Dokumendiregister | Kaitsevägi |
Viit | KV-4.1-3.1/25/303-1 |
Registreeritud | 07.01.2025 |
Sünkroonitud | 08.01.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | - - |
Sari | - - |
Toimik | - |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kaitseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kaitseministeerium |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
Resolutsiooni liik: Peaministri resolutsioon Viide: Tallinna Linnakantselei / 06.01.2025 / 1-12/9 - 1; Riigikantselei / 06.01.2025 / 7-14/25- 00021
Resolutsiooni teema: Pöördumine
Adressaat: Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja põllumajandusministeerium Ülesanne: Palume sisendit peaministri vastuse projektile oma vastutusala piires. Tähtaeg: 13.01.2025
Lisainfo: Palume märkida vastuse projektile AvTS § 35 lg 2 p 2 Kontroll: Kätlin Atonen
Kinnitaja: Madli Uustalu, Peaministri büroo assistent Kinnitamise kuupäev: 07.01.2025 Resolutsiooni koostaja: Madli Uustalu [email protected],
.
2
Vabaduse väljak 7
15199 Tallinn+372 640 4141
[email protected]tallinn.ee
Kristen Michal
Eesti Vabariigi peaminister
06.01.2025 nr 1-12/9 - 1
Uue gaasielektrijaama ehitamine Tallinnas
Austatud härra peaminister Kristen Michal
Vabariigi Valitsus langetas 2. jaanuaril 2025. aastal põhimõttelise otsuse suurendada Eesti Energia aktsiakapitali 100 miljoni euro võrra selleks, et Eesti Energia saaks ehitada 100 megavatise võimsusega gaasielektrijaama, millel on ka vesinikuvõimekus. Praeguste plaanide kohaselt peaks uus soojuselektrijaam kerkima aastaks 2029 Narva Balti elektrijaama kompleksi.
Täiendavate juhitavate tootmisvõimsuste rajamine on varustuskindluse tagamiseks kahtlemata hädavajalik samm ja 100 megavatise võimsusega gaasijaam on absoluutne miinimum, millega Eesti Energia peaks varustuskindluse tõstmisse panustama, kuid antud projekti puhul kerkib paratamatult küsimus, miks plaanitakse uus elektrijaam ehitada just Narva, mis asub Eesti riigi idapiiril, vahetult Venemaa naabruses.
Eesti energiajulgeoleku seisukohalt ei ole suure hulga juhitavate elektritootmise võimsuste koondamine ühte kohta ja pealegi veel terroristliku idanaabri piiri äärde mõistlik lahendus. Venemaast kaugemal asuvaid elektrijaamu ja taristut on konflikti korral kindlasti lihtsam kaitsta, kütusega varustada ja töös hoida, kui sisuliselt otse meile vaenuliku riigi piiril olevaid jaamu.
Narva ei ole uuele gaasielektrijaamale ka majanduslikus mõttes parim asukoht. Kui rajada kõnealune elektrijaam Tallinna lähedale Eesti Energiale kuuluva Iru soojuselektrijaama juurde, siis oleks see majanduslikult märksa efektiivsem, sest elektrit toodetakse põhilisele tarbijale oluliselt lähemal. Samuti on Tallinnas suvel soojuse tarbimine palju suurem kui Narvas, mis võimaldab paremini ära kasutada jääksoojust ja annab sel kombel täiendava majandusliku efekti.
Kuna Tallinnas on gaasi magistraaltorustik ja gaasivarustus parem kui Narvas, siis saaks Irusse rajada võimsama, vähemalt 200 megavatise võimsusega gaasielektrijaama, mille ehitamine pole väiksema gaasivarustusega Narvasse mõistlik. Lisaks tuleks arvestada sedagi, et kui lähtuvalt valitsuse kliimapoliitika kavadest soovitakse kaugemas tulevikus minna uues elektrijaamas üle vesinikule, siis on Tallinn ka selle taristu rajamiseks loogilisem ja otstarbekam koht.
Seega on uue gaasielektrijaama ehitamine Tallinna lähedale Iru soojuselektrijaama juurde nii energiajulgeoleku seisukohalt kui ka majanduslikus mõttes igati parem kui selle rajamine Narvasse Balti elektrijaama kompleksi.
Seepärast teen Teile ettepaneku veel kord kaaluda uue gaasielektrijaama asukohta ja valida selleks Iru, mis on Eesti energiajulgeolekule ja majandusele kõige parem lahendus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Järvan
abilinnapea