17. detsembril 2020. aastal ja Riigikogu EL asjade komisjon 22. jaanuaril 2021. aastal

toetanud ühtse euromaksete piirkonna välkmaksete võimalikult laiaulatuslikku, euroopaülest

kasutuselevõttu.

2.2. Maksekeskkonna- ja arveldussüsteemide toimimine

Maksekeskkonna moodustavad makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemid ning makseviisid.

Maksesüsteeme kasutatakse maksejuhiste edastamiseks, töötlemiseks (kliirimiseks) ja

täitmiseks. Süsteemis osalevad pangad arveldavad omavahelised nõuded ja kohustused, et raha

jõuaks maksjalt saajani. Peamised maksevahendid on sularaha ja kontoraha. Sularahas

maksmise korral maksesüsteemi ei kasutata. Kui makstakse kontorahas, siis kasutatakse

pangakontol olevat raha, maksesüsteeme ja eri makseviise (kaardimaksed,

internetipangamaksed jt). Makseviisid näitavad makse algatamise võimalusi. Makseviisid

5

tuginevad kolmel peamisel makseinstrumendil: kreeditkorraldused, pangakaardid ja

deebetkorraldused.10

Joonis 1. Maksekeskkond (Eesti Panga joonis)11

Läbi maksesüsteemi toimuvad rahaarveldused. Maksesüsteemi funktsioonid hõlmavad reeglina

nii rahaliste vahendite edastamist kui ka süsteemi osaliste omavaheliste kohustuste arveldamist.

Arvelduste sujuva ja vähese riskiga korraldamise olulisus on enim esil kogu makseturu

toimimist tagavates suurmaksesüsteemides, mida kasutatakse krediidi-, investeerimis- ja

makseasutuste omavaheliste kohustuste täitmisel.

Maksesüsteemi definitsiooni annab MERAS § 3 lõige 4, millega on riigisisesesse õigusesse üle

võetud makseteenuste teise direktiivi (EL) 2015/2366 (edaspidi ka PSD2) maksesüsteemi

mõiste. Siiski, PSD2 ei reguleeri arveldussüsteeme arvelduse lõplikkuse direktiivi tähenduses.

MERASe maksesüsteemi definitsiooni järgi on maksesüsteem rahaliste vahendite edastamise

süsteem, mis toimib kokkulepitud ja standarditud reeglite alusel ning mille abil maksetehinguid

töödeldakse ja arveldatakse. Maksesüsteemi kirjeldus vastab küll süsteemi kaudu arveldamise

(tehnilistele) põhimõtetele, kuid sellel puuduvad tüüpilised arvelduse lõplikkuse direktiivi

arveldussüsteemi tunnused. Üldistatult võib öelda, et maksesüsteemid on need

arveldussüsteemid, mille kaudu ei toimu väärtpaberiarveldust (väärtpaberiülekandeid).

Maksesüsteemid on:

 pankadevahelised maksesüsteemid, nt TARGET2-Eesti12 (süsteemi haldur Eesti Pank);

 kaardimaksesüsteemid, nt NetsEstonia, haldur Nets Estonia AS;

 makseasutuste vahelised maksesüsteemid.

10 Mõisted ja selgitused | Eesti Pank 11 Ibid. 12 TARGET – Trans-European Automated Real-time Gross Settlement Express Transfer.

6

Joonis 2. Makse- ja arveldussüsteemid (Eesti Panga joonis)13

Kaardimaksete süsteemi, väärtpaberite arveldussüsteemi ning maksesüsteeme STEP2 ja

haldavad erasektori ettevõtjad. Eesti Pank kui Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liige

haldab maksesüsteemi TARGET2-Eesti osasüsteemi, sh TARGETi välkmakseteenust TIPS, ja

on koos teiste eurosüsteemi keskpankadega väärtpaberite arveldusplatvormi TARGET2-

Securities kaasomanik.

Üleeuroopaline SEPA välkmaksesüsteem on RT1, mis toimib reaalajas, ööpäev läbi ja aasta

ringi. Brutoarveldussüsteemile kohaselt arveldatakse kõik pankadevahelised SEPA reeglitele

vastavad välkmaksed ükshaaval. RT1 saavad kasutada kõik makseteenusepakkujad, kes

vastavad SEPA välkmaksete reeglitele. RT1 liikmelisus on mitmetasandiline. See tähendab, et

pangad saavad osaleda süsteemis kas kaudse või otseosalejana. Otseosalejal peab olema konto

TARGET2-s. Tehniliselt on võimalik end ise RT1ga ühendada või kasutada välkmaksete

saatmiseks ja vastuvõtmiseks partnerit. Kaudse liikme maksejuhised edastatakse süsteemi

otseliikme kaudu. See võimaldab SEPA välkmakseid saata ja vastu võtta ka mittepankadest

makseteenusepakkujatel ehk makseasutustel ja e-raha asutustel.14

2.3. Eelnõuga plaanitavad muudatused

Eelnõuga nähakse makseasutustele ja e-raha asutustele ette võimalus osaleda

arveldussüsteemides. MAS § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt käsitatakse arveldussüsteemina

selliseid kokkuleppeid, millele kohaldatakse mõne lepinguriigi õigust. Arvelduse lõplikkuse

direktiivi artikli 2 punkt a näeb ette süsteemi vormilise struktuuri. Sätte kohaselt määrab süsteemi

pärast selle reeglite asjakohasuses veendumist see lepinguriik, kelle õigust kohaldatakse (selle

lepinguriigi pädev asutus). Kohalduv liikmesriigi õigus on kokkuleppeline, kuid arvelduse

lõplikkuse direktiiv seab tingimuseks, et süsteemis osalejad võivad valida selle lepinguriigi õiguse,

kus asub vähemalt üks süsteemis osaleja. MAS-is sätestatud korras Eesti Pank tunnustab

maksesüsteemi arveldussüsteemina ja esitab teate arveldussüsteemi kohta Euroopa

13 Eesti Pank, kättesaadav: https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/muud-makse-ja-arveldussusteemid. 14 https://www.eestipank.ee/maksed/valkmaksesusteem-rt1

