Staadioni tn. detailplaneeringu tuleohutuse osa kooskõlastamine

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Helen Rammu

Haapsalu Linnavalitsus

[email protected]

Teie 13.11.2024 nr 6-1/13/22-10 Meie 20.11.2024 nr 7.2-3.4/7059-1

Staadioni tn. detailplaneeringu

tuleohutuse osa kooskõlastamisest

keeldumine

Austatud Helen Rammu

Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel keeldub Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse

Hendrikson & KO poolt koostatud Töö nr 2769/17 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja

Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneeringu järgmisel põhjusel:

Siseministri 30. märtsi 2017.a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ on kehtetu redaktsioon.

Välise kustutusvee tagamine tuleb lahendada vastavuses Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ sätestatule. EVS 812-6 reguleerib hetkel vaid

voolikusüsteemide ja märgtõusutoru osa. Muus osas tuleb rakendada eelpool viidatud määrust.

Alus: TuOS § 32 lg 2.

Seletuskirjas peavad olema viited hetkel kehtivatele ja asjakohastele seadustele, määrustele,

standarditele ja normidele.

Detailplaneeringus puuduvad „Digitaalselt esitatud joonised on eraldi failidena“ C-joonised.

Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamisest keeldumine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Haapsalu Linnavalitsuse otsust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

2 (2)

Galina Kiivit

Ohutusjärelevalve büroo

peainspektor

Lääne päästekeskus

Galina Kiivit

[email protected]

Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Seletuskiri ja joonised

Töö nr 23004529 Tartu 2023-2024

Jaana Veskimeister Projektijuht-planeerija Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)

Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ Koostamisest huvitatud isik

Haapsalu Linnavalitsus Tellija ja koostamise korraldaja

V e rs

io o n 2

0 .1

1 .2

0 2 4 /// T

ö ö n

r 2 3

0 0

4 5 2

9

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Sisukord

A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5

2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 5

2.1 Planeeringuala ja selle mõjuala kirjeldus ...........................................................................................5 2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .......................................................................8 2.3 Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud................................................................................... 11 2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs, analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu

eesmärgid .............................................................................................................................................. 12

3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ......................................... 12

3.1 Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused ............................................................. 12 3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 13 3.3 Kruntide hoonestusala ..................................................................................................................... 14 3.4 Kruntide ehitusõigus ........................................................................................................................ 15 3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 15 3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 16 3.7 Haljastus ja vertikaalplaneerimine ................................................................................................... 17 3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 18 3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ..................................................................... 18 3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ..................................................................................................... 21 3.8.3 Soojavarustus ............................................................................................................................... 22 3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................... 23 3.9 Tuleohutus ....................................................................................................................................... 24 3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................. 25 3.11 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 25 3.11.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine ...................................................................................... 25 3.11.2 Jäätmed ...................................................................................................................................... 26 3.11.3 Energiatõhusus .......................................................................................................................... 26 3.11.4 Radoon ....................................................................................................................................... 26 3.11.5 Insolatsioon ................................................................................................................................ 26 3.11.6 Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet .......................................................................................... 27 3.12 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 28 3.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 29 3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .................................... 29 3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ......................................................................................... 29

B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 31

C - JOONISED .......................................................................................................... 33

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 5

A - SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK

Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Haapsalu Linnavalitsuse 24.08.2022 korraldus nr 792 Detailplaneeringu algatamine (Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vaheline ala). Korralduse punktiga nr 3 on kinnitatud lähteseisukohad (korralduse lisa 1) ja punktiga nr 2 on otsustatud mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist .

Planeeeringu koostamise algatamise korralduse kohaselt oli detailplaneeringu koostamise eesmärk määrata praegusele Lihula mnt 10b kinnisasjale ehitusõigus ja arhitektuursed hoonestustingimused kergejõustikuhalli püstitamiseks ning Mulla tn 1 kinnis asjal asuva olemasoleva spordihalli laiendamiseks. Planeeringu koostamise protsessi käigus korrigeeriti eesmärki vaadates ala arenguvõimalusi laiemalt, mistõttu sai täiendavaks eesmärgiks kaaluda Lihula maantee poolsele küljele jäävate olemasolevate spordiväljakute alal hoonestuse (spordihoone(te)) kavandamist. Samuti on planeeringu koostamise eesmärgiks täpsustada ja vajadusel muuta planeeringualasse jäävate kinnisasjade piire, kavandada juurdepääsud kruntidele, määrata parkimise, haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude ja rajatiste, s.h spordiväljakute asukohad.

Alusdokumentatsioonina on kasutatud:

▪ Haapsalu linna üldplaneeringut (kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 27.09.2024

otsusega nr 162);

▪ Puittaimestiku hinnangut (Dendro SJ OÜ, 2023);

▪ Haapsalu veekeskuse rekonstrueerimise ja laiendamise eskiisprojekti

(OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso, august 2022);

▪ Geodeetilist alusplaani (ATGeo OÜ, töö nr 26-2023, märts-juuli 2023). Geodeetilise

alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,

mõõtkava M 1:500;

▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule

kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet .

2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS

2.1 Planeeringuala ja selle mõjuala kirjeldus

Planeeringuala asub Haapsalu kesklinnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavatega

piiritletud kvartalis.

6 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Planeeringuala pindala on kokku ligikaudu 8,6 ha. Planeeringualale jäävate katastriüksuste

andmed on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringualal asuvate katastriüksuste andmed (seisuga 06.10.2023)

Aadress Katastritunnus Pindala Maakasutuse sihtotstarve

Staadioni tn 1 18301:013:0850 104 m² Tootmismaa 100%

Mulla tn 1 18301:013:0053 4 230 m² Ärimaa 100%

Lihula mnt 10 18301:013:0051 1 811 m² Ärimaa 100%

Lihula mnt 10a 18301:013:0012 3 004 m² Ärimaa 100%

Lihula mnt 10b 18401:001:0080 37 514 m² Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Lihula mnt 10d 18401:001:0081 2 200 m² Transpordimaa 100%

Lihula mnt 12 18401:001:0082 13 871 m² Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Mulla tänav 18301:009:0053 Planeeringus käsitletakse Lihula mnt ja Staadioni tänavate vahelist lõiku pindalaga 5 723 m²

Transpordimaa 100%

Lihula mnt lõik 1 18301:013:0048

Planeeringus käsitletakse Mulla/Kuuse ja Staadioni/Niine tänavate vahelist lõiku pindalaga 9049 m²

Transpordimaa 100%

Staadioni tänav 18301:013:0044 8 930 m² Transpordimaa 100%

Planeeringualale jäävatest katastriüksustest on hoonestatud:

Mulla tn 1 (universaalne spordihall, sh hostel);

Staadioni tn 1 (puurkaev ja pumbajaam);

Lihula mnt 10 (spordihoone);

Lihula mnt 10a (veekeskus);

Lihula mnt 12 (Haapsalu Põhikool ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž ning alajaam).

Lihula mnt 10b kinnisasjale jäävad kergejõustikustaadion, tribüün, täismõõtmetes

jalgpalliväljak, kunstmurukattega jalgpalliväljak, puitpõrandaga korvpalli välis väljak, kaks

tenniseväljakut, volleväljak, võimlemislinnakud, skatepark, stardi- ja finišimajake ning

laohoone; Lihula mnt 10d katastriüksusel asuvad parkla ja haljasala.

Planeeringualale jäävad tehnovõrkudest tulenevad kitsendused ja Staadioni tn 1 asuva

puurkaevu (reg nr PRK0003346) 50 m ulatusega sanitaarkaitseala. Puurkaev on kasutusest

väljas, kuid likvideerimata.

Planeeringualal ja selle mõjualas ei asu looduskaitsealuseid alasid või objekte. Lähialal

puuduvad ka Natura alad.

Planeeringualale ei jää kultuurimälestisi. Lähimad mälestised jäävad planeeringualast enam

kui 100 m kaugusele idasuunda (Haapsalu raudteejaamaga seotud ehitised) , ligikaudu

160 m - 180 m kaugusele põhjasuunda (Haapsalu vana kalmistu) ja ligikaudu 250 m

kaugusele idasuunda (Hukkamiskoht, nn. "Võllamägi" ehk "Võllaste", 16. -17. saj.).

Planeeringualale jääva puittaimestiku kohta on koostatud hinnang suvel 2023

(Dendro SJ OÜ). Töö käigus hinnati Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelisel

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 7

alal kasvava puittaimestiku haljastuslikku väärtust, tervislikku seisundit ning perspektiivsust

(määrati väärtusklassid). Väärtusklassid määrati vastavalt EVS 939-3:2020 (Puittaimed

haljastuses, osa 3: Ehitusaegne puude kaitse ) olevale metoodikale, kus I väärtusklass

tähendab eriti väärtuslikku puud ja V väärtusklass likvideeritavat.

Planeeringualale jääv kõrghaljastus kasvab valdavalt tänavahaljastusena: idapoolse Lihula maantee ääres peamiselt aru- ja sookased, hobukastanid ning vahtrad, põhjapoolse Mulla tänava ääres rida noori läänepärnasid. Planeeringuala lääne-lõunaservas Staadioni tänava ääres kasvavad aru- ja sookased. Staadioni põhjaservas on rida hobukastaneid, kooli hoovis grupp vanemaid tammepuid ja mõned hiljuti istutatud iluõunapuud ning punased vahtrad. Enamus kõrghaljastusest on vähemalt rahuldavas seisundis ja hinnatud väärtuslikuks või oluliseks (II ja III väärtusklass). Üks ala loodenurgas kasvav vanemas keskeas arukask hinnati eriti väärtuslikuks (I väärtusklass). Väheväärtuslikuks (IV väärtusklass) hinnati puud, mis on kahjustatud tüve- või juurekaelamädanike poolt või eelnevate ehitustöödega.

Koondandmed koos puittaimede väärtushinnangutega on esitatud puittaimestiku hinnangu

lisaks 1 olevas tabelis (leitav planeeringu lisade hulgast). Tabelis olev puude numeratsioon

vastab põhi- ja tugijoonisel olevale.

Planeeringuala paikneb hästi ligipääsetavas asukohas. Planeeringualaga piirnevad tänavad

Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänav on kõik kahesuunalised ning asfaltkattega.

Kõnniteed on olemas Mulla tänaval (ühepoolselt, kortermajade poolsel küljel) ja Lihula

maantee ääres (valdavalt kahepoolselt, kõnniteede ühendus puudub ainult Lihula mnt 12 ja

Lihula mnt 10a vahelisel lõigul). Staadioni tänava ääres on kõnnitee olemas Lihula mnt 12

kinnisasjaga (põhikooli alaga) piirnevas osas. Ohutumaks ja mugavamaks liikumiseks nii

jalgsi kui rattaga on vajalik parandada turvaliselt jalgsi liikumise võimalust Lihula m aantee

ääres Lihula mnt 12 ja Lihula mnt 10a vahelisel lõigul (siduda olemasolevad kõnniteed);

samuti tuleb üle vaadata olemasolevate hoonete esine parkimine ja jalakäijate juurdepääsud,

et tagatud oleks liiklusohutus.

Erinevate liikumisviiside (jalgsi, rattaga, bussiga, autoga) ühendusteed piirkonnas on

suhteliselt head. Lihula maantee ja Mulla tänav on Haapsalu linna jaotustänavad (kehtiva

(2006) üldplaneeringu kohaselt). Samade tänavate äärde on üldplaneeringuga planeeritud

kergliiklustee. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Staadioni tänav juurdepääsutänav ja

kergliiklusteed sinna kavandatud ei ole.

Lähimad bussipeatused asuvad Lihula mnt 10a kinnisasja ääres, planeeringualast umbes

50 m kaugusel kagusuunas Lihula mnt ääres (Niine-Saare tänavate ja Staadioni-Õpetaja

tänavate vahelisel lõigul) ja ligikaudu 100 m kaugusel põhjasuunas Lihula maantee ääres

(Lihula mnt 5 kinnisasja ääres).

Planeeringuala piirneb Staadioni tänava poolt väikeelamutega (üksikelamud); üle Lihula

maantee jääb segahoonestusala (elamud, äri- ja tootmishooned, lasteaed), kus domineerivad

4-5-korruselised korterelamud; Mulla tänava ääres on samuti elamud (nii üksik- kui

korterelamud).

Planeeringuala näol on tegemist mitmekülgseid sportimisvõimalusi pakkuva kaasaegse

kompleksiga, kuhu kuuluvad Haapsalu Spordikeskus, Haapsalu Veekeskus ja Haapsalu

Spordikeskuse Hostel. Spordikeskuse peamisteks klientideks on Haapsalu linna koolid,

Läänemaa Spordikool ning erinevad spordiklubid ning harrastajad. Planeeringuala

lõunaosasse, Lihula mnt 12 k innisasjale jääv Haapsalu Põhikool kasutab samuti kõrvalolevat

staadionit ja spordirajatisi.

Planeeringuala paiknemine ja seosed mõjupiirkonnaga on vaadeldav joonisel nr 1.

Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2.

8 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele

Strateegiliste dokumentidena kehtivad detailplaneeringu alal Haapsalu linna üldplaneering (2024) ja Lääne maakonnaplaneering 2030+ (2018).

Kuna Lääne maakonnaplaneering 2030+ kehtestati varem kui kehtiv Haapsalu linna

üldplaneering, tuleb kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide (maakonnaplaneering ja

linna üldplaneering) vastavuse hindamisel lähtuda eelkõige üldplaneeringust , kuid taustainfo

loomiseks on välja toodud ka maakonnaplaneeringu peamine eesmärk ja põhimõtted.

Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ põhiline eesmärk on ruumilise arengu põhimõtete

määratlemine maakonna tasandil ja sisendi andmine kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu

koostamiseks. Üldplaneering on kehtestatud 27.09.2024.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on Haapsalu linn Läänemaa maakondlik keskus 1. Lääne

maakonna maakondlik keskus ja toimepiirkonna keskus kattuvad ning selleks

on Haapsalu linnastu, mis moodustub ruumiliselt koostoimivatest Haapsalu

linnast, Paralepa ja Uuemõisa alevikust.

Maakondlik keskus peab maakonnaplaneeringu kohaselt pakkuma regionaalseid teenuseid.

Regioniaalsed teenused ehk maakondliku keskuse optimaalsed teenused on suunatud kogu

maakonna elanikkonna teenindamiseks. Maakondliku keskuse teenuseid iseloomustab

regionaalselt kõrgeim kvaliteet ja mitmekesisus. Sinna kuuluv taristu on üleriigilise võrgustiku

osa ja kulud teenuste ülalpidamisele kõige suuremad.

Sporditegevus on osa pakutavatest regionaalsetest teenustest. Planeeringu eesmärgiks on

olemasoleva spordikompleksi teenuste mitmekesistamine ja kvaliteedi tõstmine, mis on

kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega pakkuda maakonna keskuses

kõrgekvaliteedilisi ja mitekülgseid teenuseid, mida saavad tarbida nii m aakonna elanikud kui

olles osa üleriigilisest võrgustikust, ka teiste maakondade elanikud läbi spordivõistluste ja

turismi.

Maakonnaplaneeringu suunised on üle kantud kehtivasse Haapsalu linna

üldplaneeringusse (vt skeem 2), mis näeb planeeringualal ette spordi- ja puhkeehitiste maa-

ala (kinnisasjadel Staadioni tn 1, Mulla tn 1, Lihula mnt 10, Lihula mnt 10a, Lihula mnt 10b)

ning ühiskondliku hoone maa-ala (kinnisasjal Lihula mnt 12). Lihula mnt 10d ja piirnevad

tänavad jäävad transpordi maa-alale.

1 Maakondlikku keskusesse on koondunud maakonna suurem hulk töökohti ja haridusasutusi, regionaalseid avaliku sektori ja

mitmekülgseid erasektori pakutavaid teenuseid. See on keskus, kuhu maakonna elanikud igapäevaselt kõige enam töö- ja haridusalaselt ning teenuste tarbimiseks liiguvad. Maakondlik keskus on ühtlasi ka maakonna suurim ja tähtsaim ühistranspordi sõlmpunkt.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 9

Skeem 2. Väljavõte Haapsalu linna üldplaneeringust.

Planeeringuala on tähistatud punase joonega. SP tähistab spordi- ja puhkeehitiste maa-ala. ÜH tähistab ühiskondliku hoone maa-ala. Hall toon tähistab transpordi maa-ala. Roheline katkendjoon tähistab olemasolevat jalgratta- ja jalgteed, tumepunane katkendjoon perspektiivset jalgratta- ja jalgteed.

Spordi- ja puhkeehitiste maa-alal on ette nähtud spordi- ja puhkerajatiste ning hoonete

püstitamine, näiteks staadion, spordihall, spordiväljak, (väli)ujula, välispordirajatis vms.

Üldplaneering näeb spordi- ja puhkeehitiste maa-alal ette järgmised tingimused:

Keskkonnahäiringuid nagu müra, vibratsioon vms tekitavate eriotstarbeliste

spordirajatiste (nt motoringrada, krossirada, lahtine või poolkinnine lasketiir vms)

kavandamine ei ole tiheasustusaladel spordi- ja puhkerajatiste maa-alale lubatud.

Keskkonnahäirinuid põhjustavate objektide kavandamisel tuleb läbi viia mürahinnangu

koostamine ning vajadusel kavandada müra leevendavad meetmed;

Juurdepääs spordi- ja puhkeehitiste maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt ;

Teede projekteerimisel peab arvestama jalgratta- ja jalgteede vajadusega;

Ehitiste kavandamisel peab arvestama nende kättesaadavusega erinevate

liikumisviisidega (nt buss, sõiduauto, jalgratas) kasutajatele. Eelistada tuleb

lahendusi, mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate mugavust;

Kavandada kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum: haljastus, väikevormid,

tänavaruumi kasutus jms.

Ühiskondliku hoone maa-alal on lubatud:

Hoolekandeasutuse hooned: päevakeskus, tugikodu, varjupaik, lastekodu,

noortekodu, üldhooldekodu, koolkodu, sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus,

erihooldekodu või muu hoolekandeasutus;

Ühiselamud üliõpilastele või õpilastele jt sotsiaalsetele gruppidele;

Muuseum, kunstigalerii, raamatukogu, arhiiv, rahvamaja, külakeskus;

Haridus- ja teadushooned: koolieelne lasteasutus (lasteaed, päevakodu, lasteaed -

algkool), põhikooli- või gümnaasiumi-, kutseõppeasutuse-, ülikooli-,

rakenduskõrgkooli õppehoone, teadus- ja metoodikaasutuse hoone, muu haridus- või

teadushoone;

Haiglad ja muud ravihooned: haigla, ambulatoorse arstiabi osutamise hoone,

sanatoorium, spaahotell vms, veterinaarkliinik, muu tervishoiuhoone;

Spordiehitised: spordihall, võimla, siseujula, jäähall, maneež, lasketiiru -, muu

spordihoone, palliplats vms;

Pühakojad ja tavandihooned: kirik, katedraal, sünagoog, palvemaja, kabel või muu

kultushoone, krematoorium;

Kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse büroo- ja administratiivhoone, sh

riigikaitseasutuse büroo- ja administratiivhoone;

Muid piirkonda teenindavad ning sinna sobituvad hooned ja rajatised, sh

tehnoehitised.

10 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Üldplaneering näeb ühiskondliku hoone maa-alal ette järgmised tingimused:

Olulise avaliku huviga hoone või rajatise või olulise keskusala vms märkimisväärselt

esinduslikku asukohta ühiskondliku hoone või rajatise ehitamisel viib omavalitsus

üldjuhul läbi arhitektuurivõistluse;

Hoonete kõrgus peab sobituma piirkonnas väljakujunenud hoonete kõrgusega.

Kavandatav hoonestus ei tohi mastaapselt erineda piirkonnas väljakujunenud

hoonestuslaadist;

Ühiskondlike hoonete kavandamisel peab arvestama selle kättesaadavusega

erinevate liikumisviisidega (nt buss, sõiduauto, jalgratas) kasutajatele. Eelistada

lahendusi, mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate ning erivajadustega

inimeste juurdepääsu hoonetele;

Juurdepääs ühiskondliku hoone maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt ;

Teede projekteerimisel peab arvestama jalgratta- ja jalgteede vajadusega;

Kavandada kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum: haljastus, väikevormid,

tänavaruumi loogika jms.

Transpordi maa-alal on lubatud liiklemiseks, parkimiseks ja transpordiks vajalikud rajatised koos maa-alaga, mis on vajalik nende ohutuse tagamiseks ja rajatiste korrashoiuks, sh sõiduteed, raudteed, lennuliikluse maa jms. Transpordi maa-alal tuleb säilitada transpordiobjekti rajamise, laiendamise või rekonstrueerimise võimalikkus.

Üldplaneering näeb olemasolevale Lihula maantee äärsele kergliiklusteele lisaks

perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed Lihula maantee äärde (olemasolevate teede sidumiseks)

ja Mulla tänavale.

Planeeringualast edelasse jääv väikeelamu piirkond on üldplaneeringu kohaselt Õpetaja -

Staadioni tänavate elamurajooni miljööväärtuslik ala. Ala hulka on arvatud ka Staadioni tänav ,

mis jääb käesoleva detailplaneeringu ala sisse . Kuigi miljööväärtuslike alade osas tänava

kohta eraldi üldtingimusi seatud ei ole, saab asjakohaseks lugeda tingimust, mille kohaselt

tuleb tagada läbimõeldud ja avalikku ruumi sobiv haljastuse lahendus ning säilitada

põlispuud. Staadioni tänava (avalikku ruumi) alale jäävad puud kasvavad Lihula mnt 12

kinnistuga (põhikooliga) piirneval osal. Nimetatud puud on detailplaneeringu lahenduses ette

nähtud säilitada.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas üldplaneeringuga. Ühiskondliku hoone

maa-alal on planeeritud säilitada olemasolev olukord, mis vastab üldplaneeringu

põhimõtetele. Spordi- ja puhkeehitiste maa-alal keskkonnahäiringuga rajatisi ei planeerita;

juurdepääsud spordi- ja puhkeehitiste maa-alale on planeeritud avaliku kasutusega teedelt;

ette on nähtud olemasoleva kergliiklustee osade ühendamine Lihula maantee ääres ja

planeeritud on kergliiklustee Mulla tänava äärde. Korrigeeritud on olemasolevat

parkimiskorraldust spordihoone ja veekeskuse esisel ning olemasoleval Lihula mnt 10d alal.

Parkimiskorralduse muutmine ja kergliiklusteede võrgustiku parendamine loob turvalisemad

liikumisvõimalused kõikidele liikluses osalevatele pooltele, st loob kvaliteetse hästi toimiva

avaliku ruumi. Hea kergliiklusteede võrk aitab ka tõsta jalgsi liikumise ja jalgrattaga sõitmise

tõenäosust, st vähendada autokasutust.

Haapsalu linna arengukava 2023–2026 näeb ette kergejõustikuhalli ehitamise Haapsalu

Spordikeskuse kompleksi Lihula mnt 10 (p 3.2.2). Tegevuste kava kohaselt on

kergejõustikuhalli ehitamise tähtajaks 2025-2026.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas ja aitab ellu viia Haapsalu linna

arengukava.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 11

2.3 Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud

Planeeringuala on olemasolevalt seotud järgmiste detailplaneeringutega:

▪ Lihula mnt 10 detailplaneering (kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 19.06.2009 otsusega nr 281; osaliselt tunnistatud kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 29.09.2017 otsusega nr 258, millega kehtestati Lihula mnt, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering).

Lihula mnt 10 detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Lihula mnt 10 katastriüksuse

jagamine kolmeks krundiks nii, et omaette krundid saab staadion (Lihula mnt 10b),

olemasolev spordihoone (Lihula mnt 10) ja varem planeeritud (Lihula mnt 10 krundi

detailplaneering, kehtestatud 21.01.2009 Haapsalu Linnavalitsuse korraldusega nr 31 )

universaalhall (Mulla tn 1). Planeeritud ehitusõigus oli järgmine:

- Lihula mnt 10: üks hoone, ärimaa, hoone kõrgus 12 m, ehitisealune pind 860 m²;

- Lihula mnt 10b: viis hoonet, ühiskondlike hoonete maa, hoone kõrgus 17 m, ehitisealune

pind 640 m²;

- Mulla tn 1: üks hoone, ärimaa, hoone kõrgus 17 m, ehitisealune pind 4 150 m².

Detailplaneeringu lahendus on ellu viidud – planeeritud kruntide alusel on moodustatud

katastriüksused Lihula mnt 10, 10b ja Mulla tn 1. Hooned ja rajatised on välja ehitatud.

Haapsalu Linnavolikogu 19.06.2009 otsusega nr 281 kehtestatud Lihula mnt 10

detailplaneering on Haapsalu Linnavolikogu 29.09.2017 otsuse nr 258 p 2 alusel osaliselt

kehtetuks tunnistatud – kehtetu on Lihula mnt 10b kinnisasja osas, kehtiv Mulla tn 1 ja Lihula

mnt 10 kinnisasjadel. Mulla tn 1 kinnisasjale jääb universaalne spordihall, sh hostel; Lihula

mnt 10 kinnisasjal asub spordihoone.

▪ Lihula mnt, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering (kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 29.09.2017 otsusega nr 258).

Planeeringu koostamise eesmärgiks oli ümber kruntida linnale kuuluvad kinnisasjad Lihula

mnt 10b, 10c (käesoleval ajal enam ei eksisteeri), 10d ja 12 ning määrata planeeritavale

ühiskondlike ehitiste maa krundile ehitusõigus ja arhitektuursed hoonestustingimused

koolihoone püstitamiseks; samuti kavandada juurdepääsud kruntidele, parkimine, haljastuse

põhimõtted, tehnovõrkude asukohad.

Detailpaneeringu lahendus on valdavas osas ellu viidud:

- 2020 aastal valmis kinnisasjale Lihula mnt 12 Haapsalu Põhikool; - Muudeti Lihula mnt 10b, 10d ja 12 katastriüksuste piire, sh planeeringu koostamise

algatamisel olnud Lihula mnt 10c hoonestamata katastriüksus jagati Lihula mnt 10b, 10d ja 12 katastriüksuste vahel; olemasolevaid katastriüksuseid Mulla tn 1, Lihula mnt 10, 10a ja Staadioni tn 1 detailplaneeringu lahendusega ei muudetud;

- Lihula mnt 10b Lihula maantee poolsele küljele rajati skatepark.

Detailplaneering nägi ette võimaluse ehitada Staadioni ja Mulla tänavate äärde kõnnitee ning

Mulla tänava ääres laiendada parkimisala. Selles osas ei ole planeeringulahendus ellu viidud.

Käesolev planeeringuala kattub varem kehtestatud detailplaneeringute aladega. Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks . Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega muutuvad kehtetuks Lihula mnt 10 detailplaneering (kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 19.06.2009 otsusega nr 281) ja Lihula mnt, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering (kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 29.09.2017 otsusega nr 258).

12 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs, analüüsil

põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringuala ruumilise arengu eesmärkide analüüs tugineb peatükis 2.1 toodud

planeeringuala ja selle mõjuala kirjeldusele ning peatükis 2.2 toodud strateegiliste

(planeerimis)dokumentide vastavusele.

Planeeringu ruumilise arengu eesmärk on läbi universaalhalli laienduse ja uue

spordihoone(te) ehitamise tõsta olemasoleva spordikompleksi teenuste mitmekesisust ja

kvaliteeti. Eesmärgi täitmisega kaasnevalt tuleb tagada ja lahendada liikluskorraldus

(juurdepääsud, parkimine, jalakäijate liikumine) maksimaalselt ohutult, täpsustada ja

vajadusel muuta planeeringualasse jäävate kinnisasjade piire ning tagada puittaimestiku

maksimaalne säilimine (eriti väärtusliku haljastuse).

Planeeringu ruumilise arengu eesmärki on võimalik tagada arvestades järgnevat:

Olemasoleva spordihalli (Mulla tn 1) laiendamiseks olemasoleva kunstmurukattega

jalgpalliväljaku nihutamisega Staadioni tänava poole arvestades sealjuures

minimaalseid nõudeid väljakule, st küljepikkustega 50 x 90 m pluss turvaaladega

2 x 5 m;

Tagada kunstmurukattega jalgpalliväljaku turvaalale jääva 1. väärtusklassi puu

säilimine;

Määrata olemasolevate hoonete laiendamiseks maksimaalsed võimalused ( suurimad

võimalikud hoonestusalad);

Tagada võimalus kavandada kogu Lihula maantee perimeetri ulatuses hoone(d)

(määrata hoonestusala(d)), et vajadusel asendada väliväljakud siseväljakutega ;

Muuta olemasolevate katastriüksuste piire selliselt, et vastava ala funktsionaalne

terviklikkus jääks oma maaüksuse piiresse;

Vaadata üle olemasolev liikluskorraldus, jalakäijate liikumine ning parkimise lahendus

selliselt, et tagatud oleks liiklusohutu olukord.

3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1 Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused

Planeeringualale jääb pika traditsiooniga Haapsalu linna esindusstaadion koos veekeskuse

ja spordihoonega, sh on olemas hostel majutusteenuse pakkumiseks (lisateenus laagrite ja

võistluste korraldamisel). Ala asukoht on soodne korraldamaks ka suuremaid spordiüritusi.

Uue kergejõustikuhalli rajamine ja/või vajadusel olemasolevate väliväljakute ehitamine

siseväljakuteks on kavandatud ühtses kompleksis staadioniga. Nii on staadion kui ka

spordihoone koos väljakute ja sportimisvõimalustega igapäevaselt kasutatavad nii spordikooli

kui põhikooli lastele ning ka teistele (linna)elanikele. Planeeringulahendusega antakse

võimalus tihendada olemasolevat ja harjumuspärase asukohaga spordikompleksi ,

parandades seeläbi teenuste valikut ja kvaliteeti.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 13

Planeeringulahenduse elluviimisel saavad täidetud kehtiva üldplaneeringu eesmärgid ja

arengukavas seatud ülesanded.

Haapsalu Linnavalitsuse ülesanne on korraldada linnas teiste valdkondade kõrval mh spordi -

ja noorsootööd ning ruumilist planeerimist. Planeeringu koostamise eesmärk täidab avalikku

huvi. Planeeringulahenduse realiseerumisel paranevad linnas sportimise ja vaba aja veetmise

võimalused, mitmekesistub linna elukeskkond, paraneb avalik tänavaruum. Planeeringu

koostamine ja koostamise eesmärk aitab täita kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega

pandud ülesandeid.

Planeeringulahenduse valiku tegemisel on arvestatud planeeringuala ruumilise arengu

eesmärkide analüüsi (vt ka ptk 2.4). Kaalutletud on järgmisi aspekte:

Olemasoleva spordihalli (Mulla tn 1) laiendamine on võimalik mahus, mis tagab

olemasoleva kunstmurukattega jalgpalliväljaku säilimise vajalikes mõõtmetes. Väljaku

säilimine on võimalik selle nihutamisega Staadioni tänava suunas ;

Oluliseks on peetud kunstmurukattega jalgpalliväljaku turvaalale jääva 1.

väärtusklassi puu säilimist, st planeeringus tuleb anda nõuded/meetmed puu

säilimiseks;

Vajadus on tagada olemasolevate hoonete laiendamise võimalused, st

olemasolevatele hoonetele on määratud hoonestusalad võimalikeks juurdeehitusteks;

Vajadus on tagada Lihula mnt 10b kinnisasja Lihula maantee poolsele küljele jäävate

väliväljakute ümberehitus siseväljakuteks, sh kergejõustikuhalli ehit amiseks, st

määratud on hoonestusala kogu olemasolevate välivä ljakute ulatuses (juurdepääs

staadionile tuleb sel juhul tagada läbi võimaliku hoone), sh on hoonestusala

määramisel arvestatud olemasolevate tehnovõrkudega (et need säiliksid või ei

eeldaks suuremahulisi ümberehitusi) ;

Vajadus korrastada olemasolevate katastriüksuste piire , st tehtud on järgmised

kruntimisettepanekud: olemasolev Lihula mnt 10d katastriüksus kaotada liites osa

maast Lihula mnt 10b (planeeritud krundid nr 1 ja 6) ja osa Lihula maantee lõik 1

koosseisu; kaotada katastriüksus Staadioni tn 1 ja määrata maa-ala planeeritud krundi

nr 1 koosseisu; nihutada Lihula mnt 12 ja Lihula mnt 10b (planeeritud krundid nr 1 ja

6) omavaheline piir selliselt, et olemasolevad spordirajatised jääksid Lihula mnt 10b

(planeeritud krunt nr 1) koosseisu; osa Lihula mnt 10b kinnisasjast (Staadioni ja Mulla

tänava nurgas) liita Staadioni tänava koosseisu.

Vajadus vaadata üle olemasolev liikluskorraldus, jalakäijate liikumine ning parkimise

lahendus selliselt, et tagatud oleks liiklusohutu olukord , st kavandatud on

kergliiklustee ehitus Lihula maantee ääres sidumaks olemasolevad kõnniteed;

kavandatud on uus kergliikustee Mulla tänava ääres; planeeritud on parkimiskohad

Mulla tänava ääres.

3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse planeeringualale jäävatest katastriüksustest

kokku kaheksa krunti. Kruntide moodustamise info on toodud tabelis 2.

Staadioni tn 1 katastriüksus on ette nähtud likvideerida ja maa-ala on määratud planeeritud

krundi nr 1 koosseisu.

Krundi nr 6 alusel katastriüksuse moodustamise kohustust ei ole ja selle võib liita ka krundi

nr 1 koosseisu.

14 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Krunt nr 7 on moodustatud eesmärgiga liita see Lihula maantee lõik 1 koosseisu. Krunt nr 7

ala on ette nähtud avaliku kasutusega.

Tabel 2. Planeeritud kruntide moodustamise info

Planeeritud krundi nr/aadress Pindala Katastriüksused, millest krunt moodustatakse

Krunt nr 1/Lihula mnt 10b 35 510 m² Lihula mnt 10b (34 667 m²), Lihula mnt 12 (739 m²), Staadioni tn 1(104 m²)

Krunt nr 2/Mulla tn 1 5 136 m² Lihula mnt 10b (906 m²), Mulla tn 1 (4 230 m²)

Krunt nr 3/Lihula mnt 10 1 811 m² Ol.ol katastriüksuse piire ei muudeta

Krunt nr 4/Lihula mnt 10a 3 004 m² Ol.ol katastriüksuse piire ei muudeta

Krunt nr 5/Lihula mnt 12 13 142 m² Lihula mnt 12 (13 132 m²), Lihula mnt 10b (10 m²)

Krunt nr 6 2 257 m² Lihula mnt 10d (1 759 m²), Lihula mnt 10b (498 m²)

Krunt nr 7 1 702 m² Lihula mnt 10d (1 702 m²)

Krunt nr 8/Staadioni tänav 9 101 m² Staadioni tänav (8 930 m²), Lihula mnt 10b (171 m²)

Planeeritud kruntide pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel loodusesse

katastrimõõdistamise käigus.

3.3 Kruntide hoonestusala

Kruntide hoonestusalad on määratud järgmiselt:

Krundil nr 1 uushoonestuse (spordihoone) ehitamiseks Lihula maantee poolsel küljel ,

olemasoleva tribüüni asukohas (tribüünide alla teenindusruumide kavandamiseks) ja

olemasoleva abihoone asukohas (olemasoleva hoone säilitamiseks, vajadusel ümber-

või juurdeehituseks). Lihula maantee poolsel uushoonestusalal on lubatud ka hoonet

mitte püstitada ja rajada väljakud;

Krundil nr 2 olemasoleva universaalhalli laiendamiseks;

Krundil nr 3 olemasoleva spordihoone säilitamiseks, vajadusel juurdeehituseks;

Krundil nr 4 olemasoleva veekeskuse laiendamiseks;

Krundil nr 5 olemasoleva hoonestuse (Haapsalu Põhikool, Tallinna Ülikooli Haapsalu

Kolledž, alajaam, abihoone) säilitamiseks, vajadusel ümber- või juurdeehituseks;

Krundil nr 6 uushoonestuse (spordihoone) ehitamiseks Lihula maantee poolsel küljel .

Lubatud on ka hoonet mitte püstitada ja rajada väljak(ud).

Krunte nr 7 ja 8 ei hoonestata.

Arvestades olemasolevaid hoonestuslahendusi kruntidel nr 2 (Mulla tn 1) ja 3 (Lihula mnt 10),

kus hoonestus on terviklik ja ei järgi täpselt katastrüksuse piire, on lubatud krundipiiride

ülesed ehitused. Üleehitus on lubatud ka planeeritud kruntidel nr 1 ja 6 juhuks, kui

moodustatakse kaks eraldi krunti. Üleehitus võimaldab soovi korral projekteerida tervikliku

hoonestuse krundipiire järgimata. Üleehitus on lubatud ka kruntide nr 1 ja 2 vahel, st krundilt

nr 1 on lubatud krundile nr 2 üle ehitada jalgpalliväljak või selle turvaala.

Hoonestusalade paiknemine (kas krundi piirideni või hoonestusalade sidumine

krundipiiridega või hoonestusalade mõõdud) on näidatud joonisel nr 3.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 15

3.4 Kruntide ehitusõigus

Ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis.

Planeeringualale on kavandatud või jäävad olemasolevalt järgmised ehitised:

Krundile nr 1: spordihooned (12650), spordi- ja puhkerajatised (24100), abihooned

(12744);

Krundile nr 2: spordihoone (12650), üleehitisena lubatud spordirajatis (24100);

Krundile nr 3: spordihoone (12650);

Krundile nr 4: spordihoone (12650);

Krundile nr 5: haridus- ja teadushooned (12630), abihoone (12744),

energeetikatööstuse hoone (ehr.ee andmetel, olemasolev alajaam) (12512);

Krundile nr 6: spordihoone (12650), spordi- ja puhkerajatised (24100).

Krunt nr 7 on moodustatud eesmärgiga liita see Lihula maantee lõik 1 koosseisu . Lihula

maantee lõik 1 on avaliku kasutusega, kus asub sõidutee, kõnnitee, parkimisalad.

Krundile nr 8 jääb avaliku kasutusega Staaadioni tänav.

Ehitusõigusega lubatud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piirides. Rajatised, sh spordiväljakud võivad asuda väljaspool hoonestusala. Olemasolevaid spordiväljakuid on vajadusel lubatud ümber ehitada.

3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus

Planeeringulahendusega säilitatakse senine põhimõtteline liikluskorraldus ja juurdepääsud

kruntidele, kuid tehakse ettepanekuid juurdepääsude optimeerimiseks, parkimise

korraldamiseks ja kergliiklusteede sidumiseks.

Krundil nr 1 säilib autotranspordiga juurdepääs Staadioni tänavalt olemasoleva abihoone

juurest. Säilib ka juurdepääsu asukoht Lihula maanteelt, kuid spordihoone ehitamisel tuleb

juurdepääsuks staadionile näha ette piisava vaba ruumiga (kõrgus, laius) avaus läbi hoone.

Krundile nr 1 parkimiskohti ei kavandata, parkimine tagatakse piirnevatel alades, sh avaliku

kasutustega tänavamaadel.

Krundil nr 2 on autotranspordiga juurdepääsu vajadus inventari veoks hoonesse nii Mulla kui

Staadioni tänavalt. Krundile nr 2 parkimiskohti ei kavandata, parkimine tagatakse piirnevatel

alades, sh avaliku kasutustega tänavamaadel.

Krundil nr 3 säilib autotranspordiga juurdepääs Mulla tänavalt olemasolevas asukohas.

Parkimine säilib olemasolevas asukohas Lihula maantee poolsel küljel. Projektlahenduse

koostamisel (olemasoleva olukorra parendamisel) tuleb selgelt eristada jalakäijate alad ja

sõidukite parkimis- ning manööverdus- ja sõiduteealad. Kasutada nt erinvat tooni

sillutiskatteid, teekattemärgistusi jmt. Sõidukitele tuleb tagada minimaalne vajalik ala

(parkimis- ja manööverdusala vastavalt Linnatänavate standardile). Ette tuleb näha ka

jalgrataste parkimiskohad (võimalusel varjualuse all) ja vähemalt üks parkimiskoht

liikumispuudega inimestele.

Krundil nr 4 säilib autotranspordiga juurdepääs Lihula maanteelt krundi nr 3 poolsel küljel

olemasolevas asukohas. Planeeringuga tehakse ettepanek li kvideerida teine senine

16 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

juurdepääs Lihula maanteelt krundi lõunapoolsel küljel, et vähendada sõidukite ja kergliikluse

ristumiste arvu. Parkimine säilib olemasolevas asukohas Lihula maantee poolsel küljel.

Projektlahenduse koostamisel (olemasoleva olukorra parendamisel) tuleb s elgelt eristada

jalakäijate alad ja sõidukite parkimis- ning manööverdus- ja sõiduteealad. Kasutada nt erinvat

tooni sillutiskatteid, teekattemärgistusi jmt. Sõidukitele tuleb tagada minimaalne vajalik ala

(parkimis- ja manööverdusala vastavalt Linnatänavate standardile). Ette tuleb näha ka

jalgrataste parkimiskohad (võimalusel varjualuse all) ja vähemalt kaks parkimiskoht

liikumispuudega inimestele.

Krundil nr 5 säilib autotranspordiga juurdepääs Lihula maanteelt ja Staadioni tänavalt

(alajaama juurde). Säilib ka senine parkimiskorraldus ja parkimiskohtade arv.

Krundile nr 6 autotranspordiga juurdepääsu ei planeerita. Hoonestus ja juurdepääs tuleb

lahendada terviklikult koos krundi nr 1 uushoonestuslahendusega.

Krunt nr 7 on kavandatud liita Lihula maantee lõik 1 koosseisu , mistõttu on lahendus antud

terviklikult koos piirneva Lihula maantee lõik 1 alale jäävaga. Kirjeldatud alale on kavandatud

parkimisala ja kergliiklustee, mis seob senised olemasolevad Lihula maantee äärsed

kergliiklustee lõigud omavahel kokku. Sidus kergliiklustee tagab turvalisema liiklemise kogu

planeeringualaga piirneval Lihula maantee äärsel lõigul. Krundi nr 7 alale jääva parkla ja

staadionile juurdepääsu asukohas tuleb projekteerida tõste tud ristmik, mis aitab hoida

parklate vahelisel alal madalat sõidukiirust ja annab märku jalakäijate liikumisalast.

Planeeritud kergliiklustee kõrvale (sõidutee poolsele küljele) on kavandatud busside

peatumis- ja/või parkimisala.

Mulla tänava äärde on planeeritud pikiparkimine (0 kraadi all sõidutee suhtes) ja uus

kergliiklustee. Kergliiklustee ruumivajaduse (vt mõõdud joonisel nr 3) määramisel on

arvestatud, et võimalik oleks projekteerida jalg- ja jalgrattatee. Parkimiskohtade

projekteerimisel tagada vajalik n-ö turvaala (sõiduki ukse avamisel) nii sõidu- kui

kergliiklustee poolel, samuti arvestada vaba juurdepääsu tagamisega universaalhalli ja

alajaama juurde (märkida parkimiskeeluala). Parkimiskohtade vahele kavandada rohealad,

mis töötavad korraga parkimiskohtade liigenduse ja talvise lumevallitsusalana.

Staadioni tänava äärde on planeeritud kitsas kõnnitee olemasoleva kõnnitee ja Mulla tänava

kergliiklustee ühendamiseks.

Joonisel nr 3 on tähistatud planeeritud põhimõtted: sõidu- ja kergliiklusteed, näidatud

sõidukiga juurdepääsud kruntidele. Täpne lahendus antakse projekteerimisel.

3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused

Olemasolev hoonestus on lubatud säilitada olemasolevana. Võimalike juurde- ja

pealeehituste tegemisel lähtuda planeeritud ehitusõigusest.

Planeeritud hoonestuse arhitektuur ja materjalikäsitlus peab olema kaasaegne, piirkonda

sobiv ja lähtuma hoone eesmärgist . Täpsemaid arhitektuurinõudeid ei määrata.

Joonisel nr 3 on näidatud võimalik illustreeriv territooriumi asendiplaaniline lahendus. Täpne

lahendus antakse projekteerimise staadiumis.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 17

Arvestades ptk-s 3.11.3 tooduga, on projekteerimisel lubatud/soovita tav ette näha

päikeseenergia kasutamise võimalusi sulandades päikesepaneelid arhitektuursesse

terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad on osa arhitektuursetest elementidest

või fassaadist või paigutada paneelid hoone katusele).

3.7 Haljastus ja vertikaalplaneerimine

Planeeringualale jääva puittaimestiku kohta on koostatud hinnang suvel 2023

(Dendro SJ OÜ). Planeeringualale jääv kõrghaljastus kasvab valdavalt tänavahaljastusena .

Ülevaade puittaimestiku hinnangust on toodud peatükis 2.1.

Planeeringualal kasvav ainus I väärtusklassi jääv puu (arukask) on ette nähtud säilitada. Kuna

puu asub jalgpalliväljaku turvaalal, tuleb puu ehitamise ja väljaku kasutamise ajaks kaitsta

võimalike vigastusohtude vältimiseks. Täpsed meetmed tuleb välja tuua ehitusprojektis.

II-III väärtusklassi puude suhtes tuleb lähtuda põhimõttest säilitada puud maksimaalselt, st

projekteerimisel eelistada lahendusi, mis tagavad puu(de) säilimise .

IV väärtusklassi puude puhul on tegemist puudega, mis on kahjustatud tüve- või

juurekaelamädanike poolt või eelnevate ehitustööde tagajärjel ning on seetõttu lubatud

likvideerida.

Kohustus on likvideerida V väärtusklassi puud (üks noor vaher, mis on kuivanud (nr 65); üks

hobukastan (nr 99) ja kaks kaske (nr 82 ja 87) on murdumisohtlikud).

Likvideeritavate puude asemele tuleb teha asendusistutused sobivate ja alal juba kasvavate

puude liikidega. Kuna planeeringuala on valdavalt spordiväljakute ala ja puude istutamine

seal ei ole mõeldav, on asendusistutusi võimalik teha Staadioni tänava äärde olemasolevate

puude vahele.

Täiendavad istutused põõsaste näol on ette nähtud krundi nr 1 põhapiiril Mulla tänava alal

olemasolevate puude all. Põõsarinne koos puudega võimaldab vähendada spordiväljakute

alale levivat võimalikku müra ja saastet ning kaitseb ka tuulte eest.

Lihula maantee n-ö rohelisemaks muutmiseks tuleb tänavaelementide eraldamiseks

võimalusel projekteerida haljassaared, kuhu on võimalik istutada hooajaliselt lilli või

projekteerida madalaid püsikuid. Taimede kõrgus ei tohi piirata sisse- ja väljasõitude

tegemisel nähtavust sõidu- ja kergliiklusteele.

Säilitatavate puude seisundit tuleb pidavalt jälgida ning nende ohutuse tagamiseks teha

õigeaegselt vajalikud hooldustööd.

Ehitus- või kaevetööde planeerimisel ning teostamisel tuleb juhinduda EVS 939 -3:2020

(Puittaimed haljastuses, osa 3: Ehitusaegne puude kaitse ) sätestatud nõuetest ning

rakendada säilitatavatele puudele vajalikud kaitsemeetmed nende elujõulisuse ja ohutuse

tagamiseks.

Haljastus- ja kujunduslahendus tuleb anda vastava ehitusprojekti mahus. Haljastuse

kavandamisel arvestada tehnovõrkude ja –rajatistega, samuti asjaoluga, et istutusalad ei

kattuks lumeladustusaladega. Lumeladustusalade konkreetne asukoht oleneb täpsustatud

asendiplaanilisest lahendusest ja selgub projekteerimise käigus.

18 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Kohustuslik on piirata (piirdeaia või hoonestusega) krunt nr 1 ja vajadusel selle sisesed alad

(nt erinevad palliplatsid), sh vajadusel peab olema võimalik piirata (sulgeda) krundile

juurdepääs. Piirdeaia kõrgus 1,8 – 6 m sõltuvalt asukohast ja piiratava ala funktsioonist (nt

takistada pallide sattumine tänava alale). Täpne kõrgus vastavalt asukohale määratakse

projektis.

Haljastuse põhimõtted on graafiliselt nähtavad joonisel nr 3.

Vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimisel. Kuna tegemist on olemasoleva lt

hoonestatud ja väljakutega kaetud alaga, siis olulisi muutusi ei kavandata.

3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4 võrguettevõtete poolt väljastatud

tehniliste tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse

projekteerimise käigus tulenevalt hoonestuslahendusest ja hoonete ruumiprogrammist.

Projekteerimisel arvestada olemasoleva säiliva ja kavandatava haljastusega.

3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahenduse koostamisel on lähtutud Haapsalu Veevärk AS tehnilistest tingimustest 29.12.2023 nr 4.-2/134.

Sademeveekanalisatsiooni lahenduse koostamisel on lähtutud Haapsalu Linnavalitsuse tingimustest 14.03.2024 nr 4-2/5-40.

Veevarustus

Olemasolevatel ühisveevärgiga liitunud hoonetel (Mulla tn 1 (universaalhall), Lihula mnt 10

(spordihoone), Lihula mnt 10a (veekeskus), Lihula mnt 12 (Haapsalu Põhikool ja Tallinna

Ülikooli Haapsalu Kolledž)) säilib olemasolev olukord.

Uued ühendused on vajalikud krundi nr 1 ja krundi nr 6 uushoonestusaladel. Nimetatud

uushoonestustele on veeühendused planeeritud Lihula maantee veevarustuse peatorustikult

(malm Dn 150) liitumispunktidega (maakraan (MK) kruntide piiril avalikul tänavamaal.

Vajadusel tuleb rekonstrueerida Staadioni finišimajakese (krundil nr 1) veeühendus Staadioni

tänava peatorustikult ja tõsta ümber jalgpalliväljaku kastmistorustiku väljaviik hoonest (kui

jääb võimaliku tribüünihoone alla) .

Staadioni tn 1 kinnisasjale jääv olemasolev veepumpla on ette nähtud likvideerida, sh

puurkaev nr 201 (pass nr 3090, va 09.06.1970) tamponeerida. Tehniline dokumentatsioon

tuleb anda üle Haapsalu Veeärk AS-ile. Lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr

43 Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni

ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja

konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja

kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi

esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid .

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 19

Kanalisatsioon

Olemasolevatel ühiskanalisatsiooniga liitunud hoonetel (Mulla tn 1 (universaalhall), Lihula mnt 10 (spordihoone), Lihula mnt 10a (veekeskus), Lihula mnt 12 (Haapsalu Põhikool ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž)) säilib olemasolev olukord.

Planeeritud uushoonestusalade (krundil nr 1 ja nr 6) kanaliseerimine on ette nähtud Mulla

tänava kanalisatsioonikollektorisse. Ühendus on võimalik luua veekeskuse ees oleva

kanalisatsioonitorustiku kaudu.

Sademeveekanalisatsioon

Planeeringualal ja selle ümbruses on maapinna kalle lääne suunas. Piirkonnas on üsna

tihedalt suuremahulisi hooneid ja nende ümber küllaltki suured vett mitteläbilaskva katendiga

pinnad (tänavad, parklad, staadioni jooksurada, sisehoovi teed jne), tegemist on

spordirajatiste ja hoonete ning koolide piirkonnaga.

Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vaheline ala on hoonestatud, võimalike uute

hoonete ja olemasolevate hoonete laiendamisega seoses on vajalik lahendada sademevete

ärajuhtimine, olemasoleva taristu säilitamine või ringi ehitamine.

Olemasoleva olukorra kirjeldus

Mulla tänaval on olemasolev sademevee kanalisatsioon, mis suubub Raudtee tänava

äärsesse kraavi. Staadioni tänava servas on olemasolev pinnavee kraav , mis on suunatud

Läbi Lille tänava Raudtee tänava servas olevasse kraavi, eesvoolu trass on amortiseerunud.

Lihula mnt 12 kinnisasjal asuva põhikooli ehitamisega (2019-2020) rajati eesvoolu trass

Lihula maantee lõigule, mis suubub mööda Kauba tänavat Raudtee tänava äärsesse kraavi,

mis omakorda läbib vana raudtee taristut ja suubub Jaama ojja. Lihula maanteele on viidud

trassi sisend (pimekorgiga), mis asub Lihula mnt 12 sissesõidu all. Lihula maanteel endal

puudub sademevee lahendus.

Haapsalu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arengukava kohaselt toimub

sademevee ärajuhtimine valgalade kaupa. Käesolev detailplaneeringuala jääb valgalasse nr

6. Staadioni tänavale on planeeritud ÜVK järgi uus torustik kuni Lille tänavani. Selline trassi

planeerimine ei ole tänases situatsioonis enam aktuaalne , kuna põhikooli ehitamisega on

rajatud uus sademevee eesvool läbi Kauba tänava.

Planeeritud lahendus

Krundid nr 6 ja 7 ning uushoonestus krundil nr 1(olemasoleva Lihula mnt 10d piirkond):

Lihula maantee serva krundile nr 7 on planeeritud uus sademevee trass, mis on

kavandatud juhtida Lihula mnt 12 sissesõidul olevasse trassi. Uus trass

dimensioneerida vastavalt olemasolevate ja rajatavate parklate ning planeeritud

kruntide nr 1 ja 6 uushoonestuse vajadusele. Olemasolev trass on läbimõõduga 315

PP ja liitumine kaevu, toru põhja kõrgusel 5,42.

Sademevee trassile projekteerida sobivatesse kohtadesse vahekaevud, ca 50 m

vahega, arvestades hilisemat vajadust Lihula maanteelt tulevat vett sinna juhtida

(restkaevudega).

Parklatele üle 20 parkimiskoha tuleb rajada nõuete kohane õli - ja liivapüüdur.

Krundile nr 7 planeeritud parklasse näha ette restkaevud.

Katuselt ja drenaažist tulevad veed tuleb kokku koguda ja juhtida peatrassi kinniselt.

20 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Krunt nr 4 (olemasolev Lihula mnt 10a juurdeehitus):

Alale jääb olemasolev kinnisasja sisene sademevee trass koos hoone drenaažiga.

Kui juurdeehituse tõttu ei ole trassi võimalik säilitada, tuleb selle ringi ehitamine

kavandada projekteerimise käigus.

Eesvooluks on krundile nr 1 (Lihula mnt 10b) jääv olemasolev trass.

Krundi nr 4 (Lihula mnt 10a) hoonestusala on planeeritud vastu krundi nr 1 (Lihula

mnt 10b) piiri, et oleks võimaldatud tulevikus maksimaalne laiendus, kui selle

vajadus peaks tekkima. Juurdeehituse korral krundi piirini peab arvestama, et

olemasoleva veekeskuse juurde kuuluv drenaaž jääb naaberk innisasjale (krundile nr

1, Lihula mnt 10b) ning sel juhul ei ole võimalik paigutada kinnisasjale sademevee

taristut.

Krunt nr 2 (olemasolev Mulla tn 1):

Alale jääb olemasolev sademevee eesvool, mis teenindab krunte nr 3 ja 4 (Lihula

mnt 10 ja 10a).

Krundi nr 2 hoonestusala on planeeritud vastu krundi lõunapiiri, kuhu jääb

olemasolev sademevee trass. Kuna kavas on olemasoleva hoone juurdeehitus,

hoonestatakse eeldatavalt olemasoleva hoone lõunaküljeni, mis tähendab, et

olemasolev sademevee trass jääb väljaspoole hoonet.

Sademevee eesvool tuleb projekteerida hoonestusalast välja ja viia Mulla tänavale

olemasolevasse sademevee trassi. Ühendamiseks tuleb peatrassile lisada kaev.

Torude dimensioneerimisel arvestada hilisema võimalusega juhtida sinna trassi

staadionilt ja palliplatsidelt kogutav vesi.

Krundi nr 2 (Mulla tn 1) hoonestuse katuseveed tuleb suunata kinniselt uude

sademevee trassi, soovitatav on lisada hoonele drenaaž.

Krunt nr 1 (Lihula mnt 10b):

Alalt on võimalik sademevett juhtida Mulla tänavale (olemasolevasse trassi),

Staadioni tänava olemasolevasse pinnavee kraavi ja /või immutada omal krundil.

Juhtides sademevett Mulla tänava olemasolevasse trassi , tuleb krundil nr 2 (Mulla tn

1) olev sademevee trass vajadusel ringi ehitada uude asukohta (hoonestusalast

väljaspoole), trassi võib paigutada ka jalgpalliväljaku alla. Krundi nr 2 hoonestusala

on küll planeeritud vastu krundi lõunapiiri, kuhu jääb olemasolev sademevee trass,

kuid kuna kavas on olemasoleva hoone juurdeehitus, hoonestatakse eeldatavalt

olemasoleva hoone lõunaküljeni, mis tähendab, et olemasolev sademevee trass jääb

väljaspoole hoonet.

Sademevee juhtimisel Staadioni tänava kraavi on see võimalik, kui sademevee

kogused ei suurene. Koguste suurenemisel (lahenduse valikul teha projekteerimise

kägus arvutused), tuleb rekonstrueerida Lille tänava eesvool kuni Raudtee tänava

kraavini. Lille tänaval on olemasolev amortiseerunud 300 mm läbimõõduga asbest

toru, paest ja tellisest laotud kaevudega. Olemasolev staadioni peaväljaku

ringdrenaaž on juhitud Staadioni tänava kraavi (topo-geodeetilisel alusplaanil ei

kajastu).

Soovitatav on maksimaalne immutamine krundi piires haljasaladel.

Palliplatside vesi immutada krundil. Kui see ei ole võimalik, kasutada eelnevalt

mainitud variante.

Mulla tänav:

Mulla tänaval on olemasolev ja toimiv sademevee eesvool, mis teenindab Mulla

tänavat, Lihula maanteed ja Mulla tänava risti; kruntide nr 3 ja 4 (Lihula mnt 10 ja

Lihula mnt 10a) esist parklat kuni Staadioni peaväravani ning Kuuse tänavat ca 50 m

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 21

pikkuses lõigus; samuti staadioni sisehoovi ala. Perspektiivse lahendusena on ette

nähtud, et antud trass teenindaks Lihula maanteed kogu laiuses alates krundi nr 4

(Lihula mnt 10a) eest kuni Lihula mnt 8 kinnisasjani; Kuuse tänavat olemasolevas

mahus, Mulla tänavat ja tänaval olevat parkimist ning staadioni alalt kogutud

sademevett.

Projekteerimisel näha Lihula maanteele ette trass koos restkaevudega, mis suunata

Mulla tänava ja Lihula maantee ristmikul olevasse kaevu nr 17.

Mulla tänavale projekteerida restkaevud vajalikesse kohtadesse kuni Staadioni

tänava ristmikuni, kaasa arvatud paralleelne parkimine Mulla tänava servas.

Projekteerimisel arvestada Mulla tänava põhja pool olevate korterelamute

sademevee trassiga liitumise vajadusega. Igale kinnisasjale projekteerida

liitumispunktid koos vaatluskaevu ja sealt pimekorgiga trass piirile.

Olemasolevad ühendused näha ette rekonstrueerida.

Lihula maantee:

Lihula maanteel puudub sademevee lahendus. Lihula mnt 12 ees on vaid madal

eesvooluta pinnavee kraav.

Lihula maanteele, lõigus Lihula mnt 9 kuni Niine tn 55 esise alani tuleb projekteerida

uus sademevee lahendus koos restkaevudega, eesvooluga Lihula mnt 12 sissesõidul

olevasse trassi.

Kuna ÜVK järgi on valgala laiem, siis tuleb projekteerida kõikidele Lihula maantee

idapoolsetele kinnisasjadele liitumispunktid koos vaatluskaevuga ja sealt

pimekorgiga trass piirile.

Staadioni tänav:

Staadioni tänav on kvartali sisene tänav, sõidutee osa on asfalteeritud ja ilma

äärekivideta. Tänavamaa laius on ca 16 – 18 m ja sellest haljasala ca 60%. Sellest

tulenevalt on sobivaks lahenduseks immutamine haljasaladele.

Üldised tingimused:

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama Eestis kehtivatele normidele ja

nõuetele.

Kui arvutuslikult ei suuda eesvoolu trassid valingvihmasid vastu võtta , tuleb rajada

sademevee viibealasid või lahendada see mahuti või trassi laiendusena.

Eesmärgiga vähendada eesvooluda koormust , tuleb sademeveed maksimaalselt

immutada kruntide piires või kombineerida immutamine koos ülevooluga

olemasolevasse trassi.

Sademevee taristu projekteerida vastavat pädevust omava projekteerija poolt.

Taastamistööd teostada vastavalt riiklikele ja kohalikele nõuetele.

Sademe- ja võimaliku drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ning

naaberkinnisasjadele on rangelt keelatud.

3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus

Elektrivarustus

Elektriühenduse lahendus on antud vastavalt Imatra Elekter AS tehnilistele tingimustele nr TT-23614L (väljastatud 29.11.2023, kehtivad kuni 29.11.2024).

22 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Olemasolevatel hoonetel (Mulla tn 1 (universaalhall), Lihula mnt 10 (spordihoone), Lihula mnt 10a (veekeskus), Lihula mnt 12 (Haapsalu Põhikool ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž)) säilib olemasolev olukord.

Planeeritud krundi nr 1 uushoonestuse elektrivarustus tuleb lahendada olemasoleva liitumise pealt. Planeeritud krundi nr 6 uue hoone liitumiseks Imatra Elekter AS projekteerib ja ehitab välja liitumispunkti krundi nr 6 piirile sissesõidutee lähedale.

Liitumispunkti täpne asukoht määratakse liitumislepinguga. Liitumispunkti asukoht võib muutuda projekteerimise käigus. Üldjuhul paigaldatakse liitumiskilp lähimale mastile või (maakaabli korral) krundi piirile.

Rajatav võrk ja liitumispunkt kuulub võrguettevõtjale.

Uue sisepaigaldise projekteerimisel tuleb arvestada vähemalt 10-kordse liitumispunkti kaitsme nimivoolu suuruse minimaalse 1-faasilise lühisvooluga liitumispunktis.

Elektrivõrguga liitumiseks tuleb liitujal sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Imatra Elekter AS poolt ehitatud liitumispunktist kuni elektripaigaldise peakilbini ehitab liituja oma vajadustele vastava liini ja ühendab selle liitumispunkti. Liin tuleb markeerida aadressiga Imatra Elekter AS liitumispunktis. Sisestuskaabli ristlõige peab vastama kehtivatele normidele. Rajatava sisestuskaabli ristumisel Imatra Elekter AS liini kaitsevööndiga tuleb elektriprojekt kooskõlastada Imatra Elekter AS-ga.

Liituja elektripaigaldises tule ette näha nõuetekohaste liigkoormuskaitsmete kasutamine ja samuti liigpingekaitsmete kasutamine juhul, kui kasutatakse liigpingeid mittetaluvaid seadmeid.

Elektrienergia tarbimise alustamiseks tuleb sõlmida võrguleping ja tõendada oma elektripaigaldise nõuetekohasust auditi või ehitaja kinnituskirjaga vastavalt seadme ohutuse seadusele.

Juhul, kui olemasolev(ad) elektrikaablid jäävad kruntidel nr 1 ja 6 uushoonestuse alla, tuleb need ümber ehitada. Lahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus.

Välisvalgustus

Olemasolev välisvalgustus staadioni ja seniste väliväljakute juures tuleb vajadusel ümber ehitada arvestades kruntidele nr 1 ja 6 projekteeritavate hoonete tegelikke asukohti.

3.8.3 Soojavarustus

Soojavarustuse lahendus on antud vastavalt AS Utilitas Eesti tehnilistele tingimustele nr 23TT-09032 (väljastatud 07.02.2024, kehtivad kuni 07.02.2026).

Olemasolevatel hoonetel (Mulla tn 1 (universaalhall), Lihula mnt 10 (spordihoone), Lihula mnt 10a (veekeskus), Lihula mnt 12 (Haapsalu Põhikool ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž)) säilib olemasolev olukord.

Uued liitumised (soojavarustus) on vajalikud uushoonetele kruntidel nr 1 ja 6. Olemasolevad soojusvõrgud võimaldavad lahendada perspektiivse hoonestuse soojusvarustuse kaugkütte baasil.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 23

Hoonestuse soojuskoormus ja täpne liitumispunkt määratakse järgmises faasis AS -i Utilitas Eesti liitumise tehniliste tingimustega.

Soojuskoormuse ühendusskeem on sõltumatu.

Soojuskandja parameetrid:

maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa;

maksimaalne temperatuur: 100 °C.

Projekteerimisel arvestada:

Vajadusega torustikule paigaldamiseks ja teenindamiseks/remondiks ligi pääseda ja

võimalusega kasutada tööde teostamisel tavapärast kaeve- ja ehitustehnikat. Tagada

nõuetekohased kujad ja vahekaugused ning kaugküttetorustiku tavapärane

paigaldussügavus (ca 1 m). Rajatisi ja kõrghaljastust torustiku peale ja sellele liiga

lähedale mitte planeerida;

Vajadusega tagada planeeritava ja olemasoleva torustikuosa töökindel koostoimimine.

Keevisõmbluste kvaliteet peab vastama EVS-EN ISO 5817 klass C nõuetele.

Keevisõmbluste NDT-kontroll teostada vastavalt EVS-EN 13941 määrangutele;

Et torustiku nõutav plaaniline eluiga on 30 aastat. Maa-alune torustikuosa peab olema

lekkeotsimissüsteemi kontrolltraatidega eelisoleeritud torumaterjalist (EVS -EN 253,

448, 488 ja 489). Projekteerimis- ja paigaldustöö vastavalt standardile EVS-EN 13941;

Et torustiku n-ö primaarkontuuri osa peab olema terasest P235 vastavalt EN-10216-2,

EN 10217-2 ja EN10217-5 määrangutele. Kasutatavate torude ja toruelementide

(põlved, hargnemised, üleminekud jms) seinapaksus ei tohi olla väiksem standardiga

EVS-EN 253 määratust.

Projekteerimisel näidata soojustorustiku kaitsevööndi vahetusse lähedusse projekteeritavad hooned/hooneosad, haljastus, kommunikatsioonid ja muud rajatised ning nende paiknemine. Anda eenduvate hooneosade määrangud. Paiknemise ja paigaldussügavuse määramiseks anda info lõigetel.

Soojusvarustuse projekteerimiseks tuleb tellijal taotleda AS-i Utilitas Eesti konkreetsed tehnilised tingimused.

3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus

Telekommunikatsioonivarustuse lahendamisel on aluseks Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 38521505 (koostatud 19.12.2023, kehtivad kuni 18.12.2024).

Olemasolevatel hoonetel (Mulla tn 1 (universaalhall), Lihula mnt 10 (spordihoone), Lihula mnt 10a (veekeskus), Lihula mnt 12 (Haapsalu Põhikool ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž)) säilib olemasolev olukord. Likvideerida tuleb olemasoleva Staadioni tn 1 kinnistu sideühendus.

Uushoonetele on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus lähtuvana lähimast sobivast sidekaevust.

Igale hoonele näha põhitrassist ette individuaalsed sidekanalisatsiooni/ mikrotorustikusisendid. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Projekteeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Projekteerimisel anda meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.

24 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Sisevõrkude tehniline lahendus näha ette tööprojekti kooseisus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.

Nõude projekti koostamiseks:

Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule

ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded";

Telia dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele";

Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.";

Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning

ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis".

3.9 Tuleohutus

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse, siseministri

30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021

määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise

ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.

Planeeritud ehitiste kasutamise sihtotstarvete alusel jääb hoonestus määruse nr 17 lisa 1

alusel IV kasutusviisi alla (kogunemishooned). Tuleohutusklassiks on olemasolevatel

hoonetel olemasolev, uushoonetel määratakse projekteerimise käigus arvestades kehtivaid

õigusakte.

Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud

piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja

keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähe malt kaheksa

meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut

ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule

levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole

meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

Olemasolevatele hoonetele juurdeehituste ja uushoonete projekteerimisel lähtuda kehtivatest

õigusaktidest ning näha vajadusel ette tuld takistavad ehituslikud abinõud.

Määruse nr 10 kohaselt sõltuvad nõuded veevooluhulgale suurima eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsioonist. Hoone tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus MJ/m² 0–600 korral 10 l/s, 601–1200 korral 20 l/s ja > 1201 30 l/s. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul.

Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toi tesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.

Olemasolevad Mulla tänava ja Lihula maante äärde jäävad hüdrandid tagavad vooluhulga

18 l/s ja jäävad määruses nr 10 nõutud kaugusele. Hüdrantide asukohad on näidatud

joonisel nr 4. Olemasolevate hoonete juurdeehituste ja uushoonete projekteerimise l

arvestada hüdrantide vooluhulkadega (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusega) või näha

ette täiendav vajaliku vooluhulgaga veevõtukoht.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 25

Ehitistesisene tuletõrjeveevärk lahendada vajadusel projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele ja nõuetele.

Operatiivsõidukite juurdepääs on tagatud avaliku kasutusega Mulla ja Staadioni tänavalt ning Lihula maanteelt.

3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud standardi 809-1:2002 põhimõtteid. Kuritegevuse

riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste

linnakujunduse strateegiatega:

Oluline on hea nähtavus (territooriumi valgustatus);

Krundile sissepääsu piiramine (selgelt eristatavad sissepääsud);

Territoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdega);

Sissepääsudele kavandatud lukustatavad väravad.

Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja

vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;

Hoida ala korras;

Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).

3.11 Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja peetakse kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu - ja selle mõjualaga.

3.11.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, st reostusohtlikkuse tase on keskmine. Reovesi on olemasolevalt ja ka uushoonetes kavas suunata ühiskanalisatsiooni. Korrektselt ehitatud ja hooldatava süsteemi korral kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit ei ohusta.

