Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Eelnõu esitamine Vabariigi

Valitsuse istungile

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“, Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ja Vabariigi

Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“

muutmise eelnõu ja kaasnevad materjalid. Määruse eelnõu täpsustab toetuse andmisest

teavitamisel praktikas üleskerkinud küsimusi ja kaasajastab struktuuritoetuse registri

kasutamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu

2. Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu seletuskiri

3. Vabariigi Valitsuse määruse seletuskirja lisa 1 Kooskõlastustabel

Piret Loorand 58851456

[email protected]

Meie 07.01.2025 nr 1.1-10.1/5089-2

1

Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu

seletuskirja lisa 1

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Kooskõlastaja Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ mittearvestatud,

mittearvestamise põhjus

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Kooskõlastas eelnõu vaikimisi Arvestatud

Haridus- ja Teadusministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi Arvestatud

Justiitsministeerium Kooskõlastas eelnõu märkustega. Ettepanek teha seoses registris andmete töötlemisega muudatusi

seaduse (ÜSS2021_2027) tasandil. Registri põhimääruse kohta on järgmised märkused: 1. Palume

põhimäärust täiendada vastutava ja volitatud töötlejate ülesannetega. Kui andmekogul on mitu

vastutavat või volitatud töötlejat, siis tuleb andmekogule määrata põhimääruses ka ühtne

kontaktpunkt, kelle poole andmesubjekt saab pöörduda, kui ta soovib teavet näiteks tema kohta

säilitatavate andmete kohta või paluda andmeid parandada. 2. Palume §-s 4 selgelt välja tuua, milliseid andmeid andmekogus töödeldakse.

3. Kuna andmekogu sisaldab ka isikuandmeid, siis peab põhimääruses olema reguleeritud ka

logimine ja logide säilitamise tähtajad. 4. Kui põhimääruse §-s 7 ette nähtud avalikustatavad andmed hõlmavad ka isikuandmeid, tuleb

nende isikuandmete kategooriad ja avalikustamise eesmärk näha ette seaduse tasandil.

5. Põhimääruse § 15 kohta: kuna andmekogu on asutatud seadusega, siis ei ole võimalik Vabariigi

Valitsusel otsustada selle likvideerimine, kuna andmekogu lõpetamiseks on vaja seadust muuta.

6. Palume teavitamismääruse tagasiulatuva rakendamise vajalikkus ja põhjendatus veelkord läbi

analüüsida.

Teadmiseks võetud.

Kokkuleppel

Justiitsministeeriumi

esindajatega muudetakse

registri põhimäärust ja selle

aluseks olevat ÜSS2021_2027

2025. aastal.

Kultuuriministeerium Kooskõlastas eelnõu EIS kaudu Arvestatud

Riigikantselei Kooskõlastas eelnõu EIS-is vaikimisi Arvestatud

Siseministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi, märkus seletuskirja § 3 punkti 5 sõnastuse kohta saadetud e-kirja

teel. Ettepanek sõnastada esimene lause järgmiselt: „Punktiga 5 lahendatakse praktikas tekkinud

olukorrad, mil siseturvalisuspoliitika fondide andmetele juurdepääsuks soovib kasutajakontot isik,

kes ise ei tööta Siseministeeriumis (vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

Arvestatud

2

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 48 lõikele 1 täidab siseturvalisuspoliitika

fondide korraldusasutuse ülesandeid Siseministeerium).“

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kooskõlastas eelnõu vaikimisi, sõnastusettepanekud saadetud e-kirja teel. 1. Eelnõu § 2 punkti 1

tehtava muudatuse kohaselt juhindutakse projektide puhul, mida rahastatakse nii ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest kui ka taaste- ja vastupidavusrahastust, taaste- ja

vastupidavuskava teavitamise tingimustest. Seejuures kehtib seletuskirja kohaselt taaste- ja

vastupidavuskava kohase teavitamise kohustus mõlema rahastusallika suhtes selle lõpptähtajani,

sõltuvalt sellest milline on viimane, kuid õigusnormist see päris selgelt ei ilmne. Samuti paluti

kaaluda § 2 punkti 1 esimese lause täpsustamist.

2. Eelnõu § 2 p 1 on kasutatud sõnastust „kui projekti rahastatakse“ ja § 2 p 6 „kui projekti

toetatakse“.