7

Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele, kui see on Eesti Panga pädevuses ehk siis, kui

arveldussüsteemile kohaldatakse Eesti õigust. Arveldussüsteemi suhtes kohaldatakse Eesti

õigust, kui see on arveldussüsteemis osalejate vahel vastavalt kokku lepitud ja vähemalt üks

arveldussüsteemis osaleja asub Eestis. Maksesüsteem, mida on MAS-is sätestatud korras

tunnustatud ja millest on vastavalt teavitatud, on arveldussüsteem. Seega ei ole iga

maksesüsteem arveldussüsteem MAS tähenduses ja selles osalemise suhtes ei laiene

arveldussüsteemi ja süsteemi korraldamise või osalemisega seotud sätted.

Maksesüsteemi definitsioon kehtiva MERAS § 3 lõikes 4 ei viita arvelduse lõplikkuse direktiivis

määratletud arveldussüsteemile ja seda ei tuleks tingimata käsitada arvelduse lõplikkuse direktiivi

kohase süsteemina ehk arveldussüsteemina MAS tähenduses. Makseteenuste direktiivi artikli 3 lõige

7 defineerib maksesüsteemi mõiste, mille all peetakse silmas süsteeme, mida kasutatakse

maksekorralduste (payment order) täitmiseks, kliiringuks või arveldamiseks. Arvelduse lõplikkuse

direktiivi järgi toimub arveldussüsteemis ülekandekorralduste (transfer order15) täitmine või

tasaarvestamine süsteemis osalejate vahel. Kahe direktiivi eesmärgid ja sellest tulenevalt ka mõistete

kasutamine ja nende tähendus on erinev. Makseteenuste direktiivis on kõne all eelkõige muud

rahamaksete maksesüsteemid, mis ei pruugi olla süsteemselt olulised (no muud

jaemaksesüsteemid).

Selleks, et süsteem toimiks, on vajalik vähemalt kahte süsteemis osalejat. Need süsteemid, mida

kasutatakse näiteks üksnes makseteenuse pakkuja siseselt, siia alla ei kuulu. Arveldussüsteem

käesoleva seaduse tähenduses eeldab, et seda kasutatakse mitme süsteemis osaleja vahel

arveldamiseks. Arveldussüsteemis osalevate süsteemide vahel kehtestatud korda ei loeta omakorda

arveldussüsteemiks.

Maksesüsteemi määratlemise vajadus käesolevas seaduses tuleneb sellest, et arveldussüsteemi

mõiste hõlmab nii väärtpaberiarveldussüsteeme, kui teatud tingimustele vastavaid ja

tunnustatud (raha)maksesüsteeme. Maksesüsteemi ja arveldussüsteemi mõistete kasutamine ja

eristamine on eelnõus sisuliselt oluline, sest seaduse sätted sellisele maksesüsteemile, mida ei

ole arveldussüsteemina tunnustatud, ei laiene.

2.4. Eesti tegutsevad makseasutused ja e-raha asutused, kellele avaneb võimalus osaleda

arveldussüsteemis

Eelnõu annab seega võimaluse nö täistegevusloa all tegutsevatele makseasutustele ja e-raha

asutustele saada arveldussüsteemi liikmeks. Küll aga ei saa seda võimalust kasutada erandi all

tegutsevad makseasutused ja e-raha asutused (kelle suhtes kohaldatakse tavapärastest nõuetest

nö leebemaid nõudeid). Finantsinspektsiooni andmetel16 tegutsevad Eestis järgmised

täistegevusloaga makseasutused ja e-raha asutused:

15 Ülekandekorralduse (transfer order) definitsioon eelnõus, mis hõlmab lisaks rahaülekannetele (payment order)

ka käsundit väärtpaberiülekannete tegemiseks. 16 www.fi.ee.

8

 Eestis asutatud makseasutused: Adson AS, Crowdestate AS, Maaelu Edendamise Hoiu-

laenuühistu, Maksekeskus AS, Meieni OÜ, Modena Payments OÜ, Paywerk AS,

TavexWise AS, Ühisarveldused AS, Wallester AS

 Välisriikide makseasutuste Eestis asutatud filiaalid: Nets Denmark A/S Eesti filiaal,

Unifiedpost Payments Eesti filiaal

 Eestis asutatud e-raha asutused: inHouse Pay AS, IPF Digital AS, Monemon AS

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Viimases paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse MERAS-t.

Välkmaksete määrusega muudetakse makseteenuste direktiivi, mis on üle võetud MERAS-ega.

Iga direktiivi muudatused peaksid eelistatavalt kuuluma seaduse juurde, kuhu on varem üle

võetud selle direktiivi olulisem osa. Argumendid:

- kui direktiivis muudetavad sätted on varasemalt juba teatud seaduses üle võetud, tekitab

normide asukoha järjepidevuse muutmine segadust;

- makseid reguleeriv Eesti õigus sõltub nii suurel määral EL taseme otsekehtivatest ja üle

võetud aktidest, et ka üle võetavate normide asukoha määramisel kohalikus õiguses on

selgem järgida nende algset jaotust lähtekohaks olevates EL direktiivides. See lihtsustab

võrdlevat tutvumist ja hõlbustab ka direktiivide tulevaste muudatuste üle võtmist.

