Leping

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/641-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (edaspidi toetuse

saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise

lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas.

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2025. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 23.12.2024 käskkirja nr 218 alusel, kooskõlas 2025. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingul on selle sõlmimisel järgmine lisa:

1.4.1. lisa 1 – rahastaja ootused.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.–31.12.2025 tegevustoetust summas 181 735

eurot.

2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 24.01.2025.

2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva

enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 26.01.2026. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav

Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust.

3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevusega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid

ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada toetuse andjale sellekohane põhjendus;

4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus

2 / 3

on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.3 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

3 / 3

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Maria-Kristiina Soomre [email protected],

6282242;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Maria Arusoo, [email protected], 56229593. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus. 7.4. Toetuse saaja teavitab Kultuuriministeeriumit tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu

õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected].

7.5. Kultuuriministeerium tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse.

7.6. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel

kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja

kaitse seaduses sätestatust.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

Registrikood: 70000941 Registrikood: 90000920

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE517700771000587454

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar Maria Arusoo

kantsler juhatuse liige

Lisa 1

Rahastaja ootused sihtasutusele Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Kultuuriministeerium peab oluliseks SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (SA KKEK) tegevust Eesti kaasaegse kujutava kunsti edendamisel kohalikul ja rahvusvahelisel tasemel, informatsiooni levitamist eesti kunsti kohta ning Eesti kaasaegse kunsti alase informatsiooni lülitamist rahvusvahelisse professionaalsesse võrgustikku, ning eraldab SA-le selleks igal aastal tegevustoetust vastavalt riigieelarves kinnitatud vahenditele. Kultuuriministeerium seab SA-le rahastamisega seotud eesmärgid ja ootused, mis tulenevad strateegiatest „Kultuuri arengukava 2021–2030“, „Eesti 2035“ ja teistest riiklikest arengukavadest. Muuhulgas võetakse eesmärkide ja ootuste seadmisel arvesse ka kunstivaldkonna arengukavas KUVA 2025 kokku lepitud suundi. Ootused väljendavad ühiselt kokku lepitud eesmärke ning on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga. Eesmärkide ja ootuste täitmiseks viib SA KKEK ellu tegevusi ning pakub kujutava kunsti valdkonnas toetavaid teenuseid vähemalt vastavalt kokku lepitud eesmärkidele, töömahule ning eelarvevõimalustele. 2025. aasta eelarves nähakse ette 2024. aastaga võrreldes 5% võrra vähendatud baasrahastus tegevuste ja töömahtude katmiseks, sealhulgas statistika kogumiseks, kunstikriitika edendamiseks ja nüüdiskunsti arhiivi aktiiveerimiseks. Vahendid eraldatakse tegevustoetuse lepinguga ning nende kasutamise üle antakse aru lepingus sätestatud korras. Rahastaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal esimesel võimalusel perioodil veebruar kuni mai, st enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse juhatuses. Rahastaja ootusi uuendatakse vajaduse korral. I EESMÄRGID 1. Kultuuriministeerium ja SA KKEK lepivad kokku järgnevates strateegilistes eesmärkides:

 SA KKEK on valdkondlik info- ja ekspertkeskus, kes arendab Eesti professionaalse kaasaegse kunsti rahvusvahelist suhtlust ja võrgustumist ning kõrgel tasemel rahvusvahelist koostööd ja infovahetust nii Eestis kui välismaal.

 SA KKEK toetab oma tegevustega Eesti kaasaegse kunsti professionaalset arengut ja nähtavust ning tutvustab Eesti kunsti rahvusvahelisel areenil.

 SA KKEK on Kultuuriministeeriumile strateegiliseks partneriks vastutades valdkondliku statistika kogumise eest sisendina teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamisel.

 SA KKEK on valdkondlikuks kompetentsikeskuseks kunstikommunikatsiooni edendamisel, kunstialase teabe vahendamisel ja levitamisel.

 SA KKEK panustab kultuurimälu hoidmisse Eesti kaasaegse kunsti arhiivi arendamise ja aktiivse kasutajatele kättesaadavaks tegemise kaudu.

2. Strateegilised lähtekohad sihtasutuse rahastamisel SA KKEK panustab strateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide „Inimene“ ja „Ühiskond“ saavutamisesse:

 Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks.

 Koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisesse. Avatud ühiskond toetab ühist väärtust loovaid muutusi ja tuleb toime riigi ja rahva ees seisvate proovikividega. Sealjuures on eesti kultuur ja kogukonnad tugevad, hoolivad ja koostöömeelsed ning inimesed kultuuriteadlikud.

Sihtasutuse tegevus toetab „Kultuuri arengukava 2021–2030“ üldeesmärki – Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus – ja nelja peaeesmärki:

 Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus.

 Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv.

 Kultuuri ja loovuse roll on ühiskonna arengus on väärtustatud.

 Eesti kultuurimälu on hoitud ja hinnatud. Lisaks panustatakse kultuuri arengukava lisas 5 ära toodud valdkondliku arengu jaoks oluliste eesmärkide saavutamisse erilise fookusega järgmistel (järjekord arengukava ülesehitusest lähtuv):

 Digikunstid on Eestis kiiresti arenev ja ühiskonda kõnetav valdkond.

 Tagatud on kultuuripärandi pikaajaline digitaalne säilitamine vastavalt standarditele.

 Kultuuril on oluline roll inimeste lõimimisel.

 Kunstiväli on terviklik süsteem, mis on hästi koordineeritud ja jätkusuutlikult rahastatud.

 Kunst on töö, mis on väärtustatud, toetatud ja tasustatud.

 Eesti kunstielu on rahvusvaheline ja maailmas nähtav.

 Kunst on meedias nähtav ja avalikkuse kunstiteadlikkus on kõrge.

 Kultuurikriitika pakub valdkonnale vajalikku peegeldust ja nähtavust. SA KKEK panustab ka kunstivaldkonna arengukava KUVA eesmärkide täitmisse. II TEGEVUSED Tegevuste indikaatorite arvutamise metoodikat, lähte- ja sihttasemeid kajastab täpsemalt mõõdikute tabel, mis uuendatakse ja kinnitatakse siinse dokumendi lisana peale eelneva aasta tulemuste seiret. 3. Tegevustoetusega rahastatud põhitegevused prioriteetsuse järjekorras SA KKEK viib eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks põhitegevusena läbi järgmised tegevused, mis on kaetud riigieelarvelise tegevustoetuse vahenditest:

3.1. Eesti kunsti tutvustamine rahvusvaheliselt, kunstialase info vahendamine ja rahvusvaheline koostöö. Välisekspertide visiitide korraldamine ja võrgustikes osalemine Eesti kunstnikele väliskoostöö võimaluste loomiseks. Võtmeindikaatorid: aktiivsete koostöölepete arv välispartneritega; SA KKEKiga seotud veebilehtede külastuste koguarv.

3.2. Eesti paviljoni komissari roll ja paviljoni projekti juhtimine Veneetsia kunstibiennaalil osalemiseks (vt p 5.1.). Seireindikaator: projekti enesehindamine 360 kraadi meetodil (koostöös Kultuuriministeeriumiga), projekti keskkonnajalajälje hindamine.

3.3. Kunstialase statistika süsteemne kogumine sisendiks poliitikakujundamisel ja valdkonna tegevuste monitoorimisel, statistika avaldamine. Tulemusindikaator: statistika esitamise tähtaegsus.

3.4. Kunstikommunikatsiooni ja -kriitika arendamine Eestis ja rahvusvaheline kunstikirjutuse ja -kommunikatsiooni alane koostöö. Tulemusindikaator: SA KKEK vahendatud Eesti kaasaegse kunsti teemaliste meediakajastuste arv. Seireindikaator: SA KKEK vahendatud Eesti kaasaegse kunsti teemaliste rahvusvaheliste kajastuste arv.

3.5. Kunstiinfo keskuse, arhiivi ja andmekogu arendamine kunstialase teabe vahendamiseks ja kunstielu dokumenteerimiseks ning nüüdiskunsti pärandi aktiveerimiseks. Tulemusindikaator: Eesti kunstnike andmebaasis kajastatud kunstnike arv. Seireindikaator: arhiivi kasutajate / päringute arv.

3.6. Välismaiste kunstiprofessionaalide ja -organisatsioonide, sh suurnäituste nõustamine ja koostöö korraldamine Eesti kunstiprofessionaalidega. Tulemusindikaator: KKEKi vahendatud Eesti kunstnike stuudiovisiitide arv. Seireindikaator: SA KKEK vahendatud Eesti kunstnike välisesinemiste arv.

4. Siht- ja kaasfinantseeringute olemasolul läbi viidavad tegevused

SA KKEK viib eespool nimetatute kõrval võimalusel läbi ka täiendavaid tegevusi, milleks kaasatakse vahendeid avalikelt ja erarahastajatelt Eestis ja välismaal. Kultuuriministeerium peab neid tegevusi oluliseks. Eelarvevõimaluste tekkimisel kaalutakse tulevikus järgmiste tegevuste rahastamist tegevustoetuse raames: 4.1. Professionaalsete kutsetega kunstivisiitide programmi väljaarendamine täisteenusena

valdkonna rahvusvahelise võrgustumise parandamiseks ja Eesti laiemaks tutvustamiseks.

4.2. Eesti kunstielu rahvusvahelistumist võimendavad tugitegevused – loengusarjade, arutelude korraldamine.

4.3. Kunstnike mentorlus ja karjäärinõustamine. 4.4. Alustavate kunstiprofessionaalide juhendamine, praktikaprogrammid. 4.5. Näituste, festivalide, kuraatoriprojektide jm sisutegevuse korraldamine, mille laiem

eesmärk on tugevdata Eesti kunsti rahvusvahelisi sidemeid ning võimestada innovaatilisi kunstipraktikaid.

4.6. Kunstiteadlikkuse tõstmine Eesti ühiskonnas meedia- ja sisuprojektide ning valdkondade ülese koostöö kaudu.

5. Toetavad teenused

5.1. SA KKEK korraldab alates 1999. aastast Kultuuriministeeriumi volitusel Eesti rahvuspaviljoni Veneetsia kunstibiennaalil, mis on olulisim riiklikul esindusel põhinev rahvusvaheline näitus. Rahvuspaviljoni korraldamist rahastab Kultuuriministeerium eraldi toetusega iga-aastaselt. SA KKEK panustab kolme töötaja tööajaga ca 18 kuu ulatuses aastas, ehk ühe paviljoni näituse kohta kokku ca 36 kuu tööajaga põhitegevuse raames. Tulemusindikaatorid: Eesti näituse külastajate arv; näituse meediakajastuste arv (sh välismeedias). Seireindikaator: kaasfinantseeringute osakaal paviljoni eelarvest.

5.2. SA KKEK annab ideekonkursi (riigihange 233729) ja sellele järgnenud

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse (riigihange 240532) tulemusena

sõlmitud lepingu alusel perioodil 01.11.2021–31.10.2026 välja rahvusvahelist

kunstiajakirja „A Shade Colder“. Ajakiri on suunatud kunstiprofessionaalidele ja levib

rahvusvaheliselt nii veebis kui teemanumbritena paberkandjal, selles kirjutavad

välismaa ja Eesti autorid Eesti kunstis aktuaalsetel teemadel. SA KKEK panustab

teenuse tagamisse lisaks hankelepingu alusel tehtavale tööle 0,5 tööaasta mahus

keskuse põhitegevuse raames. Tulemusindikaatorid: paberajakirja tiraaž; ajakirja

unikaalsete veebikülastuste arv; ajakirjas kajastatud Eesti kunstnike arv.

Seireindikaatorid: paberajakirja levipartnerite arv ja geograafiline haare;

reklaamipartnerite arv; autorite arv / mitmekesisus (päritolu põhjal).

6. Tegevuspõhimõtted 6.1. SA KKEK teeb laiapõhjalist koostööd kunstivaldkonna üleselt, väldib

tegevuste dubleerimist teiste organisatsioonidega ja võimalusel ning vajadusel ühendab jõud tulemuste võimendamiseks.

6.2. SA KKEK tasustab loovisikuid õiglaselt ja võrdsetel alustel. 6.3. SA KKEK esitab riigile auditeeritud majandusaasta aruanded tähtaegselt. 6.4. SA KKEK jälgib oma tegevuste korraldamisel säästliku arengu ja

keskkonnasäästu põhimõtteid ning mõõdab keskuse tegevuste jalajälge. 6.5. Statistika esitamiseks Kultuuriministeeriumi strateegiliste mõõdikute seireks

lepitakse eraldi kokku tähtajad ning kogutavate andmete fookus. 6.6. SA KKEK peab siinses kokkuleppes loetletud strateegilisi eesmärke silmas

kogu oma tegevuse ulatuses.

7. Ootuste täitmiseks vajalike tegevustega kaasnev töömaht Kirjeldatud tegevuste ja teenuste tagamiseks on hinnanguliselt vajalik professionaalse ettevalmistusega ja vastava kogemusega ekspertide panus 5,5 tööaasta mahus. 2025. aastal tagab ministeerium SA KKEK põhitegevuse osalise rahastamise mahus 181 735 eurot. Pooled mõistavad, et seatud eesmärkide parimaks täitmiseks oleks vajalik ellu viia täiendavaid tegevusi mahus, mille rahastamiseks puuduvad hetkel riigieelarves võimalused. 8. Rahastamise alused

 Tegevustoetust makstakse SA KKEKle riigieelarves ette nähtud mahus, lähtudes käesolevast kokkuleppest ning tegevuste prioriteetsusest ja võimalike ühe- või mitmekordsete lisaülesannete maksumusest. Vajadusel vaadatakse tegevuste prioriteetsus ja teostatavus eelarvevahendite mahus üle lepingu sõlmimise eel.

 Kokku lepitud töömahu piires peetakse eelarve kujundamisel silmas vähemalt riigi kultuuritöötaja miinimumtasu.

 Tegevuste ja teenuste elluviimisega seotud kulud, sh haldus-, lähetus- ja muud kulud tagatakse vähemalt 30% mahus tööjõukulude summast.

 Riik ega asutajad ei ole sihtasutusele taganud omatulu teenimiseks vajalikku taristut ega tööks vajalikke ruume, ootused tegevuste suhtes on mittetulunduslikud. Sihtasutus teeb kõik endast oleneva omatulu teenimiseks ja sponsortoetuste kaasamiseks ning kaasrahastajate leidmiseks – seda ulatuses, mis ei sea ohtu põhitegevuste toimumist ja kättesaadavust sihtrühmale.

 Veneetsia biennaali rahvuspaviljoniga seotud vahendid tagatakse eraldi lepinguga ning vaadatakse vajadusel üle igal teisel aastal, pidades silmas paviljoni jätkusuutlikkust ning kultuuripoliitilisi eesmärke.

 Rahvusvahelise kunstiajakirja väljaandmist reguleerib eraldi töövõtuleping nr 6- 9.1/587-1.

9. Finantseesmärgid SA majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult. Eesmärkide saavutamiseks tuleb eraldatud rahaliste vahenditega opereerida võimalikult kulutõhusalt. Keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada tulude kasvu. SA KKEK taotleb aktiivselt välisrahastust ja toetust ettevõtetelt. Tulemusliku finantsjuhtimise indikaatorid on: lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja. Seireindikaatorid on: sponsorluse osakaal eelarves; välisfondide toetuse osakaal eelarves.

10. Juhtimiskvaliteedi eesmärgid SA KKEK on kaasaegne ja avatud juhtimisega usaldusväärne organisatsioon, mis peab oluliseks tegevuste ligipääsetavust, keskkonnasäästlikkust ning võrdse kohtlemise põhimõtteid. Juhtimiskvaliteeti mõõdetakse järgmiste indikaatoritega: töötajate keskmise palga suhe kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi; infoturbe koolituse läbinud töötajate arv; koostööpartnerite rahulolu. Seireindikaatorid on: teenuste ja töökeskkonna ligipääsetavuse hindamine; tegevusaruannete korrapärane esitamine ja tulemuste analüüs.