Leping

Rahvusooper Estonia A R E N G U K A V A 2 0 2 5 – 2 0 3 0

Eessõna

Alates 1913. aastast Tallinna südames omariikluse sümbolhoones asuv Rahvusooper Estonia on

Eesti ainus ooperi- ja balletiteater ja märgiline institutsioon eesti kultuuriruumis.

Rahvusooper on oma seaduse alusel tegutsev avalik-õiguslik etendusasutus, suurim

valdkondlik tööandja ning elav professionaalne etenduskunstiruum.

Rahvusooperi arengukava on strateegiline plaan, millest lähtutakse järgnevate aastate jooksul

nii pikemas planeerimises, eelarve koostamisel kui igapäevases töös.

Arengukava lisad on strateegiliste eesmärkide selgitused ning üksikasjalikud rakenduskavad

järgnevateks aastateks (koostatakse ja lisatakse järk-järgult).

Missioon

Rahvusooper Estonia tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina lähtudes

rahvusooperi seadusest ja ühiskondlikest huvidest ning kannab valdkondlikku

vastutust klassikalise ooperi- ja balletiteatri arendamise ning kõrge kunstilise

taseme hoidmise eest eesti kultuuriruumis.

Visioon

Rahvusooper on oma ajaloolises asukohas, kaasajastatud ja laiendatud hoones tegutsev:

• Eesti riigi visiitkaart ja eesti kultuuri lipulaev,

• Läänemere maade turismimagnet,

• suurim ja hinnatuim valdkondlik tööandja Eesti kultuurimaastikul,

• juhtiv publikuhariduse edendaja,

• eelistatud rahvusvaheline koostööpartner,

• kestlik, avatud ja ühiskonda kõnetav muusikateater, kuhu on tagatud ligipääs kõigile

ühiskonnagruppidele.

Estoonlaste kandvad väärtused

• Usaldusväärsus

• Me täidame oma sidusrühmade ootusi ja arvestame nende vajadustega.

• Meie sõnumid ja teod lähevad kokku

• Pühendumus

• Me tunneme tugevat sidet rahvusooperiga ning väärtustame siin töötamist.

• Me teame, et iga estoonlase töö eesmärk on olla laval toimuva teenistuses.

• Avatus

• Meie organisatsioon on elusorganism, st pidevas arengus.

• Me suhtume alati kõigisse võimalikult personaalselt.

Strateegilised eesmärgid aastateks 2025–2030

1. Rahvusooper on rahvusvaheliselt tuntud ning hinnatud ooperi- ja balletiteater.

2. Tuginedes riigikogu otsusele on alanud rahvusooperi hoone juurdeehitus.

3. Rahvusooper on põhiline eesti muusikateatri algupärandite tellija, lavale tooja ning eestikeelse muusikateatri

arendaja.

4. Rahvusooperi egiidi all tegutsevad silmapaistvad loojad.

5. Rahvusooper on sisulise sideme hoidja valdkondlike haridusasutustega.

6. Rahvusooper on Eesti juhtiv laste ja noorte teatriteadlikkuse tõstja, aktiivne teatripublikuhariduse edendaja ning

publiku juurdekasvu tagaja.

7. Rahvusooper on kõigile ühiskonnagruppidele avatud ja ligipääsetav suurima külastatavuse ja külastajasõbraliku

teenindusega teater ning eelistatuim kultuuriturismi sihtkoht Eestis.

8. Rahvusooper on kaasaegse töökeskkonnaga hinnatuim valdkondlik tööandja.

9. Rahvusooperi rahastamine on selgetel ja stabiilsetel alustel.

10. Suurendame keskkonnasäästu ning vähendame ökoloogilist jalajälge.

Lisa 1

Strateegiliste eesmärkide selgitused ja pikaajalised tegevused nende saavutamiseks

• Rahvusooper on rahvusvaheliselt tuntud ning hinnatud ooperi- ja balletiteater. Loome rahvusvahelisi

ühislavastusi, olles kas ise koostööprojekti juht või ühisprojektis osalev pool. Teeme vähemalt 1 ühisprojekti igal

hooajal. Korraldame rahvusvahelisi väljasõite lavastuste ja kontsertidega vähemalt kord hooajas. Osaleme aktiivselt

rahvusvahelistes katusorganisatsioonides (Opera Europa, RESEO, Positioning Ballet jt) ning tegeleme

rahvusvaheliste suhete arendamisega.

• Tuginedes riigikogu otsusele on alanud rahvusooperi hoone juurdeehitus, mille tulemusena arendatakse välja

uus ooperi- ja balletisaal, tõuseb lavastuste ja etenduste kvaliteet, tiheneb riigisisene ja rahvusvaheline koostöö,

teater muutub linnaruumis avatud keskkonnaks ning kasvab rahvusooperi nähtavus ja mõju ühiskonnas. Viime läbi

rahvusvahelise arhitektuurivõistluse ja teostame kõik vajalikud uuringud.

• Rahvusooper on põhiline eesti muusikateatri algupärandite tellija, lavale tooja ning eestikeelse

muusikateatri arendaja. Hoolitseme selle eest, et tänu tihedale koostööle eesti heliloojatega jõuaks uudisteoste

paremik esmalt just Rahvusooper Estonia lavale. Seisame hea selle eest, et lavastataks ka eesti autorite varasemat

loomingut.

Lisa 1

Strateegiliste eesmärkide selgitused ja pikaajalised tegevused nende saavutamiseks

• Rahvusooperi egiidi all tegutsevad silmapaistvad loojad – heliloojad, dirigendid, kunstnikud, koreograafid,

lavastajad, muusikud, lauljad, tantsijad –, kelle tegevusel tugineb rahvusooperi esinduslik kuvand. Kaasame oma

tegevusse nii kodumaiseid talente, rahvusvaheliselt tunnustatud loomingulisi meeskondi, lavajõude kui heliloojaid.

• Rahvusooper on sisulise sideme hoidja valdkondlike haridusasutustega. Sõlmime valdkondlike

haridusasutustega koostöölepingud, kaasame (üli)õpilasi oma lavastustesse. Kaasame lavastajaõppes olevaid

üliõpilasi Estonia lavastusprotsessidesse, et nad omandaksid kogemusi muusikateatri lavastamise vallas. Loome

ühisprogramme ülikoolide ja erialakoolidega (orkestriakadeemia, ooperiakadeemia jm). Kaasame koole teatri

igapäevatöösse ning loome praktikaprogramme interpreetidele, tehnikutele jne.

• Rahvusooper on Eesti juhtiv laste ja noorte teatriteadlikkuse tõstja, aktiivne teatripublikuhariduse

edendaja ning publiku juurdekasvu tagaja. Peame oluliseks muusikateatri tutvustamist kõigile

vanusegruppidele. Kaasame noort publikut läbi mitmekesise haridustegevuse, et tutvustada ooperi-, balleti- ja

muusikamaailma, tõsta teadlikkust ja tagada kultuuriteadliku publiku juurdekasv.

Lisa 1

Strateegiliste eesmärkide selgitused ja pikaajalised tegevused nende saavutamiseks

• Rahvusooper on kõigile ühiskonnagruppidele avatud ja ligipääsetav suurima külastatavusega ja

külastajasõbraliku teenindusega teater ning eelistatuim kultuuriturismi sihtkoht Eestis. Ehitame valmis uue

saali. Arendame atraktiivset repertuaari. Oleme nähtavad nii pildis, sõnas kui sotsiaalmeedias. Hoiame oma

klienditeeninduse kõrget taset.

• Rahvusooper on hinnatuim valdkondlik tööandja, kes tagab töötajatele nii professionaalsed töötingimused

kui arenguvõimalused. Rahvusooperis töötavad oma ala parimad spetsialistid. Juurdeehitusega tagame oma

töötajatele paremad töö- ja olmetingimused. Viime rahvusooperi täistööajaga töötajate töötasu vähemalt riigi

keskmise töötasu tasemele.

• Rahvusooperi rahastamine on selgetel ja stabiilsetel alustel. Analüüsime olemasolevat finantsolukorda ning

teeme omapoolse ettepaneku või eelnõu rahastamise põhimõtete muutmiseks, et rahvusooperi riiklik

tegevustoetus oleks seotud selge suhtarvuga riigieelarvesse ja kultuurivaldkonna tegevustoetustesse.

Lisa 1

Strateegiliste eesmärkide selgitused ja pikaajalised tegevused nende saavutamiseks

• Suurendame keskkonnasäästu ja vähendame ökoloogilist jalajälge läbi juurdeehituse kvaliteetse

ruumiprogrammi, uuslavastuste väljatoomiseks kasutatavate materjalide taaskasutuse ning rohelise kontori

põhimõtete järgimise. Suurendame olemasolevate ruumide energiatõhusust ja kliimakindlust. Seame

lavastusmeeskondadele 50% piiri lavakujunduse ja kostüümide loomiseks ostetavatele uutele materjalidele.

Läheme üle rohelise kontori keskkonnajuhtimissüsteemile.

Kinnitan Rahvusooper Estonia Nõukogu protokoll nr. 174

Rahvusooper Estonia 2025.aasta eelarve

1. TULUD EUR

2025.a.eelarve TULUD (1+2+3) 17 645 700 TEGEVUSTULUD (1+2) 17 110 705

1 OMATULUD MAJANDUSTEGEVUSEST (1.1+1.2) 5 779 330 1.1 PÕHITEGEVUSE OMATULUD (1.1.1+1.1.2+1.1.3) 3 716 000

1.1.1 Piletitulu 3 200 000 1.1.2 Kultuuriline teenindamine - välissõidud 197 000 1.1.3 Tulud reklaami müügist 319 000 1.2 KÕRVALTEGEVUSE OMATULUD (1.2.1+1.2.2+1.2.3) 2 063 330

1.2.1 Teenused 1 436 900 1.2.2 Muud tulud koos materjali ning põhivara müügiga 50 000 1.2.3 Tulud kinnistute haldamisest 576 430

2 FINANTSEERIMISED (2.1 + 2.2) 11 331 375 2.1 RIIGI TOETUS 10 817 575 2.2 Tulu põhitegevuse sihtfinantseerimisest 513 800 3 FINANTSTULUD 34 995 4 Eelmise aasta (2023) jääk 500 000

2. KULUD KULUD (1+2+3+4+5) 17 645 700 TEGEVUSKULUD (1+2+3) 17 116 714

1 TÖÖJÕUKULUD (1.1+1.2+1.3) 13 709 114 1.1 TÖÖTASUD (1.1.1+1.1.2+1.1.3) 10 206 658

1.1.1 Töötajate töötasud 9 639 132 1.1.2 Mittekoosseisuliste töötajate tasud 552 926 1.1.3 Muud koosseisuvälised töötasud 14 600 1.2 ERISOODUSTUSED 57 999 1.3 TÖÖJÕUKULUDEGA KAASNEVAD MAKSUD JA SOTS.KIND.MAKSED 3 444 457 2 MAJANDAMISKULUD (2.1+2.2+2.3) 3 007 900

2.1 PÕHITEGEVUSE KULUD (2.1.1+2.1.2+2.1.3) 1 907 870 2.1.1 Etendus- ja kontserttegevuse kulud (2.1.1.1.+2.1.1.2) 1 519 000

2.1.1.1 Etendustega seotud materiaalsed kulud 579 800 2.1.1.2 Etendustega seotud mittemateriaalsed kulud 939 200 2.1.2 Reklaamikulud 232 330 2.1.3 Muud põhitegevuse kulud 156 540 2.2 ADMINISTREERIMISKULUD (2.2.1+2.2.2) 228 850

2.2.1 Administreerimiskulud (v.a. lähetus) 125 330 2.2.2 Lähetuskulud 103 520 2.3 KINNISTUTE,HOONETE, RUUMIDE JA MUUD MITMESUGUSED 871 180

MAJANDAMISKULUD (2.3.1+2.3.2+2.3.3+2.3.4) 2.3.1 Kinnistute,hoonete ja ruumidega seotud majandamiskulud 731 800 2.3.2 Sõidukite kulud 35 750 2.3.3 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 44 800 2.3.4 Inventari majandamiskulud 58 830

3 TOIDUAINED JA TOITLUSTUSTEENUSED 399 700 4 MUUD KULUD 428 5 Kulud investreeringutele, reserv 528 558

Ott Maaten Margot Sildam

Peadirektor Pearaamatupidaja

12. detsember 2024.a. Nõukogu esimees I. Ilja

" " 2024.a.

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/597-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Rahvusooper Estonia (edaspidi toetuse saaja),

edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu

(edaspidi leping) alljärgnevas.

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2025. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 23.12.2024 käskkirja nr 218 alusel, kooskõlas 2025. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingu lisad:

1.4.1. Lisa 1 – Rahvusooper Estonia 2025 tegevuskava;

1.4.2. Lisa 2 – Rahvusooper Estonia 2025 tekkepõhine tulude-kulude eelarve.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01. – 31.12.2025 toetust summas 10 817 575

eurot, millest

2.1.1. tegevustoetus on 10 772 575 eurot;

2.1.2. sihtotstarbeline remondifondi toetus on 45 000 eurot.

2.2. Punktis 2.1.2 toodud remondifondi toetus on ette nähtud järgmiste tööde teostamiseks:

2.2.1. keskküttesüsteemi remont;

2.2.2. sprinkleriruumi lae hüdroisolatsiooni remont.

2.3. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale kultuuritöötajale brutotöötasu 2025.

aastal vähemalt 1600 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema

kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev,

mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga.

2.4. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja järgnevalt:

2.4.1. 09.01.2025 – 450 000 eurot (avansiline makse 09.01.2025)

2.4.2. 17.01.2025 – 494 600 eurot

2.4.3. 03.02.2025 – 889 600 eurot

2.4.4. 03.03.2025 – 889 600 eurot

2.4.5. 01.04.2025 – 889 600 eurot

2.4.6. 02.05.2025 – 904 600 eurot

2.4.7. 02.06.2025 – 1 421 700 eurot

2.4.8. 01.07.2025 – 672 000 eurot

2.4.9. 01.08.2025 – 864 000 eurot

2.4.10. 01.09.2025 – 825 400 eurot

2.4.11. 01.10.2025 – 838 800 eurot

2.4.12. 03.11.2025 – 838 800 eurot

2.4.13. 01.12.2025 – 838 875 eurot

2.5. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva

enne lepingu punktis 2.4.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

2.6. Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andjale auditeeritud ja nõukogu heaks kiidetud

majandusaasta aruande kümne tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist nõukogu poolt, kuid mitte hiljem kui 27.04.2026. Kui toetuse saaja esitatud majandusaasta aruandest ei nähtu toetuse kasutamise sihipärasus, kohustub toetuse saaja esitama toetuse andja nõudel täiendava seletuskirja või ülevaate. Toetuse andja teavitab toetuse saajat esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva.

3.2. Toetuse saaja esitab punktis 2.1. nimetatud toetuse osas toetuse andjale hiljemalt 26.01.2026 teatise toetuse tekkepõhise kasutamise kohta 31.12.2025 seisuga. Teatis tuleb saata e-posti aadressil [email protected]

2 / 3

3.3. Toetuse saaja esitab hiljemalt 01.03.2026 läbi teatristatistika andmebaasi aruande uuslavastuste, etenduste ja külastuste ja muu tegevuse kohta (repertuaaristatistika) ning hiljemalt 01.04.2026 aruande tulude-kulude kohta (majandusstatistika).

3.4. Toetuse saaja on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande punktis 2.1.2. sihtotstarbeliselt remondifondiks eraldatud toetuse kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab toetuse saajat aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva.

3.5. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.6. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.7. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.8. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust.

3.9. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste

teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.4. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.5. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.6. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.7. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.5 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;

3 / 3

5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Marie Anett Heinsalu [email protected], 5558

4168;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Ott Maaten, [email protected], 683 1201. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus.

7.4. Rahvusooper Estonia Ott Maaten teavitab Kultuuriministeeriumit tööalase tegevusega teatavaks

saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected].

7.5. Kultuuriministeerium tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse.

7.6. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel

kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja

kaitse seaduses sätestatust.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Rahvusooper Estonia

Registrikood: 70000941 Registrikood: 74000033

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE471010002006932005

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar Ott Maaten

kantsler peadirektor