Leping

SA Kunstihoone 2025 tegevuskava SA Kunstihoone jätkab 2025 aastal tegevust kahes näituspaigas, Lasnamäe paviljonis ja Linnagaleriis. Lasnamäe paviljonis toimuvad järgnevad näitused: Valeri Vinogradov ja Vladimir Yankilevsky (kuraator Tamara Luuk) EKL Kevadnäitus Tallinna Graafikatrienaal (kuraator Marika Agu) Nimetu grupinäitus (kuraator Siim Preiman) Ene-Liis Semperi õpilased (kuraator Tamara Luuk) Linnagaleriis toimuvad näitused: Uru Valter (kuraator Siim Preiman) Grupinäitus (kuraator Jevgeni Zolotko) Soolonäitus (kuraator Siim Preiman) Alexei Gordin (kuraator Tamara Luuk) Jätkuvad aktiivsed haridus- ja kogukonnaprogrammid. 2025 aasta jaanuaris anname Vabaduse väljaku maja üle ehitushanke võitnud peatöövõtjale. Samal ajal alustame läbirääkimisi Tallinna linnaga Lasnamäe paviljoni tuleviku teemal. 2025 viimases kvartalis kuulutame välja konkursi kolmanda majakuraatori värbamiseks.

SA Kunstihoone eelarve 2025 2024 2025

TULUD 942,507 5,763,494

1. KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS 725,297 5,711,283

Tegevustoetus 725,295 696,283

Rahvusvahelised koostööprojektid 1 15,000

Investeeringutoetus 1 5,000,000

2. OMAFINANTSEERING 7,501 5,500

Piletimüük 1 500

Muud tulud (Raamatud, Liitumistasud,ruumi rent jne.) 7,500 5,000

3.KAASFINANTSEERING, MUUD TOETUSED 39,708 46,708

Datas EU toetus 22,000 30,000

EKL Kevadnäituse toetus 6,000 5,000

Muud tulud ja toetused 5,000 5,000

EKL nõukogu liikmete tasudeks 6,708 6,708

4. 2024 AASTA ÜLEJÄÄK 170,001 3

Muu eelarveline ülejääk -80,000 1

Virtuaalnäituste 2021 aasta toetuse ülejääk 1 1

Remonditoetuse jääk 250,000 1

KULUD 942,412 5,763,493

1. PALGAKULUD 362,819 383,000

Nõukogu liikmete tasud 12,288 12,288

Koosseisuliste töötajate palgad 350,530 370,711

Koosseisuliste töötajate tasud projektis Datas 1 1

2. MAJANDAMISKULUD 165,001 160,492

Kommunaalteenused (soojus, elekter, vesi) - galeriipinnad, ladu, kontor 30,000 35,000

Üürikulud (Linnagalerii, miniladu) 5,000 7,000

Ruumide jooksev hooldus 15,000 15,000

Üldkulud Datas 1 2,891

Koolituskulud 500 1,000

Lähetuskulud 500 3,000

Juriidilsed konsultatsioonid sh. audiitorteenus 500 3,000

Bürookulud (kontoritarbed, internet, andmeside, tarkvara, veebimajutus, valvekulud jmt.) 30,000 20,000

Valvekulud 0 9600

Tarkvarakulud 0 8000

IT hooldus ja jooksvad kulud 3000 2000

Raamatupidamisteenused 10,000 10,000

Kommunikatsioon ja turundus ÜLDINE 30,000 40,000

Näitusetehnilise teenuse ostmine 1,000 1,000

Haridusprogrammi teenuse ostmine 38,500 1

Kaubad ja teenused edasimüügiks 1,000 3,000

3. MUUD TEGEVUSKULUD 5,001 7,001

Muud erakorralised kulud 5,000 3,000

Erisoodustusmaksud 0 1,500

Vastuvõtukulud 0 1,000

Ostetud transporditeenused 0 1,500

Värbamiskulud 1 1

4. REMONDID 250,003 5,000,000

Arhitektuurivõistlus 1 1

Juriidilised konsultatsioonid (lepingud, hanked) 10,000 10,000

Näitustehnilised konsultatsioonid 30,000 60,000

Projekteerimistööd 60,000 50,000

Lähetuskulud (uurimistööd) 2,000 2,000

Ettevalmistavad remonditööd 1 1

Ettevalmistavad tehnikainvesteeringud 1 100,000

Ajutise tegevuspinna kulud 8,000 50,000

Ehitustööd 100,000 4,667,998

Projektijuhtimise tasu 30,000 60,000

Renoveerimise raamatupidamine 10,000 10,000

5. ARENDUSKULUD 2,001 7,000

IT investeeringud 1,000 3,000

Haridusprogrammi arendus 1 3,000

Kodulehe ja digigiidi arendused 1,000 1,000

6. NÄITUSTE PRODUKTSIOON 157,587 206,000

Rahvusvahelised koostööprojektid 1 5,000

Datas (Looveuroopa) 1 46,000

Muud projektid 157,585 155,000

TULEMUS 95 1

sh remondiprojekti tulem -2 1

sh põhitegevuse tulem 97 0

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/645-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Kunstihoone (edaspidi toetuse saaja),

edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise

lepingu (edaspidi leping).

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2025. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 23.12.2024 käskkirja nr 218 alusel, kooskõlas 2025. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingu lisad:

1.4.1. Lisa 1 − tegevuskava/arengukava;

1.4.2. Lisa 2 − tekkepõhine tulude-kulude eelarve.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.−31.12.2025 tegevustoetust summas 696 283

eurot.

2.2. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2024. aastal

vähemalt 1600 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema

kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev,

mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga.

2.3. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetust alljärgnevatel kuupäevadel:

2.3.1. 24.01.2025 – 400 000 eurot;

2.3.2. 05.05.2025 – 296 283 eurot.

2.4. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva

enne lepingu punktis 2.4.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Kui toetuse saaja e-äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest ei nähtu toetuse kasutamise

sihipärasus, kohustub toetuse saaja esitama toetuse andja nõudel täiendava seletuskirja või ülevaate.

Toetuse andja teavitab toetuse saajat esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva.

3.2. Toetuse saaja esitab punktis 2.1 nimetatud toetuse osas toetuse andjale 20.01.2026 teatise toetuse

tekkepõhise kasutamise kohta 31.12.2025. Teatis tuleb saata e-posti aadressil [email protected].

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks

lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid või täiendavaid aruandeid,

toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise

sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse

kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja

on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse

arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja

selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.6. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata

eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja

otstarbekust. 3.7. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või

audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

2 / 3

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevustega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid

ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;

4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.5 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise ja toetuse eraldamise otsuse eelduseks on toetuse saaja esitatud taotlus, mis

muuhulgas sisaldab asjakohast prognoosi maksimaalse toetussumma määratlemiseks või toetuse

lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest. Lisaks, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

3 / 3

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Maria-Kristiina Soomre, [email protected],

628 2242;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Paul Aguraiuja, [email protected], 527 8196. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus. 7.4. Toetuse saaja teavitab Kultuuriministeeriumit tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu

õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected].

7.5. Kultuuriministeerium tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse.

7.6. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel

kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja

kaitse seaduses sätestatust.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Sihtasutus Kunstihoone

Registrikood: 70000941 Registrikood: 90014112

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE547700771002848955

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar Paul Aguraiuja

kantsler juhatuse liige