Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite tegevuste loetelu heakskiitmine

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja jaanuar 2025

Päevakorrapunkt nr

Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi

vahendeid, heakskiitmine

1. Kiita heaks nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi

sihtotstarbelisi vahendeid.

2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud tegevuste loetelu ministeeriumi

veebilehel.

Kristen Michal Taimar Peterkop

Peaminister Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „Nende tegevuste loetelu, milleks

võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, heakskiitmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Rahandusminister teeb ettepaneku kiita 2025. aasta detailvaates ning perioodi 2024-2028

koondvaates heaks nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi

sihtotstarbelisi vahendeid ning avaldada loetelu Rahandusministeeriumi veebilehel.

Ettepaneku aluseks on Riigikogus vastu võetud 2025. aasta riigieelarve seadus ja kehtiv riigi

eelarvestrateegia 2025-2028 (vt täpsemalt ptk 2.1). Lisaks kajastatakse tegevuste loetelus:

 laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste kava täiendava

rahastamisotsuse jaotus valitsemisalade vahel (vt täpsemalt ptk 2.2);

 Kultuuriministeeriumi valitsemisala tegevuse „Kultuuri ja spordi suursündmuste

meede“ 2025. aasta eelarve suurendamine 872 477 eurot Vabariigi Valitsuse reservi

sihtotstarbeta vahendite arvelt (vt täpsemalt ptk 2.3);

 Kliimaministeeriumi valitsemisalale 4 820 000 euro lisandumine 2025. aastasse

Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendite arvelt AS-le A. L. A. R. A.

investeeringu- ja tegevustoetuse maksmiseks (vt täpsemalt ptk 2.4).

Laiapindse riigikaitse lisarahastuse jaotus ning Kultuuriministeeriumi ja Kliimaministeeriumi

lisavahendite vajadused polnud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel ning riigi

eelarvestrateegia 2025-2028 kinnitamisel veel teada.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna

finantstalituse analüütik Triin Käpp (tel. 5885 1485, e-post: [email protected]) koostöös

Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibürooga ning lähtudes

Kultuuriministeeriumi esitatud taotlusest ja Kliimaministeeriumi Vabariigi Valitsusele

arutamiseks ette valmistatud materjalidest.

2. Eelnõu sisu

Vastavalt riigieelarve seaduse § 58 lõikele 1¹ võib Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse reservi

koosseisus ette näha sihtotstarbelisi vahendeid Vabariigi Valitsuse heakskiidetud tegevuste

rahastamiseks. Tegevused, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi

vahendeid, kiidab Vabariigi Valitsus heaks istungi protokolli märgitava otsusega.

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite

eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 3 lõike 3 kohaselt tuleb sihtotstarbeliselt

2

Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud tegevuste rahastamiseks vahendite eraldamise taotluse

esitamisel viidata Vabariigi Valitsuse otsusele, millega on tegevuse rahastamine heaks kiidetud.

Vabariigi Valitsus on viimati muutnud loetelu nendest tegevustest, milleks võib kasutada

Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, oma 2024. aasta 21. novembri istungil

(protokoll nr 57, päevakorrapunkt nr 13). Nimetatud loetelu hõlmab detailvaates 2024. aasta

tegevusi ja eelarveid ning perioodi 2023-2027 koondvaadet.

Vabariigi Valitsuse 2024. aasta 25. septembri istungil otsustati algatada 2025. aasta riigieelarve

seaduse eelnõu ja esitada see Riigikogule (päevakorrapunkt 10). Seaduseelnõu seletuskirja oli

lisatud ka Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes

perioodil 2024-2028 (seletuskirja lisa 5). Riigikogu võttis 2025. aasta riigieelarve seaduse vastu

2024. aasta 11. detsembril, misjärel on Vabariigi Valitsusel vajalik reservist vahendite

eraldamise võimaldamiseks kinnitada loetelu nendest tegevustest, milleks võib kasutada

Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, 2025. aasta detailvaates ning perioodi

2024-2028 koondvaates, arvestades järgmistes alapeatükkides kirjeldatud muudatusi.

2.1 Muudatused 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel Riigikogus

2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu lugemiste vahel Riigikogus esitati järgmised Vabariigi

Valitsuse reservi muudatusettepanekud, mis mõjutavad nende tegevuste loetelu, milleks võib

kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid:

 Kliimaministeeriumi valitsemissala sihtotstarbelise tegevuse „Õigusaktidest tulenevad

meetmed“ eelarvest suunati 111 564 eurot püsivalt Kliimaministeeriumi valitsemisala

eelarvesse Transpordiametile 17.06.2024 jõustunud Rahvusvahelise sanktsiooni

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest tulenevate

kohustuste rakendamiseks.

 Rahandusministeeriumi valitsemisala suunas 1 481 128 eurot ja Siseministeeriumi

valitsemisala 1440 eurot üleriigilise sihtotstarbelise tegevuse „Riigiasutuste

rendimaksed“ eelarvesse seoses nelja riigimaja (Pärnu, Jõhvi, Rakvere, Viljandi) ühtse

rendilepingu mitte rakendumisega RKAS ja Rahandusministeeriumi vahel, millest

tulenevalt uuendas RKAS riigimajade rendimaksete prognoose. Samal põhjusel suunati

eelnimetatud üleriigilise tegevuse eelarvest 1 386 868 eurot valitsemisalade

eelarvetesse, sh:

 Kliimaministeeriumi valitsemisalale 619 758 eurot;

 Kultuuriministeeriumi valitsemisalale 7337 eurot;

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale 126 194 eurot;

 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalale 563 954 eurot ja

 Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale 69 625 eurot.

 Üleriigilise sihtotstarbelise tegevuse „Riigiasutuste rendimaksed“ eelarvest suunati

122 039 eurot Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvesse

seoses Põllumajandus- ja Toiduameti RKAS üüride kokkuhoiuga Tallinnas Väike-Paala

3 hoones.

3

 Üleriigilise sihtotstarbelise tegevuse „Projektidele jaotamata vahendid teadus- ja

arendustegevusteks“ eelarvest suunati 8 922 700 eurot valitsemisalade eelarvetesse

konkurentsipõhiste teadus- ja arendustegevuse projektide jätkamiseks 2025. aastal, sh:

 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalale 2 690 000 eurot projekti

„Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused

andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks“ rahastamiseks;

 Kaitseministeeriumi valitsemisalale 330 000 eurot sihtasutuse CR14

küberharjutusvälja salajase võimekuse projekti ja 1 300 000 eurot krüptograafiliste

turbelahenduste hindamisvõimekuse loomise projekti rahastamiseks;

 Kliimaministeeriumi valitsemisalale 2 008 000 eurot projekti "Fosforiidi ja

kaasnevate ressursside uuring" rahastamiseks;

 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalale 652 200 eurot projekti

„Põllukultuuride väetamisnormatiivide nüüdisajastamine“ rahastamiseks;

 Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale 650 000 eurot Vähi Ennetuse, Diagnostika,

Ravi ja Teaduse Tippkeskuse asutamiseks ja 100 000 eurot Digital Europe

programmi 1 miljoni genoomi rakendusprojektiks;

 Välisministeeriumi valitsemisalale 1 082 500 eurot välis- ja julgeolekupoliitika

teadus- ja arendustegevuseks Venemaa, Aasia ja Arktika suunal ning 110 000 eurot

Eesti välis- ja julgeolekupoliitika ning diplomaatia ajaloo projekti rakendamiseks.

2.2 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse investeeringuvajadused

Eestis on kriise lahendavate või lahendamist toetavate asutuste suutlikkust arendatud

rahuaegseteks, väikese ulatuse või mõjuga kriise silmas pidades.

2022. aastal halvenenud julgeolekukeskkond tõstatas vajaduse sõjalise kaitse kuludele sarnaselt

tagada riigi eelarvestrateegias püsirahastus laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse

arendamiseks. Vajadus sõnastati aprillis 2023 allkirjastatud koalitsioonileppes ja tehti Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammis ülesandeks riigisekretärile, täpsemalt: töötada koostöös kõigi

ministeeriumitega välja laia riigikaitse, sh elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste kava

ettepanek.

Valitsuskabineti 2024. aasta 12. septembri ja 17. septembri nõupidamistel andis Riigikantselei

ülevaate koostöös ministeeriumidega koostatud mittesõjalise riigikaitse investeeringuvajaduste

kava ettepanekust. Informatsioon võeti teadmiseks.

Vabariigi Valitsus otsustas 2025. aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia 2025-2028

koostamisel eraldada täiendavad 219 mln eurot laia riigikaitsesse, et aastatel 2025-2027 tõsta

riigi valmisolekut erinevateks kriisideks.

Laia riigikaitse lisarahastusega viiakse ellu koalitsioonileppe riigikaitse ja laiapindse julgeoleku

investeeringute programm. Ennekõike keskendutakse terviklike võimete arendamisele selliselt,

et olemas oleks nii inimesed, väljaõpe, vahendid, varud kui ka taristu.

Kuna Saatse saapa ümbersõitude väljaehitamist (2,7 miljonit eurot) on plaanis alustada 2025.

aasta alguses RKAS juhtimisel, siis planeeriti vastav kulu otse RKAS eelarvesse. Ümbersõitude

valmides ei pea tulevikus läbima Venemaa Föderatsiooni territooriumil paiknevaid teelõike.

4

Samuti on juba välja ehitamisel Sisekaitseakadeemia arenduse esimene etapp, mille kulu

planeeriti otse RKAS eelarvesse (22,7 miljonit eurot).

Eelnevast tulenevalt oli valitsemisalade vahel jaotatav riigikaitse ja laiapindse julgeoleku

investeeringute programmi kogumaht 193,6 mln eurot, millest planeeriti RES 2025-2028

rahastamiskavas Vabariigi Valitsuse reservi ilma käibemaksuta 172 mln eurot.

Käesoleva Vabariigi Valitsuse otsusega kiidetakse tabelis 1 toodud jaotuses heaks

ülalnimetatud 172 055 613 euro detailsem jagunemine valitsemisalade vahel nende

tegevuste loetelus, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi

vahendeid:

Investeeringuvajaduste kava jaotus valitsemisalade kaupa

Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU

Siseministeerium 18 214 926 92 238 318 23 058 542 133 511 786

Rahandusministeerium 506 800 506 800 506 800 1 520 400

Riigikantselei 802 753 1 992 040 625 606 3 420 399

Sotsiaalministeerium 0 23 380 552 1 217 051 24 597 603

Välisministeerium 242 037 1 045 032 321 548 1 608 617

Kultuuriministeerium 968 000 773 000 773 000 2 514 000

Regionaalministeerium 48 130 293 871 293 871 635 872

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 287 927 185 000 50 000 522 927

Justiitsministeerium 519 593 1 459 093 1 745 323 3 724 009

KOKKU 21 590 166 121 873 706 28 591 741 172 055 613

Tabel 1. Laia riigikaitse, sh elanikkonnakaitse täiendavate lisavahendite jaotus aastatel 2025–2027

Mitmed järgnevalt toodud võimetest on kasutatavad ka rahuajal ja väiksemates kriisides:

ohuteavitus, meditsiini ja tervishoiu vältimatu abi varud, suuremahulise päästesündmuse varud,

elanikkonnakaitse varud ja vahendid, küberkaitse ja rahvusvaheline suhtlus.

Täpsemalt rahastatakse riigikaitse ja laiapindse julgeoleku investeeringute programmiga

aastatel 2025-2027 järgmisi tegevusi:

 Politsei- ja piirivalveametile luuakse kriisireserv. Eraldiseisvalt abipolitseinikest,

luuakse sõjaväepolitseis aega teeninud kaitseväelastest 1000-liikmeline kriisireservi

rühm (ca 25,7 miljonit eurot).

 Parandatakse Politsei- ja piirivalveameti koosseisuliste üksuste relvastus- ja

harjutamisvõimalusi (ca 21,6 miljonit eurot).

 Idapiirile ja nelja suurlinna luuakse drooniseire ja -tõrje võime (ca 12,6 miljonit

eurot).

 Idapiiri taristu ehitatakse lõpuni ning täiendatakse seiretehnika võimet. Sealhulgas

vahetatakse välja piiri kaitsmiseks vajalik eritehnika ja masinapark ning katsetatakse

piiriveekogudel ujuvat piiritaristut (ca 17,8 miljonit eurot).

Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU

Siseministeerium 5 476 804 56 064 858 16 077 166 77 618 828

5

 Kogu ühiskonnas juurutatakse kriisideks vajalikke oskuseid. Luuakse

sisekaitseakadeemias elanikkonnakaitse õppetool. Elanikkonnale, asutuste juhtidele ja

päästjatele korraldatakse kriisikoolitusi ning viiakse 2026. aastal läbi ulatuslik

üleriigiline kriisiõppus. Lisaks suurendatakse päästeameti võimet viia läbi ulatuslikku

evakuatsiooni. Häirekeskuses viiakse hädaabiteadete menetluse üle kaasaegsemale

infosüsteemile tagamaks suuremat funktsionaalsust ning käideldavust. (ca 15,8 miljonit

eurot)

 Toetatakse kohalikke omavalitsusüksusi kriisideks valmistumisel. Lisaks

olemasolevatele tegevustele luuakse Päästeametisse omavalitsusüksuste

kriisispetsialistide süsteem, kelle eesmärk on toetada omavalitsusi kriisideks

valmistumisel ja elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesannete täitmisel (ca 3,1

miljonit eurot).

 Ühtlasi suurendatakse Päästeameti varusid päästetöödeks, et olla paremini valmis

tsiviil- ja riigikaitselisteks kriisideks (ca 3,0 miljonit eurot).

Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU

Siseministeerium 3 618 699 10 897 571 3 636 160 18 152 430

Riigikantselei 802 753 1 992 040 625 606 3 420 399

 Politsei ja piirivalveametnikud saavad praktilisema ja kvaliteetsema väljaõppe. Ehitatakse välja Sisekaitseakadeemia arenduse kaks etappi (nagu eespool välja toodud,

esimese etapi raha kantakse otse RKAS eelarvesse), sealhulgas erinevateks politsei- ja

jõustruktuuride treeninguteks vajalik mitmeotstarbeline hoone (nn taktikamaja)

Tallinnas ning harjutusväljaku ja alarmsõidukikoolitusteks vajalik autodroom Väike-

Maarjas.

Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU

Siseministeerium 0 23 652 586 1 347 414 25 000 000

 Investeeritakse riigisaladusega kaetud vajadustesse.

Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU

Siseministeerium 9 119 424 1 623 302 1 997 802 12 740 528

 Tuuakse Maksu- ja Tolliametisse sanktsioonikuritegude uurimisalluvus, mis

vabastab Kaitsepolitseiameti ressurssi, et tegeleda hübriidohtudega.

Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU

Rahandusministeerium 506 800 506 800 506 800 1 520 400

 Suurendatakse 18 haigla traumavaru kuue päevani. Tänased traumavarud on mahus

16-48 tundi. Suurem varu tõstab tervishoiusüsteemi valmisolekut tulla toime suurte

kriisidega, kui haiglasse saabub tavapärasest oluliselt rohkem traumapatsiente.

Tervishoiuvaldkonna ETO-de toimepidevuse tagamisse investeeritakse 2026. aastal

500 000 eurot.

Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU

Sotsiaalministeerium 0 23 380 552 1 217 051 24 597 603

6

 Luuakse võimalus kriiside eel suurendada Eestis asuvaid toiduvarusid.

Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU

Regionaalministeerium 48 130 293 871 293 871 635 872

 Suurendatakse riigi IT-, side ja küberkaitsevõimet. Sealhulgas parandatakse

operatiivside toimepidevust.

Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU

Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium 287 927 185 000 50 000 522 927

Justiitsministeerium 519 593 1 459 093 1 745 323 3 724 009

 ERR ja Levira saavad varugeneraatorid, suurendatakse andmete edastamise

võimet tugijaamades ja ERR-i telemajas. Eesmärk on tagada raadio- ja telekanalite

toimimine ulatuslike elektri- ja sidekatkestuste ajal.

Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU

Kultuuriministeerium 968 000 773 000 773 000 2 514 000

 Parandatakse ühendusvõimalusi välisministeeriumi saatkondade vahel.

Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU

Välisministeerium 242 037 1 045 032 321 548 1 608 617

Lisarahastus aitab kõrvaldada olulised võimelüngad ja astuda kriisivalmiduses oluline samm

edasi, et inimestel oleks Eestis kindel ja turvaline elada.

Käesolev riigikaitse ja laiapindse julgeoleku investeeringute programm on eraldiseisev

2023. aastal heakskiidu saanud investeeringute kavast, millega eraldati 80 miljonit eurot 2024-

2027 aastateks peamiselt selleks, et tagada püsirahastus aastatel 2020-2022 loodud võimeteks.

Enne seda on aastatel 2022-2023 ühekordselt laia riigikaitsesse investeeritud veel 120 miljonit

eurot.

2.3 Kultuuri ja spordi suursündmuste meetme eelarve suurendamine

Kultuuriministeeriumil on alates 2018. aastast spordi- ja kultuurisündmuste korraldamise

toetamise taotlusvoor1, mille eesmärk on tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja

spordisündmusi, millega laekub riigile välismaiste kaaskorraldajate ja välismaiste toetajate

toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt ning välisosalejate ja väliskülastajate tehtud kuludelt

täiendavat maksutulu. Toetuse andmise tingimuseks on, et välisrahalt riigile laekuv käibemaks

on võrdne vähemalt toetuse 1,2-kordse suurusega. Seega toetusmeetmest eraldatud summal on

vähemalt 20%-line tootlus siseriiklikku käivet arvestamata.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122032019006?leiaKehtiv

7

Taotlusvooruks ette nähtud vahendid on alates taotlusvooru loomisest olnud Vabariigi

Valitsuse sihtotstarbelises reservis. Selleks, et toetusi välja maksta esitab Kultuuriministeerium

peale toetuse eraldamise otsuse tegemist taotluse Rahandusministeeriumile.

Peale sündmust esitab toetuse saaja sõltumatu kolmanda osapoole koostatud majandusliku

mõju analüüsi, mis on aluseks lõpliku toetussumma kujunemisel. Kui majanduslik mõju jääb

väiksemaks, kui esialgu prognoositud, siis väheneb ka toetuse summa.

Taotlusvoor on ennast tõestanud ja õigustanud ning huvi taotlusvoorust toetusi taotleda ja

seeläbi ka Eesti majandust välisraha kaasamise abil elavdada on aasta-aastalt kasvanud.

Taotlusvoorust eraldatud summad viimaste aastate lõikes on olnud alljärgnevad:

2024. aastal toetati taotlusvoorust 9 sündmust kokku 2 000 000 euroga. Majandusliku mõju

analüüsi kohaselt kasvas toetatud ürituste tulemusena Eestis tegutsevate ettevõtete käive

välisraha toel 18,9 kuni 24,7 miljoni euro võrra, millelt käibemaksu tasuti riigile 3,2 miljonit

eurot. Seega sai riik eraldatud toetused käibemaksuna tagasi 1,61 kordselt.

Taotlusvoor 2025. aastal toimuvate sündmuste toetamiseks avati 04.11.2024. Taotlusvooru

esitatud taotluste hindamise komisjon kogunes 02.12.2024. Komisjoni koosoleku ajaks oli

esitatud kokku 16 taotlust kogusumma 3 167 477 eurot. 2025. aastaks on taotlusvooru

planeeritud 2 miljonit eurot. Vastavalt taotlusvooru tingimustele vaatas komisjon esitatud

taotlused läbi nende esitamise järjekorras ja tulenevalt taotlusvooru planeeritud

eelarvevahendite lõppemisest ei olnud komisjonil võimalik sisuliselt hinnata kuut taotlust.

Hindamata jäänud taotlustest viis olid spordivaldkonna rahvusvahelised tiitlivõistlused ja üks

kultuurisündmus. Hindamata jäänud taotluste esitajad taotlesid kokku 872 477 eurot.

Riikliku toetuseta ei ole võimalik hindamata jäänud kuut sündmust 2025. aastal Eestis

korraldada ja taotlejad peavad korraldusõigusest loobuma. Selle tulemusena jäävad Eestis

tegutsevad ettevõtted ilma täiendavast välisrahast ja riik välisrahalt laekuvast maksutulust, sest

tegemist on riigi majandust otseselt elavdava taotlusvooruga, mille mõju riigi

eelarvepositsioonile on positiivne. Välisrahalt laekub riigile käibemaksu vähemalt 1,2 korda

enam kui eraldatav toetus. Komisjoni poolt hindamata jäänud taotluste puhul prognoosivad

korraldajad välisrahalt Eesti riigile laekuvaks käibemaksuks kokku 1,56 miljonit eurot.

Lisaks majanduslikule mõjule kaasneb ürituste korraldusõigusest loobumisega

organisatsioonidele ja riigile mainekahju rahvusvahelisel tasandil, sest rahvusvahelised üritused

kujundavad Eesti head mainet ja reklaamivad Eestit ka turismi sihtpunktina.

8

Tulenevalt eelpool toodust esitas Kultuuriministeerium 18.12.2024 Rahandusministeeriumile

taotluse suurendada nende tegevuste loetelus, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse

reservi sihtotstarbelisi vahendeid, tegevuse „Kultuuri ja spordi suursündmuste meede“

2025. aasta eelarvet 872 477 eurot Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendite arvelt.

Rahandusministeerium on ettepaneku läbi vaadanud ja toetab tegevuse eelarve suurendamist.

2.4 Aktsiaselts A. L. A. R. A. investeeringu- ja tegevustoetus

Vabariigi Valitsus võttis 30.05.2024 valitsuskabineti nõupidamisel vastu otsuse, millega anti

põhimõtteline nõusolek Kliimaministeeriumi ettepanekule määrata Vaivara ohtlike jäätmete

käitluskeskuse (edaspidi Vaivara OJKK) käitajaks riigi äriühing Aktsiaselts A. L. A. R. A.

(edaspidi AS ALARA) ning seati riigivara valitsejale ülesandeks anda AS-le ALARA üle

Vaivara OJKK kinnistu koos sellel paiknevate hoonete ja rajatistega.

Vabariigi Valitsus võttis 19.12.2024 istungil vastu korralduse, millega anti kliimaministrile

volitus AS ALARA aktsiakapitali suurendamiseks ning nõusolek Vaivara OJKK varade

üleandmiseks AS-le ALARA mitterahalise sissemaksena. Samuti nõustus Vabariigi Valitsus

ettepanekuga näha Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse

Kliimaministeeriumi valitsemisalale 2025. aastasse ette 4 820 000 eurot AS-le ALARA

investeeringu- ja tegevustoetuseks, vähendades selleks vastavalt 2025. aasta Vabariigi

Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendeid.

AS-le ALARA ette nähtud sihtotstarbelisest eelarvest moodustab 4 320 000 eurot

investeeringutoetus, mille eesmärk on võimaldada Vaivara OJKK täitunud ladestusala

sulgemine ning keskuse uue ladestusala väljaehitamine. Ladestusala on prügila põhiväärtus,

milleta pole võimalik jäätmeid keskuses vastu võtta ega tulu teenida. Prügila käivitamisega

seotud tegevustoetuseks kavandatud summa on 500 000 eurot

2.4.1 Eelarve eraldamise vajalikkuse põhjendused

Kliimaministeeriumi vastutusalas on riigi kohustused seoses ohtlike jäätmete käitluse

korraldamisega. Riigi omandisse kuuluv Vaivara OJKK on Eestis ainus ohtlike jäätmete

prügila. Prügila täitub 2024. aasta jooksul ning samuti lõppeb 2024. aasta lõpus hetkel kehtiv

operaatorileping. Kliimaministeerium on Vabariigi Valitsuse nõusolekul otsustanud keskuse

määrata riigi äriühingu valdusesse, kes võtab üle kogu keskuse töö korraldamise. Keskuse töö

jätkumiseks on Kliimaministeeriumi hinnangul tarvis eraldada ministeeriumile rahalisi

vahendeid, mille abil suurendada osalust aktsiaseltsis ning tagada keskuses ohtlike jäätmete

ladestusvõimekus ning korraldada täitunud ladestusala lõppkatmine ja korrastamine.

Kliimaministeeriumi on seisukohal, et selleks pole võimalik leida vahendeid ministeeriumi

valitsemisala eelarvest muude finantseerimistehingute, investeeringute või

programmitegevuste arvelt.

Keskusesse uute ladestusalade ehitamiseks on koostatud keskkonnamõjude strateegiline

hindamine, detailplaneering ning ladestusala eelprojekt. Keskuse laiendamisega on arvestatud

ka Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus. Selleks, et keskust oleks võimalik jätkuvalt avatuna

hoida, on tarvis kiiremas korras alustada täiendavate ladestuskärgede ehitamisega. Jäätmeid on

enne kõrvaldamist lubatud ajutiselt ladustada ja selleks on oluline, et juba 2024. aasta jooksul

9

kuulutataks välja riigihange projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks. Riigihanke

väljakuulutamiseks peavad selle algatajal olema rahalised vahendid tööde eest tasumiseks.

Vaivara OJKK täiendava ladestusala ehituseks koostati 2022. aastal esmane orienteeruv

arvutuskäik. Selle kohaselt oleks nelja kärje koos sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide

rajamise maksumuseks kujunenud koos käibemaksuga 3 809 409 eurot. Võttes arvesse

inflatsiooni ja ehitustööde maksumuse tõusu prognoositakse kärgede ehitamise maksumuseks

4 000 000 eurot, millele lisandub 320 000 eurot täitunud ladestusala lõppkatmiseks ning

500 000 eurot AS ALARA jooksvate kulude katmiseks seoses keskuse igapäevatöö

korraldamisega. Kuna ohtlike jäätmete vastuvõtt ja käitlemine pole seni AS ALARA

tegevusalaks olnud, pole ettevõttel veel välja kujunenud tööpraktikaid ning puuduvad ka

eelarvelised vahendid keskusesse töötajate palkamiseks, vajalike töövahendite soetamiseks

ning keskuse kommunaalarvete tasumiseks. Prügila käivitamisega seotud tegevustoetuse

prognoositav jagunemine on järgmine:

AS-le ALARA seni riigieelarvest eraldatud vahendite maht ei võimalda Vaivara OJKK tööd

korraldada, keskust avatuna hoida ega seda laiendada. Juhul kui Vaivara OJKK laiendamiseks

rahalisi vahendeid ei eraldata, tuleb riigil keskus sulgeda ning tagada prügila järelhooldus

järgmise 30 aasta jooksul, mis nõuab regulaarselt riigieelarvelisi vahendeid. Suletud prügilas

tekib endiselt nõrgvett, mille puhastamiseks peab töötama nõrgveepuhasti. Puhasti töös

hoidmine vajab vähemalt ühte töötajat (puhasti operaator) ning maksab riigile hinnanguliselt

umbes 130 000 eurot aastas.