Kui valida makseasutuste ja e-raha asutuste maksesüsteemidele ligipääsu erinõuete

(makseteenuste direktiivi artikkel 35a) üle võtmiseks MERAS-e asemel MAS, siis sisuliselt

raskendaks see nende tingimuste kasutusala tulevast võimalikku laiendamist või uute seoste

tekitamist väljapool MAS kitsast kohaldamisala. Vormiliselt viiks see MAS sätete hulka

erisätted, mis puudutavad ainult teatud juriidilisi isikuid, kelle reguleerimiseks on MERAS näol

juba spetsiaalne õigusakt olemas. See killustaks asjatult nii MAS-i kui MERAS-e regulatsiooni.

Antud juhul on erand MAS § 17, mis sisaldab arveldussüsteemidele ligipääsu reguleerivaid

üldisi sätteid. Sinna sobituvad makseteenuste direktiivi artikli 35 lõigete 2 ja 3 muudatused,

eriti arvestades et sisuliselt on tegu MAS juba olemas oleva sätte kehtivusala piiramisega.

Seetõttu sätestatakse MERAS-es makseteenuste direktiivi artikli 35a lõikes 1 kajastatu.

Eelnõu §-ga 1 täiendatakse MERAS-t §-dega 639 ja 6310, millega reguleeritakse

arveldussüsteemidele juurdepääsu tingimusi ning maksesüsteemides osalemise taotlemise

korda. Eelnõuga MERAS-esse lisatav § 639 lõige 1 näeb ette, et MAS § 3 alusel määratud

arveldussüsteemides osalemise taotlemiseks ja kogu osalemise ajal peab makseasutus või e-

raha asutuse tegevus ja dokumendid vastama käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

Arveldussüsteem on üldjuhul kolme või enama süsteemis osaleja vahel, välja arvatud süsteemi

korraldaja, keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda ja kaudne osaleja, sõlmitud lepingu

alusel makse- või väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmiseks ja süsteemis

osalemisest tekkinud kohustuste täitmise tagamiseks moodustatud organisatsiooniliste,

tehniliste ja õiguslike lahenduste kogum, mis toimib kokkulepitud ja standarditud reeglite alusel

9

ning mille abil ülekandekorraldusi töödeldakse ja arveldatakse. Lisaks peavad olema täidetud

lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused – kokkuleppele kohaldatakse lepinguriigi õigust

ning selle lepinguriigi pädev asutus on arveldussüsteemist arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli

2 punkti a kohaselt teavitanud.

Välkmaksete määrusega reguleeritakse makse- ja e-raha asutuste juurdepääsu

arveldussüsteemidele. Selline juurdepääs ei teki aga automaatselt, vaid selleks tuleb taotleda

luba, ning loa saamiseks peab makse- ja e-raha asutus vastama ette nähtud tingimustele.

Tingimuste eesmärk on tagada, et makse- ja e-raha asutuste juurdepääs arveldussüsteemidele

ei too arveldussüsteemi jaoks kaasa lisariski.

Makseteenuste direktiivi artikkel 35a lõige 1 sätestab kaitsemeetmed, mis peavad

makseasutustel ja e-raha asutustel olema kehtestatud maksesüsteemide stabiilsuse ja

terviklikkuse tagamiseks, et saada juurdepääs arvelduse lõplikkuse direktiivi kohasetele

arveldussüsteemidele. Käesolevas paragrahvis kajastatakse nimetatud makseteenuste direktiivi

artiklis sätestatud kaitsemeetmed.

Eelnõuga MERAS-esse lisatav § 639 lõige 2 sätestab, et otsuse makseasutuse või e-raha asutuse

tegevuse vastamise kohta käesolevas paragrahvis sätestatule (vastavuse tunnustamine) teeb

Finantsinspektsioon.

Välkmaksete määrusega makseteenuste direktiivi lisatav artikkel 35a lõige 2 sätestab, et

maksesüsteemis osalemise nõuete täitmise hindamise korra peab määratlema liikmesriik ning

selleks antakse kaks konkreetset ja ühe avatud võimaluse öeldes, et hindamise kord võib endast

kujutada:

(a) enesehindamist;

(b) pädeva asutuse sõnaselge otsuse nõuet;

(c) mis tahes muud menetlust, mille eesmärk on tagada, et asjaomased makseasutused ja e-

raha asutused täidavad makseteenuste direktiivi art 35a lõike 1 nõudeid.

Välkmaksete määrusega makseteenuste direktiivi lisatava artikli 35a lõike 1 kohaselt peab

makseasutustel ja e-raha asutustel olema kehtestatud:

 makseteenuste kasutajate rahaliste vahendite kaitsmiseks võetavate meetmete kirjeldus;

 makseasutuse või e-raha asutuse juhtimiskorra ja sisekontrollimehhanismide kirjeldus

seoses makseteenuste või e-raha teenustega, mida ta kavatseb osutada, sealhulgas

haldus-, riskijuhtimis- ja raamatupidamiskord, ning makseasutuse või e-raha asutuse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklitega 6 ja 7 seotud info-

ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste kasutamise korra kirjeldus, ning

 likvideerimiskava maksejõuetuks muutumise korral.

Makseteenuste direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaselt peab makseasutuse tegevusloa saamiseks

esitatama päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele taotlus koos järgmiste dokumentidega:

 artikli 10 lõikes 1 osutatud makseasutuste puhul makseteenuse kasutaja rahaliste

vahendite kaitseks artikli 10 kohaselt võetud meetmete kirjeldus;

 taotluse esitaja juhtimiskorra ja sisekontrollimehhanismide, sealhulgas haldus-,

riskijuhtimis- ja raamatupidamisprotseduuride kirjeldus, mis tõendab, et nimetatud

10

juhtimiskord, kontrollimehhanismid ja protseduurid on proportsionaalsed, asjakohased,

usaldusväärsed ja piisavad.

Tegevusloa menetluses esitatav teave kattub osaliselt vastavuse tunnustamise menetluses

esitatava teabega. Tegevusloa andmise otsustab Finantsinspektsioon ning seega on tegemist

teabega, mida peaks Finantsinspektsioon muuhulgas hindama makseasutuste ja e-raha asutuste

tegevusloa taotlemise protsessis. Seetõttu lisatakse maksesüsteemis osalemise nõuete täitmise

hindamine MERAS-esse ja seega on hindajaks Finantsinspektsioon. See tähendab, et:

1) Finantsinspektsioon teeb otsuse makseasutuste ja e-raha asutuste maksesüsteemis

osalemise taotlemise tingimuste täitmise kohta, misjärel

2) konkreetse süsteemis osalemise taotluse saamisel hindab maksesüsteemi operaator

omakorda (tingimustele vastavate) makseasutuste ja e-raha asutuste vastavust

maksesüsteemi reeglitele.

Põhjendused, mis peaks sellise menetluse läbi viima Finantsinspektsioon:

 protsessi eesmärk on tagada, et mittepankadest makseteenuse pakkujad täidavad

kehtestatud nõudeid, mis tähendab, et maksesüsteemi operaatorile tuleb esitada

konkreetne ja argumenteeritud otsus.

 Finantsinspektsioon on pädev hindama mittepankadest makseteenuse pakkujate

vastavust makseteenuste direktiivi artikli 35a lõike 1 nõuetele.

 Finantsinspektsioon jaoks on artikli 35a lõike 1 tingimustele vastavuse hindamine

täiendav ülesanne muude sarnaste ülesannete kõrval, mis tähendab, et selle täitmiseks

on olemas pädev tööjõud.

 Sellise pädevuse andmine mõnele teisele asutusele tekitaks makseasutuste ja e-raha

asutuste vaatest neile dubleeriva menetluse.

Kohustus pakkuda välkmaksete teenust kehtib nendele makse- ja e-raha asutustele, kes pakuvad

oma makseteenuse kasutajatele eurodes tavapäraste kreeditkorralduste saatmise ja

vastuvõtmise makseteenust. Asjaolu, et makse- ja e-raha asutustel on seetõttu välkmaksete

teenuse pakkumise kohustus, ei taga neile juurdepääsu arveldussüsteemidele. Nendel makse- ja

e-raha asutustel on siiski kohustus pakkuda välkmaksete teenust. Sellisel juhul on välkmaksete

teenuse pakkumiseks võimalik arveldussüsteemile ligi pääseda kaudsel viisi.

Kaudne osaleja17 on lisaks süsteemi korraldajale keskne vastaspool, arveldusagent,

arvelduskoda ja süsteemi liige, kellel on süsteemi osalejaga lepinguline suhe, mis võimaldab

kaudsel osalejal suunata ülekandekorraldusi läbi arveldussüsteemi, tingimusel, et kaudne

osaleja on süsteemi korraldajale teada.

Arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 2 punktis g nimetatud kaudse osaleja määratluse alla

saavad kuuluda samad üksused, millele on viidatud mõistes „osaleja“. Kusjuures osaleja ja

kaudse osaleja erinevus seisneb selles, et esimene on süsteemiga otseselt seotud, samas kui

teine on sellega seotud vaid läbi lepingulise suhte osalejaga.

17 arvelduse lõplikkuse direktiivi art 2 g.

11

Kui otsene osaleja osaleb süsteemis otse, sealhulgas tal peab olema arvelduskonto selles

süsteemis, siis kaudne osaleja osaleb süsteemi töös mõne otseosaleja kaudu, tema vahendusel.

Eelnõuga MERAS-esse lisatava § 639 lõiked 3–7 näevad ette andmed ja dokumendid, mis tuleb

esitada vastavuse tunnustamine menetluses. Lisatava makseteenuste direktiivi artikli 35a

eesmärk on tagada, et makse- ja e-raha asutused, kes taotlevad juurdepääsu arvelduse lõplikkuse

direktiivis määratud arveldussüsteemidele või kes neile juba ligi pääsevad, täidaksid

makseteenuste direktiivist tulenevaid kohustusi. Välkmaksete määruse põhjenduspunkt 16 järgi

on eesmärk:

 tagada võrdne konkurentsisituatsioon nende süsteemide osalejatele,

 säilitada nende süsteemide stabiilsus ja terviklikkus ning

 tagada ulatuslik riskijuhtimine.

Välkmaksete määrusega täpsustatakse makseteenuste direktiivi teatavaid sätteid makseasutuste

ja e-raha asutuste jaoks. Kehtivas makseteenuste direktiivis on nõuded sätestatud üldisemalt,

kuid nüüd on neid kohandatud välkmaksete teenuse pakkumise jaoks, et tagada riskide

maandamine ja maksete tegemine reaalajas.

Eelnõuga MERAS-esse lisatava § 639 lõige 8 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7

nimetatud andmed ja dokumendid tuleb esitada juhul, kui makseasutus või e-raha asutus ei ole

neid esitanud käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tegevusloa taotlemise menetluses. Kuivõrd

tegevusloa taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid kattuvad osaliselt vastavuse

tunnustamise käigus esitatavate andmetega, ei ole samade andmete ja dokumentide esitamine

vajalik.

