GRK Eesti AS keskkonnaloa nr KL-522993 andmise otsuse ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU

EELHINNANG Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31). 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht GRK Eesti AS (registrikood 12579850, aadress Riia tn 142, Tartu linn, Tartu maakond; edaspidi ka ettevõte) kavandatavaks tegevuseks on Kanama viadukti ehitustöödel tekkiva pinnase-, betooni- ja asfaldijäätmete kogumine, ladustamine, mehhaaniline töötlemine ja taaskasutamine tagasitäitena. Käitluskoht asub aadressil Kanama tee 5a, Saue küla, Saku vald, Harju maakond. Jäätmekäitlustegevus on ajutise iseloomuga lähtuvalt uue Kanama viadukti ehitustegevuse vajadusest. Käitluskoht piirneb põhjast Tallinna ringteega, lõunast metsatuka ja selle taga paiknevate elamutega, idast metsaga ning läänest teise ettevõtte laoplatsi/tootmisüksusega. Lähim elamu asub ligi 150 m kaugusel lääne ja lõuna suunal. Territooriumile paigaldatakse videovalve. Tegevus toimub tööpäeviti kell 07:00-19:00. Jäätmekäitlus toimub mobiilsete tootmisseadmetega (sõelad, purustid). Jäätmed transporditakse käitluskohta kõrval asuvalt ehitusplatsilt veoautodega. Jäätmete vastuvõtt toimub vastavalt materjali omadustele valitud ladustamisalal. Erinevaid jäätmeliike ning nende fraktsioone hoitakse eraldi hunnikutes. Kui materjal on läbinud visuaalse ülevaatuse laetakse see purustusmasinasse. Jäätmed sõelutakse vajadusel erinevatesse fraktsioonidesse. Jäätmeid kasutatakse jäätmekäitluskoha ladustamisplatsi planeerimisel ja ajutiste juurdepääsuteede rajamisel vastavalt projekti teostusjoonisele. Lisaks antakse jäätmed üle jäätmekäitlejale Kanama viadukti ehitustöödel kasutamiseks täitematerjalina. Täitematerjali vastavust kehtestatud normidele kontrollitakse vajaduspõhiselt. Ettevõtte tegevusega ei kaasne ümbruskonnale lõhna, valguse, soojuse ja kiirguse häiringuid. Jäätmete käitlemine põhjustab müra ja tolmu levikut, kuid need esinevad perioodiliselt ja arvestades käitluskoha ajutist iseloomu ning paiknemist tiheda liiklussõlme kõrval, ei ole tegemist püsiva häiringuga ja ümbruskonna keskkonnaelementidele olulist mõju ei avalda. Maksimaalne käitluskohas üheaegselt ladustatav jäätmete kogus on 2 000 tonni ehk 1 250 m3. Tegevuse detailne kirjeldus koos asjakohaste plaanidega on esitatud keskkonnaloa taotluses ning tegevuse kokkuvõte keskkonnaloa andmise korralduses. 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Riigi jäätmekava 2023-2028 üks strateegilistest eesmärkidest on kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine. Lisaks on riigi jäätmekavaga ja EL jäätmete raamdirektiiviga muu hulgas eesmärgiks seatud ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise ja pinnase ringlussevõtu suurendamise. Ettevõtte käitleb ehitusjäätmeid, eesmärgiga suunata need taaskasutusse. Sõelumise ja purustamisega saadud täitematerjal antakse üle ettevõtetele, kes kasutavad seda ehitustöödel, millega võetakse jäätmed ringlusesse ning väheneb vajadus nende ladestamiseks. Seega täidab tegevus strateegiatega sätestatud eesmärke. Saku valla üldplaneeringu kohaselt asub käitluskoht ärimaal ja suure liiklusintensiivsusega Tallinna ringtee ja Tallinn-Pärnu-Ikla maanteede ristumiskohas rohevõrgustiku piiril. Jäätmekäitlustegevus ei ületa maanteeliiklusest tulenevat keskkonnahäiringut. See on ajutise iseloomuga lähtuvalt Kanama viadukti ehitustegevuse vajadusest. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Ettevõte taotletava tegevuse käigus ei kasutata loodusvarasid, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi või bioloogiline mitmekesisus. 1.4. Tegevuse energiakasutus Energiat kasutatakse jäätmete käitlemisel niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, pinnasesse või vette, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häiriks ümbruskonda. Jäätmekäitluskohas on olemas elektri, vee ja kanalisatsiooni ühendus, kuid jäätmekäitlustegevuses neid ei kasutata. Jäätmete sorteerimisega ei kaasne mürahäiringuid, mis võiksid ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud müra normtasemeid. Inertsete jäätmete ja puidu purustamisega seoses võib esineda harjumuspärasest kõrgemat mürataset, kuid võimalik häiring on lühiajaline (purustamine toimub tööpäevadel ja töö ajal). Kavandatava tegevusega võib esineda tolmu heidet (jäätmete purustamisel ja sõelumisel). Jäätmete purustamine pole tugeva tuulega (>10 m/s) ja ebasobiliku tuule suunaga lubatud. Kui tuvastatakse tolmu levik väljapoole käitluskoha piire, peatatakse tegevus. Lisaks kastetakse vajadusel jäätmeid ja käitluskoha siseseid teid. Vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse reostus taotletavast tegevusest ümbruskonnale on ebatõenäoline. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Ettevõte tegeleb peamiselt ehitustöödelt tekkinud pinnase taaskasutamisse suunamisega. Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mis oleksid ohtlikud või mille käitlemine nõuaks erimeetmeid. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Võimaliku avariiolukorra esinemise võimalikus puudub, sest käitluskohas ei käidelda ohtlikke või saastunud jäätmeid. Lisaks ei tegele ettevõte põlevamaterjali käitlemisega. 1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Suurõnnetusi või katastroofe, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetusi või katastroofe, taotletava tegevusega eeldatavalt ei kaasne. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Ettevõtte jäätmekäitluskoht asub ärimaa sihtotstarbega maaüksusel. Jäätmekäitluskoht asub aadressil Kanama tee 5a, Saue küla, Saku vald, Harju maakond. Käitluskoht piirneb põhjast Tallinna ringteega, lõunast metsatuka ja selle taga paiknevate elamutega, idast metsaga ning läänest teise ettevõtte laoplatsi/tootmisüksusega. Lähim elamu asub ligi 150 m kaugusel lääne ja lõuna suunal. Ettevõtte taotletava jäätmekäitluskohast umbes 1 km kaugusel tegeleb romude käitlemisega Osaühing REMOREKS (jäätmekäitluskoha keskkonnaregistrikood JKK3700090) ning umbes 1,6 km kaugusel tegeleb plastijäätmete käitlusega EstPak Plastik Aktsiaselts (JKK3700537). 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Kavandatavas jäätmekäitluskohas ei esine loodusvarasid ning samuti looduslikku mitmekesisust. Jäätmete ladustamiskoht on tihendatud killustikuga. Kavandatava tegevuse maa- ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada.

