Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.1-1/24/1271-3131-2 |
Registreeritud | 08.01.2025 |
Sünkroonitud | 09.01.2025 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 2.1 Menetluse korraldamine |
Sari | 2.1-1 Sekkumistaotlused (uus nimi alates 01.03.2024) |
Toimik | 2.1-1/24/1271 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Anu Suviste (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Lp Madis Vipp
juhatuse liige
Ula-Hansu talu OÜ
08.01.2025 nr 2.1-1/24/1271-3131-2
Tähelepanu juhtimine
Andmekaitse Inspektsioon sai sekkumistaotluse, mille kohaselt kasutate oma kinnistul
(59201:005:0155, Kuninga, Väike-Rootsi küla, Saaremaa vald, Saare maakond) videokaamerat
või -kaameraid, mille abil jälgitakse isikute liikumist nii avalikul teel, kui kõrval asuvatel
erakinnistutel. Millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel kaamera paigaldatud on, ei ole teada.
Samuti puuduvad kaamera kohta teavitussildid.
Saadud pöördumisest ajendatuna selgitame Teile erakinnistutel kaamerate kasutamise reegleid, et
saaksite oma tegevuse ise üle vaadata ja vajadusel muuta.
Naaberkinnistute filmimiseks puudub õiguslik alus ja selline tegevus tuleb lõpetada. Kaamera(d) tuleb kas eemaldada või ümber suunata nii, et filmitav vaateväli piirneks
vaid Teie enda kinnistuga.
Avalikku ala võib filmida üksnes juhul, kui olete eelnevalt koostanud õigustatud
huvi analüüsi ja paigaldanud vastavad teavitussildid.
Esmalt selgitame, et statsionaarse kaamera kasutamine on lubatud isiklikul otstarbel vaid juhul,
kui filmitakse üksnes enda valduses olevat ala (näiteks eramaja ja selle hoovi). Sellisel juhul
ei ole vajalik filmimisest kedagi teavitada. Küll aga ei või filmitut kasutada muul eesmärgil kui
isiklikuks otstarbeks (näiteks ei tohi salvestisi internetis avalikustada).
Kui kaamerasalvestisele on jäänud mõni isik tuvastatavalt ja seda salvestist soovitakse kellelegi
näidata või edastada, on tegu isikuandmete töötlemisega, milleks peab esinema alati mõni
õiguslik alus (nt isiku nõusolek). Ilma õigusliku aluseta isikuandmete töötlemine, sh
edastamine või avaldamine lubatud ei ole.
Kui kaamera vaatevälja jääb kinnistuga külgnev avalik ala (nt tee või tänav) või naaberkinnistu
territoorium, siis seda ei käsitleta enam filmimisena isiklikul otstarbel. Avaliku ala filmimist võib
omanik teatud juhtudel põhjendada oma vara kaitse eesmärgil õigustatud huviga, kuid
naaberkinnistu filmimiseks ei esine ühtegi õiguslikku alust ja selline tegevus on keelatud.
Õigustatud huvi (ainult avaliku ala filmimisel)
Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh isikute filmimiseks) peab olema õiguslik alus. Juhul,
kui kaamerate vaatevälja jääb avalik ala, siis on võimalik sellisel isikuandmete töötlemisel
2 (3)
tugineda õigustatud huvile (isikuandmete kaitse üldmääruse1 ehk IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt
f).
Enne kaamerate paigaldamist tuleb läbi viia õigustatud huvi analüüs. Õigustatud huvi alusele
tuginemisel peab esinema reaalselt põhjendatud oht (näiteks eelnevalt toimunud
turvaintsidendid), millest tingituna kaalub kaamera omaniku huvi üle teiste avalikul alal liikuvate
isikute õiguse privaatsusele. Selles veendumine, kas õigustatud huvi sättele saab tugineda, on
videokaamerate kasutaja (omaniku) ülesanne, kes peab läbipaistval moel viima läbi kaalumise
ning olema tulemust võimeline ka põhjendama (tõendama). Otsuse tegemisel peab hindama
ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide
maandamiseks (näiteks turvaukse, signalisatsiooni, piirdeaia rajamise, täiendava valgustuse
kasutamise jms võimalusi).
Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid olema suunatud
konkreetselt määratletud probleemi lahendamisele. Arvestama peab, et isikuandmeid ei tohi
hiljem töödelda viisil, mis on esialgselt määratud eesmärkidega vastuolus. Seega kui kaamera on
paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa kaamerasalvestist kasutada teistel eesmärkidel, näiteks
lihtsalt vaatamiseks, kes millise autoga sõidab või millisel ajal liigub.
Lisaks on oluline meeles pidada, et igasugune kaamerapildi reaalajas jälgimine on vastuolus
kaamera paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule, kes seda teostab, tuua kaasa
väärteovastutuse.
Kui andmetöötleja ei suuda tõendada, et isikuandmete töötlemise jätkamiseks (filmimiseks)
on olemas õiguspärased ja kaalukad põhjused, siis tuleb selline tegevus lõpetada.
Teavitussilt (avaliku ala filmimisel)
Õigustatud huvi alusel paigaldatud kaamera korral on vajalik enne kaamera filmimise alasse
sisenemist nähtavale kohale paigutada kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos
kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise korrale ehk andmekaitsetingimustele.
Kõikidele isikutele peab olema kättesaadav informatsioon selle kohta, mis on kaamerate
omaniku kontaktandmed, kui kaua salvestisi säilitatakse, mis eesmärgil kaamerad on pandud jne.
Salvestiste säilitamise aeg
Mida pikem on salvestiste säilitamisaeg (eriti, kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb
põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Valitud säilitamisaeg peab
eesmärgi saavutamiseks ka tegelikult vajalik olema. Kauem lihtsalt igaks juhuks ei tohi salvestisi
säilitada.2
Kohustus salvestisele jäänud isikule vastata
IKÜM art 15 annab igale kaamera vaatevälja jäänud inimesele ehk andmesubjektile õiguse
küsida enda kohta salvestisest koopiat. Teil tuleb taoline nõue täita kuu aja jooksul ja seejuures
muuta eelnevalt muud salvestisel olevad inimesed tuvastamatuks (näiteks hägustades).
Lisainfo
Täpsema info kaamerate kasutamise kohta leiate AKI kodulehel asuvast artiklist „Kaamerate
kasutamine elamualadel“. Samuti soovitame tutvuda juhendiga kaamerate kasutamise kohta,
videovalve korraldajale mõeldud teabega ja KKK-s vastatud küsimustega. Teil on võimalik
genereerida tasuta videovalvesilt.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 2 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunis 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, p 121.
3 (3)
Eelnevast tulenevalt palume Teil:
- lähtudes isikuandmete töötlemise nõuetest vaadata üle oma kaamera(te) asukoht ja
vaateväli ning mõelda hoolega läbi kaamera(te) kasutamise vajalikkus ja eesmärk;
- vajadusel viia läbi korrektne õigustatud huvi analüüs, paigaldada teavitussildid ja
võimaldada andmesubjektidel tutvuda andmekaitsetingimustega.
Juhime Teie tähelepanu sellele, et kahtluse korral võib Andmekaitse Inspektsioon igal ajal ette
teatamata kontrollida kaamerate kasutamise õiguspärasust3 ning rikkumisel algatada
järelevalvemenetluse4.
Käesolevale tähelepanu juhtimisele Andmekaitse Inspektsioon vastust ei oota.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Suviste
jurist
peadirektori volitusel
3 Isikuandmete kaitse seaduse § 57 alusel koosmõjus korrakaitseseaduse §-dega 50 ja 51. 4 Märgime, et Andmekaitse Inspektsioonil on õigus teha ettekirjutus isikuandmete töötlemise lõpetamiseks, kui
selleks puudub õiguslik alus. Koos ettekirjutusega võidakse määrata ka sunniraha kuni isikuandmete kaitse seaduse
§-s 60 sätestatud ülemmääras, mida võidakse välja mõista kuni rikkumise kõrvaldamiseni.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|