AS Saarte Liinid hoonestusloa taotlusele ja KMH eelhinnangule seisukoha küsimine

Adressaatide nimekiri

Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Keskkonnaministeerium [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Rahandusministeerium [email protected]

Maaeluministeerium [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Saaremaa Vallavalitsus [email protected]

[email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected]

O Ü R E I e o t e h n i k a .

Töö nr 4344-18

PAPISSAARE SADAM

Saare maakond Saaremaa vald Rootsiküla

EHITUSGEOLOOGIAUURINGU ARUANNE

Autor T. Leinsalu

Tallinn

detsember 2018

OÜ REI Geotehnika Suur-Sõjamäe 36, 11415 Tallinn tel.(+372) 644 0456 Reg. nr 10145171 [email protected]

MTR nr EG10145171-0001 www.reigeotehnika.ee Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr KHY000039

SISUKORD TEKST

1. Üldosa 2. Geoloogiline ehitus ja ehitusgeoloogilised tingimused

TABELID

1. Puuraukude üldandmed 2. Kihtide lasuvusnäitajad

LISAD

1.1...1.2. Geotulp 2.1…2.3. Löökpenetreerimine 3. Pinnaseomadused ja lõimis 4.1…4.2. Lõimiskõver

JOONISED

1. Uuringupunktide asukohaplaan 2. Geoprofiilid

1. ÜLDOSA

Töö tellija OÜ EstKONSULT Objekt Sadamakai. Asukoht Saare maakond Saaremaa vald Rootsiküla küla Papissaare sadam. Välitöö Välitöö toimus 28.11.2018. Agregaatidega GM-65GTT puuriti ujuvaluselt vibropuurimismeetodil 4 puurauku (PA) 1.8...8.0 m sügavuseni mere pinnast. Agregaadile paigaldatud löökpenetreerimisseadmega DPSH(A) tehti 5 löök- penetratsiooni (LP) 7.9…8.2 m sügavuseni mere pinnast. Löökpenetreerimise graafikutel (lisa 2) on toodud löökide arv sondi 20 cm süvitamiseks (N20) ja redigeeritud löökide arv (Nred), kus katsel registreeritud löökide arvu korrigeeriti, arvestades löögi energia vähenemist varraste kogumassi suurenedes. Puuraukudest võeti 3 rikutud struktuuriga pinnaseproovi ning 6 pinnase veesisaldusproovi, mis teimiti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse geotehnikalaboris. Uuringupunktid seoti plaaniliselt kohaliku situatsiooniga ja kõrguslikult kai pinna kindelpunktidega, mille abs. kõrgused BK77 süsteemis saadi maa-ala plaanilt. Uuringupunktide abs kõrgused on EH2000 süsteemis. Tegijad Käesoleva uuringu välitöö tegid puurijad A. Papp ja E. Umbsaar. Välitööl osales ja aruande koostas ehitusgeoloog T. Leinsalu.

2. GEOLOOGILINE EHITUS JA EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Pinnamood Uurimispiirkond paikneb Saaremaa läänerannikul Kiirassaare lahe ääres. Geolõige ja pinnaseomadused Aluspõhjaline Ülemsiluri Jaagarahu lademe lubjakivi (kiht 8) jääb abs kõrgusele -2.0...-8.2 m. Pinnakatteks on muutuva tiheduse ja konsistentsiga mereline möll ja savimöll, mis on kaetud kruusa ja liivaga. Meresetete all on on õhuke moreenikiht. Liiv, kruus ja veerised (kiht 1) lasub vahetult mere põhjas pindmise kihina. Kihi paksus on kuni 0.2…0.8 m.

Möll ja savimöll, tihe (kiht 2) lamab vahetult kruusa ja liiva all kuni 3.6 m paksuse kihina. Möll ja savimöll, kesktihe (kiht 3) on tiheda savimölli lamamiks. Kihi paksus on kuni 2.6 m. Väheplastne liivaga savimöll (kiht 4) on kesktiheda mölli lamamiks. Konsistentsilt on savimöll sitke. Pinnase looduslik veesisaldus Wn = 16.1 %, voolavuspiir WL = 19.6 % ja plastsuspiir Wp = 13.7 %. Kihi paksus on kuni 2.6 m. Väheplastne savimöll (kiht 5) esineb vaid kai edelapoolses otsas kuni 3.8 m paksuse kihina. Konsistentsilt on savimöll voolav. Pinnase looduslik veesisaldus Wn = 25.7 %, voolavuspiir WL = 23.1 % ja plastsuspiir Wp = 16.0 %. Moreen (kiht 6) on eelpool kirjeldatud pinnaste lamamiks ja lasub vahetult aluspõhjal. Moreeni koostiseks on kõva konsistentsiga savimöll, milles on kruusa ja veeriseid 30…40 % ning kohati esineb ka üksikuid lubjakivilahmakaid. Pinnaste normnäitajad EVS mõistes on toodud teksti lõpu tabelis “Lähteandmed projekteerimiseks”. Kihtide 1…3 ja 6 näitajad on antud löökpenetreerimise põhjal. Kihtidele 4 ja 5 varasemate uuringute laboriteimide järgi, kasutades pinnaste loodusliku veesisalduse ja mehaaniliste omaduste vahelisi korrelatsioone. Ehitusgeoloogilised tingimused Valdavas osas on sadamakai aluseks tihe möll (kiht 2) ning kai on selles piirkonnas suhteliselt heas seisukorras. Kai edelaosas PA1 piirkonnas levivad aga nõrgad savipin- nased (kiht 5) ning see osa kaist on praktiliselt täielikult lagunenud. Lähteandmed projekteerimiseks Kiht Pinnas Nred 

kN/m3 E

MPa c

kPa 

kraad Rf

MPa.

Pos.

1 Kruus ja liiv 10 19 25 36 6b 2 Möll, tihe 14 19 30 0 35 9a 3 Möll, kesktihe 6 19 18 0 32 27a 4 Savimöll, sitke 4 19 10 5 27 34a 5 Savimöll, voolav 0 18 3 5 21 34a 6 Moreen >30 23 70 0 40 10d 7 Lubjakivi 25 20 15b

 – pinnase mahukaal E – deformatsioonimoodul  – sisehõõrdenurk c – nidusus Rf – kaljupinnase survetugevus veeküllastunud olekus Nred – redutseeritud löökide arv löökpenetreerimisel Pos – positsioon kaevetööde kategooriate määramiseks SNiP IV-2-82 järgi

Tabel 1

PA 1 -2,50 5,45 PA 2 -1,50 4,50 PA 3 -1,60 4,50 PA 4 -0,30 1,75 LP 1 -2,50 5,40 LP 2 -1,70 6,20 LP 3 -1,50 6,60 LP 4 -1,10 7,00 LP 5 -1,60 6,60

Arv 9 9 Min -2,50 1,75 Max -0,30 7,00

Keskm -1,59 5,33

X

6 470 571

6 470 578 382 096

6 470 555

UURINGUPUNKTIDE ÜLDANDMED

9 382 054

6 470 555

Uuringu- punkti (UP)

tähis,nr

Suudme kõrgus,

m

Süga- vus, m

Koordinaadid

Y

382 054 382 118

6 470 557

9

6 470 557 382 054 6 470 569 382 078

382 118

6 470 578

6 470 555 382 147 382 098

6 470 599

6 470 599 382 096 382 147

6 470 589 382 118

OÜ REI Geotehnika töö nr 4344-18

PAPISSAARE SADAM Rootsiküla Koostas: T. Leinsalu

Tabel 2

1 2 3 4 5 4 5 6 7

L iiv

, kr

u u

s ja

ve

e ri

se d

M ö

ll, t ih

e

M ö

ll, k

e sk

tih e

S a

vi m

ö ll,

s itk

e

S a

vi m

ö ll,

v o

o la

v

S a

vi m

ö ll,

s itk

e

S a

vi m

ö ll,

v o

o la

v

M o

re e

n

L u

b ja

ki vi

PA 1 0,00 0,40 1,00 1,60 5,40 5,45 PA 2 0,00 0,60 3,40 4,50 PA 3 0,00 0,60 4,20 4,50 PA 4 0,00 0,20 1,30 1,70 1,75 LP 1 0,00 0,40 1,00 1,60 5,40 LP 2 0,00 0,40 3,00 5,60 6,20 6,20 LP 3 0,00 0,60 3,40 5,00 6,20 6,60 6,60 LP 4 0,00 0,60 2,20 4,00 6,60 7,00 7,00 LP 5 0,00 0,80 4,20 6,20 6,60 6,60

Arv 9 5 7 3 2 2 2 5 6 9 Min 0,00 0,60 0,20 3,00 0,40 1,00 1,60 1,30 1,70 1,75 Max 0,00 0,80 4,20 5,00 0,40 1,00 1,60 6,60 7,00 7,00

Keskm 0,00 0,64 2,57 4,00 0,40 1,00 1,60 5,18 5,58 5,33

PA 1 -2,50 -2,50 -2,90 -3,50 -4,10 -7,90 -7,95 PA 2 -1,50 -1,50 -2,10 -4,90 -6,00 PA 3 -1,60 -1,60 -2,20 -5,80 -6,10 PA 4 -0,30 -0,30 -0,50 -1,60 -2,00 -2,05 LP 1 -2,50 -2,50 -2,90 -3,50 -4,10 -7,90 LP 2 -1,70 -1,70 -2,10 -4,70 -7,30 -7,90 -7,90 LP 3 -1,50 -1,50 -2,10 -4,90 -6,50 -7,70 -8,10 -8,10 LP 4 -1,10 -1,10 -1,70 -3,30 -5,10 -7,70 -8,10 -8,10 LP 5 -1,60 -1,60 -2,40 -5,80 -7,80 -8,20 -8,20

Arv 9 9 5 7 3 2 2 2 5 6 9 Min -2,50 -2,50 -2,40 -5,80 -6,50 -2,90 -3,50 -4,10 -7,80 -8,20 -8,20 Max -0,30 -0,30 -1,70 -0,50 -4,70 -2,90 -3,50 -4,10 -1,60 -2,00 -2,05

Keskm -1,59 -1,59 -2,10 -3,90 -5,43 -2,90 -3,50 -4,10 -6,42 -7,03 -6,92

PA 1 0,40 0,60 0,60 3,80 0,05 PA 2 0,60 2,80 1,10 PA 3 0,60 3,60 0,30 PA 4 0,20 1,10 0,40 0,05 LP 1 0,40 0,60 0,60 3,80 LP 2 0,40 2,60 2,60 0,60 0,00 LP 3 0,60 2,80 1,60 1,20 0,40 0,00 LP 4 0,60 1,60 1,80 2,60 0,40 0,00 LP 5 0,80 3,40 2,00 0,40 0,00

Arv 9 5 7 3 2 2 2 5 6 Min 0,20 1,60 0,30 1,20 0,60 0,60 3,80 0,40 0,00 Max 0,80 3,60 2,60 2,60 0,60 0,60 3,80 0,60 0,05

Keskm 0,51 2,84 1,50 2,13 0,60 0,60 3,80 0,44 0,02

KIHI SÜGAVUS, m

KIHI LASUMPINNA ABS. KÕRGUS, m

KIHI PAKSUS, m

UP põhi UP

suue

Uuringu- punkti (UP)

tähis,nr

KIHTIDE LASUVUSNÄITAJAD

OÜ REI Geotehnika töö nr 4344-18

PAPISSAARE SADAM Rootsiküla Koostas: T. Leinsalu

GEOTULP Lisa 1.1

PA Koordinaadid

Maapinna absoluutkõrgus, m x =

y = 28 11 18 sügavus abs.kõrg. paksus

0,40 -2,90 0,40 1

1,00 -3,50 0,60 5

1,60 -4,10 0,60 4

5,40 -7,90

3,80 5

S2 5,45 -7,95 0,05 7

PA Koordinaadid

Maapinna absoluutkõrgus, m x =

y = 28 11 18 sügavus abs.kõrg. paksus

0,60 -2,10 0,60 1

3,40 -4,90

2,80 2

4,50 -6,00 1,10 3

PA Koordinaadid

Maapinna absoluutkõrgus, m x =

y = 28 11 18 sügavus abs.kõrg. paksus

0,60 -2,20 0,60 1

4,20 -5,80

3,60 2

4,50 -6,10 0,30 3

Tähis Proovid

Savimöll ja möll, hall, kesktihe

382 118 Pinnasekirjeldus

Liiv, kruus, veerised

Savimöll ja möll, hall, tihe

2 Pinnaseveetase (sügavus / abs.kõrgus, m)

-1,50 6 470 555 Kuupäev

Pinnaseveetase (sügavus / abs.kõrgus, m)

Pinnasekirjeldus

Kaevandi nr

-2,50

1

6 470 557 Kuupäev

Strat. Indeks

Tähis Proovid Kiht , m

Väheplastne savimöll hall voolav, sisaldab möllsavi vahekihte

Lubjakivi

382 054

Väheplastne savimöll hall voolav

Liivaga savimöll, hall, sitke

Liiv, kruus, veerised

mIV

mIV

Kaevandi nr

Kaevandi nr

Strat. Indeks

Kiht , m

3 Pinnaseveetase (sügavus / abs.kõrgus, m)

-1,60 6 470 578 Kuupäev

382 096 Pinnasekirjeldus

mIV

Liiv, kruus, veerised

Savimöll ja möll, hall, tihe

Savimöll ja möll, hall, kesktihe

Strat. Indeks

Kiht , m Tähis Proovid

OÜ REI Geotehnika töö nr 4344-18

PAPISSAARE SADAM Rootsiküla

Koostas: T. Leinsalu

GEOTULP Lisa 1.2

PA Koordinaadid

Maapinna absoluutkõrgus, m x =

y = 28 11 18 sügavus abs.kõrg. paksus

0,20 -0,50 0,20 1

1,30 -1,30 1,30 3

gIII 1,70 -1,70 0,40 6 S2

1,75 -1,75 0,05 7

Pinnaseveetase (sügavus / abs.kõrgus, m)

-0,30 6 470 599 Kuupäev

Tähis Proovid

Kaevandi nr 4

Lubjakivi

mIV

382 147 Pinnasekirjeldus

Liiv, kruus, veerised

Savimöll ja möll, hall, kesktihe

Moreen: savimöll, hall, kõva, kivisus 40…50 %

Strat. Indeks

Kiht , m

OÜ REI Geotehnika töö nr 4344-18

PAPISSAARE SADAM Rootsiküla

Koostas: T. Leinsalu

7

6

5

4

3

2

1

0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

LP 1Suudme abs. kõrgus -2,50 m

Koordinaadid:

X = 6470557

Y = 382054

D, m

0,40

1,00

1,60

5,40

7

6

5

4

3

2

1

0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

LP 2Suudme abs. kõrgus -1,70 m

Koordinaadid:

X = 6470569

Y = 382078

D, m

0,40

3,00

5,60

6,20

Koostas: T.Leinsalu PAPISSAARE SADAM Rootsiküla

OÜ REI Geotehnika töö nr 4344-18

Lisa 2.1

Katse kuupäev: 28.11.2018

Koonuse aluse pindala A=16 cm²

Seade: DPSH-A

Vasara mass m=63,5 kg langetuskõrgus h=0,5 m Dünaamiline takistus qd=m/(m+m')·mghN20/0,2A (EVS 1997-3:2003)

Redutseeritud löökide arv Nred= k·N20

k=(m+0,31m')/(m+m') (CH 448-72)

Varraste ja alasi kogumass m'=f(D)

N , lööki/20cmred

q , MPad

N , lööki/20cm20

Agregaat: GM-65

LÖÖKPENETRATSIOON

9

8

7

6

5

4

3

2

1

0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

LP 3Suudme abs. kõrgus -1,50 m

Koordinaadid:

X = 6470555

Y = 382118

D, m

0,60

3,40

5,00

6,20 6,60

9

8

7

6

5

4

3

2

1

0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

LP 4Suudme abs. kõrgus -1,10 m

Koordinaadid:

X = 382118

Y = 6470589

D, m

0,60

2,20

4,00

6,60 7,00

Koostas: T.Leinsalu PAPISSAARE SADAM Rootsiküla

OÜ REI Geotehnika töö nr 4344-18

Lisa 2.2

Katse kuupäev: 28.11.2018

Koonuse aluse pindala A=16 cm²

Seade: DPSH-A

Vasara mass m=63,5 kg langetuskõrgus h=0,5 m Dünaamiline takistus qd=m/(m+m')·mghN20/0,2A (EVS 1997-3:2003)

Redutseeritud löökide arv Nred= k·N20

k=(m+0,31m')/(m+m') (CH 448-72)

Varraste ja alasi kogumass m'=f(D)

N , lööki/20cmred

q , MPad

N , lööki/20cm20

Agregaat: GM-65

LÖÖKPENETRATSIOON

9

8

7

6

5

4

3

2

1

0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

LP 5Suudme abs. kõrgus -1,60 m

Koordinaadid:

X = 6470578

Y = 382096

D, m

0,80

4,20

6,20 6,60

Koostas: T.Leinsalu PAPISSAARE SADAM Rootsiküla

OÜ REI Geotehnika töö nr 4344-18

Lisa 2.3

Katse kuupäev: 28.11.2018

Koonuse aluse pindala A=16 cm²

Seade: DPSH-A

Vasara mass m=63,5 kg langetuskõrgus h=0,5 m Dünaamiline takistus qd=m/(m+m')·mghN20/0,2A (EVS 1997-3:2003)

Redutseeritud löökide arv Nred= k·N20

k=(m+0,31m')/(m+m') (CH 448-72)

Varraste ja alasi kogumass m'=f(D)

N , lööki/20cmred

q , MPad

N , lööki/20cm20

Agregaat: GM-65

LÖÖKPENETRATSIOON

E A

K p

o o

lt a

k re

d it

e e ri

tu d

k a ts

e la

b o

r re

g . n

r. L

0 0 8

L a b

o r

e i v a s tu

ta l a b

o ri

s s e t

o o

d u

d p

ro o

v id

e k

v a li te

e d

i e e s t

T a b e l:

1 O

b je

kt :

T e im

ip ro

to ko

ll:

L

Õ IM

IS

S ü

g a

- A

b s

. S

a u

C u

L a

b o

ri P

A v

u s

k õ

rg u

s P

in n

a s

J ä m

e K

e s k

P e e n

J ä m

e K

e s k

P e e n

J ä m

e K

e s k

P e e n

n r.

n r.

m m

E V

S 1

9 9 7 -1

:2 0 0 3

>60

60...20

20…6

6…2

kokku

2…0,6

0,6…0,2

0,2…0,06

kokku

0,06...0,02

0,02...0,006

0,006...0,002

kokku

<0.002

d60 / d10

9 3

3 8

1 1

,0 0

-3 ,5

0 4

vä h e p la

st n e li

iv a g a s

a vi

m ö ll

0 1

,6 1

,4 2

,0 5

,0 2

,6 3

,7 9

,0 1

5 ,3

2 7

,9 2

8 ,2

1 1

,0 6

7 ,1

1 2

,6 7

9 ,7

1 5

,8 >

1 3

,0

9 3

3 6

" 3

,4 0

-5 ,9

0 5

vä h e p la

st n e s

a vi

m ö ll

0 3

,6 0

,7 1

,2 5

,5 0

,9 1

,0 2

,9 4

,8 2

5 ,4

3 8

,1 1

3 ,2

7 6

,7 1

3 ,0

8 9

,7 1

4 ,5

> 8

,0

9 3

4 0

2 1

,0 0

-2 ,5

0 2

sa vi

m ö ll

0 0

0 ,2

0 ,7

0 ,9

0 ,9

1 ,3

2 ,2

4 ,4

2 5

,5 4

7 ,0

1 2

,4 8

4 ,9

9 ,8

9 4

,7 1

0 ,3

7 ,5

* M

ä ä

ra tu

d f

ra kt

si o

o n

is t

< 2

m m

D is

p e

rg a

a to

ri n

a o

n k

a su

ta tu

d N

a -h

e ks

a m

e ta

fo sf

a a

d i 2

% -l is

t la

h u

st

P in

n a

s

E V

S 1

9 9 7 -1

:2 0 0 3

w n

w n

w L

S w

P I P

S I L

% %

% %

%

9 3

3 4

1 0

,3 0

-2 ,8

0 5

2 8

,6

9 3

3 5

" 0

,5 0

-3 ,0

0 5

2 6

,6

9 3

3 6

" 1

,0 0

-3 ,5

0 4

vä h e p la

st n e li

iv a g a s

a vi

m ö ll

1 6

,0 1

6 ,1

1 9

,6 1

3 ,7

5 ,9

0 ,4

1

9 3

3 7

" 1

,3 0

-3 ,8

0 4

" 1

6 ,2

9 3

3 8

" 3

,4 0

-5 ,9

0 5

vä h e p la

st n e s

a vi

m ö ll

2 3

,7 2

2 ,8

2 3

,1 1

6 ,0

7 ,1

0 ,9

5

9 3

3 9

" 3

,6 0

-6 ,1

0 5

" 2

1 ,8

T e

ll ij

a :

R E

I G

e o

te h

n ik

a O

Ü ;

T .

L e

in sa

lu T

e im

im e

e to

d :

C E

N I

S O

/T S

1 7

8 9

2 -1

,4 ,1

2 :2

0 0

4 L

e h

t: 1

P a

p is

s a

a re

s a

d a

m

R o

o ts

i k

o o

n u

s

F ra

k ts

io o

n i

lä b

im õ

õ t

m m

, s

is a

ld u

s %

6 9 R

- 1

8

(4 3 4 4 -1

8 )

<0,06

<0,002 / <0,06

L ii

v M

ö ll

Kiht

K ru

u s

V e

e ri

s

P

IN N

A S

E O

M A

D U

S E

D

P ro

o v

E E

S T

I K

E S

K K

O N

N A

U U

R IN

G U

T E

K E

S K

U S

E S

T O

N IA

N E

N V

IR O

N M

E N

T A

L R

E S

E A

R C

H C

E N

T R

E

G E

O T

E H

N IK

A L

A B

O R

G E

O T

E C

H N

IC A

L L

A B

O R

A T

O R

Y

Lisa 3

S u u r-

S õ ja

m ä e 3

4 T

a lli

n n

T e l

6 1 1 2 9 9 2 F

a x

6 1 1 2 9 9 0

L a b o ri ju

h a ta

ja / U

.L e m

b e rg

/ K

u u p ä e v

lõ im

is -o

m a d -

ta b -6

9 r-

1 8 .x

ls

Lisa 4.1

LÕIMISEKÕVER

GRADING CURVE Objekt: Teimiprotokoll:

Labori nr. PA Sügavus, m Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S wP IP

S

Sample No. BH Depth, m EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

9336 1 1,00 - 1,30 väheplastne savimöll <0,002 0,0066 0,012 0,016 >8,0 89,7 23,1 16,0 7,1

9338 " 3,40 - 3,60 väheplastne liivaga savimöll <0,002 0,0079 0,017 0,026 >13,0 79,7 19,6 13,7 5,9

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi Frost susceptibility groups according to ISSMFE TC 8

1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Lab. 9336

Lab. 9338

Tellija / Customer: REI Geotehnika OÜ; T. Leinsalu Labor ei vastuta toodud proovide kvaliteedi eest

Analüüsimeetod / Method of analysis: CEN ISO/TS 17892-4:2004 Laboratory isn't responsible for the samples quality

Tel. 6112992 Fax 6112990

69R - 18 (4344-18)

Kuupäev

Date

Papissaare sadam

1 ( 2 )

Add for table 1

Lisa tabelile 1 Suur-Sõjamäe 34 Tallinn

Teimis

Operator

Kontrollis

Checked

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s c

o n

te n

t %

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s c

o n

te n

t %

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau Clay

Möll Silt

Liiv Sand

Kruus Gravel

Veeris Cobble

EESTI KESKKONNAUURINGUTE KESKUS ESTONIAN ENVIRONMENTAL RESEARCH CENTRE

GEOTEHNIKALABOR GEOTECHNICAL LABORATORY

EAK poolt akrediteeritud katselabor reg. nr. L008

A testing laboratory accredited by EAK under reg. no. L008

lõimisekõver-69r-18-9336,9338.xls

Lisa 4.2

LÕIMISEKÕVER

GRADING CURVE Objekt: Teimiprotokoll:

Labori nr. PA Sügavus, m Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S wP IP

S

Sample No. BH Depth, m EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

9340 2 1,00 - 1,20 savimöll 0,002 0,0072 0,012 0,015 7,5 94,7

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi Frost susceptibility groups according to ISSMFE TC 8

1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Lab. 9340

Tellija / Customer: REI Geotehnika OÜ; T. Leinsalu Labor ei vastuta toodud proovide kvaliteedi eest

Analüüsimeetod / Method of analysis: CEN ISO/TS 17892-4:2004 Laboratory isn't responsible for the samples quality

Tel. 6112992 Fax 6112990

Suur-Sõjamäe 34 Tallinn Teimis

Operator

Kontrollis

Checked

Kuupäev

Date

Papissaare sadam

2 ( 2 )

Add for table 1

Lisa tabelile 1

69R - 18 (4344-18)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s c

o n

te n

t %

1L

1 2 3 4

Sau Clay

Möll Silt

Liiv Sand

Kruus Gravel

Veeris Cobble

EESTI KESKKONNAUURINGUTE KESKUS ESTONIAN ENVIRONMENTAL RESEARCH CENTRE

GEOTEHNIKALABOR GEOTECHNICAL LABORATORY

EAK poolt akrediteeritud katselabor reg. nr. L008

A testing laboratory accredited by EAK under reg. no. L008

lõimisekõver-69r-18-9340.xls

I I'

EELNÕU

1

KMH EELHINNANG

1. Asjaolud

AS Saarte Liinid (registrikood 10216057, edaspidi arendaja) esitas 16.03.2023 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse Papisaare sadama lainemurdja rajamiseks. Kaitserajatise alternatiiv 1 kaitseks lainetuse mõju eest nii Papissaare sadama kui Papissaare Kalasadama akvatooriumi. Alternatiiv 2 kaitseks vaid Papisaare sadamat, kuid teatud lainetuse suundade korral ka kalasadamat.

Lainemurdja rajamine avalikku veekogusse ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 alusel olulise keskkonnamõjuga tegevus ning keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) ei ole seega kohustuslik. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 18 ja lg 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 11 p 1 ja 7 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui toimub veekogu süvendamine alates mahust 100 m3. Samuti tuleb eelhinnang anda määruse nr 224 § 15 p 8 alusel kui tegevus ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Tegevus leiab aset Natura 2000 võrgustikku arvatud Vilsandi loodusala ning Vilsandi linnuala territooriumil.

Hoonestusloa taotluse dokumentatsioonist lähtuvalt, on lainemurdja merepõhja paigaldamiseks vajalik süvendusmaht kuni 2 000 m3. Arendaja hinnangul jääb mõlema kaitserajatise alternatiivi korral ehitusmaterjalide veealuse osa maht eeldatavalt väiksemaks kui 10 000 m3 mõlema alternatiivi (Alt1 ja Alt2) puhul. Suurema mahuga on Alt1. Arendaja hinnangul on selle alternatiivi teostamisel maksimaalseks uputatava materjali mahuks 6 000 m3 (arvestades mere sügavust 2 meetrit). Kuna veevahetuse tagamiseks on Alt1 rakendamise korral vajalik avade tegemine, siis väheneb maht veelgi. Hinnanguliselt ei ületa kaitserajatiste tarvis uputatava materjali maht 5 000 m3.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle.

Skepast & Puhkim OÜ poolt on koostatud „Ekspertarvamus Papissaare sadama ja Papissaare Kalasadama kaitserajatiste mõju kohta ümbritsevale keskkonnale“ (töö nr 2022-0085, edaspidi ekspertarvamus). Nimetatud ekspertarvamus ei ole koostatud täies ulatuses vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31) toodud tingimustele. Ekspertarvamus on eelhinnangu osas asjakohane tegevuse asukoha, iseloomu ja mahu osas ning mõjude hinnangul kaitstavatele aladele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele), kaitstavatele looma- ja taimeliikidele ning piirkonna veerežiimile (sh setete liikumisele). Seetõttu on TTJA seisukohal, et ekspertarvamuse järeldused nimetatud asjaolude suhtes on kohased ka käesoleva hoonestusloa taotluse raames. Keskkonnamõju eelhinnang on teostatud taotleja esitatud andmete ning Skepast & Puhkim OÜ poolt koostatud eksperthinnangu alusel. Samuti on aluseks võetud keskkonnaministri määrus nr 31.

EELNÕU

2

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ning seos strateegiliste dokumentidega

Papissaare sadam on Saaremaa loodeosas paiknev AS Saarte Liinidele kuuluv sadam, mida kasutavad ennekõike Vilsandi ja selle ümbruse saarte elanikud, Saaremaa valla Kihelkonna piirkonna elanikud ning Saaremaa lääneosa külastavad turistid. Papissaare sadam teenindab liiniveolaeva marsruudil Papissaare – Vilsandi ning seal on sildumiskoht ca 30-le väikelaevale. Osaühingu EstKONSULT poolt on 2019 aastal koostatud „Papissaare ja Vikati sadamate rekonstrueerimise ehitusprojekt“, töö nr B867, mille alusel on välja ehitatud Papissaare sadama kaikonstruktsioonid.

Kavandatava lainemurdja eesmärk on kaitsta Papissaare sadama akvatooriumit S ja SSW suuna tuulte eest, mis tekitavad ohtu sadamas silduvatele alustele. Lainemurdja rajatakse Kiirassaare lahte, teostades eelnevalt vajalikke süvendamistöid.

Lainemurdja veest väljaulatuva osa pikkus on kuni 70 meetrit, veesügavus alal on kuni 2 meetrit. Lainemurdja aluse maksimaalne laius on 20 meetrit, allapoole veepiiri jääv osa ulatub kuni 2,5 meetri sügavusele ja veepiirist kõrgemale jääva osa maksimaalne kõrgus on 1,5 meetrit. Lainemurdjaga koormatava ala suurus on kuni 1400 m2, rajatakse 1 (üks) lainemurdja. Lainemurdjale kavandatavate märgutulede maksimaalne kõrgus on kuni 3 meetrit alates lainemurdja pinnast. Hinnanguline süvendusmaht on kuni 2 000 m3 ning hinnanguline tahkete ainete uputamise maht kuni 6000 m3.

Süvendamiseks kasutatav süvendustehnika ja -tehnoloogia täpsustatakse projekteerimise käigus. Lainemurdja rajamine ei eelda märkimisväärset pinnase välja kaevamist. Juhul, kui ehituse käigus teostatakse kaeveid, paigutatakse väljakaevatav pinnas sadama territooriumile täiteks. Tööde eeldatav kestvus on 2-3 kuud ja 09.05.2023 ning 17.05.2023 täiendatud taotluse kohaselt ei teostata töid perioodil 15.04-15.07 ja 10.10-01.12.

Tegemist on Vilsandi rahvuspargi territooriumiga, mis on üksiti arvatud Natura 2000 võrgustikku Vilsandi loodusala ning Vilsandi linnualana.

Kavandatav tegevus on seotud strateegiliste dokumentidega. Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine riigile oluline. Kogu Eesti rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne väikesadamate kett, mis seob saared mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid välisriikidega, aidates kindlustada saarte ja rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate arendamisel on otstarbeks ühildada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on tagada hea ligipääs väikesadamatele – nii merel kui ka siseveekogudes. Lainemurdja rajamine võimaldab Papissaare sadamat kasutada erinevate ilmastikutingimustega, mis toetab Eesti üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ seotud eesmärke.

Eesti mereala planeeringu kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke. Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida olemasolevatesse sadamatesse, seega on Papissaare sadama lainemurdja rajamine kooskõlas Eesti mereala planeeringu eesmärkidega.

Saare maakonna planeeringus 2030+ toodud sadamate arendamise põhimõtted näevad ette sadamate multifunktsionaalset kasutamist ja sadamate arendamise on oluline positiivne

EELNÕU

3

sotsiaal-majanduslik mõju, samuti mõju ettevõtlusele ja turismile. Papissaare sadam on maakondliku tähtsusega väikesadam, mis kannab laiemale piirkonnale vajalikku avalikku funktsiooni. Seetõttu on sadama arendamine (sh lainemurdja rajamine) kooskõlas Saare maakonna planeeringuga.

Kehtiva Kihelkonna üldplaneeringu (haldusreformi järgselt Saaremaa vald) kohaselt kavandati Papissaare sadamat väikesadamana. Üldplaneeringuga anti turistide paremaks teenindamiseks ja kohapeal viibimise soodustamiseks Papissaare sadama maale ärimaa kõrvalfunktsioon ning anti luba rajada ehitisi äriliseks tegevuseks (toitlustus- ja majutushooned). Täiendava lainemurdja rajamine Papissaare sadamasse võimaldab sadamat kasutada laiemalt turistide poolt, mis toetab Kihelkonna üldplaneeringuga seatud eesmärke.

3. Kavandatava tegevuse asukoht, mõjutatav keskkond ning kaasnevad mõjud

3.1 üldiseloomustus

Saarte Liinid AS poolt esitatud hoonestusloa taotluse kohaselt soovitakse Papissaare sadama lainetuse mõju eest kaitsmiseks rajada lainemurdja. Alternatiiv1 kaitseks lisaks Papissaare sadamale ka Papissaare Kalasadama akvatooriumi.

Hoonestusloa taotluse dokumentatsioonist lähtuvalt, on lainemurdja veest väljaulatuva osa pikkus kuni 70 meetrit, maksimaalne laius 20 meetrit, allapoole veepiiri jääv osa ulatub kuni 2,5 meetri sügavusele ja veepiirist kõrgemale jääva osa maksimaalne kõrgus on 1,5 meetrit. Lainemurdjaga koormatava ala suurus on kuni 1400 m2. Lainemurdja merepõhja paigaldamiseks vajalik süvendusmaht kuni 2 000 m3 ning tahkete ainete uputamise mahuks kuni 6000 m3.

3.2 pinnavesi

Kiirassaare laht on arvatud Kihelkonna lahe rannikuveekogumisse. Kihelkonna lahe rannikuveekogumi 2019. aasta ökoloogiline seisundiklass oli kesine, keemiline seisundiklass halb ning koonseisund halb.

09.05.2023 ja 17.05.2023 täiendatud taotluse kohaselt on tööde kestvuseks 2-3 kuud ning need toimuvad väljaspool lindude pesitsusaega ja kalade kudeaega (15.04-15.07 ja 10.10-01.12). Seega viiakse kavandatavad tööd läbi piiratud aja jooksul. Tööde tegemise ajal võib veesambasse eralduda teataval määral peenfraktsioonilist heljumit, millega võib kaasneda tööde vahetus läheduses vee läbipaistvuse halvenemine. Samuti võib mingis koguses sattuda veesambasse ka setetesse mattunud toitaineid (põhiliselt fosforiühendeid). Arvestades tööde piiratud iseloomu, ei ole ette näha veekogu seisuni muutust. Kavandatud tegevus ei mõjuta Kiirissaare lahe avaveekoosluste struktuuri ega liigilist koosseisu, sest tulenevalt tegevuskoha iseloomust (madal veetase, olemasoleva sadama akvatoorium), ei ole ette näha mõjude jõudmist avavee kooslusteni. Tegevusega ei kaasne märkimisväärset loodusvarade kasutust.

Kiirassaare lahes varieeruvad maa-ameti kaardirakenduse andmete kohaselt mere sügavused 0,4 kuni 2 meetrini, mereala on lainetuse eest hästi kaitstud ja hoovuste kiirused väikesed. Lainemurdjat soovitakse rajada ~2m sügavusele, süvendatud merealale. Alternatiiv 1 puhul oleks veevahetus sadama akvatooriumiga eeldatavalt häiritud, mille vältimiseks tuleb ehitise projekteerimise käigus viia vajadusel läbi matemaatiline modelleerimine, mille tulemusel tuleb

EELNÕU

4

rakendada vajalikke insenertehnilisi võtteid veevahetuse häirimise vältimiseks. Alternatiiv 2 osas tuleb jälgida samu soovitusi, sest välistatud ei ole setete kujunemine lainemurdja taha. Samuti tuleb projekteerimise käigus teostada geotehniline uuring, hindamaks merepõhja setete olemasolu ja nende liikumist. Kui jälgitakse eelnevalt nimetatud tingimusi kaitserajataise projekteerimisel, ei ole kumbagi alternatiivi elluviimine keskkonnakaitselistel põhjustel välistatud. Antud teema on põhjalikumalt käsitletud Skepast & Puhkim OÜ poolt koostatud ja käesolevale eelhinnangule lisatud dokumendi „Ekspertarvamus Papissaare sadama ja Papissaare Kalasadama kaitserajatiste mõju kohta ümbritsevale keskkonnale“ (töö nr 2022- 0085) punktis 3.5 (lk 8-9).

3.3 põhjataimestik ja -loomastik

Kavandatud tegevuse puhul hävib vahetult lainemurdja alla jääv põhjataimestik ja -loomastik. Potentsiaalselt saab mõjutatud kuni 1400 m2 merepõhja ehk lainemurdja maksimaalne ehitusalane pind. Juhul kui tegevusega kaasneb mõnevõrra laiemal alal merepõhja süvistamine, taastuvad piirkonnas, kuhu ei rajata lainemurdja, põhjataimestiku ja -loomastiku kooslused mõne aasta jooksul. Samas võib lainemurdja ise olla sobivaks kinnituskohaks ka põhjaloomastikule, mis suurendaks piirkonna bioloogilist mitmekesisust.

Arvestades lainemurdja suurust, selle rajamise asukohta (olemasoleva kai vahetu lähedus) ning pidades silmas, et tegemist on aktiivses kasutuses oleva sadamaga, ei esine lainemurdja kavandatud asukohas eeldatavalt rikkalikku põhjataimestikku -ja loomastikku. Seega lainemurdja rajamisega kaasneb küll mõningane põhjataimestiku- ja loomastiku hukkumine, kuid tegemist ei ole KeHJS mõistes olulise keskkonnamõjuga.

3.4 kalastik

Tallinna Ülikooli Eesti Mereinstituudi 2019. aasta rannikumere kalade aruande kohaselt domineerib Kiirassaare lahes alates 2017. aastast särg. Lisaks esineb selles piirkonnas ahven, viidikas, vähesel määral ka haug, hõbekoger, kiisk, lest, säinas, teib ja ümarmudil.

Vastavalt Eestimaa Looduse Fondi koostatud Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskavale aastateks 2011-2020, ei ole Vilsandi rahvuspargi akvatoorium hetkel ühelegi looduskatseliselt olulisele kalaliigile kriitilise tähtsusega elupaigaks. Kavandatud tegevus mõjutab kalastikku eelkõige läbi kudesubstraadi muutuste. Need muutused võivad tekkida ka suuremal alal kui vahetu lainemurdja ise, sest hõljum võib levida suuremale alale kui tööde läbiviimise vahetu asukoht.

Lainemurdja rajamise töömaht ei ole suur. Tegemist on madala mererannikuga, mis on aktiivses kasutuses sadamana. Seega esineb seal pidevalt mootorsõidukite liikumisest tulenevaid häiringuid, sh võib sellega kaasneda ka mõningane setete levik. Tööde kestvus on eeldatavalt 2-3 kuud ja töid ei teostata perioodil 15.04-15.07 ning 10.10-01.12 ehk kalade kudeajal.

Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja tööde läbiviimise aega, on kaasnevad mõjud kalastikule (sh kalastikku mõjutavale veekvaliteedile) ajutised ning pöörduvad. Võimalikud mõjud esinevad vaid tööperioodil, eelkõige tööde teostamise piirkonnas ja selle vahetus läheduses. Tegemist ei ole KeHJS mõistes olulise keskkonnamõjuga.

EELNÕU

5

3.5 kaitstavad alad

Kavandatav tegevus jääb Eesti Eluslooduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmebaasi järgi Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealale, täpsemalt Lääne-Eesti saarte biosfääri programmi puhveralale. Kavandatava tegevuse mõju Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealale on seotud mõjudega Kiirassaare lahe veekvaliteedile, lahega seotud elustikule ja kultuuriväärtustele.

Hinnang tegevuse mõjust Vilsandi rahvuspargi kaitseväärtustele, mis kattuvad Vilsandi loodusala ja Vilsandi linnuala kaitse-eesmärkidega, antakse eraldiseisvalt Natura eelhindamise peatükis. Kavandatav tegevus jääb Eesti Eluslooduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmebaasi järgi Vilsandi rahvuspargi (keskkonnaregistri kood KLO1000250) Läänemere piiranguvööndisse (KLO1000250).

Vilsandi rahvuspargi kaitsekord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määrusega nr 29 „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi Vilsandi rahvuspargi KE). Vilsandi rahvuspargi KE § 1 lõike 1 kohaselt on rahvuspargi kaitse-eesmärgiks Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere, looduse, sealhulgas looduslikke ja poollooduslikke koosluste, kaitsealusete liike, lindude pesitsus-, sulgimis-, talvitus-, toitumis- ja rändepeatuspaikade ning kultuuripärandi, sealhulgas rahvakultuuri, pärandmaastikke, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri kaitse, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ning tutvustamise. Vilsandi rahvuspargi KE § 1 lõike 1 punktide 2 kuni 11 kohaselt on täiendavalt kaitse- eesmärgiks mitmed Natura elupaigatüübid, kaitsealused taimeliigid, kalaliigid, kaitsealused loomaliigid ja nende elupaigad, kaitsealused taimeliigid ja nende elupaigad, kaitsealused samblikuliigid ja nende elupaigad, kaitsealused seeneliigid ja nende elupaigad, kaitsealused linnuliigid ja osade liikide puhul ka nende elupaigad. Täiendavalt kaitstakse looduse üksikobjekti - Kuralase tamme. Vilsandi rahvuspargi KE § 17 lõike 2 kohaselt on Läänemere piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks mereelupaikade ja -maastike ning rändlindude kaitse.

Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärgid, mis ei kattu Vilsandi loodus- ja linnuala kaitse- eesmärkidega, on:

1) Natura elupaigatüübid karid (1170), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (2120), hallid luited (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmika kooslused (6410), niiskuslembelised kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), nõrglubja-allikad (7220), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (9180*);

2) Vilsandi rahvuspargi KE § 1 lõike 1 punktis 5 nimetatud kõre ja kirjukaan, punktis 6 nimetatud taimeliigid, punktis 7 nimetatud samblikuliigid, punktis 8 nimetatud seeneliigid;

3) Kaitsealused linnuliigid nõmmekiur, kassikakk, niidurüdi, rukkirääk, väikeluik, laululuik, merikotkas, räusktiir, punaselg-õgija, väikekajakas, nõmmelõoke, väikekoskel, täpikhuik, naaskelnokk, väiketiir, jõgitiir, randtiir, tutt-tiir, väike- kärbsenäpp, alk, randkiur, kivirullija, merirüdi, krüüsel, tõmmukajakas, mustsaba-vigle, tõmmuvaeras, ristpart, punajalg-tilder, tuttvart, külmnokk-luik ja merisk;

4) Kuralase tamm.

EELNÕU

6

Vilsandi rahvuspargi KE § 18 lõike 2 kohaselt on kaitsealal lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ehitise püstitamine. Seega kaitse-eeskiri ei välista tegevuse teostamist, kuid selleks on vajalik saada Keskkonnaameti nõusolek.

Keskkonnaamet on Papissaare sadama II detailplaneeringu lähteseisukohtade osas (17.11.2022 kiri nr 6-2/22/21659-2) viidanud, et detailplaneeringu alal (hõlmab laiemat ala kui kavandatav lainemurdja asukoht, sh maismaa) ei ole kaitsealuseid elupaigatüüpe ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide elupaiku registreeritud. Merealal on piirkonnas registreeritud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkidest (mis ei kattu Vilsandi loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidega) elupaigatüüp karid (1170) esinemine. Eesti Eluslooduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel on lainemurdja kavandatud asukohas registreeritud valdavalt karide (1170) elupaigatüübi levik, väikeses ulatuses ka Vilsandi loodusala kaitse-eesmärgiks määratud veealuste liivamadalate (1110) levikuala.

Karide elupaigatüübi näol on Eestis tegemist rahnuderikka või aluspõhjakivimeist merepõhja kõrgendikega, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle veepinna. Selliseid kõrgendikke leidub moreensete merepõhjaseljandike piirkonnas: karid moodustuvad seal graniitrahnude ja kivide kuhjatistest. Isegi kui tegevusega kaasneb mõningane mõju karide elupaigatüübile, tuleb arvestada, et lainemurdja rajatakse samamoodi kivimitest, mis sisuliselt asendaks (põhja)loomastiku jaoks loodusliku elupaigatüübi tehisliku elupaigatüübiga. Pidades silmas, et lainemurdja asukoha näol on tegemist aktiivses kasutuses oleva sadamaga, ei ole põhjust eeldada tegevusega olulist negatiivset mõju põhjataimestikule. Eelnevat silmas pidades, ei kaasne tegevusega mõju, mis takistaks Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkide saavutamist karide (1170) elupaigatüübi osas. Madalaveelised merealad on atraktiivne rändepeatuskoht paljudele veelindudele - eelkõige väikeluigele, hallhanele, laululuigele, piilpardile, sinikael- pardile, tuttvardile, merivardile, sõtkasele, aulile ning mitmetele kurvitsalistele.

Tegevusega ei ole välistatud mõningane lindude häirimine või toidubaasi vähenemine, kuid võimalikud mõjud rändel olevatele veelindudele on mitteolulised, ajutised ja pöörduvad. Tulenevalt piirkonna merekeskkonna sarnasusest, on madalas vees toituvatel liikidel võimalik toituda ka tegevuse asukohast eemal. Kuna ehitustegevust ei teostata lindude pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal (15.04-15.07), ei kaasne tegevusega negatiivseid mõjusid lindude sigimisedukusele.

Arvestades kavandatava tegevuse asukohta, pole põhjust eeldada mõju nendele kaitse- eesmärkidele ja liikide elupaikadele, mis on seotud maismaaga.

Läheduses on inventeeritud I kaitsekategooria linnuliigi kassikakk (bubo bubo) elupaik suurusega ~49 ha, mille välispiir jääb kavandatava tegevuse asukohast minimaalselt ~200 m kaugusele. Papissaare sadam on olnud aktiivses kasutuses pikka aega, mis teadaolevalt ei ole avaldunud negatiivset mõju kassikaku elupaigale. Samuti ei ole põhjust eeldada, et lainemurdja rajamine võiks mõjutada kassikaku pesitsus- ja toitumisalasid. Täiendavalt viiakse töid läbi väljaspool kassikaku pesitsus- ja poegade üleskasvatamiseks vajalikku kriitilist ajaperioodi.

Tegemist on olemasoleva ja pidevalt kasutatava sadamakohaga, kus toimuv tegevus on vajalik muuhulgas rahvuspargis oleva väikesaare püsiasustuse säilimise tagamiseks, mistõttu ei ole lainemurdja rajamine vastuolus Vilsandi rahvuspargi kaitse eesmärgi ega kaitse-eeskirja tingimustega.

EELNÕU

7

3.6 pärandkultuuri objektid

Maa-ameti pärandkultuuri ja kultuurimälestiste kaardirakenduste andmetel lainemurdja rajamise asukohas kultuuriväärtused puuduvad. Seega puudub tegevusel mõju teadaolevatele pärandkultuuri- ja kultuurimälestistele.

3.7 jäätmed

Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral jäätmeteket, seega oluline mõju jäätmetekkele puudub.

3.8 valgus, soojus, kiirgus, välisõhk ning maavarad

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust lainemurdja rajamise käigus ümbruskonnale ei kaasne.

Kavandatava lainemurdja asukohas ei asu maavarade leiukohti, seega puudub ka mõju maavaradele.

Ehitustöödega kaasnev müra on ajutine ja kaasneb vaid lainemurdja rajamise etapis. Samuti ei ole ette näha mõju õhukvaliteedile halvenemisele.

3.8 inimeste tervis

Tegevusega kaasnevad tervisemõjud ja riskid piirduvad ehitusperioodiga, kuid need puudutavad eelkõige tööde läbiviijaid ning seda mõju on võimalik vähendada vastavate asjakohaste meetmetega (mürarikkamatel töödel kõrvaklappide kasutamine, raskuste liigutamisel kiivri kandmine jms). Mõju tervisele ei ole ette näha.

3.9 avariiolukorrad

Tegevusega on oht avariiolukordade esinemiseks, sest toimub mehhanismide kasutamine. Avariiolukordade vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras töövahendeid ja näha vajadusel ette meetmed avariiolukordade lahendamiseks.

4. Natura eelhindamine

1) Informatsioon kavandatava tegevuse ja selle keskkonna kohta

AS Saarte Liinid soovib rajada lainemurdja, mille eesmärk on kaitsta Papissaare sadama akvatooriumit S ja SSW suuna tuulte eest, mis tekitavad ohtu sadamas silduvatele alustele. Lainemurdja rajatakse Kiirassaare lahte, teostades eelnevalt vajalikke süvendamistöid.

Lainemurdja veest väljaulatuva osa pikkus on kuni 70 meetrit, veesügavus alal on kuni 2 meetrit. Lainemurdja aluse maksimaalne laius on 20 meetrit, allapoole veepiiri jääv osa ulatub kuni 2,5 meetri sügavusele ja veepiirist kõrgemale jääva osa maksimaalne kõrgus on 1,5 meetrit. Lainemurdjaga koormatava ala suurus on kuni 1400 m2, rajatakse 1 (üks) lainemurdja. Lainemurdjale kavandatavate märgutulede maksimaalne kõrgus on kuni 3 meetrit alates lainemurdja pinnast. Hinnanguline süvendusmaht on kuni 2 000 m3.

Kavandatava tegevusega kaasneb tööde perioodil merepõhja süvendamistööd, selle käigus heljumi liikumisest tulenev vee hägustumine ning piirkonnas viibivate lindude häirimine. Töid

EELNÕU

8

viiakse läbi väljaspool lindude pesitsusperioodi ning üldjoontes väljaspool massilist lindude rännet.

2) Mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Vilsandi linnuala

Vilsandi linnuala (EE00404969) asub Saare maakonnas. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (edaspidi korraldus nr 615).

Korralduse nr 615 punkti 1 alapunkti 63 kohaselt on liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hallhani e roohani (Anser anser), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), sookurg (Grus grus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kirjuhahk (Polysticta stelleri) ja hahk (Somateria mollissima).

Vilsandi loodusala

Vilsandi loodusala (EE0040496) asub Saare maakonnas. Määruse nr 615 punkti 2 alapunkti 500 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevaid I lisas nimetatud elupaigatüüpe (esmatähtsad elupaigatüübid märgitud tärniga): veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010) ja vanad laialehised metsad (*9020).

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: hallhüljes (Halichoerus grypus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis).

Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) kehtis aastatel 2012-2016. Rahvuspargi kaitse-eesmärgid hõlmavad ka Vilsandi loodus- ja linnuala kaitse-eesmärke. Kuigi KKK on tänaseks kehtetu, annab see olulist taustainformatsiooni kaitse-eesmärkide osas. Seetõttu viidatakse edaspidi ka KKK-s toodule.

3) Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju Väinamere linnualale ning Väikese väina loodusalale

Vilsandi linnuala

EELIS andmetel ei ole vahetult töödega hõlmatud piirkonnas inventeeritud ühegi Vilsandi linnuala kaitse-eesmärgiks seatud linnuliigi esinemist.

Kavandavatest töödest ~2 km raadiusesse jääb kolm linnustikule olulist laidu – Mustarahu, Püsku-Sitik ja Suur-Sitik. Nendes piirkondades on registreeritud Vilsandi linnuala kaitse- eesmärkidest merivardi, valgepõsk-lagle ja liivatülli esinemine.

Seoses süvendustöödega kaasneva heljumiga, võib taimekoosluste areng olla pärsitud, millega võib kaasneda veetaimestiku leviku vähenemine. Taoline protsess võib lühiajaliselt mõjutada

EELNÕU

9

piirkonnas toitumiseks kasutavate herbivoorsete linnuliikide esinemist. Kavandatuid töid viiakse läbi aga piiratud aja jooksul, mistõttu mõjud on seotud eelkõige konkreetselt lainemurdja asukohaga. Tegevusega võib kaasneda mõningane hõljumi esinemine, kuid üldreeglina peatatakse tööd kui tuule kiirus on suurem kui 15 m/s. Tööde teostamisel rakendatakse meetmeid, mis vähendavad hõljumi levikut.

Töid ei viida läbi lindude pesitsusajal, mil linnud on eriti tundlikud toidubaasi kvaliteedist ja häirimisest. Pidades silmas tööde teostamise asukohta, aega ning merepõhja iseloomustust, ei kaasne piirkonda toitumiseks ja elutegevuseks kasutatavatele lindudele pikaajalisi ning pöördumatuid mõjusid. Seega ei saa Papissaare sadama piirkonda kasutavatele Vilsandi linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liikidele hõljumi levikust ja mürast tekkivat võimalikku mõju pidada oluliseks.

Tööd toimuvad valdavalt 2m sügavusega aladel, mis on ujupartidele toitumiseks liiga sügavad. Liivatüll toitub ranniku liivastes ja soistes lõikudes. Hallhani ja sookurg, keda pole piirkonnas EELISe andmetel registreeritud, toituvad rände ajal maismaal.

Valdav lindude ränne toimub septembris ja oktoobris. Arvestades täiendavalt piirkonnas rändel peatuvate võimalike kaitse-eesmärgiks seatud lindude paiknemiseelistusi ja asjaolu, et tööde piirkonnas peatuvatele lindudele leidub lühiajalise ja piiratud häiringu esinemisel ka teisi sobilikke toitumis- ning peatumiskohti (sh arvestades võimalikku mürahäiringut), ei ole tegevusega eeldada olulisi ja pöördumatuid negatiivseid mõjusid rändel olevatele lindudele.

Linnustikule olulised laiud paiknevad kavandatava tegevuse asukohast keskmiselt ~500 m kaugusel, kogu piirkonna mere-ala on sarnaste sügavustega ning tegemist on aktiivses kasutuses sadamaga (s.t linnustikule esineb pidev häiring). Seetõttu ei ole lainemurdja rajamisega ette näha pöördumatute negatiivsete mõjude esinemist piirkonnas esinevate Vilsandi linnuala kaitse-eesmärkideks seatud linnuliikidele. Mõju ei ole oodata ka neile Vilsandi linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liikidele, mille piirkonnas esinemist pole EELISe andmetel registreeritud, sest piirkonnas puuduvad neile sobilikud elu- ja toitumisalad. Samuti ei ole negatiivset mõju oodata lainemurdja rajamise järel.

Vilsandi loodusala

Keskkonnaameti 17.11.2022 kirja nr 6-2/22/21659-2 kohaselt esinevad Papissaare sadama läheduses Vilsandi loodusala kaitse-eesmärkideks arvatud Natura elupaigatüübid: veealused liivmadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140) ning laiad madalad lahed (1160).

Vilsandi rahvuspargi KKK kohaselt on veealuste liivamadalate (1110) kaitse-eesmärgiks elupaiga esinemine vähemalt 2391 ha suurusel alal esinduslikkusega A. Elupaigatüübi liivased ja mudased pagurannad (1140) osas on selleks eesmärgiks elupaiga esinemine vähemalt 1917 ha suurusel alal esinduslikkusega A ning elupaiga laiad madalad lahed (1160) osas elupaiga esinemine vähemalt 1206 ha suurusel alal esinduslikkusega B.

Papissaare sadama ehitusgeoloogiauuringu aruande (koostanud 2018. aastal OÜ REI Geotehnika, töö nr 4344-18) kohaselt on merepõhja pinnakatteks muutuva tiheduse ja konsistentsiga mereline möll ja savimöll, mis on kaetud kruusa ja liivaga. Pindmiseks kihiks on liiva, kruusa ja veeriseid sisaldav materjal, mille paksuseks on 0,2 kuni 0,8 meetrit. Kuigi merepõhja pinnaseproovid on uuringu käigus võetud vahetult olemasoleva kai äärest, võib

EELNÕU

10

eeldada, et kuna lainemurdjat kavandatakse rajada kai vahetuslähedusse, on seal merepõhja pindmine kiht kai ümbrusega sarnane.

EELISe andmetel levib kavandatava lainemurdja asukohas väikeses ulatuses (läänepoolsemas osas) Vilsandi loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüp veealused liivamadalad (1110). Keskkonnaameti 05.01.2018 korraldus nr 1-3/18/18 lubas vahetult kavandatava lainemurdja asukoha kõrval paiknevat Papissaare sadama akvatooriumi süvendada kuni 3500 m3 ulatuses. Korraldusele lisatud KMH eelhinnangu järelduste kohaselt ei mõjuta tegevus Natura 2000 võrgustiku ala. Ka varasemalt on Keskkonnaamet Papissaare sadama kai rekonstrueerimise, uue kai osa rajamise ja sadama akvatooriumi ning kai ümbruse süvendamisel kõrgusmärgini 1,3m leidnud (20.06.2019 kiri nr 7-9/19/10109-2), et tegevusega ei kahjustata Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärke ning tegemist on aktiivses kasutuses oleva sadama-alaga, mille tööd on vajalikud kohalikule kogukonnale ühenduse pidamiseks Vilsandi saarega. Keskkonnaameti 25.04.2023 kirjas nr 7-9/23/7947-2 on selgitatud, et korduvalt süvendatud ala ei ole mereelupaigatüüpidena tõlgendatav. Pidades silmas piirkonnas esinevat pidevat keskkonnamõju (sh merepõhja süvendamist), elupaigatüübi 1110 väikest pindala ja Keskkonnaameti varasemaid seisukohti, ei kaasne tegevusega negatiivseid mõjusid elupaigatuile 1110.

Hallhülge osas toob KKK välja, et peamisteks poegimisaladeks ja lesilateks on Laevarahu ja Innarahu, kuid hallhülgeid on vaadeldud ka Harilaiu läänerannal. Hallhülge inimtegevusega seotud teguritena on välja toodud kaitsekorda rikkuvad külastajad, võimalik häirimine sukeldujate poolt, mereökosüsteemide seisund, võimalik õlireostuse oht ja kalapüük hüljestele ohtlike kalapüünistega.

Hallhüljestele sobivaimad poegimisalad ja lesilad paiknevad kavandatava tegevuse asukohast vähemalt 13 km kaugusel. Arvestades, et Papissaare sadama näol on tegemist aktiivselt kasutatava sadamaga, kus esineb pidev inimtegevus ning pidades silmas hallhüljeste poolt eelistatud poegimisalade ja lesilate kaugust kavandatava tegevuse asukohast, ei ole tegevusega eeldada negatiivsete mõjude esinemist hallhüljestele.

TTJA-le ei ole piirkonnas teada tegevused, mille läbiviimisega võiks kaasneda kumulatiivsete mõjude esinemine Natura aladele.

4) Natura eelhindamise tulemused ja järeldused

Lainemurdja rajamine ei mõjuta kaitstava mereelupaigatüübi veealused liivamadalad (1110) seisundit ega terviklikkust, kuna see rajatakse osaliselt inimtegevusest mõjutatud olemasolevasse Papissaare sadama akvatooriumisse, EELISes registreeritud elupaigatüübi asukoht kattub väikeses osas kavandatava lainemurdja asukohaga ja piirkond tervikuna on olnud korduvalt mõjutatud süvendamistest. Eeldatavalt moodustav Papissaare Kalasadama akvatoorium jääb kaugemale piirkonna laidudest, mis on peamisteks loodusala kaitse- eesmärgiks seatud hallhülge elupaikadeks.

Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud piirkonnas pesitsevatele ja peatuvatele lindudele on ajutised ning pöörduvad ja esinevad tööperioodil. Kuivõrd töid teostatakse väljaspool lindude pesitsusperioodi ja Natura eelhindamise kohaselt ei kaasne pöördumatult negatiivseid mõjusid linnustikule ka rände ajal, ei ole põhjust eeldada kavandatava tegevusega kaasnevat ebasoodsat mõju Vilsandi linnuala kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikidele.

EELNÕU

11

5. Eelhinnangu järeldus

Hoonestusloa taotlusega planeeritakse Papissaare sadama lainemurdja rajamist, mille eesmärk on kaitsta Papissaare sadama akvatooriumit S ja SSW suuna tuulte eest, mis tekitavad ohtu sadamas silduvatele alustele. Alternatiiv1 kaitseks lisaks Papissaare sadamale ka Papissaare Kalasadama akvatooriumi. Hoonestusloa taotluse dokumentatsioonist lähtuvalt on lainemurdja veest väljaulatuva osa pikkus kuni 70 meetrit, maksimaalne laius 20 meetrit, allapoole veepiiri jääv osa ulatub kuni 2,5 meetri sügavusele ja veepiirist kõrgemale jääva osa maksimaalne kõrgus on 1,5 meetrit. Lainemurdjaga koormatava ala suurus on kuni 1400 m2. Lainemurdja merepõhja paigaldamiseks vajalik süvendusmaht on kuni 2 000 m3 ja tahkete ainete uputamise mahuks kuni 6000 m3. Lainemurdja rajatakse Kiirassaare lahte, teostades eelnevalt vajalikke süvendamistöid. Tegemist on Vilsandi rahvuspargi territooriumiga, mis on üksiti arvatud Natura 2000 võrgustikku Vilsandi loodusala ning Vilsandi linnualana.

Lainemurdjat soovitakse rajada ~2m sügavusele, süvendatud merealale. Alternatiiv1 puhul oleks veevahetus sadama akvatooriumiga eeldatavalt häiritud, mille vältimiseks tuleb ehitise projekteerimise käigus viia vajadusel läbi matemaatiline modelleerimine, mille tulemusel tuleb rakendada vajalikke insenertehnilisi võtteid veevahetuse häirimise vältimiseks. Alternatiiv2 osas tuleb jälgida samu soovitusi, sest välistatud ei ole setete kujunemine lainemurdja taha. Samuti tuleb projekteerimise käigus teostada geotehniline uuring, hindamaks merepõhja setete olemasolu ning nende liikumist. Kui jälgitakse eelnevalt nimetatud tingimusi kaitserajatise projekteerimisel, ei ole kummagi alternatiivi elluviimine keskkonnakaitselistel põhjustel välistatud.

Arvestades lainemurdja suurust, selle rajamise asukohta (olemasoleva kai vahetu lähedus) ning pidades silmas, et tegemist on aktiivses kasutuses oleva sadamaga, ei esine lainemurdja kavandatud asukohas eeldatavalt rikkalikku põhjataimestikku -ja loomastikku. Seega lainemurdja rajamisega kaasneb küll mõningane põhjataimestiku- ja loomastiku hukkumine, kuid tegemist ei ole KeHJS mõistes olulise keskkonnamõjuga.

EELIS andmetel ei ole vahetult töödega hõlmatud piirkonnas inventeeritud ühegi Vilsandi linnuala kaitse-eesmärgiks seatud linnuliigi esinemist. Arvestades, et linnustikule olulised laiud paiknevad kavandatava tegevuse asukohast keskmiselt ~500m kaugusel, kogu piirkonna mere- ala on sarnaste sügavustega ning tegemist on aktiivses kasutuses sadamaga (s.t linnustikule esineb pidev häiring), ei ole lainemurdja rajamisega ette näha pöördumatute negatiivsete mõjude esinemist piirkonnas esinevate Vilsandi linnuala kaitse-eesmärkideks seatud linnuliikidele. Mõju ei ole oodata ka neile Vilsandi linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liikidele, mille piirkonnas esinemist pole EELISe andmetel registreeritud, sest piirkonnas puuduvad neile sobilikud elu- ja toitumisalad. Samuti ei ole negatiivset mõju oodata lainemurdja rajamise järel.

Lainemurdja rajamise töömaht ei ole suur. Tegemist on madala mererannikuga, mis on aktiivses kasutuses sadamana. Seega esineb seal pidevalt mootorsõidukite liikumisest tulenevaid häiringuid, sh võib sellega kaasneda ka mõningane setete levik. Eeltoodule tuginedes saab tööde teostamisega kaasnevaid mõjusid pidada kalade seisukohalt ajutiseks ning pöörduvaks. Tegemist ei ole KeHJS mõistes olulise keskkonnamõjuga.

Vilsandi rahvuspargi KE § 18 lõike 2 kohaselt on kaitsealal lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ehitise püstitamine. Seega kaitse-eeskiri ei välista tegevuse teostamist, kuid selleks on vajalik saada Keskkonnaameti nõusolek.

EELNÕU

12

Merealal on piirkonnas registreeritud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkidest Natura elupaigatüübi karid (1170) esinemine. Tegemist on aktiivses kasutuses oleva sadama-alaga, mistõttu põhjataimestiku ja -loomastiku levik on seal eeldatavalt väiksem. Lainemurdja rajatakse samamoodi kivimitest, mis sisuliselt asendaks (põhja)loomastiku jaoks loodusliku elupaigatüübi tehisliku elupaigatüübiga. Seetõttu ei kaasne tegevusega negatiivset mõju karide (1170) elupaigatüübile. Samuti ei ole põhjust eeldada negatiivset mõju nendele Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkide, mis on seotud maismaaga (sh läheduses registreeritud kassikaku elupaigale. Pidades silmas hallhüljeste poolt eelistatud poegimisalade ja lesilate kaugust kavandatava tegevuse asukohast ning asjaolu, et tegemist on aktiivses kasutuses oleva sadama alaga, ei ole tegevusega eeldada negatiivsete mõjude esinemist hallhüljestele. Kokkuvõttes ei ole põhjust eeldada sellise mõju avaldumist, millega kaasneks Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkide halvenemine või nende mittesaavutamine.

Tegevusel puudub negatiivne mõju teadaolevatele pärandkultuuri- ja kultuurimälestistele.

Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral jäätmeteket, seega oluline mõju jäätmetekkele puudub.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust lainemurdja rajamise käigus ümbruskonnale ei kaasne.

Kavandatava lainemurdja asukohas ei asu maavarade leiukohti, seega puudub ka mõju maavaradele.

Ehitustöödega kaasnev müra on ajutine ja kaasneb vaid lainemurdja rajamise etapis. Samuti ei ole ette näha mõju õhukvaliteedile halvenemisele.

Tegevusega kaasnevad tervisemõjud ja riskid piirduvad ehitusperioodiga, kuid need puudutavad eelkõige tööde läbiviijaid ning seda mõju on võimalik vähendada vastavate asjakohaste meetmetega (mürarikkamatel töödel kõrvaklappide kasutamine, raskuste liigutamisel kiivri kandmine jms). Mõju tervisele ei ole ette näha.

Tegevusega on oht avariiolukordade esinemiseks, sest toimub mehhanismide kasutamine. Avariiolukordade vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras töövahendeid ja näha vajadusel ette meetmed avariiolukordade lahendamiseks.

Tegevusega ei ole oodata selliseid mõjusid Vilsandi loodusala kaitse-eesmärkidele, millega kaasneks Natura ala seisundi ja terviklikkuse halvenemine. Eeldatavalt moodustav Papissaare Kalasadama akvatoorium jääb kaugemale piirkonna laidudest, mis on peamisteks loodusala kaitse-eesmärgiks seatud hallhülge elupaikadeks.

Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud piirkonnas pesitsevatele ja peatuvatele lindudele on ajutised ja pöörduvad ning esinevad tööperioodil. Kuivõrd töid teostatakse väljaspool lindude pesitsusperioodi ning Natura eelhindamise kohaselt ei kaasne pöördumatult negatiivseid mõjusid linnustikule ka rände ajal, ei ole põhjust eeldada kavandatava tegevusega kaasnevat ebasoodsat mõju Vilsandi linnuala kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikidele. Arendaja 09.05.2023 ja 17.05.2023 täiendatud hoonestusloa taotluse kohaselt ei viida töid läbi lindude pesitsusperioodil ning kalade kevadisel ja sügisesel kudeajal. Seetõttu ei ole lindude pesitsusperioodi ning kalade kudeaja osas vajalik ette näha leevendavate meetmete rakendamist. Tööde teostamisel peab kasutama vesiehituseks sobilikku ja tehniliselt korras tehnikat.

EELNÕU

13

TTJA on arvamusel, et kuivõrd arendaja ei teosta töid lindude pesitsusajal ja kalade kudeajal ning kui lainemurdja rajamisel kasutatav tehnika on vesiehituseks sobilik ja tehniliselt korras, siis keskkonnamõju hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Samuti ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik seoses Natura 2000 võrgustikku arvatud Vilsandi linnuala ning Vilsandi loodusalaga, sest tegevusega ei ole ette näha pöördumatult negatiivseid mõjusid Natura alade kaitse-eesmärkidele. Pöördumatult negatiivseid mõjusid ei ole ette näha ka Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkidele.

Piiriülest ning kumulatiivset keskkonnamõju ette näha ei ole.

0,8 1,2 0,8

60,0

77,0

18 ,0

36,9

30,6

Ø60,0

LAINEMURDJA HARJA TELGJOON H= 1.50...2.50

VEEPIIR, ±0.00

NÕLVA JA MEREPÕHJA KONTUUR

2 m SÜGAVUSE KONTUUR MAA-AMETI KAARDIRAKENDUSE JÄRGI

HOONESTUSALA KONTUUR

P1

P2

P3

P4

A3

JUHISED 1. JOONISE ALUSPLAANINA ON KASUTATUD GEODEETILIST MÕÕDISTUST.

GEODEETILISE MÕÕDISTUSE ON KOOSTANUD OÜ HADWEST MAAMÕÕDUBÜROO 12.04.2021. TÖÖ NR T-21-145.

2. KOORDINAADID L-EST 97 SÜSTEEMIS. 3. KÕRGUSED EH2000 SÜSTEEMIS. 4. ASENDIPLAANI ESKIIS ON KOOSTATUD HOONESTUSLOA TAOTLUSEKS.

Saarte Liinid

Töö number 2022-0085

Tellija AS Saarte Liinid

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795;

Ekspertarvamus Papissaare sadama ja

Papissaare Kalasadama kaitserajatiste

mõju kohta ümbritsevale keskkonnale Aruanne

Ekspertarvamus Papissaare sadama ja Papissaare Kalasadama kaitserajatiste mõju kohta

ümbritsevale keskkonnale

Aruanne

2 / 11

Projekt nr 2022-0085

Versioon 2

Kuupäev 8.12.2022

Koostanud: Aide Kaar, keskkonnaekspert (litsents KMH0123); Kari Kraavi, GIS spetsialist

Esikaane foto: AS Saarte Liinid

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Ekspertarvamus Papissaare sadama ja Papissaare Kalasadama kaitserajatiste mõju kohta

ümbritsevale keskkonnale

Aruanne

3 / 11

Sisukord

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 4

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ...................................................... 5

3. MÕJUTATAV KESKKOND JA EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD .......................... 6

3.1. Asukoht .............................................................................................................. 6

3.2. Vilsandi loodus- ja linnuala .................................................................................... 7

3.3. Vilsandi rahvuspark .............................................................................................. 8

3.4. Kaitstavad looma- ja taimeliigid ............................................................................. 8

3.5. Piirkonna veerežiim .............................................................................................. 8

4. KOKKUVÕTE .................................................................................................... 10

Ekspertarvamus Papissaare sadama ja Papissaare Kalasadama kaitserajatiste mõju kohta

ümbritsevale keskkonnale

Aruanne

4 / 11

1. Sissejuhatus

Papissaare sadam ja Papissaare Kalasadam on sadamad Saaremaa vallas Papissaare poolsaarel,

Kiirassaare lahe ääres. Papissaare sadama kaudu käib laevaliiklus Saaremaa ja Vilsandi saare vahel,

sadama haldaja on AS Saarte Liinid.

Saaremaa Vallavalitsus on algatamas detailplaneeringu (DP) koostamist vallale kuuluvale

katastriüksusele Papissaare Kalasadam (30101:003:0498) ja selle lähiümbrusele. Kinnistul asub kai

Ehitisregistri koodiga 220286213. Detailplaneeringu mahtu on kavas lisada ka sadama(te)

akvatooriumi(te) kaitseks planeeritava kaitserajatise ala.

Tellijalt saadud teabe kohaselt on kavas algatatav DP liita 26.08.2022 Saaremaa Vallavolikogu

otsusega nr 1-3/72 algatatud Rootsiküla külas asuva Papissaare sadama maaüksuse

(71401:001:2937) DP-ga.

Selleks, et hinnata Papisaare Kalasadama detailplaneeringu algatamise käigus keskkonnamõjude

strateegilise hindamise vajadust, tellis AS Saarte Liinid ekspertarvamuse. Ekspertarvamuse

koostamise eesmärk on hinnata milline on Papissaare sadama akvatooriumisse rajatava

kaitserajatise mõju ümbritsevale keskkonnale - rannaaladele, merekeskkonnale ning Vilsandi

rahvuspargi loodusväärtustele (liigid, mere- ja rannikuelupaigatüübid) ja piirkonna veerežiimile (vee

liikumine, lainetuse randa jõudmine) ning setete liikumisele.

Käesolev ekspertarvamus on koostatud tellijalt ja avalikest andmebaasidest saadud teabe põhjal.

Ekspertarvamus sisaldab teavet I ja II kaitsekategooria taime- ja loomaliikide elupaikade

ja leiukohtade kohta, mille avalikustamine massiteabevahendites on looduskaitseseaduse

(LKS §53 lg 1) alusel keelatud. Sellega tuleb tellijal ja detailplaneeringu koostamise

korraldajal arvestada.

Ekspertarvamus Papissaare sadama ja Papissaare Kalasadama kaitserajatiste mõju kohta

ümbritsevale keskkonnale

Aruanne

5 / 11

2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Papissaare sadama ja Papissaare Kalasadama akvatooriumi(te) kaitseks planeeritakse kaitserajatise

rajamist. Selleks on AS Saarte Liinid välja töötanud kaks alternatiivset kaitserajatise kuju ja

võimalikku asukohta, mis on toodud Joonis 2.

Kaitserajatise alune veeala on välja toodud maksimaalse võimalikuna, veesügavus alal on kuni 2

meetrit. Konkreetsed katserajatise mõõtmed, asend ja asukoht sõltuvad edaspidistest uuringutest.

Kaitserajatise kavandatav ristlõige on AS-i Saarte Liinid teabe kohaselt näidatud Joonis 1.

Joonis 1. Kaitserajatise kavandatav ristlõige

Ekspertarvamus Papissaare sadama ja Papissaare Kalasadama kaitserajatiste mõju kohta

ümbritsevale keskkonnale

Aruanne

6 / 11

3. Mõjutatav keskkond ja eeldatavad keskkonnamõjud

Joonis 2. Kaitserajatise kuju ja võimalik asukoht ning kaitstavad loodusobjektid

piirkonnas

3.1. Asukoht

AS-i Saarte Liinid poolt saadetud tellimuskirja kohaselt on Saaremaa Vallavalitsus algatamas

detailplaneeringu koostamist vallale kuuluvale katastriüksusele Papissaare kalasadam

(30101:003:0498) ja selle lähiümbrusele. Kinnistul asub olemasolev kai ehitisregistri koodiga

220286213.

Algatatava DP ala asub Saaremaa vallas, Rootsiküla külas ning piirneb loodest Papisaare töökoda

kinnistuga (katastritunnus 30101:003:0360, maatulundusmaa 75% ja tootmismaa 25%), millest

järgmine on Papissaare sadama kinnistu. Kinnistud piirnevad Kiirassaare lahega.

Papisaare sadamast korraldatakse regulaarlaevaliiklust Vilsandi saarega. Kolm kinnistut kokku

moodustavad olemasoleva, ajaloolise Papisaare sadama. Joonis 2 on algatatava DP ala, Papisaare

sadam, kavandatava kaitsemuuli alternatiivsed lahendused ja Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)

andmed piirkonnas olevate rajatiste ning kaitstavate loodusväärtuste kohta.

Sadamaregistri andmete kohaselt on Papisaare sadamal olemasolev akvatoorium, Papisaare

Kalasadamale akvatooriumi kinnitatud ei ole – vt Joonis 2. Sadamaseaduse kohaselt on sadama

akvatoorium piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise korraldamiseks ning

kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest.

Sadamarajatisi (sh kaitserajatisi) saab ehitada ainult sadama maa-alale või akvatooriumi (SadS §2

Ekspertarvamus Papissaare sadama ja Papissaare Kalasadama kaitserajatiste mõju kohta

ümbritsevale keskkonnale

Aruanne

7 / 11

punkt 9). Seega võib eeldada, et algatamisel oleva detailplaneeringu koostamise käigus määratakse

Papisaare Kalasadamaga piirnevale merealale sadama akvatoorium SadS sätestatud korras.

3.2. Vilsandi loodus- ja linnuala

Algatamisel olev planeeringuala asub EELIS-e andmete kohaselt (seisuga 22.11.2022) Natura 2000

võrgustiku kuuluval Vilsandi loodusalal ja ka samades piirides asuv Vilsandi linnualal.

Vilsandi loodusala (EE0040496) on loodud Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavate

elupaigatüüpide kaitseks: veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140),

rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga

kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620),

rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja

allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230),

plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010) ja vanad laialehised metsad (*9020).

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), kaunis

kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi (Rhinanthus

osiliensis), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis).

Vilsandi linnualal (EE0040496) kaitstakse: piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), hallhani e roohani (Anser anser), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), kühmnokk-luik (Cygnus

olor), sookurg (Grus grus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kirjuhahk

(Polysticta stelleri) ja hahk (Somateria mollissima).

Kaitstavatest elupaigatüüpidest asuvad planeeringuala läheduses maismaal vanad loodusmetsad

(9010*) ning meres väikesaared ning laiud (1620) Mustarahu laiul.

Vanade loodusmetsade näol on tegemist 70-100 aastaste loomännikutega, osaliselt kultuurid, aga

sees jäänukpuud ja struktuur muutumas looduslikuks (natuke lamapuitu), mis on majandamata.

Kaitsemuuli rajamine merre ei mõjuta piirkonna kaitstava elupaigatüübi puistute seisundit ega avalda

mõju nende terviklikkusele.

Kaitsemuuli rajamine ei mõjuta kaitstava mereelupaigatüübi seisundit ega terviklikkust kuna see

rajatakse osaliselt olemasolevasse Papissaare sadama akvatooriumisse ning eeldatavalt moodustav

Papissaare Kalasadama akvatoorium jääb Mustarahust kaugemale.

Mustarahul on registreeritud Natura kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide valgepõsk-lagle, punajalg-

tildri, randtiiru, jõgitiiru, väiketiiru, liivatülli ja ristvardi esinemine. Tegemist on loodusliku

elupaigaga, mis pakub elupaiku maaspesitsevatele linnuliikidele. LKS § 55 61 lg 2 kohaselt on

looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal

keelatud. Eriti oluline on selle nõude jälgimine linnuliikide soodsa seisundi tagamiseks loodud

linnualal. Seetõttu tuleb kaitsemuuli ehitamisest lindude pesitsusajal (15.04-15.07) hoiduda.

Piirkonna madalaid merealasid kasutavad kaitstavad linnuliigid toitumisalana. Enamuse liikide jaoks

jääb mõju avaldavate häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit. Arvestades kavandatud

kaitserajatise asukohta olemasoleva sadama akvatooriumis ning väikest ehitusmahtu ei ole mõju

eeldatavalt oluline. Tegemist on olemasoleva ja pidevalt kasutatava sadamakohaga ning seetõttu ei

ole põhjust eeldada, et Papissaare Kalasadama tegevus võiks kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide

seisundit mõjutada. Pidevalt toimuvate tegevustega linnustik reeglina harjub.

DP alale kavandatud muude tegevuste võimaliku mõju esinemine Natura 2000 kaitse eesmärgiks

olevatele linnuliikidele selgub DP algatamise käigus koostatava KSH eelhindamise tulemusena.

Ekspertarvamus Papissaare sadama ja Papissaare Kalasadama kaitserajatiste mõju kohta

ümbritsevale keskkonnale

Aruanne

8 / 11

3.3. Vilsandi rahvuspark

EELIS-e andmete kohaselt (seisuga 22.11.2022) jääb planeeringuala Vilsandi rahvuspargi

Kiirassaare piiranguvööndisse. Tegevused Vilsandi rahvuspargis on reguleeritud looduskaitseseaduse

(LKS) ja Vilsandi rahvuspargi kehtiva kaitse-eeskirjaga1.

LKS § 26 lg 1 järgi on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud

keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

Tegevused Vilsandi rahvuspargis on reguleeritud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Vilsandi

rahvuspargi kaitse eesmärgiks on LKS § 26 lg 2 p 4 kohaselt Lääne Eesti saarestiku rannikumaastike

looduse ja kultuuripärandi kaitse. Kaitse-eeskirja punkti 11 kohaselt on Vilsandi rahvuspargi

põhieesmärk Lääne-Eesti rannikumaastiku ja mere ning linnurikaste väikesaarte kaitse.

Rahvuspargi valitseja nõusolekuta on rahvuspargis keelatud muuhulgas maa sihtotstarbe muutmine;

tegutsemisloa väljaandmine kui seadused ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kord ei sätesta teisiti;

veekogude kallaste, kuju või veetaseme muutmine, samuti sildade ja truupide rajamine.

Piiranguvöönd on rahvuspargi majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus

majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel

käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimusi. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega

kooskõlas olev majandustegevus. Rahvuspargi valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud

muuhulgas uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide ning ehitiste ja rajatiste rajamine,

kusjuures rahvuspargi valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikukaitselistest

kaalutlustest lähtuvaid tingimusi.

Arvestades, et tegemist on ajaloolise sadamakohaga, kus toimuv tegevus on vajalik muuhulgas

rahvuspargis oleva väikesaare püsiasustuse säilimise tagamiseks, ei ole kavandatav kaitsemuul

vastuolus Vilsandi rahvuspargi kaitse eesmärgi ega kaitse-eeskirja tingimustega. Tegevuse

läbiviimiseks võib olla vajalik rahvuspargi valitseja nõusolek.

3.4. Kaitstavad looma- ja taimeliigid

Algatamisel oleva DP ala läheduses asub lisaks peatükis 3.2 toodud Natura kaitse eesmärgiks

olevatele liikidele ka I kaitsekategooria linnuliigi kassikakk (Bubo bubo) ning määramata liigist

sipelgalise kuklane (Formica sp) elupaigad – vt Joonis 2. Kõik metskuklased kuuluvad III kategooria

kaitsealuste loomaliikide nimistusse.

Kassikaku elupaigale oluliselt lähemal oleva toimiva Papisaare sadama tegevus ei ole kassikakule

seisundile negatiivset mõju avaldanud. Kaitserajatise rajamine ei mõjuta kassikaku pesitsus- ega

toitumisalasid. DP koostamisel ja Papisaare Kalasadamas toimuva hakkavate tegevuste liigi ja mahu

määramisel tuleb liigi soodsa seisundi tagamise vajadusega arvestada.

Kuklaste soodne seisund tagatakse läbi Natura 2000 esmatähtsal elupaigatüübil (vanad

loodusmetsad 9010*) asuva pesa kaitse. Ei ole ette näha, et merre rajatava kaitserajatise

ehitamiseks toimuvad tegevused võiksid kuklasepesa kahjustada.

Kaitstavate taimeliikide leiukohti piirkonnas registreeritud ei ole.

3.5. Piirkonna veerežiim

Maa-ameti merealade kaardirakenduse andmete kohaselt varieeruvad mere sügavused Kiirassaare

lahes 0,4 kuni 2,0 meetrini. Mereala on lainetuse eest hästi kaitstud ning olemasolevate andmete

põhjal on ka hoovuste kiirused väikesed.

1 VV 22.05.1996 määrus nr 144 “Vilsandi rahvuspargi kaitse eeskirja ning välispiiri kirjelduse kinnitamine“

Ekspertarvamus Papissaare sadama ja Papissaare Kalasadama kaitserajatiste mõju kohta

ümbritsevale keskkonnale

Aruanne

9 / 11

Eksperthinnangu koostamise ajaks ei ole teada kavandatud lainemurdja konkreetsed mõõtmeid,

asukoht ega merre paigutatava materjali mahud ning läbi ei ole viidud piirkonna setete olemasolu ja

omadusi tuvastavat geotehnilist uuringut. Seetõttu ei ole eksperthinnangu käigus võimalik läbi viia

vee ega setete liikumise matemaatilist modelleerimist ega insenerarvutusi. Hinnangud on antud

empiirilisel meetodil.

Kaitserajatis on kavandatud rajada keskmiselt kahe meetri sügavusele süvendatud merealale.

Kaitserajatise alternatiiv 1 kaitseks lainetuse mõju eest nii Papissaare sadama kui Papissaare

Kalasadama akvatooriumi. Alternatiiv 2 kaitseks vaid Papisaare sadamat, kuid teatud lainetuse

suundade korral ka kalasadamat.

Kaitserajatise alternatiiv 1 korral on veevahetus sadama(te) akvatooriumi(te)s eeldatavasti häiritud.

Veevahetusele tagamisele tuleb projekteerimise käigus tähelepanu pöörata, vajadusel teostada

matemaatiline modellerimine ning selle tulemuste alusel rakendada vajalikke insenertehnilisi võtteid.

Välistatud ei ole setete kandumine Papissaare sadama akvatooriumisse. Kaitserajatise

projekteerimisel tuleb geotehnilise uuringu käigus määrata setete kihid, lõimis ja sellest tulenevalt

terade liikumise võimalikkus. Pärast seda tuleb hinnata erinevate plaanilahenduste puhul setete

liikumise modelleerimise vajalikkust.

Kaitserajatise alternatiiv 2 korral on veevahetus akvatooriumi(te)s eeldatavasti tagatud, kuid

välistatud ei ole setete kuhjumine kaitserajatise taha, kalasadama akvatooriumisse. Järgida

alternatiiv 1 juures toodud soovitusi.

Lähteülesandes toodud lahendused võivad projekti järgmistes etappides oluliselt muutuda, kuid

ilmselt ei põhjusta need võrreldes analüüsituga oluliselt erinevaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale.

Kindlasti tuleb arendustegevuse järgmises etapis teostada geotehniline uuring, et hinnata merepõhja

setete olemasolu ja nende liikumist.

Selle, kumb kaitserajatise alternatiiv projekteeritakse ja välja ehitatakse otsustavad sadamate

arendajad lähtuvalt Papsisaare sadama ja Papissaare kalasadama vajadustest, otstarbekusest ja

omavahelistest kokkulepetest. Alternatiiv 1 rajamise eeldus on akvatooriumi määramine Papisaare

Kalsadamale. Juhul, kui jälgitakse eeltoodud tingimusi kaitserajataise projekteerimiseks, ei ole

kumbagi alternatiivi elluviimine keskkonnakaitselistel põhjustel välistatud.

KeHJS § 6 lg 1 punkti 171 kohaselt on DP algatamise käigus ka KSH algatamine kohustuslik kui

merepõhja uputatakse tahkeid aineid alates ainete mahust 10 000 m3. Arendaja hinnangul jääb

mõlema kaitserajatise alternatiivi korral ehitusmaterjalide veealuse osa maht sellest eeldatavalt

väiksemaks mõlema alternatiivi puhul. Suurema mahuga on alternatiiv 1 ja arendaja hinnang mahule

on järgmine: Alternatiiv 1 max kogupikkus on 200 meetrit. See annab maksimaalseks uputatava

materjali mahuks 6 000 m3 (arvestades sügavust 2 meetrit). Kuna veevahetuse tagamiseks on

vajalik avade tegemine juhul kui rajatakse Alt1, siis väheneb maht veelgi. Hinnanguliselt ei ületa

kaitserajatiste tarvis uputatava materjali maht 5 000 m3.

Ka võimaliku kaldakindlustuse ehitamise korral ei kahekordistu arendaja hinnangul nimetatud maht,

seega jääb igal juhul alla 10 000 m3.Kui merepõhja uputatavate ainete kogumaht jääb alla 10 000

m3, peab DP koostamise korraldaja DP algatamise käigus läbi viima KSH eelhindamise, et tuvastada

KSH algatamise vajadus. Eelhindamisel võetakse lisaks kaitserajatise ehitamise ja kasutamisel

mõjudele arvesse ka muud DP koostamise eesmärgid ja kalasadamasse kavandatud

tegevused.Detailne kaitserajatiste modelleerimine mis tagab sadama jätkusuutliku tegutsemise ja

keskkonnanõuete täitmise on vajalik teostada ehitusprojekti koostamise käigus.

Ekspertarvamus Papissaare sadama ja Papissaare Kalasadama kaitserajatiste mõju kohta

ümbritsevale keskkonnale

Aruanne

10 / 11

4. Kokkuvõte

Algatatava detailplaneeringu ala asub Saaremaa vallas, Rootsiküla külas ning piirneb loodest

Papisaare töökoda kinnistuga, millest järgmine on Papissaare sadama kinnistu. Papisaare sadamas

korraldatakse regulaarlaevaliiklust Vilsandi saarega. Kolm kinnistut kokku moodustavad

olemasoleva, ajaloolise Papisaare sadama.

Sadamaregistri andmete kohaselt on Papisaare sadamal olemasolev akvatoorium, Papisaare

Kalasadamale akvatooriumi kinnitatud ei ole. Sadamaseaduse sätete kohaselt saab sadamarajatisi

ehitada ainult sadama maa-alale või akvatooriumi, ning seega võib eeldada, et algatamisel oleva

detailplaneeringu koostamise käigus määratakse Papisaare Kalasadamaga piirnevale merealale

sadama akvatoorium.

Algatamisel olev planeeringuala asub Natura 2000 võrgustiku kuuluval Vilsandi loodusalal ja ka

samades piirides asuv Vilsandi linnualal ning Vilsandi rahvuspargi Kiirassaare piiranguvööndis.

Kaitstavatest elupaigatüüpidest asuvad planeeringuala läheduses maismaal vanad loodusmetsad

(9010*) ning meres väikesaared ning laiud (1620) Mustarahu laiul.

Vanade loodusmetsade näol on tegemist 70-100 aastaste loomännikutega, osaliselt kultuurid, aga

sees jäänukpuud ja struktuur muutumas looduslikuks (natuke lamapuitu), mis on majandamata.

Kaitsemuuli rajamine merre ei mõjuta piirkonna kaitstava elupaigatüübi puistute seisundit ega avalda

mõju nende terviklikkusele.

Kaitsemuuli rajamine ei mõjuta kaitstava mereelupaigatüübi seisundit ega terviklikkust kuna see

rajatakse osaliselt olemasolevasse Papissaare sadama akvatooriumisse ning eeldatavalt moodustav

Papissaare Kalasadama akvatoorium jääb Mustarahust kaugemale.

Mustarahul on registreeritud Natura kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide valgepõsk-lagle, punajalg-

tildri, randtiiru, jõgitiiru, väiketiiru, liivatülli ja ristvardi esinemine. LKS § 55 61 lg 2 kohaselt on

looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal

keelatud. Eriti oluline on selle nõude jälgimine linnuliikide soodsa seisundi tagamiseks loodud

linnualal. Seetõttu tuleb kaitsemuuli ehitamisest lindude pesitsusajal (15.04-15.07) hoiduda.

Tegemist on olemasoleva ja pidevalt kasutatava sadamakohaga ning seetõttu ei ole põhjust eeldada,

et Papisaare Kalasadama tegevus võiks kaitstavate linnuliikide seisundit mõjutada. Pidevalt

toimuvate tegevustega linnustik reeglina harjub.

Arvestades, et Papissaare sadamate näol on tegemist ajaloolise sadamakohaga, kus toimuv tegevus

on vajalik muuhulgas rahvuspargis oleva väikesaare püsiasustuse säilimise tagamiseks, ei ole

kavandatav kaitsemuul vastuolus Vilsandi rahvuspargi kaitse eesmärgi ega kaitse-eeskirja

tingimustega. Tegevuse läbiviimiseks võib olla vajalik Vilsandi rahvuspargi valitseja

(Keskkonnaamet) nõusolek.

DP koostamisel ja Papisaare Kalasadamas toimuva hakkavate tegevuste liigi ja mahu määramisel

tuleb I kaitsekategooriasse kuukuva linnuliigi kassikakk soodsa seisundi tagamise vajadusega

arvestada.

Kaitserajatis on kavandatud rajada keskmisel kahe meetri sügavusele süvendatud merealale.

Kaitserajatise alternatiiv 1 kaitseks lainetuse mõju eest nii Papissaare sadama kui Papissaare

Kalasadama akvatooriumi. Alternatiiv 2 kaitseks vaid Papisaare sadamat, kuid teatud lainetuse

suundade korral ka kalasadamat.

Kaitserajatise alternatiiv 1 korral on veevahetus sadama(te) akvatooriumi(te)s eeldatavasti häiritud.

Veevahetusele tagamisele tuleb projekteerimise käigus tähelepanu pöörata, vajadusel teostada

matemaatiline modellerimine ning selle tulemuste alusel rakendada vajalikke insenertehnilisi võtteid.

Ekspertarvamus Papissaare sadama ja Papissaare Kalasadama kaitserajatiste mõju kohta

ümbritsevale keskkonnale

Aruanne

11 / 11

Välistatud ei ole setete kandumine Papissaare sadama akvatooriumisse. Kaitserajatise

projekteerimisel tuleb geotehnilise uuringu käigus määrata setete kihid, lõimis ja sellest tulenevalt

terade liikumise võimalikkus. Pärast seda tuleb hinnata erinevate plaanilahenduste puhul setete

liikumise modelleerimise vajalikkust.

Kaitserajatise alternatiiv 2 korral on veevahetus akvatooriumi(te)s eeldatavasti tagatud, kuid

välistatud ei ole setete kuhjumine kaitserajatise taha, kalasadama akvatooriumisse. Järgida

alternatiiv 1 juures toodud soovitusi.

Lähteülesandes toodud lahendused võivad projekti järgmistes etappides oluliselt muutuda, kuid

ilmselt ei põhjusta need võrreldes analüüsituga oluliselt erinevaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale.

Kindlasti tuleb arendustegevuse järgmistes etappides hinnata merepõhja setete olemasolu, nende

liikumise võimalikkust uue plaanilahenduse korral ning veevahetust.

Lähteülesandes toodud lahendused võivad projekti järgmistes etappides oluliselt muutuda, kuid

ilmselt ei põhjusta need võrreldes analüüsituga oluliselt erinevaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale.

Kindlasti tuleb arendustegevuse järgmises etapis teostada geotehniline uuring, et hinnata merepõhja

setete olemasolu ja nende liikumist.

Selle, kumb kaitserajatise alternatiiv projekteeritakse ja välja ehitatakse otsustavad sadamate

arendajad lähtuvalt Papsisaare sadama ja Papissaare kalasadama vajadustest, otstarbekusest ja

omavahelistest kokkulepetest. Alternatiiv 1 rajamise eeldus on akvatooriumi määramine Papisaare

Kalsadamale. Juhul, kui jälgitakse eeltoodud tingimusi kaitserajataise projekteerimiseks, ei ole ei ole

kumbagi alternatiivi elluviimine keskkonnakaitselistel põhjustel välistatud.

KeHJS § 6 lg 1 punkti 171 kohaselt on DP algatamise käigus ka KSH algatamine kohustuslik kui

merepõhja uputatakse tahkeid aineid alates ainete mahust 10 000 m3. Arendaja hinnangul jääb

mõlema kaitserajatise alternatiivi korral ehitusmaterjalide veealuse osa maht sellest eeldatavalt

väiksemaks. Võimalike kaldakindlustuse ehitamise vajadus ja maht ei ole eksperthinnangu

koostamise ajal teada. Kui merepõhja uputatavate ainete kogumaht jääb alla 10 000 m3, peab DP

koostamise korraldaja DP algatamise käigus läbi viima KSH eelhindamise, et tuvastada KSH

algatamise vajadus. Eelhindamisel võetakse lisaks kaitserajatise ehitamise ja kasutamisel mõjudele

arvesse ka muud DP koostamise eesmärgid ja kalasadamasse kavandatud tegevused.

Detailne kaitserajatiste modelleerimine mis tagab sadama jätkusuutliku tegutsemise ja

keskkonnanõuete täitmise on vajalik teostada ehitusprojekti koostamise käigus.

AS Saarte Liinid, registrikood 10216057 Info: +372 453 0140 | [email protected] | https://saarteliinid.ee

Rohu 5, Kuressaare, 93819 Saare maakond SEB Pank, SWIFT: EEUHEE2X | IBAN: EE301010022030455004

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

[email protected]

Kuupäev digitaalallkirjas nr 1/1-11/76

Papissaare sadama lainemurdja hoonestusloa taotlus

AS Saarte Liinid esitab taotluse hoonestusloa väljastamiseks Papissaare sadama (katastritunnus

71401:001:2937) kaitseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitise rajamiseks. Vastavalt Majandus- ja

taristuministri määrusele nr. 51 on rajatavaks ehitiseks ‘lainemurdja, muul’ ehitise koodiga

21513.

Kavandatav lainemurdja on vajalik Papissaare sadama akvatooriumi kaitsmiseks S ja SSW suuna

tuulte eest mis tekitavad ohtu sadamas silduvatele alustele.

Papissaare sadam on Saaremaa loodeosas paiknev AS Saarte Liinidele kuuluv sadam, mida

kasutavad ennekõike Vilsandi ja selle ümbruse saarte elanikud, Saaremaa valla Kihelkonna

piirkonna elanikud ning Saaremaa lääneosa külastavad turistid. Papissaare sadam teenindab

liiniveolaeva marsruudil Papissaare – Vilsandi ning seal on sildumiskoht ca 30-le väikelaevale.

Osaühingu EstKONSULT poolt on 2019 aastal koostatud „Papissaare ja Vikati sadamate

rekonstrueerimise ehitusprojekt“, töö nr B867, mille alusel on välja ehitatud Papissaare sadama

kaikonstruktsioonid.

Planeeritava lainemurdja asukoht on näidatud Lisas 1 toodud asendiplaanil, veesügavus alal on

kuni 2 meetrit, lainemurdja veest väljaulatuva osa pikkus on kuni 70 meetrit. Ristlõige on toodud

allpool, lainemurdja aluse maksimaalne laius on 20 meetrit, allapoole veepiiri jääv osa ulatub

kuni 2, 5 meetri sügavusele ja veepiirist kõrgemale jääva osa maksimaalne kõrgus on 1,5 meetrit.

Lainemurdjaga koormatava ala suurus on kuni 1400 m2, rajatakse 1 (üks) lainemurdja.

Lainemurdjale kavandatavate märgutulede maksimaalne kõrgus on kuni 3 meetrit alates

lainemurdja pinnast.

Vastavalt asendiplaanil toodud andmetele on koormatava ala koordinaadid järgmised:

2

Hoonestusloa väljaandmiseks pole planeeritud täiendavaid uuringuid läbi viia, varasemalt on

Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud ekspertarvamus piirkonda planeeritud suuremamahulise

lainemurdja rajamiseks, mis oleks olnud maaga kohtkindlalt ühendatud (vt. Lisa 2). Käesoleva

eksperthinnanguga olulisi keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Lainemurdja jäi rajamata kuna

Saaremaa vald ei pidanud vajalikuks vallale kuuluva kinnistu rannikut tuulte ja lainetuse eest

kaitsta.

Hoonestusloa taotletav kestus on 50 aastat.

Kinnitame, et äriregistrile esitatud andmed AS Saarte Liinid aktsionäride kohta on täielikud ja

tõesed.

Hoonestusloa objektiks oleva lainemurdja rajamist plaanitakse rahastada AS Saarte Liinid

omavahendite ja väikesadamate rajamist ja arendamist toetavate rahastusmeetmete kaudu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jalmar Jõksi

taristuosakonna juht

Lisad:

Lisa 1: Kavandatava lainemurdja asendiplaan

Lisa 2: Ekspertarvamus

Hillar Varik

5079 875, [email protected]

From: Hillar Varik <[email protected]> Sent: Tuesday, May 9, 2023 3:12 PM To: Anna Purro <[email protected]> Cc: Meelis Saarlaid <[email protected]>; Jalmar Jõksi <[email protected]> Subject: RE: Papissaare sadama lainemurdja hoonestusloa taotlus - küsimused

Tere,

Vastused esitatud küsimustele:

1. Lainemurdja rajamise juures ei eelda märkimisväärset pinnase väljakaevamist. Juhul kui ehituse käigus teostatakse kaeveid, paigutatakse väljakaevatav pinnas sadama territooriumile täiteks. 2. Tööde eeldatavaks kestuseks hindame 2-3 kuud. Töid on võimalik teostada väljapool lindude pesitsusest ja kalade kudeajast tulenevat keeluaega. 3. OÜ REI Geotehnika poolt 2018 aastal sadamaalal tehtud ehitusgeoloogiauuringu (manuses) alusel on pealmine ca 0,5 meetrit liiva ja kruuse segu mille all lasub tihe või keskmine möll ja savimöll.

Tervitustega

[cid:[email protected]]

HILLAR VARIK ehituse projektijuht AS Saarte Liinid<https://saarteliinid.ee> telefon: +372 507 9875<tel:+3725079875> [email protected]<mailto:[email protected]>

From: Hillar Varik <[email protected]> Sent: Wednesday, May 17, 2023 10:48 AM To: Anna Purro <[email protected]> Cc: Meelis Saarlaid <[email protected]>; Jalmar Jõksi <[email protected]> Subject: RE: Papissaare sadama lainemurdja hoonestusloa taotlus - küsimused

Tere,

Täienduseks meie poolt varem saadeltud vastustele täpsustame järgmist:

* Lainemurdja rajamisel on väljakaevatava pinnase maht max 2000 m3 * Lainemurdja rajamise tööd ei toimu tööde keeluaegadel 15.04 – 15.07 ja 10.10 – 01.12

Tervitustega

[cid:[email protected]]

HILLAR VARIK ehituse projektijuht AS Saarte Liinid<https://saarteliinid.ee> telefon: +372 507 9875<tel:+3725079875> [email protected]<mailto:[email protected]>

[email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected]

14.06.2023 nr 16-7/23-04147-005

AS Saarte Liinid hoonestusloa taotlusele ja KMH eelhinnangule seisukoha küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotlusi ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

AS Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5, 93819, edaspidi ka arendaja) esitas 03.03.2023 TTJA-le hoonestusloa taotluse ja täiendas taotlust 09.05.2023 ning 19.05.2023. Arendaja esitas taotluse hoonestusloa väljastamiseks Papissaare sadama (katastritunnus 71401:001:2937) kaitseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitise rajamiseks. Vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr. 51, on rajatavaks ehitiseks ‘lainemurdja, muul’ ehitise koodiga 21513. Kavandatav lainemurdja on vajalik Papissaare sadama akvatooriumi kaitsmiseks S ja SSW suuna tuulte eest, mis tekitavad ohtu sadamas silduvatele alustele. Kõik hoonestusloa taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (registreerimise nr: 16-7/23-04147).

Lainemurdja veest väljaulatuva osa pikkus on kuni 70 meetrit, aluse maksimaalne laius on 20 meetrit, allapoole veepiiri jääv osa ulatub kuni 2,5 meetri sügavusele ja veepiirist kõrgemale jääva osa maksimaalne kõrgus on 1,5 meetrit. Lainemurdjaga koormatava ala suurus on kuni 1400 m2, rajatakse 1 (üks) lainemurdja. Lainemurdjale kavandatavate märgutulede maksimaalne kõrgus on kuni 3 meetrit alates lainemurdja pinnast. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

Arendaja ei ole planeerinud täiendavaid uuringuid läbi viia. Varasemalt on Skepast & Puhkim OÜ poolt koostatud ekspertarvamus piirkonda planeeritud suuremamahulise lainemurdja rajamiseks, mis oleks olnud maaga kohtkindlalt ühendatud. Käesoleva eksperthinnanguga olulisi keskkonnamõjusid ei tuvastatud. TTJA on täiendavalt koostanud keskkonnamõju eelhinnangu, mille järelduste kohaselt ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 1135 lg 1 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist.

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

EhS § 1135 lg 2 kohaselt annab asjaomane asutus arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele.

Eeltoodule tuginedes, edastame AS Saarte Liinid lainemurdja hoonestusloa taotluse ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangu arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks.

Oma põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui tähtaja jooksul ettepanekuid ei saadeta või vastamistähtaega ei pikendata, siis loeme, et teil ei ole edastatud materjalide kohta ettepanekuid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Anna Purro +372 620 1751 [email protected]