Põhjavesi selles piirkonnas on kaitsmata ning selle seisund on hinnatud heaks. Lähim puurkaev (registrikood PRK0053743) asub naaberkinnistul. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast. Maa-ameti Looduskaitse ja Natura 2000 kaardiandmete põhjal ei paikne märgalasid, pinnavorme ja metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu mõjutatud. Antud jäätmekäitluskohas või selle mõjualas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad on Vääna-Posti loodusala (EE0010175) umbes 7 km kaugusel ja Suure-Aru loodusala (EE0010192) umbes 11 km kaugusel. Ettevõtte territooriumi vahetus läheduses puuduvad keskkonnaregistri andmetel nii keskkonnakaitselised, veekaitselised kui tehnorajatistest tulenevad kitsendused. Püsielupaikasid, kaitsealasid ning kaitstava looduse üksobjekte territooriumi vahetusse lähedusse ei jää. Käitluskohas ja selle mõjualas kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega alad puuduvad. Lähim kaitseala, Saue tammik (KLO1200455) asub käitluskohast ligi 1 km kaugusel. Lähim kaitsealuse liigi, teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), leiukoht (KLO9201718) asub ligi 500 m kaugusel. Lähim III kategooria kaitsealune taimeliik, hall käpp (Orchis militaris) (KLO9350371) on umbes 400 m kaugusel. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Lähim elamu asub ligi 150 m kaugusel lääne ja lõuna suunal. Jäätmekäitluskoha naabruses ei ole müratundlikke alasid nagu koole või parke. Taotletava tegevuse käigus ei teki negatiivset mõju inimeste tervisele või heaolule. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole kohalik elanikkond kavandatavale tegevusele vastu. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1. Mõju suurus Arvestades käitluskoha asukohta ja tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas ei tekita tegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Juhul, kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju. Taotletava tegevuse käigus ei teki lõhna, vibratsiooni, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega võib kaasneda müra või tolmu, kuid eeldatavalt ei ületa müra kinnistu piiril määruse nr 71 kehtestatud müra normtasemeid ning tolmu levimise ennetamiseks on vajalikud meetmed kasutusele võetud.

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Tegevuse võimalik mõju on lokaalne ning eeldatavalt ei välju käitluskoha piiridest. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg Taotletava tegevuse käitluskohas võib töö aegadel esineda müra või tolmu, kuid mõju on lühiajaline. Võimaliku mõju ilmnemise tõenäosus on väga väike, sest mõju vältimiseks vajalikud meetmed on kasutusele võetud. 3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Arvestades käitluskoha asukohta ja kavandatava tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas ei tekita tegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. 3.5. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma käitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist. Eelnevast tulenevalt ei ole Natura-eelhindamine vajalik, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Tegevuse mõju on lokaalne ega oma koosmõju muude piirkonna tegevustega. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Plaanitava tegevuse tõttu ei ole ette näha ebasoodsa mõju teket, mistõttu ei ole vaja rakendada meetmeid ebasoodsa mõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks. 4. Eelhinnangu järeldus Lähtuvalt eelnevast leiab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

1. Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. 2. Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. 3. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (määruse nr 31 § 5 lg 2).

Juurdepääsutee

Mulla ladestusala

LAOPLATS

LAOPLATS

Koordinaadinaadid L- EST 97 süsteemis Kõrgused EH2000 süsteemis

Riia 142, 50411 Tartu E-post: [email protected] https://www.grk.fi/

GRK Eesti AS

Registrikood: 12579850 MTR-i reg. nr. EEP004560

Joonise nimi

Asukoht Kanama tee 5a 71901:001:0822

Laoplatsi skeem 19.09.2024

EELNÕU (06.01.2025)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades GRK Eesti AS (registrikood 12579850, aadress Riia tn 142, Tartu linn, Tartu maakond; edaspidi ka ettevõte) 29.10.2024 esitatud keskkonnaloa taotlust, võttes aluseks

jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 1 lg 4, § 1 lg 41, § 76 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 9 lg 1, § 11 lg 2, § 11 lg 81, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 3, § 59 lg 2 p 4 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40, § 46, § 53 lg 2 p 2, § 61 lg 1 otsustan:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine GRK Eesti AS keskkonnaloa nr KL- 522993 taotluse menetluse raames.

1.2. Anda AS-le GRK Eesti keskkonnaluba nr KL-522993 tähtajaga kuni 31.12.2026 käitluskohas aadressil Kanama tee 5a (katastritunnus: 71901:001:0822), Saue küla, Saku vald, Harju maakond (edaspidi ka käitluskoht) asuvale käitluskohale jäätmete taaskasutamiseks.

1.3. Määrata keskkonnaloa nr KL-522993 tabelis J6 tegevusele esitatavad keskkonnakaitsenõuded ning tabelis J7 jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavad keskkonnakaitsemeetmed.

1.4. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisest.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine

GRK Eesti AS esitas 29.10.2024 Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja) nõuetekohase taotluse nr T-KL/1025252-4 jäätmete käitlemiseks (KeÜS § 41 lg 1 p 3). Taotlus registreeriti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 29.10.2024 nr DM-129480-6.

Keskkonnaluba taotletakse Kanama tee 5a (katastritunnus: 71901:001:0822), Saue küla, Saku vald, Harju maakond kinnistul asuval jäätmekäitluskohal tähtajaga kuni 31.12.2026.

2.2 Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste

teavitamine

Loa andja edastas loa taotluse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Saku ja Saue Vallavalitsusele (KeÜS § 43 lg 1 ja 2).

Loa andja teavitas 01.11.2024 Saku ja Saue Vallavalitsust taotluse menetlusse võtmisest ning

küsis täiendavalt arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 21) (registreeritud KOTKAS 01.11.2024 nr DM-129480-9). Saku Vallavalitsus kooskõlastas ettevõtte poolt esitatud keskkonnaloa taotluse (registreeritud KOTKAS 20.11.2024 nr DM- 129480-10).

Loa andja teavitas 01.11.2024 keskkonnaloa menetluse algatamisest ettevõtet ning käitluskoha kinnistu omanikku ja piirinaabreid (registreeritud 01.11.2024 nr DM-129480-7) (edaspidi ka menetlusosalised). Avaliku arutelu korraldamiseks ettepanekut ei tehtud (KeÜS § 46 lg 1 p 1).

Loa andja teavitas 01.11.2024 avalikkust keskkonnaloa menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Taotluse avalikustamise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal ei ole näha täiendavaid häiringuid ümbruskonnas tegutsevatele isikutele (KeÜS § 46 lg 1 ja § 47 lg 2).

Loa andja teavitas 06.01.2025 keskkonnaloa nr KL-522993 andmise otsuse eelnõu ning keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja

arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeHJS § 11 lg 22). Eelnõule ettepanekuid ja vastuväiteid esitati/ei esitatud.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1).

Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma KMH vajalikkust, kuna keskkonnaloa nr

KL-522993 andmisega rajatakse uus jäätmekäitluskoht (KeHJS § 6 lg 21, § 6 lg 2 p 11, § 11 lg 2 ja 4 ning keskkonnaministri 29.08.2005 kehtestatud määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 1 lg 1 ja § 10 p 1).

Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (Lisa 1), milles leiab, et nimetatud tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

1. Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele.

2. Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.

3. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8 1 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 kehtestatud määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).

Lähtuvalt eelnevast Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamist ei algatanud.

3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel

Ettevõte on kavandatava jäätmekäitlustegevuse, kasutatava tehnoloogia ning rakendatavate meetmete kirjelduse esitanud keskkonnaloa taotluses ja selle lisades. Keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogia mitte rakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus käsitleb loa andja seda muuhulgas taotluses valeandmete esitamisena.

3.2.1. Jäätmete käitlemine

Jäätmekäitluskoht asub aadressil Kanama tee 5a, Saue küla, Saku vald, Harju maakond. Käitluskoht piirneb põhjast Tallinna ringteega, lõunast metsatuka ja selle taga paiknevate elamutega, idast metsaga ning läänest teise ettevõtte laoplatsi/tootmisüksusega. Lähim elamu asub ligi 150 m kaugusel lääne ja lõuna suunal. Territooriumile paigaldatakse videovalve. Jäätmekäitluskohas ei asu ehitisi. Jäätmekäitlustegevus on ajutise iseloomuga lähtuvalt uue Kanama viadukti ehitustegevuse vajadusest. Tegevus toimub tööpäeviti kell 07:00-19:00.

Jäätmekäitlustegevuseks on Kanama viadukti ehitustöödel tekkiva pinnase-, betooni- ja asfaldijäätmete kogumine, ladustamine, mehhaaniline töötlemine ja taaskasutamine tagasitäitena. Jäätmekäitlus toimub mobiilsete tootmisseadmetega (sõelad, purustid). Jäätmed transporditakse käitluskohta kõrval asuvalt ehitusplatsilt veoautodega. Jäätmete vastuvõtt toimub vastavalt materjali omadustele valitud ladustamisalal. Erinevaid jäätmeliike ning nende fraktsioone hoitakse eraldi hunnikutes. Jäätmeid ladustatakse liigiti kogutuna lahtiselt puistangus.

Purustamisele minev materjal on enne käitluskohas vastuvõtmist metallist puhastatud. Kui

materjal on läbinud visuaalse ülevaatuse laetakse see purustusmasinasse. Jäätmete ladustamisel ja töötlemisse suunamisel kasutatakse rataslaadurit, ekskavaatorit või buldooserilt sõltuvalt jäätmete iseloomust. Jäätmed sõelutakse vajadusel erinevatesse fraktsioonidesse, milleks kasutatakse trummel- või vibrosõela.

Jäätmeid kasutatakse käitluskoha ladustamisplatsi planeerimisel ja ajutiste juurdepääsuteede rajamisel vastavalt projekti teostusjoonisele. Lisaks antakse jäätmed üle jäätmekäitlejale Kanama viadukti ehitustöödel kasutamiseks. Ettevõtte tegevusega ei kaasne ümbruskonnale lõhna, valguse, soojuse ja kiirguse häiringuid. Jäätmete käitlemine põhjustab müra ja tolmu levikut, kuid need esinevad perioodiliselt ja arvestades käitluskoha ajutist iseloomu ning paiknemist tiheda liiklussõlme kõrval, ei ole tegemist püsiva häiringuga ja ümbruskonna keskkonnaelementidele olulist mõju ei avalda.

Maksimaalne käitluskohas üheaegselt ladustatav jäätmete kogus on 2 000 tonni ehk 1 250 m 3.

Lubatav tegevus

Korralduse otsustava osa punktiga 1.2. antav keskkonnaluba nr KL-522993 annab ettevõttele käitluskohas õiguse:

jäätmete taaskasutamiseks (sõelumine, purustamine – R12s, jäätmete kasutamine tagasitäitmiseks - R5t ja vaheladustamine – R13) (JäätS § 73 lg 2 p 2).

Keskkonnaluba nr KL-522993 ei anna selle omanikule õigust jäätmete vedamiseks. Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes veab jäätmeid oma majandus- või

kutsetegevuses (JäätS § 987 lg 2 p 2).

Nõuded jäätmete käitlemisele

Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele ja ladustamisele ning tabelisse J7 täiendavad nõuded jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kohta.

Ettevõte soovib esitatud keskkonnaloa taotluse kohaselt jäätmekäitluskohas üheaegselt

ladustada 2 000 tonni ehk 1 250 m3 jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning kandis keskkonnaloa tabelisse J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete kogused vastavalt taotlusele.

Ettevõte soovib käitluskohas sõeluda ja purustada jäätmeid, millega kaasneb müra ja tolmu levik. Lisaks võib müra põhjustada jäätmete laadimine. Jäätmete purustamisel tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid müra ja tolmu leviku vähendamiseks. Tugeva tuulega (>10 m/s) ja ebasobiliku tuule suunaga pole jäätmete purustamine lubatud. Kui tuvastatakse tolmu levik väljapoole käitluskoha piire, tuleb tegevus koheselt peatada. Lisaks kastetakse vajadusel käideldavad jäätmed ja käitluskoha sisesed teed.

Ettevõttel tuleb vältida jäätmete purustamist väljaspool käitluskoha tavapärast tööaega E-R kell 07:00-19:00. Lisaks ei tohi müra ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Tolmu- ja mürahäiringute tekke vältimiseks peab loa andja vajalikuks määrata keskkonnaloa nr KL-522993 tabelis J6 nimetatud nõuded.

Vastu võetakse vaid nõuetekohaseid jäätmeid, materjalid ei tohi olla segunenud ohtlike ainetega ega sisaldada võõriseid. Loa andja määrab keskkonnaloa tabelisse J6 nõude, mille kohaselt tuleb jäätmete käitlemisel vältida jäätmete segunemist ja keskkonda sattumist.

Oluline on veenduda, et taaskasutatavad jäätmed ei sisaldaks ohtlikke aineid rohkem kui on sätestatud õigusaktides. Sellest tulenevalt peab Keskkonnaamet vajalikuks seada keskkonnaloale nr KL-522993 nõue, mille kohaselt tuleb jäätmetest, mis pärinevad teadaolevatelt jääkreostusobjektidelt või teadaolevate jääkreostusobjektide lähedusest (kuni 500 meetrit teadaoleva jääkreostuse piirist), samuti tööstusaladelt pärinevatest jäätmetest, võtta proovid, et veenduda, et jäätmetes leiduvate naftasaaduste ning raskemetallide (määrata tuleb vähemalt plii (Pb), kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase (Cu), nikli (Ni), elavhõbeda (Hg) ning tsingi (Zn) sisaldus jäätmetes) sisaldus on väiksem kui keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (edaspidi määrus nr 26) sätestatud elamumaa piirarvud. Lisaks tuleb analüüsida kõiki jäätmesaadetisi, mille visuaalsel vaatlusel tekib kahtlus, et jäätmed võivad sisaldada ohtlikke aineid üle määruses nr 26 sätestatud elamumaa piirarvu. Taaskasutatavate jäätmete vastavuse eest vastutab jäätmete vastuvõtja. Nõuetele mittevastavate jäätmete avastamisel tuleb nende vastu võtmisest keelduda.

3.3. Kõrvaltingimuste seadmine

Jäätmete ladustamise finantstagatis

Isik, kes taotleb keskkonnaluba jäätmete ladustamiseks, peab esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete

käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks (edaspidi finantstagatis) (JäätS § 983 lg 1). Ettevõte esitas finantstagatis tõendava dokumendina garantiikirja nr XX, mis katab üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud. Garantiikiri kehtib kuni XX.XX.XXXX.

Keskkonnaluba nr KL-522993 antakse tähtajaga kuni 31.12.2026. Loa omajal peab kogu loa kehtivusaja jooksul olema kehtiv finantstagatis, mis tagab ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmise. Keskkonnaametil on õigus finantsasutusele esitada nõue garanteeritud summa väljamaksmiseks enne finantstagatise kehtivuse lõppu. Et Keskkonnaametil oleks vajaduse tekkimisel piisavalt aega ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning käitluskulude sisse nõudmiseks, tuleb hiljemalt üks kuu enne finantstagatise kehtivuse lõppu lõpetada käitluskohas jäätmete ladustamine või esitada uuendatud finantstagatis.

Eelnevast tulenevalt kannab loa andja keskkonnaloa tabelisse J6 kõrvaltingimuse, mille kohaselt peab ettevõttel keskkonnaloa nr KL-522993 kehtivuse ajal olema kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument, millega on tagatud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist esitama Keskkonnaametile uue finantstagatist tõendava dokumendi, esitades eelnevalt kooskõlastamiseks uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastava jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabeli. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut finantstagatise olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa nr KL-522993 alusel jäätmete ladustamiseks. Pärast jäätmete ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks.

