2 (3)
tugineda õigustatud huvile (isikuandmete kaitse üldmääruse1 ehk IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt
f).
Enne kaamerate paigaldamist tuleb läbi viia õigustatud huvi analüüs. Õigustatud huvi alusele
tuginemisel peab esinema reaalselt põhjendatud oht (näiteks eelnevalt toimunud
turvaintsidendid), millest tingituna kaalub kaamera omaniku huvi üle teiste avalikul alal liikuvate
isikute õiguse privaatsusele. Selles veendumine, kas õigustatud huvi sättele saab tugineda, on
videokaamerate kasutaja (omaniku) ülesanne, kes peab läbipaistval moel viima läbi kaalumise
ning olema tulemust võimeline ka põhjendama (tõendama). Otsuse tegemisel peab hindama
ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide
maandamiseks (näiteks turvaukse, signalisatsiooni, piirdeaia rajamise, täiendava valgustuse
kasutamise jms võimalusi).
Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid olema suunatud
konkreetselt määratletud probleemi lahendamisele. Arvestama peab, et isikuandmeid ei tohi
hiljem töödelda viisil, mis on esialgselt määratud eesmärkidega vastuolus. Seega kui kaamera on
paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa kaamerasalvestist kasutada teistel eesmärkidel, näiteks
lihtsalt vaatamiseks, kes millise autoga sõidab või millisel ajal liigub.
Lisaks on oluline meeles pidada, et igasugune kaamerapildi reaalajas jälgimine on vastuolus
kaamera paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule, kes seda teostab, tuua kaasa
väärteovastutuse.
Kui andmetöötleja ei suuda tõendada, et isikuandmete töötlemise jätkamiseks (filmimiseks)
on olemas õiguspärased ja kaalukad põhjused, siis tuleb selline tegevus lõpetada.
Teavitussilt (avaliku ala filmimisel)
Õigustatud huvi alusel paigaldatud kaamera korral on vajalik enne kaamera filmimise alasse
sisenemist nähtavale kohale paigutada kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos
kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise korrale ehk andmekaitsetingimustele.
Kõikidele isikutele peab olema kättesaadav informatsioon selle kohta, mis on kaamerate
omaniku kontaktandmed, kui kaua salvestisi säilitatakse, mis eesmärgil kaamerad on pandud jne.
Salvestiste säilitamise aeg
Mida pikem on salvestiste säilitamisaeg (eriti, kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb
põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Valitud säilitamisaeg peab
eesmärgi saavutamiseks ka tegelikult vajalik olema. Kauem lihtsalt igaks juhuks ei tohi salvestisi
säilitada.2
Kohustus salvestisele jäänud isikule vastata
IKÜM art 15 annab igale kaamera vaatevälja jäänud inimesele ehk andmesubjektile õiguse
küsida enda kohta salvestisest koopiat. Teil tuleb taoline nõue täita kuu aja jooksul ja seejuures
muuta eelnevalt muud salvestisel olevad inimesed tuvastamatuks (näiteks hägustades).
Lisainfo
Täpsema info kaamerate kasutamise kohta leiate AKI kodulehel asuvast artiklist „Kaamerate
kasutamine elamualadel“. Samuti soovitame tutvuda juhendiga kaamerate kasutamise kohta,
videovalve korraldajale mõeldud teabega ja KKK-s vastatud küsimustega. Teil on võimalik
genereerida tasuta videovalvesilt.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
2 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunis 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, p 121.