Eelnõu §-ga 1 MERAS-esse lisatav § 6310 näeb ette maksesüsteemides osalemise taotlemise

korra. Paragrahv reguleerib vastavuse tunnustamise taotluse läbivaatamist. Sellele menetlusele

ja menetluses andmete ning dokumentide kogumisele, kontrollimisele ja puuduste

kõrvaldamisele kohaldatakse eelnõu kohaselt sama seaduse §-s 17 sätestatut, mis reguleerib

tegevusloa taotluse läbivaatamist. Tegemist on sarnaste menetlustega ning toimingute tegemine

nendes on samuti põhimõtteliselt samasugune. Finantsinspektsioon kohaldab nii tegevusloa

andmisel kui ka vastavuse tunnustamise menetluses haldusmenetluse seadustiku sätteid

MERAS-est tulenevate erisustega.

Otsus vastavuse tunnustamise või sellest keeldumise kohta tuleb Finantsinspektsioonil teha

kahe kuu jooksul arvates kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem

kui kolme kuu möödumisel vastava taotluse saamisest arvates. Otsuse peab tegema viivitamata

makseasutusele või e-raha asutusele teatavaks. Selle otsuse näol on tegemist haldusaktiga

haldusmenetluse seaduse mõttes.

MRAS-esse lisatava § 6310 lõikega 4 nähakse ette, millal võib vastavuse tunnustamise otsuse

kehtetuks tunnistada. Selleks on ette nähtud kolm alust, milleks on 1) arveldussüsteemis

osalemise alustamata jätmine 12 kuu jooksul; 2) valeandmete esitamine, millel oli vastavuse

tunnustamise otsuse tegemisel oluline tähendus; 3) kui makseasutust või e-raha asutus ei vasta

12

enam vastavuse tunnustamise tingimustele. Need alused on analoogilised tegevusloa kehtetuks

tunnistamise alustega. Siinkohal on oluline, et juhul, kui kehtetuks tunnistatakse makseasutuse

või e-raha asutuse tegevusluba, siis ei vasta makseasutus või e-raha asutuse enam ka vastavuse

tunnustamise/arveldussüsteemise osalemise tingimustele. Vastupidisel juhul ei ole aga

automaatselt välistatud, et makseasutus või e-raha asutus ei või jätkata muude makseteenuste

osutamist, kuivõrd arveldussüsteemis osalemise tingimustele mittevastamine ei tähenda

ilmtingimata, et makseasutus või e-raha asutus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise

tingimustele.

Vastavuse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamine ei välista omakorda igal juhul seda, et

makseasutus või e-raha asutus ei saa enam pakkuda välkmaksete teenust, kuivõrd seda on

võimalik pakkuda ka kaudse osalejana. See tähendab, et makseasutus või e-raha asutus ei ole

otsene osaleja välkmaksetee süsteemis, ehk et temal ei ole kontot TARGET2 süsteemis, kuid

välkmakseid on võimalik pakkuda otseosaleja kaudu, kes omab vastavat kontot.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse MERAS §-des 79 ja 80 ette nähtud vara hoidmise nõudeid.

Nende paragrahviga on üle võetud makseteenuste direktiivi artiklis 10 sätestatud nõuded

makseteenuse kasutajatelt ja teise makseteenuse pakkuja kaudu maksetehingu täitmiseks

saadud kõigi rahaliste vahendite kaitsmiseks. Välkmaksete määrusega muudetakse

makseteenuste direktiivi artikli 10 lõiget 1 ning nähakse ette, et lisaks võimalusele hoida kliendi

raha eraldi kontol krediidiasutuses, on lubatud hoida keskpangas vastavalt asjaomase

keskpanga äranägemisele.

Keskpanga kontol hoitava tagatise võimalusega laiendatakse makseteenuse pakkujate

valikuvõimalusi selles osas, ning et makseasutused peavad püüdma vältida

kontsentratsiooniriski seoses tagatud vahenditega.

Eelnõu § 1 punktidega 3–6 muudetakse viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele. Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“

§ 29 lõike 3 kohaselt peab viites Euroopa Liidu õigusaktile nimetama viidatava õigusakti andja

või andjad, akti liigi ja numbri, näiteks: nõukogu direktiiv 2011/85/EL. Sama paragrahvi lõike

4 kohaselt tuleb eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile esmakordsel viitamisel lõikes 3

nimetatud andmetele lisada viidatava õigusakti pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed,

näiteks: nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil-

ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1–23). Eelnõuga tehakse viited Euroopa Liidu

õigusaktidele seaduses ettepoole võrreldes kehtiva seadusega, mistõttu muudetakse nende

viidete asukohta.

Punktiga 6 lisatakse seadusesse normitehniline märkus. Hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja § 27 lõige 3 sätestab, et kui seaduseelnõu koostatakse Euroopa Liidu õiguse

ülevõtmiseks, siis nimetatakse normitehnilises märkuses Euroopa Liidu õigusakti andja või

andjad, akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse MAS-i.

Direktiivi muudatused peaksid eelistatavalt kuuluma seaduse juurde, kuhu on varem üle võetud

selle direktiivi olulisem osa. MAS-i sobituvad makseteenuste direktiivi artikli 35 lõigete 2 ja 3

13

muudatused, eriti arvestades et sisuliselt on tegu MAS juba olemas oleva sätte kehtivusala

piiramisega. Antud juhul on erand MAS §-s 17, mis sisaldab arveldussüsteemidele ligipääsu

reguleerivaid üldisi sätteid.

Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse MAS § 5 lõiget 1. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Pika sõnaühendi kordamise vältimiseks kirjutatakse see eelnõu tekstis esimesel korral täielikult

välja, märkides selle järel sulgudes kaldkirjas selle edaspidi kasutatava lühendi. Seetõttu

nähakse sõnaühendi arveldussüsteemi liige lühend § 6 asemel ette §-s 5, kus seda kasutatakse

esimest korda.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse MAS § 6 lõiget 1 ja nähakse ette, et arveldussüsteemis

osaleja võib olla ka lisaks finantsinstitutsioon.

Eelnõu § 2 punktiga 23täiendatakse seaduse § 6 lõiget 3 punktidega 6 ja 7, millega

laiendatakse arveldussüsteemis osalejate ringi. Arveldussüsteemi liige on süsteemis osaleja, kes

vastutab ülekandekorraldustest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest selles süsteemis.

Muudatuse kohaselt võib arveldussüsteemi liige olla ka makseasutus makseteenuste direktiivi

artikli 4 punkti 4 tähenduses ning kelle tegevus süsteemis koosneb käesoleva seaduse § 10

lõikes 1 määratletud maksejuhiste täitmisest, kelle suhtes ei kohaldata eelnimetatud direktiivi

artikli 32 või 33 kohast erandit ja kes Finantsinspektsiooni otsuse kohaselt vastab

makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 639 sätestatud arveldussüsteemidele juurdepääsu

tingimustele.

Samuti võib arveldussüsteemi liige olla e-raha asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/110/EÜ artikli 2 punkti 1 tähenduses, kelle tegevus süsteemis koosneb käesoleva seaduse

§ 10 lõikes 1 määratletud maksejuhiste täitmisest ning kelle suhtes ei kohaldata eelnimetatud

direktiivi artikli 9 kohast erandit ja kes Finantsinspektsiooni otsuse kohaselt vastab

makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 639 sätestatud arveldussüsteemidele juurdepääsu

tingimustele.

Makseasutused ja e-raha asutused peaksid aitama hõlbustada eurodes välkkreeditkorralduste

kasutuselevõttu ning seetõttu tuleks nende suhtes kohaldada välkmaksete määruse nõudeid.

Makseasutused ja e-raha asutused ei ole aga kantud nende üksuste loetellu, mis kuuluvad mõiste

„asutus“ alla arvelduse lõplikkuse direktiivi tähenduses. Seega on tegelikult välistatud

makseasutuste ja e-raha asutuste osalemine maksesüsteemides, mille liikmesriigid on nimetatud

direktiivi kohaselt määranud. Maksesüsteemides osalemise võimatus võib takistada

makseasutusi ja e-raha asutusi pakkumast eurodes välkkreeditkorraldusi tõhusal ja

konkurentsivõimelisel viisil. Seepärast on põhjendatud muuta arvelduse lõplikkuse direktiivi

ning lisada makseasutused ja e-raha asutused nende üksuste loetellu, mis kuuluvad kõnealuse

direktiivi tähenduses mõiste „asutus“ alla, kuid üksnes maksesüsteemis osalejate

määratlemiseks (välkmaksete määruse põhjenduspunkt 15). Seepärast täiendatakse ka MAS §

6 lõike 3 punkti 5 ning hõlmatakse arveldussüsteemi osalejate ringi ka makseasutused ja e-raha

asutused.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse MAS § 17, mis reguleerib juurdepääsu makse- ja

arveldussüsteemile ning arveldusteenustele. Selles paragrahvis on sätestatud juurdepääsu

tingimused ja põhimõtted maksesüsteemidele. Makseteenuste direktiivi üheks eesmärgiks oli

tugevdada tegevusloa saanud makseasutuste ja krediidiasutuste võrdse kohtlemise põhimõtet,

14

et kõik siseturul konkureerivad makseteenuse pakkujad saaksid võrdsetel tingimustel kasutada

nende maksesüsteemide tehnilise infrastruktuuri teenuseid. See makseteenuste põhimõte ei

prevaleeri liikmesriikide õiguse üle piirata juurdepääsu süsteemselt olulistele

maksesüsteemidele kooskõlas arvelduse lõplikkuse direktiiviga ega Euroopa Keskpanga ja

Euroopa Keskpankade Süsteemi pädevuse üle maksesüsteemidele juurdepääsu valdkonnas.18

Seetõttu on kehtivas § 17 lõikes 6 ette nähtud, et lõikes 2–4 nimetatud juurdepääsu põhimõtted

ei kohaldu arveldussüsteemile.

Muudatusega jäetakse lõikest 6 välja see, et § 17 lõikeid 2–4 ei kohaldata arveldussüsteemide

suhtes ning maksesüsteemide suhtes, mille korraldaja on Eesti Pank, lepinguriigi keskpank või

Euroopa Keskpank. Sellega tuuakse nimetatud § 17 reguleerimisalasse. Sellega tugevdatakse

tegevusloa saanud makseasutuste ja krediidiasutuste võrdse kohtlemise põhimõtet, et kõik

siseturul konkureerivad makseteenuse pakkujad saaksid võrdsetel tingimustel kasutada nende

maksesüsteemide tehnilise infrastruktuuri teenuseid.

Eelnõu § 3 nähakse ette seaduse jõustumine. Seadus jõustub 2025. aasta 9. aprillil, kuna

direktiivide muudatused tuleb selleks ajaks riigisiseselt üle võtta.

4. Terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega

Käesoleva eelnõuga võetakse üle välkmaksete määrusega muudetud järgmiseid direktiivid:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL makseteenuste kohta siseturul,

direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010

muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015,

lk 35–127).

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja

väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–50).

Eesti õigusaktide kooskõla Euroopa Liidu õigusega on kajastatud käesoleva seletuskirja lisas

1 toodud vastavustabelis.

Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja

väärtpaberiarveldussüsteemides (98/26/EÜ);

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL makseteenuste kohta siseturul,

direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010

muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015,

lk 35–127).

18 PSD2 preambula lõige 50 jj.

15

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/886, millega muudetakse määrusi (EL)

nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 ning direktiive 98/26/EÜ ja (EL) 2015/2366 eurodes

välkkreeditkorralduste osas (ELT L, 19.3.2024.)

6. Seaduse mõjud

6.1 Sihtrühm ja mõjude analüüsi kokkuvõte

Välkmaksete määruse mõju üldiselt

Sihtrühm 1 – eraisikud, ettevõtjad ja asutused

Välkmaksete määruse otsene sihtrühm on eraisikud,

ettevõtjad ja asutused, kes teevad Eestis iga kuu keskmiselt

17 miljonit riigisisest makset, millest kolmandik on

pankadevahelised. Eestis tegutsevad pangad kasutavad

pankadevaheliste, sealhulgas piiriüleste, maksete tegemiseks

valdavalt EBA Clearing süsteeme RT1 ja STEP219. RT1 on

välkmaksete süsteem, mis toimib reaalajas, ööpäev läbi ja

aasta ringi, raha laekub maksjalt saajale maksimaalselt 10

sekundi jooksul. Hetkel saab süsteemi kaudu teha makseid,

mis on kuni 100 000 euro väärtuses, pank võib ise selle

limiidi ka madalamale seada. STEP2 süsteemis töödeldakse

makseid vaid tööpäeviti viis korda päevas ja kaks korda

öösel. Seega nt reede õhtul teele pandud makse jõuab saajani

esmaspäeva hommikul. Eestis on välkmaksed saanud juba

tavaliseks – 2024. a juunis liikus 87% riigisisestest

pankadevahelistest maksetest välkmaksena. Arvestades, et

kohe liiguvad ka pangasisesed maksed, võib järeldada, et üle

90% maksetest liigub vaid mõne sekundi jooksul. Eestis

pakuvad pangad välkmakseid sama hinnaga kui tavalisi kreeditkorraldusi.

Ettevõtjate puhul parandavad välkmaksed rahavooge, hõlbustavad vahendite haldamist,

vähendavad hilinenud makseid ja kiirendavad arvete tasumist. Eraisikute puhul võib kiire raha

üle kandmine olla vajalik näiteks pereliikmete vahel, restoranis arvet jagades ja paljudes

muudes olukordades.

19 Rohkem infot: https://www.eestipank.ee/maksed/muud-makse-ja-arveldussusteemid

Allikas: European Payments Council 1

16

Kasu saadakse Euroopa Komisjoni hinnangul ka suuremast likviidsusest ja paranenud

rahavoogudest. Seda kasu tunnevad kõik välkmaksete

saajad, teiste seas tarbijad, kaupmehed, ettevõtjad ja avalik

sektor, sealhulgas maksuhaldurid, kuna välkmaksete

majanduslik tasuvus suureneb ajas märkimisväärselt. Praegu

liigub maksesüsteemides igal ajahetkel miljardeid eurosid,

mis ei ole tarbimiseks ega investeeringuteks kättesaadavad.

Välkmaksete laialdasem kasutamine soodustab ka uute

makselahenduste väljatöötamist, eelkõige piiriüleste

tehingute puhul. See suurendab maksteenuste sektoris

konkurentsi ja vähendab kaupmeeste kulusid ja see

positiivne mõju saab edasi kanduda ka tarbijatele.

Sihtrühm 2 – makseteenuse pakkujad

Euroopa Maksenõukogu andmetel on Euroopas välkmaksete skeemiga liitunud 2627 ehk 73%

makseteenuse pakkujatest (81% euroala makseteenuse pakkujatest), samas moodustavad

välkmaksetena liikuvad maksed vaid 20% kõikidest kreeditkorraldustest20.

Eestis on Euroopa Maksenõukogu andmetel skeemiga liitunud üheksa Eesti makseteenuse

pakkujat, välkmaksed moodustavad riigisisestest pankadevahelistest maksetest umbes 87%.

Reaalselt pakuvad välkmakseid hetkel seitse panka, kaks e-raha asutust, viimaste mahud on

väga tagasihoidlikud. Kõik välkmaksete teenust pakkuvad makseteenusepakkujad, sh e-raha

asutused, on EBA Clearing süsteemide liikmed21 ja euroala keskpankade välkmakseteenuse

taristu TIPS22 liikmed23. Kolm suuremat panka edastavad 93% kõikidest Eesti turu

välkmaksetest.

Hetkel on Eestis välkmaksete summa piirmäär makseteenuse pakkujate kaupa erinev (osadel

pankadel 15 tuhat, teistel 100 tuhat eurot), mõnevõrra erinev on ka see, millised maksed

välkmaksete süsteemi saadetakse, näiteks kõik pangad ei saada sinna maksete kogumeid ega

püsikorraldusi.

Kõige enam võib Eestis tegutsevaid makseteenuse pakkujaid mõjutada makse saaja nime ja

IBANi kontroll ning sanktsiooni rakendamine nagu seisukohtade selgituste juures kirjeldatud.

Arvestatava arenduse ning investeeringuga tuleb Eestis tegutsevate pankade hinnangul

arvestada välkmaksete täiendavates kanalites (lisaks elektroonsetele) kättesaadavuse tagamisel

ning saaja nime ja IBANi kontroll rakendamisel.