Keskuse sulgemine tähendaks ka seda, et Eestis tegutsevad tööstus- ja jäätmekäitlusettevõtted,

kelle tegevuse käigus tekivad sellised ohtlikud jäätmed, mille kõrvaldamiseks pole teist

võimalust peale ladestamise, peavad leidma alternatiivsed koostööpartnerid väljaspool Eestit.

See on aga ettevõtete jaoks ebasoodne lahendus, kuna tulenevalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse 2024/1157/EL artiklist 4, mis käsitleb jäätmesaadetisi, on kõrvaldamiseks

ettenähtud jäätmete saadetised üldiselt keelatud, välja arvatud juhul kui sihtriik on selleks eraldi

loa andnud. Väljaspoole EL ja EFTA riike on kõrvaldamiseks mõeldud jäätmete vedu täielikult

keelatud. Selliste jäätmete veoks tuleb iga saadetis eraldi registreerida ja lubade taotlemine,

läbiviimine ja seotud järelevalve kujutab suurt koormust nii ettevõtetele, kelle tegevuse käigus

jäätmed tekivad kui ka Keskkonnaametile, kes loataotlusi läbi vaatab ja jäätmesaadetiste üle

järelevalvet teostab. Samuti on sihtriigil alati õigus keelduda jäätmesaadetiste sisseveost.

Seetõttu on ülioluline, et Eestis säiliks võimekus ohtlike jäätmete kõrvaldamiseks.

NENDE TEGEVUSTE LOETELU, MILLEKS VÕIB KASUTADA VABARIIGI VALITSUSE RESERVI SIHTOTSTARBELISI VAHENDEID

Planeeritud tegevused

2025

Planeeritud tegevused

2024-2028

VABARIIGI VALITSUSE SIHTOTSTARBELINE RESERV KOKKU 146 850 169 903 644 168

RIIGIKOGU 0 102 000

IT vajaku kompenseerimine 0 102 000

RIIGIKOHUS 0 7 258

IT vajaku kompenseerimine 0 7 258

RIIGIKANTSELEI 952 753 3 715 784

Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 952 753 3 715 784

HARIDUS-JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala 0 4 971 000

Ukraina sõjapõgenikest alus- ja üldhariduse õpilaste õppekulude katmiseks 0 3 600 000

Ukraina sõjapõgenikest kutseõppeasutuste õpilaste õppekulude katmiseks 0 950 000

Ukraina sõjapõgenikest ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide üliõpilaste õppetoetusteks 0 251 000

Ukraina kooli investeeringuteks 0 170 000

JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUMI valitsemisala 5 741 594 18 371 034

Õigusaktidest tulenevad meetmed 3 636 290 13 045 160

Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 2 105 304 5 309 720

Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 0 16 154

KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala 57 366 576 287 271 378

Riigipoolne AS Eesti Raudtee kahjumi katmine 34 972 000 181 404 999

Riigilaevastiku tegevuskulud ja investeeringud 14 530 000 69 649 000

AS-le A. L. A. R. A. investeeringu- ja tegevustoetuseks 4 820 000 4 820 000

Jäämurdetööd ja talvine navigatsioon 2 379 000 11 895 000

Avaandmete direktiivi ülevõtmine 516 640 2 494 934

Õigusaktidest tulenevad meetmed 76 936 490 445

Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 72 000 817 000

Elektri jaotusvõrkude kliimakindluse tõstmise kiirendamine 0 15 700 000

KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala 4 245 477 22 237 670

Kultuuri ja spordi suursündmuste meede 2 872 477 10 872 477

Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 968 000 3 514 000

Finaalturniiridel osalevad meeskonnad 200 000 2 800 000

Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 105 000 521 770

Leiutasude väljamaksmine Muinsuskaitseametile 100 000 496 923

Rahvusvahelise kaitse saajate kohanemisprogramm (sh kursustele registreerimise

infosüsteemi ülalhoiu kulu) 0 2 250 000

Eesti keele õpe A1 tasemel rahvusvahelise kaitse saajatele 0 1 397 500

Ajutise kaitse saajate kohanemisprogramm 0 385 000

MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala 566 643 103 764 543

Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 287 927 1 787 216

Õigusaktidest tulenevad meetmed 278 716 706 048

Suurinvestorite toetus 0 100 000 000

Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 0 1 006 279

Ukraina sõjapõgenike väärkohtlemise ennetamine ja tööalaste õiguste kaitse 0 165 000

Tööinspektsiooni kommunikatsioonitegevused Ukraina sõjapõgenike teadlikkuse

tõstmiseks 0 100 000

RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 2 686 800 10 888 410

Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 2 686 800 10 625 325

Rahapesu vastase võitlusega seotud tegevused 0 190 358

EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega 0 72 727

REGIONAAL-JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 48 130 3 297 872

Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 48 130 635 872

Suure eakate osakaaluga kohalike omavalitsuste pikaajalise hoolduse täiendavate kulude

katteks 2024. aastal 0 1 300 000

Maade korralisest hindamisest tingitud kohalike omavalitsuste 2024. aasta maamaksu

laekumise vähenemise kompenseerimiseks 0 1 000 000

Ukraina sõjapõgenikega seotud rahvastikutoimingute kompenseerimine kohalikele

omavalitsustele 0 348 000

Ukraina sõjapõgenikele tasuta sõidukaartide väljastamine 0 14 000

SISEMINISTEERIUMI valitsemisala 37 031 819 196 566 210

Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 18 369 926 141 665 319

Idapiiri väljaehitamine ning taristu 16 971 000 35 291 711

Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi (ABIS) arendus- ja halduskulud 1 220 308 6 959 062

Digitippkohtumise turvalisus 300 000 1 490 771

Õigusaktidest tulenevad meetmed 170 585 868 008

Täiendavad õigusaktidest tulenevad hädavajadused - rändepakett 0 5 100 000

Piirivalvamise tugevdamine, migratsiooni järelevalveks ja Ukraina sõjapõgenikega seotud

menetlusteks 0 3 888 000

Saadikute ja delegatsioonide kaitse ning saatkonna valve 0 868 000

USA abi käibemaksu katmine 0 385 339

Ukraina kõne- ja infokeskuse kulud 0 50 000

Planeeritud tegevused

2025

Planeeritud tegevused

2024-2028

SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala 1 180 333 42 420 791

Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine 1 180 333 5 941 665

Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 0 28 426 126

Ukraina sõjapõgenikega seotud sotsiaalteenused 0 5 578 000

Ukraina sõjapõgenikega seotud tervishoiuteenused 0 1 800 000

Tervishoiuteenuste osutamise korraldamine ja tööpraktika tasustamine Ukraina

sõjapõgenikele (Terviseamet) 0 436 000

Ukraina sõjapõgenike teenustega seotud IKT arendused 0 239 000

VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala 12 610 037 49 500 617

Euroopa Rahurahastu täiendav sissemakse 11 718 000 46 872 000

Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 892 037 2 628 617

ÜLERIIGILISED tegevused 24 420 007 160 529 601

Välistoetuste tagastused 9 200 000 17 200 000

2014-2020 perioodi sulgemise kulud 6 700 000 39 359 267

IKT küberturvalisuse kulud 2 087 016 11 406 634

Riigiasutuste rendimaksed 1 687 332 6 883 354

Projektidele jaotamata vahendid teadus- ja arendustegevusteks 1 500 000 63 522 335

Siseturvalisuse fondide erimeetmete ja erakorralise abi kaarahastamiseks 1 500 000 7 500 000

Välisteenistuse seadus 1 000 000 4 000 000

Rahvusvaheliste liikmemaksude suurenemise katmiseks 548 720 5 476 430

Põhiseaduslike institutsioonide jagamata remondifond 196 939 814 089

Energiasäästumeetmeteks 0 1 553 877

Ministeeriumite ümberkorraldamisega seotud ühekordsed kulud 0 1 236 000

IT vajaku kompenseerimine 0 620 741

Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi rakendamine 0 504 874

IKT jaotamata vahendid 0 452 000

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Nende tegevuste loetelu, milleks

võib kasutada Vabariigi Valitsuse

reservi sihtotstarbelisi vahendeid,

heakskiitmine

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse istungi

protokolli märgitava otsuse eelnõu nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi

Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, heakskiitmiseks. Palume võtta esitatud materjal

esimesel võimalusel Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda, et võimaldada tegevuste loetelu

kinnitamine 2025. aasta detailvaates ja sihtotstarbeliste vahendite eraldamine

valitsemisaladele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Protokolli märgitava otsuse eelnõu

2. Protokolli märgitava otsuse eelnõu seletuskiri

3. Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi

sihtotstarbelisi vahendeid

Triin Käpp 5885 1485

[email protected]

Meie 07.01.2025 nr 1.1-27/65-1