3. Tagasiulatuv rakendamine. Reeglina pealkirjastatakse üksnes tagasiulatuvat rakendamist

käsitlev paragrahv „ Määruse rakendamine“, mitte määruse jõustumise paragrahvina. Vt HÕNTE

käsiraamat § 14 selgituste punkt 21, lk 38. Seletuskirjas tuleks selgituse sõnastus jõustumise kohta

üle vaadata: „Eelnõu jõustub määrusena üldises korras, välja arvatud § 2 punktid 1, 3, 6 ja 7, mida

rakendatakse tagasiulatuvalt ….“

Arvestatud. Selgitame, et

punktist 1 tulenevalt on lisatud

eelnõu § 2 punkti 1 teine lause

- kestvuse nõude kohaldumise

korral valitakse

teavitustegevuste lõpptähtajaks

selle rahastusallika kestvuse

nõude lõpptähtaeg, mis on

hilisem.

Sotsiaalministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi Arvestatud

Kliimaministeerium Kooskõlastas eelnõu EIS kaudu Arvestatud

SA Keskkonna Investeeringute

Keskus

Ettepanek täiendada ühendmääruse § 11 lõiget 3 teise lausega järgmises sõnastuses: „Lihtsustatud

kulude kasutamisel peab toetuse saaja järgima lõike 4 punktides 1-4 toodud põhimõtteid.“.

Alternatiivina täiendada lõikega 31: Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja

kasutatakse lihtsustatud kulude hüvitamisviisi, siis tuleb toetuse saajal järgida lõike 4 punktides 1-

4 toodud põhimõtteid. Praegu kohaldub ka lihtsustatud kulu korral kogu ÜM § 11, mis ei ole

eesmärgipärane.

Arvestatud. Kuna Euroopa

Komisjoni fookus on hoiduda

huvide konfliktist, on jäädud

üksnes selle põhimõtte juurde,

mis on mittehankijale soodsam

kui ettepanekus toodu.

Usaldusväärse finantsjuhtimise

põhimõte, mis tähendab EL

vahendite säästlikku ja tõhusat

kasutamist, on tagatud

ühikuhinna metoodikas ja

kindlasummalise makse korral

eelarve koostamisel.

3

Selgitame, et mittehankija

peab üldise toetusega seotud

dokumentide säilitamise

kohustuse raames säilitama

andmeid, mis tõendavad, et ta

on ostumenetluses huvide

konflikti vältinud.

SA Keskkonna Investeeringute

Keskus

Palume lubada SFOS-i kasutada kahes Euroopa Komisjoni otsejuhitavas projektis: 1. projekt

101147477 — LIFE23-IPE-EE-LIFE SIP WET-EST, kus Euroopa Komisjoni volitatud osapool

toetuslepingus on CINEA (the European Climate, Infrastructure and Environment Executive

Agency). Projekti eelarve on 29,871,936.86 eurot, millest Euroopa Komisjoni toetus moodustab

17,923,162.10 eurot, 60% kogu eelarvest. Projekti juhtpartner on Kliimaministeerium ja KIK on

kaaspartner ning vastutav kogu konsortsiumi finantsjuhtimise eest. Partnereid kokku on 17 asutust

(nii riigiasutused, kui ka kolmas sektor). Projekti kestus on 9 aastat.

2. projekt 101186498— HORIZON-WIDERA-2023-ACCESS-07-01, kus Euroopa

Komisjoni volitatud osapool toetuslepingus on European Research Executive Agency (REA).

Projekti eelarve on 4,999,822.50 eurot, millest Euroopa Komisjoni toetus moodustab 100% kogu

eelarvest. Projekti konsortsiumi juhtpartner ja finantsjuhtimise eest vastutav partner on KIK.

Partnereid kokku on 13 asutust (teadusasutused, avaliku sektori asutused, tööstussektori esindajad,

rannikukogukonnad ja looduskaitseorganisatsioonid). Projekti kestus on 4 aastat.

Arvestatud

1

20.12.2024

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“, Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121

„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõu täpsustab toetuse andmise tingimusi, toetuse andmisest teavitamisel praktikas

üleskerkinud küsimusi ja kaasajastab struktuuritoetuse registri kasutamist.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse jurist Anu Jaanson (e-post:

[email protected], tel 663 2031) ja kommunikatsioonispetsialist Brit Koppel

([email protected], tel 663 1968). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi

personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]) ning

eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected], tel 611 3549).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on viia õigusaktid kooskõlla praktikaga. Ühendmääruse muudatused on seotud

viimase muudatusega, milles on jäänud sisse ebatäpsusi. Teavitamise määruses ajakohastatakse

sätted Euroopa Komisjoni seisukohtadega. Registri põhimäärusesse lisatakse

rahastamisallikad, mille andmeid kantakse infosüsteemi, ajakohastatakse registri kasutamist

käsitlevaid sätteid, samuti täpsustatakse registri ühe osa – sündmuste infosüsteemi – kasutajate

rolle.

Eelnõu ei ole seotud mõne teise õigusakti menetlemisega.

Eelnõu jõustub üldises korras, v.a rakendussäte.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahvi 1 punkti 1 täiendatakse taotleja vastavusnõuet ÜSS2021_2027 alusel tehtud

tagasinõuete tähtpäevaks tasumise nõudega.

Punkti 2 muudatus on seotud ühendmääruse ajaliselt viimase muudatusega (jõustunud

12.08.2024). Nimelt muudeti taotleja nõuetele vastavuse ajahetke seniselt taotluse esitamise

ajalt vastavuskontrolli ajale. Muutmata jäi majandusaasta aruande ja maksudeklaratsioonide

nõude juures taotluse esitamise aeg. Normi korrastatakse, sest samal ajal ei saa kehtida kaks

vastandlikku kohustust. Seni on praktikas ebaselgus ületatud tõlgendusega, et lähtutakse

ajaliselt viimasest muudatusest.

Punktis 3 tehakse erisus mittehankijale, kui toetust makstakse lihtsustatud kulude või kuludest

sõltumatu rahastamise alusel. Nimetatud juhtudel on oluline üksnes see, et toetuse saaja

saavutab kokkulepitud tulemuse, mistõttu ei ole ostumenetluse reeglite järgimine tervikuna

nõutav. Siiski kuna Euroopa Komisjon on ka lihtsustatud kulude ja kuludest sõltumatu

rahastamise korral rõhutanud asjade ja/või (ehitus)teenuste tellimise puhul huvide konfliktist

hoidumise vajadust, siis on eelkirjeldatud nõude järgimine jätkuvalt vajalik. Kuivõrd toetuse

2

saaja või partner peab tulenevalt § 10 lg 1 punktist 14 säilitama toetuse saamise aluseks olevaid

dokumente ja muid tõendeid, siis hõlmab see kohustus ka dokumente, mis tõendavad, et asjade

ja/või (ehitus)teenuste tellimisel on huvide konflikti välditud. Seega peab toetuse saaja olema

valmis esitama uurimisasutusele, näiteks Kontrollikojale, EPPO-le või OLAF-ile, ostuga seotud

dokumente, mille alusel on võimalik veenduda, et toetuse saaja ei ole müüja või

(ehitus)teenuseosutajaga seotud viisil, mis on käsitletav huvide konfliktina. Esmasteks

sellisteks tõenditeks on näiteks leping või arve, mille alusel tehakse kindlaks tehingu pooled.

Üldpõhimõte, mille kohaselt toetuse saaja ei esita lihtsustatud kulude kasutamisel

rakendusüksusele kuludokumente ja rakendusüksus neid ei kontrolli, ei muutu. Kuludest

sõltumatu rahastamise korral tuleb eristada toetuse andmisel kahte tasandit: nn kõrgem tasand

EL ja liikmesriigi vahel ja riigisisene tasand. Riigisisesel tasandil võib ostumenetluse nõudeid

vajadusel täiendada või täpsustada, kui seda tingib rahastatavate tegevuste eripära; lisanduvad

nõuded ei saa minna vastuollu EL ja riigisisese õigusega. Nimetatud põhimõte tuleneb

ühendmääruse § 1 lõikest 2.

Punktiga 4 asendatakse § 11 lõike 9 sissejuhatavas lauses sõna „sõlmitavat“ sõnaga „sõlmitud“,

kuivõrd senisel kujul sõnastatud sätet on võimalik tõlgendada viisil, mis ei ole sätte eesmärgiga

kooskõlas. Sätte eesmärk on reguleerida juba sõlmitud lepingute muutmist, senises sõnastuses

sätet on võimalik tõlgendada ka selliselt, et lubatud on lepingu tingimusi muuta ka enne lepingu

sõlmimist. Selline tõlgendus oleks aga vastuolus ühendmääruse § 11 lõikes 8 toodud nõudega,

et ostumenetluse tulemusena sõlmitakse leping ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud

tingimustel ja vastavuses väljavalitud pakkumusega. Õigusselguse ja ühtse praktika tagamise

huvides on seega muudatus vajalik.

Paragrahvi 2 punktidega 1 ja 2 lahendatakse praktikas tekkinud olukord, mil projekti

rahastatakse nii ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest kui ka taaste- ja

vastupidavusrahastust. Sellisel juhul kasutatakse üksnes taaste- ja vastupidavusrahastule

viitamist. See on Euroopa Komisjoni tõlgendus. Sellisel juhul teavitatakse avalikkust Euroopa

Liidu (edaspidi ka EL) rahastusest kuni ühe või teise rahastusallika teavitamiskohustuse

lõpptähtajani, sõltuvalt sellest, milline neist on viimane. Punkti 1 muudatus on tehniline, kuna

muudetava määruse § 2 lõige 2 viitab teavitamistegevuste ajale, siis on vajalik lisada ka viide

uuele erisättele, mis kehtib ühtekuuluvuspoliitika fondist ja taaste- ja vastupidavusrahastust

samal ajal rahastatava projekti teavitamistegevuste lõpptähtaja kohta.

Punktidega 3 ja 6 korrastatakse elektroonilise plakati ja tahvli kasutamist. Elektroonilise plakati

või tahvli nõuded on samad, mis füüsilisel plakatil või tahvlil. See tähendab, et info ja selle

paigutamise nõuded, samuti plakati või tahvli suurus on samad, mis füüsilisel plakatil või

tahvlil. Elektrooniline plakat või tahvel on ekraan, millel infot kuvatakse. Kuna elektrooniline

vahend võimaldab lõpmata arvu projektidest teavitada, siis selguse huvides sätestatakse, et

elektroonilisel plakatil või tahvlil kuvatakse infot vaheldumisi projektide kaupa. Sealjuures on

soovitatav, et info ekraanil vaheldub keskmisele lugejale sobivas tempos.

Punktiga 4 leevendatakse füüsilisest isikust toetuse saaja jaoks plakati suuruse nõuet, nimelt

võib see olla suuruses A4 või A5. Info, mida peab esitama, on sama, mis üldnõudele vastaval

vähemalt A3 suurusel plakatil. Samuti ei muutu teavitamise tähtaeg, see tuleneb muudetava

määruse § 2 lõikest 2 ja seal viidatud sätetest.

3

Punktis 5 viiakse § 6 lõike 6 teine lause üle uude lõikesse 7, sest siis on elektroonilise tahvli

regulatsioon sobivalt ühes lõikes.

Punktiga 7 lahendatakse olukord, kui projekti rahastatakse samal ajal ühtekuuluvuspoliitika ja

siseturvalisuspoliitika fondidest. Sel juhul piisab, kui kasutatakse EL embleemi koos tekstiga

"Rahastanud Euroopa Liit" või "Kaasrahastanud Euroopa Liit".

Punktis 8 on Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide puhul oluline

rõhutada, millisel määral need on rahastatud. Kui EL rahastab projekti täielikult, siis

kasutatakse logol teksti "Rahastanud Euroopa Liit". See tähendab, et kogu projektile eraldatud

eelarve tuleb Euroopa Liidu rahast.

Kui aga Euroopa Liidu panus on alla 100 protsendi, siis kasutatakse logol teksti

"Kaasrahastanud Euroopa Liit". See viitab olukorrale, kus osa projektist rahastatakse teiste

rahastamisallikate, näiteks riiklike või toetuse saaja omavahenditega, ning Euroopa Liit osaleb

vaid osaliselt projekti finantseerimisel.

Selline süsteem aitab selgitada, kui suur on Euroopa Liidu roll konkreetse projekti

finantseerimisel ning annab olulist teavet projektide läbipaistva rahastamise kohta.

