Eelnõu kooskõlastamine

Digiallkirjad

Digiallkirjad

2

Vabaduse väljak 7

15199 Tallinn+372 640 4141

[email protected]Rg-kood
75014920tallinn.ee

Teie: 16.12.2024

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Meie: 06.01.2025 nr 6-6/1438 - 2

Ettepanekud keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 14. augusti 2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmine“ eelnõule

Tallinna linn ei toeta keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 14. augusti 2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmine“ eelnõud esitatud kujul alljärgnevatel põhjendustel.

Kavandatav muutusMärkused ja selgitused

Määruse § 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Katastripidaja avalikustab elektroonilises katastris maamõõtjate nimekirja, millesse kantakse litsentsi omanike kohta järgmised andmed:

1) nimi;

2) sideandmed;

3) litsentsi kehtivuse aeg;

4) litsentsi number;

5) eelistatud tööpiirkonnad;

6) vajaduse korral litsentsi kehtivuse peatamise või peatumise aeg.”.Palume sõnastada § 6 lõike 4 punkt 4 järgmiselt:

„4) litsentsi registreerimisnumber“.

Maamõõtja isiku määratlemiseks on vajalik ka isikukood (sama isikunimega isikuid on Eestis mitmeid). Kutseregistrist ei ole samuti võimalik kutse omaja isikukoodi näha.

Määruse paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks ja määrust täiendatakse paragrahviga 101 järgmises sõnastuses:

㤠101. Maakorralduskava koostamine

(1) Kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik koostab elektroonilises katastris maakorraldustoiminguks maakorralduskava ja edastab selle katastripidajale arvamuse andmiseks.

(2) Kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik märgib elektroonilisse katastrisse taotletava maakorraldustoimingu kohta kõik järgmised andmed:

1) maakorraldustoimingu liik;

2) maakorraldustoiminguga seotud katastriüksus;

3) maakorraldustoimingu eesmärk;

4) moodustatava katastriüksuse taotletav aadress;

5) moodustatava katastriüksuse taotletav sihtotstarve;

6) maakorralduse skeem.

(3) Katastripidaja annab maakorralduskava kohta arvamuse elektroonilise katastri kaudu.

(4) Maakorralduse osalised maakorraldusseaduse tähenduses allkirjastavad maakorralduskava.

(5) Maakorralduskava võib koostada väljaspool elektroonilist katastrit katastripidaja määratud juhtudel ja viisil.“.Palume jätta nimetatud muudatused eelnõust välja. Kavandatav muudatus riivab kohaliku omavalitsuse õigusi maakorralduse ja haldusmenetluse eesmärgipärasel läbiviimisel.

Samuti on see vastuolus maakorraldusseadusega, sest katastripidajal puuduks arvamuse andmise õigus. Selliselt sätestades ei oleks maakorraldus enam kohaliku omavalitsuse pädevuses. Põhiseaduse § 154 esimese lause kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Lisaks maakorraldusseaduses sätestatule näeb ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 1 ette, et kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumiline planeerimine on omavalitsusüksuse ainupädevus. Maakorraldus on ruumilise planeerimise osa. Seega rikub kavandatav muudatus ja ka juba hetkel MinuKataster menetluskeskkonnas eksisteerivad menetluslikud nõuded oma reeglistikuga põhiseaduses ja selle alusel vastu võetud seadustes ette nähtud kohaliku omavalitsuse autonoomiat.

Senise seadusega määratud regulatsiooni põhjal algab maakorraldustoimingu läbiviimine elektroonilises katastris katastrimõõdistamise tingimuste taotlemisega. Nende tingimuste väljastamiseks ei ole nõutud maakorralduskava esitamine, mis on ka loogiline, sest maakorralduskava valmib (allkirjastatakse) hiljem maakorralduse läbiviimise käigus ja lõplikult kinnitatakse kohaliku omavalitsuse otsusega haldusmenetluses. Lisaks on maakorralduskavade kinnitamine omavalitsuse poolt tihti koos lisatingimustega või märkustega kitsendustele, juurdepääsudele ja servituutidele.

Määruse paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Katastripidaja võib keelduda katastrimõõdistamise tingimuste väljastamisest, kui kinnistusraamatust nähtuv puudutatud isik ei ole andnud nõusolekut maakorralduskavale, samuti kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust ning haldusorgan on kooskõlastamisest keeldunud või kui taotluses on esitatud valeandmeid.“.

Palume jätta nimetatud muudatus eelnõust välja. Katastripidajal ei ole alust ja õigust nõuda katastrimõõdistamise tingimuste väljastamiseks omavalitsuse poolt kinnitatud maakorralduskava. Maakorralduses on omavalitsuse õigus maakorralduskava allkirjastada ning teha haldusotsus, kuid see ei saa olla seotud katastrimõõdistamise tingimuste väljastamisega. Katastripidaja ei saa otsustada maakorralduse teostamise üle mõõdistamise tingimuste väljastamisel. Maakorraldus on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Määruse paragrahvi 34 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kinnisasjade osade vahetamise, jagamise, liitmise või piiride muutmise korral esitab kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik maakorralduskava koos kandeavaldusega katastriüksuse registreerimiseks maakatastris ning nõusoleku kinnistusraamatusse kande tegemiseks.“.

Palume muudatust esitatud kujul mitte teha. Maakorralduse lubamise otsustamise puhul rakendatakse haldusmenetlust, seega kohaliku omavalitsuse lõplik otsus maakorralduses vormistatakse haldusaktiga. Maakorralduskavale lisaks peab olema ka haldusakt. Omavalitsusel peab olema võimalus enne õigusakti koostamist kontrollida, et mõõdistus vastab, eelnevalt kooskõlastatud maakorralduskavale.

Täiendavalt märgime järgmist.

Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 16 lõike 9 ja § 161 lõike 5 alusel. Viidatud sätted ei anna alust muuta maakorraldusseaduses toodud kohaliku omavalitsuse õigusi ja pädevust maakorralduses.

Selgitame täiendavalt, et maakorralduse läbiviimise kaalumine ja otsustamine on kohaliku omavalitsuse ainupädevuses. Maakorralduskava lahendus selgub maakorralduse osaliste ja kohaliku omavalitsuse vaheliste konsultatsioonide ning arutelude tulemusel. Seda tulemust ei saa toimingu algatamisel eeldada või täpselt fikseerida. Katastrimõõdistamise tingimuste väljastamise sidumine juba kooskõlastatud maakorralduskavaga on vastuolus maakorraldusseaduse ja haldusmenetlusseadusega. Kohalikul omavalitsusel on kohustus rakendada maakorralduses haldusmenetlust ehk haldusotsus on eraldiseisev dokument lisaks maakorralduskavale.

Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 3 lõikest 1 tulenevalt kuulub maakorralduse läbiviimine linna või valla territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse ning § 1 kohaselt kohaldatakse seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid. Eelneva järgselt peab maakorralduse taotleja esitama taotluse menetlevale haldusorganile (omavalitsusele). HMS § 5 lõike 2 kohaselt haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

HMS sätestab ka, et haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus (HMS § 38 lõiked 1 ja 2).

MaaKS kohaselt on maakorralduse läbiviija lihtsate maakorraldustoimingute korral maakorraldustööde tegevuslitsentsi omav isik (maamõõtja) või Maa-amet (MaaKS § 4 lg 1). Lisaks on maakorralduse läbiviija kohustatud välja selgitama maakorralduse osaliste arvamused (MaaKS § 4 lg 3 p 2). Maamõõtja on kohustatud piiride kättenäitamisele kutsuma kõikide kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjal on mõõdistatava piiriga ühine piiripunkt. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 17 lõike 5 kohaselt maamõõtja koostab piiride kulgemise ja kättenäitamise kohta piiriprotokolli. Kinnisasjade omanikud allkirjastavad piiriprotokolli, millega nad kinnitavad oma nõustumist piiride asukoha ja piirimärkide alalhoiu kohustusega. Lisaks maamõõtja näitab piiri kättenäitamisele kutsutud isikutele katastriüksuse piiri ja piirimärkide asukohad maastikul ning annab selgitusi piiri ja piirimärkide kohta. Puudutatud kinnisasjade omanikel tuleb esitada märkused, taotlused ja seisukohad piiride kohta hiljemalt piiri maastikul kättenäitamisel (keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 22). Eelnevale tuginedes on maakorraldustoimingut menetleval haldusorganil (omavalitsusel) vajalik välja selgitada kõik asjaolud ning koguda vajalikke tõendeid, mille hulka kuuluvad ka piiriprotokoll, piiri kulgemine, menetlusosaliste arvamused ja seisukohad. Seega haldusmenetluse seisukohalt on ka oluline maamõõtja töö tulemus ning see eeldab, et maamõõtmise protsess peab toimuma enne haldusakti koostamist ja otsuse vastuvõtmist.

Eelnõus kavandatavad muudatused tekitaksid olukorra, kus kohalik omavalitsus peaks haldusakti koostama enne maamõõtjalt mõõtmistulemuste saamist. See on vastuolus maakorraldusseaduse ja haldusmenetluse seadusega, sest omavalitsusel ei ole võimalik veenduda, kas maakorraldustoimingu läbiviija (maamõõtja) teostas piiride määratlemise maastikul vastavalt haldusaktile ja maakorralduskavale. Lisaks võivad piiriprotokolli koostamisel puudutatud isikud esitada arvamusi, seisukohti või mitte nõustuda piiride määratlemisega ning haldusorgan peab saama nendega arvestada otsuse vastuvõtmisel. Maakorraldus on kohaliku omavalitsuse pädevuses ning selle osa on ka maakorralduses vajalike läbiviimise protsesside, andmete ja dokumentide üle otsustamine.

Eelnõu koostaja põhjendab seletuskirjas muudatuspunktiga 8 tehtava muudatuse juures „Pärast kava koostamist esitab kava koostaja selle elektroonilise katastri töövoo kaudu katastripidajale arvamuse andmiseks. Seega on katastripidaja kavandatava maakorralduse üle vaadanud ja nõustunud katastriüksuste moodustamisega taotletaval viisil.“ Veelkord rõhutame, et maakorraldus on kohaliku omavalitsuse pädevuses, mitte katastripidaja pädevuses.  

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelyn Tohvri

linna õigusteenistuse

õigusloome osakonna juhataja

Koopia: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Helena Koorts

640 4176 [email protected]