Kiri

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kaupo Läänerand

Merenduse ja veekeskkonna asekantsler

([email protected])

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 6.2-2/8

Meretuuleparkide arenduste mõju

kutselisele kalapüügile ja võimalike

lahenduste ettepanekud

Austatud härra Läänerand

Eesti on astunud olulisi samme meretuuleenergia arendamise suunas, soodustades erinevate

majandussektorite koostööd ja pikaajalist kestlikku arengut. Samas on praktika näidanud, et

erinevad arendustegevused on hakanud või võivad hakata oluliselt mõjutama kutselise

kalapüügi tegevust. Vastavalt juba mitmel kohtumisel tõstatatule soovime veel kord üle

rõhutada kalandussektori jaoks olulised murekohad meretuuleparkide veealuste

elektriühenduste osas.

Meretuuleparkide arendustega kaasnevad pikad kaablikoridorid, mis seavad kalapüügile ranged

piirangud. Peamise murekohana tõstame esile traalpüügi ja passiivpüüniste kasutamise

piirangud Ehitusseadustiku (§ 76-78) ja Meresõiduohutuse seaduse (§ 45) alusel, mis keelab

veealuse taristu trassil ja nende läheduses ankurdamise, traalimise ning võrkude paigaldamise

ja muud tegevused, mis võivad kaableid või torujuhtmeid kahjustada. Transpordiamet on

saatnud 10.10.2024 kalapüügiga tegelevatele ettevõtetele ja laevadele ka vastava teavituse

(17.1-1/17). Sellised piirangud võivad otseselt mõjutada kutselise kalapüügi majanduslikku

elujõulisust.

Siinjuures on oluline rõhutada pelaagilise traalimise erinevust põhjatraalimisest. Eesti

Läänemere traallaevastik on orienteeritud pelaagiliste kalaliikide kilu ja räime sihtpüügile,

mistõttu kasutavad kalalaevad pelaagilisi traale. Pelaagilise traali puhul jookseb ülemine osa

alates viie meetri sügavusest. Kui traali ava on 20 meetrit, siis traali alumine osa jookseb 25

meetri sügavusel – traali sügavus sõltub ava suurusest. Pelaagilise traali alumine osa koosneb

kapronköiest, millele on lisatud tinapael või peenem kett. Merepõhja puudutades libiseb traali

alumine osa kergelt põhja vastas, mistõttu traalimine kaetud merekaablitele kahju ei tekita.

Rannakalanduse seisukohast tekitab muret veesõidukite ja passiivpüüniste võimalik

ankurdamise keeld kaablikoridoride läheduses. See tuleneb mereala planeeringuala rajamise

tingimustest, mille kohaselt on kaablikoridoride läheduses keelatud ankurdamine, traalimine ja

mistahes muu kaableid kahjustada võiv tegevus. Absoluutselt mõistame selle nõude vajadust,

kui kõne all on laevade ankurdamine. Sellekohaseid näiteid on kahjuks mitmeid. Samas

2 (2)

rannakalanduses kasutatavate passiivpüüniste võimalik ankurdamise keeld kaablikoridoride

läheduses on meie hinnangul ebaproportsionaalne. Tegemist on väikeste ankrutega, mis

paigaldatakse käsitsi ja nende maksimaalne sügavus võib ulatuda pehme pinnase puhul kuni

poole meetrini, samal ajal kui kaablid asuvad 1-1,5 meetri sügavusel. See nõue seab kalurid

olukorda, kus sõltuvalt lõplikust veealuse elektriühenduse asukohavalikust, osades

traditsioonilistes kalanduspiirkondades muutub kutseline kalapüük võimatuks. Küsimus ei ole

ainult kutselises kalapüügis kui majandustegevuses vaid ka toidu varustuskindluse tagamises.

Mõistame merealuse taristu kriitilisust ja tähtsust ning selle kaitse vajadust, kuid kutsume üles

koostöös eri osapoolte vahel leidma lahendusi, mis võimaldaksid kutselise kalapüügi jätkamist

Läänemerel. Ka palume teilt täiendavat informatsiooni edasiste plaanide osas, kas on plaanis

õigusakte muuta selliselt, et kalapüügile leevendusmeetmeid luua, ja mis oleks sellisel juhul

ajaraamistik?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Pärtel

Biomajanduse asekantsler

Teadmiseks: Kristjan Truu ([email protected]), Eesti Kalurite Liit ([email protected]), Katarina Karpina ([email protected]), Liivi Lahe Kalanduskogu ([email protected]), Kristel Siiman ([email protected]), Lembe Reiman ([email protected]), Anne Martin ([email protected])

Joosep Pärn

+372 5563 3802, [email protected]