Praktikas on juba selline viitamine kasutusel nii Eestis kui teistes EL liikmesriikides.

Paragrahvi 3 punktiga 1 nähakse ette muudatus, millega laiendatakse struktuuritoetuse registrit

kasutama õigustatud välisabiprogrammide loendit. Registris hakatakse töötlema Euroopa

Komisjoni otsejuhitavate programmide LIFE ja Euroopa Horisont projektide andmeid, milles

SA Keskkonna Investeeringute Keskus osaleb juhtpartneri või kaaspartnerina. Praegu on

vajadus kahe rahastatud projekti andmete töötlemiseks, tulevikus võib neid veel lisanduda.

Registris hakatakse pidama sotsiaalse kliimafondi alusel toetatavate meetmete andmeid.

Registrisse lisatakse dokumendid, mis tekivad Eesti Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi

Liidunõukogu Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa

Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe (RT

II, 22.11.2022, 1; edaspidi Šveitsi raamkokkulepe) rakendamisel. Viidatud leppe allkirjastasid

21. novembril 2022. a Eesti Vabariigi Valitsus ja Šveitsi Liidunõukogu, see on välisleping

välissuhtlemisseaduse tähenduses ning seda rakendatakse kuni 31.12.2029. Riigisiseselt

reguleerib toetuse andmisega seonduvat Vabariigi Valitsuse 01.08.2024 määrusega nr 49 vastu

võetud „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja

kord“ (edaspidi Šveitsi määrus).

Punktiga 2 lisatakse volitatud töötlejate hulka Šveitsi määruses sätestatud

programmioperaatorid ja programmikomponendi operaatorid, kuna nad hakkavad registris

täitma volitatud töötleja ülesandeid. Šveitsi raamkokkuleppe alusel rahastatakse kahte meedet.

Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ on programmioperaator

Kultuuriministeerium ja programmikomponendi operaatorid Kultuuriministeerium,

Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium. Toetusmeetmes

„Elurikkuse programm“ on programmioperaator Kliimaministeerium ja

programmikomponendi operaatorid Keskkonnaamet ning Keskkonnaagentuur.

Punktiga 3 täiendatakse volitatud töötlejate loetelu. Kuna registrisse lisanduvad erinevad

välisabiprogrammid, tuleb seetõttu ka viidet programmide loetelule täiendada. Programmi

„Digitaalne Euroopa“ vahendite andja on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, sotsiaalset

kliimakava hakkavad rakendama erinevad ministeeriumid. Nad on volitatud töötlejad.

4

Punkti 4 muudatus on seotud eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2. Šveitsi raamkokkuleppe elluviimisel

on nii programmioperaatoril kui ka programmikomponendi operaatoril rakendusasutuse ja

rakendusüksuse ülesanded registri põhimääruse tähenduses.

Punktiga 5 lahendatakse praktikas tekkinud olukorrad, mil siseturvalisuspoliitika fondide

andmetele juurdepääsuks soovib kasutajakontot isik, kes ise ei tööta Siseministeeriumis

(vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 48 lõikele 1 täidab siseturvalisuspoliitika fondide korraldusasutuse

ülesandeid Siseministeerium). Sel juhul küsib vastutav töötleja Siseministeeriumilt nõusoleku

isikule kasutajakonto loomiseks. Nõusolek on seni praktikas küsitud ja esitatud e-kirja teel ja

senise praktikaga võib jätkata.

Punktiga 6 täpsustatakse, et aruandlusmooduli kasutaja siseneb infosüsteemi kasutajakonto ja

parooliga. Infosüsteem koosneb neljast erinevast osast, nendeks on operatiivinfomoodul,

aruandlusmoodul, e-toetuse keskkond ja sündmuste infosüsteem. Kõik koos moodustavad

struktuuritoetuse registri.

Punktiga 7 täiendatakse määrust uue lõikega, mis selgitab operatiivinfomooduli kasutajate

ligipääsu – nende kasutajate isikusamasus tuvastatakse analoogselt e-toetuse keskkonna ja

sündmuste infosüsteemiga. Isikusamasust on võimalik tuvastada ID-kaardi ja mobiil-ID abil.

Operatiivinfomoodulit ja aruandlusmoodulit kasutavad vastutav töötleja ja volitatud töötlejad.

E-toetuse keskkonda ja sündmuste infosüsteemi kasutavad andmeandjad.

Punktis 8 lisatakse kasutajate vastutusalasse ka sündmuste infosüsteem (edaspidi SIS).

Andmeandjad saavad ise andmeid esitada ja töödelda SIS-is, kuid volitatud töötleja kasutaja

saab seda samuti kasutada tulemus- ja väljundnäitajate töötlemiseks. Seetõttu on korrektne

operatiivinfomooduli ja aruandlusmooduli kõrval nimetada ka SIS.

Punktiga 9 korrastatakse viide samale määrusele. Aegade jooksul on struktuuritoetuse registris

hakatud töötlema erinevate rahastusallikate andmeid, seega tuleb viidata ka lisandunud

rahastusallikatele.

Punktiga 10 lisatakse aruandlusmooduli tavakasutaja juurde eraldi SIS aruannete kasutaja.

Paragrahviga 4 nähakse ette teavitamise määruse teatud sätete tagasiulatuv kohaldamine.

Tagasiulatuvalt rakendatakse muudetava määruse § 3 lõiget 21, § 5 lõiget 31, § 7 lõiget 21 ja

lõiget 3. Euroopa Komisjon on varasemalt andnud nendes küsimustes tõlgendusi, nüüd

reguleeritakse samad teemad määruse tasandil. § 7 lõike 3 puhul on EL rahastuse viide logol

praktikas kasutusel juba varasemast ajast, nii on korraldusasutus rakendusasutusi ja

rakendusüksusi, viimased omakorda toetuse saajaid ka nõustanud. Seetõttu on vajalik õigusliku

segaduse vältimiseks anda toetuse saajatele teada, et EL rahastusele viitamine on korrektne

eelnõus nimetatud viisil alates muudetava määruse jõustumisest.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei kehtestata uusi termineid, neid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid ja ÜSS2021_2027 tähenduses.

5

5. Eelnõu vastavus EL õigusele

Eelnõu muudab Vabariigi Valitsuse määrust struktuuritoetusest teavitamise kohta, mis on antud

ÜSS2021_2027 rakendamiseks ja struktuuritoetuse registrimäärust, mis on erinevate

perioodide ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava vahendite ja teiste, registrimääruses nimetatud

dokumentide alusel kogutavate andmete kogu. ÜSS2021_2027 on kooskõlas 2021̶2027

perioodi EL määrustega ja viimased on viidatud ÜSS2021_2027 eelnõu peatükis „Eelnõu

vastavus EL õigusele“. Küll aga sisaldab seaduses defineeritud termin „toetus“ nii EL toetust

kui ka riiklikku kaasfinantseeringut. Viimast sümboliseerib Eesti lipu kujutis (kaksik)logol.

Eelnõu täpsustab logol EL rahastusele viitamist – „Kaasrahastanud Euroopa Liit“ kasutatakse

ka juhul, kui projekti eelarves on riiklik kaasfinantseering. See aga ei sisusta teisiti seaduses

toodud terminit „toetus“.

6. Eelnõu mõjud

Teavitamise tulemusel saab avalikkus teada, milliseid tegevusi ja investeeringuid on Euroopa

Liit rahastanud või kaasrahastanud. Eelnõuga tagatakse registrisse kogutavate andmete

töötlemiseks vajalik kord ja töötlejate õigused.

7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Teavitamisega seotud kulud on abikõlblikud, need on EL toetusest rahastatavad. Toetuse

andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse EL ühtekuuluvuspoliitika fondide tehnilise

abi vahenditest.

8. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras, v.a rakendussäte.

9. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu on kooskõlastatud õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu rakendusasutustega

(ministeeriumid) ja Riigikantseleiga, kes täidavad rakendusasutuse ülesandeid. Esitatud

märkustega arvestamise kohta on lisatud kooskõlastustabel seletuskirja lisana 1.

EELNÕU

20.12.2024

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“,

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ja

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121

„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 1, § 21 lõike 5, § 22 lõike 2 ja §

57 lõike 2 ning välissuhtlemisseaduse § 8 lõigete 4 ja 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „või perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse“ tekstiosaga „, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse või

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punktist 5 jäetakse välja sõnad „taotluse esitamise ajaks“;

3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja kasutatakse lihtsustatud kulusid

või §-s 47 nimetatud kuludest sõltumata rahastamist, tuleb toetuse saajal järgida lõike 4 punktis

4 toodud põhimõtet.“;

4) paragrahvi 11 lõike 9 sissejuhatavas lauses asendatakse sõna „sõlmitavat“ sõnaga

„sõlmitud“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 5“ tekstiosaga „lõigetes 21 ja 5“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui projekti toetatakse nii Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahenditest kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241, millega luuakse

taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), loodud taaste- ja

vastupidavusrahastust, juhindutakse avalikkuse teavitamisel Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“. Teavitamistegevusi tehakse kestuse nõude kohaldumise korral Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi või taaste- ja vastupidavusrahastu nõude täitmise

aja lõpuni, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem.”;

3) paragrahvi 5 lõike 1 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Plakat võib olla elektrooniline ja sellel võib lõikes 3 nimetatud teave vahelduda projektide

kaupa.”;

4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Füüsilisest isikust toetuse saaja võib kasutada plakatit suurusega A4 või A5.“;

5) paragrahvi 6 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Tahvel võib olla elektrooniline ja sellel võib lõikes 3 nimetatud teave vahelduda projektide

kaupa.“;

7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui projekti toetatakse samal ajal ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika

fondidest, koosneb logo Euroopa Liidu embleemist ja selle all olevast tekstist.“;

8) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Logol kuulub Euroopa Liidu embleemi juurde tekst „Rahastanud Euroopa Liit“, kui

projekti Euroopa Liidu toetuse määr on 100 protsenti, või „Kaasrahastanud Euroopa Liit“, kui

Euroopa Liidu toetuse määr on alla 100 protsendi (lisa 1, joonised 1a ja 1b ning lisa 2, joonised

1a ja 1b).“.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri

pidamise põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 15–18 järgmises sõnastuses:

„15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/783, millega luuakse keskkonna- ja

kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013

(ELT L 172, 17.5.2021, lk 53–78), alusel rahastatavad projektid;

16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute

ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja

levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr

1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1–68), alusel rahastatavad projektid;

17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/955, millega luuakse kliimameetmete

sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060 (ELT L 130, 16.05.2023, lk 1–51), artikli

4 lõikes 1 nimetatud kliimameetmete sotsiaalkava;

18) Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja

sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi

teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe (RT II, 22.11.2022, 1; edaspidi Šveitsi

raamkokkulepe) alusel rahastatavad toetusmeetmed.“;

2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „programmioperaator“ tekstiosaga „Šveitsi

raamkokkuleppes nimetatud programmioperaator ja programmikomponendi operaator“;

3) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „9–13“ tekstiosaga „9–18“;

4) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „programmioperaatorile“ sõnadega „ja

programmikomponendi operaatorile“;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu (edaspidi siseturvalisuspoliitika fond) rakenduskavade andmetele

juurdepääsu eesmärgil lõikes 1 nimetatud kasutajakonto loomiseks esitatakse vastutavale

töötlejale põhjendatud taotlus. Kui juurdepääsu taotletakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud

siseturvalisuspoliitika fondide korraldusasutuse välisele isikule, annab vastutav töötleja

juurdepääsu siseturvalisuspoliitika fondide korraldusasutuse nõusolekul.“;

6) paragrahvi 8 lõikes 5 asendatakse sõna „Kasutajakonto“ sõnadega „Aruandlusmooduli

kasutajakonto“;

7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Operatiivinfo moodulile pääseb ligi kasutaja, kelle isikusamasus on tuvastatud § 152 lõike

2 kohaselt.“;

8) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse sõnad „operatiivinfomoodulis ja aruandlusmoodulis“

sõnadega „operatiivinfomoodulis, aruandlusmoodulis ja sündmuste infosüsteemis“;

9) paragrahvi 13 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „4–7“ tekstiosaga „ja 9–18“;

10) määruse lisa 1 punkti 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Sündmuste infosüsteemi isikuandmetega aruannetele juurdepääsuks esitatakse vastutavale

töötlejale põhjendatud taotlus.“.

§ 4. Määruse rakendamine

Määruse § 2 punkte 2, 4, 7 ja 8 rakendatakse 2022. aasta 20. maist.

Kristen Michal

Peaminister

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär