| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 2-1/195-1 |
| Registreeritud | 09.03.2022 |
| Sünkroonitud | 08.01.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Infohaldus. Õigusteenindus |
| Sari | 2-1 Kirjavahetus asutustega |
| Toimik | 2-1/2022 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kultuuriministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kultuuriministeerium |
| Vastutaja | Viola Mäemurd (kantsleri juhtimisala, varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsleri valdkond, strateegia- ja arendusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Saatja: Norman Põder <[email protected]>
Saadetud: 09.03.2022 11:28 Adressaat: hm <[email protected]>; Justiitsministeerium <[email protected]>; Kaitseministeerium
<[email protected]>; keskkonnaministeerium <[email protected]>; info <[email protected]>; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>; Rahandusministeerium <[email protected]>; SiM info
<[email protected]>; Sotsiaalministeerium <[email protected]>; Välisministeerium <[email protected]>
Teema: Sport 2030 aruanne Tähtsus: Kõrgeim Manused: Sport2030_aruanne_2021_III_VS.pdf; Sport 2030 lisa.docx
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte
avada!
Tere! Saadan Teile tagasiside andmiseks ülevaate arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest 2021. aastal. Manusena panen juurde lisa. Tegemist on versiooniga, kus tuleb veel pisikesi eelkõige kujunduslikke täiendusi, kuid suures plaanis on aruanne valmis. Aruande lisa proovisime teha võimalikult kompaktse ja seega on seal mõned üldistused. Samas kuna olulisi tegevusi on palju ja välja tahame tuua kõikide osapoolte tänuväärse töö, siis on dokument ikkagi küllaltki pikk. Selleks, et asjaajamine toimuks võimalikult kiirelt, palun Teil esitada tagasiside otse minu meiliaadressile ([email protected]).
Tähtajaks on 17. märts. Lugupidamisega Norman Põder Nõunik
Spordiosakond Kultuuriministeerium [email protected]
+372 628 2354 | +372 53339934 Suur-Karja 23 | 15076 Tallinn | Eesti www.kul.ee
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutam iseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja
adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.
ÜLEVAADE
ELLUVIIMISEST 2021. AASTAL
„EESTI SPORDIPOLIITIKA PÕHIALUSTE AASTANI 2030“
2
Kultuuriministeerium
Tallinn 2022
3
SISUKORD
Sissejuhatus .......................................................................................................................................4
1. Hetkeolukorra ülevaade ................................................................................................................6
1.1. Spordi areng numbrites ............................................................................................................7
1.2. Spordivaldkonna rahastamine .............................................................................................. 12
2. Tegevused liikumisharrastuse edendamiseks ......................................................................... 18
2.1. Liikumisharrastuse kontseptsioon ....................................................................................... 19
2.2. Liikumisuuring ....................................................................................................................... 22
2.3. Liikuma kutsuva kooli edu .................................................................................................... 25
2.4. Head algatused liikumisharrastuse edendamisel ............................................................... 26
3. Treenerikoolitused, treenerikutse andmine ja treeneritoetused .............................................. 28
3.1. Lühidalt treenerikutsest ........................................................................................................ 29
3.2. Treenerikutsetest loobumine ................................................................................................ 29
3.3. Treenerikutse kui pädevustunnistuse väärtustamine ......................................................... 31
3.4. Treeneritele väärilise sissetuleku tagamine ....................................................................... 33
4. Tegevused tippspordi edendamiseks ...................................................................................... 36
4.1. Team Estonia sportlase arenguteel ...................................................................................... 37
4.2. Team Estonia toetamine ....................................................................................................... 38
4.3. Audentese spordigümnaasiumi uus hankeleping ............................................................... 42
4.4. Eestis korraldatud rahvusvaheliste kõrgetasemeliste võistluste toetamine .................... 44
4.5. Võitlus sporti ohustavate teguritega .................................................................................... 46
5. Kriisiaegne tugi spordile ............................................................................................................ 48
6. Vaade tulevikku .......................................................................................................................... 54
Lisa 1. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärkide saavutamiseks ellu viidud ministeeriumide ja spordiorganisatsioonide esitatud tegevused perioodil 01.01.2021–31.12.2021 .................................................................................................................
4
SISSEJUHATUS
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002
Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võe- tud spordivaldkonna pikaajaline strateegia- dokument „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“1 (edaspidi „Sport 2030“) mää- rab kindlaks Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed aren- gusuunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafi liste ja sot- siaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse.
Tulevikuvaates vastab eestimaalaste vaim- ne ja kehaline tasakaal ning heaolu aastal 2030 Põhjamaade tasemele ning Eestis on kasutada kehalist aktiivsust soodustav elu- keskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluiga, eneseteostust ja majanduskasvu. Üleriigili- se eesmärgina on dokumendis „Sport 2030“ sõnastatud, et liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu eden- damisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.
Üldeesmärgi saavutamist kavandatakse nel- ja prioriteetse arengusuuna abil: 1) valdav osa elanikest liigub ja spordib; 2) liikumine ja sport on tugeva organisat-
siooniga oluline majandusharu ning töö- andja;
3) liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja;
4) Eesti on rahvusvahelisel tasemel tule- muslikult ja väärikalt esindatud.
Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole või- malik mõõta iga kalendriaasta kaupa. Siinne ülevaade toob esile eelkõige need uued te-
gevused, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu perioodil 01.01.2021–31.12.2021 või milles toimus varasemaga võrreldes olu- line areng. Kuna „Sport 2030“ on valdkon- dadeülene dokument, on ka see aruanne valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonna organisatsioonide- ga.
2021. aasta oli Eesti spordile ajalooline. Tiit- livõistlustelt võideti täiskasvanute, juunio- ride ja noorte klassides kokku 191 medalit, mille krooniks oli meie epeenaiskonna kulla- võit Tokyo olümpiamängudel. Esimest korda toimus Eestis täispikkuses autoralli maail- mameistrivõistluste etapp ning täiskasvanu- te sportmängude Euroopa meistrivõistluste fi naalturniiri mängud. Ei juhtu sageli, et ühel aastal toimuvad Eestis sama olümpiaala ka- hed tiitlivõistlused, aga just nii juhtus 2021. aastal kergejõustikus, kui saime kaasa elada U20 ja U23 Euroopa meistrivõistlustele.
2021. aasta jooksul valmisid jalgpallihallid Haapsalus ja Viljandis ning Hiiumaa Spor- dikeskus. Valmis sai Kääriku Spordikeskuse järjekordne etapp ning kasvas kunstlume tootmise võimekusega tervisespordikeskus- te arv Eestis. Samas jättis aastale tugeva jälje koroonaviirus, mille tõkestamiseks sea- tud piirangutega kohanemine oli kahtlemata märksõnaks kõigi spordiorganisatsioonide, sportlaste ja treenerite jaoks. Samas oli sport rohkem avatud kui 2020. aastal. Pii- rangute mõju leevendamiseks eraldas riik spordivaldkonnale kokku 5,5 miljonit eurot.
2021. aastal räägiti spordis valitsevatest ohtudest rohkem kui tavaliselt. Oli dopin- gujuhtumeid, nii füüsilist kui vaimset väär- kohtlemist, oli spordivõistluste tulemustega manipuleerimist. Spordipahede vastu võitle- miseks asutas Eesti Olümpiakomitee 2019.
5
aastal Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse, kelle eestvedamisel toimusid 2021. aastal mitmed koolitused, infopäevad ja nõustamised. Aasta jooksul kasvas ini- meste teadlikkus eelnimetatud teemadest, aga järjepidevat ja senisest enam süsteem- semat tööd nendes valdkondades tuleb jät- kata.
2021. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks lii- kumisharrastuse kontseptsiooni ning 2022. aasta riigieelarve läbirääkimistel lepiti kok- ku, et liikumisharrastuse reformi esimeste sammude elluviimiseks eraldatakse 2022. aastal 600 000 eurot. Liikumisaktiivsuse tõstmisel tuleb endiselt tähelepanu pöörata valdkondadevahelise koostöö tõhusamaks muutmisele ning teaduspõhiste lahenduste otsimisele.
Kui 2020. aasta „Sport 2030“ aruanne kes- kendus inimeste vähesest liikumisest tule- neva kehva tervisega seotud probleemide kirjeldusele, siis 2021. aasta aruanne kes- kendub rohkem lahendustele.
Lähiaastatel on koos spordiorganisatsioo- nidega vaja treenerite töö väärtustamiseks viia treenerite palgad lähemale Eesti kesk- misele tasemele, millest viimastel aastatel on kaugenetud. Eesmärgi saavutamiseks peab järgnevatel aastatel suurendama tree- nerite tööjõukulu toetuseks riigieelarvesse
ette nähtud vahendite mahtu. Avaliku ruu- mi planeerimisel tuleb tõsta oluliseks iga- päevast liikumist soodustavaid lahendusi. Spordi rahastamise reformi jätkuna tuleks Eesti Kultuurkapital ümber kujundada pea- miselt liikumisharrastuse toetajaks. Selleks on vaja suurendada spordivaldkonna eelar- vet. Saavutusspordi edendamiseks on vaja suurendada Team Estonia toetust järgmistel aastatel.
„Sport 2030“ kohaselt esitab Vabariigi Va- litsus alates 2016. aastast igal aastal Rii- gikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, mistõttu koostab ülevaate Kultuuriministee- rium.
Aruanne koosneb kolmest osast: esimeses osas on kirjeldatud spordivaldkonna het- keolukord ja olulised statistilised näitajad, teises osas tuuakse välja olulisemad muu- datused ja suunad ning kolmandas osas keskendutakse järgmiste aastate olulistele tegevustele. Ülevaatega koos on esitatud ka lisa, mis sisaldab järjepidevaid tegevusi, mida on ellu viidud „Sport 2030“ eesmärkide täitmiseks.
Aruande elektroonilise versiooni koos lisa- ga leiab: https://www.spordiregister.ee/aruanne/
6
-
79% 44% 35%
98% 89% 93%
88% 59% 65%
92% 80% 70%
87% 62% 53%
89% 88% 70%
90% 80% 84%
93% 75% 86%
81% 71% 51%
90% 83% 61%
89% 49% 67%
81% 44% 42%
94% 89% 59%
93% 91% 75%
94% 57% 72%
Osakaal JUHTIDES Osakaal MUUDES TÖÖTAJATES Osakaal TREENERITES
109 239 noort harrastajat
184 337 organiseeritud
harrastajat
3781 spordiobjekti
2826 spordi-
organisatsiooni
6523 treeneri
töökohta
470 spordikooli
191 medalit
rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt
3990 treenerikutset
Eesti spordi põhinäitajad 2021 ja muutus eelmise aastaga
1HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE Sport on Eestis detsentraliseeritud ja põ- hineb omaalgatuslike vabatahtlike spordi- ühenduste tegevusel. Riigi ja kohalike oma- valitsuste ülesanne on luua tingimused ja eeldused spordi harrastamiseks. Spordiorga- nisatsioonide roll on ühendada inimesi ning korraldada treeninguid, võistlusi, koolitusi ja muud sisulise sporditegevusega seondu- vat, lähtudes ühishuvist ja eesmärkidest.
+123
+115
+15
–7777
+657 +260
+227
+297
7
1.1. SPORDI ARENG NUMBRITES
Spordiorganisatsioonid: personali arv kasvab, maakonniti suured erinevused tasustamises
Eesti spordiregistris on 2826 spordiorgani- satsiooni, kellest tegutsevaid on 2463 (87%) ja aktiivselt spordi harrastamisega tegele- vaid 1887 (67%). Aasta jooksul lisandus 210 ja registrist arvati välja tegevuse lõpetas 87 spordiorganisatsiooni.
Esimest korda kerkis spordiorganisatsioo- nide personali (juhid, treenerid ja muud töö- tajad) üldarv viiekohaliseks – 10 452. Nii juhtide, treenerite kui muude töötajate seg- mendis oli tõus sarnaselt 5%. Samal ajal oli
vabatahtliku personali juurdekasv kõikides segmentides 4%, seega suurenes veidi tasu- lise personali osakaal, mis on aasta lõpuks juhtide seas 18%, treenerite hulgas 50% ja muude töötajate arvestuses 55%.
Küll aga on maakonniti väga erinev spordi- klubide suutlikkus personali tasustamiseks. Nii on ainult Harjumaal tasustatud vähemalt 20% juhtidest ning Tartu-, Harju- ja Saare- maal vähemalt 50% muudest töötajatest. Samal ajal on Viljandimaal mõlemas kate- goorias tasustatuid vähem kui kümnendik. Tasustatud treenerite osakaalud erinevad veelgi rohkem – alates 65% Harjumaal ja lõ- petades 7% Hiiumaal.
-
79% 44% 35%
98% 89% 93%
88% 59% 65%
92% 80% 70%
87% 62% 53%
89% 88% 70%
90% 80% 84%
93% 75% 86%
81% 71% 51%
90% 83% 61%
89% 49% 67%
81% 44% 42%
94% 89% 59%
93% 91% 75%
94% 57% 72%
Osakaal JUHTIDES Osakaal MUUDES TÖÖTAJATES Osakaal TREENERITES
Vabatahtlike töötajate osakaalud maakondade kaupa
8
Harrastajad: jalgpall kerkis populaarseimaks
Spordiorganisatsioonidega seotud harrasta- jate arv on 184 337. Võrreldes eelmise aas- taga on arv vähenenud 7777 võrra ehk 4%, olles seega langenud 2019. aasta tasemele. Mehed moodustavad harrastajaskonnast 58% (107 128) ja naised 42% (77 209). Noor- te (5–19-aastased) harrastajate osakaal on tõusnud 2% võrra kogu harrastajaskonnast, olles nüüd 59% (109 239), sest erinevalt täiskasvanud harrastajaskonnast suurenes noorte arv 657 võrra.
Harrastajaskonna kahanemine on tulnud nende arvelt, kes harrastavad sporti lepin- gu alusel, mis võimaldab sportida iseseis- valt – osaleda rühmatreeningus, kasutada personaaltreeneri teenust või spordiklubi ruume või seadmeid. Nende harrastajate arv kahanes aastaga 9450 võrra. Samal ajal eel- komplekteeritud treeningrühmades või indi- viduaalplaani alusel harrastajate arv suure- nes 1643 võrra.
Aasta jooksul said enim harrastajaid juurde jalgpall (1133), mis tõusis ka uuesti kõige po- pulaarsemaks spordialaks, ja golf (862), mis tõusis esimest korda kümne levinuma ala hulka. Vähemalt neljakohalise harrastajate arvuga spordialadest tegi suurima protsen- tuaalse kasvu lennuketta sport2 (41%). Enim kaotasid harrastajaid võimlemine (30%) ja tantsusport (23%).
2 sisaldab kettagolfi, ultimate ja teisi lennuketta alasid
Top 10 spordialad harrastajate arv kokku; muutus aasta 2020 jooksul
Golf
Tantsusport
Võrkpall
Tennis
Kergejõustik
Korvpall
Ujumine
Kulturism ja fitness
Võimlemine
Jalgpall 22350 +1133
20943 –8767
20195 –1547
16332 +389
8975 +46
8053 –764
6933 +400
6463 +61
5551 –1638
4392 +862
9
Treenerid: vanuseline struktuur erineb õpetajatest oluliselt
2021. aasta lõpu seisuga oli kehtivate tree- nerikutsete arv 3990. Kui aastaid kõikus näitaja 3300 ja 3450 vahel, siis 2020. aasta lõpuks oli kutseomanikke 3693 ning kasv ei pidurdunud ka pärast seda. Aasta jooksul omistati 1172 kutset, millest 482 taotlejate- le, kellel varem treenerikutse puudus.
Regulaarsed treenerikoolitused, kavakindel kutseandmine ja avaliku sektori toetusmeet- med on viimastel aastatel treenerite tasus- tamist ja tööhõivet märgatavalt parandanud.
Need väärtustavad omakorda treenerikutset ühiskonnas.
2021. aastal oli kutse esmataotlejate kesk- mine vanus 30,7 aastat ning kutseoma- nike keskmine vanus aasta lõpu seisuga 40,2 aastat. Võrreldes õpetajate vanuselise struktuuriga on treenerkonna olukord märk- sa parem. Kuni 50-aastaseid treenerikutse omanikke on 73%, kuid kuni 50-aastaseid õpetajaid vaid 51%.
Treenerite ja õpetajate vanuselise struktuuri võrdlus
ÕP ET
AJ AD
TR EE
NE RI
D
60 ja rohkem aastat
50-59 aastat
40-49 aastat
30-39 aastat
kuni 29 aastat
28,2% 30,9%
14,2% 14,2% 12,6%
9,1%
18,7%
23,2%
27,8%
21,2%
10
TOP 20 spordiala sportimispaikade arv; sh sisetingimustes; sh välistingimustes
Spordiobjektid: enim sportimisvõimalusi pallimängudel
Spordiregistrisse on kantud 3781 spordiob- jekti ja nende 6354 füüsilise sportimispai- ga andmed. Viimasel aastal kanti registris- se 334 uut spordiobjekti ja arhiveeriti 108 spordiobjekti. Uute spordiobjektide 713 sportimispaigast olid liikide kaupa populaar- semad orienteerumisterritooriumid (88), jõu- linnakud (65), kettagolfi pargid (53) ja korv- palliplatsid (34).
Eesti sportimispaikades saab harrastada 140 spordiala ja distsipliini. Enim levinumad on pallimängud – nii sise- kui välistingimus- tes. Vähemalt 100 sportimispaigas saab harrastada 24 spordiala.
Saalihoki
Saalijalgpall
Ujumine
Murdmaa- suusatamine
Kettagolf
Lauatennis
Sulgpall
Tervisejooks ja -kõnd
Tõstesport
Tennis
Rannavõrkpall
Jõutõstmine
Aeroobika
Kulturism ja fitness
Orienteerumine
Kergejõustik
Harrastus- võimlemine
Jalgpall
Võrkpall
Korvpall
557 327
12
365
91
0
373
437
432
3
143
353
186
186
139
146
568
136
715
352
443
488
102
0
3
369
225
1
295
171
155
705
884
727
717
534
488
475
437
435
372
368
354
295
197
187
172
157
149
146
1273
141
SISETINGIMUSTES VÄLISTINGIMUSTES
11
Saavutussport: tiitlivõistlustelt võideti rekordarv medaleid
2021. aastal võideti rahvusvahelistel tiitli- võistlustel kõikidel spordialadel kokku 191 medalit – 55 kulda, 57 hõbedat ja 79 pronksi. 23 medalit (12%) võideti olümpiakavas ole- vatelt võistlusaladelt. COVID-19 pandeemia 2021. aasta võistluskalendrit märkimisväär- selt ei mõjutanud. 2021. aastal peeti ka mõ- ned 2020. aastal ära jäänud tiitlivõistlused.
Kokku küündis rahvusvaheliste tiitlivõistlus- te medalini 218 inimest, kellest 108 jõudis poodiumile täiskasvanute hulgas. Üha enam hakkab täiskasvanute klassis edu saavutami- seks rolli mängima edukas esinemine noor- te ja juunioride tiitlivõistlustel. Kui eelmise
kümnendi alguses oli vaid 10% täiskasvanu- te medalistidest jõudnud sama saavutuseni ka nooremates vanuseklassides, siis 2021. aastaks oli see osakaal kerkinud juba 31%-ni. Seejuures kõik üheksa sportlast, kes võitsid 2021. aastal olümpiaaladelt täiskasvanute medali, olid medali saavutanud varasematel aastatel ka noorte või juunioride hulgas.
Kui vaadata ainult olümpiaalade medalivõit- jaid viimase 11 aasta jooksul, siis on olnud ainult 1 aasta, kui olümpiaalal täiskasvanute medali võitnud sportlastest vähem kui poo- led on võitnud medaleid ka eelnevalt noorte või juunioride klassides.
20212020201920182017201620152014201320122011
78 83
113
84
117
69
140
92
106
50
108
8 16 16 12
26 20
32 21 19
7
33
Aastate kaupa täiskasvanute medali saanute arv; sh noorte/juunioride medali võitjad; osakaal
10%
19% 14% 14%
22%
29% 23% 23%
18% 14%
31%
OSA KA
AL
20212020201920182017201620152014201320122011
6
11
6 7
14
10
13
7
5
9
4 7
3 4
8
7
8
4
2 0
9
67% 64%
50% 57% 57%
70% 62% 57%
40%
100%
OS AK
AA L
NO OR
ED /
JU UN
IO RI
D KO
KK U
NO OR
ED /
JU UN
IO RI
D KO
KK U
Medalid võistlustelt Aastate kaupa täiskasvanute medali saanute arv; sh varasematel aastatel ka noorte/juunioride hulgas medali saanute arv; osakaal
Medalid olümpiaaladelt Aastate kaupa täiskasvanute olümpiaalal medali saanute arv; sh varasematel aastatel ka noorte/juunioride hulgas medali saanute arv; osakaal
12
1.2. SPORDIVALDKONNA RAHASTAMINE
Spordiklubide tulud: eraisikute panus vähenes
Spordiklubide tulud olid 2020. aastal 136,4 miljonit eurot ja kulud 128,4 miljonit eurot. Võrreldes 2019. aastaga vähenesid tulud 3,2 ja kulud 6,9 miljonit eurot. Seega kärpis COVID-19 pandeemia küll tulusid, aga veel- gi rohkem võimaldas kokku hoida kulusid. 2021. aasta andmed selguvad 2022. aasta suvel.
Tuntavalt vähenes pandeemia ajal aga erai- sikute panus – kui 2019. aastal oli see 66,9 miljonit, siis 2020. aastal langes üksikisikute panus 57,8 miljonini. Spordiorganisatsiooni- de jätkusuutlikkust aitas säilitada riigipool- ne kriisiabi. 2021. aasta andmed selguvad 2022. aasta suvel.
Kohalike omavalitsuste toetus jätkab kasvutendentsi
Kohalikud omavalitsused eraldasid 2020. aastal spordile rekordilised 86 miljonit eurot. Kasv 3,8 miljonit eurot oli proportsionaalselt suurem kui üldise eelarvemahu tõus ja nii kerkis spordi osakaal 3,43% eelarvest. 2021. aasta andmed selguvad 2022. aasta suvel.
Investeeringud hõlmasid 25,4 miljonit eurot (29% kogumahust), taristu ülalpidamisele kulus 34,2 miljonit eurot (40%) ja toetusteks 26,4 miljonit eurot (31%). Ülalpidamiskulude kogusumma vähenes aastaga miljoni võrra. Viimati oli ülalpidamiskulude osakaal 40% või madalam aastal 2014.
Elaniku kohta panustati sporti 64,81 eurot, mis on läbi aegade parim tulemus ja näiteks kaks korda suurem kui 2011. aastal.
20202019201820172016201520142013201220112010200920082007200620052004
82 2
04 5
06
46 2
14 6
20
63 6
19 2
76
63 1
82 2
14
59 7
62 6
91
45 4
82 3
2158 8
30 8
34
58 1
94 6
61
43 6
00 8
81
43 6
97 4
23
40 7
45 9
38
48 9
34 6
8362 3
51 4
92
49 8
42 6
75
53 5
23 1
43
85 9
59 4
17
36 8
55 9
95 27
,2 9
34 ,3
2 39 ,8
2
37 ,2
46 ,5
3
34 ,9
6
30 ,4 32
,6 2
33 ,8
9
44 ,2
3
44 ,8
34 ,6
45 ,4
7 48 ,0
7
48 ,0
7
61 ,9
6 64 ,8
1
ELANIKU
KOHTA
KOV spordi rahastamine Aastate kaupa KOV spordi rahastamise kogusumma (eur) ja elaniku kohta
13
Maksulaekumine: kerkis rekordtasemele
Sporditegevusega seotud organisatsioonid maksid 2021. aastal riiklikke makse 32,0 miljonit ja tööjõumakse 21,8 miljonit eurot, olles sellega suurima osakaaluga kultuu- rivaldkond. Hoolimata COVID-19 pandee- miaperioodist kasvas riiklike maksude lae- kumine aasta jooksul 4,4 miljonit (16%) ja tööjõumaksude tasumine 4,6 miljonit (20%).
Tööjõumaksude kasvutempo 20% ületas oluliselt nii kõikide asutuste ja ettevõtete tõusu 14% kui kogu kultuurivaldkonna kas- vu 9%. Ka võrreldes pandeemiaeelse aasta 2019 näitajatega on tööjõumaksude maht kasvanud 14%. Tööjõumaksude rekordtase saavutati 2021. aasta IV kvartalis, kui spor- ditegevusega seotud organisatsioonid tasu- sid tööjõumakse 7,65 miljonit eurot.
Tööjõumaksud (miljonit eurot)
2021 IV kv
2021 III kv
2021 II kv
2021 I kv
2020 IV kv
2020 III kv
2020 II kv
2020 I kv
2019 IV kv
2019 III kv
2019 II kv
2019 I kv
7,5
5,9 6,1 6 6,1 6,3
4,3 5,5
6,5 6,7 5,5
6
5,6 5,3 5,6 5,3 6,7
4,6
5,2
5,9 6,4
4,5
4,4
4,3 3,9 4,3 4,3
4,7
3,8
4,2
4,3 4,6
3,9
23,9
20,9 19,3
20,5 19,8
23,7
15,6
20
22,2 22
18
24,9
4,5
6,6
7,7
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg kokku
-1,6% +1,7% +3,3% -31,7% +27,9% +18,2% +3,1% -17,9%
MUUTUS
+3,4% +36,4% +2,7%
+6,2% -3,4% +19,7% -34,2% +2
8,2%
+11% -0,9% -18,2%
MUUTUS KOKKU
-7,7%
+3 2,8
%
+4,2%
Sporditegevus (EMTAK 931)
Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus (EMTAK 900)
Raamutukogude, arhiivide, muuseumide jm kultuuriasutuste tegevus (EMTAK 910)
14
Stipendiumide maht: on vähenenud3
3 Analüüs on tehtud spordiga tegelevate (EMTAK-id – 93131, 93122, 93190, 93191, 93120, 93121, 85511, 93100, 93000) juriidiliste isikute lõikes, kes on MTÜ-d (äriregistrikood algab 8-ga)
Võrreldes 2020. aastaga on 2021. aastal kasvanud spordiorganisatsioonides töö- tajate arv 218 isiku võrra ehk 6,9%. Sellest suurem oli töötajate arv üksnes 2019. aas- tal. Spordiorganisatsioonide makstavad töö- tasud on suurenenud 7,8 miljoni euro võrra ehk 28,3% ja tööjõumaksud 4,1 miljoni euro võrra ehk 28,9%. Arvestades, et 2021. aastal kehtisid COVID-19 viiruse tõttu sporditege- vusele piirangud, mis ei võimaldanud spordi- klubidel aasta läbi täismahus tegutseda, on
töötasude kasv positiivne. Täpsem ülevaade perioodil 2013–2021 toimunud muutustest on esitatud allolevas graafikus.
Tõenäoliselt on ühed töötasu kasvu põhju- sed alates 1. märtsist 2020 kehtivad uued sportlaste töötasustamise põhimõtted ning sportlasetoetuse maksmise võimalus miini- mumpalgaga töölepingu puhul. Teine oluline tegur on kindlasti kriisiabi toetus.
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Töötajate arv 1971 2352 2847 2898 3058 3307 3462 3158 3376
Stipendium (mln eur) 7,03 5,79 5,4 5 5,4 4,8 5,4 1,71
Töötasu (mln eur) 11,23 14,05 18,58 20,89 23,9 27,2 30,4 27,6 35,4
Tööjõumaksud (mln eur) 6,02 7,61 9,86 11,09 12,7 13,8 15,5 14,2 18,3
Sportlasetoetuse loomine on ennast õigustanud
Spordiseaduse muutmine on alates 2020. aastast toonud kaasa selguse sportlaste ta- sustamisel ning maksuvabad stipendiumid on vähenenud. Samas on oluliselt suurene- nud sportlastega sõlmitud töölepingute hulk ja neile makstud töötasud.
Võrreldes varem kehtinud korraga on ala- tes 2020. aastast stipendiumide maksmine sportlastele vähenenud suurusjärgus üle 2 miljoni euro. Samas 2021. aastal on stipen- diumide maksmine võrreldes 2020. aastaga kasvanud 665 000 eurot ja seda peamiselt saajate arvu kasvuga seotult (+ 160 isikut,
2016 2017 2018 2019 2020 2021
Sportlasestipendiumide kogumaht (eur)
3 806 176 4 149 544 4 286 195 4 511 322 1 740 374 2 405 555
15
s.o 24,5%). See viitab asjaolule, et teadmi- ne on levinud ning sportlaste tasustamise võimalust kasutatakse üha rohkem. Samas võis stipendiumide maksmise vähenemise- le mõju avaldada ka COVID-19 ja selle leviku takistamiseks kehtestatud piirangud.
Lisaks stipendiumidele on 2021. aastal makstud valdkonnas toetust 286 sportlase- le u 2 miljonit eurot. Toetuste maksmine on võrreldes 2020. aastaga kasvanud 761 000 eurot ning toetuse saajate arv on kasvanud 77 võrra. Seega ka selle meetme kasutamine laieneb jõudsalt, mis toob kaasa maksutulu kasvu. Järgnev tabel näitab, et suurima osa
tervikust moodustab sportlaste tasustami- sest siiski töötasu ning ka selle osa on 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga suurenenud.
2021. aastal on võimalikke stipendiumite ja sportlasetoetuste väärkasutusi oluliselt vä- hem kui 2020. aastal. Maksu- ja Tolliamet on tuvastanud sportlasetoetuste maksmise ilma spordiseaduses sätestatud tingimusi täitmata vaid kuue spordiorganisatsiooni puhul. Ka see näitaja iseloomustab, et 2020. aastast rakendatav sportlaste tasustamise süsteem toimib hästi.
TÖÖTASU SPORTLASETOETUS SPORTLASESTIPENDIUM
Saajate arv
Makstud töötasu (mln eur)
Saajate arv
Summa (mln eur)
Saajate arv
Summa (mln eur)
2020 346 1,79 209 1,22 654 1,74
2021 524 3,3 286 1,98 814 2,4
Keskmised töötasud spordiorganisatsioonides
Paremal asuv tabel annab ülevaate spordi- valdkonna organisatsioonide keskmistest töötasu väljamaksetest. Kuna andmeid töökoormusest Töötajate registrisse ei si- sestata, siis ei ole võimalik väljamakstud summasid teisendada täistööajale. Võrrel- des 2020. aastaga on keskmine töötasu spordivaldkonnas tervikuna vähenenud. Keskmine töötasu on kasvanud spordiala- liitudes ja spordikoolides. Teistes gruppi- des on tasu langenud.
2019 2020 2021
SPORT KOKKU 847 830 787
Spordialaliidud 993 1012 1073
Kõik spordiklubid4 790 767 727
Ainult MTÜ vormis spordiklubid
855 831 783
Spordikoolid 893 878 965
Aeroobika ja jõusaalide teenust pakkuvad spordiklubid5
719 698 567
4 EMTAK kood 9312 või 93121 (sealhulgas AS, OÜ ja MTÜ)
5 EMTAK kood 93131 (sealhulgas AS, OÜ ja MTÜ)
16
Kultuuriministeeriumi toetused: on kasvanud
Kultuuriministeeriumi 2021. aasta eelarvest eraldati spordivaldkonnale kokku 55,5 miljo- nit eurot, millest 33 miljonit spordiorganisat- sioonidele tegevus- ja projektitoetusteks, 17 miljonit spordiobjektide investeeringuteks ja 5,5 miljonit eurot kriisiabi toetusteks. Ku- nagi varem ei ole Kultuuriministeeriumi eel- arvest sporti nii palju ühel aastal toetatud.
Võrreldes 2020. aastaga suurenesid enim järgmised toetused: • ühekordsed investeeringud kohalike
omavalitsuste spordiobjektidesse 5,0 miljon eurot;
• kriisiabi toetused valdkonnale 3,1 miljo- nilt 5,5 miljoni euroni;
• rahvusvaheliste võistluste Eestis korral- damise toetus kasvas 3,9 miljonilt 6,0 miljoni euroni (sh võrkpalli meeste 2021. aasta Euroopa meistrivõistluste alagru- piturniiri korraldamise toetus 0,5 miljonilt 1,0 miljoni euroni ning autoralli maailma-
meistrivõistluste etapi Rally Estonia kor- raldamise toetus 2,0 miljonilt 2,5 miljoni euroni);
• treenerite tööjõukulu toetus kasvas 7,25 miljonilt 7,75 miljoni euroni.
Suuremad tegevus- ja projektitoetused Kul- tuuriministeeriumi eelarvest 2021. aastal olid: • toetused Eesti Olümpiakomiteele ja um-
bes 50-le spordialaliidule saavutusspor- di arendamiseks – 13,1 miljonit eurot;
• treenerite tööjõukulu toetus spordiorga- nisatsioonidele – 7,75 miljonit eurot;
• toetused rahvusvaheliste võistluste kor- raldamiseks Eestis (v.a Rally Estonia) – 3,5 miljonit eurot;
• toetus autoralli maailmameistrivõistlus- te sarja etapi Rally Estonia korraldami- seks – 2,5 miljonit eurot;
• toetused liikumisharrastuse katusorga- nisatsioonidele – 1,1 miljonit eurot.
Suuremad investeeringud Kultuuriministee- riumi eelarvest 2021. aastal olid: • multifunktsionaalsete jalgpalli sisehalli-
de ehitamine – 6,0 miljonit eurot; • Kääriku Spordikeskuse arendamine – 3,4
miljonit eurot; • Kohtla-Järve spordikeskuse renoveerimi-
ne – 2,8 miljonit eurot; • Hiiumaa Spordikeskuse ehitamine – 1,8
miljonit eurot; • regionaalsete tervisespordikeskuste
arendamine - 0,6 miljonit eurot. Eraldatud tegevus- ja projektitoetused erine- vate rühmade lõikes aastatel 2017–2021 on kajastatud järgmises tabelis:
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
11.6
10.4
11.8
15.3
21.7
16.7
24.7
37.3
45.5
55.5
Toetus (mln eur)
17
2017 2018 2019 2020 2021
Spordialaliidud ja Eesti Olümpiakomitee 6,0 6,3 10,86 12,66 13,16
Treenerite tööjõukulu toetus 4,5 6,0 7,1 7,3 7,8
Rahvusvaheliste võistluste korraldamine 0,3 1,6 2,7 3,9 6,0
Jõulumäe ja Tehvandi tegevustoetused 1,3 1,4 1,6 1,6 1,7
Riigikogu otsetoetused 0,2 0,2 0,9 0,7 1,1
Muud tegevustoetused 2,1 2,2 3,07 3,2 3,3
Kriisiabi toetused 3,1 5,5
KOKKU 14,4 17,7 26,1 32,4 38,5
6 3,2 mln on hasartmängumaksu raha, mida varem eraldas spordialaliitudele ja Eesti Olümpiakomiteele Hasartmängu- maksu Nõukogu. 7 Alates 2019. aastast toetatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest Eesti Paralümpiakomiteed ja Eesti Eriolümpia Ühen- dust (2019. aastal 0,8 mln euroga ja alates 2020. aastast 1,0 mln euroga) 8 Tõusust 3,0 miljonit eurot on riigi toetus Team Estonia projektile.
Eeltoodud tabeli kohaselt on aastatel 2017–2021 kõige enam tegevus- ja projek- titoetustest kasvanud rahvusvaheliste võist- luste korraldamise toetused (0,3 miljonilt 6,0 miljoni euroni ehk 19 korda). Toetused spordialaliitudele ja Eesti Olümpiakomitee- le on kasvanud 3,9 miljonit8 eurot ehk 65% (ei sisalda 3,2 miljoni euro ümbertõstmist Hasartmängumaksu Nõukogult Kultuurimi- nisteeriumile). Treenerite tööjõukulu toetus on tõusnud 3,3 miljonit eurot ehk 73%. Muud tegevustoetused on kasvanud viie aastaga küll 1,2 miljonit eurot, aga suure osa sellest tõusust (1,0 miljonit eurot) moodustab puue- tega inimeste spordikatusorganisatsioonide toomine alates 2019. aastast Sotsiaalminis-
teeriumi valitsemisalast Kultuuriministeeriu- mi valitsemisalasse.
Investeeringutoetused on kasvanud viie aas- taga 14,7 miljoni euro võrra, millest suurema osa moodustavad multifunktsionaalsed jalgpallihallid ja Kääriku Spordikeskuse aren- damine. Kohalike omavalitsuste spordiob- jektidesse on riik investeerinud aastate lõi- kes ebaühtlaselt ning investeerimine sõltub riigieelarve võimalustest. Muude investee- ringute all on kajastatud ka investeeringud Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA-sse ja Tehvandi Spordikeskuse SA-sse (v.a Kääriku Spordikeskusesse).
2017 2018 2019 2020 2021
Multifunktsionaalsed jalgpallihallid 6,0 6,0
Kääriku Spordikeskus 3,8 3,0 4,6 3,4
KOV objektide investeeringud 0,1 0,1 3,0 0,0 5,5
Muud Investeeringud 2,2 3,1 5,2 2,5 2,1
KOKKU 2,3 7,0 11,2 13,1 17,0
182TEGEVUSED LIIKUMISHARRASTUSE EDENDAMISEKS
19
2.1. LIIKUMISHARRASTUSE KONTSEPTSIOON
9 Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna valitsuse moodustamise kokkulepe ja valitsusliidu koostööleping aasta- teks 2021–2023. https://valitsus.ee/media/3742/download 10 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemi- se-alused/tegevusprogramm
Vabariigi Valitsus on seadnud inimeste ter- vise järgmiste aastate üheks prioriteediks. Nii koalitsioonileppes9 kui Vabariigi Valitsu- se tegevusprogrammis10 on kirjeldatud, et eesmärk on inimeste tervena elatud aastate arvu tõstmine ja tervislike eluviiside eden- damine valdkonda täiendavate ressursside suunamise kaudu.
Kultuuriministeeriumi eestvedamisel koos- tati 2021. aasta kevadel koostöös spordi- valdkonna ekspertide ja teiste ministeeriu- mitega liikumisharrastuse kontseptsioon, mille valmimine oli ühtlasi ka Vabariigi Va- litsuse tegevusprogrammi üks lubadustest. Kontseptsioon kirjeldab liikumisharrastuse valdkonna hetkeseisu, suurimaid kitsaskohti ning vajalikke arengusuundi. Liikumisharras- tus on üks osa elanikkonna üldisest liiku- misaktiivsusest (st need on omavahel väga lähedalt seotud), mistõttu käsitleb kontsept- sioon lisaks liikumisharrastusele üldist ke- halist aktiivsust soodustavaid või takistavad tegureid ja toob välja peamised kokkupuute- punktid teiste valdkondadega.
Kuigi liikumisharrastus ja liikumisaktiivsus on väga laiad mõisted, ei kajasta nimeta- tud kontseptsioon kõiki sellega seonduvaid aspekte. See toob välja olulisemad suunad, mida Kultuuriministeeriumil on võimalik mõ- jutada või mis on valdkonna edendamise seisukohast olulised, kuid sõltuvad teistest osapooltest. Paljud sektorid panustavad lii- kumisharrastuse edendamisse, kuid kont- septsioon keskendub eelkõige Kultuurimi- nisteeriumi pädevuses olevate lahenduste
leidmisele. Vabariigi Valitsus on kontsept- siooni küll heaks kiitnud, kuid sellest ole- nemata ei ole dokument lõplik – ellu saab viia ka muid olulisi tegevusi, mida kontsept- sioonis nimetatud ei ole, kuid mis aitavad lii- kumisharrastuse edendamisse panustada. Kontseptsioonis kirjeldatud lisategevuste rakendamine, milleks on vaja lisaressurssi, sõltub riigieelarveliste vahendite olemas- olust.
Liikumisharrastuse edendamise peamised kitsaskohad ja võimalikud lahendused
• Kui tippspordi edendamisel on riigile peamine partner Eesti Olümpiakomitee, siis liikumisharrastuse kontekstis on rii- gil palju erinevaid partnereid – kokku üle 20, kellega vähemal või rohkemal määral tehakse liikumisharrastuse arendamise eesmärgil koostööd. Olukorras, kus os- kusteave on hajutatud ja keskne vaade tegevuste planeerimiseks, rakendami- seks ja hindamiseks puudub, on keeru- line süsteemselt ja tulemuslikult vald- konda edendada. 2021. aasta sügisel toimunud riigieelarve läbirääkimiste tule- musena tõusis liikumisharrastuse eden- damiseks mõeldud baasrahastus 600 000 euro võrra, mille abil on võimalik ellu viia liikumisharrastuse reformi olulisimat osa – tõhustada liikumisharrastuse stra- teegilist juhtimist ehk aidata valdkonnas luua pikem plaan ja panustada selle ellu- viimisse.
20
• Praegustesse liikumisharrastuse tege- vustesse suudetakse kaasata natuke rohkem kui 1/3 elanikkonnast. Selleks, et sihtgrupp oleks laiem, on vaja tegevuste hulka mitmekesistada ja suurendada.
• Projektipõhiste liikumisharrastuse üri- tuste korraldamiseks on praegu kolm korda vähem raha kui nõudlust selleks. Kujundades Kultuurkapitali spordi ja ke- hakultuuri sihtkapitali ümber peamiselt liikumisharrastuse projekte toetavaks sihtkapitaliks, võimaldab see oluliselt rohkem toetada praegu juba hästi toi- mivaid tegevusi. Selleks oleks tarvis suurendada Team Estonia rahastust u 1 mln euro võrra, et spordi ja kehakultuuri sihtkapitalist ei peaks enam tippsporti rahastama ning sellest vabaneva raha saaks suunata liikumisharrastuse eden- damiseks.
• Tulevikku arvestades on kõige olulisem tõsta laste liikumisaktiivsust ja tekitada liikumisrõõmu. Praegu liiguvad lapsed liiga vähe. See mõjub halvasti nende ter- visele ja vähendab oluliselt võimalust, et nad harrastaksid aktiivset eluviisi ka täis- kasvanuna. Süstemaatilise tegevusega peab alustama juba lasteaiast. Laste liikumisaktiivsuse tõstmiseks on lõpu- sirgel näiteks kehalise kasvatuse tunni muutmine liikumisõpetuseks. Lisaks on ekspertide hinnangul vajalik rakendada kõikides kooliastmetes Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtteid ning algatada projek- te, mis pakuvad enamatele kooliõpilas- tele võimalust endale sobivaid spordiala- sid harrastada.
• Erivajadustega inimesi ei kaasata lii- kumisharrastusse praegu piisavalt. On palju takistusi, miks nad endale sobiliku liikumisharrastusega tegeleda ei saa. Enamikke probleeme saab lahendada parema ruumiplaneerimise, teenuste di- sainimise ja ühiskondlike hoiakute muu- tumisega. Valdkondadeüleselt on vaja tegutseda selle nimel, et erivajadustega inimesed saaksid võimalikult palju osa kõikidest ühiskonna tegevustest.
viimase 12 kuu jooksul on tervisespordiüritustel osalejana kaasa löönud kõikidest elanikest %
mõnel korral osalenute %
sagedamini kui mõnel korral %
14
12
2
21
• Aina enam inimesi vajab nõustamist lii- kumise olulisuse ja selle turvalise har- rastamise võimaluste kohta. Liikumis- nõustamine peaks olema tervishoiu osa ja kaetud ka koolis toimuva liikumisõpe- tuse raames, et ennetada terviseprob- leemide tekkimist või nende süvenemist võimalikult vara.
• Enamik inimese liikumisaktiivsusest tu- leb igapäevaliikumisest – liikumine tööle, kooli, poodi jne. Kui seda kõike tehakse autoga, uksest ukseni, väheneb keha- line aktiivsus sedavõrd, et see muutub tervisele ohtlikuks. Heas korras ja kõigi inimgruppide vajadustega arvestav ta- ristu on üks põhieeldusi, et inimesed va- liksid passiivsete liikumisviiside asemel aktiivsed tervist toetavad liikumisviisid. Liikuma kutsuv ja liikumist võimaldav keskkond peaks olema iga uue rajatava ja renoveeritava hoone kohustuslik osa.
• Liikuvale eluviisile on palju alternatiive. Kui seda ei ole tehtud lihtsaks ja atrak- tiivseks, valitakse teised vaba aja veet- mise võimalused. Seetõttu peab endi- selt tegelema sporditaristu loomise ja uuendamisega. Heas korras tervisera- jad, spordikompleksid ja välispordivälja- kud on näidanud, et meelitavad inimesi senisest rohkem liikuma ning seepärast tuleb taristusse investeerimist jätkata.
• Inimene veedab suure osa oma elust tööl. Kuna töökohad nõuavad aina vä- hem liikumist, väheneb igapäevane ke- haline aktiivsus veelgi. Seepärast on seal vaja soodustada süstemaatilist liikumist, et töölkäimisest ei kujuneks inimese üks suurimaid terviseriske. Arvestades, et koroonaviiruse leviku tingimustes on muutunud tavapäraseks kodus tööta- mine, suurendab see tööpäeva jooksul saadava kehaline koormus vähenemise riski veelgi, sest puudub vajadus liikuda kodust välja, et tööle minna.
• Mida vanemaks inimesed saavad, seda passiivsemaks nad kehaliselt muutuvad. Vanemaealiste tervise üks alustalasid on säilitada kehaline aktiivsus. Neile on eriti oluline, et taristu oleks sobilik ning taga- tud oleksid süsteemsed, kättesaadavad ja järjepidevad liikumist soodustavad teenused.
Madal kehaline aktiivsus ei mõjuta negatiiv- selt ainult tervishoiu- või sotsiaalvaldkon- da. Selle tõttu kannatavad nii siseturvalisus ja kaitsevõime kui pidurdub ka majanduse areng. Vajalik on valdkondadeülene süs- teemne lähenemine, et arvestada poliitika- kujundamisel liikumisaktiivsuse olulisuse- ga. Senisest enam tuleb töötada selle nimel, et ühiskond mõistaks probleemi tõsidust ning tegutseks otsustavalt, et leida problee- mile parimad võimalikud lahendused.
22
2.2. LIIKUMISUURING
Selleks, et saada eestlaste liikumisharju- muste ja neid puudutavate aspektide kohta täiendavat teavet, korraldati ajavahemikul 2021. aasta novembrist kuni 2022. aasta jaanuarini liikumisuuring. Seda tegi Kultuu- riministeeriumi tellimusel ja koostöös Tal- linna ja Tartu Ülikooliga ning Ühendusega Sport Kõigile Turu-uuringute AS.
Uuringu küsitluses uuriti täiskasvanuid (18–75-aastaseid) ning lapsi ja noori (7–17-aastaseid). Uuringu valimisse sattu- sid isikud rahvastikuregistrist tehtud juhu- valikuga ning osalemiskutse saadeti 7500 täiskasvanule ja 2500 lapsevanemale. Plaa- nitav vastajate arv oli 1500 täiskasvanut ja 500 last/noort. Laste ja noorte kohta saa- di vajalikud andmed kätte veebi teel 2021. aasta detsembri keskpaigas. Täiskasvanute andmeid koguti nii veebi- ja telefoniküsitluse kui ka vahetu vestluse teel.
Laste ja noorte andmete kogumisel kasuta- takse lisaks küsitlusele ka liikumisandureid, mis annavad nende liikumisharjumuste koh- ta objektiivse hinnangu. Lisaks näitab see, kui hästi oskavad lapsed ja noored enda harjumusi hinnata ning mil määral läheb hin- nang kokku tegelikkusega. Liikumisandurite abil kogutakse andmeid 2022. aasta keva- del.
Liikumisuuringu korraldamine on väga oluli- ne, sest seni valminud uuringutest, mis kä- sitlevad sportlikku liikumist, selle takistusi ja võimaldajaid, ei piisa, et mõista Eesti täis- kasvanute ja laste liikumiskoormust tervi- kuna ning arendada nende andmete põhjal tõenduspõhist poliitikat. Meil ei ole piisavaid andmeid paljudest aspektidest, mida nime- tatud uuring vaatleb. Näiteks puuduvad and- med • töisest, transpordialasest ja olmeliikumi-
sest; • liikumisalasest motivatsioonist ja moti-
veerimatusest, hoiakutest ja väärtustest, sh eelarvamustest;
• liikumiste võimaldajatest ja takistajatest; • istumise osakaalust kodus ja tööl; • nutiseadmete mõjust liikumisele ja istu-
misele; • inimeste tajutud rahulolust tervise ja õn-
netundega; • dopinguainete tarvitamise levikust har-
rastajate seas; • kehalise kasvatuse tundide rollist elu-
kestva liikumisharrastuse kujundamisel. Laste ja noorte andmete põhjal oli 2022. aasta veebruaris võimalik teha juba ka jä- reldusi. Maailma Terviseorganisatsioon on põhjalike teadusuuringutega määratlenud lastele tervislikuks arenguks vajaliku päe- vase liikumisaktiivsuse – keskmiselt 60 mi- nutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumist päevas. Nimetatud liikumissoovi- tustele vastavate laste hulk on Eestis väike. Uuringust selgub, et vaid veerand 7–17-aas- tastest lastest liigub piisavalt. Ligi 40% las- test täidavad 60 minuti normi neljal-viiel päeval nädalas ja 35% lastest on kehaliselt aktiivsed vaid kolmel või vähemal päeval nä- dalas. Seejuures kinnitab uuring, et liikumine on lastele loomulik tegevus – 66% on nõus väitega „Mulle meeldib vabal ajal liikuda ja trenni teha“. Kool ja vanemad saavad sellele kaasa aidata või takistada.
23
88.1%
57%
46.7%
32.6%
31.9%
28.6%
28%
14.5%
0.5%
Suhtlen sõpradega
Kõnnin ringi, jalutan
Istun
Suhtlen telefoniga sotsiaalmeedias
Õpin järgmisteks tundideks
Osalen liikumis- mängudes (näiteks kullimäng, keks, ronimine, kiikumine, tantsuvahetund)
Seisan
Osalen sportlikes mängudes (näiteks jalgpall, lauatennis)
Ei tee midagi eelnevast
72.1%
66%
62.4%
57.9%
52.3%
49.8%
21%
4.4%
1.3%
Kehalise kasvatuse tundides saame kasutada piisavalt erinevaid liikumis- ja spordivahendeid (näiteks kõikidele jagub palle, reketeid)
Ma naudin kehalise kasvatuse/liikumisõpetuse tunde
Saan kehalises kasvatuses hindeid
Üldiselt ma pingutan kehalise kasvatuse/liikumisõpetuse tundides vaatamata sellele, kas ja kuidas meid hinnatakse Minu jaoks on kehaline kasvatus/liikumisõpetus tähtis õppeaine (ma ei taha sealt puududa ega seda, et tunnid ära jääksid)
Käime kehalise kasvatuse tunde tegemas aeg-ajalt ka väljaspool kooli keskkonda
Hinne motiveerib mind kehalises kasvatuse/liikumisõpetuse tundides pingutama
Mul on tervislikel põhjustel sageli vabastus kehalise kasvatuse tundidest
Mul on muudel põhjustel sageli vabastus kehalise kasvatuse tundidest
Ehkki kehalise kasvatuse tunnis käimine sobib ena- mikule, siis tervelt 80% ei pea hindamist motivee- rivaks. Ligi kolmandik ei naudi kehalist kasvatust ja vaid pooltel õpilastest on võimalus käia väljaspool koolikeskkonda kehalise kasvatuse tundides.
Tulemused
Vahetundi seostavad õpilased peami- selt suhtlemise-kõndimisega. Aktiivselt liigub väiksem osa.
24
Liigub enamasti autoga
Liigub enamasti ühistranspordiga
Liigub enamasti lihasjõul
48.2%
23.1%
28.7%
Uuringu tulemuste lõppraport valmib hil- jemalt 2022. aasta juunis ning tulemused avaldatakse Kultuuriministeeriumi kodule- hel spordivaldkonna uuringute ja statistika rubriigis11. Uuringu tulemused on oluline sisend järgmise aasta „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ aruandesse.
11 https://kul.ee/sport-ja-liikumine/spordikorraldus/ uuringud-statistika
Kõige enam kasutatav transpordi- vahend on perekonna auto. Vaid kolmandik käib jalgsi või liigub jalgrattaga.
0.8% 4.8%
8.4% 12.7% 18.8% 18.7%
5.5%
30.3%
7 või enam korda
6 korda 5 korda 4 korda 3 korda 2 korda 1 kord Ma ei käi trennis
Kuigi ligi pooled õpilastest käivad nädalas kolm või enam korda tren- nis, ei ole see nädalase liikumisak- tiivsuse kohta piisav. Iga kolmas laps ei käi üldse trennis.
25
2.3. LIIKUMA KUTSUVA KOOLI EDU
Liikuma Kutsuv Kool on Eestis väljatööta- tud haridusuuenduse programm, mille siht on, et liikumine kujuneks koolipäeva ja koo- likultuuri loomulikuks osaks. See tugineb rahvusvahelisele teadusele, Tartu Ülikooli lii- kumislabori uuringutele ja arendustele ning programmis osalevate koolide kogemustele.
Liikuma Kutsuv Kool kutsuti ellu 2016. aas- tal ning igal aastal on projektiga liitunud üha rohkem koole. Kui näiteks 2019. aastal oli Eestis 78 liikuma kutsuvat kooli, siis 2021. aastal oli neid juba 148. Kaasatud on linna- ja maa-, tava- ja erivajadustega ning eesti- ja vene õppekeelega koolid. 2021. aastal käis liikuma kutsuvas koolis 63 000 õpilast kõi- gist maakondadest, mis moodustas kõiki- dest õpilastest 40%.
Liikuma Kutsuva Kooli projekt on toonud häid tulemusi. Kui viis aastat tagasi ei ol- nud õuevahetunnid koolides eriti levinud ja õpilased väljendasid selle kohta ka ra- hulolematust, siis 2020. aastal vastas 74% küsitluses osalenud programmiga liitunud koolidest, et õuevahetunnid toimuvad regu- laarselt. Vahetunnid on muutumas ka aktiiv- semaks – 2018. aastal olid head tingimused vahetundide aktiivseks veetmiseks vaid 1/3 koolides. Nüüd on vahetunniaega rohkem ja
tegevuste valik suurem juba 67% uuringus osalenud koolides ning peaaegu kolmandi- kus koolides on õpilased kaasatud vahetun- ni tegevuste korraldamisse.
Uuringud näitavad, et lisaks liikumisaktiiv- susele on liikumisvõimalused koolis seotud paremate õpilastevaheliste suhetega (nt klassikaaslastega saadakse hästi läbi) ja koolirõõmuga (nt enamasti minnakse koo- li hea meelega, seal tuntakse ennast häs- ti) kõigis kooliastmetes (4., 8., 11. klass) ning rohkem liikumisvõimalusi vahetunnis seostub väiksema kooliväsimusega. Üha enam kohalikke omavalitsusi toetab liiku- misvõimaluste loomist koolis – arendades koolihoovide võimalusi nii uute koolide ehi- tamisel kui ka renoveerimisel, aga ka ratta- parklate loomisel.
Liikuma Kutsuva Kooli projekt on lisaks õpi- laste rahulolule pälvinud laia õpetajate ja juhtkondade heakskiidu. Lisaks on liikumist soodustava õppekeskkonna ja -korralduse loomine koolis praeguseks jõudnud Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 üheks ülesandeks ja tegevussuunaks. See aitab koostöös spordi- ja liikumisvaldkonna- ga kaasa liikumist toetava koolikultuuri kuju- nemisele Eestis.
2016
2018
2019
2020
2021
26
2.4. HEAD ALGATUSED LIIKUMISHARRASTUSE EDENDAMISEL
Lisaks Liikuma Kutsuva Kooli eduloole on 2021. aastal ellu kutsutud teisigi uusi alga- tusi liikumisharrastuse edendamiseks. Näi- teks:
• 2020/2021. õppeaastaks lõi Eesti Koo- lispordi Liit koostöös tarkvaraettevõt- tega Loquiz uue nutimängu, mis paneb proovile õpilaste tähelepanu ja nupu- tamisoskused. Tegemist on maastiku- mänguga, kus isikliku nutiseadme GPS mõõdab läbitud distantsi ja annab mär- ku, kui aeg on ülesanne lahendada või küsimustele vastata. See on mõeldud osalejate teadmistebaasi rikastamiseks, liikumisaktiivsuse suurendamiseks ning erinevate klasside õppekavade ja faktide kordamiseks. Korraldatud on kolm erine- vat mängu - “Nuputades läbi terve maa”, “Koolipingist Olümpiani” ja “Talvevõlud”.
• 2021. aastal alustas EOK katseprojekti- ga „Sport Koolis“. Selle eesmärk on teki- tada ja hoida lastes huvi liikumise ja eri- nevate spordialade harrastamise vastu ning seeläbi suurendada nende kehalist aktiivsust. Projekti fookuses on võimali-
ke spordi ja liikumisega seotud valikõp- peainete käivitamine, mille raames kor- raldatakse ühe piirkonna koolide lastele vanusegruppide kaupa samal ajal ühised sporditunnid. Projekt annab võimaluse praktikas proovida, kuidas saavutada suurem kohustuslik sportimise maht ja säilitada kooli autonoomia, et koostada õppijate vajadusi arvestav ja valikuid ri- kastav päevakava. Katseprojektis osaleb 26 kooli.
27
• 2021. kutsus Kaitseministeerium ellu projekti „Liikuma kutsuv väeosa“, mis oma olemuselt sarnaneb Liikuma Kutsu- va Kooli põhimõtetega. Eesmärk on tõs- ta inimeste igapäevast liikumisaktiivsust erinevate tegevuste, toetava taristu ja sporditeadlikkuse suurendamise kaudu.
• 2021. aastal võeti vastu transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021– 2035, mille eesmärk on muu hulgas arendada sellist liikuvuskeskkonda ja ta- ristut, mis toetaks tervislikke ja kestlikke eluviise. Selle eeldus on läbimõeldud ja omavahel ühendatud kasutajasõbralik ning ohutu kergliiklusteede võrgustik, mis annab inimestele võimaluse üha enam kasutada aktiivseid liikumisviise ja vähendab nende sõltuvust passiivsetest liikumisviisidest.
• Mitmed spordialaliidud pakuvad nii täis- kasvanutele kui lastele tasuta treenin- guid. Sel moel kaasatakse spordist ja lii- kumisest kaugenenud inimesi kas tagasi või esimest korda aktiivse eluviisi juurde ning pakutakse lastele võimalust proovi- da erinevaid alasid, et leida enda jaoks sobivaim.
Teiste algatustega on võimalik tutvuda aru- ande lisas.
283TREENERIKOOLITUSED, TREENERIKUTSE ANDMINE JA TREENERITOETUSED
29
3.1. TREENERIKUTSE TUTVUSTAMINE
Pädevate treenerite olemasolu ja nende süs- teemne juurdekasv ulatuslikus spordialade ja liikumisharrastuse vormide valikus ning tegutsevate treenerite teadmiste ja oskuste elukestev täiendamine on peamised eeldu- sed elanike, eelkõige laste ja noorte spor- di- ja liikumisharrastuse kasvatamiseks. Pü- hendunud, koolitatud ning kutse taotlemisel oma teadmisi ja oskusi tõestanud treenerid suudavad tagada, et harrastajad treenivad korrektselt, vanuse- ja võimetekohaselt ning ohutult.
Treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteem loodi 2003. aastal. Alates 2013. aastast vastavad treenerikutsed Eesti Kutsekvali- fikatsiooni Raamistikule (EKR) ja Euroopa Kutseraamistikule (EQF). Spordi valdkonnas antakse treenerikutseid kuuel tasemel: • EKR 3 – abitreener; • EKR 4 – nooremtreener; • EKR 5 – treener; • EKR 6 – vanemtreener; • EKR 7 – meistertreener; • EKR 8 – eliittreener.
2021. aasta lõpuks oli Eestis 3990 kutsega treenerit. Aastatel 2004–2021 on treeneri- kutseid antud ja uuendatud kokku 16 144 korda. Murekoht on, et iga aasta lahkub kut- sesüsteemist 7–12% treeneritest.
3.2. TREENERIKUTSETEST LOOBUMINE
Igal aastal lisanduvad kutsesüsteemi sajad uued treenerid. See on kiiduväärne ja tree- nerkonda noorendav, samas teeb muret märkimisväärselt suur väljalangevus kutse- süsteemist, loobumine treenerikutse edasi- sest taotlemisest. Alljärgnev graafik iseloo- mustab kutseandmised uutele treenerikutse taotlejatele ja kutsesüsteemis jätkajatele aastatel 2015–2021.
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
476 521 509
874
582 642
690
318 298 272
382
313
462 482
JÄ TK
AJ AD
UU ED
Kutseandmine jätkajad ja uued treenerid
30
Kutsesüsteemi kantud treenerikutsete juur- dekasvu või kahanemist saab igal aastal tuvastada, kui jälgida kutsega treenerite ko- guarvu muutuse ja lisandunud uute kutsega treenerite arvu vahet. Viimasel seitsmel aas- tal on kutsesüsteemist igal aastal lahkunud 240–410 treenerit, mis on moodustanud enamasti 7–12% kõikidest treenerikutse- test.
Selleks, et leida peamisi põhjuseid, miks treenerikutse süsteemist pärast esimest 4-aastast perioodi lahkuti, ja saada teada, millised on olulisemad motiivid kutsesüstee- mi taaslülitumiseks, korraldas Spordikoolitu- se ja -Teabe Sihtasutus väljalangenute seas 2021. aastal küsitluse. Olulisemad põhjused treenerikutsesüsteemist väljalangemisel ja mõjurid kutse taastamiseks on esitatud all- oleval joonisel.
Kõige enam on treenerikutse loobumise põh- juseks elumuutus, ootuspäratu palk ja arva- mus, et treeneriamet ei ole piisavalt väärtus- tatud. Kutse väärtustamisega on kaudselt
seotud ka võimalus teha juhendajatööd tree- nerikutset omamata. Kõige vähem mõjutab kutsest loobumist treeneritöö leidmatus ja selle sobimatus inimesele.
Kättesaadavad koolitused, järjepidev kutse- andmise protsess, huvirühmade aktiivsus ning treeneritööd toetavad üleriigilised ja ko- halike omavalitsuste meetmed on taganud, et kutsega treenerite arv on viimastel aasta- tel kasvanud. Samuti tagab kutse jätkusuut- likkuse teadmine, et viimase seitsme aasta jooksul on 73–74% treeneritest olnud alla 50-aastased ning 87–88% alla 60-aastased. Seetõttu peame järgnevatel aastatel pööra- ma veelgi rohkem tähelepanu kahele peami- sele probleemile, millele kutsest loobunute seas tehtud küsitlus viitas – treenerikutse väärtustamisele ja treenerite palgale. Tree- nerite ja juhendajate huvi tõstmiseks treene- rikutse vastu on olulised tegurid avalikkuse ja spordiringkonna hoiakud ning riigis kehti- vad toetusmeetmed, mis aitavad väärtusta- da nii treenerikutset kui tagada ka treenerile väärika sissetuleku.
Treeneritöö ei sobi mulle, see oli vale valik
Ette tuli elumuudatus
Ma ei leidnud (ei leia) treenerina tööd
Palk ei vasta(nud) ootustele
Puudusid sobivad koolitused ja/või asjatundlik abi
Kutse taotlemise protsess on keeruline ja liiga aeganõudev
Kutseeksami sooritamine ja vajalike koolituste läbimine on kulukas
Treeneriamet ei ole piisavalt väärtustatud
Saan treeneritööd teha ka ilma kutseta (keegi ei nõua)
3%
25%
6%
20%
9%
19%
17%
16%
12%
4%
10%
10%
6%
11%
11%
14%
10%
10%
13%
5%
13%
6%
12%
10%
17%
16%
7%
13%
9%
15%
14%
14%
14%
6%
14%
18%
5%
13%
8%
14%
10%
11%
14%
12%
58%
35%
68%
35%
52%
35%
37%
33%
37%
5 – väga palju 4 – palju 3 – keskmiselt 2 – vähe 1 – väga vähe ei mõjuta üldse
Põhjused treenerikutsest loobumiseks ja kutse taastamiseks
31
3.3. TREENERIKUTSE KUI PÄDEVUSTUNNISTUSE VÄÄRTUSTAMINE
Lapsevanemate, spordiorganisatsioonide ja ühiskonna laiem huvi on, et inimesi, eelkõige lapsi ja noori, juhendaksid oskustega ja ee- tilised treenerid, kes teevad seda vanuse- ja võimetekohaselt ning ohutult. Treenerid aita- vad lisaks füüsilistele oskustele arendada ka eluks vajalikke sotsiaalseid oskuseid. Kvali- teetne spordi- ja liikumisharrastuse tegevus, mida ennekõike saavad pakkuda vastavate oskustega treenerid, aitab ennetada nii ris- kikäitumist kui ka füüsilise ja vaimse tervise probleeme, eriti laste ja noorte hulgas.
2019. aasta sügisel mõisteti ettevaatama- tuse tõttu raske kehavigastuse tekitamises süüdi ilma treeneri kutsetunnistuseta tööta- nud 23-aastane juhendaja. Ta tegi kannata- nu peal harjutust, mida oli ka ise sportlasena teinud, kuid vastava erialasekoolituseta ei teadnud, et algajale ja harrastajale võib see ohtlik olla. Ka juhtumiga tegelenud prokurör kinnitas, et kutsetunnistuse puudumine oli põhjus, miks juhendaja kohtu alla anti, sest kutsetunnistuse olemasolul oleks juhtumit käsitletud õnnetusena.
Paraku tegutseb Eestis üle 1500 kutsetun- nistuseta juhendaja, kelle treenitavad või nende vanemad ei ole mõistnud, et kutse- tunnistus tõestab inimese sobilikkust antud töö tegemiseks. Kutsestandardid sätesta- vad kutsetasemel tegutsemiseks nõuded kompetentsusele ehk oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumile töö edukaks tegemiseks. Kutse andmise kord seab haridus-taseme, koolituste läbimise ja töökogemuse eeltin- gimused valitud spordialal kutse taotlemi- seks.
Ideaalis põhineks treenerikoolitus formaa- lõppel kõrgkoolides – Tallinna Ülikoolis (edaspidi TLÜ) ja Tartu Ülikoolis (edaspidi TÜ). Arvestades nappi riiklikku tellimust ja heaoluriigile omaselt aastatega kasvanud sotsiaalset nõudlust treenerite töö järele, ei ole veel niipea võimalik nõudlust rahuldada
ainult või valdavalt kõrgkooli lõpetajate baa- sil. Seda enam, et spordiharrastajate kiire kasv ja huvirühmade aktiivsus avaldub suu- rel hulgal spordialadel ja liikumisharrastuse vormides.
See oli määrav põhjus, miks lisaks kõrgkoo- lides toimivale formaalõppele töötas EOK välja ja rakendas 2005. aastast mittefor- maalse koolitussüsteemi kolmele esime- sele treenerikutse astmele. Märksõnad on kättesaadavus, spordi üldainete ja spordia- lapõhiste teadmiste ning praktiliste oskus- te õpetamine, õppekavade ja -materjalide harmoniseeritus ning keskse andmebaasi olemasolu. Spordi üldainete kursuste korral- damist tellitakse TLÜ-lt ja TÜ-lt, erialast koo- litust korraldavad spordialaliidud. Praktika on sellise paindliku koolitusmudeli otstarbe- kust, sobivust ja suutlikkust kinnitanud – nii saavad treenerikutseks tarvilikke teadmisi ja oskusi omandada paljud huvilised. See kor- ralduslik mudel sobitub ka treenerite tööhõi- ve uuringutega, mille kohaselt 75–77%-le tegutsevatest treeneritest ei ole treeneritöö ainus, kas palgaline või vabatahtlik töökoht.
Viimasel kahel aastal on märgatavalt kasva- nud nõudlus treenerikoolituse järele ja para- nenud võimekus soovikohast koolitust pak- kuda. Koolituste pakkumise kättesaadavus on üks kahest peamisest tegurist, mis on kutseandmist positiivselt mõjutanud.
Ka TLÜ-s ja TÜ-s treenerikutset võimaldava- tel erialadel on tudengite hulk kasvanud. Sa- mas näitavad viimaste aastate tööhõiveuu- ringud, et lõpetajatest taotleb treenerikutset ja asub treeneritööle hinnanguliselt viiendik. Ilmselt tuleneb see rakendumisest suuremal koormusel õpetajatööle, samuti valikutest tööjõuturul enam väärtustatud ametite ka- suks.
Lisaks treeneri teadmistele ja oskustele tu- leb tähelepanu pöörata treeneri väärtustele
32
ja hoiakutele, mis tulenevad treenerite eeti- kakoodeksist, mis on samuti kutsestandardi osa. Praktikas on näited treenerikutse tühis- tamisest, kui treenerikutsega isikut on karis- tatud ja lastekaitseseaduse alusel välistab see karistatus töö lastega või on teda karis- tatud antidopingu- või spordieetikareeglite jämeda rikkumise eest.
Lisaks, kutseandja õigust omav EOK ja kut- seandmise protsessi koordineeriv Spordi- koolituse ja -Teabe Sihtasutus pidasid kuni 25.05.2021 toimunud Riigikohtu Põhisea- duslikkuse järelevalve kolleegiumi istungini iseenesestmõistetavaks, et treeneri kutse- tunnistust käsitletakse lisaks pädevustun- nistusele ka tegevusloana.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukoht oli, et kutsetunnistus ei ole käsitletav tegevusloana. Samuti se- dastas kolleegium, et kutsetunnistus saab olla töötamise eeltingimu¬s üksnes siis, kui selline nõue on õigusaktiga sätestatud – näiteks on eriseadusega kehtestatud tege- vusloa kohustus. Lastega töötamise keeldu omavale isikule ei saa jätta treenerikutset andmata ega seda ka kehtetuks tunnistada. Samamoodi ei anna treenerikutse andjale seda õigust spordiseadus.
Kokkuvõttes saame öelda, et treenerikutsete süsteem on hästi õnnestunud ja toimiv. EOK kui spordiliikumise katusorganisatsioonil on õigus olla kutseandja ning tõhusalt on ära kasutatud spordialaliitude oskusteave, mis on koondatud 71 tegutsevasse hindamisko- misjoni, kus kutsetaotlejate teadmisi ja os- kusi hinnatakse. Treenerikutsete olemasolu, nende kuulumine kutsekvalifikatsiooniraa- mistikku ja järjepidev tegevus kutseandmi- sel on kujunenud normaalsuseks. Meil on toimiv koolitussüsteem, mis tagab järjepide- va kutseandmise, mida toetab kvaliteetsete andmetega spordiregister ning selle treene- rite alamaandmekogu. Spordiregistri abil on kutseandmise toimingud koondatud kesk- sesse veebilahendusse.
Küll on aga probleemiks, et arvestataval määral juhendajatel, sh laste ja noorte spor- timise juhendajatel, puudub treenerikutse ning mitmed spordivaldkonnas tegutsevad organisatsioonid, k.a mitmed suuremad töö- andjad, ei väärtusta treenerikutseid. Näiteks ei arenda ega anna treenerikutseid kahek- sa EOK liikmeskonda kuuluvat spordialalii- tu. Samuti on puudlik treenerite teenuseid tarbivate isikute teadmine kutsetunnistuse tähtsusest ja vajalikkusest. Lisaks vajavad lähiajal lahendamist kaks õiguslikku küsi- must – treenerikutse omamise nõude kahe- tise tõlgendamise võimalus spordiseaduses ning treeneri kutsetunnistuse mittekäsitle- mine treeneri tegevusloana.
Treenerikutse väärtustamiseks tasuks edas- pidi kaaluda järgmist: 1) täpsustada treenerile esitatavate nõuete
sõnastust eriseaduses; 2) luua treenerite tegevusloa mõiste, sidu-
da see võimaluse korral treenerikutsega või kandega spordiregistri treenerite ala- mandmekogusse;
3) jätkata (täiendavalt) spordivaldkonna huvirühmade, k.a spordiorganisatsiooni- de ja treenerite teenuste tarbijate treene- rikutse olulisusest teavitamist;
4) kaasata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järe- levalve Ametit treeneriteenuse tarbimise küsimuste lahendamisse senisest roh- kem.
33
3.4. TREENERITELE VÄÄRILISE SISSETULEKU TAGAMINE
Küsitlusest selgunud teine peamine prob- leem on treeneritele väärilise sissetuleku tagamine. Enamik treenerite tööandjaid on eraõiguslikud organisatsioonid (ettevõtted või mittetulundusühingud), mistõttu riigi ja kohaliku omavalitsuse sekkumine treenerite palgaküsimustesse on piiratud. Peaasjali- kult saavad KOV-id ja riik seda mõjutada eri- nevate toetusmeetmete kaudu.
Näiteks 79 kohalikust omavalitsusest toe- tavad spordiorganisatsioonide tegevust 40 KOV-i, sõltuvalt seal rakendatud kutsega treeneritest. 35 KOV-i spordiorganisatsioo- nide toetamise kord eeldab toetuse saami- seks kutsega treeneri olemasolu. Paraku paljude KOV-ide spordirahastamise mudelid treenerikutsete omamist ei innusta.
Treenerite tööhõives ja tasustamises on alates 2015. aastast olnud määrava tähtsu- sega Kultuuriministeeriumi laste ja noorte treeningrühmi juhendavate kõrgema tase- me treenerite toetusmeede. Riiklik treenerite tööjõukulu toetusmeede ja seda toetavad KOV-ide toetusmeetmed on viimastel aasta- tel treenerite tasustamist ja tööhõivet mär- gatavalt parandanud. Maksu- ja Tolliameti ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse tehtud analüüsidest ilmneb selge areng tree- nerite ja juhendajate rakendamise ning ta- sustamise asjus, samuti spordiorganisat- sioonide võimekus olla korrektne tööandja ja maksude tasuja. Maksu- ja Tolliameti ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse analüüs treenerite tööhõivest on esitatud järgmisel graafikul.
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
4094 4217 4466 4469 4580 4687 4769
4966
1509 1552 1655 1664 1620 1571 1583
1621
1314 1651
2057 2350 2317 2476 2578 2685
8,79 11,61
17,75 19,86 23
26,8 30,2 31,89
3,47 4,69 7,09 7,92 9,17 10,2 11,6 12,3
32 ,1
% 39 ,1
%
46 ,1
%
52 ,6
%
50 ,6
%
52 ,8
%
54 ,1
%
54 ,1
%
Tasustatud treenerite ja juhendajate osakaal
Treenerid ja juhendajad Eesti spordiregistris
Treenereid ja juhendajaid tasustavad spordiorganisatsioonid
Töötasu saanud treenerid ja juhendajad
Treenerite ja juhendajate tööjõukulud (mln eur)
Tööjõumaksud (mln eur)
Treenerite tööhõive
34
Toetusmeetme rakendamine on mõjunud korrastavalt spordiorganisatsioonide töö- kultuurile. Kuna toetusmeetme nõueteks on töölepinguga töötavad treenerid, korrektne töötasu, maksude tasumine, riigi maksu- võlgade puudumine ning nõutud aruannete õigeaegne esitamine äriregistrile ja spordire- gistrile, on nende nõuete rikkumine kujune- nud olematuks. Paranevat maksukäitumist kinnitavad ka maksulaekumise andmed. 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
3 51
0 64
5
3 96
7 02
9
4 44
8 60
0
6 01
5 03
6
7 07
5 03
6
7 25
2 03
6
7 75
2 03
6
7 75
2 03
6
Treeneritoetused
Treeneritoetused (eur)
901 917
1 032 005 1 078 094 1 059 072
1 101 656 1 151 552
1 238 320
1 335 070
31 739
36 407 38 304 39 242 39 501
41 340 43 413 44 299
1028
1177 1225 1232
1262 1305
1404 1432
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
322
367 384 389 399 407 403 407
Toetatud organisatsioone
Tasustatud treenereid
Treenitavaid noori
Tasustatud treeningtunde
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
389.37 390 426
541
642 630 640 600
58 2.
02
58 2.
96
63 6.
77
85 0
10 00
10 20
10 20
10 20
50 ,0
%
50 ,0
%
50 ,0
%
47 ,6
%
48 ,0
%
46 ,2
%
46 ,9
%
44 ,0
%
Riigitoetuse kuluproportsioon
Täiskoormusega treeneri vähim tööjõukulu 1 kuu eest
Riigi tööjõukulu toetus ühele täiskoormusega treenerile 1 kuu eest
Täiskoormusega treenerile vähim brutotasu 1 kuu eest
778,74 780 852
1137,30
1338 1364,76 1364,76 1364,76
Treenerite töötasu
Treenerite töötasu
Treenerite tööjõukulu toetus arvudes
35
Kuigi toetusmeede on korrastanud spordior- ganisatsioonide haldus- ja maksukäitumist, parandanud oluliselt tööhõivet ning loonud kindlustunnet organisatsioonides ja treeneri- tes, oleme järjekindlalt maha jäämas algsest eesmärgist – tasustada kõrgema taseme treenereid samaväärselt kultuuritöötajatega. Kultuuriministeerium on võtnud veelgi ambit- sioonikama eesmärgi – viia laste ja noortega töötavate kõrgema kutsetasemega treeneri- te miinimumpalk võrdeliseks Eesti keskmise palgaga. Allolev graafik iseloomustab kõrge- ma kutsetasemega treenerite palgavõrdlust kultuuritöötajate ning Eesti keskmise palgaga.
Treenerite toetussüsteem on hästi õnnestu- nud. Tööjõuturul on rohkem motiveeritud ja tasustatud treenereid, kelle treeningrühma- des harjutab enam lapsi ja noori ning kellele on tagatud nõutavad sotsiaalsed garantiid. Treenerite tööjõukulude toetusmeede on sisuliselt lõpetanud treenerina töötamise maksuvabade stipendiumite eest ning toe- tusmeetme ja selle nõuete toel on oluliselt paranenud spordiorganisatsioonide töökul- tuur ja maksukäitumine.
Lisaks on treenerite tööjõukulude toetussüs- teem aidanud korrastada spordiregistri and- mestikku, millele toetuste rakendamine põ- hineb. Toetussüsteem motiveerib treenereid läbima koolitusi ja taotlema kutseid.
Küll aga ei jõua riikliku treenerite tööjõuku- lude toetussüsteemi raames eraldatavad toetussummad järgi toetustingimustele vastavate treenerite arvule ja töökoormuse kasvule. Seetõttu vahe kultuurisektori kul- tuuritöötajatele ning laulu- ja tantsupeo rüh-
majuhtidele tagatava vähima brutopalga ja Eesti keskmise palgaga aina kasvab.
Arvestades eeltoodut tuleks treeneritele vääri- lise sissetuleku tagamiseks kaaluda järgmist: 1) leida täiendavad vahendid treenerite töö-
jõukulu toetusmeetme rahastamiseks, mille abil oleks võimalik tõsta laste ja noortega töötavate kõrgema kutsetase- mega treenerite miinimumtasu;
2) luua laste ja noortega töötavatele 3. ja 4. kutsetasemega treeneritele täiendav toetusmeede, mis aitaks neil jõuda 5. kutsetasemeni;
3) teha kohalike omavalitsuste seas täien- davat teavitustööd, et nad mõistaksid kutsetunnistuse vajalikkust.
VAHEKOKKUVÕTTEKS
Treenerite kutsesüsteem on elujõuline ja va- jalik, mida näitab ka viimastel aastatel hoo- gustunud kutsetunnistuse taotlemine ja koo- litussüsteemis osalemine. Selleks, et vältida kutsega treenerite kutsesüsteemist või spor- divaldkonna tööjõuturult kadumist, oleks se- nisest enam vaja treenerikutset väärtustada ning leida täiendavaid vahendeid treeneritele väärika sissetuleku tagamiseks erinevate toe- tusmeetmete kaudu. Mõlema probleemi la- hendamiseks on väga vajalik poliitiline toetus nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Pädeva treeneri käe all treenimine ei aita saavutada mitte ainult sportlikke eesmärke, vaid lapsed ja noored omandavad sealjuures ka eluks va- jalikke oskusi, teadmisi ja väärtuseid, millel on laiem ühiskondlik ja majanduslik mõõde.
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Treeneripalk 0 582 583 637 850 1000 1020 1020 1020
Kultuuritöötaja palk 700 731 830 942 1150 1300 1300 1300 1400
Eesti keskmine palk 1005 1065 1146 1221 1310 1407 1448 1540 1628
*alates 2021. a arvestatakse kultuuritöötajate hulka ka laulu- ja tantsupeo rühmade juhendajad
Palgavõrdlus
364TEGEVUSED TIPPSPORDI EDENDAMISEKS
37
4.1. TEAM ESTONIA SPORTLASE ARENGUTEEL
Kui Team Estonia 2019. aastal loodi, nähti seda väga olulise osana sportlase arengu- teel. Sportlase arengutee noorest täiskas- vanud sportlaseks on kujundatud järgmisel joonisel koos riiklike toetusmeetmetega.
* klubi toetus * KOV-i toetus * vanemate toetus
TEAM ESTONIA SPORTLANE VÕI KOONDIS
* A-kat toetus 2500 € + 2200 €/kuus + treener 1800 €/kuus * B-kat toetus 1600 € + 1400 €/kuus + treener 1400 €/kuus * C-kat toetus 1000 €/kuus + treener 800 €/kuus * noorsportlaste toetus 3000 €/aastas + treener 1500 €/aastas * tugiteenused * täiendav Team Estonia koondiste toetus * spordialaliit
PÄÄS TEAM ESTONIASSE
AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUM VÕI KESKKOOL * Audentese spordigümnaasiumis kõik vajalik tagatud
SPORTLANE ALUSTAB KODUKLUBIS VÕI SPORDIKOOLIS
38
4.2. TEAM ESTONIA TOETAMINE
Team Estonia on 2019. aastal loodud Eesti tippspordi toetamise süsteem, mis pakub sportlasele kvaliteetseid tugiteenuseid ning konkurentsivõimelise ettevalmistuse tiitli- võistlusteks.
Team Estonia eesmärk on olümpiamängu- del ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine. Edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi maailmakaardil, toob Eesti riigi- le tuntust ning avaldab positiivset mõju meie elanikkonna sportimisele.
Team Estonia riiklik toetus oli sarnaselt 2020. aastaga 3 miljonit eurot. Kuna Tokyo olümpiamängud lükati aasta võrra edasi 2021. aastasse, oli möödunud aasta ka eel- arve jaotumises üsna sarnane 2020. aasta- ga.
Tugiteenused
Tokyo ja Pekingi OM-i sportlaste
lisatoetused
Treenerite toetuste tõus,
EADSE SA toetus, turunduskulud
C-kategooria toetused
OM-koondiste toetused
Võistkonnaalade Team Estonia
koondiste toetus
Mitteolümpiaalade Team Estonia
koondiste toetus
39 6
66 0
€
250 000 €
320 800 €
450 000 €
46 5
00 0
€
932 540 €
185 000 €
Team Estoniale riigieelarvest eraldatud 3 miljoni euro jagunemine 2021. aastal
39
Eesti Aerutamisföderatsioon
Eesti Jahtklubide Liit
Eesti Jalgratturite Liit
Eesti Judoliit
Eesti Karate Föderatsioon
Eesti Kergejõustikuliit
Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon
Eesti Laskurliit
Eesti Maadlusliit
Eesti Poksiliit
Eesti Ratsaspordi Liit
Eesti Sõudeliit
Eesti Sulgpalliliit
Eesti Suusaliit
Eesti Tõstespordiliit
Eesti Triatloni Liit
Eesti Uisuliit
Eesti Ujumisliit
Eesti Vehklemisliit
Eesti Vibuliit
MTÜ Eesti Curlingu Liit
MTÜ Eesti Võimlemisliit
39 000
86 460
60 000
87 000
30 000
130 000
150 000
85 000
143 000
22 000
30 000
70 000
32 000
270 000
77 500
25 000
62 000
67 000
180 000
28 000
105 000
15 000
5 000
30 000
35 000
20 000
5 000
80 000
35 000
10 000
40 000
5 000
5 000
30 000
22 000
43 000
5 000
10 000
25 000
10 000
5 000
5 000
30 000
10 000
Taotletud summa Määratud toetus
Jätkati nii olümpia-, mitteolümpia- kui ka pallimängualade koondiste ja sportlaste et- tevalmistuse toetamist. Kokku toetati olüm- piaaladel 14 koondist ja 58 sportlast kokku 465 000 euroga. Samas katavad määratud toetused kogu taotletud ehk vajaminevast summast ära ainult ligikaudu 25%.
40
Mitteolümpiaaladel toetati Team Estonia programmis oleva viie spordiala (autosport, motosport, male, orienteerumine ja võistlus- tants) seitset koondist ja kaht sportlast kok- ku 185 000 euroga. Kogu taotletud summast teeb see ligikaudu 60%.
Pallimängualadel toetati 46 koondist 1 382 540 euroga, millest 932 540 eurot eralda- ti Team Estonia projektist ja 450 000 eurot täiendavalt teistelt Eesti Olümpiakomitee eelarveridadelt. Taotletud summast teeb see natuke alla 50%.
Eesti Autospordi Liit
Eesti Maleliit
Eesti Orienteerumisliit
Eesti Tantsuspordi Liit
MTÜ Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon
40 000
50 000
105 000
60 000
60 000
40 000
35 000
60 000
10 000
40 000
Taotletud summa Määratud toetus
Eesti Jalgpalli Liit
Eesti Käsipalliliit
Eesti Korvpalliliit
Eesti Saalihoki Liit
Eesti Võrkpalli Liit
Eesti Jäähokiliit
480 000
493 000
1 062 500
60 000
850 000
75 000
200 000
210 000
360 000
40 000
512 540
60 000
Taotletud summa Määratud toetus
41
Teist aastat toimis Team Estonia tugitee- nuste süsteem, mis on endiselt arengujär- gus, aga teenindab üha rohkem sportlasi nii Eestis kui ka välismaal. Team Estonia sportlastel on võimalik kasutada spordiarsti ja füsioteraapia teenust, testida verenäita- jaid, uurida südame- ja liigutustega seotud näitajaid ning vajaduse korral saada kohest abi traumade korral. 2022. aastal on plaanis lisada loetelusse ka vajaduspõhine toitumis- nõustamise ja spordipsühholoogia teenus. Tugiteenuste kasutamise kasvust olümpia-, mitteolümpia- ja pallimängualade lõikes an- nab ülevaate järgmine graafik.
2021. aasta oli Eesti tippspordile väga edu- kas. Rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt või- deti rekordilised 191 medalit ning Tokyo olümpiamängudelt kaks medalit, millest üks kuld – Eesti sai sellega juurde neli uut olümpiavõitjat. Edukusele on kindlasti kaasa aidanud Eesti tippspordi toetamise süsteem Team Estonia, millega 2021. aastal ka amet- likult avalikkuse ette tuldi.
Möödunud aastal toetati teist aastat Tokyo olümpiamängude medalipretendentide et- tevalmistust. Näiteks epeenaiskond sai tänu sellele pidada enne olümpiat lisaks nii ühe välis- kui ka koduse laagri. Täiendavalt toetati 2021. aasta teises pooles ka 2022. aasta Pekingi olümpiamängude sportlaste ja koondiste ettevalmistust. Kokku eralda- ti 2020. ja 2021. aastal Tokyo ning Pekingi olümpiamängude ettevalmistuseks lisaks ligi pool miljonit eurot.
2019. aastal loodud Eesti tippspordi toeta- mise süsteem Team Estonia on esimesed tulemused juba toonud.
20 0 22
0
41 43
16 2
16 3
30 00
35 00
35 0
40 0
22 00
22 01
Olümpiaalad Mitte- olümpiaalad
Pallimängud
Sp or
tla st
e ar
v Te
en us
te a
rv
2020 2021 2020 2021 2020 2021
Tugiteenuste kasutamine
2004
2006
2008
2010
2012
2014
2016
2018
2021
3
3
2
1
2
0
1
0
2
OM medalid
42
Koolitused Team Estonia liikmetele
2021. aastal alustas Eesti Olümpiakomitee Team Estonia liikmetele erinevate spordiga seotud tähtsate teemade tutvustamist, mis puudutavad näiteks kommunikatsiooni ja toitumist. 2021. aasta teemad valiti sport- laste tagasiside põhjal. Toimunud koolitu- sed olid järgmised:
• Sportlase karjäärikõver – koolitaja Raul Rebane
• Eelarve koostamine ning investeerimise- ga alustamine – koolitaja Jaak Roosaare
• Tippsportlase toitumise alustalad, me- nüü koostamine, kehakaalu mõjutami- ne ning toidulisandid – koolitaja Kerstin Joandi
• Kuidas leida enesekindlus ning tagasi- löökidega toime tulla? – koolitaja Raimo Ülavere
• Tippsportlase kogemus: kuidas mina tagasilöökidega toime tulin? – koolitaja Marko Albert
4.3. AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUMI UUS HANKELEPING
Sportlase arenguteel on väga olulisel kohal Audentese spordigümnaasium, mis võimal- dab tõhusalt ühildada nii sportimise kui ka õppetöö. Audenteses õppimine võib olla olu- line lähtepunkt tippsportlaseks saamisel ja tulevikus Team Estoniasse pääsemisel, sest just gümnaasiumi astmes peaks sportlane tegema rahvusvahelisel tasemel esimesed tulemused, mille alusel Team Estoniasse pääseda.
Audentese spordigümnaasium tegutseb Tal- linnas ja Otepääl. Tallinnas saab treenida järgmistel põhialadel: kergejõustik, korvpall, võrkpall, käsipall, tennis, laskmine, maadlus, judo, ujumine. Lisaks kokkuleppel EOK ja alaliitudega ka muudel majavälistel aladel nagu vehklemine, triatlon, iluvõimlemine, saalihoki, võistlustants, golf jt. Otepääl tree- nivad noored murdmaasuusatajad, kahe- võistlejad, suusahüppajad, laskesuusatajad, mäesuusatajad, jalgratturid ja orienteerujad.
2021. aasta seisuga oli Audentese spordi- gümnaasiumis Tallinnas 167 õppursportlast, kellest 24 põhikooli 9. klassis ning Otepääl 45. Kui viimastel aastatel on ühele õppeko- hale laekunud avalduste arv olnud keskmi- selt kaks, siis 2021/2022. õppeaastaks lae- kus ühele kohale rekordilised neli avaldust, mis näitab nii Audentese populaarsust kui ka vajalikkust Eesti spordisüsteemis.
2020/2021. õppeaastast rakendus Auden- tese spordigümnaasiumi uus hankeleping, mis sõlmiti aastani 2035. Kui eelmise han- kelepingu perioodi teises pooles oli prob- leemiks õppursportlaste toitlustamine ning nende meditsiiniline teenindamine, siis uue lepinguga paranesid oluliselt järgmised tee- nused:
43
1) Toitlustus – tagatud on kolm põhisöögi- korda ja üks oode. Lisaks võimaldatakse toitlustust ka nädalavahetusel.
2) Sporditeenus – paranenud on spordiin- ventari kvaliteet ning olemas on eelarve- lised vahendid treeninggruppidele spet- siifilise inventari soetamiseks.
3) Spordimeditsiiniline teenindamine – suurima arenguhüppe on teinud tugitee- nused. Igale õppursportlasele on tagatud tervisekontroll/koormustest kahel korral aastas. Olemas on kohapealne tugi liht- samate raviprotseduuride tegemiseks. Tagatud on füsioterapeudi teenus.
4) Kooli arendustegevused kahese karjääri suunal – õppursportlasi arendatakse nii hariduses, spordis kui ka muudes elulis- tes valdkondades.
Kaitseväe võimalused
2021. aastal täienesid ajateenistuse spor- dirühma kriteeriumid ning edaspidi võetak- se spordirühma ka Team Estonia liikmeid. Team Estonia üks eesmärke on pakkuda sportlasele kõikvõimalikke arengut soo- dustavad teenuseid ning ajateenistus spor- dirühmas seda kindlasti ka on. 2-kuulise baaskursuse läbimise aeg, mille järel on või- malik naasta treening- ja võistlustegevusse, on võimalik planeerida perioodi, millal see ei mõjuta pikemaajaliste eesmärkide saa- vutamist. Lisaks andis kaitsevägi juurde 10 lisakohta pallimängualade sportlastele, kes täiskasvanute koondisesse ei ole veel jõud- nud, aga kes on mänginud U18 ja vanemates noortekoondises ning mängivad vähemalt Eesti meistriliigas või välismaal sarnase ta- semega liigas.
44
4.4. EESTIS KORRALDATUD RAHVUSVAHELISTE KÕRGETASEMELISTE VÕISTLUSTE TOETAMINE
Igal aastal toimub Eesti keskmiselt 45-55 kõrge sportliku tasemega rahvusvahelist võistlust. Kui 2020. aastal jäid mitmed rah- vusvahelised kõrgetasemelised võistlused ära või neid lükati edasi, siis 2021. aastal toi- musid peaaegu kõik planeeritud suuremad võistlused.
Kuna viimasel kümnendil on Eesti spordior- ganisatsioonid tõestanud ennast väga hea- de korraldajatena ning Eesti riik on rajanud rahvusvaheliste kõrge sportliku tasemega võistluse korraldamiseks taristu (näiteks Tehvandi Spordikeskus), siis pakutakse vii- mastel aastatel Eestile ka üha rohkem kõrge sportliku tasemega ja populaarsete spordi- alade rahvusvaheliste võistluste korraldami- se võimalusi, sest rahvusvahelisel tasandil ollakse veendunud, et Eesti korraldab võist- lused kvaliteetselt.
Kultuuriministeerium eraldas 2021. aastal rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks Eestis rekordilised 5,9 miljonit eurot. Veel 2017. aastal oli see summa 340 000 eurot.
Rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamise kasvu Kultuuriministeeriumi eel- arvest aastatel 2017–2021 iseloomustab allolev graafik.
Viimastel aastatel on kõrge sportliku tase- mega rahvusvaheliste spordivõistluste kor- raldamise toetused kasvanud, sest alates 2018. aastast lisandus Kultuuriministeeriu- misse suursündmuste taotlusvoor ning aas- tatel 2019–2021 on Vabariigi Valitsus teinud eriotsuse kolme spordisündmuse toetami- seks Vabariigi Valitsuse reservist.
Nendeks spordisündmusteks on olnud: Ral- ly Estonia ja võrkpalli meeste ning naiste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ala- grupiturniiri korraldamine vastavalt 2021. ja 2023. aastal.
Sellised rahvusvahelised üritused omavad suurt potentsiaali Eesti kui turismi sihtriigi tutvustamisel erinevates kommunikatsiooni kanalites (televisioon, veebiülekanded, sot- siaalmeedia), pikaajalisemat mõju riigi ma- jandusele, aga toovad siia ka koheselt täien- davat raha välismaalt.
Lisaks majanduslikule mõjule, Eesti tutvus- tamisele ja tavapärasest suuremale mee- diakajastusele on kõrge sportliku tasemega rahvusvahelistel võistlustel veel ka muuhul- gas järgmised mõjud: Eesti inimestel on või- malik lähemalt näha maailma tippsportlasi, tõuseb noorte motivatsioon treenimiseks
2017 2018 2019 2020 2021
34 0
00 0
55 0
00 0
80 0
00 0
81 4
67 2
69 9
46 31 09
3 50
0
97 0
00 0
61 0
00 0
1 78
5 36
8
98 0
00 0
2 00
2 03
0
2 39
5 56
1
50 0
00 0 1
00 0
00 0
KuM väike taotlusvoor KuM suursündmuste taotlusvoor
Rally Estonia
Võrkpalli EM finaalturniir
spordiürituste l
Rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine
45
ja tippsportlaseks saamiseks, suureneb ini- meste soov olla kehaliselt aktiivne, tõuseb spordiorganisatsioonide võimekus.
2021. aastal eraldati suuremad toetused järgmistele võistlustele: 1) Rally Estonia 2 395 561 eurot; 2) Meeste võrkpalli Euroopa meistrivõist-
luste finaalturniiri alagrupiturniir 1 000 000 eurot;
3) Ironman Tallinn 495 945 eurot; 4) Kergejõustiku U20 Euroopa meistrivõist-
lused 290 000 eurot; 5) Kergejõustiku U23 Euroopa meistrivõist-
lused 250 000 eurot. Taotlusvoorust, millest toetuse eraldami- ne on otseselt seotud üritusega kaasneva majandusliku mõjuga, toetati 2021. aastal kokku kuut võistlust summas 1,35 miljonit eurot. Nende sündmustega laekus riigile täiendavalt välismaalt saabunud osalejate ja pealtvaatajate kulutustena ning rahvusvahe- liste organisatsioonide toetusena 11,5–14,5
miljonit eurot, millelt maksti riigile käibemak- su 1,6–2 miljonit eurot. Keskmiselt laekus käibemaksu riigile 1,33 korda rohkem, kui oli riiklik toetus. Seega on meede riigieelarvele positiivse mõjuga. Täpsem ülevaade on esi- tatud allolevas tabelis.
Kuna suursündmuste taotlusvoorust taotle- mine toimub jooksvalt, siis on sellest voo- rust võimalik toetada ka neid võistlusi, mille korraldusõigus saadakse lühikese ettetea- tamise ajaga, kuid millel on oluline majan- duslik mõju. Selliseks võistluseks oli näiteks kergejõustiku U23 Euroopa meistrivõistlu- sed, mille korraldusõigus anti Eestile 2021. aasta mais, aga võistlus toimus juba 2022. aasta juulis. Taotlusvoorust toetati nimeta- tud võistlust 250 000 euroga. Eesti Konjunk- tuuriinstituudi poolt läbiviidud majandusliku mõju analüüsi kohaselt tõi võistlus Eesti rii- gile täiendavalt 2,75 miljonit eurot välisraha, millelt käibemaksu laekus riigile 371 000 eu- rot ehk 1,5 korda rohkem kui riigi eraldatud toetus.
Riiki laekunud raha (mln eur)
Käibemaks riigile laekunud rahalt (eur)
Lõplik toetuse summa
Maksutulu/ eraldatud toetus
IRONMAN Tallinn 2021 3,7 kuni 4,8 553 000 kuni 668 000 495 945 1,2
ORC MM 2021 avamerepurjetamises
0,8 kuni 1,1 117 000 kuni 159 000 65 000 2,11
Purjelaua olümpia ette- valmistusklassi Techno293 Euroopa meistrivõistlused Tallinnas 2021
0,6 kuni 0,8 83 000 kuni 113 000 80 365 1,2
Taekwondo WT Euroopa Meistrivõistlused
1,2 kuni 1,6 174 000 kuni 231 000 169 058 1,2
Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus Tallinn 2021
2,5 kuni 3,0 346 000 kuni 396 000 250 000 1,48
Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus Tallinn 2021
2,7 kuni 3,2 362 000 kuni 426 000 290 000 1,36
KOKKU 11,5 kuni 14,5 1,6 kuni 2,0 mln 1 350 368 1,33
46
Kultuuriministeeriumi teistes rahvusvahelis- te võistluste korraldamise toetamise taot- lusvoorust toetati veel lisaks 29 võistlust kokku 810 500 euroga.
Spordivaldkond, spordivõistluste korralda- jad ja Eesti spordiorganisatsioonid on pide- vas arengus. Muutuvad nii võistluste kor- raldamise põhimõtted, tingimused kui ka võistlussüsteemid ja kasvab Eesti spordior- ganisatsioonide suutlikkus. Jätkuv areng võib kaasa tuua võimalusi korraldada lähi- tulevikus spordimaailma suurvõistlusi, mil- le korraldamine Eestis ei ole tänasel päeval võimalik.
Kodustelt tiitlivõistlustelt võidetud medalid
2021. aastal Eestis toimunud tiitlivõistlus- telt võitsid meie sportlased kokku 44 meda- lit ehk 23% kõigist Eesti sportlaste võidetud 191 medalist. Vanusegruppide lõikes võide- tud medaleid iseloomustab järgmine graafik:
4.5. VÕITLUS SPORTI OHUSTAVATE TEGURITEGA
Eesti sporti ohustavate tegurite vastast võit- lust veab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (edaspidi EADSE), kelle põhikirjaline ees- märk on edendada Eestis diskrimineerimis- vaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa dopingu kasutamise, spordivõistlustega ma- nipuleerimise, diskrimineerimise, väärkoht- lemise, ahistamise jms ennetamisele spor- dis, spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele ning muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide la- hendamisele.
Antidopingu valdkonnas jätkas EADSE 2021. aastal oma tavapäraste tegevustega – tehti 544 dopingutesti, mille hulgas ka Eestis toi- munud rahvusvaheliste tiitlivõistluste testid, ning jätkati koolitustegevusega. Kolmele Eesti sportlasele määrati dopingukaristus, kellest ühe proovivõtumenetlusega tegeles Soome Antidoping. Lisaks abistas EADSE Eesti politsei- ja piirivalveametit uuendatud karistusseadustiku § 195 (dopingukuritegu) alusel esimest korda süüdimõistetud isiku juhtumis, tehes dopingainete tuvastamise ja määratlemise ekspertiisi. EADSE tegi Kultuu- riministeeriumi toel koolitustegevuse raken- dusuuringu „Dopingutarvitamise ennetuste- gevust mõjutavad tegurid“. Uuringust selgus, et sportlased ja sportlase tugipersonal hin- dab kõrgelt kontaktõppe meetodit teadmiste omandamisel. Erinevate koolitusmeetodite mõju käsitlevatest uuringutest järeldus samu- ti, et kõige tõhusamaks peetakse traditsiooni- list kontaktõppe meetodit (klassiruumis õpe- tamine ja juhendamine). See loob võimaluse, et kuulajad saavad protsessi käigus esitada küsimusi ja tekib elav arutelu. EADSE osaleb perioodil 2021–2023 ka ühes Euroopa Lii- du ERASMUS+ projektis koos Suurbritannia, Kreeka, Portugali, Hollandi, Serbia ja Soome ülikoolidest ja terviseasutustest partnerite- ga. 2021. aastal koostas EADSE uued Eesti dopinguvastased reeglid, mille kinnitasid nii WADA kui ka EOK täitevkomitee. Lisaks tõlgi-
Noored Juuniorid Täiskasvanud
15 13 16
59
27
61 Eestis toimunud tiitlivõistluste medalid Mujal toimunud tiitlivõistluste medalid
47
ti ja toimetati WADA 2021 koodeksi ja kahek- sast uuenenud rahvusvahelisest standardist neli olulisemat.
2019. aastal EADSE tegevusvaldkondades- se lisandunud kokkuleppemängude ning väärkohtlemise vastase võitluse teemadel jätkati asutuse võimestamist ning tegevuste mitmekesistamist.
2021. aastast alates täidab EADSE Kultuu- riministeeriumiga sõlmitud halduslepingu ülesandeid, mille kohaselt kohustub EADSE täitma spordiseaduse § 111 alusel spordi- võistlustega manipuleerimise vastase riikli- ku kontaktpunkti ülesandeid. EADSE sõlmis 2021. aasta mais lepingu maailma ühe juhtiva spordiaususe lahendusi pakkuva ettevõttega Sportradar Integrity Services, et hakata jälgi- ma kihlveoturul toimuvat ja tuvastada võima- likke pettusi kodumaistel jalgpalli-, korvpalli-, käsipalli- ja võrkpallivõistlustel. Alates 2022. aasta juulist lisanduvad nimetatud spordiala- dele veel ranna- ja saalijalgpalli ning jääho- ki-, sulgpalli- ja kriketivõistlused. Septembri lõpus toimus Tallinnas ERASMUS+ projekti IntegriSport Next raames 2-päevane koolitus- seminar „Kas spordipettused on spordi si- seasi?“. Seminari korraldajad olid Eestist Po- litsei- ja Piirivalveamet ning rahvusvaheliselt CSCF Foundation for Sport Integrity. Kuulda sai nii rahvusvaheliste ekspertide (nt GLMS-i, FIFPRO, Euroopa Nõukogu ja INTERPOLi) kui ka Eesti esindajate (Politsei- ja Piirivalveame- ti, Eesti Jalgpalli Liidu, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja EADSE) ettekandeid ja soovitusi. Lisaks korraldati koolitustegevusi.
Väärkohtlemise temaatika tabas sporti 2021. aastal eriti raskelt ning selle pöörasid tähe- lepanu Valge Kaardi päeva raames ka meie tippsportlased ja teised sporditegelased. Seetõttu tuleb järgnevatel aastatel antud tee- maga veelgi enam tegeleda, et tagada, et kõi- gil oleks võimalik sporti teha ohutult ja vääri- kalt ning saada spordist positiivne kogemus. Väärkohtlemise vastaseks võitluseks andis EADSE 2021. aasta juunis välja juhendi „Spor- dipersonali käitumisjuhend laste ja noorte
väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks“ ning selle venekeelse tõlke. Dokument valmis Justiitsministeeriumi, Kul- tuuriministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Lastekaitse Liidu, Eesti Olümpiakomitee, SA Noored Olümpiale, Spordikoolituse ja -Teabe SA, Eesti Antidopin- gu ja Sporditeabe SA jt ekspertide koostöös. Lisaks osales EADSE kutsutud eksperdina mitme spordialaliidu siseses võimaliku väär- kohtlemise juhtumis. Aasta jooksul osaleti nõustamisel ja ekspertiisis 9 spordiala 11 juhtumil. Koostöös Tartu ülikooliga on saavu- tatud kokkulepe käivitada 2022. aastal vald- konna uuring, kus selgitatakse välja erinevat tüüpi väärkohtlemise kogemise sagedus ja sügavus spordis ning liikumisõpetuses.
VAHEKOKKUVÕTTEKS
2021. aasta oli Eesti tippspordile tulemus- likult hea aasta. Sellele on kaasa aidanud üha jätkusuutlikum tippspordi rahastamine ning kindlasti ka erinevate toetusmeetme- te kasutuselevõtt Covid-19 olukorras. Eesti tippspordi toetamise süsteem Team Estonia on samuti oma esimesed viljad noppinud ning tõestanud süsteemi vajalikkust Eesti tippspordis. Eesmärk on Team Estonia kau- du tagada sportlastele üha terviklikum toe- tussüsteem, mille üks põhilisemaid suundi on tugiteenuste tagamine. Vähemolulised ei ole ka teised teenused sportlase arenguteel, nagu Audentese Spordikoolis õppimise või- malus ja kaitseväe ajateenistus spordirüh- mas. Spordialaliitude toetuste taotluste põhjal on näha, et kuigi oleme tippspordi rahastamisega heal tasemel, on siiski veel palju teha, sest tagatud ei ole kaugeltki mit- te kõik vajadused. Rahvusvaheliste võistlus- te korraldamise toetamiseks on riigil olemas süsteemsed taotlusvoorud, kuid jätkuvalt on vajalik ka Vabariigi Valitsuse reservist Eestile oluliste kõrgetasemeliste võistluste korraldamise toetamine, mis rahaliste vaja- duste või taotlusvooru tingimuste tõttu tava- pärastesse taotlusvoorudesse ei sobi.
485KRIISIAEGNE TUGI SPORDILE
49
SPORT ON KRIISI AJAL SAANUD HEAD TUGE
Sarnaselt teiste valdkondadega on ka sport pidanud viimasel kahel aastal pidevalt koha- nema COVID 19 viiruse levikuga maailmas (sh Eestis) ning viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutega.
Selleks, et tagada spordiorganisatsioonide jätkusuutlikkus, on Kultuuriministeerium toetanud 2021. aastal spordivaldkonda kok- ku ligikaudu 5,5 miljoni euroga. Sellest 4,5 miljonit eraldati 2021. aasta lisaeelarvest ning 1 miljon eurot 2022. aasta alguses Va- bariigi Valitsuse reservist peamiselt aasta alguses Harjumaal ja Ida-Virumaal kehtesta- tud piirangute tõttu.
Lisaks nimetatud summadele on toetust andnud ka Haridus- ja teadusministeerium, Töötukassa ning Ettevõtluse ja Innovatsioo- ni Sihtasutus. 2021. aastal eraldati spor- divaldkonnale kokku seega üle 20 miljoni kriisiabi, mis jaguneb 790 erineva spordior- ganisatsiooni ja erasisespordiobjekti hal- daja vahel. Arvestades, et Kultuuriministee- riumi 2021. aasta spordivaldkonna eelarve oli ligi 50 miljonit eurot, on tegemist olulise täiendava toetusega valdkonnale.
Kultuuriministeeriumi kriisiabi toetused spordivaldkonnale 2021. aastal jagunesid järgmiselt:
Erasisespordiobjektide haldajad
Treenerite toetus spordiklubidele
Sportmängude meistriliigade klubid
Liikumisharrastuse ürituste korraldajad
Spordialaliidud
Rahvusvahelisi võistlusi
korraldavad spordiklubid
Muud organisatsioonid
80 9
95 0
€
762 390 €
713 218 €
806 893 €
1 330 874 €
685 558 €
373 071 €
TOETUSED KOKKU
5 481 954 €
Toetuse saajate arv
153
388
36
13
24
6
3
50
Nende toetuste eesmärk oli tagada spor- diorganisatsioonide jätkusuutlikkus ning leevendada koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju, mis ohustas spordiorganisat- sioonide toimimist. Kompenseeriti spordior- ganisatsioonide põhitegevusega seotud ku- lusid, mille katmiseks planeeritud tulud olid Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu oluliselt vähenenud. Enamikest taot- lusvoorudest eraldati toetust tagantjärele organisatsioonide tegelike vajaduste põhjal, arvestades riigieelarvelisi vahendeid.
Suurimad toetuste saajad 2021. aastal olid:
Kui võrrelda Eesti spordiregistri andmeid aastatel 2019–2021, on näha, et spordior- ganisatsioonide arvulistes näitajates ei ole 2020. ega 2021. aastal olulisi negatiivseid muutusi toimunud. Neid on ära hoidnud riik- likud kriisiabi toetused, kohalike omavalit- suste toetuste säilimine ning spordiorgani- satsioonide enda tugevus ja leidlikkus tulla toime pidevalt muutuvas keskkonnas.
KOKKU Kultuuri- ministeerium
Haridus- ja Teadus-
ministeerium Töötukassa EAS ja MKM
My Fitness AS 542 936 59 657 34 050 328 238 120 992
OÜ Kalevi Veekeskus 535 317 1 085 0 351 666 182 566
MTÜ Sportlik Eesti 484 055 484 055 0 0 0
SA Tehvandi Spordikeskus 355 186 187 793 0 167 393 0
Audentese Spordiklubi 344 745 18 890 109 100 216 755 0
Mustamäe Spa OÜ 336 645 0 0 167 917 168 728
MTÜ Spordiklubi Nord 313 043 12 795 177 840 122 407 0
MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
281 074 116 607 89 120 75 346 0
MTÜ Urban Style 275 838 0 275 838 0 0
Spordiklubi Garant 273 611 7 949 200 140 65 523 0
51
Aastate 2019 ja 2021 võrdluses on näha, et spordiklubide arv on kasvanud 6% võrra. Sa- mas ei ole oluliselt muutunud harrastajate ega noorte harrastajate arv spordiklubides. Arvandmete võrdlus näitab, et märkimis- väärselt on kasvanud kutsega treenerite arv. See on kahe aastaga kasvanud 17%, mis võib olla osaliselt tingitud ka asjaolust, et kuna Kultuuriministeeriumi kriisiabi meet- med olid suunatud üksnes kutsega treeneri- tele, tõi see kaasa inimeste soovi omandada kutse.
Kui võrrelda spordiorganisatsioonide majan- duslikke näitajaid, siis riiklike maksude lae- kumine on 2021. aasta IV kvartalis võrreldes 2020. ja 2021. aasta IV kvartaliga kasvanud. See näitab, et spordile suunatud hästi sihi- tatud kriisiabi toetused on aidanud spor- diorganisatsioonidel täita oma kohustusi nii töötajate, koostööpartnerite kui ka riigi ees. Eraisikute maksed spordiklubidele vähene- sid 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 9 miljoni euro võrra ehk ligi 13%. Arvestades, et 2020. aastal olid spordiklubid ja spor-
Spordiklubide arv Kutsega treenerite arv
2445
3405
2490
3688
2612
3990
2019
2020
2021
184 481
192 114
184 337
108 438
108 582
109 239
Harrastajate arv kokku sh noorte harrastajate arv
20 19
20 20
20 21
20 19
20 20
20 21
52
diobjektid eriolukorra ajal kahe kuu jooksul täielikult suletud, on see mõistetav, aga kui langustrend peaks jätkuma ka 2021. aastal, mõjutab see oluliselt spordiorganisatsioo- nide võimekust pakkuda täiskasvanutele ja lastele kvaliteetset teenust.
Turu-uuringute AS tegi 2020. aasta sügisel Ühendus Sport Kõigile MTÜ ja EOK tellimu- sel Eesti elanike seas küsitlusuuringu ke- halise aktiivsuse teemal. See näitas, et igal nädalal liikumisharrastusega tegelevatest inimestest 50% tegeleb liikumisharrastuse- ga peamiselt omaette, 15% omal käel koos pereliikmetega, 17% omal käel koos sõpra- de või tuttavatega ning 18% treeningrühmas, liikumisrühmas või treeneri juhendamisel. Uuring tõi veel välja, et küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul oli tervisespordiüritustel osa- lejana kaasa löönud 14% elanikest, sealjuu- res 12% mõnel korral ning 2% sagedamini. Need protsendid ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud, mistõttu spordiklubide ja -objektide sulgemine ning spordivõistlus-
te ärajäämine teatud perioodil viimase kahe aasta vältel inimeste liikumisharjumusi loo- detavasti ei mõjutanud. Täpsema vastuse annavad sellele 2022. aasta talvel tehtav Kultuuriministeeriumi tellitud liikumisaktiiv- suse uuring ning teised 2022. aastal avalda- tavad uuringud.
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus tegi 2021. aasta novembris veebiküsitluse, et saada teada, milline on COVID-19 pandee- mia tunnetuslik mõju spordiorganisatsioo- nide tegevusele. Vastuseid laekus 439. Kõikide vastanute lõikes loeti kõige enam mõjutatuks võistluste korraldamist ja võist- lustel osalemist, mõnevõrra vähem treenin- gute korraldamist. Oluliselt vähem tunnetati mõju organisatsiooni rahastamisele ning sisemisele töökorraldusele ja tegevussuut- likkusele. Küsitlusest selgus, et väiksemate (alla 20 harrastajaga) klubide tegevust on pandeemia vähem mõjutanud kui suurema- te (üle 100 harrastajaga).
53
Küsitlusele vastanud tõid esile, et kõige enam tundsid nad puudust vahetutest kontaktidest või jäid need puudulikuks. Kõikidest vastanutest tundis vahetust läbikäimisest väga suurt või suurt puu- dust ligi 55%. Rahalisest toest on väga suurt või suurt puudust tundnud 46,5%. 16,1% vastanutest märkis, et rahalisest toest on nad puudust tundnud väga vähe. Lisaks tasub eraldi välja tuua, et alla 20 harrastajaga organisatsioonide hinne rahalise toetuse puudumisele oli märkimisväärselt madalam kui üle 100 harrastajaga organisatsioonide puhul.
Kokkuvõttes võib märkida, et riiklike toe- tuste kaasabil tuli spordivaldkond 2021. aastal koroonaviiruse leviku piirangute tingimustes toime ilma suurte negatiiv- sete mõjudeta. Samas ei saa lõplikke jä- reldusi teha ühe ega kahe aasta põhjal, sest COVID-19 mõjud võivad olla pika- ajalised ning mitmeid majanduslikke ja spordispetsiifilisi mõjusid saab hinnata alles mitme aasta pärast. Spordivald- konnas on üle 3000 organisatsiooni ja üle 3500 spordiobjekti – kõigil neil jäi ja jääb ka edaspidi koroonaviiruse tõttu saamata tulu nii toetajatelt kui ka erai- sikutelt. Rahastamisega seotud eba- kindlus püsib ka järgnevatel aastatel. Tõenäoliselt ei tule niipea tagasi aastate 2018 ja 2019 seis, kui liikumisharrastu- se üritustel osalejate ja spordivõistluste pealtvaatajate arv oli suurem kui kunagi varem. Järgmiste aastate märksõnad on organisatsioonide jaoks kohanemine uue olukorraga ja uute lahenduste leid- mine ning eraisikute jaoks nii enda kui ka oma laste sportimisharjumuste taas- tamine ja järjepidevuse hoidmine.
182 111 76 31 39
194 102 79 34 30
232 73 60 21 53
114 108 118 48 51
144 78 110 39 68
Treeningute korraldamine
Organisatsiooni rahastamine
Sisemine töökorraldus ja
tegevussuutlikkus
Võistluste korraldamine
Võistlustel osalemine
5 = väga palju .... 1= väga vähe
86 90 113 83 59
122 110 97 51 49
116 86 106 56 70
36 16 29 11 75
Piirangute selgitustest
Vahetutest kontaktidest
Rahalisest toetusest
Millestki muust
Küsimus: Kuidas on COVID-19 pandeemia ja sellest tulenevad piirangud mõjutanud Teie tegevusi?
Küsimus: Millest olete pandeemia tingimustes kõige rohkem puudust tundnud?
546VAADE TULEVIKKU
55
„Sport 2030“ sätestab visiooni, et aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja keha- line tasakaal ning heaolu Põhjamaade tase- mele. Samuti, et Eestis on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu. Aastatel 2020 ja 2021 on spordivaldkonna fookus sarnaselt teiste valdkondadega olnud peamiselt COVID-19 viiruse leviku piiramisel ja kohanemisel. Samal ajal viidi avaliku sektori ja spordior- ganisatsioonide koostöös ellu ka mitmeid tegevusi „Sport 2030“ laiemate eesmärkide saavutamise poole püüdlemisel. Selleks, et aastaks 2030 saavutada dokumendis sõ- nastatud visioon ja eesmärgid, tuleb ka järg- mistel aastatel ellu viia olulisi tegevusi spor- divaldkonnas.
Järgmistelgi aastatel on oluline inimeste kehalise aktiivsuse suurendamine igapäe- vaelus elukaare vältel. Rohkem treenereid ja treenitavaid ei tähenda tingimata rohkem terveid inimesi, kui muul ajal elustiil liiga passiivseks jääb. Liikumisharrastuse eden- damine ja spordisektori abil loodavad la- hendused terviseriskide ennetamisel on ja jäävad veel aastateks Kultuuriministeeriumi üheks peamiseks tegevussuunaks. Loomu- likult vajame toetavaid tegevusi ka teistelt valdkondadelt ja asutustelt.
2021. aastal Kultuuriministeeriumi eestve- damisel koostati liikumisharrastuse eden- damise kontseptsiooni, käivitati põhjalik liikumisuuring ning Vabariigi Valitsus tegi li- sarahastuse otsus, et tõhustada liikumishar- rastuse juhtimist, valmistada ette liikumis- reformi ja leida teaduspõhiseid lahendusi.
2023. aasta on liikumisaasta, millel on suur potentsiaal inimeste kehalise aktiivsuse edendamisel. Järgnevatel aastatel inimes- te kehalise aktiivsuse tõstmiseks suunatud tegevuste kavandamisel ja elluviimisel tuleb arvestada ka puuetega inimeste võimaluste ja vajadustega.
Liikumisharrastuse edendamiseks ja kõigile liikumisvõimaluste tasuta kättesaadavuse parandamiseks töötab Kultuuriministeerium 2022. aastal koos partneritega välja regio- naalsete tervisespordikeskuste programmi rakendamise põhimõtted aastateks 2023– 2026, et jätkata maakonna tervisespordikes- kuste arendamist. Aastatel 2019–2022 on loodud maakonda vähemalt üks keskus, kus on kunstlume tootmise võimekus ja valgus- tatud liikumisrajad. Järgmisel neljal aastal tehakse koostöös kohalike omavalitsustega järgmised sammud, et keskuste pakutavaid teenuseid ja inimeste liikumisvõimalusi mit- mekesistada.
Tippspordi tulemuslikkust mõjutab kasuta- da oleva raha hulk. Viimase kümne aastaga on Kultuuriministeeriumi spordi eelarve kas- vanud ligi viis korda – 11,6 miljonilt 55 mil- joni euroni. Arvestama peab, et see ei ole ol- nud täiendav ressurss, vaid viimase seitsme aasta jooksul on rahastamise reformi käigus oluliselt korrastatud spordi toetamise põhi- mõtteid ning varem muudest dubleerivatest kanalitest eraldatud vahendid on nüüdseks jõudnud Kultuuriministeeriumi eelarvesse.
Üks oluline spordi rahastamise reformi osa, mis vähendab nii avaliku sektori bürokraa- tiat kui ka spordiorganisatsioonide töö- koormust, ootab veel elluviimist. Selleks on
56
Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali ümberkujundamine peamiselt liikumisharrastust toetavaks avaliku sek- tori kanaliks. Selle idee rakendamiseks on vaja riigieelarvest täiendavaid vahendeid tippspordi toetamiseks Eesti Olümpiakomi- tee poolt välja töötatud rahastamissüstee- mi. Selle reformi tulemusena suureneksid oluliselt Eesti Kultuurkapitali võimalused toetada liikumisharrastust ja regionaalseid projekte, sest praegu läheb spordile ettenäh- tud sihtkapitali vahenditest enam kui pool saavutusspordi edendamiseks.
Tippspordi oluline osa on 2019. aastal käivi- tunud Team Estonia programm, mille esime- si tulemusi oleme näinud Tokyo ja Pekingi olümpiamängudel. Team Estonia programm on koostöös Eesti Olümpiakomiteega aren- damisel ning selle lähiaastate eesmärgiks on Team Estonia eelarve kahekordistamine.
Treenerite roll ühiskonnas, kus järjest enam kõneldakse füüsilisest ja vaimsest tervisest, on väga oluline. Lisaks sellele, et nende tööst sõltub Eesti tulemuslikkus saavutusspordis, on treeneritel laiem mõju just laste ja noorte tervisekäitumisele ning hoiakute, väärtuste ja erinevate oskuste kujundamisele. Mõju ulatust peegeldab asjaolu, et regulaarselt treenivad üle poole kõikidest lastest ja noor- test. Eelnevat arvestades on väga tähtis, et neid juhendaksid haritud ja eetilised treene- rid ning valitud metoodikad oleksid ohutud
ning ea- ja võimetekohased. Paraku tegut- seb spordivaldkonnas endiselt üle 1500 kut- setunnistuseta juhendaja.
Alates 2015. aastast on Kultuuriministee- riumi eesmärk olnud treeneritele väärilise tasu tagamine, mis ühtlasi motiveeriks ka kutsetaset omandama ja tõstma. Selleks sisseviidud riikliku palgatoetuse süsteemi rakendamine on olnud edukas ja töösuh- teid tuntavalt korrastav, kuid toetatavate treenerite järjepideva kasvu tingimustes on meetme täiendav rahastus olnud ebapiisav. Kultuuriministeeriumi prioriteet riigieelar- ve strateegia läbirääkimistel on endiselt, et treenerite tasu jõuaks sarnaselt õpetajatega Eesti keskmise palga tasemeni.
2022. aastal alustab hakkab Kultuuriminis- teerium üle vaatama praegu kehtivat spor- diseadust. Valdkonnaga hakatakse muu hulgas arutama, kuidas kutsetunnistuseta juhendajaid ja treenereid selgemalt eristada ning ebaeetilise käitumisega isikutelt tree- nerikutset ära võtta. Samuti analüüsitakse vajadusi või võimalusi spordivõistluste kor- raldamise nõuete muutmiseks, sest prae- gune spordivõistluste korraldamise regu- latsioon on vastu võetud 2006. aastal ning viimase 15 aastaga on oluliselt muutunud spordivõistluste korraldamine nii Eestis kui ka maailmas. Lisaks eeltoodule on teisigi teemasid, mida spordiseaduse muudatuste vajaduste väljaselgitamisel ühiselt arutada.
57
Eestis toimub igal aastal mitusada rah- vusvahelist spordivõistlust. Kuna viimasel kümnendil on Eesti spordiorganisatsioonid tõestanud ennast väga heade korraldajate- na ning Eesti riik on rajanud rahvusvaheliste kõrge sportliku tasemega võistluse korral- damiseks taristu, pakutakse Eestile üha roh- kem kõrge sportliku tasemega ja populaar- sete spordialade rahvusvaheliste võistluste korraldamise võimalusi. Rahvusvahelisel ta- sandil ollakse veendunud, et Eesti korraldab võistlused kvaliteetselt. Spordivõistlustega kaasneb nii otsene majanduslik mõju riigile kui ka Eesti kui turismi sihtriigi tutvustami- ne rahvusvahelises meedias. Sel põhjusel on oluline jätkata rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamist ning vajaduse korral leida täiendavaid vahendeid.
Sport on üks konkurentsitihedamaid vald- kondi maailmas. Selleks, et säiliks spordi usaldusväärsus ja ettearvamatus, on ka järgmistel aastatel vaja tõhusalt tegeleda probleemidega, mis puudutavad dopingu kasutamist, spordivõistlustega manipuleeri- mist või väärkohtlemist spordis. Selleks on Eesti Olümpiakomitee moodustanud Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse. Rii- gi ja spordivaldkonna koostöös on vaja suu- rendada sihtasutuse võimekust spordi usal- dusväärsuse ja ettearvamatuse tagamiseks.
2023. aasta märtsis toimuvad XV Riigikogu valimised. Erakondade valimisprogrammi- des on viimastel kordadel olnud ka spor- divaldkonna jaoks olulised teemad, nagu Team Estonia, treenerite tööjõukulu toetus või inimeste kehalise aktiivsuse tähtsus- tamine. Arvestades spordi sotsiaalset rolli ja populaarsust ühiskonnas, siis tõusevad spordi ja liikumisega seotud teemad vali- misdebattides ja leiavad tee erakondade valimisprogrammidesse. Oluline on seda teha koostöös spordivaldkonnaga, et leida parimad lahendused valdkonna kitsaskohta- dele ja tagada spordivaldkonna jätkusuutlik areng ka järgmistel aastatel.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Siseministeeriumi valitsemisala sisend spordipoliitika rakendamisest 2024 aastal | 03.02.2025 | 1 | 2-1/14-2 | Väljaminev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium |
| Spordipoliitika põhialused aastani 2030 ülevaate koostamine | 07.01.2025 | 1 | 2-1/14-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium |
| Spordipoliitika põhialused aastani 2030 ülevaate koostamine | 16.01.2024 | 358 | 2-1/52-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium |
| Spordipoliitika põhialused aastani 2030 ülevaate koostamine | 03.11.2022 | 797 | 2-1/861-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium |
| Spordipoliitika põhialused aastani 2030 ülevaate koostamine | 06.12.2021 | 1129 | 2-1/865-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium |
| Spordipoliitika põhialused aastani 2030 ülevaate koostamine | 29.10.2020 | 1532 | 2-1/991-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium |