Vastuskiri selgitustaotlusele seoses Kardla-Tartu lõigu põhiprojektiga

Tallinna poolt - (lisa 1)

Kardla liiklussõlme kaudu – 5,28 km ära jäetud liiklussõlme kaudu – 5,00 km olemasolev teekond – 4,60 km

Tallinna poolt

Võru poole - (lisa 10)

Rähni-Rahinge tee kaudu – 8,96 km Vorbuse liiklussõlme kaudu – 8,40 km olemasolev teekond – 3,67 km

Võru poole

Võru poole - (lisa 11)

ära jäetud liiklussõlme kaudu – 7,49 km Ravila tn pikenduse kaudu (persp.) – 4,59 km

olemasolev teekond – 3,67 km

Võru poole

Tallinna poole - (lisa 2)

Kardla liiklussõlme kaudu – 4,87 km ära jäetud liiklussõlme kaudu – 4,74 km olemasolev teekond – 4,60 km

Tallinna poole

Jõhvi suund võrreldes olemasolevaga - (lisa 3) Olemasolev teekond – 31 km Emajõe silla kaudu (pärast Tartu põhjapoolse ümbersõidu valmimist) – 14 km

Jõhvi suund

Jõhvi poolt - (lisa 4)

Vorbuse liiklussõlme kaudu – 2,80 km ära jäetud liiklussõlme kaudu – 5,45 km olemasolev ühendus puudub Jõhvi poolt

Jõhvi poole - (lisa 5)

Vorbuse liiklussõlme kaudu – 2,70 km ära jäetud liiklussõlme kaudu – 6,37 km olemasolev ühendus puudub Jõhvi poole

Tartu poolt - (lisa 6)

ära jäetud liiklussõlme kaudu – 6,45 km olemasolev teekond – 1,97 km

Tartu poolt

Vorbuse liiklussõlme kaudu – 2,09 km

Tartu poole - (lisa 7)

ära jäetud liiklussõlme kaudu – 6,75 km olemasolev teekond – 1,97 km

Tartu poole

Vorbuse liiklussõlme kaudu – 2,04 km

Võru poolt - (lisa 8)

Rähni-Rahinge tee kaudu – 9,07 km Vorbuse liiklussõlme kaudu – 6,65 km olemasolev teekond – 3,86 km

Võru poolt

Võru poolt - (lisa 9)

ära jäetud liiklussõlme kaudu – 6,83 km Ravila tn pikenduse kaudu (persp.) – 4,40 km

olemasolev teekond – 3,86 km

Võru poolt

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Margo Lemetti

Advokaadibüroo WALLESS

[email protected]

Teie 23.12.2024 nr

Meie 07.01.2025 nr 8-1/21-003/21876-2

Vastuskiri selgitustaotlusele seoses Kardla-

Tartu lõigu põhiprojektiga

Olete palunud selgitusi kas Transpordiameti 14.12.2022 vastuses välja toodud tagasipöörde

võimalus Tiksoja tööstuspiirkonnast 700m Tallinna poole säilib eelprojektis viidatud kujul ka

põhiprojekti lahenduses. Põhiprojekti joonistelt nähtub, et Kardla-Tartu lõigule planeeritakse

varasema kahe ringtee asemel vaid ühte ringteed. Kuna eelprojekti lahendusele tuginedes viidati

puudutatud isiku 12.12.2022 pöördumisele vastuseks, et sealne liiklussõlme aeglustusrada

võimaldab teha soovitud mahapööret, soovib puudutatud isik veenduda, et varasemalt lubatud

lahendustest ei ole põhiprojekti koostamisel tema kahjuks kõrvale kaldutud.

Lisaks olete palunud visualiseeritud liikumistrajektoore ja teekondade pikkusi Tallinna, Jõhvi,

Tartu ja Võru suundades võrreldes hetkel oleva situatsiooniga.

Vastuseks märgime, et eelprojektiga on tõepoolest lahendust muudetud. Rähni–Rahinge tee

ristmiku piirkonda kavandatud liiklussõlm (Rahinge liiklussõlm) on põhiprojektiga otsustatud ära

jätta. See tähendab, et maanteelt maha pööramise koht on ära jäetud. See oli muuhulgas ka üks

põhjustest miks korraldati projekti avalik tutvustus – kuna projektlahendus võrreldes varasemaga

muutus. Sealjuures peame vajalikuks täpsustada, et Rahinge liiklussõlm asus eelprojektis 1,5km

kaugusel Tiksoja tööstuspiirkonnast. 700m on vahemaa taotleja poolt soovitud mahapöörde ja

Rahinge liiklussõlme aeglustusraja alguse vahel. Nii on seda 14.12.2022 kirjas nr 8-1/21-

003/28779-15 ka kirjeldatud.

Rahinge liiklussõlme ära jätmine oli tingitud peamiselt kolmest põhjusest:

1. Rahinge ja Tiksoja liiklussõlmede piirkonnas ei olnud võimalik leida teeviitadele sellist

lahendust, mis oleks liiklejatele selgelt arusaadav ja üheselt mõistetav. Teavitus liiklussõlmest

ja hargnevatest suundadest tuleb anda juba liiklussõlmele eelnevalt ning see teavitus peab

olema võimalikult selge ja lihtne, et liikleja ei eksiks marsruudi valikul. Antud kohas tulnuks

viidata kõikides suundades mõlemat sõlme korraga.

2. Rahinge liiklussõlm asub vahetus läheduses Tiksoja liiklussõlmele. Selline lahendus ei vasta

tee projekteerimise normidele – osaliselt ka punktis 1 nimetatud põhjusel – aga ka muudel

liiklusohutuslikel kaalutlustel. Varasemates projektides oli selline lahendus kavandatud

tõenäoliselt sellepärast, et Tartu põhjapoolse ümbersõidu projekt nägi ette vaid ühe

2 (5)

raudteeviadukti, kust pidi teisele poole raudteed pääsema nii kohalik kui ka transiitliiklus.

Muud võimalust liikuda polnud, sest samas tasandis raudteeülesõit nähti ette sulgeda. Sellest

tulenevalt kavandati varasemates projektides ka otseühendused põhimaanteele, selline

lahendus ei ole liiklusohutuse seisukohast parim lahendus. Tartu põhjapoolse ümbersõidu

projekteerimistingimustega kavandati raudtee alla teine eritasandis läbipääs, mis tagab

ühenduse kohalikule liiklusele (mh piirkonna ettevõtjad ja Tartu linnaliini bussid). Uue

raudteeviadukti rajamise ja liiklussõlme ärajätmise tulemuseks on nõuetele vastav projekt, kus

muuhulgas on põhimaanteid läbiv transiitliiklus eraldatud kohalikust liiklusest. Hierarhiline

teedevõrk on liiklusohutuse üks põhialuseid – erineva iseloomuga liiklusvood tuleb teineteisest

eraldada.

3. Hiljem põhiprojekti käigus vaatasime uuesti projektlahendused üle ning leidsime, et Rahinge

liiklussõlm on võimalik ära jätta ilma, et see mõjutaks märkimisväärselt sõiduteekondade

pikkusi. Ühtlasi oli selliselt võimalik projektlahendus viia kooskõlla normidest tulenevate

nõuetega ning muuta teekeskkond liiklejale lihtsamaks ja arusaadavamaks.

Alljärgnevalt on selgitatud, millised on teekondade muutused peamistes liikumissuundades ning

millised on kaasnevad teekondade pikkuste muutused. Kirjale on lisatud ka joonised, mis näitavad

erinevaid teekondi ja nende teekondade pikkusi. Joonistel on jooned skemaatilised. Pikkused on

mõõdetud projekti (*.dwg) joonistelt ning mõõtmise alguspunktiks on Puidugrupi kinnistu

(79301:001:1284) juurdepääsu ristumiskoht tugimaanteel 40 Tartu-Tiksoja tee. Kõikidel joonistel

on mõõdetud teekondade algus- ja lõpupunktid tähistatud ringidega. Olemasolevaid teekondi pole

üldjuhul joonistel kuvatud, sest need on ilmsed otseteed ja muudaksid vaid joonised kirjumaks.

Lisaks peame oluliseks märkida, et lisas olevatel joonistel on kujutatud põhiprojekti lahendust.

Helesinisega näidatud teekonnad on kõikidel joonistel näidatud läbi Rahinge liiklussõlme, kuid

põhiprojekti kohaselt sellised liikumisteekonnad võimalikud pole, sest maanteelt peale ja

mahapöörded on ära jäetud.

Tallinna suund

Tallinna suunas on tulevikus võimalik liikuda läbi Kardla liiklussõlme, kuhu pääseb

põhimaanteega paralleelsete kogujateede kaudu. Teekonna pikkuste muutused tekivad peamiselt

liiklussõlmede geomeetria tõttu. Liikumistrajektoorid on näidatud lisades 1 ja 2. Helesinine

teekond on eelprojekti kohane teekond, mida põhiprojektiga pole ette nähtud. Tumesinisega on

näidatud teekond läbi Kardla liiklussõlme, mis on põhiprojektiga kavandatud teekond. Joonistel

on näidatud ka teekondade pikkuste muutused võrreldes olemasolevaga. Mõõtmise tulemused on

toodud välja ka allolevates tabelites.

Tallinna poolt tulles alates kilomeetril 168,779 asuvast „Kardla 1“ ristmikust (lisa 1)

Teekonna pikkus Muutus võrreldes

olemasolevaga

Olemasolev 4,60 km

Ära jäetud liiklussõlme kaudu (helesinine) 5,00 km +400 m

Kardla liiklussõlme kaudu (tumesinine) 5,28 km +680 m

Tallinna poole minnes kilomeetril 168,779 asuva „Kardla 1“ ristmikuni (lisa 2)

Teekonna pikkus Muutus võrreldes

olemasolevaga

Olemasolev 4,60 km

Ära jäetud liiklussõlme kaudu (helesinine) 4,74 km +140 m

Kardla liiklussõlme kaudu (tumesinine) 4,87 km +270 m

3 (5)

Jõhvi suund

Jõhvi suunda pääseb praegusel hetkel kas läbi Tartu linna või Kärevere–Kärkna ja Kärkna–

Kobratu maanteede kaudu. Tööstuspiirkonnast tulev raskeliiklus pigem kasutab seda teist varianti.

Võrreldes olemasoleva olukorraga on teekondade pikkuste muutused samad Tallinna suunaga, sest

suund on projektiga käsitletaval lõigul sama. Suurem teekonnapikkuste muutus tekib vaid siis kui

realiseeritakse terves ulatuses Tartu põhjapoolse ümbersõidu projekt. Siis lüheneb sõiduteekonna

pikkus Jõhvi suunas ca 17 km võrra (näidatud lisas 3).

Kardla-Tartu põhiprojekt, mille koosseisus on ka osa Tartu põhjapoolse ümbersõidu projektist,

toetab perspektiivset pääsu Jõhvi suunas. Suurimat mõju avaldab seejuures Tartu põhjapoolse

ümbersõidu projekteerimistingimuste menetluses tehtud otsus kavandada täiendav raudteeviadukt

olemasoleva Tiksoja raudteeülesõidukoha asukohta. Varasemates projektides seda ühendust

polnud. Lisades 4 ja 5 on näidatud teekonnad Jõhvi suunas olukorras kus Tartu põhjapoolne

ümbersõit on terves ulatuses välja ehitatud (sh. Emajõe sild). Helesinine marsruut näitab teekonda

läbi ära jäetud Rahinge liiklussõlme – see teekond oleks lühim võimalik teekond kui täiendavat

raudteeviadukti poleks kavandatud. Rohelisega on näidatud teekond Vorbuse liiklussõlme kaudu.

Mõõtmistulemused on toodud välja ka allolevates tabelites.

Jõhvi poolt tulles alates perspektiivsest Emajõe sillast (lisa 4)

Teekonna pikkus Erinevus võrreldes

põhiprojekti lahendusega

Olemasolev ühendus puudub

Ära jäetud liiklussõlme kaudu (helesinine) 5,45 km +2,65 km

Vorbuse liiklussõlme kaudu (roheline) 2,80 km 0 km

Jõhvi poole minnes kuni perspektiivse Emajõe sillani (lisa 5)

Teekonna pikkus Erinevus võrreldes

põhiprojekti lahendusega

Olemasolev ühendus puudub

Ära jäetud liiklussõlme kaudu (helesinine) 6,37 km +3,67 km

Vorbuse liiklussõlme kaudu (roheline) 2,70 km 0 km

Tartu suund (F.R. Kreutzwaldi tn)

Tartu suuna liikumisteekondadele avaldab suurimat (positiivset) mõju täiendav raudteeviadukt,

mis otsustati kavandada Tartu põhjapoolse ümbersõidu projekteerimistingimustega. Täiendav

raudteeviadukt annab võimaluse liikuda võrreldes olemasolevaga sama teed pidi otse Tartu suunas.

Ainsa väikese teekonna muudatuse põhjustab raudteeviadukt ja selle vahetus läheduses asuv

ringristmik.

Ilma täiendava raudteeviaduktita tuleks Tartu linna sõitmiseks kasutada põhiprojektiga ära jäetud

Rahinge liiklussõlme ning seejärel läbida nii Tiksoja liiklussõlm kui ka Vorbuse liiklussõlm. Tartu

suuna teekonna muutused on näidatud lisades 6 ja 7 ning toodud välja ka allolevates tabelites.

Tartu poolt tulles alates Vorbuse ristmikust (lisa 6)

Teekonna pikkus Muutus võrreldes

olemasolevaga

Olemasolev 1,97 km

Ära jäetud liiklussõlme kaudu (helesinine) 6,45 km +4,48 km

Uue raudteeviadukti alt (roheline) 2,09 km +120 m

4 (5)

Tartu poole minnes kuni Vorbuse ristmikuni (lisa 7)

Teekonna pikkus Muutus võrreldes

olemasolevaga

Olemasolev 1,97 km

Ära jäetud liiklussõlme kaudu (helesinine) 6,75 km +4,78 km

Uue raudteeviadukti alt (roheline) 2,04 km +70 m

Võru suund (sh. Valga suund ja Tartu linna suund Ilmatsalu ja Riia tänavate kaudu)

Võru suunas liikumiseks on rohkem kui üks võimalus (näidatud lisades 8,9,10 ja 11). Rahinge

liiklussõlme ära jätmise asemele oleme ühe võimalusena kavandanud riigitee 22104 Rähni–

Rahinge tee tolmuvaba katte alla viimise. Nimetatud teekond on lisades 8 ja 10 näidatud

tumesinise joonega. Teine võimalus on liikuda läbi Vorbuse liiklussõlme ning kasutada ära

kavandatavaid raudteeviadukte (lisades 8 ja 10 näidatud rohelise joonega). Võrdlusena on lisades

9 ja 11 helesinise joonega näidatud teekonnad juhul kui Rahinge liiklussõlme poleks

põhiprojektiga ära jäetud.

Kolmanda, praegusel hetkel küll teoreetilise, liikumisvõimaluse tekitab perspektiivne Tartu linna

Ravila tn pikendus (lisades 9 ja 11 näidatud oranži joonega), mis on lühem kui teised eespool

mainitud teekonna variandid. Praegusel hetkel on küll teadmata millal Ravila tn pikendus kogu

ulatuses välja ehitatakse, kuid Tartu linn on varasemalt väljendanud huvi vähemalt osaliselt

(võimalik et ka terves ulatuses) Ravila tn pikenduse välja ehitamisest koostöös Transpordiametiga

samal ajal kui ehitatakse Kardla-Tartu lõiku. Ei ole välistatud ka selline võimalus, et Ravila tn

pikendus ehitatakse vähemalt osaliselt välja ajalist varem näiteks piirkonna arendajate ja Tartu

linna koostöös. Sõltumata millal, millises ulatuses või kas üldse Ravila tn pikendus välja

ehitatakse, annab Kardla-Tartu lõigu põhiprojekt realistlikud võimalused liikumiseks Võru suunas.

Kõik eespool nimetatud liikumismarsruudid ja teekondade pikkused on näidatud lisades 8-11 ning

toodud välja ka allolevates tabelites.

Võru poolt tulles alates Ilmatsalu ristmikust (lisa 8 ja 9)

Teekonna pikkus Muutus võrreldes

olemasolevaga

Olemasolev 3,86 km

Vorbuse liiklussõlme kaudu (roheline) 6,65 km +2,79 km

Rähni–Rahinge riigitee kaudu (tumesinine) 9,07 km +5,21 km

Ära jäetud liiklussõlme kaudu (helesinine) 6,83 km +2,97 km

Perspektiivse Ravila tn pikenduse kaudu (oranž) 4,40 km +0,54 km

Võru poole minnes kuni Ilmatsalu ristmikuni (lisa 10 ja 11)

Teekonna pikkus Muutus võrreldes

olemasolevaga

Olemasolev 3,67 km

Vorbuse liiklussõlme kaudu (roheline) 8,40 km +4,73 km

Rähni–Rahinge riigitee kaudu (tumesinine) 8,96 km +5,29 km

Ära jäetud liiklussõlme kaudu (helesinine) 7,49 km +3,82 km

Perspektiivse Ravila tn pikenduse kaudu (oranž) 4,59 km +0,92 km

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Vunk

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad:

1. Tallinna poolt

2. Tallinna poole

3. Jõhvi suund võrreldes olemasolevaga

4. Jõhvi poolt

5. Jõhvi poole

6. Tartu poolt

7. Tartu poole

8. Võru poolt (Rähni-Rahinge tee ja Vorbuse liiklussõlme kaudu)

9. Võru poolt (Ravila tn pikenduse ja ära jäetud liiklussõlme kaudu)

10. Võru poole (Rähni-Rahinge tee ja Vorbuse liiklussõlme kaudu)

11. Võru poole (Ravila tn pikenduse ja ära jäetud liiklussõlme kaudu)

Tiit Vunk

59185199, [email protected]