Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega jäetakse keskkonnatasude seadusest (edaspidi KeTS) välja Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) nõukogu puudutav eriregulatsioon. Edaspidi kohaldub sihtasutuse nõukogule riigivaraseaduse §-st 81 tulenev üldine regulatsioon, mille kohaselt nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja oma otsusega, määrates seejuures ühe liikme rahandusministri ettepanekul. Nõukogu liikmete arv määratakse edaspidi põhikirjas.
Muudatus on ajendatud vajadusest anda KIK-i nõukogu moodustamise osas suurem paindlikkus, mis aitab kaasa optimeerimisele ja ressursside kokkuhoiule. Puudub vajadus nõukogu ülesehitust puudutavate detailide reguleerimiseks seaduse tasandil.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (626 2824,
[email protected]), keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Aivi Aolaid-Aas (626 0743,
[email protected]) ja KIKi juhataja Andrus Treier.
1.3. Märkused
Eelnõukohase seadusega muudetakse KeTS-i 21.06.2024 jõustunud redaktsiooni (RT I, 11.06.2024, 1).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna tegemist ei ole olulise õigusliku muudatusega.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõuga jäetakse KeTS-ist välja KIK-i nõukogu puudutav regulatsioon. Edaspidi kohaldub sihtasutuse nõukogule riigivaraseaduse §-st 81 tulenev regulatsioon.
Eesmärgiks on anda suurem paindlikkus, seejuures võimaldada nõukogu liikmete arvu piiramise kaudu vähendada kulusid ja optimeerida nõukogu tööd. Kavas on põhikirjaga piirata nõukogu liikmete arv viie liikmeni. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi kliimaminister oma otsusega, määrates seejuures ühe liikme rahandusministri ettepanekul.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Neist esimeses muudetakse keskkonnatasude seaduse kehtivaid sätteid ning teises sätestatakse seaduse jõustumise aeg.
Paragrahviga 1 tunnistatakse kehtetuks KeTS-i § 56 lõige 11, mis sätestab, et KIK-i nõukogu liikmetest neli on Riigikogu liikmed, kes nimetatakse Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul. Praeguse regulatsiooni kohaselt on valdkonna eest vastutav minister (kliimaminister) sihtasutuse nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Teised sihtasutuse nõukogu liikmed nimetab asutajaõiguste teostaja, kusjuures ühe liikme riigivaraseaduse § 81 lõikes 4 sätestatut arvestades.
Riigivaraseaduse § 81 lõige 4 sätestab, et kui riigi asutatud sihtasutuse nõukogusse on asutajaõiguste teostajal (kliimaminister) õigus määrata üle ühe liikme, siis vähemalt ühe neist valib ta valdkonna eest vastutava ministri (rahandusministri) ettepanekul.
Riigivaraseaduse § 81 lõike 1 punkt 1 sätestab, et asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel.
KIK-i põhikirja punkt 4.3.: „Nõukogusse kuulub üheksa liiget, kellest neli on Riigikogu liikmed, kes nimetatakse Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul ja neli asutajaõiguste teostaja poolt, sealhulgas üks liige rahandusministri ettepanekul. Keskkonnaminister on nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Nõukogu liikmed nimetatakse viieks aastaks. Nimetajal on õigus nõukogu liige igal ajal tagasi kutsuda.“
Edaspidi on kavas muuta KIK-i põhikirja nii, et nõukogu liikmete arv oleks viis ja nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja (kliimaminister), sealhulgas määratakse üks liige rahandusministri ettepanekul.
Puudub vajadus KeTSis KIK-i nõukogu eriregulatsiooni säilitamiseks. Mõistlik on edaspidi rakendada ka KIK-i nõukogule üldist riigi asutatud sihtasutusi puudutavat regulatsiooni, mis annab ka paindlikkuse nõukogu liikmete arvu määramiseks asutajaõiguste teostaja poolt.
Kavas on nõukogu liikete arvu vähendada viiele. Praktikas lähtutakse keskkonnaprogrammis muude toetustega samadest printsiipidest ning puudub vajadus otsuste täiendavaks kinnitamiseks KIK-i nõukogu poolt. Seega keskendub nõukogu roll KIK-i juhtimisele ning mõistlik on lähtuda teiste sihtasutustega sarnastest alustest. Väiksem liikmete arv annaks lisaks rahalisele kokkuhoiule juurde ka paindlikust ühiste aruteluaegade leidmisel ning teisalt konkretiseeriks iga üksiku liikme vastutust ja rolli nõukogus.
Paragrahvis 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. juulil, mis võimaldab täiendada KIK-i põhikirja ning korraldada uue nõukogu moodustamise.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
5. Seaduse mõju
Eelnõukohasel seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju.
Seadusel puudub mõju keskkonnale. Nõukogu liikmete määramise kord ja liikmete arv ei oma mõju KIK-i tegevusele rahastusotsuste tegemisele. Samal põhjusel puudub ka mõju majandusele.
Seadusel puudub mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Mõju riigi korraldusele
Seadusel ei ole olulist mõju riigi korraldusele, kuna muudatus ei mõjuta keskkonnaprogrammi rakendamist sisuliselt, selle haldamise kord jääb samaks.
Kliimaministeeriumile ja KIK-ile kaasneb ajutine töökoormuse tõus seoses KIK-i põhikirja muutmise vajadusega ning muude sellega seotud ümberkorraldustega, kuid see ei ole oluline.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Kohalikku omavalitsust eelnõu ei mõjuta.
Eelnõul on eeldatavalt mõju riigi tuludele tulevikus, kuna eelnõu eesmärgiks on KIK-i nõukogu töö optimeerimine esmaselt nõukogu liikmete arvu vähendamise kaudu.
Alates 1 2023. aasta . jaanuarist on KIK-i nõukogu liikme töötasu 360 € kuus. Kuna seni oli nõukogu esimeheks minister, talle töötasu ei makstud.
Nõukogu liikmetele, kes nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Kui samal kuul toimub mitu nõukogu koosolekut, makstakse tasu proportsionaalselt osaletud koosolekute arvuga.
Auditikomitee liikme töötasu on 90 € ja auditikomitee esimehe tasu on 135 €.
Tasu määramise aluseks on keskkonnaministri käskkiri 28.12.2022 nr 1-2/22/460, mis on kehtestatud tulenevalt riigivaraseaduse § 85 lõike 1 punktist 3 ja lähtudes rahandusministri 16. novembri 2017. a määruse nr 87 „Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad“ §-s 2 sätestatud piirmääradest.
Praegu kuulub nõukogusse üheksa liiget. Eeldades et edaspidi saab KIK-i nõukogus olema viis liiget, ulatuks kulude kokkuhoid 17 000 euroni aastas.
Praegu kehtivate tasumääradega ulatub üheksa liikme tasu (8x360x1,33x12) u 46 000 euroni, arvestades, et ministrile tasu ei maksta. Viie liikme puhul, eeldades, et kõik liikmed saavad tasu, oleks kulude summa u 29 000 eurot.
8. Rakendusaktid
Seadusemuudatusega seoses on vaja muuta keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud KIK-i põhikirja.
9. Seaduse jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. juulil, mis annab piisava aja vajalike muudatuste tegemiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.