Leping

kinnitatud sihtasutuse nõukogu poolt: 18.12.2024

SIHTASUTUS SAKALA TEATRIMAJA TEGEVUSKAVA AASTAKS 2025

ÜLDINE SA Sakala Teatrimaja tegutseb Tallinna südalinnas eesmärgiga aidata kaasa Eesti etenduskunstide arengule. Sihtasutuse halduses on ligi 3000 m2 suuruse üldpinnaga hoone, milles kaks etendussaali ning abiruumid. Hoone toimib etenduskunstide keskusena Sakala 3 Teatrimaja nime all ning rendib oma ruume turuhinnast oluliselt soodsamatel tingimustel välja etenduskunstide vallas tegutsejaile.

HETKEOLUKORD 2025. aastal jätkab teatrimaja ankurrentnikuna VAT Teater, kes kasutab ca 70% ulatuses suure saali aegadest. Ülejäänud 30% suure saali aegadest on planeeritud erinevatele etenduskunsti valla tegijatele ning neid renditakse välja võrdsetel alustel vastavalt ruumide kasutuskorras sätestatule. Teatrimaja kammersaali renditakse aastaringselt välja, vastavalt kehtivale ruumide kasutusukorrale, kõigile etenduskunstidele võrdsetel alustel.

EESMÄRGID NING TEGEVUSED Lühiajalise tegevuskava koostamisel lähtume pikemaaegsest tegevuskavast ja eesmärkidest, mis näevad ette hoone hooldamist ja jooksvat remonti ning hoone ja selle tehnosüsteemide korrashoidu ning vastavust Päästeameti, Tööinspektsiooni jt ametiasutuste regulatsioonidega. Üldiste eesmärkide all on olulisim vastamine etenduskunstide spetsiifikale ja etenduskunstnike vajadustele. Sihtasutuse sihiks on tagada hoone parim võimalik eesmärgipärane väljarentimine ning maksimaalne võimalik rakendatus. Aastal 2025 jätkab sihtasutus üldiseid tegevusi selle nimel, et hoone vastaks ajas arenevate etenduskunstide vajadustele. Alljärgnevalt loetleme olulisimad kavandatud tegevused selles vallas: 1) 2025 aastasse planeeritud suurhange etenduste läbiviimiseks vajaliku valgustuspargi uuendamiseks toob kaasa tegevused elektri- ja signaalvõrgusüsteemide kaasajastamiseks ning loob vajaduse põhjalikult üle vaadata ja süstematiseerida etendustehnika ladustamise tingimused hoones.

2) Hiljuti etendustegevusteks kasutuselevõetud kammersaal on nüüdseks populaarseks etenduspaigaks, kuid vajab jätkuvaid samme, et vastaks paremini etenduskunsti spetsiifikale. Kammersaal vajaks aastate lõikes suuremaid investeeringuid tehnosüsteemide (audio-, valguse, videovaldkonnad) arendamiseks, näitlejatele mõeldud tingimuste parandamiseks (näitlejate puhketingimused ja WC). Eelpool nimetatud tegevusi pidurdab finantsvahendite puudumine ning ka ruumipuudus, kuna kammersaali kõrval asetsevad ruumid on osaliselt antud VAT Teatri kasutusse asjade ladustamiseks. Siiski on võimalus hinnata jooksvalt etenduskunstnike vajadusi ning täpsustada plaani vastavalt. Konkreetsete lühiajaliste tegevustega sooviksime 2025 aasta jooksul parandada tingimusi kammersaalis toimuvate etenduste tehniliseks teenindamiseks. Soovime rajada publikutõusu taha eraldi poodiumi etendusi teenindavate heli- ja valguse ja videotehnikute tarvis. Vahendite olemasolul soovime lahendada publikuvalguse installatsiooniga seonduva (valgustornid või kinnitusraamid tagaseintel). Oluliseks probleemiks on etenduste ja proovide käigus tekkiv mürareostus, mis häirib teravalt kõrvalasuva Kaitseministeeriumi administratiivruume. Koostöös RKAS ja Kaitseministeeriumi haldusosakonnaga on suvehooaega planeeritud tegevused tarinditevahelise heliisolatsiooni

paigaldamiseks. 3. Hoone jooksvate remontidena on vaja keskenduda 5. korruse näitlejate garderoobidele, 5. korruse duširuumide äravoolu parandamisele, suure saali (black box) seinte värvimistele (kasvõi osaliselt vastavalt eelarve võimalustele). Lisaks selgus hiljutisest hoone katuse- ja katusekarniiside uuringust, et täiendavat tähelepanu vajavad hoone vihmaveesüsteemid. 2025. aastasse oleme kavandanud vihmaveesüsteemide puhastamise ja korrastamise. 4. Hoone lift on põhitegevuses vältimatu töövahend. Paraku on lift tugevasti amortiseerunud ja hiljuti on esinenud mitmeid kapitaalseid rikkeid. Kuna lifti juhtsüsteemid on vananenud ning tootja on meid informeerinud, et tulevikus ei ole enam võimalik tarnida vajalikke varuosasid, siis on suur vajadus lifti automaatika täielikuks renoveerimiseks. Loodame saada Kultuuriministeeriumilt vahendid vananenud lifti juhtsüsteemide ja automaatika täielikuks uuendamiseks ning nimetatud tööd 2025 aastal teostada. 5. Administratiivsetes tegevustes on 2025 aasta märksõnadeks ligipääsetavuse tagamisega seotud tegevuste planeerimine ja keskkonnahoidlike tegevuste juurutamist sündmuste korraldamisel.

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/605-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Sakala Teatrimaja (edaspidi toetuse

saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise tegevustoetuse

kasutamise lepingu (edaspidi leping).

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2025. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 23.12.2024 käskkirja nr 218 alusel, kooskõlas 2025. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingu lisad:

1.4.1. Lisa 1 − tegevuskava/arengukava;

1.4.2. Lisa 2 − tekkepõhine tulude-kulude eelarve.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.−31.12.2025 toetust summas 255 017 eurot,

millest:

2.1.1. tegevustoetus on 237 017 eurot;

2.1.2. sihtotstarbeline remondifondi toetus on 18 000 eurot;

2.2. Punktis 2.1.2 toodud remondifondi toetus on ette nähtud lifti juhtimissüsteemi ulatuslikuks

uuendamiseks.

2.3. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2025. aastal

vähemalt 1600 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema

kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev,

mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga.

2.4. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 17.01.2025.

2.5. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva

enne lepingu punktis 2.4. nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Kui toetuse saaja e-äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest ei nähtu toetuse kasutamise

sihipärasus, kohustub toetuse saaja esitama toetuse andja nõudel täiendava seletuskirja või ülevaate.

Toetuse andja teavitab toetuse saajat esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva.

3.2. Toetuse saaja esitab punktis 2.1.1. nimetatud toetuse osas toetuse andjale hiljemalt 20.01.2026 teatise

toetuse tekkepõhise kasutamise kohta 31.12.2025 seisuga. Teatis tuleb saata e-posti aadressil

[email protected].

3.3. Toetuse saaja on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande punktis 2.1.2.

sihtotstarbeliselt remondifondiks eraldatud toetuse kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab toetuse

saajat aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva.

3.4. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks

lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid või täiendavaid aruandeid,

toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise

sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.5. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse

kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja

on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.6. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse

arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja

selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

2 / 3

3.7. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata

eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja

otstarbekust. 3.8. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või

audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste

teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.4. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.5. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.6. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.7. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.5 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

3 / 3

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Marie Anett Heinsalu, [email protected], 5558

4168;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Siim Rõõmussaar, [email protected], 5552 0855. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus. 7.4. Sihtasutus Sakala Teatrimaja Siim Rõõmussaar teavitab Kultuuriministeeriumit tööalase tegevusega

teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil

[email protected].

7.5. Kultuuriministeerium tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse.

7.6. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel

kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja

kaitse seaduses sätestatust.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Sihtasutus Sakala Teatrimaja

Registrikood: 70000941 Registrikood: 90000618

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE891010220034796011

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar Siim Rõõmussaar

kantsler juhatuse liige