Kinnistu kasutusõigus

Jäätmekäitluskohaks olev kinnistu ei kuulu ettevõtte omandisse. Ettevõte on kinnistu kasutamiseks sõlminud kinnistu omanikuga üürilepingu. Loa andjal on muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et käitluskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta keskkonnaluba andmata kui puudub käitluskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õigusetunnistada käesoleva korraldusega antav keskkonnaluba nr KL-522993 kehtetuks, kui jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4).

Tulenevalt eelnevast seab loa andja keskkonnaloa tabelisse J6 kõrvaltingimuse, mille kohaselt on ettevõte kohustatud loa andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse muutumisest teavitama jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest. Loa andjal on õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lõppemisel keskkonnaluba nr KL-522993 kehtetuks.

3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Arvamusi ja vastuväiteid keskkonnaloa eelnõule ei esitatud/esitati.

3.5. Otsekohalduvad nõuded

Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõtte peab järgima JäätS ja nende alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt Loa omaja meelespea | Keskkonnaamet.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo

EELNÕU 06.01.2025

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-522993

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi GRK Eesti AS

Registrikood / Isikukood 12579850

Tegevuskoha andmed

Nimetus Kanama viadukt

Aadress Kanama tee 5a, Saue küla, Saku vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 71901:001:0822

Territoriaalkood EHAK 2652

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kanama tee 5a (71901:001:0822).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Kanama liiklussõlm

Keskkonnaregistrikood JKK3701190

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Kanama tee 5a, Saue küla, Saku vald, Harju maakond 3687226 71901:001:0822 X: 6574707, Y: 532705

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Kanama liiklussõlm

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 123 433 123 433 123 433 10 000 R5t

50 000 R12s

17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*

3 200 3 200 3 200 3 200 R5t

3 200 R12s

17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01* 26 500 26 500 26 500 10 000 R5t

26 500 R12s

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 2/5

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Pinnase-, betooni- ja asfaldijäätmete kasutamine tagasitäitena

R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

Töödeldud jäätmete kasutamine tagasitäitena vastavalt projekti teostusjoonisele. 10 000

2. Pinnase-, betooni- ja asfaldijäätmete töötlemine ja ladustamine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Jäätmete kogused fikseeritakse mõõdistuse teel kuupmeetrites ja teisaldatakse vastavalt erikaalule massiühikuks.

Vastuvõtmisel hinnatakse visuaalselt vastuvõetavate jäätmete olemust ja ladustatakse need vastavalt jäätmeliigile. Jäätmete purustamisel kasutatakse mobiilset diiselmootoriga purustit ning sõelumisel mobiilset diiselmootoriga trummel- või vibro sõela. Purustamis- ja sõelumisteenus ostetakse sisse allhankena.

Töödeldud jäätmed kasutatakse jäätmekäitluskohas laoplatsi ja ajutiste käitluskohasiseste teede rajamiseks või antakse üle teistele jäätmekäitlejatele.

50 000

J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Kanama liiklussõlm

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele

Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

1 ja 2 X: 6574852, Y: 532626; X: 6574876, Y: 532700; X: 6574794, Y: 532734; X: 6574757, Y: 532707; X: 6574723, Y: 532724; X: 6574705, Y: 532660; X: 6574745, Y: 532648; X: 6574800, Y: 532662; X: 6574852, Y: 532626

Jäätmeid ladustatakse varasemalt planeeritud aluspinnal liigiti kogutuna lahtiselt puistangus

1 aasta 2 000 1 250 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*

1 000 625

17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*

500 312.50

17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01*

500 312.50

Seotud failid

Failid Lisa 1: Arvutustabel_ja_hinnakiri_GRK_Kanama.xlsx

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded3/5

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Jäätmete purustamine ja ladustamine

Jäätmekäitlustegevusega ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Mürarikkaid ning tolmutavaid tegevusi on lubatud teha ainult tööpäevadel ajavahemikus 7:00-19:00.

Jäätmete purustamisel ja ladustamisel tuleb vältida tolmu teket ja levikut, ning arvestada purustamisel tuule tugevuse ja suunaga. Vajadusel jäätmeid ning käitluskoha sisesed teed kastetakse. Kui tuvastatakse tolmu levik väljapoole käitluskoha piire, tuleb tegevus koheselt peatada. Müratasemete ületamise korral tuleb kasutusele võtta mürahäiringut vähendavad meetmed.

Pidev

Jäätmete vastuvõtt ja kasutamine täitmiseks

Jäätmekäitleja on veendunud, et taaskasutatavad jäätmed ei sisalda ohtlikke aineid rohkem kui on sätestatud õigusaktides. Teadaolevatelt jääkreostusobjektidelt või jääkreostusobjektide lähedusest (kuni 500 meetrit teadaoleva jääkreostuse piirist), samuti tööstusaladelt pärinevatest pinnase jäätmetest, tuleb võtta proovid, et veenduda jäätmetes leiduvate naftasaaduste ning raskemetallide (määrata tuleb vähemalt plii (Pb), kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase (Cu), nikli (Ni), elavhõbeda (Hg) ning tsingi (Zn) sisaldus jäätmetes) sisalduses. Ohtlike ainete sisaldus peab olema väiksem kui õigusaktides sätestatud elamumaa piirarvud. Lisaks tuleb analüüsida kõiki jäätmesaadetisi, mille visuaalsel vaatlusel tekib kahtlus, et jäätmed võivad sisaldada ohtlikke aineid üle õigusaktsides sätestatud elamumaa piirarvu.

Taaskasutatavate jäätmete vastavuse eest vastutab jäätmete vastuvõtja. Nõuetele mittevastavate jäätmete avastamisel tuleb nende vastu võtmisest keelduda.

Pidev

Jäätmete ladustamise finantstagatis

Ettevõttel peab keskkonnaloa nr KL-522993 kehtivuse ajal olema kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument, millega on tagatud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist esitama Keskkonnaametile uue finantstagatist tõendava dokumendi, esitades eelnevalt kooskõlastamiseks uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastava jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabeli.

Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut finantstagatise olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa nr KL-522993 alusel jäätmete ladustamiseks. Pärast jäätmete ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks.

Jäätmete ladustamine peab vastama lisatud käitluskoha plaanile. Jäätmete ladustamisel tuleb vältida jäätmete segunemist ja keskkonda sattumist. Juhul kui jäätmed lenduvad käitluskohaks olevast kinnistust väljapoole, tuleb need koheselt kokku korjata.

Pidev

Jäätmekäitluskoha kasutusõigus

Ettevõte on kohustatud loa andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse muutumisest teavitama jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest. Loa andjal on õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lõppemisel keskkonnaluba nr KL-522993 kehtetuks.

Jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse muutumisel

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Kanama liiklussõlm

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Enne tegevuse alustamist ladustamisplatsi planeerimine ja juurdepääsuteede rajamine

Planeeritakse maa-ala, rajatakse ajutised juurdepääsuteed, paigaldatakse teavitustahvlid. Fikseeritakse keskkonnaseisund enne käitlustomingutega alustamist, vajadusel võetakse proovid.

Enne käitlemisega alustamist

Tegevuse lõppedes käitluskoha maapinna planeerimine ja ajutiste pealesõiduteede likvideerimine

Likvideeritakse maa-ala täitmiseseks ja planeerimiseks taaskasutatavatest mahtudest ülejäävad jäätmed. Ajutised juurdepääsuteed likvideeritakse. Käitlustegevuse lõppedes

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/5

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Jäätmete ladustamisplaan Lisa 2: Kanama_tee_5a_laoplatsi_skeem_19092024_A1.pdf

Jäätmete taaskasutamiskoht Lisa 3: Kanama_tee_5a_laoplatsi_alaline_taitemaht.pdf

Eelhinnang Lisa 4: Eelhinnang_GRK Eesti OÜ.pdf

5/5