20 https://www.europeanpaymentscouncil.eu/what-we-do/sepa-instant-credit-transfer 21 https://www.ebaclearing.eu/media/azure/production/4063/20241105-rt1-sct-inst-reachable-psp-list_cug.xlsx 22 https://www.ecb.europa.eu/paym/target/tips/html/index.et.html, https://www.eestipank.ee/maksed/targeti-

teenused 23 https://www.ecb.europa.eu/paym/target/tips/facts/html/index.en.html

Allikas: European Payments Council 2

17

Euroopa Komisjoni

mõjuhinnang näitab, et

makseteenuse pakkujatele

tekkivad olulised, kuid

proportsionaalsed

ühekordsed

rakenduskulud, mis on

seotud välkmaksete

pakkumisega makseteenuse pakkujate puhul, kes seda veel ei tee, ning enamiku makseteenuse

pakkujate puhul makse saaja ja IBANi vastavuse kontrolli rakendamisel. Makseteenuse

pakkujate jooksvad kulud oleksid piiratud. Kokkuvõttes oleks kulude mõju makseteenuse

pakkujatele aja jooksul neutraalne, arvestades märkimisväärset kokkuhoidu, mis tuleneb

kavandatud uuest sanktsioonikontrolli meetodist, pettuste ja vigade järelkontrolliks kuluvat

lühemat aega ja jõupingutusi, sularaha ja tšekkide käitlemisega seotud kulude vähenemist ning

väljavaadet konkureerida tõhusamalt suhtluspunktide turul ja pakkuda innovaatilisi

välkmaksetel põhinevaid suhtluskanalite lahendusi, sealhulgas piiriüleste maksete puhul.

Ettepanekute sotsiaalne mõju puudub. Samuti ei ole otseseid või kindlakstehtavaid mõjusid,

mis tooksid olulist kahju või mõjutaksid kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärkidega ja Euroopa

kliimamäärusest tulenevate kohustustega.

Ettepanekute rakendamisel otsene eelarveline mõju puudub, sealhulgas iga-aastasele

riigieelarvele24. Kavandatavatel meetmetel ei ole otsest mõju Eesti regionaalarengule, riigi

julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale.

6.2 Eelnõu mõju ja sihtrühmad

Sihtrühm nr 1: arveldussüsteemi uued liikmed (makseasutused ja e-raha asutused).

2024. a. novembri seisuga tegutses Eestis Finantsinspektsiooni andmetel 12 makseasutust, sh 2

välisriigi makseasutuse filiaali ja 3 e-raha asutust (välja on jäetud erandi all tegutsevad

makseasutused kuna eelnimetatute suhtes ei laiene õigus olla arveldussüsteemi liige). Ehk siis

kokku 15 finantsjärelevalve subjekti, kellele taoline õigus/võimalus rakenduks.

1.1 Mõju

tervikuna

ebaoluline

Eelnõuga kaasneb makseasutustel ja e-raha asutustel õigus (kuid mitte kohustus)

taotleda juurdepääsu arveldussüsteemidele ehk osaleda arveldussüsteemis.

Hetkeseisuga on keeruline ennustada, mitu makseasutust/e-raha asutust

eelnimetatud 15 subjektist kokku soovib vastavas arveldussüsteemis osaleda.

Juhul kui see soov on, siis vastav taotlemise kord ei ole ülemäära koormav

(võrreldes tegevusloa taotlusega) kuna valdav osa dokumente on juba tegevusloa

taotlemise käigus Finantsinspektsioonile esitatud.

1.2 Mõju

valdkond I

Mõju majandusele Avalduv

mõju Kuna praegu ei ole teada, mitu makse- ja e-

raha asutust eelnimetatud 15 subjektist

24 Ettepanek ei mõjuta ka ELi eelarvet.

Joonis: Süsteemides RT1 ja STEP2 makstud riigisisesed maksed. Allikas: Eesti Pank

18

ebaoluline kokku soovib vastavas arveldussüsteemis

osaleda ning milline on nende turuosa, on

kõnealust mõju keeruline hinnata.

Krediidiasutustega võrreldes on

makseasutuste turuosa suhteliselt väike nii

mahu kui ka tehingute arvult, mistõttu mõju

majandusele ei ole suur.

Olulisus Ulatus keskmine Sihtrühma suurus väike

Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike

Sihtrühm nr 2: Finantsinspektsioon.

Finantsinspektsioonis töötas 2023. aasta lõpu seisuga 134 inimest (sealhulgas 11 peatatud

töölepingut).

2.1 Mõju

tervikuna

ebaoluline

Ilmselt võib kaasneda Finantsinspektsioonile teatud töökoormuse tõus, kuid see

ei tohiks olla ülemäära suur, kuna järelevalvesubjektide arv eelnõus ette nähtud

muudatuste tõttu ei suurene.

Finantsinspektsiooni eelarve kujuneb subjektide poolt makstavatest

menetlustasudest ja järelevalvetasudest. Ehk isegi mõningase kulu kasv

Finantsinspektsiooni jaoks ei too kaasa kulutusi riigieelarvest.

2.2 Mõju

valdkond

Mõju riigiasutuste

korraldusele

Avalduv

mõju

ebaoluline

Finantsinspektsioonil puudub vajadus võtta

tööle uusi töötajaid vastava

kontrollkohustuse täitmiseks.

Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike

Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid riigieelarvele ning eelnõu ei ole seotud

kohalike omavalitsuste tegevusega.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamisega ei kaasne vajadust muuta määrusi, kehtestada uusi ega tunnistada

kehtetuks olemasolevaid.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 9. aprillil vastavalt direktiivi ülevõtmise tähtajale.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

19

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Välisministeeriumile,

Justiitsministeeriumile, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole ja

turuosalistele.

Algatab Vabariigi Valitsus ... 2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik