Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Hr Margus Tsahkna

Välisministeerium

[email protected]

Eesti Vabariigi ja Omaani

Sultaniriigi vaheline

tulumaksudega topeltmaksustamise

vältimise ning maksudest

hoidumise tõkestamise leping

Austatud minister

Palume esitada Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi

vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise

lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Omaani lepingu ratif. seaduse eelnõu;

2. Omaani lepingu ratif. seaduse seletuskiri;

3. Omaani maksuleping eesti keeles;

4. Omaani maksuleping inglise keeles.

Tiina Hansson 58851480

[email protected]

Meie 07.01.2025 nr 1.1-10.1/66-1

AGREEMENT

BETWEEN

THE REPUBLIC OF ESTONIA

AND

THE SULTANATE OF OMAN

FOR THE AVOIDANCE OF DOUBLE TAXATION AND

THE PREVENTION OF FISCAL EVASION WITH RESPECT

TO TAXES ON INCOME

The Republic of Estonia and the Sultanate of Oman,

Desiring to further develop their economic relationship and to enhance their cooperation in tax

matters,

Intending to conclude an Agreement for the avoidance of double taxation and the prevention of

fiscal evasion with respect to taxes on income without creating opportunities for non-taxation

or reduced taxation through tax evasion or avoidance (including through treaty-shopping

arrangements aimed at obtaining reliefs provided in this Agreement for the indirect benefit of

residents of third States),

Have agreed as follows:

Chapter I

SCOPE OF THE AGREEMENT

Article 1

Persons Covered

This Agreement shall apply to persons who are residents of one or both of the Contracting

States.

Article 2

Taxes Covered

1. This Agreement shall apply to taxes on income imposed on behalf of a Contracting State

irrespective of the manner in which they are levied.

2. There shall be regarded as taxes on income all taxes imposed on total income or on elements

of income, including taxes on gains from the alienation of movable or immovable property.

3. The existing taxes to which the Agreement shall apply are in particular:

a) in the case of Estonia, the income tax;

b) in the case of the Sultanate of Oman, the income tax.

4. The Agreement shall apply also to any identical or substantially similar taxes that are imposed

after the date of signature of the Agreement in addition to, or in place of, the existing taxes. The

competent authorities of the Contracting States shall notify each other of any significant

changes that have been made in their taxation laws within a reasonable period of time after such

changes.

Chapter II

DEFINITIONS

Article 3

General Definitions

1. For the purposes of this Agreement, unless the context otherwise requires:

a) the term “Estonia” means the Republic of Estonia and, when used in the geographical sense,

the territory of Estonia and any other area adjacent to the territorial waters of Estonia within

which, under the laws of Estonia and in accordance with international law, the rights of Estonia

may be exercised with respect to the sea bed and its sub-soil and their natural resources;

b) the term “Sultanate of Oman” means the territory of the Sultanate of Oman and the islands

belonging thereto, including the territorial waters and any area outside the territorial waters over

which the Sultanate of Oman may, in accordance with international law and the laws of the

Sultanate of Oman, exercise sovereign rights with respect to the exploration and exploitation of

the natural resources of the sea bed and the sub-soil and the superjacent waters;

c) the terms “a Contracting State” and “the other Contracting State” mean Estonia or the

Sultanate of Oman as the context requires;

d) the term “person” includes an individual, a company and any other body of persons;

e) the term “company” means any legal person or any entity that is treated as a legal person for

tax purposes;

f) the terms “enterprise of a Contracting State” and “enterprise of the other Contracting State”

mean respectively an enterprise carried on by a resident of a Contracting State and an enterprise

carried on by a resident of the other Contracting State;

g) the term “international traffic” means any transport by a ship or aircraft operated by an

enterprise of a Contracting State, except when the ship or aircraft is operated solely between

places in the other Contracting State;

h) the term “competent authority” means:

(i) in the case of Estonia, the Minister of Finance or his authorised representative, and

(ii) in the case of the Sultanate of Oman, the Chairman of the Tax Authority or his authorised

representative;

i) the term “national” means:

(i) any individual possessing the nationality of a Contracting State, and

(ii) any legal person, partnership or association deriving its status as such from the laws in force

in a Contracting State.

2. As regards the application of the Agreement at any time by a Contracting State, any term not

defined therein shall, unless the context otherwise requires or the competent authorities agree

to a different meaning pursuant to the provisions of Article 25 of this Agreement, have the

meaning that it has at that time under the law of that Contracting State for the purposes of the

taxes to which the Agreement applies. Any meaning under the applicable tax laws of that

Contracting State prevails over a meaning given to the term under other laws of that Contracting

State.

Article 4

Resident

1. For the purposes of this Agreement, the term “resident of a Contracting State” means any

person who, under the laws of that Contracting State, is liable to tax therein by reason of his

domicile, residence, place of management, place of incorporation or registration, or any other

criterion of a similar nature, and also includes that Contracting State and any local authority or

statutory body thereof and any investment fund, pension fund or pension scheme established in

and supervised by that Contracting State. This term, however, does not include any person who

is liable to tax in that Contracting State in respect only of income from sources in that

Contracting State.

2. Where by reason of the provisions of paragraph 1 of this Article an individual is a resident

of both Contracting States, then his status shall be determined as follows:

a) he shall be deemed to be a resident only of the Contracting State in which he has a permanent

home available to him; if he has a permanent home available to him in both Contracting States,

he shall be deemed to be a resident only of the Contracting State with which his personal and

economic relations are closer (centre of vital interests);

b) if the Contracting State in which he has his centre of vital interests cannot be determined, or

if he does not have a permanent home available to him in either Contracting State, he shall be

deemed to be a resident only of the Contracting State in which he has an habitual abode;

c) if he has an habitual abode in both Contracting States, or in neither of them, he shall be

deemed to be a resident only of the Contracting State of which he is a national;

d) if his status cannot be determined by reason of subparagraphs a) to c) of this paragraph in

that sequence, the competent authorities of the Contracting States shall settle the question by

mutual agreement.

3. Where by reason of the provisions of paragraph 1 of this Article a person other than an

individual is a resident of both Contracting States, the competent authorities of the Contracting

States shall endeavour to determine by mutual agreement the Contracting State of which such

person shall be deemed to be a resident for the purposes of the agreement, having regard to its

place of effective management, the place where it is incorporated or otherwise constituted and

any other relevant factors. In the absence of such agreement, such person shall not be entitled

to any relief or exemption from tax provided by this Agreement except to the extent and in such

manner as may be agreed upon by the competent authorities of the Contracting States.

Article 5

Permanent Establishment

1. For the purposes of this Agreement, the term “permanent establishment” means a fixed place

of business through which the business of an enterprise is wholly or partly carried on.

2. The term “permanent establishment” includes especially:

a) a place of management;

b) a branch;

c) an office;

d) a factory;

e) a workshop, and

f) a mine, an oil or gas well, a quarry or any other place of extraction of natural resources.

3. The term “permanent establishment” also encompasses:

a) a building site, a construction, assembly or installation project or supervisory activities in

connection therewith, but only if such site, project or activities last more than six (6) months;

b) the furnishing of services, including consultancy services, by an enterprise of a Contracting

State in the other Contracting State, but only if activities of that nature continue (for the same

or a connected project) within that other Contracting State for a period or periods aggregating

more than one hundred and eighty-three (183) days within any twelve (12) month period.

4. Notwithstanding the preceding provisions of this Article, the term “permanent establishment”

shall be deemed not to include:

a) the use of facilities solely for the purpose of storage, display or delivery of goods or

merchandise belonging to the enterprise;

b) the maintenance of a stock of goods or merchandise belonging to the enterprise solely for

the purpose of storage, display or delivery;

c) the maintenance of a stock of goods or merchandise belonging to the enterprise solely for the

purpose of processing by another enterprise;

d) the maintenance of a fixed place of business solely for the purpose of purchasing goods or

merchandise or of collecting information, for the enterprise;

e) the maintenance of a fixed place of business solely for the purpose of carrying on, for the

enterprise, any other activity;

0 the maintenance of a fixed place of business solely for any combination of activities

mentioned in subparagraphs a) to e) of this paragraph,

provided that such activity or, in the case of subparagraph f) of this paragraph, the overall

activity of the fixed place of business, is of a preparatory or auxiliary character.

5. Paragraph 4 of this Article shall not apply to a fixed place of business that is used or

maintained by an enterprise if the same enterprise or a closely related enterprise carries on

business activities at the same place or at another place in the same Contracting State, and

a) that place or other place constitutes a permanent establishment for the enterprise or the

closely related enterprise under the provisions of this Article, or

b) the overall activity resulting from the combination of the activities carried on by the two

enterprises at the same place, or by the same enterprise or closely related enterprises at the two

places, is not of a preparatory or auxiliary character, provided that the business activities carried

on by the two enterprises at the same place, or by the same enterprise or closely related

enterprises at the two places, constitute complementary functions that are part of a cohesive

business operation.

6. Notwithstanding the provisions of paragraphs 1 and 2 of this Article but subject to the

provisions of paragraph 7 of this Article, where a person is acting in a Contracting State on

behalf of an enterprise and, in doing so, habitually concludes contracts, or habitually plays the

principal role leading to the conclusion of contracts that are routinely concluded without

material modification by the enterprise, and these contracts are:

a) in the name of the enterprise, or

b) for the transfer of the ownership of, or for the granting of the right to use, property owned

by that enterprise or that the enterprise has the right to use, or

c) for the provision of services by that enterprise, that enterprise shall be deemed to have a

permanent establishment in that Contracting State in respect of any activities which that person

undertakes for the enterprise, unless the activities of such person are limited to those mentioned

in paragraph 4 of this Article which, if exercised through a fixed place of business (other than

a fixed place of business to which paragraph 5 of this Article would apply), would not make

this fixed place of business a permanent establishment under the provisions of that paragraph.

7. Paragraph 6 of this Article shall not apply where the person acting in a Contracting State on

behalf of an enterprise of the other Contracting State carries on business in the first-mentioned

Contracting State as an independent agent and acts for the enterprise in the ordinary course of

that business. Where, however, a person acts exclusively or almost exclusively on behalf of one

or more enterprises to which it is closely related, that person shall not be considered to be an

independent agent within the meaning of this paragraph with respect to any such enterprise.

8. The fact that a company which is a resident of a Contracting State controls or is controlled

by a company which is a resident of the other Contracting State, or which carries on business

in that other Contracting State (whether through a permanent establishment or otherwise), shall

not of itself constitute either company a permanent establishment of the other.

9. For the purposes of this Article, a person or enterprise is closely related to an enterprise if,

based on all the relevant facts and circumstances, one has control of the other or both are under

the control of the same persons or enterprises. In any case, a person or enterprise shall be

considered to be closely related to an enterprise if one possesses directly or indirectly more than

fifty per cent (5 0%) of the beneficial interest in the other (or, in the case of a company, more

than fifty per cent (50%) of the aggregate vote and value of the company’s shares or of the

beneficial equity interest in the company) or if another person or enterprise possesses directly

or indirectly more than fifty per cent (50%) of the beneficial interest (or, in the case of a

company, more than fifty per cent (50%) of the aggregate vote and value of the company’s

shares or of the beneficial equity interest in the company) in the person and the enterprise or in

the two enterprises.

Chapter III

TAXATION OF INCOME

Article 6

Income from Immovable Property

1. Income derived by a resident of a Contracting State from immovable property (including

income from agriculture or forestry) situated in the other Contracting State may be taxed in that

other Contracting State.

2. The term “immovable property” shall have the meaning which it has under the law of the

Contracting State in which the property in question is situated. The term shall in any case

include property accessory to immovable property, livestock and equipment used in agriculture

(including the breeding and cultivation of fish) and forestry, rights to which the provisions of

general law respecting landed property apply and any rights of claim in respect of immovable

property. Usufruct of immovable property and rights to variable or fixed payments as

consideration for the working of, or the right to work, mineral deposits, sources and other

natural resources shall also be considered as “immovable property”. Ships, boats and aircraft

shall not be regarded as immovable property.

3. The provisions of paragraph 1 of this Article shall apply to income derived from the direct

use, letting, or use in any other form of immovable property.

4. The provisions of paragraphs 1 and 3 of this Article shall also apply to the income from

immovable property of an enterprise and to income from immovable property used for the

performance of independent personal services.

Article 7

Business Profits

1. The profits of an enterprise of a Contracting State shall be taxable only in that Contracting

State unless the enterprise carries on business in the other Contracting State through a

permanent establishment situated therein. If the enterprise carries on business as aforesaid, the

profits of the enterprise may be taxed in the other Contracting State but only so much of them

as is attributable to that permanent establishment.

2. Subject to the provisions of paragraph 3 of this Article, where an enterprise of a Contracting

State carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment

situated therein, there shall in each Contracting State be attributed to that permanent

establishment the profits which it might be expected to make if it were a distinct and separate

enterprise engaged in the same or similar activities under the same or similar conditions and

dealing wholly independently with the enterprise of which it is a permanent establishment.

3. In determining the profits of a permanent establishment, there shall be allowed as deductions,

expenses which are incurred for the purposes of the permanent establishment, including

executive and general administrative expenses so incurred, whether in the Contracting State in

which the permanent establishment is situated or elsewhere, provided that such deductions are

in accordance with the provisions of and subject to the limitations of the tax laws of that

Contracting State.

4. Insofar as it has been customary in a Contracting State to determine the profits to be attributed

to a permanent establishment on the basis of an apportionment of the total profits of the

enterprise to its various parts, nothing in paragraph 2 of this Article shall preclude that

Contracting State from determining the profits to be taxed by such an apportionment as may be

customary. The method of apportionment adopted shall, however, be such that the result shall

be in accordance with the principles contained in this Article.

5. No profits shall be attributed to a permanent establishment by reason of the mere purchase

by that permanent establishment of goods or merchandise for the enterprise.

6. For the purposes of the preceding paragraphs, the profits to be attributed to the permanent

establishment shall be determined by the same method year by year unless there is good and

sufficient reason to the contrary.

7. Where profits include items of income which are dealt with separately in other Articles of

this Agreement, then the provisions of those Articles shall not be affected by the provisions of

this Article.

Article 8

Shipping and Air Transport

1. Profits of an enterprise of a Contracting State from the operation of ships or aircraft in

international traffic shall be taxable only in that Contracting State.

2. The provisions of paragraph 1 of this Article shall also apply to profits from the participation

in a pool, a joint business or an international operating agency.

Article 9

Associated Enterprises

1. Where:

a) an enterprise of a Contracting State participates directly or indirectly in the management,

control or capital of an enterprise of the other Contracting State, or

b) the same persons participate directly or indirectly in the management, control or capital of

an enterprise of a Contracting State and an enterprise of the other Contracting State, and in

either case conditions are made or imposed between the two enterprises in their commercial or

financial relations which differ from those which would be made between independent

enterprises, then any profits which would, but for those conditions, have accrued to one of the

enterprises, but, by reason of those conditions, have not so accrued, may be included in the

profits of that enterprise and taxed accordingly.

2. Where a Contracting State includes in the profits of an enterprise of that Contracting State —

and taxes accordingly — profits on which an enterprise of the other Contracting State has been

charged to tax in that other Contracting State and the profits so included are profits which would

have accrued to the enterprise of the first-mentioned Contracting State if the conditions made

between the two enterprises had been those which would have been made between independent

enterprises, then that other Contracting State shall make an appropriate adjustment to the

amount of the tax charged therein on those profits. In determining such adjustment, due regard

shall be had to the other provisions of this Agreement and the competent authorities of the

Contracting States may consult each other.

Article 10

Dividends

1. Dividends paid by a company which is a resident of a Contracting State to a resident of the

other Contracting State may be taxed in that other Contracting State.

2. However, such dividends may also be taxed in the Contracting State of which the company

paying the dividends is a resident and according to the laws of that Contracting State, but if the

beneficial owner of the dividends is a resident of the other Contracting State, the tax so charged

shall not exceed:

a) zero per cent (0%) of the gross amount of the dividends if the beneficial owner is a company

which holds directly at least twenty per cent (20%) of the capital of the company paying the

dividends;

b) ten per cent (10%) of the gross amount of the dividends in all other cases.

This paragraph shall not affect the taxation of the company in respect of the profits out of which

the dividends are paid.

3. Notwithstanding the provisions of paragraph 2 of this Article, dividends arising in a

Contracting State are exempt from tax in that Contracting State, if they are paid to:

a) in the case of Estonia:

(i) the Government of Estonia or a local authority thereof

(ii) the Bank of Estonia;

(iii) the Rural Development Foundation;

(iv) the Estonian Business and Innovation Agency, and

(v) any other entity which is wholly owned by the Government of Estonia as may

be agreed from time to time between the competent authorities of the

Contracting States;

b) in the case of the Sultanate of Oman:

(i) the Government of the Sultanate of Oman;

(ii) the Central Bank of Oman;

(iii) the Oman Investment Authority;

(iv) the Oman Development Bank;

(v) the Export Credit Guarantee Agency S.A.O.C, and

(vi) any other statutory body or institution wholly owned by the Government of

the Sultanate of Oman, as may be agreed from time to time between the

competent authorities of the Contracting States;

c) in the case of either Contracting State, to an investment fund, pension fund or pension scheme

as referred to in paragraph 1 of Article 4.

4. The term “dividends” as used in this Article means income from shares or other rights, not

being debt-claims, participating in profits, as well as income from other rights which is

subjected to the same taxation treatment as income from shares by the laws of the Contracting

State of which the company making the distribution is a resident.

5. The provisions of paragraphs 1 and 2 of this Article shall not apply if the beneficial owner

of the dividends, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other

Contracting State ofwhich the company paying the dividends is a resident, through a permanent

establishment situated therein, or performs in that other Contracting State independent personal

services from a fixed base situated therein, and the holding in respect of which the dividends

are paid is effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case

the provisions of Article 7 or Article 14 of this Agreement, as the case may be, shall apply.

6. Where a company which is a resident of a Contracting State derives profits or income from

the other Contracting State, that other Contracting State may not impose any tax on the

dividends paid by the company, except insofar as such dividends are paid to a resident of that

other Contracting State or insofar as the holding in respect of which the dividends are paid is

effectively connected with a permanent establishment or a fixed base situated in that other

Contracting State, nor subject the company’s undistributed profits to a tax on the company’s

undistributed profits, even if the dividends paid or the undistributed profits consist wholly or

partly of profits or income arising in such other Contracting State.

Article 11

Interest

1. Interest arising in a Contracting State and paid to a resident of the other Contracting State

may be taxed in that other Contracting State.

2. However, such interest may also be taxed in the Contracting State in which it arises and

according to the laws of that Contracting State, but if the beneficial owner of the interest is a

resident of the other Contracting State, the tax so charged shall not exceed five per cent (5%)

of the gross amount of the interest.

3. Notwithstanding the provisions ofparagraph 2 of this Article, interest arising in a Contracting

State is exempt from tax in that Contracting State, if they are paid to:

a) in the case of Estonia:

(i) the Government of Estonia or a local authority thereof;

(ii) the Bank of Estonia;

(iii) the Rural Development Foundation;

(iv) the Estonian Business and Innovation Agency, and

(v) any other entity which is wholly owned by the Government of Estonia as may

be agreed from time to time between the competent authorities of the

Contracting States;

b) in the case of the Sultanate of Oman:

(i) the Government of the Sultanate of Oman;

(ii) the Central Bank of Oman;

(iii) the Oman Investment Authority;

(iv) the Oman Development Bank;

(v) the Export Credit Guarantee Agency S.A.O.C, and

(vi) any other statutory body or institution wholly owned by the Government of

the Sultanate of Oman, as may be agreed from time to time between the

competent authorities of the Contracting States;

c) in the case of either Contracting State, to an investment fund, pension fund or pension scheme

as referred to in paragraph 1 of Article 4.

4. The term “interest” as used in this Article means income from debt-claims of every kind,

whether or not secured by mortgage and whether or not carrying a right to participate in the

debtor’s profits, and in particular, income from government securities and income from bonds

or debentures, including premiums and prizes attaching to such securities, bonds or debentures.

Penalty charges for late payment shall not be regarded as interest for the purpose of this Article.

The term “interest” shall not include any item of income which is considered as a dividend

under the provisions of paragraph 4 of Article 10 of this Agreement.

5. The provisions of paragraph 1 of this Article shall not apply if the beneficial owner of the

interest, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting

State in which the interest arises, through a permanent establishment situated therein, or

performs in that other Contracting State independent personal services from a fixed base

situated therein, and the debt-claim in respect of which the interest is paid is effectively

connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the provisions of

Article 7 or Article 14 of this Agreement, as the case may be, shall apply.

6. Interest shall be deemed to arise in a Contracting State when the payer is a resident of that

Contracting State. Where, however, the person paying the interest, whether he is a resident of

a Contracting State or not, has in a Contracting State a permanent establishment or a fixed base

in connection with which the indebtedness on which the interest is paid was incurred, and such

interest is borne by such permanent establishment or fixed base, then such interest shall be

deemed to arise in the Contracting State in which the permanent establishment or fixed base is

situated.

7. Where, by reason of a special relationship between the payer and the beneficial owner or

between both of them and some other person, the amount of the interest, having regard to the

debt-claim for which it is paid, exceeds the amount which would have been agreed upon by the

payer and the beneficial owner in the absence of such relationship, the provisions of this Article

shall apply only to the last-mentioned amount. In such case, the excess part of the payments

shall remain taxable according to the laws of each Contracting State, due regard being had to

the other provisions of this Agreement.

Article 12

Royalties

1. Royalties arising in a Contracting State and paid to a resident of the other Contracting State

may be taxed in that other Contracting State.

2. However, such royalties may also be taxed in the Contracting State in which they arise and

according to the laws of that Contracting State, but if the beneficial owner of the royalties is a

resident of the other Contracting State, the tax so charged shall not exceed eight per cent (8%)

of the gross amount of the royalties.

3. The term “royalties” as used in this Article means payments of any kind received as a

consideration for the use of, or the right to use, any copyright of literary, artistic or scientific

work including computer software, any patent, trade mark, design or model, plan, secret

formula or process, or for the use of, or the right to use, industrial, commercial or scientific

equipment, or for information concerning industrial, commercial or scientific experience.

4. The provisions of paragraphs 1 and 2 of this Article shall not apply if the beneficial owner

of the royalties, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other

Contracting State in which the royalties arise through a permanent establishment situated

therein, or performs in that other Contracting State independent personal services from a fixed

base situated therein, and the right or property in respect of which the royalties are paid is

effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the

provisions of Article 7 or Article 14 of this Agreement, as the case may be, shall apply.

5. Royalties shall be deemed to arise in a Contracting State when the payer is a resident of that

Contracting State. Where, however, the person paying the royalties, whether he is a resident of

a Contracting State or not, has in a Contracting State a permanent establishment or a fixed base

in connection with which the liability to pay the royalties was incurred, and such royalties are

borne by such permanent establishment or fixed base, then such royalties shall be deemed to

arise in the Contracting State in which the permanent establishment or fixed base is situated.

6. Where, by reason of a special relationship between the payer and the beneficial owner or

between both of them and some other person, the amount of the royalties, having regard to the

use, right or information for which they are paid, exceeds the amount which would have been

agreed upon by the payer and the beneficial owner in the absence of such relationship, the

provisions of this Article shall apply only to the last-mentioned amount. In such case, the excess

part of the payments shall remain taxable according to the laws of each Contracting State, due

regard being had to the other provisions of this Agreement.

Article 13

Capital Gains

1. Gains derived by a resident of a Contracting State from the alienation of immovable property

referred to in Article 6 of this Agreement and situated in the other Contracting State may be

taxed in that other Contracting State.

2. Gains from the alienation of movable property forming part of the business property of a

permanent establishment which an enterprise of a Contracting State has in the other Contracting

State, or of movable property pertaining to a fixed base available to a resident of a Contracting

State in the other Contracting State for the purpose of performing independent personal

services, including such gains from the alienation of such a permanent establishment (alone or

with the whole enterprise) or of such fixed base, may be taxed in that other Contracting State.

3. Gains derived by an enterprise of a Contracting State operating ships or aircraft in

international traffic from the alienation of ships or aircraft operated in international traffic or

movable property pertaining to the operation of such ships or aircraft shall be taxable only in

that Contracting State.

4. Gains derived by a resident of a Contracting State from the alienation of shares or comparable

interests deriving more than fifty per cent (50%) of their value directly or indirectly from

immovable property situated in the other Contracting State may be taxed in that other

Contracting State.

5. Gains from the alienation of any property, other than that referred to in the preceding

paragraphs, shall be taxable only in the Contracting State of which the alienator is a resident.

Article 14

Independent Personal Services

1. Income derived by an individual who is a resident of a Contracting State from the

performance of professional services or other independent activities of a similar character shall

be taxable only in that Contracting State except in the following circumstances when such

income may also be taxed in the other Contracting State:

a) if he has a fixed base regularly available to him in the other Contracting State for the purpose

of performing his activities; in that case, only so much of the income as is attributable to that

fixed base may be taxed in that other Contracting State; or

b) if his stay in the other Contracting State is for a period or periods amounting to or exceeding

in the aggregate one hundred and eighty-three (183) days in any period of twelve (12) months;

in that case, only so much of the income as is derived from his activities performed in that other

Contracting State may be taxed in that other Contracting State.

2. The term “professional services” includes especially independent scientific, literary, artistic,

educational or teaching activities as well as the independent activities of physicians, lawyers,

engineers, architects, surgeons, dentists and accountants.

Article 15

Income from Employment

1. Subject to the provisions of Articles 16, 18 and 19 of this Agreement, salaries, wages and

other similar remuneration derived by a resident of a Contracting State in respect of an

employment shall be taxable only in that Contracting State unless the employment is exercised

in the other Contracting State. If the employment is so exercised, such remuneration as is

derived therefrom may be taxed in that other Contracting State.

2. Notwithstanding the provisions of paragraph 1 of this Article, remuneration derived by a

resident of a Contracting State in respect of an employment exercised in the other Contracting

State shall be taxable only in the first-mentioned Contracting State if:

a) the recipient is present in the other Contracting State for a period or periods not exceeding in

the aggregate one hundred and eighty-three (183) days in any twelve (12) month period

commencing or ending in the fiscal year concerned, and

b) the remuneration is paid by, or on behalf of, an employer who is not a resident of the other

Contracting State, and

c) the remuneration is not borne by a permanent establishment or a fixed base which the

employer has in the other Contracting State.

3. Notwithstanding the preceding provisions of this Article, remuneration derived in respect of

an employment exercised aboard a ship or aircraft operated in international traffic by an

enterprise of a Contracting State, may be taxed in that Contracting State.

Article 16

Directors’ Fees

Directors’ fees and other similar payments derived by a resident of a Contracting State in his

capacity as a member of the board of directors or any other similar body of a company which

is a resident of the other Contracting State may be taxed in that other Contracting State.

Article 17

Entertainers and Sportspersons

1. Notwithstanding the provisions of Articles 14 and 15 of this Agreement, income derived by

a resident of a Contracting State as an entertainer, such as a theatre, motion picture, radio or

television artiste, or a musician, or as a sportsperson, from that resident’s personal activities as

such exercised in the other Contracting State, may be taxed in that other Contracting State.

2. Where income in respect of personal activities exercised by an entertainer or a sportsperson

acting as such accrues not to the entertainer or sportsperson but to another person, that income

may, notwithstanding the provisions of Articles 7, 14 and 15 of this Agreement, be taxed in the

Contracting State in which the activities of the entertainer or sportspersons are exercised.

3. The provisions of paragraphs 1 and 2 of this Article shall not apply to income derived from

activities exercised in a Contracting State by an entertainer or a sportsperson if the visit to that

Contracting State is mainly supported by public funds of one or both of the Contracting States,

local authorities or statutory bodies thereof. In such case, the income shall be taxable only in

the Contracting State of which the entertainer or sportsperson is a resident.

Article 18

Pensions

Subject to the provisions of paragraph 2 of Article 19 of this Agreement, pensions and other

similar remuneration paid to a resident of a Contracting State in consideration of past

employment shall be taxable only in that Contracting State.

Article 19

Government Service

1. a) Salaries, wages and other similar remuneration, other than a pension, paid by a

Contracting State or a local authority or a statutory body thereof to an individual in respect

of services rendered to that Contracting State or authority or body shall be taxable only in

that Contracting State.

b) However, such salaries, wages and other similar remuneration shall be taxable only in

the other Contracting State if the services are rendered in that Contracting State and the

individual is a resident of that Contracting State and has fulfilled one of the following

conditions:

(i) he is a national of that Contracting State; or

(ii) he did not become a resident of that Contracting State solely for the purpose of

rendering the services.

2. a) Any pension paid by, or out of funds created by, a Contracting State or a local authority

or a statutory body thereof to an individual in respect of services rendered to that

Contracting State, authority or body shall be taxable only in that Contracting State.

b) However, such pension shall be taxable only in the other Contracting State if the

individual is a resident of, and a national of, that other Contracting State.

3. The provisions of Articles 15, 16, 17, and 18 of this Agreement shall apply to salaries, wages

and other similar remuneration, and to pensions, in respect of services rendered in connection

with a business carried on by a Contracting State or a local authority or a statutory body thereof.

Article 20

Professors and Researchers

1. An individual who visits one of the Contracting States for the purpose of teaching or carrying

out research at any approved educational institution or scientific research institution, and who

immediately before that visit was a resident of that other Contracting State, shall be taxable

only in that other Contracting State on any remuneration for such teaching or research.

However, this paragraph shall apply only for a period not exceeding two (2) years from the date

the individual first visits the first mentioned Contracting State.

2. The term “approved” in paragraph 1 of this Article refers to the approval given by the

Contracting State in which the educational institution or scientific research institution is

situated.

3. This Article shall not apply to income from research if such research is undertaken primarily

for the private benefit of a specific person or persons.

Article 21

Students and Trainees

1. Payments which a student or a trainee who is, or was immediately before visiting a

Contracting State, a resident of the other Contracting State and who is present in the first-

mentioned Contracting State solely for the purpose of his education or training receives for the

purpose of his maintenance, education or training shall not be taxed in that Contracting State,

provided that such payments arise from sources outside that Contracting State.

2. In respect of grants, scholarship and remuneration from employment not covered by

paragraph 1 of this Article, a student or a trainee referred to in paragraph 1 of this Article shall,

in addition, be entitled during such education or training to the same exemptions, reliefs or

reductions in respect of taxes available to residents of the Contracting State which he is visiting.

Article 22

Other Income

1. Items of income of a resident of a Contracting State, wherever arising, not dealt with in the

foregoing Articles of this Agreement shall be taxable only in that Contracting State.

2. The provisions of paragraph 1 of this Article shall not apply to income, other than income

from immovable property as defined in paragraph 2 of Article 6 of this Agreement, if the

recipient of such income, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other

Contracting State through a permanent establishment situated therein, or performs in that other

Contracting State independent personal services from a fixed base situated therein, and the right

or property in respect of which the income is paid is effectively connected with such permanent

establishment or fixed base. In such case the provisions of Article 7 or Article 14 of this

Agreement, as the case may be, shall apply.

Chapter IV

METHODS FOR THE ELIMINATION OF

DOUBLE TAXATION

Article 23

Elimination of Double Taxation

1. In the case of a resident of Estonia, double taxation shall be eliminated in accordance with

the provisions and subject to the limitations of the laws of Estonia (as it may be amended from

time to time without changing the general principle hereof), as follows:

a) where a resident of Estonia derives income which, in accordance with the provision of this

Agreement may be taxed in the Sultanate of Oman and has been taxed under its law, Estonia

shall exempt such income from tax;

b) where a resident of Estonia derives income which in accordance with subparagraph b) of

paragraph 2 of Article 10, paragraph 2 ofArticle 11 and paragraph 2 of Article 12 or paragraphs

1 and 2 of Article 17 of this Agreement may be taxed in the Sultanate of Oman, Estonia shall

allow as a deduction from the tax on the income of that resident an amount equal to the tax paid

in the Sultanate of Oman. Such deduction shall not, however, exceed that part of the income

tax, as computed before the deduction is given, which is attributable to the income which may

be taxed in the Sultanate of Oman;

c) notwithstanding the provisions of subparagraph a) of this paragraph, where a company which

is a resident of Estonia derives income which is attributable to a permanent establishment in the

Sultanate of Oman in accordance with the provisions of Article 7 of this Agreement, and that

income has not been taxed in the Sultanate of Oman, Estonia shall exempt fifty per cent (50%)

of such income from tax;

d) notwithstanding the provisions of subparagraph a) of this paragraph, where a company which

is a resident of Estonia receives dividends from a company that is a resident of the Sultanate of

Oman and these dividends have not been taxed in the Sultanate of Oman, Estonia shall exempt

fifty per cent (5 0%) of such dividends from tax.

2. In the case of the Sultanate of Oman, the double taxation shall be eliminated as follows:

a) where a resident of the Sultanate of Oman derives income which, in accordance

with the provisions of this Agreement, may be taxed in Estonia, the Sultanate of

Oman shall allow as a deduction from the tax on the income of that resident an

amount equal to the income tax paid in Estonia, whether directly or by deduction;

b) where a company that is resident of the Sultanate of Oman receives a dividend from

a company that is a resident of Estonia in which it owns at least thirty per cent (3 0%)

of its shares, having full voting rights, the Sultanate of Oman shall allow as a

deduction from the tax of that resident an amount equal to twenty five per cent

(25%) of the income tax paid in Estonia by the company on the profits out of which

the dividend is paid.

The deduction under a) and b) shall not, however, exceed that part of the income tax (as

computed before the deduction is given) which is attributable to the income which may be taxed

in Estonia.

3. Where, in accordance with any provision of the Agreement, income derived by a resident of

a Contracting State is exempt from tax in that Contracting State, that Contracting State may

nevertheless, in calculating the amount of tax on the remaining income of such resident, take

into account the exempted income.

Chapter V

SPECIAL PROVISIONS

Article 24

Non-Discrimination

1. Nationals of a Contracting State shall not be subjected in the other Contracting State to any

taxation or any requirement connected therewith, which is other or more burdensome than the

taxation and connected requirements to which nationals of that other Contracting State in the

same circumstances, in particular with respect to residence, are or may be subjected. This

provision shall, notwithstanding the provisions of Article 1 of this Agreement, also apply to

persons who are not residents of one or both of the Contracting States.

2. The taxation on a permanent establishment which an enterprise of a Contracting State has in

the other Contracting State shall not be less favourably levied in that other Contracting State

than the taxation levied on enterprises of that other Contracting State carrying on the same

activities.

3. Except where the provisions of paragraph 1 of Article 9, paragraph 7 of Article 11, or

paragraph 6 of Article 12 of this Agreement apply, interest, royalties and other disbursements

paid by an enterprise of a Contracting State to a resident of the other Contracting State shall,

for the purpose of determining the taxable profits of such enterprise, be deductible under the

same conditions as if they had been paid to a resident of the first-mentioned Contracting State.

4. Enterprises of a Contracting State, the capital of which is wholly or partly owned or

controlled, directly or indirectly, by one or more residents of the other Contracting State, shall

not be subjected in the first-mentioned Contracting State to any taxation or any requirement

connected therewith which is other or more burdensome than the taxation and connected

requirements to which other similar enterprises of the first-mentioned Contracting State are or

may be subjected.

5. The provisions of this Article shall not be construed as obliging a Contracting State to grant

to residents of the other Contracting State any personal allowances, reliefs and reductions for

taxation purposes on account of civil status or family responsibilities which it grants to its own

residents.

6. The provisions of this Article shall apply only to taxes which are covered by this Agreement.

Article 25

Mutual Agreement Procedure

1. Where a person considers that the actions of one or both of the Contracting States result or

will result for him in taxation not in accordance with the provisions of this Agreement, he may,

irrespective of the remedies provided by the domestic law of those Contracting States, present

his case to the competent authority of either Contracting State. The case must be presented

within three (3) years from the first notification of the action resulting in taxation not in

accordance with the provisions of the Agreement.

2. The competent authority shall endeavour, if the objection appears to it to be justified and if

it is not itself able to arrive at a satisfactory solution, to resolve the case by mutual agreement

with the competent authority of the other Contracting State, with a view to the avoidance of

taxation which is not in accordance with the Agreement. Any agreement reached shall be

implemented notwithstanding any time limits in the domestic law of the Contracting States.

3. The competent authorities of the Contracting States shall endeavour to resolve by mutual

agreement any difficulties or doubts arising as to the interpretation or application of the

Agreement. They may also consult together for the elimination of double taxation in cases not

provided for in the Agreement.

4. The competent authorities of the Contracting States may communicate with each other

directly for the purpose of reaching an agreement in the sense of the preceding paragraphs.

Article 26

Exchange of Information

1. The competent authorities of the Contracting States shall exchange such information as is

foreseeably relevant for carrying out the provisions of this Agreement or to the administration

or enforcement of the domestic laws concerning taxes of every kind and description imposed

on behalf of the Contracting State or local authorities, insofar as the taxation thereunder is not

contrary to the Agreement as well as to prevent fiscal evasion. The exchange of information is

not restricted by Articles 1 and 2 of this Agreement.

2. Any information received under paragraph 1 of this Article by a Contracting State shall be

treated as secret in the same manner as information obtained under the domestic laws of that

Contracting State and shall be disclosed only to persons or authorities (including courts and

administrative bodies) concerned with the assessment or collection of, the enforcement or

prosecution in respect of, the determination of appeals in relation to the taxes referred to in

paragraph 1 of this Article, or the oversight of the above. Such persons or authorities shall use

the information only for such purposes. They may disclose the information in public court

proceedings or in judicial decisions. Notwithstanding the foregoing, information received by a

Contracting State may be used for other purposes when such information may be used for such

other purposes under the laws of both Contracting States and the competent authority of the

supplying Contracting State authorises such use.

3. In no case shall the provisions of paragraphs 1 and 2 of this Article be construed so as to

impose on a Contracting State the obligation:

a) to carry out administrative measures at variance with the laws and administrative practice of

that or of the other Contracting State;

b) to supply information which is not obtainable under the laws or in the normal course of the

administration of that or of the other Contracting State;

c) to supply information which would disclose any trade, business, industrial, commercial or

professional secret or trade process, or information, the disclosure of which would be contrary

to public policy (ordre public).

4. If information is requested by a Contracting State in accordance with this Article, the other

Contracting State shall use its information gathering measures to obtain the requested

information, even though that other Contracting State may not need such information for its

own tax purposes. The obligation contained in the preceding sentence is subject to the

limitations of paragraph 3 of this Article but in no case shall such limitations be construed to

permit a Contracting State to decline to supply information solely because it has no domestic

interest in such information.

5. In no case shall the provisions of paragraph 3 of this Article be construed to permit a

Contracting State to decline to supply information solely because the information is held by a

bank, other financial institution, nominee or person acting in an agency or a fiduciary capacity

or because it relates to ownership interests in a person.

Article 27

Members of Diplomatic Missions and Consular Posts

Nothing in this Agreement shall affect the fiscal privileges of members of diplomatic missions

or consular posts under the general rules of international law or under the provisions of special

agreements.

Article 28

Entitlement to Benefits

Notwithstanding the other provisions of this Agreement, a benefit under this Agreement shall

not be granted in respect of an item of income if it is reasonable to conclude, having regard to

all relevant facts and circumstances, that obtaining that benefit was one of the principal

purposes of any arrangement or transaction that resulted directly or indirectly in that benefit,

unless it is established that granting that benefit in these circumstances would be in accordance

with the object and purpose of the relevant provisions of this Agreement.

Chapter VI

FINAL PROVISIONS

Article 29

Entry into Force

1. Each of the Contracting States shall notify the other Contracting State in writing through

diplomatic channels of the completion of the procedures required by its law for the bringing

into force of this Agreement. This Agreement shall enter into force on the date of the later of

these notifications.

2. The provisions of this Agreement shall have effect:

a) in the case of Estonia:

(i) in respect of taxes withheld at source: on amounts paid on or after the first

day of January following the year in which this Agreement enters into force, and

(ii) in respect of other taxes on income: for taxes chargeable for any taxable

period beginning on or after the first day of January following the year in which

this Agreement enters into force;

b) in the case of the Sultanate of Oman:

(i) in respect of taxes withheld at source: for amounts paid or credited on or after

the first day of January following the year on which this Agreement enters into

force, and

(ii) in respect of other taxes: for any tax year commencing on or after the first

day of January following the year on which this Agreement enters into force.

Article 30

Termination

This Agreement is concluded for an indeterminate period of time. Either Contracting State may

terminate this Agreement, through diplomatic channels, by giving a written notice thereof not

later than the 30th June of any calendar year from the end of the fifth year following that in

which the Agreement entered into force. In such event, the Agreement shall cease to have effect:

a) in the case of Estonia:

(i) in respect of taxes withheld at source: on amounts paid on or after the first

day of January following the year in which the notice is given, and

(ii) in respect of other taxes on income: for taxes chargeable for any taxable

period beginning on or after the first day of January following the year in which

the notice is given;

b) in the case of the Sultanate of Oman:

(i) in respect of taxes withheld at source: for amounts paid or credited on or after

the first day of January following the year in which the notice is given, and

(ii) in respect of other taxes: for any tax year commencing on or after the first

day of January following the year in which the notice is given.

IN WITNESS WHEREOF the undersigned, being duly authorised by their respective

Governments, have signed this Agreement.

DONE at . .?.l(l.c24It , on the,%. day of 2O2’ corresponding to JA

•. 7.44t4 ‘‘% AH, in two identical originals each in the Estonian, Arabic and English

languages, all texts being equally authoritative. In case of divergence between the texts, the

English text shall prevail.

FOR THE R7KIC OF ESTONIA FOR THE SULTANATE OF OMAN

PROTOCOL

At the signing of the Agreement between the Republic of Estonia and the Sultanate of the Oman

for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes

on income (hereinafter referred to as “the Agreement”) the undersigned have agreed upon the

following provisions which form an integral part of the Agreement.

1. With the reference to the Agreement:

a) the term “statutory body” in the case of the Sultanate of Oman means a body

constituted in the Sultanate of Oman by a Royal Decree.

b) the provisions of this Agreement shall not prevent a Contracting State from applying

its domestic provisions to prevent tax evasion or tax avoidance.

2. With the reference to Article 8 of the Agreement:

a) for the purposes of this Article, the term “profits from the operation of ships or

aircraft in international traffic” by an enterprise, includes profits from:

(i) the charter, lease or rental of ships or aircraft fully equipped, manned and

supplied, and used in the operation international traffic;

(ii) the charter, lease or rental on a bare boat charter basis of ships or aircraft,

where such charter, lease or rental is incidental to the operation of ships or

aircraft in international traffic;

(iii) the use, maintenance or rental of containers, where such use, maintenance

or rental is incidental to the operation of ships or aircraft in international traffic;

(iv) interest on bank accounts directly connected with the operation of ships or

aircraft in international traffic.

b) the term “operation of ships or aircraft” means business of transportation by sea or

by air of passengers, mail, livestock or goods carried on by the owners, lessees or

charterers of ships or aircraft, including the sale of tickets for such transportation on

behalf of other enterprises and any other activity directly connected with such

transportation.

IN WITNESS WHEREOF the undersigned, being duly authorised by their respective

Governments, have signed this Protocol.

DONE at . , on the,. day of .Q’I” 2OZ corresponding to)4’*3

All, in two identical originals each in the Estonian, Arabic and English

languages, all texts being equally authoritative. In case of divergence between the texts, the

English text shall prevail.

FOR THE SULTANATE OF OMANFOR THE REPUB

EELNÕU

Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega

topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise

tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli

ratifitseerimise seadus

Ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vaheline tulumaksudega

topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja selle juurde

kuuluv protokoll, mis on alla kirjutatud 2024. aasta 27. oktoobril Masqaţis.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

EESTI VABARIIGI

JA

OMAANI SULTANIRIIGI

VAHELINE

TULUMAKSUDEGA TOPELTMAKSUSTAMISE

VALTIMISE

NING

MAKSUDEST HOIDUMISE TOKESTAMISE

LEPING

Eesti Vabariik ja Omaani Sultaniriik,

soovides edasi arendada majandussuhteid ja edendada maksukoostööd;

kavatsedes sôlmida tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise fling maksudest hoidumise

tökestamise lepingu, jima et see tooks kaasa vöimaiusi tulu maksustamata jätmiseks vöi

maksusumma vähendamiseks maksupettuste vöi maksudest hoidumise kaudu (sealhulgas

maksulepingu kuritarvitustega, mule eesmärk on kolmandate riikide residentidele selles lepingus

sätestatud soodustuste vöimaldamine),

on kokku leppinud järgmises.

I peatükk

LEPINGU KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Lepingu subjekt

Lepingut kohaldatakse seiieie isikule, kes on ühe vöi môlema iepinguosalise riigi resident.

Artikkel 2

Lepingu ese

i. Lepingut kohaidatakse lepinguosalise riigi kehtestatud tulumaksudeie, söltumata nende

kogumise viisist.

2. Tulumaksuna käsitatakse tulult vôi selle osalt, sealhulgas valias- vöi kinnisvara vôôrandamisest

saadud kasult vöetavat maksu.

3. Maksud, millele lepingut eelköige kohaldatakse, on:

a) Eestis tulumaks;

b) Omaani Sultaniriigis tulumaks.

4. Lepingut kohaldatakse ka samasele vöi sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva

maksu asemele vöi sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepinguosaliste riikide pädevad

ametiisikud teevad teineteisele möistliku ajajooksul teatavaks asjaomaste maksuseaduste iga tähtsa

muudatuse.

II peatükk

MOISTED

Artikkel 3

POhimöisted

1. Kui kontekst ei nöua teisiti, kasutatakse selles lepingus möisteid järgmises tãhenduses:

a) Eesti tähendab Eesti Vabariiki ja geograafihises möttes Eesti territooriumi fling Eesti

territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti vöib oma seaduste kohaselt ja kooskölas

rahvusvahelise öigusega teostada oma öigusi merepöhj ale ja maapöuele ning seal leiduvatele

loodusvaradele;

b) Omaani Sultaniriik tähendab Omaani Sultaniriigi territooriumi ja sellejuurde kuuluvaid saari,

sealhulgas territoriaalvett ja territoriaalvetest väljapoole jäävat ala, kus Omaani Sultaniriik vOib

kooskölas rahvusvahelise öigusega ja oma seaduste kohaselt teostada oma suveräänseid ôigusi

merepöhja, maapOue ja neid katvate vete loodusvarade uurimisel ja kasutamisel;

c) lepinguosaline riik ja teine lepinguosaline riik on kontekstist olenevalt kas Eesti vöi Omaani

Sultaniriik;

d) isik hOlmab füüsilist isikut, äriuhingut ja muud isikute uhendust;

e) äriiihing on juriidiline isik vöi muu Uksus, mida maksustatakse kui juriidilist isikut;

f) lepinguosalise riigi ettevötja ja teise lepinguosalise riigi ettevötja tähendab kontekstist olenevalt

kas ühe vöi teise lepinguosalise riigi residendi ettevôtlust;

g) rahvusvaheline vedu on lepinguosalise riigi ettevötja mere- vöi öhuvedu, välja arvatudjuhul, kui

mere- vôi ôhuvedu toimub ainult teises lepinguosalises riigis;

h) pädev ametiisik on:

i) Eestis rahandusminister vôi tema volitatud esindaja ja

ii) Omaani Sultaniriigis maksuameti juht vöi tema volitatud esindaja;

i) kodanik on:

i) lepinguosalise riigi kodakondsusega fiiüsiline isik ja

ii) juriidiline isik vöi muu isikute ühendus, mis on asutatud lepinguosalise riigi seaduste alusel.

2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingut kohaldades selles määratlemata möistet ja kui

kontekstist ei tulene teisiti vöi kui pädevad ametiisikud ei ole artikli 25 kohaselt kokku leppinud

möiste erinevas tãhenduses, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud môistet tôlgendades

selle lepinguosalise riigi seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest. Maksuseadustes määratletud

möisted on Ulimuslikud selle lepinguosalise riigi teistes seadustes määratletud mOistete suhtes.

Artikkel 4

Resident

1. Selles lepingus tãhendab termin lepinguosalise riigi resident isikut, kes on selle lepinguosalise

riigi seaduste alusel maksukohustuslane oma elu- vöi asukoha, juhtkonna asukoha, asutamise vôi

registreerimise koha vöi muu sellise kriteeriumi järgi; termin hölmab ka lepinguosalist riiki, selle

kohaliku omavalitsuse Uksust vöi avalik-öiguslikku juriidilist isikut ja selles lepinguosalises

riigis asutatud fling järelevalve all olevat investeerimisfondi, pensionifondi vöi pensioniskeemi.

Termin ei hölma isikut, kes on selle lepinguosalise nigi maksukohustuslane üksnes seetöttu, et

tema tuluallikas asub selles lepinguosalises riigis.

2. Kui selle artikli löike 1 kohaselt on fiiüsiline isik mölema lepinguosalise riigi resident,

määratakse tema staatus j argmiselt:

a) ta on ainult selle lepinguosalise riigi resident, kus tal on kodu; kui tal on kodu mölemas

lepinguosalises riigis, siis on ta üksnes selle lepinguosalise riigi resident, millega tal on tihedamad

isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);

b) kui eluliste huvide keskust ei ole vöimalik kindlaks määrata vöi tal ei ole kodu kummaski

lepinguosalises riigis, siis on ta selle lepinguosalise riigi resident, kus ta tavaliselt viibib;

c) kui isik viibib tavaliselt mölemas lepinguosalises riigis vöi kui ta ei viibi tavaliselt kummaski

neist, siis on ta selle lepinguosalise riigi resident, mule kodanik ta on;

d) kui isiku staatust ei saa määrata selle löike punktide a—c pöhj a! ja selles jarjekorras, lahendatakse

küsimus lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel.

3. Kui isik on selle artikli löike I kohaselt mölema lepinguosalise riigi resident, siis pUuavad

lepinguosaliste riikide padevad ametiisikud kokkuleppe teel kindlaks määrata, millise

lepinguosalise riigi residendina isikut selle lepingu tähenduses käsitatakse, arvestades isiku

kôrgeima juhtimisorgani asukohta, asutamise vöi muul moel moodustamise kohta vöi muud

asjaomast tegurit; see ei kehti ffiüsilise isiku kohta. Kui kokkuleppele ei jöuta, ei anta sellele isikule

lepingus ettenähtud maksusoodustusi ega -vabastusi, vä!ja arvatudjuhul, kui lepinguosaliste riikide

pädevad ametiisikud lepivad kokku soodustuse andmise ulatuses ja viisis.

Artikkel 5

Püsiv tegevuskoht

1. Selles lepingus tähendab termin püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mule kaudu

täielikult vöi osaliselt toimub ettevötja äritegevus.

2. Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones:

a) juhtkonna asukohta;

b) fihiaali;

c) kontorit;

d) tehast;

e) töökodaja

f) kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri vôi muud loodusvarade kaevandamise kohta.

3. Terminpüsiv tegevuskoht hölmab samuti:

a) ehitusplatsija ehitus-, montaai- vöi seadmestamistöid fling nende Uleteostatavatjärelevalvet,

kui platsil tegutsetakse vöi selliseid töid tehakse vöi nende jãrele valvatakse üle kuue kuu;

b) lepinguosalise riigi ettevötja teenuste osutamist, sealhulgas nöustamist, teises lepinguosalises

riigis, kui selline tegevus kestab (sama vöi seotud projekti raames) selles teises lepinguosalises

riigis üle 183 päeva kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul.

4. Eelmistest lôigetest olenemata ei peeta püsivaks tegevuskohaks:

a) ehitise kasutamist Uksnes ettevötj ale kuuluva kauba ladustamiseks, valjapanekuks vöi

kohaletoimetamiseks;

b) ettevötjale kuuluva kaubavaru hoiustamist Uksnes ladustamiseks, väljapanekuks vöi

kohaletoimetamiseks;

c) ettevötjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes selleks, et seda teisele ettevôtjale

töötlemiseks anda;

d) äritegevuse kindla koha pidamist ainult selleks, et ettevötj ale kaupa osta vöi teavet koguda;

e) äritegevuse kindla koha pidamist üksnes muu ettevötj ale vajaliku tegevuse jaoks;

f) äritegevuse kindla koha pidamist Uksnes mitme selle löike alapunktides a—e nimetatud

tegevuse j aoks, tingimusel et selline äritegevuse kindlas kohas toimuv tegevus vöi selle lôike

alapunkti f puhul tegevuste kogum on ettevalmistava vöi abistava iseloomuga.

5. Selle artikli löiget 4 ei kohaldata ettevötja kasutuses olevale äritegevuse kindlale kohale, kui selle

ettevötja vöi temaga tihedalt seotud ettevôtja aritegevus toimub samas kohas vói teises kohas samas

lepinguosalises riigis mng:

a) seda kohta vöi teist kohta käsitatakse selle artikli kohaselt ettevötja vöi tihedalt seotud

ettevötja püsiva tegevuskohana vöi

b) kahe ettevötja samas kohas toimuva tegevuse vöi ettevötja vôi tihedalt seotud ettevötjate

kahes kohas toimuv tegevus ei ole kogumis ettevalmistava vöi abistava iseloomuga, tingimusel

et ettevötj ate samas kohas toimuv aritegevus vöi ettevôtja vöi tihedalt seotud ettevötj ate kahes kohas

toimuv äritegevus on ühtset majandustegevust täiendav tegevus.

6. Kui isik tegutseb lepinguosalises riigis ettevötja nimel ning tavaliselt sölmib lepinguid vöi tal on

esmatähtis roll selliste lepingute sölmimise ettevalmistamisel, mida ettevötja tavaliselt sölmib olulisi

muudatusi tegemata, fling need lepingud on sölmitud:

a) ettevötja nimel vöi

b) ettevOtja omandis vôi kasutuses oleva vara omandi üleandmiseks vöi sellele varale

kasutusOiguse andmiseks vöi

c) teenuste osutamiseks ettevôtja poolt, siis selle artikli löigetest 1 ja 2 olenemata, kuid

arvestades selle artikli löiget 7, on ettevötjal selles lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht nende

tegevuste kaudu, mida see isik ettevötja jaoks teeb; sãtet ei kohaldata, kui sellise isiku tegevus

piirdub selle artikli löikes 4 loetletud eesmärkidel tehtavate toimingutega, mis ei muuda

äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust löike 4 tähenduses pUsivas tegevuskohas

toimuvaks (see ei kehti äritegevuse kindlale kohale, millele kohaldataks selle artikli lOiget 5).

7. Selle artikli löiget 6 ei kohaldata, kui isik tegutseb lepinguosalises riigis teise lepinguosalise riigi

ettevötja mmel söltumatu esindajana fling tema tegevust esimesena nimetatud lepinguosalises riigis

vôib käsitada tema tavapärase äntegevusena. Kui selline isik tegutseb Uksnes vöi peamiselt ühe vOi

mitme sellise ettevötja nimel, kellega ta on tihedalt seotud, ei ole isik selle lôike tähenduses uhegi

sellise ettevôtja sôltumatu esindaja.

8. Kui lepinguosalise nigi residendist äriühing kontrollib teise lepinguosalise riigi residendist

ãriühingut vöi kui ariUhingu tegevus toimub pUsiva tegevuskoha kaudu vöi muul viisil teises

lepinguosalises riigis, ei anna see alust käsitada üht ariühingut teise äriühingu püsiva

tegevuskohana.

9. Selles artiklis on isik vöi ettevôtja tihedalt seotud ettevötjaga, kui toetudes köikidele asjaoludele,

on ühel kontroll teise üle vöi mölemat kontrollivad samad isikud vöi ettevötjad. Igal juhul on isik

vöi ettevötja tihedalt seotud ettevötjaga, kui Uhel on enam kui 50-protsendiline otsene vOi kaudne

osalus teises (vöi äriühingu puhul enam kui 50 protsenti ãriühingu aktsiate vöi osade hääleôigustest

ja vãärtusest vöi osalusest äriuhingu omakapitalis) vöi kui teisel isikul vôi ettevötjal on enam kui

50-protsendiline otsene vöi kaudne osalus isikus ja ettevötjas vöi kahes ettevötjas (vöi äriuhingu

puhul enam kui 50 protsenti ãnühingu aktsiate vöi osade haäleöigustest ja vããrtusest vöi osalusest

äriuhingu omakapitalis).

III peatükk

TULU MAKSUSTAMINE

Artikkel 6

Kinnisvaratulu

1. Tulu, sealhulgas pOllumajandusest vöi metsandusest saadud tulu, mida lepinguosalise riigi

resident saab teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, vöib maksustada see teine

lepinguosaline riik.

2. Termin kinnisvara määratletakse vara asukoha riigi seaduste alusel. Termin hölmab igal juhul

kinnisasja paraldist, eluskarja, pöllumajanduses (sealhulgas kalade aretamisel ja kasvatamisel) ja

metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud ôigust ja kinnisvaraga

seotud nöudeöigust. Kinnisvara kasutusvaldust ning öigust saada tasu maavara leiukoha ja

loodusvara kasutamise vöi kasutusöiguse eest käsitatakse samuti kinnisvarana. Kinnisvarana ei

käsitata laeva, paati ega öhusôidukit.

3. Selle artikli lôiget 1 kohaldatakse kinnisvara otsesest kasutamisest vöi kasutusele andmisest

saadud tulule.

4. Selle artikli löikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka ettevötluses ja kutsetegevuses kasutatavast kinnisvarast

saadud tulule.

Artikkel 7

Arikasum

1. Lepinguosalise riigi ettevötja kasumi maksustab ainult see lepinguosaline riik. Kui ettevötja

tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu ka teises lepinguosalises riigis, vöib seal maksustada

ettevötja selle kasumiosa, mida saab omistada sellele pusivale tegevuskohale.

2. Selle artikli löiget 3 arvestades käsitavad lepinguosalised riigid, juhul kui lepinguosalise riigi

ettevôtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, pusivale tegevuskohale

omistatava kasumina seda kasumit, mida pusiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, tegutsedes

iseseisvalt samadel vOi sama laadi tingimustel samal vöi sama laadi tegevusalal kui teise

lepinguosalise riigi ettevötja, kelle püsiv tegevuskoht see on.

3. Pusivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades vôib tuludest maha arvatajuhtimis- ja

halduskulud ning püsiva tegevuskohaga seotud muud kulud, söltumata sellest, kas need tekkisid

pUsiva tegevuskoha lepinguosalises riigis vöi mujal, eeldusel, et need mahaarvamised on

kooskölas selle lepinguosalise riigi maksuseadustega ja vastavad seaduses toodud piirangutele.

4. Kui lepinguosalises riigis on pusivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades tavaliselt

jaotatud ettevötja kogukasum ettevötja osade vahel proportsionaalselt, ei ole selle artikli löikega

2 vastuolus lepinguosalise riigi öigus kasutada nimetatud meetodit maksustatava kasumi

kindlaksmääramiseks. Kasutatava meetodi rakendamise tulemus peab olema kooskölas selle

artikli pöhimötetega.

5. Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale, kui ettevOtja ostab selle kaudu kaupa ainult oma

tarbeks.

6. Eelmistes löigetes käsitletud kasumit arvestades rakendatakse igal aastal sama meetodit, kui

ci ole küllaldast pöhjust seda muuta.

7. See artikkel ei möjuta lepingu teiste artiklite kohaldamist, kui kasum hölmab nendes teistes

artiklites käsitletud tulu.

Artikkel 8

Mere- ja Ohuvedu

1. Lepinguosalise riigi ettevötja kasumit laeva ja ôhusöiduki käitamisest rahvusvahelistes

vedudes maksustab ainult see lepinguosaline riik.

2. Selle artikli löiget 1 kohaldatakse ka kasumile, mis on saadud osalusest puulis vöi muud liiki

ühises äritegevuses vöi rahvusvahelises transpordiagentuuris.

Artikkel 9

Seotud ettevOtjad

1. Kui:

a) lepinguosalise riigi ettevOtja otse vöi kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevötja

juhtimises, kontrollib ettevötjat vöi kui tal on osalus ettevötja osa- vöi aktsiakapitalis vöi

b) samad isikud otse vöi kaudselt osalevad mölema lepinguosalise riigi ettevötja juhtimises,

kontrollivad ettevötj aid vöi kui neil on osalus mölema ettevötja osa- vöi aktsiakapitalis fling kui

ettevötjad järgivad omavahelistes an- ja rahandussuhetes söltumatute ettevötj ate vahel

kokkulepitust erinevaid tingimusi, mule tôttu jääb ettevötja kasum eeldatavast väiksemaks,

loetakse ettevötja kasumiks eeldatav kasum ja see maksustatakse asj akohaselt.

2. Kui lepinguosaline riik arvab oma ettevötja kasumi hulkaja asjakohaselt maksustab tulu, mida

on teises lepinguosalises riigis maksustatud selle lepinguosalise riigi ettevötja kasumina ja mule

oleks saanud esimesena nimetatud lepinguosalise riigi ettevötja, kui ettevötjad oleksid

omavahelistes suhetes j ärginud sama laadi tingimusi nagu sôltumatud ettevötjad, korrigeerib see

teine lepinguosaline riik kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides

arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide padevad ametiisikud peavad vajaduse

korral teineteisega nôu.

Artikkel 10

Dividend

1. Dividendi, mida lepinguosalise riigi residendist aniuhing maksab teise lepinguosalise riigi

residendile, vöib maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Dividendi vöib selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt maksustada ka lepinguosaline riik,

kus dividendi maksev ariuhing on resident; kui dividendi saaja on teise lepinguosalise riigi

resident, ei vôi dividendilt vöetava maksu määr Uletada:

a) 0 protsenti dividendi brutosummast, kui dividendi saaja on aniuhing, kellele kuulub otseselt

vahemalt 20 protsenti dividendi maksva äniühingu kapitalist;

b) 10 protsenti dividendi brutosummast köigil muudel juhtudel.

Löiget ei kohaldata ariuhingu selle kasumi maksustamisele, millest dividendi makstakse.

3. Selle artikli löikest 2 olenemata vabastab lepinguosaline niik seal tekkinud dividendi maksust,

kui dividendi on makstud:

a) Eesti puhul:

i) Eesti valitsusele vöi kohaliku omavalitsuse üksusele;

ii) Eesti Pangale;

iii) Maaelu Arendamise Sihtasutusele;

iv) Ettevötluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele;

v) mOlema lepinguosalise riigi pädeva ametiisiku kokkuleppel muule üksusele, mis on

täielikult Eesti valitsuse omandis;

b) Omaani Sultaniriigi puhul:

i) Omaani Sultaniriigi valitsusele;

ii) Omaani Keskpangale;

iii) Omaani Investeerimisasutusele;

iv) Omaani Arengupangale;

v) Ekspordikrediidi- ja garantiiagentuurile S.A.O.C.;

vi) môlema lepinguosalise riigi pädeva ametiisiku kokkuleppel muule avalik-öiguslikule

juriidilisele isikule vöi asutusele, mis on tãielikult Omaani Sultaniriigi valitsuse

omandis;

c) kummagi lepinguosalise riigi puhul artikli 4 löikes 1 nimetatud investeerimisfondile,

pensionifondile vöi pensioniskeemile.

4. Selles artiklis kãsitatakse dividendina tulu osalusest vöi muust kasumi saamise ôigusest, mis

ci ole völanôue, ning teistest öigustest saadavat tulu, mida maksustatakse nagu osalusest saadud

tulu selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, kus kasumit j aotav ãriühing on resident.

5. Selle artikli lOikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist dividendisaaja an- vôi

kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha vôi kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, mule

resident dividendi maksev äniUhing on, ning ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha vOi kindla

koha kaudu toimuva an- vöi kutsetegevusega. Se! juhul kohaldatakse selle lepingu artiklit 7 vöi 14.

6. Kui lepinguosalise riigi residendist äriUhing saab tulu teisest lepinguosalisest riigist, ei vöi see

teine lepinguosaline riik maksustada äniühingu makstavat dividendi egajaotamata kasumit, kuigi

need sisaldavad tulu, mis on tekkinud selles teises lepinguosalises riigis; see ei kehti teise

lepinguosalise riigi residendile makstava dividendi kohta ega selliselt osaluselt makstava

dividendi kohta, mis on seotud selles teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskohaga

vöi kindla kohaga.

Artikkel 11

Intress

1. Intressi, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi

residendile, vöib maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Lepinguosalises riigis tekkivat intressi vöib oma seaduste kohaselt maksustada ka see

lepinguosaline riik, kus intress tekib; kui intressi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei vöi

intressilt vöetava maksu määr ületada 5 protsenti intressi brutosummast.

3. Selle artikli löikest 2 olenemata vabastab lepinguosaline riik seal tekkinud intressi maksust,

kui intressi on makstud:

a) Eesti puhul:

i) Eesti valitsusele vôi kohaliku omavalitsuse uksusele;

ii) Eesti Pangale;

iii) Maaelu Arendamise Sihtasutusele;

iv) Ettevôtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele;

v) môlema lepinguosalise nigi pädeva ametiisiku kokkuleppel muule üksusele, mis on

täielikult Eesti valitsuse omandis;

b) Omaani Sultaniriigi puhul:

i) Omaani Sultaniriigi valitsusele;

ii) Omaani Keskpangale;

iii) Omaani Investeerimisasutusele;

iv) Omaani Arengupangale;

v) Ekspordikrediidi- ja garantiiagentuurile S .A.O.C.;

vi) mölema lepinguosalise riigi pädeva ametiisiku kokkuleppel muule avalik-öiguslikule

juriidilisele isikule vöi asutusele, mis on täielikult Omaani Sultaniriigi valitsuse omandis;

c) kummagi lepinguosalise riigi puhul artikli 4 löikes 1 nimetatud investeerimisfondile,

pensionifondile vöi pensioniskeemile.

4. Selles artiklis kãsitatakse intressina tulu vOlanôudest, olenemata sellest, kas nöue on

hupoteegiga tagatud vöi tagamata, ja sellest, kas nôue annab öiguse völgniku kasumile, ja

eelköige tulu valitsuse väartpaberitest vOi muudest völakohustustest fling nendega seotud

maksetest. Hilinenud makse eest vôetavat viivist selle artikli tähenduses intressina ei käsitata.

Termin intress ei hölma selle lepingu artikli 10 löike 4 kohaselt dividendina kãsitatavat tulu.

5. Selle artikli löiget 1 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist intressisaaja an- vôi

kutsetegevus toimub pUsiva tegevuskoha vöi kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus

intress tekib ja kus ta saab intressi püsiva tegevuskoha vöi kindla koha kaudu toimuva an- voi

kutsetegevusega seotud völanöudelt. Sel juhul kohaldatakse selle lepingu artiklit 7 vöi 14.

6. Intress on tekkinud lepinguosalises riigis, kui intressi maksab selle lepinguosalise nigi resident.

Kui völgnevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsiva tegevuskoha vöi kindla kohaga ning

kui intressi maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht vöi kindel koht, on intress tekkinud püsiva

tegevuskoha vöi kindla koha lepinguosalises riigis, olenemata sellest, kas intressi maksja on

lepinguosalise riigi resident vöi mitte.

7. Kui intressi maksja ja intressi saaja vöi nende mölema ning muu isiku enisuhte töttu ületab

vOlanOude eest makstava intressi summa seda summat, mules oleksid intressi maksjaja intressi saaja

kokku leppinud jima seilise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale.

Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepinguosalise niigi seaduste kohaselt, arvestades

seile lepingu teisi sätteid.

Artikkel 12

Litsentsitasu

1. Litsentsitasu, mis tekib lepinguosalises niigis ja mida makstakse teise lepinguosalise nigi

residendile, vöib maksustada see teine lepinguosaline nik.

2. Nimetatud litsentsitasu vöib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus

litsentsitasu tekib; kui litsentsitasu saaja on teise lepinguosalise niigi resident, ei vöi litsentsitasult

vôetava maksu maar ületada 8 protsenti litsentsitasu brutosummast.

3. Selles artiklis kasitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- vöi kunstiteose vöi

teadustöö autoriöiguse, sealhulgas arvutitarkvara, patendi, kaubamärgi, disaini vôi mudeli, plaani

vöi salajase valemi vöi tehnoloogilise protsessi vöi tööstus-, kaubandus- vôi teadusseadme

kasutamise vöi kasutamise öiguse eest vöi tööstusliku, kaubandusliku vöi teadusalase oskusteabe

eest.

4. Selle artikli löikeid 1 ja 2 ci kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasu saaja an

voi kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha vöi kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus

litsentsitasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu püsiva tegevuskoha vöi kindla koha kaudu toimuvas

an- vôi kutsetegevuses kasutatavast öigusest vöi varast. Se! juhul kohaldatakse selle lepingu artikiit

7vöil4.

5. Litsentsitasu on tekkinud lepinguosalises riigis, kui tasu maksja on selle lepinguosalise riigi

resident. Kui litsentsitasu maksmise kohustus on seotud püsivas tegevuskohas vöi kindlas kohas

toimuva an- vöi kutsetegevusega ning litsentsitasu maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht vöi

kindel koht, on litsentsitasu tekkinud püsiva tegevuskoha vöi kindla koha lepinguosalises riigis,

olenemata sellest, kas litsentsitasu maksja on lepinguosalise riigi resident vôi mitte.

6. Kui litsentsitasu maksjaja litsentsitasu saaja vöi nende môlemaja muu isiku enisuhte töttu ületab

eseme kasutamise, kasutamise öiguse vöi oskusteabe eest makstav litsentsitasu selle summa, mules

oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud jima sellise suhteta, kohaldatakse

seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud litsentsitasu maksustatakse kummagi

lepinguosalise nigi seaduste kohaselt, anvestades selle lepingu teisi sätteid.

Artikkel 13

Kasu vara vOOrandamisest

1. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab selle lepingu artiklis 6 määratletud ja teises

lepinguosalises riigis asuva kinnisvana vôörandamisest, vöib maksustada see teine lepinguosaline

niik.

2. Kasu, mida lepinguosalise nigi resident saab sellise valiasvara vöörandamisest, mida ta

kasutab teises lepinguosalises niigis püsiva tegevuskoha anitegevuses vöi kindlas kohas oma

kutsealal tegutsedes, vöi püsiva tegevuskoha (eraidi vöi koos ettevôttega) vöi kindla koha

vóórandamisest, vöib maksustada see teine Iepinguosaiine niik.

3. Kasu, mida lepinguosalise riigi ettevötja saab sellise laeva vöi öhusöiduki vöôrandamisest,

mida ta kãitab rahvusvahelistes vedudes, vöi sellise laeva vói öhusöiduki käitamisega seotud

vallasvara vöörandamisest, maksustab ainult see lepinguosaline riik.

4. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab osaluse vöörandamisest äriuhingus vöi muu

vörreldava osaluse vöörandamisest, mule väärtus tuleneb vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt

vöi kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, vöib maksustada see teine

lepinguosaline riik.

5. Eelmistes löigetes käsitlemata vara vöörandamisest saadava kasu maksustab ainult

lepinguosaline riik, mule resident on vara vöôrandaja.

Artikkel 14

Kutsetegevus

1. Lepinguosalise riigi residendist ffiüsilise isiku kutsetegevusest vöi ettevötlusest saadud tulu

maksustab ainult see lepinguosaline riik; sellist tulu vôib maksustada ka teine lepinguosaline riik

j ärgmistel asjaoludel:

a) kui isik tegutseb teises lepinguosalises riigis asuvas kindlas kohas, vôib see teine

lepinguosaline riik maksustada ainult selle tuluosa, mis on omistatav sellele kindlale kohale vöi

b) kui isik viibib teises lepinguosalises riigis kokku vähemalt 183 päeva kaheteistkümnekuulise

perioodi vältel, vöib see teine lepinguosaline riik maksustada ainult selle tuluosa, mida ta saab

selles teises lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest.

2. Kutsetegevusena käsitatakse eraviisilist teadus- j a haridustööd, kirjandus- ja kunstitegevust

ning arsti, juristi, inseneri, arhitekti, kirurgi, hambaarsti ja raamatupidaja erapraksist vôi muud

seda laadi tegevust.

Artikkel 15

Palgatöö

1. Lepinguosalise riigi residendi palka ja töösuhtest saadud muud tasu maksustab ainult see

lepinguosaline riik, arvestades selle lepingu artikleid 16, 18 ja 19. Kui lepinguosalise riigi resident

on töötanud ka teises lepinguosalises riigis, vöib selles teises riigis teenitud tasu maksustada see

teine lepinguosaline riik.

2. Selle artikli löikest 1 olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises

riigis töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud lepinguosaline riik, kui:

a) tasu saaja viibib teises lepinguosalises riigis kokku kuni 183 päeva majandusaastal algava vöi

löppeva kaheteistkümnekuulise perioodi vältelja

b) tasu maksab tööandja vôi tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepinguosalise nigi

resident, ja

c) tööandja ei maksa tasu teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha vöi kindla koha

kaudu.

3. Selle lepingu eelmistest löigetest olenemata vöib lepinguosalise riigi ettevötja rahvusvahelistel

vedudel kãitataval laeval vôi öhusöidukil töötamise eest saadud tasu maksustada see lepinguosaline

riik.

Artikkel 16

Juhatuse liikme tasu

Juhatuse liikme tasu ja muud seda laadi maksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise

lepinguosalise riigi residendist äriuhingu juhatuse vöi muu samalaadse organi liikmena, vöib

maksustada see teine lepinguosaline riik.

Artikkel 17

Meelelahutaja ja sportlase tulu

1. Selle lepingu artiklitest 14 ja 15 olenemata vöib lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta saab

teises lepinguosalises riigis meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis vöi mujal

esinemise eest vôi muusiku vöi sportlasena tegutsedes, maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Selle lepingu artiklitega 7, 14 ja 15 ei ole vastuolus, kui meelelahutaja vöi sportlase teenitud tulu,

mis laekub tema asemel mönele teisele isikule, maksustab lepinguosaline riik, kus meelelahutaja

vôi sportlane tegutseb.

3. Selle lepingu lOikeid I ja 2 ei kohaldata, kui meelelahutaja vôi sportlane saab tulu lepinguosalises

riigis toimuvast tegevusest, mida rahastatakse peamiselt ühe vöi mölema lepinguosalise riigi,

kohaliku omavalitsuse üksuse vöi avalik-öiguslikujuriidilise isiku vahenditest. Sel juhul maksustab

tulu ainult see lepinguosaline riik, kus meelelahutaja vöi sportlane on resident.

Artikkel 18

Pension

Lepinguosalise riigi residendile makstud pensioni ja varasema töötamise eest saadavat muud seda

laadi tasu maksustab ainult see lepinguosaline riik; see ei kehti selle lepingu artikli 19 löikes 2

nimetatud pensioni kohta.

Artikkel 19

Avalik teenistus

1. a) Palka ja muud tasu, mida lepinguosaline riik vöi kohaliku omavalitsuse Uksus vöi avalik

öiguslik juriidiline isik maksab isikule lepinguosalise riigi, selle omavalitsusUksuse vôi avalik

öigusliku juriidilise isiku asutuses töötamise eest, maksustab ainult see lepinguosaline riik; sätet

ei kohaldata pensionile.

b) Sellist palka ja muud tasu maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui isik on töötanud selles

lepinguosalises riigis fling ta on selle lepinguosalise riigi resident ning täidetud on üks järgnevatest

tingimustest:

i) ta on selle lepinguosalise riigi kodanik vöi

ii) tema residentsus tuleneb ka muust asjaolust kui töötamine.

2. a) Pensioni, mida lepinguosaline riik, selle kohaliku omavalitsuse üksus vôi avalik-öiguslik

juriidiline isik maksab vôi mida nende loodud fondidest makstakse isikule töötamise eest selle

lepinguosalise riigi, omavalitsusUksuse vöi avalik-öigusliku juriidilise isiku asutuses, maksustab

ainult see lepinguosaline riik.

b) Sellist pensioni maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui pensioni saaja on teise

lepinguosalise riigi resident ja kodanik.

3. Lepinguosalise riigi, selle kohaliku omavalitsuse Uksuse vôi avalik-öigusliku junidilise isiku

aritegevusega seotud töö eest saadud palgale ja muule tasule ning pensionile kohaldatakse selle

lepingu artikleid 15, 16, 17 ja 18.

Artikkel 20

OppejOu ja teadlase tulu

1. Kui lepinguosalise riigi tunnustatud haridus- vöi teadusasutuses öpetab vöi teeb uurimistööd isik,

kes oh vahetult enne lepinguosalisse riiki tulekut teise lepinguosalise riigi resident, maksustatakse

tema tulu ainult selles teises lepinguosahises nigis. Löiget kohaldatakse kahe aasta jooksul alates

tema esimesest sel eesmärgil toimunud külastusest esimesena nimetatud lepinguosalisse riiki.

2. Selle artikli löikes 1 tähendab termin tunnustatud selle lepinguosalise riigi antud tunnustust, kus

haridus- vOi teadusasutus asub.

3. Seda artikhit ei kohaldata peamiselt isiku vöi isikute erahuvides tehtud uurimistöö eest

saadavale tulule.

Artikkel 21

UliOpilase ja praktikandi tulu

1. Lepinguosaline riik ei maksusta tema territooriumil üksnes öpingutel vöi praktikal viibiva

uliöpilase vöi praktikandi ulalpidamiseks, öpinguteks vöi praktikaks tehtavaid väljamakseid, kui isik

on teise lepinguosalise riigi resident vöi oh seda vahetult enne öppima vöi praktikale asumist ja

vãljamakse tehakse väljaspool öppimis- vöi praktikakoha lepinguosalist riiki asuvast allikast.

2. Selle artikli lôikes 1 käsitlemata stipendiumile ja töösuhtest saadud tasule on selle artikli löikes

1 nimetatud uliöpilasel voi praktikandil Opingute vöi praktika jooksul ôigus saada samasuguseid

maksuvabastusi, -soodustusi vöi -vähendusi nagu külastatava lepinguosalise riigi residentidel.

Artikkel 22

Muu tulu

1. Lepinguosahise riigi residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustab

olenemata tulu tekkimise kohast ainult see lepinguosahine riik.

2. Selle artikli löiget 1 ei kohaldata sellele tulule, mida lepinguosahise riigi resident saab teises

lepinguosalises riigis pUsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes vöi sehles teises lepinguosalises riigis

asuvas kindlas kohas toimuvast kutsetegevusest, kui öigused vöi vara, millest tulu on tekkinud, on

seotud püsiva tegevuskohaga vöi kindla kohaga; selhistel juhtudel kohaldatakse sehle lepingu

artiklit 7 vöi 14. Löiget ei kohaldata artikli 6 löikes 2 määratletud kinnisvarast saadud tulule.

IV peatükk

TOPELTMAKSUSTAMISE KORVALDAMISE MEETODID

Artikkel 23

Topeltmaksustamise kOrvaldamine

1. Eesti residendi puhul körvaldatakse topeltmaksustamine Eesti seaduste kohaselt ja arvestades

nendes seadustes sätestatud piiranguid (mida vôidakse aeg-ajalt muuta, muutmata uldpohimOtet)

järgmiselt:

a) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt vöib maksustada Omaani Sultaniriik ja

mida on Omaani Sultaniriigis maksustatud selle riigi seaduste kohaselt, vabastab Eesti selle tulu

maksust;

b) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu artikli 10 lôike 2 punkti b, artiklite 11 ja 12 löike

2 vôi artikli 17 lôigete 1 ja 2 kohaselt vöib maksustada Omaani Sultaniriik, lubab Eesti residendi

tulumaksust maha arvata summa, mis vördub Omaani Sultaniriigis tasutud maksuga. Mahaarvatav

summa ei ületa tulumaksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist tulult,

mida vôib maksustada Omaani Sultaniriigis;

c) kui Eesti residendist äriühing saab tulu, mis on selle lepingu artikli 7 kohaselt omistatav Omaani

Sultaniriigis asuvale pusivale tegevuskohale ja seda tulu ei ole Omaani Sultaniriigis maksustatud,

vabastab Eesti olenemata selle löike punktist a selle tulu maksust 50 protsendi ulatuses;

d) kui Eesti residendist äriuhing saab dividendi Omaani Sultaninigi residendist äriuhingult ja see

dividend ei ole Omaani Sultaniriigis maksustatud, vabastab Eesti olenemata selle löike punktist a

selle dividendi maksust 50 protsendi ulatuses.

2. Omaani Sultaniriigi residendi puhul körvaldatakse topeltmaksustaminejargmiselt:

a) kui Omaani Sultaniriigi resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt vöib maksustada Eestis,

lubab Omaani Sultaniriik residendi tulumaksust maha arvata summa, mis vördub Eestis tasutud

tulumaksuga;

b) kui Omaani Sultaniriigi residendist äriühing saab dividendi Eesti residendist äriuhingult, mules

tal on vãhemalt 30 protsenti haaleöiguslikest aktsiatest vöi osadest, lubab Omaani Sultaniriik

residendi tulumaksust maha arvata dividende maksva äriühingu dividendide aluseks olevalt

kasumilt 25 protsenti Eestis tasutud tulumaksust.

Punktide a ja b alusel mahaarvatav summa ei ületa kummalgi juhul tulumaksu seda osa, mis on

arvutatud enne tasutud maksusumma mahaarvamist tulult, mida vöib maksustada Eestis.

3. Kui lepinguosalise riigi residendi tulu on selle lepingu kohaselt selles lepinguosalises riigis

maksust vabastatud, vöib see lepinguosaline nik sellest hoolimata residendi ülejãänud

maksukoormuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse vötta.

V peatükk

ERISATTED

Artikkel 24

Vördne kohtlemine

1. Lepinguosaline riik maksustab teise lepinguosalise riigi kodanikku ja kohaldab talle

maksustamisega kaasnevaid nöudeid samamoodi nagu oma kodanikule samadel asjaoludel. Seda

sätet kohaldatakse selle lepingu artiklist I olenemata ka isikule, kes ei ole kummagi lepinguosalise

riigi resident.

2. Lepinguosalise riigi ettevötja teises lepinguosalises riigis asuvat pUsivat tegevuskohta

maksustatakse samadel alustel kui teise lepinguosalise riigi samal tegevusalal tegutsevat ettevötjat.

3. Lepinguosalise riigi ettevötja vöib maksustatavat kasumit arvestades sellest maha arvata teise

lepinguosalise riigi ettevötjale makstud intressi, litsentsitasu ja muu väljamakse samadel alustel

nagu oma lepinguosalise riigi residendi puhul; sätet eu kohaldata selle lepingu artikli 9 löikes 1,

artikli 11 löikes 7 ega artikli 12 löikes 6 nimetatudjuhtudel.

4. Lepinguosalise riigi ettevôtjat, mida kontrollib otse vöi kaudselt teise lepinguosalise riigi resident

vôi milles teise lepinguosalise riigi residendil on otsene vöi kaudne osalus, ei rnaksustata körgernalt

ega esitata talle maksustamisega seotud lisanöudeid vörreldes sama lepinguosalise riigi samalaadse

ettevötjaga.

5. Seda artiklit ei tolgendata kui lepinguosalise riigi kohustust vöimaldada teise lepinguosalise riigi

residendile tema perekonnaseisu voi perekondlike kohustuste töttu samasugust maksusoodustust, -

vabastust vöi -vähendust, mida ta vöimaldab oma residendile.

6. Seda artiklit kohaldatakse selles lepingus nimetatud maksudele.

Artikkel 25

Vastastikuse kokkuleppe menetlus

1. Kui isik arvab, et lepinguosalise riigi tegevus pöhjustab vöi vöib pöhjustada tema sellist

maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskölas, vöib ta lepinguosaliste riikide riigisisese öigusega

sätestatud öiguskaitsevahenditest söltumata esitada kaebuse kummagi lepinguosalise riigi pädevale

ametiisikule. Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, mu teatati lepingut rikkuvat

maksustamist pöhjustavast tegevusest.

2. Kui kaebus on padeva ametiisiku arvates öigustatud ja ta ei leia rahuldavat lahendust, puüab

ametiisik kaebuse lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva

ametiisikuga, järgides pOhimötet, et lepingut rikkuvat maksustamist tuleb vältida. Kokkulepe

täidetakse lepinguosaliste riikide ôigusaktides ettenähtud ajapiirangut kohaldamata.

3. Lepinguosaliste riikide padevad ametiisikud puuavad lepingu tölgendamisel ja kohaldamisel

tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise krvaldamiseks

vôivad nad teineteisega konsulteerida ka lepingus käsitlemata juhtudel.

4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vôivad eelmistes lôigetes käsitletud kokkuleppele

jöudmiseks suhelda teineteisega vahetult.

Artikkel 26

Teabevahetus

1. Lepinguosaliste riikide padevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks vöi riigisiseste

öigusaktide kohaldamiseks eeldatavalt asjakohast teavet lepinguosalises riigis vöi selle kohaliku

omavalitsuse üksuses kehtestatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga

vastuolus. Selle lepingu artiklid 1 ja 2 teabevahetust ei piira.

2. Lepinguosaline riik käsitab teisest lepinguosalisest riigist selle artikli löike 1 alusel saadud teavet

salajasena samamoodi nagu oma öigusaktide alusel saadud teavet ja avaldab seda üksnes isikule vöi

ametivöimule (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes selle artikli löikes 1 viidatud makse

määrab, kogub vôi sisse nOuab vöi maksudega seotud kaebusi lahendab vöi eeltoodu ülejärelevalvet

teostab. Selline isik vôi ametivôim kasutab teavet ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet vöib

avaldada avalikul kohtuistungil vöi kohtuotsuses. Eelnevast olenemata vöib lepinguosaline riik

saadud teavet kasutada teistel eesmärkidel, kui seda lubavad mölema lepinguosalise riigi seadused

ja teavet edastava lepinguosalise riigi pädev ametiisik annab selleks nOusoleku.

3. Selle artikli Iöikeid 1 ja 2 ei tölgendata lepinguosalise riigi kohustusena:

a) rakendada haldusabinöusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja

halduspraktikaga;

b) anda teavet, mis ei ole lepinguosaliste riikide seaduste alusel vöi tavapärases haldusmenetluses

kattesaadav;

c) anda teavet, mis sisaldab an- vöi kutsesaladust vöi tootmisprotsessi käsitlevaid salajasi andmeid,

vöi teavet, mule avaldamine on vastuolus avaliku korraga.

4. Kui lepinguosaline niik on selle antikli kohaselt taotlenud teavet, siis teine lepinguosaline niik

vötab nöutud teabe saamiseks meetmeid ka juhul, kui see teine lepinguosaline niik ei vaja sellist

maksualast teavet enda tarbeks. Eelmises lauses sätestatud kohustus on piiratud selle artikli lôikega

3, kuid seda piirangut ei vôi ühelgi juhul tolgendada kui lepinguosalise riigi öigust keelduda teabe

andmisest ainult riigisisese huvi puudumise tôttu.

5. Selle artikli löiget 3 ei tölgendata lepinguosalise riigi vöimalusena keelduda teabe andmisest

ainult seetöttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, môni muu finantsasutus, esindaja, usaldusisik,

varahaldur vöi teave puudutab osalust isikus.

Artikkel 27

Diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse töötaja

Lepingut ei kohaldata diplomaatilise esinduse ega konsulaarasutuse töötaja rahalistele

soodustustele, mis on ette nãhtud rahvusvahelise ôiguse üldtunnustatud normide ja erikokkulepete

alusel.

Artikkel 28

Oigus soodustustele

Olenemata selle lepingu teistest sätetest, ei anta lepingus tulu suhtes ettenähtud soodustust, kui

köikide asjaolude pöhjal on möistlik järeldada, et soodustuse saamine oh sellise tehingu, mis

otseselt vöi kaudselt viis selle soodustuse saamiseni, üks peamistest eesmärkidest; see ei kehti

juhul, kui nendel asjaoludel soodustuse andmine vastab selle lepingu asjakohaste sätete

eesmargile.

VI peatukk

LOPPSATTED

Artikkel 29

Lepingu jöustumine

1. Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku teate

lepingu jöustumiseks vajaliku seadusega sätestatud menetluse löpetamise kohta. Leping jöustub

hilisema teate kuupäeval.

2. Lepingut kohaldatakse:

a) Eesti puhul:

i) lepingu jôustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vöi hiljem saadud tulult kinnipeetavale

maksule;

ii) lepingujöustumiselejärgneva aasta 1. jaanuaril vöi hiljem algaval maksustamisperioodil

saadud tulult tasutavale muule maksule;

b) Omaani Sultaniriigi puhul:

i) lepingujöustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vöi hiljem saadud tulult kinnipeetavale vöi

krediteeritavale maksule;

ii) lepingu jôustumisele j ärgneva aasta 1. j aanuaril vöi hiljem algaval maksustamisaastal

saadud tulult tasutavale muule maksule.

Artikkel 30

Lepingu lOpetamine

Leping on sölmitud mäãramata ajaks. Lepinguosaline riik vöib lepingu löpetada, teatades sellest

diplomaatiliste kanalite kaudu hiljemalt kalendriaasta 30. juunil, kuid mitte ernie, kui lepingu

jöustumisest on möödunud viis aastat. Sel juhul ei kohaldata lepingut:

a) Eesti puhul:

i) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril vöi hiljem kinnipeetud maksule;

ii) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril vöi hiljem algaval maksustamisperioodil

saadud tulult tasutavale muule maksule;

b) Omaani Sultaniriigi puhul:

i) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril vöi hilj em saadud tulult kinnipeetavale vöi

krediteeritavale maksule;

ii) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril vöi hiljem algaval maksustamisaastal saadud

tulult tasutavale muule maksule.

Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud lepingule alla kirjutanud.

Koostatud “‘ , 2O..?. aastal, mis vastab islami kalendri järgi

aastale 14. 23. , kahes eksemplaris eesti, araabia ja inglise keeles; köik

tekstid on vördselt autentsed. Tölgendamiserinevuse korral vöetakse aluseks ingliskeelne tekst.

Vabariigi nimel Omaani Sultaniriigi nimel

PROTOKOLL

Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise

fling maksudest hoidumise tökestamise lepingu (edaspidi leping) allakirjutamisel on pooled

kokku leppinud järgmistes sãtetes, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa.

1. Viidates lepingule:

a) Omaani Sultaniriigi puhul tähendab avalik-öiguslik juriidiline isik Omaani Sultaniriigis

kuningliku määruse alusel loodud isikut;

b) see leping ei takista lepinguosalisel riigil oma ôiguse kohaldamist maksudest hoidumise vöi

maksupettuste tökestamiseks.

2. Viidates lepingu artiklile 8:

a) selles artiklis hôlmab ettevötja kasum laevade ja öhusöidukite käitamisest rahvusvahelistes

vedudes kasumit, mis on saadud:

i) täisvarustuses ja meeskonnaga prahitud vöi liisitud laeva vöi ôhusöiduki käitamisest

rahvusvahelistes mere- ja öhuvedudes;

ii) laeva vöi ôhusôiduki meeskonnata prahtimisest vöi liisimisest, kui selline prahtimine vöi

liisimine ei ole rahvusvaheliste mere- ja öhuvedudega tegeleva ettevötja pöhitegevus;

iii) konteinerite kasutamisest, hooldamisest vöi üürimisest, kui selline kasutamine,

hooldamine vöi üürimine ei ole rahvusvaheliste mere- ja Ohuvedudega tegeleva ettevötja

pöhitegevus;

iv) intressina pangahoiustelt, mis on otseselt seotud ettevôtja rahvusvaheliste mere- ja

ôhuvedudega.

b) termin laevade ja àhusöidukite käitamine tähendab laevade vOi öhusöidukite omanike,

liisijate vöi prahtijate äritegevust reisijate, posti, eluskarja vöi kaupade mere- vôi ôhuvedudes,

sealhulgas piletite müüki sellistele vedudele, kui seda tehakse teiste ettevötj ate nimel fling muid

selliste vedudega otseselt seotud tegevusi.

Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.

Koostatud aastal, mis vastab islami kalendri järgi

aastale 1 4.4’’ ?. kahes eksemplaris eesti, araabia ja inglise keeles; köik

tekstid on vördselt autentsed. Tölgendamiserinevuse korral vöetakse aluseks ingliskeelne tekst.

7?abariigi nimel Omaani Sultaniriigi nimel

1

Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning

maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise

seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vaheline tulumaksudega

topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll

(edaspidi leping).

Lepingu tekst parafeeriti 5. detsembril 2019. a Masqaţis. Kirja teel tehti hiljem lepingu teksti mõned

muudatused. Lõplik tekst lepiti kokku 10. novembril 2023. a. Vabariigi Valitsus kiitis lepingu heaks 30.

aprillil 2023 toimunud istungil korraldusega nr 134. Lepingule kirjutasid 27. oktoobril 2024. aastal Masqatis

alla Eesti suursaadik Omaanis Ingrid Amer ja Omaani Maksuameti peadirektor Tema Ekstsellents Nasser

Al-Jashmi.

Eesti ja Omaani vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (ingl

k Organization for Economic Co-operation and Development, edaspidi OECD) koostatud tüüplepingut.

Seisuga 1. detsember 2024. a on Eestil kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepingud 63 riigiga1.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide

vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema

õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise

lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks

piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse

kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse

kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna

peaspetsialist Tiina Hansson (tel 5885 1480, [email protected]). Eelnõu ning seletuskirja juriidilist

kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna

juht Virge Aasa (tel 5885 1493, [email protected]). Lepingu tõlget on toimetanud vandetõlk Terje Arro

(Luisa Tõlkebüroo, tel 626 4282).

1.3 Märkused

Eelnõu on seotud 18. mai 2023. a kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 3.1.9, mis

seab eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus-ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa, kus

luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid. Eelnõu ei ole seotud muu

menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

1 Sõlmitud lepingute nimekiri on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebiaadressilt

https://www.rahandusministeerium.ee/et/topeltmaksustamise-valtimise-lepingud

2

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 3 ei ole koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsust.

Leping tuleb ratifitseerida Riigikogus ning ratifitseerimise aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 113

väljendatud seadusereservatsiooni põhimõte, mille kohaselt tuleb maksuküsimused kehtestada seadusega.

Seaduse vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

Tulenevalt Välisministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei vahel kokku lepitud

välislepingute lihtsustatud menetlemise korrast lisati kooskõlastusringil olevale lepingu heakskiitmise

korralduse eelnõu seletuskirjale ratifitseerimise seaduse eelnõu kavand ning korralduse eelnõu

seletuskiri koostati seaduseelnõu seletuskirjale kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

reegleid järgides. Lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu kooskõlastati ministeeriumidega samaaegselt

korralduse eelnõu kooskõlastamisega.

2. Seaduse eesmärk

Seadusega ratifitseeritakse leping ning luuakse võimalus selle kohaldamiseks.

Eesti sõlmib topeltmaksustamise vältimise lepinguid, et tagada maksukeskkonna stabiilsus nii välismaistele

ettevõtjatele, kes investeerivad Eestisse kui ka Eesti ettevõtjatele, kes laiendavad oma tegevust

välisturgudele. Kahes või enamas riigis tegutsemise tagajärjel on isik tavaliselt allutatud vähemalt kahe riigi

maksuseadustele, mille kohaldamise tulemusena võib tekkida juriidiline topeltmaksustamine.

„Rahvusvaheline juriidiline topeltmaksustamine“ on maksuõiguse termin, millega tähistatakse olukorda,

kus kaks riiki maksustavad samalaadsete maksudega ühe ja sama maksumaksja tulu. Juriidilise

topeltmaksustamise kõrval eksisteerib majanduslik topeltmaksustamine, mis tähendab, et sama tulu

maksustatakse kahe erineva maksumaksja tuluna.

Topeltmaksustamise kahjulik mõju rahvusvahelisele majandustegevusele on ilmne ning

topeltmaksustamise vältimise lepingute peamine eesmärk ongi juriidilise topeltmaksustamise

kõrvaldamine. Topeltmaksustamise ennetamiseks jagab leping maksustamisõigusi riikide vahel eri

tululiikide kaupa. Selline jagamine toimub ühe riigi maksustamisõiguse piiramisena teise riigi kasuks ja

vastupidi. Lisaks topeltmaksustamise kõrvaldamisele on välisinvestorile oluline, et teda ei maksustataks

investeeringu sihtkohariigis koormavamalt kui kohalikke ettevõtjaid. Leping sätestabki teatud piirides

maksumaksjate võrdse kohtlemise kohustuse.

Kuna mitmes riigis tegutsemisel võib eri riikide maksuseaduste kohaldamise tulemusena tekkida ka

topeltmittemaksustamine ja suureneda võimalus muul viisil maksukohustuse täitmisest

kõrvalehoidumiseks, sätestab leping võimaluse ja kohustuse maksualase teabe vahetuseks lepinguosaliste

riikide pädevate ametiisikute vahel. Pädevateks ametiisikuteks on üldjuhul maksuhaldurid (st Eestis Maksu-

ja Tolliamet).

Leping võib luua maksumaksjatele riigisisese õigusega võrreldes vaid soodsamad tingimused, kuna leping

riigile uusi maksustamisõigusi ei anna. Kui lepingus on antud ühele lepinguosalisele riigile teatud liiki tulu

maksustamise õigus, kuid riigisisese seaduse kohaselt sellist tulu seal ei maksustata, siis ei teki riigil lepingu

alusel õigust maksu võtta. Kui näiteks tulumaksuseaduse (edaspidi ka TuMS) alusel mitteresidendile

makstavat dividendi ei maksustata, pole Eestil õigust lepingus sätestatud määras dividendilt tulumaksu

kinni pidada.

3

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Seaduse eelnõu koosneb ühest lausest, millega ratifitseeritakse leping ja selle juurde kuuluv protokoll.

Eesti ja Omaani leping koosneb 30 artiklist ja lepingu juurde kuuluvast protokollist.

Lepingu esimesed 5 artiklit käsitlevad lepingu kohaldamisala ja mõisteid.

Artikkel 1

Lepingut kohaldatakse lepinguosaliste riikide residentidele. Residendi mõiste on määratletud viitega

riigisisesele õigusele lepingu artiklis 4. Eesti tulumaksuseaduses on residendi mõiste sätestatud §-s 6.

Teatud lepingu sätted kohalduvad isikutele, kes ei pruugi olla kummagi riigi residendid. Näiteks artikkel 19

(avalik teenistus) võib kohalduda Eesti või Omaani avalikule teenistujale, kes pole kummagi riigi resident.

Artikli 26 (teabevahetus) kohaselt võivad riigid teavet vahetada ka kolmandate riikide residentide kohta.

Artikkel 2

Lepingu artiklis 2 sätestatakse lepingu ese- maksud, millele lepingut kohaldatakse. Lepingut kohaldatakse

Eestis ja Omaanis kehtestatud tulumaksudele sõltumata nende kogumise viisist. Artikli 2 lõikes 2 on

sätestatud tulumaksu määratlus ning lõikes 3 on nimetatud kummaski riigis kehtestatud maksud, millele

lepingut eelkõige kohaldatakse. Lepingut kohaldatakse ka samastele või sama laadi maksudele, mis

kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Pädevatel

ametiisikutel lasub kohustus maksuseaduste olulisematest muudatustest teineteist teavitada.

Teabevahetuse (artikkel 26) artikli kohaldumisala on laiem. Teavet vahetatakse kõigi maksude kohta, mille

lepinguosaline riik või selle kohaliku omavalitsuse üksus on kehtestanud.

Artikkel 3

Mõistete juures tuleb tähele panna, kas määratlus on antud viitega riigisisesele õigusele või on määratlus

riigisiseses õiguses kasutatud samalaadsetest mõistetest sõltumatu. Artikkel 3 koondab mitmeid lepingus

kasutatavaid mõisteid, kuid artiklid 4 ja 5 on pühendatud ühe mõiste selgitamisele. Mõistete ja terminite

määratlusi võib siiski leida ka lepingu teistest artiklitest, kuid sellisel juhul omab termin tähendust ainult

konkreetse artikli kohaldamisel.

Artikli 3 lõige 2 sätestab üldreegli lepingus määratlemata mõistete tõlgendamiseks. Kui kontekstist ei tulene

teisiti, lähtub lepinguosaline riik lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle

lepinguosalise riigi seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest, pidades silmas, et maksuseadustes

määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes. Nimetatud sätte

kohaldamisel tuleb silmas pidada ka rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklites 31, 32

ja 33 sätestatud rahvusvaheliste lepingute tõlgendamise üldreegleid.

Artikkel 4

Lepingu artikkel 4 määratleb termini lepinguosalise riigi resident lepingu teiste sätete kohaldamiseks

ning sätestab reeglid lepinguresidentsuse määramiseks, kui lepinguosaliste riikide seaduste koosmõjus

tekib topeltresidentsus. Lepingu kohaselt on isik resident, kui ta on resident lepinguosalise riigi õiguse

alusel ning kui ta on selles riigis maksukohustuslane. Siin peetakse üldiselt silmas piiramatut

maksukohustust maailmatulult, mitte maksukohustust ainult sellest riigist saadud tulult. Samas ei välista

see säte oma kohaldamisalast territoriaalse maksusüsteemiga riikide2 residente. Residendina lepingu

mõistes käsitatakse ka seda riiki ennast, selle kohaliku omavalitsuse üksust ja avalik-õiguslikku

2 Riigid, kes oma residentide välisriigist saadud tulu ei maksusta.

4

juriidilist isikut ehk siis selliseid üksuseid, kes lepingus sätestatud üldiste reeglite alusel residendiks ei

kvalifitseeruks (ei ole isikud artikkel 3 lõige 1 punkt d kohaselt ega ka tulumaksukohustuslased), kuid

kellele peetakse vajalikuks lepingut kohaldada, kui nad näiteks teisest riigist tulu saavad.

Lisaks eelloetletud isikutele ja üksustele käsitatakse selles lepingus residendina ka Eestis või Omaanis

asutatud investeerimisfondi, pensionifondi ja pensioniskeemi, mis on riigi järelevalve all.

Investeerimisfondi ja pensionifondi sõnaselge määratlemine residendina tähendab seda, et Eesti fondil

on võimalus saada selle lepingu alusel maksuhalduri käest residentsustõend, mille esitamisel saab

Omaanis lepingu kohaldamist taotleda. Lisaks sellele, et investeerimis- ja pensionifondi käsitatakse

residendina, loetakse ta ka temale tehtud väljamaksete saajaks, sest tuluallikariigil on kohustus

dividendilt kinnipeetavat maksu lepingus sätestatud määrani vähendada ainult juhul, kui isik või üksus,

kelle arvele väljamakse laekub, on ka selle tulu saaja.

Kui füüsiline isik on residendi määratluse kohaselt nii Eesti kui ka Omaani resident, siis lepingu artikli

4 lõike 2 kohaselt määratakse isiku residentsus eelnimetatud artiklis toodud kriteeriume järgides, andes

eelisõiguse isikuga lähemalt seotud riigile.

Äriühingute topeltresidentsuse tekkimisel lahendatakse küsimus Eesti ja Omaani pädevate ametiisikute

kokkuleppel, arvestades kõrgeima juhtimisorgani asukohta, asutamise või muul moel moodustamise kohta

või muud asjaomast tegurit. Kui pädevad ametiisikud kokkuleppele ei jõua, siis isikule antakse lepingus

ettenähtud maksusoodustusi ainult siis, kui pädevad ametiisikud lepivad kokku soodustuse andmise ulatuse

ja viisi.

Artikkel 5

Püsiva tegevuskoha tekkimise tingimused on kindlaks määratud lepingu artiklis 5. Artikli 5 lõige 1 sätestab

püsiva tegevuskoha tekkimise üldreegli. Lõikes 2 on toodud tüüpiliste püsivate tegevuskohtade näited.

Toodud loetelu täiendab lõiget 1, kuid püsiv tegevuskoht tekib vaid siis, kui see vastab lõikes 1 nimetatud

tingimustele.

Püsiv tegevuskoht lepingu mõistes on reeglina äritegevuse kindel koht, mille kaudu täielikult või osaliselt

toimub ettevõtja äritegevus. Selleks, et mitteresidendil tekiks teises riigis püsiv tegevuskoht, peab tema

käsutuses olema koht äritegevuseks (näiteks kontor, tehas, ehitusplats, töökoht kellegi teise kontoris).

Siinkohal pole oluline, kas see koht on ainuüksi mitteresidendi kasutuses või millisel õiguslikul alusel

mitteresident kohta kasutab, määrav on asjaolu, et mitteresidendil on võimalus konkreetset kohta oma

ettevõtluse jaoks kasutada. Teine oluline tingimus on, et koht peab olema püsiv ning moodustama

majandusliku ja geograafilise terviku. Sõna ’püsiv’ tähendab püsiva tegevuskoha puhul nii geograafilist kui

ka ajalist püsivust ning eeldab tõlgendamisel teatud paindlikkust ja konkreetsele äritegevusele iseloomulike

asjaolude arvestamist. Kolmas tingimus on, et mitteresidendist ettevõtja majandustegevus peab toimuma

eelnimetatud koha kaudu, mis reeglina tähendab seda, et ettevõtja ise või tema heaks töötavad isikud peavad

põhiliselt tegutsema selles kohas.

Lepingu artiklis 5 saab eristada kahte liiki püsivat tegevuskohta: geograafiliselt püsiv (lõiked 1, 2 ja lõike 3

punkt a) ja ettevõtja enda, tema töötajate või vahendajate tegevuse tulemusena tekkiv püsiv tegevuskoht

(lõike 3 punkt b ja lõige 6).

Püsiva tegevuskoha enamlevinud vormid on välisriigi juriidilise isiku filiaal ja välisriigi ettevõtja käsundi

alusel tegutsevad nii-öelda sõltuvad esindajad, kellel on õigus ettevõtja nimel lepinguid sõlmida või kellel

on esmatähtis roll selliste lepingute sõlmimise ettevalmistamisel. millele ettevõtja hiljem olulisi muudatusi

tegemata alla kirjutab. Artikkel 5 lõige 6 täpsustab, et püsiva tegevuskoha tekkimiseks peavad sõlmitavad

lepingud olema välisriigi ettevõtja nimel või kohustama seda ettevõtjat vara võõrandama või kasutusse

andma või teenust osutama.

5

Kui esindajat saab käsitada ettevõtjast majanduslikult ja õiguslikult sõltumatuna, siis selline esindaja

ettevõtjale püsivat tegevuskohta ei tekita. Leping täpsustab, et esindaja, kes tegutseb üksnes või peamiselt

ühe või mitme ettevõtja huvides, kellega ta on tihedalt seotud, ei saa olla lepingu mõistes sõltumatu esindaja.

Üldise määratluse kohaselt loetakse selles lepingus isikud omavahel tihedalt seotuks, kui ühel on kontroll

teise üle või mõlemat kontrollivad samad isikud. Artikli 5 lõike 9 kohaselt loetakse isik teise isikuga

automaatselt tihedalt seotuks, kui ühel on enam kui 50-protsendiline otsene või kaudne osalus teises või

kui kolmandal isikul on enam kui 50-protsendiline osalus nii esimeses kui ka teises ettevõtjas. Äriühingu

puhul tähendab otsene või kaudne osalus otse või kaudselt enam kui 50 protsendi hääleõigusega aktsiate

või osade omamist või õigust enam kui 50 protsendile äriühingu omakapitalist.

Lepingus käsitatakse ehitusplatsi ja ehitus-, montaaži- või seadmestamistöid või nende üle teostatavat

järelevalvet püsiva tegevuskohana üksnes juhul, kui selline tegevus kestab üle kuue kuu. Perioodi

arvestatakse töö alustamisest (sh igasugune ettevalmistav töö) kuni lõpetamiseni, ajutisi (nt ilmast, materjali

või tööjõu puudumisest sõltuvaid) tööseisakuid maha ei arvestata.

Lisaks ehitustegevusele sätestab leping konkreetse ajalise läve ka teenuste osutamisel tekkivale püsivale

tegevuskohale. Teenuste osutamisel tekib ettevõtjal püsiv tegevuskoht juhul, kui ta osutab teises riigis

teenuseid ajavahemikul, mis ületab 183 päeva 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

Olenemata püsiva tegevuskoha tekkimise võimalikkusest artikli 5 lõikes 1 loetletud tunnuste alusel, ei teki

ettevõtjal teises riigis püsivat tegevuskohta juhul, kui tema tegevus teises lepinguosalises riigis piirdub

ettevalmistavat või abistavat laadi tegevusega. Eelpool nimetatud erand ei kehti äritegevuse kindlale kohale,

kui ettevõtjate tegevus samas kohas või ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjate tegevus erinevates kohtades

samas riigis moodustavad teineteist täiendava ühtse majandustegevuse. Lõike 5 kohaldamiseks peab

vähemalt ühte neist äritegevuse kohtadest saama artikli 5 alusel käsitleda püsiva tegevuskohana või

erinevates kohtades toimuv tegevus tervikuna peab olema enamat kui ainult ettevalmistava või abistava

iseloomuga tegevus. Sätte eesmärk on takistada püsiva tegevuskoha tekkimise kunstlikku vältimist, kus

ettevõtja või grupp tihedalt seotud ettevõtjaid killustavad oma majandustegevuse väiksemateks osadeks,

kus iga tegevus eraldi on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

Artikkel täpsustab ka, et äriühingute omavaheline seotus ei anna ainuüksi põhjust käsitada ühte äriühingut

teise püsiva tegevuskohana.

Järgnevates artiklites käsitletakse tulu maksustamist, mille kohta sätestatakse järgmised põhimõtted.

Artikkel 6

Kinnisvaratulu ja kinnisvara võõrandamisest saadud kasu (vt ka artikli 13 seletus) võib maksustada

lepinguosalises riigis, kus vara asub. Kinnisvara mõiste on lepingus laiem kui Eesti riigisiseses õiguses,

näiteks hõlmab see lepingus ka kinnisvara päraldisi, eluskarja, põllumajanduses (sealhulgas vesiviljeluses)

ja metsanduses kasutatavaid seadmeid, kinnisvaraga seotud nõudeõigusi ja õigusi tasule maavara leiukoha

ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest. Kinnisvara asukohariigil on piiramatu õigus maksustada

kinnisvarast saadud tulu ka juhul, kui kinnisvara on seotud teise lepinguosalise riigi residendi äritegevusega.

Kuigi näiteks Eesti kinnisvara asukohariigina lubab teise riigi residendil lisada kinnisvaratulu püsiva

tegevuskoha muude tulude hulka ja maksustab seda artikli 7 alusel, kindlustab artikkel 6 kinnisvara

asukohariigi maksustamisõiguse ka juhul, kui isikul, kes kinnisvaratulu saab, ei ole kinnisvara asukohariigis

püsivat tegevuskohta.

Artikkel 7

Ärikasumit, mida ettevõtja saab teises lepinguosalises riigis toimuvast äritegevusest, võib maksustada

teises lepinguosalises riigis ainult juhul, kui ettevõtja äritegevus toimub seal asuva püsiva tegevuskoha

6

kaudu. Kasumit, mis on omistatav püsivale tegevuskohale, võib maksustada püsiva tegevuskoha

asukohariigis. Kuigi püsiv tegevuskoht ei ole iseseisev isik vaid majandusüksus, mille kaudu ettevõtja

tegutseb, käsitletakse püsivat tegevuskohta suhetes selle ettevõtjaga, kelle püsiv tegevuskoht ta on,

eraldiseisva isikuna. Sellest põhimõttest lähtudes omistavad lepinguosalised riigid püsivale tegevuskohale

kasumi, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, kui ta tegutseks iseseisvalt samal tegevusalal kui see

ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht ta on. Kasumi omistamine toimub riigisisese õiguse alusel ehk leping

üldiselt ei sätesta, milliste reeglite alusel püsivale tegevuskohale kasumit omistada tuleb. Võrdse

kohtlemise artiklist tuleneb siiski põhimõte, et mitteresidendist ettevõtjat, kes tegutseb teises

lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha kaudu ei tohi maksustada koormavamalt, kui selle riigi

residendist ettevõtjat. Paraku on selle võrdse kohtlemise põhimõtte tõlgendamine riigiti väga erinev

ning väljaspool Euroopa Liitu asuvad riigid kohtlevad püsivat tegevuskohta võrreldes oma residentidega

siiski ebasoodsamalt. Selline ebavõrdne kohtlemine avaldub sageli just maksubaasi arvestamise reeglite

erinevuses, mida põhjendatakse asjaoluga, et püsiv tegevuskoht on mitteresidendist ettevõtja

struktuuriüksus mitte eraldiseisev juriidiline isik ja seega pole absoluutselt võrdne kohtlemine võimalik.

Püsiva tegevuskoha kasumi arvestamisel peab lepinguosaline riik lubama püsiva tegevuskoha tuludest

maha arvata ka püsiva tegevuskoha tegevusega seotud kulud. Eraldi on ära mainitud juhtimis- ja

halduskulud, mille mahaarvamist tuleb lubada olenemata sellest, kas need kulud tekkisid püsiva

tegevuskoha asukohariigis või mujal.

Artikli 7 viimane lõige paneb paika artikkel 7 vahekorra teiste artiklitega. Kui ettevõtja kasumi hulgas

on lepingu teistes artiklites käsitletud tulu, siis ei takista artikkel 7 teistele tulu liikidele teiste asjakohaste

sätete kohaldamist. Kuigi nii mõnedki teised artiklid viitavad püsiva tegevuskoha kasumi maksustamise

osas omakorda tagasi artiklile 7, on artikli 7 viimane lõige üldreegel teiste artiklite suhtes, millele teised

artiklid on teatud tulu liigi osas kehtestanud erandid.

Artiklit 7 kohaldatakse tulule, mida tulumaksuseaduse alusel maksustatakse paragrahvide 49-53 alusel.

Artikkel 8

Rahvusvahelistest mere- ja õhuvedudest saadud kasum maksustatakse transpordiettevõtja

residendiriigis. Rahvusvahelise veo mõiste on määratletud artiklis 3 ning selle kohaselt käsitatakse

rahvusvahelise veona lepinguosalise riigi ettevõtja mere-või õhuvedu, välja arvatud juhul, kui selline

tegevus toimub ainult teises lepinguosalises riigis.

Artikkel 8 on erand artikli 7 suhtes. Rahvusvahelistest mere- ja õhuvedudest saadud kasum maksustatakse

lepinguosalises riigis, kus veoettevõtja on resident, ka siis, kui kasum on omistatav ettevõtja teises

lepinguosalises riigis olevale püsivale tegevuskohale.

Lõike 2 kohaselt maksustatakse veoettevõtja residendiriigis ka kasum, mis on saadud laeva või õhusõiduki

käitamisest seoses osalusega puulis või muud liiki ühises äritegevuses. Puuli jaoks ei ole olemas ühtset

mudelit, esineb erinevaid koostöövorme. Üldjuhul tegutsetakse puulis puulilepingute alusel, mis määravad

kindlaks, kuidas ühisest äritegevusest saadud tulu või kasumit jagatakse3. Näiteks mereveopuul hõlmab

teatavat arvu sarnaseid laevu, mis kuuluvad erinevatele omanikele, kuid mida hallatakse ühiselt.

Artikkel 9

Lepingu artikkel 9 käsitleb maksustatava kasumi jaotamist seotud ettevõtjate vahel ehk teisisõnu sätestab

aluse siirdehindade4 korrigeerimiseks. Selles artiklis on maksustatava kasumi kindlaksmääramise reeglid

juhuks, kui ühe lepinguosalise riigi ettevõtja otseselt või kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevõtja

3 OECD tüüplepingu kommentaar nr 23 artiklile 8, lk 224 http://www.oecd.org/berlin/publikationen/43324465.pdf 4 Siirdehind – seotud isikute (nt ema- ja tütarettevõtja) vahel tehtud tehingu hind.

7

osa- või aktsiakapitalis või juhtimises. Kui seotud isikute vahel tehtud tehingu hind ei vasta turuhinnale ja

ettevõtja kasum jääb seetõttu väiksemaks kui ta oleks olnud siis, kui tehingud oleksid tehtud turuhinnaga,

on ettevõtja residendiriigil õigus ettevõtja kasumit korrigeerida. Kui üks riik on ühe tehingupoole kasumit

korrigeerinud, peaks teise tehingupoole kasumit ka vastavalt allapoole korrigeerima, et ei tekiks

topeltmaksustamist. Artikkel sätestab ka sellise teises riigis tasutava maksusumma korrigeerimise

kohustuse, kuid OECD tüüplepingu kommentaare lugedes selgub, et teine riik on kohustatud oma

residendist ettevõtja (või seal asuva püsiva tegevuskoha) maksusummat korrigeerima ainult juhul, kui ta

teise riigi korrektuuriga nõus on. Praktikas tähendab see seda, et riigid püüavad vastastikkuse kokkuleppe

menetluse teel üksmeelele jõuda seotud isikute vahel tehtud tehingute turuhinnas, millest tulenevalt siis

korrigeeritakse seotud ettevõtjate kasumit ühes riigis alla- ja teises ülespoole.

Võrreldes Eesti tulumaksuseaduse §-ga 8 on ettevõtjate seotuse määramise kriteeriumid lepingus väga

üldiselt sätestatud.

Artikkel 10

Väljamakstavat dividendi võib maksustada nii see lepinguosaline riik, kus dividendimaksja on resident kui

ka see lepinguosaline riik, kus dividendisaaja on resident. Dividendimaksja kasumit maksustab

lepinguosaline riik, kus dividendi maksev äriühing on resident ja kui äriühingul on välisriigis püsiv

tegevuskoht, siis ka see riik, kus püsiv tegevuskoht asub. Selline kasum maksustatakse artikli 7 kohaselt

ning saadud dividend artikli 10 alusel, üldjuhul väljamakstavalt dividendilt tulumaksu kinnipidamise teel.

Leping annab tuluallikariigile5 dividendi piiratud maksustamisõiguse. Kinnipeetava maksu ülempiiriks on

10 protsenti dividendi brutosummast. Lepingu kohaselt on tuluallikariigis maksust vabastatud dividendid,

mis makstakse teise lepinguosalise riigi residendist äriühingule, kui talle kuulub dividendi maksva äriühingu

kapitalist vähemalt 20 protsenti. Tuluallikariigis on täiendavalt maksust vabastatud dividendid, mida

makstakse artikli 10 lõikes 3 loetletud asutustele või fondidele (nt valitsus, keskpank, finantslahendusi

pakkuvad asutused) ning mõlema lepinguosalise riigi artikli 4 lõikes 1 nimetatud investeerimisfondile,

pensionifondile või pensioniskeemile makstud dividend. Sel juhul on dividendi maksustamise õigus vaid

dividendi saava üksuse residendiriigil. Pädevate ametiisikute kokkuleppel võib seda loetelu täiendada

täielikult valitsuse omandis olevate üksuste või avalik-õiguslike juriidiliste isikute või asutustega.

Leping sätestab ka dividendi mõiste viitega riigisisesele õigusele. Dividend lepingu mõistes on igasugune

tulu osalusest või muust kasumi saamise õigusest (mis ei ole võlanõue) ning teistest osalusega seotud

õigustest ja ka muu tulu, mida riigisisese õiguse alusel maksustatakse nagu dividendi või muud

kasumijaotist.

Artikkel 10 lõige 6 ei luba riigil maksustada teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu makstavaid

dividende ega selle äriühingu jaotamata kasumit, olenemata sellest, et see kasum võib olla tekkinud

esimesena mainitud riigis. See reegel ei kehti juhul, kui dividendi makstakse esimesena mainitud riigi

residendile ja siis kui osalus, millelt dividendi makstakse on seotud selles riigis asuva püsiva tegevuskoha

äritegevusega. Ehk siis riik võib maksustada teise riigi residendi makstud dividendi kui dividendi saaja

residendiriik või kui püsiva tegevuskoha allikariik, aga mitte kui dividendi allikariik.

Alates 1. jaanuarist 2025 mitteresidendist füüsilisele isikule makstud dividendilt tulumaksu kinni ei peeta.

Samuti ei peeta tulumaksu kinni juriidilisele isikule makstavalt dividendilt, mis tähendab, et leping

dividendi maksustamist ei mõjuta.

5 Lepinguosaline riik, mille residendist äriühing dividendi maksab

8

Artikkel 11

Lepingu kohaselt ei või teise riigi residendile makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr ületada 5

protsenti intressi brutosummast.

Tuluallikariigil ei ole artikli 11 lõike 3 alusel õigust maksustada intresse, mille saajaks on teise

lepinguosalise riigi valitsus või kohaliku omavalitsuse üksus, keskpank või finantslahendusi pakkuvad

loetletud asutused. Lõike 3 punktide a ja b nimekiri kattub dividendi artikli lõike 3 punktide a ja b

nimekirjaga. Tuluallikariigis on maksust vabastatud muuhulgas ka artikli 4 lõikes 1 nimetatud

investeerimisfondile, pensionifondile või pensioniskeemile makstud intress. Pädevate ametiisikute

kokkuleppel võib seda loetelu täiendada täielikult valitsuse omandis olevate üksuste või avalik-õiguslike

juriidiliste isikute või asutustega.

Termin intress on lepingus määratletud kui tulu igasuguselt võlanõudelt. Leping täpsustab, et termin ei

hõlma artikli 10 kohaselt dividendina käsitatavat tulu ning hilinenud makse eest võetavat viivist. Intressi

määratlus lepingu mõistes ei sõltu riigisiseses õiguses kasutuselolevast intressi määratlusest ehk siis tulu,

mis riigisisese õiguse alusel võib olla käsitletav intressina, kuid pole seda lepingu mõistes,

maksustatakse mõne teise selle tulu olemusega sobiva lepingu artikli kohaselt või muu tulu maksustamist

käsitleva artikli alusel.

Artiklis sätestatud tuluallikariigi maksustamisõiguse piirang ei kehti olukorras, kus väljamakse tegija ja tulu

saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa selle

summa, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta. Enammakstud

intressi osa võib maksustada kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.

Tulumaksuseaduse kohaselt on turuväärtust ületav intressi osa maksustatav siirdehinna reeglite alusel

(olenevalt väljamaksja isikust kas TuMS § 14 lõige 7, TuMS § 50 lõige 4 või § 53 lõige 46).

Tulumaksuseaduse § 29 lõike 7 kohaselt maksustatakse teatud tingimustel tulumaksuga intress, mida

mitteresident sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, kui tema

varast intressi maksmise ajal või kahe aasta jooksul enne seda moodustasid otse või kaudselt üle 50%

Eestis asuvad kinnisasjad. Sellise fondi arvel osakuomanikule tehtud väljamakse aluseks pole võlanõue.

Kuna lepingu määratluse kohaselt on intress tulu võlanõudelt, siis TuMS § 29 lõikes 7 nimetatud tulu

maksulepingu mõistes intressiks ei liigitu. Eesti ja Omaani lepingu kohaselt on selline intress

maksustatav artikli 6 (kinnisvaratulu) alusel.

Artikkel 12

Eesti- Omaani lepingu kohaselt on tuluallikariigil litsentsitasu piiratud maksustamise õigus. Teise riigi

residendile makstavalt litsentsitasult ei või kinnipeetava maksu määr ületada 8 protsenti litsentsitasu

brutosummast.

Leping käsitab litsentsitasuna makseid teadustöö, kirjandus- või kunstiteose autoriõiguse eest; patendi,

kaubamärgi, kasuliku mudeli ja tööstusdisainilahenduse, salajase valemi või tehnoloogia eest ning

tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest. Lisaks tavapäraselt litsentsitasuna käsitatavatele

maksetele käsitatakse selles lepingus litsentsitasuna ka makseid tööstus-, kaubandus- või teadusseadmete

kasutamise või kasutamise õiguse eest.

Sarnaselt intressi artikliga on litsentsitasu artiklisse lisatud täpsustus, et tuluallikariigil on maksustamisõigus

olukorras, kus litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja või nende mõlema ja muu isiku erisuhte tõttu ületab

litsentsitasu selle summa, milles oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud ilma sellise

suhteta. Enammakstud litsentsitasu osa võib maksustada kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt,

arvestades lepingu teisi sätteid.

9

Tulumaksuseaduse § 29 lõike 6 punkt 4, § 41 punkt 8 ja § 43 lõike 1 punkt 2 sätestavad mitteresidentidele

makstavalt litsentsitasult kinnipeetava maksu määraks 10 protsenti. Lepingu mõjul ei saa Eesti

mitteresidendile makstava litsentsitasu puhul üle 8 protsendi maksu kinni pidada, välja arvatud juhul, kui

tegemist on eelmises lõikes mainitud enammakstud litsentsitasuga. Viimasel juhul võime oma

tulumaksuseadust enammakstud litsentsitasu osale piiranguteta kohaldada ehk pidada kinni 10 protsenti

tulumaksu.

Artikkel 13

Kasu vara võõrandamisest maksustatakse üldjuhul vara võõrandaja residendiriigis. Terminil

võõrandamine (alienation) on lepingu kontekstis võimalikult lai tähendus hõlmates igasugust vara

üleandmist teisele isikule, sealhulgas müüki, vahetust, sundvõõrandamist, mitterahalist sissemakset

äriühingusse, kinget ja vara üleminekut surma korral. Tuluallikariigil on õigus maksustada kasu, mida teise

riigi resident saab selles riigis asuva kinnisvara võõrandamisest ja selles riigis asuva püsiva tegevuskoha

enda või püsiva tegevuskoha tegevusega seotud vara võõrandamisest.

Artikkel 13 lõike 3 kohaselt võib kasu rahvusvahelises veos kasutatava laeva või õhusõiduki või nende

kasutamisega seotud vallasvara võõrandamisest maksustada ainult see riik, mille resident laeva või

õhusõiduki käitaja on. See lõige on kooskõlas artiklis 8 sätestatud põhimõttega, et rahvusvahelistest

vedudest saadud kasum maksustatakse ainult sõiduki käitaja residendiriigis.

Artikli 13 lõige 4 võrdsustab kinnisvara võõrandamisega ka osaluse võõrandamise sellises äriühingus,

varakogumis või muus üksuses, mille väärtus tuleneb vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt

kinnisvarast. Sellise osaluse võõrandamisest saadud kasu võib esmajärjekorras maksustada see riik, kus

kinnisvara asub. Tulumaksuseaduse § 29 lõike 4 punkt 5 piirab mõnevõrra artikkel 13 lõike 4 kohaldamist,

kuna lubab mitteresidendi kasu osaluse võõrandamisest maksustada ainult juhul, kui mitteresidendil oli

äriühingus või varakogumis võõrandamise ajal vähemalt 10protsendine osalus. Teise tingimusena tuleb

TuMsi kohaselt hinnata kinnisasjade osakaalu võõrandamisele eelnenud 2-aastasel perioodil, mitte

üksnes võõrandamise hetkel.

Artikkel 14

Eraviisilisest teadus- ja haridustööst, kirjandus- ja kunstitegevusest ning arsti, juristi, inseneri, arhitekti,

kirurgi, hambaarsti ja raamatupidaja erapraksisest või muud seda laadi tegevusest ehk kutsetegevusest

saadava tulu maksustamise õigus on reeglina tulusaaja residendiriigil. Kui nimetatud tulu on teenitud

teisest lepinguosalisest riigist, võib tuluallikariik sellist tulu maksustada vaid juhul, kui isik tegutseb selles

riigis asuvas kindlas kohas ning vaid ulatuses, mis on omistatav sellele kindlale kohale. Lepingus ei ole

termini kindel koht määratlust antud, kuid on öeldud, et isiku tegutsemise koha riigil on igal juhul õigus

mitteresidendi selles riigis teenitud tulu maksustada, kui isik viibib selles riigis kaheteistkümnekuulise

perioodi jooksul 183 päeva või rohkem. Seega võib järeldada, et vähemalt 183 päevane viibimine teises

riigis tekitab isikule seal kindla koha. Üldiselt on riikidel tavaks sisustada mõiste kindel koht sarnaselt

püsiva tegevuskoha mõistega ja nii on seda teinud ka Eesti. Artikli 14 alusel maksustatakse füüsilisele

isikule omistatud tulu, juriidilise isiku ärikasumile kehtib artikkel 7.

Artikkel 15

Töötamise eest saadud tulu maksustatakse lepingus sätestatud tingimustel kas lepinguosalises riigis, kus

maksumaksja on resident, või riigis, kus on toimunud töötamine.

Lepinguosalise riigi residendi palka ja töösuhtest saadud muud tasu on teisel lepinguosalisel riigil õigus

maksustada vaid eeldusel, et töötamine toimub selles teises lepinguosalises riigis. Kui lepinguosalise riigi

residendi töötamine toimub küll teises lepinguosalises riigis, kuid see ei kesta enam kui 183 päeva ning

töötamisega seotud tasu ei maksa teise lepinguosalise riigi resident või teises lepinguosalises riigis asuv

mitteresidendi püsiv tegevuskoht, on maksustamise õigus vaid töötaja residendiriigil.

10

Artikkel sätestab ka erireeglid rahvusvahelistes vedudes kasutatavatel laevadel või õhusõidukitel töötamise

eest saadud tasu maksustamiseks. Artikli ülejäänud sätetest olenemata on nimetatud tasu maksustamise

esmane õigus laevu või õhusõidukeid rahvusvahelistes vedudes käitava ettevõtja residendiriigil.

Mitteresidendist füüsilise isiku Eestis töötamise eest saadud tasu maksustamist reguleerib TuMS § 29 lõige

1, § 41 punkt 2 ja § 43 lõige 1 punkt 1.

Artikkel 16

Tasu, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse või

muu samalaadse organi liikmena, võib maksustada selle äriühingu residendiriigis. Samalaadse organina

käsitatakse Eestis näiteks äriühingu nõukogu. Erinevalt palgatöö eest saadava tasu maksustamise

põhimõtetest ei olene juhatuse liikme tasu maksustamine sellest, kus ülesandeid täidetakse. Äriühingu

juhatuse või muu samalaadse organi liikmeks olemise eest saadava tasu maksustamise õigus on äriühingu

residendiriigil ka juhul, kui juhatuse liikme kohustusi täidetakse väljaspool seda riiki.

Eestis maksustatakse mitteresidendi juhtimis- või kontrollorgani liikme tasud tulumaksuseaduse § 29 lõike

2, § 41 punkti 2 ja § 43 lõike 1 punkti 1 alusel.

Artikkel 17

Esinejate ja sportlaste teises lepinguosalises riigis toimunud tegevusest saadud tulu võib maksustada

lepinguosalises riigis, kus nende tegevus toimus. Kui esineja või sportlase tulu laekub mõnele teisele

isikule, ei takista artiklid 7, 14 ja 15 lepinguosalisel riigil seda tulu artikli 17 alusel selle teise isiku kätes

maksustamast. Eraldi on sätestatud residendiriigi maksustamise ainuõigus tulule, mida saavad sellised

isikud, kelle tegevust rahastatakse riigi, kohaliku omavalitsusüksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku

vahenditest. Viimatinimetatud erandi alla lähevad näiteks erinevate rahvakultuuri tutvustavate esinejate

külastused teise riiki, mida riik või kohalik omavalitsus toetanud on. Sellise külastuse käigus toimunud

esinemiste eest ei maksta esinejatele ka tavaliselt tasu.

Tulumaksuseaduse § 29 lõike 10 kohaselt maksustatakse mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses

tema esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu. Tulumaks peetakse kinni

väljamakse tegemisel ning maksumäär on 10% (TuMS § 41 punkt 9 ja § 43 lõige 1 punkt 2).

Artikkel 18

Pensioni maksustamise õigus on lepingu kohaselt reeglina ainult pensionisaaja residendiriigil.

Avalikule teenistujale riigi või kohaliku omavalitsusüksuse makstava pensioni maksustamist reguleerib

artikkel 19.

Artikkel 19

Avaliku teenistuja töötasu maksustab üldjuhul see riik, kelle teenistuses või kelle kohaliku omavalitsuse

üksuse või muu haldusüksuse teenistuses isik töötab. Kui lepinguosalise riigi avalik teenistuja töötab teises

11

lepinguosalises riigis ning on selle teise riigi resident ja kodanik, on sellise tasu maksustamise õigus isiku

residendiriigil.

Pensioni, mida maksab isikule lepinguosaline riik, selle kohaliku omavalitsuse üksus või avalik- õiguslik

juriidiline isik või pensioni, mida makstakse eelnimetatute asutatud fondidest eelneva töötamise eest selle

riigi, omavalitsusüksuse või avalik- õigusliku juriidilise isiku asutuses, võib maksustada ainult väljamakseid

tegev riik eeldusel, et pensioni saaja ei ole teise riigi resident ega kodanik. Näiteks kui endine Omaani avalik

teenistuja on pensioni saamise ajal nii Eesti resident kui ka kodanik, siis võib temale Omaani riigi või

kohaliku omavalitsuse teenistuses oldud aja eest makstavat pensioni maksustada ainult Eesti. Kuna Eestis

ei tehta vahet avalikus teenistuses töötatud aja eest teenitud pensionil ja erasektoris töötatud aja eest teenitud

pensionil, siis maksustatakse kõik Eestis makstud pensionid artikli 18 alusel. Läbirääkimiste käigus

tutvustasid mõlemad delegatsioonid oma pensionisüsteeme ning Omaan on teadlik Eesti pensionisüsteemist

ja pensionide maksustamisest.

Artikkel 20

Eesti-Omaani lepingusse on lisatud artikkel, mis reguleerib õppejõu ja teadlase tulu maksustamist. Tulu,

mida isik teenib teises riigis selle riigi tunnustatud õppeasutuses õpetades või uurimistööd tehes, ei või

esimese kahe aasta jooksul selles riigis maksustada eeldusel, et ta oli vahetult enne teise lepinguosalise riigi

resident. Eelnimetatud sätet ei kohaldata kui uurimistööd on tehtud era- mitte avalikes huvides.

Artikkel 21

Väljamaksed, mida tehakse lepinguosalises riigis viibivatele üliõpilastele või praktikantidele

ülalpidamiseks, õpinguteks või praktikaks, on õpingute asukohamaal maksust vabastatud tingimusel, et neid

saadakse väljaspool seda riiki asuvatest allikatest ja isik on või oli vahetult enne õppima või praktikale

asumist teise lepinguosalise riigi resident.

Artiklis käsitlemata stipendiumide ja töösuhtest saadud tasude osas on üliõpilastel ja praktikantidel

õpingute või praktika jooksul õigus saada samasuguseid maksuvabastusi, -soodustusi või -vähendusi

nagu külastatava riigi residentidel. Sisuliselt tähendab viimane lause seda, et Eesti kohtleb

maksustatavast tulust tehtavate mahaarvamiste võimaldamisel Omaani residentidest üliõpilasi ja

praktikante teatud tulu osas samamoodi kui oma residente.

Artikkel 22

Lepingus eraldi nimetamata muu tulu maksustatakse tulu saaja residendiriigis olenemata tulu tekkimise

kohast. See tähendab, et artikkel kohaldub ka tulule, mis on tekkinud kolmandas riigis. Näiteks kui Eesti ja

Omaan mõlemad loevad isikut artikli 4 lõike 1 alusel oma residendiks ning topeltresidentsuse küsimuse

lahendamisel lepingu artikli 4 lõigete 2 või 3 alusel loetakse isik Eesti residendiks, siis Omaan ei või

maksustada kolmandates riikides tekkinud tulu isegi siis, kui Omaani õigusaktide kohaselt loeb ta isikut

oma residendiks.

Artikkel 23

Topeltmaksustamise kõrvaldamise artikkel on oluline siis, kui mõlemal lepinguosalisel riigil säilib õigus

tulu maksustada. Sel juhul välditakse topeltmaksustamist maksumaksja residendiriigis kas vabastus- või

tasaarvestusmeetodi abil.

Topeltmaksustamise vältimiseks kasutab Eesti sõltuvalt tululiigist vabastus- või tasaarvestusmeetodit. Kui

Eesti resident saab tulu, mida on maksustatud Omaanis, vabastab Eesti selle tulu maksust. Dividendi,

intressi, litsentsitasu ning esineja ja sportlase tulu puhul kasutab Eesti topeltmaksustamise vältimiseks

tasaarvestusmeetodit. See tähendab seda, et kui Eesti resident saab Omaanist eelpool nimetatud tulu, mida

lepingu kohaselt on seal juba maksustatud, võib Eesti resident oma tulumaksukohustust arvutades lahutada

Eestis tasutavast tulumaksust Omaanis tasutud maksu summa. Kui Omaanis tasutud tulumaksusumma on

suurem kui maksusumma, mida Eesti resident on kohustatud Eesti seaduste kohaselt tasuma, siis seda vahet

12

ei hüvitata. Kui aga Omaanis tasutud tulumaksusumma on väiksem kui Eestis tasutav maksusumma, peab

Eesti resident tasuma selle tulumaksu vahe.

Lepingu kohaselt vabastab Eesti oma residendist äriühingu Omaanist saadud tulu, mis on omistatav

Omaanis asuvale püsivale tegevuskohale 50 protsendi ulatuses maksust, kui seda tulu ei ole seal

maksustatud. Kui Eesti residendist äriühing saab dividendi Omaani äriühingult, vabastab Eesti selle

dividendi maksust 50 protsendi ulatuses.

Omaan kasutab topeltmaksustamise kõrvaldamiseks tasaarvestusmeetodit, mis tähendab seda, et Omaan

lubab oma residendi tulumaksust maha arvata Eestis juba tasutud tulumaksu. Kui Omaani äriühing saab

dividendi Eesti residendist äriühingult, milles tal on vähemalt 30 protsenti hääleõiguslikest aktsiatest või

osadest, lubab Omaan oma residendi tulumaksust maha arvata dividende maksva äriühingu dividendide

aluseks olevalt kasumilt 25 protsenti Eestis tasutud tulumaksust.

Artikkel 24

See artikkel sätestab lepinguosalistele riikidele kohustuse kõrvaldada maksumaksjate ebavõrdne

kohtlemine konkreetsetel artiklis nimetatud juhtudel. Kõik riigid kohtlevad maksumaksjaid teatud

tunnustest lähtuvalt erinevalt (näiteks arvestatakse maksustamisel isiku maksevõimet ja residentsusest

tulenevat maksukohustuse ulatust), kuid selle artikli eesmärk on eristada põhjendamatut

diskrimineerimist põhjendatult erinevast kohtlemisest.

Artikli esimene lõige sätestab kohustuse kõrvaldada ebavõrdne kohtlemine kodakondsuse alusel, mis

tähendab seda, et lepinguosaline riik ei tohi teise riigi kodanikku maksustada koormavamalt kui

võrreldavas olukorras oma riigi kodanikku. Lepingu artikli 3 kohaselt on kodanik lepinguosalise riigi

kodakondsusega füüsiline isik ja juriidiline isik või muu isikute ühendus, mis on asutatud lepinguosalise

riigi seaduste alusel. See säte ei keela maksumaksjate eristamist residentsuse alusel. Ebavõrdse kohtlemise

põhjuseks ei tohi olla kodakondsus.

Lõige 2 kohustab teise lepinguosalise riigi ettevõtja püsivat tegevuskohta kohtlema samamoodi, kui selle

riigi ettevõtjaid, kes tegutsevad samal alal.

Teise lepinguosalise riigi residendile tehtud makseid peab residendist ettevõtjal lubama kasumit arvestades

maha arvata samadel tingimustel kui residendist ettevõtjale tehtud samasuguseid makseid. Eelnev kohustus

ei kehti juhul, kui maksed on tehtud seotud isikutele turuhinnast kõrgema hinnaga.

Lõige 4 keelab ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise nende osanike või muul viisil nende üle valitsevat mõju

omavate isikute residentsuse alusel, kuid ei kohusta oma residentidega sarnaselt kohtlema ettevõtja

mitteresidendist osanikke.

Lõige 5 täpsustab, et lepinguosaline riik ei ole kohustatud teise riigi residendist füüsilisele isikule andma

samasuguseid isiklikke maksusoodustusi nagu riik annab oma residendile. Vastasel juhul võib füüsiline

isik saada maksusoodustusi topelt – nii selles riigis, kus ta on resident, kui ka selles riigis, kus tal on püsiv

tegevuskoht.

Artikkel kehtib lepingus nimetatud maksude osas.

13

Artikkel 25

Lepinguga vastuolus olevast maksustamisest tekkida võivate maksuvaidluste lahendamise kord on

sätestatud vastastikuse kokkuleppe menetluse artiklis ning selle kohaselt püüavad lepinguosaliste

riikide pädevad ametiisikud lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada

vastastikusel kokkuleppel. Lisaks konkreetsete vaidluste lahendamisele, on pädevatele ametiisikutele antud

õigus ka üldistes lepingu tõlgendamise ja kohaldamise küsimuste vastastikuse kokkuleppe menetluse käigus

suhelda.

Artikkel 26

Lepingu teabevahetuse artikkel annab lepinguosaliste riikide pädevatele ametiisikutele võimaluse

vahetada lepingu ja lepinguosaliste riikide seaduste täitmiseks teavet tingimusel, et maksustamine, mille

jaoks teavet kogutakse, ei ole lepinguga vastuolus.

Teabevahetus ei ole piiratud lepinguosaliste riikide residentidega ega lepingus nimetatud maksudega.

Eesti-Omaani lepingu kohaselt ei või riik teabevahetusest keelduda ainuüksi seetõttu, et tal enda tarbeks

sellist maksualast teavet vaja ei ole. Samuti ei või riik keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe

valdaja on krediidiasutus, mõni muu finantsasutus, esindaja, usaldusisik, varahaldur või teave puudutab

osalust isikus.

Kui teabe andmine eeldab selliseid haldustoiminguid, mis on vastuolus lepinguosalise riigi seaduste ja

halduspraktikaga või kui teave ei ole lepinguosalise riigi seaduste alusel või tavapärases

haldusmenetluses kättesaadav, võib lepinguosaline riik teabe andmisest keelduda. Samuti ei tõlgendata

artikli sätteid lepinguosalise riigi kohustusena anda teavet, mis sisaldab äri- või kutsesaladust või

tootmisprotsessi käsitlevaid salajasi andmeid, või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga.

Artiklis 27 kinnitatakse, et lepinguga ei mõjutata diplomaatide maksusoodustusi.

Artikkel 28

Artiklis 28 sätestatakse nn peamise eesmärgi test (inglise keeles principal purpose test), mis piirab kogu

lepingu ulatuses lepingus tululiigile ettenähtud soodustuse andmise, kui kõikide asjaolude põhjal on

mõistlik järeldada, et selle soodustuse saamine oli tehingu üks peamistest eesmärkidest ning nendel

asjaoludel soodustuse andmine ei vasta lepingu sätete eesmärgile. Seega tuleb sätet lugeda kogu lepingu,

sealhulgas selle preambuli kontekstis.

Peamise eesmärgi testi klausel lisati OECD tüüplepingusse 2017. aastal pärast maksubaasi kahandamise

ja kasumi ümberpaigutamise (ingl k Base Erosion and Profit Shifting, edaspidi BEPS) vastase projekti

tegevuskavade6 valmimist. BEPSi tegevuskava nr 6 (maksulepingust tulenevate soodustuste andmisest

keeldumine) kohaselt on selle sättega võimalik oma maksulepingud maksulepingute väärkasutamise

vältimise miinimumstandardiga vastavusse viia. OECD tüüplepingu uue artikli 29 lõike 9

kommentaarides on erinevate näidete toel selgitatud, millistel juhtudel on peamise eesmärgi testi

rakendamine kohane ja millistel mitte.

Artikkel 29

Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele teate lepingu jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse

lõpetamise kohta ning leping jõustub hilisema teate kuupäevast. Lepingu sätteid rakendatakse lepingu

jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist saadud tulult kinnipeetavale või krediteeritavale maksule või

lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil saadud tulult

tasutavale muule maksule.

6 Teave OECD BEPS projekti kohta OECD veebilehel: https://www.oecd.org/tax/beps/beps-actions.htm

14

Artikkel 30

Lepingu võivad lõpetada mõlemad lepinguosalised riigid sellest diplomaatiliste kanalite kaudu hiljemalt

kalendriaasta 30. juuniks ette teatades. Lepingut ei saa lõpetada enne, kui selle jõustumisest on möödunud

5 aastat. Sel juhul ei kohaldata lepingut teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuarist saadud tulult

kinnipeetavale või krediteeritavale maksule või teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem

algaval maksustamisperioodil saadud tulult tasutavale muule maksule.

Protokoll moodustab lepingu lahutamatu osa ja selles täpsustakse termineid ning lepingu kohaldamise

asjaolusid. Protokolli punktis 1 sätestatakse, mida mõistetakse Omaani puhul avalik-õigusliku juriidilise

isiku all. Samuti on Eesti ja Omaan kokku leppinud, et leping ei takista riigil riigisiseste kuritarvituste

vastaste sätete kohaldamist.

Protokolli punktis 2 on täpsustatud, mida hõlmab ettevõtja rahvusvahelistes vedudes laevade ja

õhusõidukite käitamisest saadud kasum ning mida tähendab termin laevade ja õhusõidukite käitamine.

Artikliga 8 on hõlmatud kasum laevade või õhusõidukite prahtimisest või liisimisest, kaupade transpordis

kasutatavate konteinerite kasutamisest, hooldamisest ning üürimisest saadud kasum ning ettevõtja

rahvusvaheliste mere- ja õhuvedudega seotud pangahoiuste intress.

Leping sõlmiti kahes eksemplaris eesti, araabia ja inglise keeles.

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, välissuhtlemisseaduse ja tulumaksuseadusega.

Leping tuleb Riigikogus ratifitseerida tulenevalt põhiseaduse §-s 113 väljendatud seadusereservatsiooni

põhimõttest. Põhiseaduse § 113 kohaselt sätestatakse riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja

sundkindlustuse maksed seadusega. Maksukorralduse seaduse § 4 lõige 3 loetleb maksuõigussuhte

kohustuslikud elemendid, mis tuleb sätestada maksuseaduses. Üksikute elementide osas otsustusõiguse

delegeerimine täitevvõimule rikub võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtet ning on seetõttu

põhiseadusvastane.7 Kohustuslike elementide hulka kuuluvad näiteks maksuobjekt, maksumäär ning

maksusoodustused. Lepinguga kehtestatakse riigisisesest regulatsioonist soodsamad sätted nii residentide

kui ka mitteresidentide maksustamiseks ning mõningad maksumenetlust reguleerivad sätted. Riigisisesest

seadusest võivad erineda ka maksuobjektide määratlused. Seadusereservatsiooni põhimõttest lähtuvalt tuleb

leping jõustada seaduse alusel, kuna lepingu jõustamine Vabariigi Valitsuse korralduse alusel tähendaks

sisuliselt maksuõigussuhte elementide kehtestamise õiguse delegeerimist täitevvõimule, mis oleks

vastuolus põhiseadusega.

Välislepingute ülimuslikkuse põhimõte on sätestatud põhiseaduse §-s 123, mille kohaselt ei sõlmi Eesti

Vabariik välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti seadused või muud aktid on

vastuolus Riigikogus ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingut. Tulumaksuseaduses

reguleerib välislepingu ja seaduse vahekorda § 6 lõige 5, mis sätestab, et kui välislepingu alusel määratud

residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui lepingus on tulu maksustamisel ette

nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingu sätteid.

4. Eelnõu terminoloogia

Seaduse eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.

7 Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (2017), kättesaadav veebiaadressilt

https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=124&p=113 , § 113 kommentaar nr 5.

15

Lepingu tõlkimisel on võimaluse korral lähtutud eelkõige tulumaksuseaduses, kuid ka muudes Eesti

õigusaktides kasutatud mõistetest ning arvestatud on keelenõustajate soovitusi.

Lähemat selgitust vajavad kaks lepingus kasutatud mõistet, mis on selle lepinguga sarnaste lepingute

kooskõlastamisel tõstatanud küsimusi nende kasutamise õigsuse kohta.

Artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõike 2 punktis a kasutatakse mõistet ‘juhtkond’. Mõiste ‘juhtkond’ on

lepingu tähenduses laiem kui mõiste ‘juhtorgan’ tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lõike 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganid

juhatus ja nõukogu. Lepingu tähenduses on aga juhtkond igasugune isik või organ, kes äriühingu või

selle osa (ettevõtte) majandustegevust juhib. Juhtkonnaks lepingu tähenduses võivad olla ka filiaali

juhataja ja väljaspool äriühingu residendiriiki asuva tehase juhtimise eest vastutavad isikud.

Artikli 4 lõike 2 punktis a kasutatakse mõistet ‘kodu’, mis on tõlge ingliskeelsest mõistest ‘permanent

home’. Topeltmaksustamise lepingute kooskõlastamisel on Rahandusministeeriumile tehtud

ettepanekuid asendada sõna ‘kodu’ väljendiga ‘alaline elukoht’, mis oli varem kasutusel väljendi

‘permanent home’ tõlkena. Rahandusministeerium ei pea topeltmaksustamise vältimise lepingu

kontekstis õigeks väljendi ‘alaline elukoht’ kasutamist väljendi ‘permanent home’ eestikeelse vastena

järgmistel põhjustel. Esiteks tuleb ka eesti keeles teha vahet lepingu artikli 4 lõikes 1 kasutatud mõistel

‘residence’ ja artikli 4 lõike 2 punktis a kasutatud mõistel ‘permanent home’. Ingliskeelne sõna

‘residence’ on lepingu eestikeelses tekstis tõlgitud kui ‘elukoht’. Teiseks aitab mõiste ‘kodu’ kasutamine

vältida olukorda, kus lepingu tõlgendamisel sisustatakse mõiste 'permanent home' viitega kas

tsiviilseadustiku üldosa seaduses määratletud mõistele ‘elukoht’ või mõnes muus õigusaktis kasutatud

mõistele ‘alaline elukoht’, mis selle mõiste tõlgendamisel oleks vale, kuna rahvusvaheliste lepingute

tõlgendamise põhimõtted, mis sisalduvad rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni

(edaspidi RLÕVK) artiklites 31–32, sätestavad, et lepingute tõlgendamisel võib kasutada materjale, mille

mõlemad pooled on heaks kiitnud või millega mõlemal poolel on olnud võimalik lepingu sõlmimisele

eelnevalt või läbirääkimiste ajal tutvuda. Topeltmaksustamise vältimise lepingu artikli 3 lõikes 2

sisalduv nn ühepoolne tõlgendamisreegel tuleb kasutusele siis, kui RLÕVK võimalused on ammendatud.

Mõistet ‘kodu’ (permanent home) aitavad sisustada näiteks OECD tüüplepingu kommentaarid ja artikli

4 tõlgendamise kohta avaldatud kirjandus, mille kohaselt tuleb vältida artikli 4 lõike 2 asümmeetrilist

tõlgendamist, mis tuleneb ühe lepinguosalise riigisisese õiguse määratluste kasutamisest.

Kuna leping põhineb suures osas OECD tüüplepingul, saab lepingu tõlgendamisel kasutada OECD

tüüplepingu kommentaare, mida OECD liikmesriigid (liikmesriikide täidesaatev võim) on moraalselt

kohustatud järgima.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Leping määrab kindlaks maksustamisvõimalused, mis viiakse ellu riigi maksuseaduste kaudu juhul, kui

selline maksustamine on seadusega ette nähtud. Seega sõltub lepingu kohaldamine riigisisesest õigusest,

mis on ELi õigusega juba kooskõlla viidud.

6. Mõjud

Lepingu jõustumisel on ette näha mõju maksumaksjatele, majandusele ning riigiasutuste töö

korraldusele. Puudub mõju keskkonnale, regionaalarengule ja riigi julgeolekule ning muudele

valdkondadele.

16

Lepingu jõustumisega kaasnevad võimalikud mõjud sihtrühmade lõikes:

Mõju maksumaksjale

Lepingu jõustumine avaldab positiivset mõju neile Eesti maksumaksjatele, kes saavad Omaanist tulu,

mida maksulepingu puudumisel maksustataks mõlemas riigis. Lepingu peamine eesmärk on juriidilise

topeltmaksustamise vältimine. Leping keelab tuluallikariigil teatud tululiike maksustada, kehtestab

tavapärasest madalama maksumäära või nõuab residendiriigil maksuvabastuste või mahaarvamiste

kehtestamist. Samuti kehtestab leping reeglid topeltresidentsuse lahendamiseks, mida riigisiseste

õigusaktidega ei saagi lahendada.

Sihtrühma suurus võrreldes maksumaksjate koguarvuga on väike, sest Eesti ja Omaani vahelised

majandussuhted on seni olnud tagasihoidlikud. Eesti Panga otseinvesteeringute statistikas Omaani andmeid

seisuga 10. detsember 2024. a eraldi välja toodud ei ole, mis tähendab, et kahe riigi vahelised

otseinvesteeringud puuduvad või need kajastuvad ülejäänud riikide koondnumbris. Kui palju sihtrühma

suurus võiks lepingu jõustumisel kasvada, ei ole võimalik ette ennustada.

Leping aitab ära hoida ka lepinguosaliste riikide kodanike, residentide ja äriühingute diskrimineerimist,

sätestades võrdse kohtlemise reeglid. Lepingu olemasolu annab maksumaksjale kindluse teise riiki

investeerimisel ja seal tegutsemisel, et teda seal õiglaselt koheldakse ning vajadusel saab ta

maksuvaidluse lahendamiseks pöörduda oma riigi maksuhalduri poole teise riigi pädeva asutusega

vastastikuse kokkuleppe saavutamiseks.

Mõju majandusele

Lepinguga luuakse soodsamad tingimused riikidevahelisteks investeeringuteks. Lepingu jõustumine võib

suurendada Eesti ja Omaani vahelisi investeeringuid, kuna väldib teise riiki tehtud investeeringu

topeltmaksustamist, vähendab ülemäärast tuluallikariigis maksustamist ning annab õiguskindluse lepingus

nimetatud tululiikide maksustamiseks.

Lepinguga piiratakse teatud puhkudel tuluallikariigi maksustamisõigust, mis vähendab sealset maksutulu

mitteresidentidele tehtud väljamaksetelt. Maksutulu vähenemine sõltub suures osas kapitaliinvesteeringute

mahust. Väiksematest kinnipeetavatest maksumääradest (või teistest piirangutest allikariigis

maksustamisel) tingitud lühiajalist maksutulu vähenemist korvab osaliselt või täielikult suurenenud

välisinvesteeringust, majanduskasvust ja/või vähenenud maksupettustest saadav tulu. Praeguse seisuga pole

välja töötatud tõhusat metoodikat, mille järgi saaks täpselt ennustada lepingutest johtuvat tulevast

maksutulu.8

Mõju riigiasutuste korraldusele

Lepingu jõustumine võib avaldada vähest mõju Maksu- ja Tolliametile. Lepingu rakendamisega seotud

küsimusi lahendab Maksu- ja Tolliamet vastavalt vajadusele, seega võib, kuid ei pruugi suureneda

maksuhalduri töökoormus. Välislepingutega võetud maksualaste kohustuste täitmise tagamine on üks

Maksu- ja Tolliameti põhimäärusega kinnitatud ülesannetest ning selleks pädeva asutusena on

maksuhaldur juba 63 kehtiva topeltmaksustamise vältimise lepingu rakendajaks (seisuga 1. detsember

2024). Kuivõrd maksulepingud põhinevad OECD tüüplepingul ning on oma sisult sarnased, siis uue

lepingu jõustumisega ei kaasne vajadust maksuhalduri senist töökorraldust muuta.

Lepingus kindlaks määratud teabevahetuse ja vastastikuse kokkuleppe menetluse reeglid hõlbustavad

lepinguosaliste riikide maksuhaldurite koostööd. Leping võimaldab maksuhalduril paremini maksude

tasumisest hoidumist takistada ning seeläbi kaitsta oma riigi maksutulu, kui maksumaksja üritab seda teha

8 A. Pickering, Why Negotiate Tax Treaties, Paper No. 1-N, May 2013

http://www.un.org/esa/ffd/tax/2013TMTTAN/Paper1N_Pickering.pdf

17

näiteks kapitali välisriiki paigutamisega, välisriigi tulu deklareerimata jätmisega või maksude vältimise

skeemide kasutamisega.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja

tulud

Seaduse rakendamine ei too Eesti Vabariigile kaasa otseseid varalisi kohustusi, kuid topeltmaksustamise

vältimise kaudu võib Eestile varalisi kohustusi siiski tekkida – lepingu jõustumisel tuleb Eestil lepingus

sätestatud juhtudel loobuda teatud tulu liikide maksustamisest. Samas peab arvestama ka sellega, et

lepingus ettenähtud juhtudel loobub Omaan omakorda Eesti residentide teatud tulu liikide

maksustamisest Eesti kasuks.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kulude ega tulude suurust võimalik ette hinnata.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja rakendusakte kehtestada.

9. Seaduse ja lepingu jõustumine

Seadus jõustub üldkorras.

Leping tuleb seadusereservatsiooni põhimõttest tulenevalt ratifitseerida Riigikogus (vt seletuskirja 3. osa).

Artikli 28 kohaselt jõustub leping selle jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamise kohta

edastatava hilisema teate kuupäevast ja selle sätteid rakendatakse lepingu jõustumisele järgneva aasta 1.

jaanuarist saadud tulult kinnipeetava või krediteeritava maksu suhtes või 1. jaanuaril või hiljem algaval

maksustamisperioodil saadud tulult tasutava muu maksu suhtes.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Ratifitseerimise seaduse eelnõu kavand esitati koos lepingu heakskiitmise korralduse eelnõuga

kooskõlastamiseks Välisministeeriumile ja Justiitsministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

(toimik 20-0186). Mõlemad ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi märkusteta. Seetõttu esitatakse

eelnõu pärast lepingule allakirjutamist otse Välisministeeriumile Vabariigi Valitsusele esitamiseks.

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)