Olemasolevalt Staadioni tn 1 kinnisasjale (planeeritud krundile nr 1) jääv olemasolev veepumpla on ette nähtud likvideerida, sh puurkaev nr 201 (pass nr 3090) tamponeerida . Nõuetekohase likvideerimise tulemusel väheneb võimalik reostuse oht põhjaveele.

Sademevee kogumine ning ära juhtimine tuleb vajadusel kavandada läbi püüdurite.

Suublasse juhitav vesi peab vastama veeseaduse § 128 alusel kehtestatud nõuetele.

Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja - ega pinnavee seisundit.

26 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

3.11.2 Jäätmed

Olmejäätmete kogumine ning ehitus- ja lammutusprahi käitlemine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Haapsalu linna jäätmehoolduseeskirjale .

3.11.3 Energiatõhusus

Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete

projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele

tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete

energiaallikate kasutamiseks.

Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka

projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone

mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest jär gmine on hoone

fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust.

Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust

tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahe ndustega, mis

sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne).

Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult

vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud

ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat

hoonesse sobitamist.

Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia

allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka

vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest s oojuse ja

elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee

tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.

Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk -s 3.6.

3.11.4 Radoon

Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 2 kohaselt asub Haapsalu linn täiendava uuringuvajadusega piirkonnas. Viimased uuringud lähimal alal on läbi viidud 2010, mille kohaselt on tegemist madala radooniriskiga alaga (pinnase õhu interpoleeritud Rn -risk 10-30 kBq/m³). Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel lisas 1 ei ole Haapsalu linna kõrgendatud radooniriskiga alana nimetatud.

Olme- ja kontoriruumides, kus inimesed viibivad tööajal igapäevaselt, tuleb tagada

radoonivaba keskkond. Radooniuuringu vajaduse üle otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

Ehituslike meetmete rakendamisel on juhiseks standard EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule .

3.11.5 Insolatsioon

Päikesevalguse kestus ehk insolatsioon on siseruumi oluline kvaliteedikriteerium, mis võib

aidata kaasa inimeste heaolule. Vaade väliskeskkonda pakub visuaalset ühendatust

ümbrusega, et anda teavet väliskeskkonna, ilmamuutuste ja päevaaja kohta. Selline

ühendatus võib leevendada väsimust, mis on tingitud pikaajalisest viibimisest

2 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 27

sisetingimustes. Kõigil ruumis viibivatel inimestel peab olema võimalus värskendamiseks ja

lõõgastumiseks, mida pakub vaate ja silmade fookuse muutumine.

Kuigi planeeringualale kavandatakse uushoonestusest spordihooneid ja rangeid nõuded

eelnimetatud hoonetele seatud ei ole, on soovitatav võimalusel näha ruumidele, kus töötavad

ka inimesed, ette akende projekteerimine (eelkõige kontoriruumidele), et võimaldada vaateid

väliskeskkonnale ja tagada ruumis päevavalgus.

Projekteerimisel on soovitatav rakendada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 Päevavalgus

hoonetes põhimõtteid.

3.11.6 Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet

Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016

määrusega nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide

koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel.

Piirkonna peamine müraallikas on Lihula maantee, teised piirkonna tänavad on väiksemad

kvartalisisesed teelõigud, mille liikluskoormus ning vastavalt ka müra ei ole planeeringualal

olulise mõjuga.

Lihula maantee (Haapsalu - Laiküla tee, tugimaantee nr 31) linnasisse lõigu liikluskoormuste

info puudub, kuid liikluskoormus linna piiril on Transpordiameti 2022. a andmete (mis on ka

perioodi 2019-2022 suurima liikluskoormusega aasta) kohaselt 2355 sõidukit ööpäevas (sh

ainult 2,4% raskesõidukeid, sõidukiirus 50 km/h). Eeldusel, et kesklinna läheduses on

liikluskoormus mõnevõrra suurem, arvestati müraanalüüsi koostamisel 4000 sõidukiga

ööpäevas.

Tiheasustusalal uute hoonete kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse

nõuetest. IV kategooria alade (ühiskondlike hoonete maa-ala) liiklusmüra piirväärtus on 65 dB

päeval (müra hinnatud tase päeval - Ld) ja 55 dB öösel (müra hinnatud tase öösel - Ln), sh

on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 70 dB päeval ja 60 dB öösel.

Lähtudes Lihula maantee võimalikust liikluskoormusest (4000 a/ööp, sh 2,4% raskeliiklust),

võib arvutuslikult3 kavandatud hoonestusaladeni (ca 15-25 m kaugusel tee äärmisest

sõidurajast) ulatuda müra hinnatud tase ca 60 dB päeval (Ld) ning ca 51 dB öösel (Ln).

Liiklusmüra tase hoonestusalade teepoolsel küljel vastab IV kategooria alade liiklusmüra

piirväärtuse nõuetele (välisõhus) nii päeval kui ka öösel.

Lihula maantee äärde kavandatava hoonestuse (kruntidel nr 1 ja 6) rajamine tooks kaasa

müraolukorra märkimisväärse paranemise staadioni alal, kuna kavandatav hoonestus

moodustaks efektiivse müratõkke teelt lähtuvat liiklusmüra silmas pidades.

Planeeringuga kavandatud hoonestusaladel on liiklusmüra piirväärtusele vastavad

tingimused tagatud ka liikluskoormuste mõningase suurenemise korral. Liikluskoormuste

suurenemine nt ca 50% võrra toob kaasa müra hinnatud taseme suurenemise ca 1,8 dB võrra

(nii päeval kui öösel). Samas ei ole sedavõrd suurt liikluskoormuste kasvu antud piirkonnas

siiski ette näha, nt 30% võrra liikluskoormuste suurenemine (mõnevõrra realistlikum, kuid

siiski küllaltki optimistlik kasvustsenaarium) toob kaasa päeva/öö müra hinnatud tasemete

suurenemise ca 1 dB võrra.

Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid esitatud piirnorme. Spordihoonete siseruumide normtasemed ei ole väga

ranged, kuna sageli kaasneb spordiürituste läbiviimisega samuti märkimisväärne müra, mis

võib ka ületada hoonest väljaspool esinevat liiklusmüra. Liiklusmüra normtase spordihoonete

siseruumides on 50 dB päeval, mis on tagatav tavapäraste tehniliste lahendustega ning ei

3 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.0, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis planeeringute

koostamisel ning mõju hindamisel siseriiklikult laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“

28 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

nõue rangete heliisolatsioonimeetmete rakendamist. Uute hoonete rajamisel on soovitatav

järgida asjakohast standardit (2024. a seisuga standard EVS 842:2003 Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), antud juhul on soovitatav lähtuda hoonete

välispiirde puhul ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtusest suurusjärgus 30-35 dB. Kui aken

moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks

välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Vaadeldavate liikluskoormuste ja puhverala suuruse korral ei kujune planeeringualal probleemseks ka liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik liiklusest tingitud vibratsioon. Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsen tratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid . Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid . Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on hoonestusala piiril tagatud, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.

Hoone(te)le tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naabe rhoonete

paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse

nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid Lisa 1 normtasemeid.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale

tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja

tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda

müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades:

Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel

ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik,

hilisõhtu, nädalavahetus);

Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide

langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada

lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida

ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse

väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

3.12 Servituudi seadmise vajadus

Olemasolevatele ja planeeritud tehnovõrkudele kehtivad isiklikud kasutusõigused võrguvaldaja kasuks. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid on näidatud joonisel nr 4. Planeeritud tehnovõrkude kaitsevööndeid joonisel näidatud ei ole, kuna tegemist on põhimõttelise lahendusega, mis täpsustub projekteerimisel , st servituudialad kaitsevööndite ulatuses selguvad projekteerimisel.

Liikluskorraldus Lihula mnt 10 (krundil nr 3), Lihula mnt 10a (krundil nr 4) ja krundil nr 7 on lahendatud terviklikult (krunte läbiv liiklus), kuid kuna tegemist on munitsipaalomandis olevate maadega ja krunt nr 7 on ette nähtud liita avaliku kasutusega Lihula maanteega , ei ole servituudi seadmine otseselt vajalik.

Arvestades ptk-s 3.3 toodud üleehitamise võimalusi, tuleb vajadusel (projektlahenduse kohaselt) seada üleehitamise servituut.

Täiendavaid servituudi seadmise vajadusi ette näha ei ole.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 29

3.13 Planeeringu elluviimine

3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Planeeringualale ei jää kultuurimälestisi. Lähimad mälestised jäävad planeeringualast enam kui 100 m kaugusele idasuunda (Haapsalu raudteejaamaga seotud ehitised), ligikaudu 160 m - 180 m kaugusele põhjasuunda (Haapsalu vana kalmistu) ja ligikaudu 250 m kaugusele idasuunda (Hukkamiskoht, nn. "Võllamägi" ehk "Võllaste", 16. -17. saj.). Arvestades planeeringu eesmärki ja sisu ning kavandatavate muudatuste kaugust mälestistest, ei ole olemasoleva informatsiooni valguses põhjust eeldada ebasoodsat mõju kultuuriväärtustele.

Sotsiaalselt võib planeeringu elluviimisel eeldada positiivset mõju nii kohalike kui piirkonna

elanikele paremate spordi- ja vabaaja veetmise teenuste pakkumisel. Samuti saab

korrastatud tänavaruum (parkimiskorraldus, kergliikluse sidusad ühendusteed), mis aitab

tõsta avaliku ruumi turvalisust ja esteetilisust.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist

looduskeskkonnale, kuna planeeringuala asub linna keskuses, kus puuduvad

loodusväärtusega alad. Lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevate väärtustega,

milleks on eelkõige tänavahaljastuse puud ja säilitatud on maksimaalselt II ja III väärtusklassi

puud. Kõrgeima (I) väärtusklassi puu säilimiseks on ette nähtud kaitsemeetmed.

Likvideeritavate puude asemele on kohustus teha asendusistutused.

Vana tööst väljas olev puurkaev on planeeritud likvideerida nõuete kohaselt, mis vähendab

võimaliku reostuse ohtu põhjaveele.

Planeeringu elluviimine on seotud planeeringust huvitatud isiku finantsiliste võimalustega

(sõltub eelarvelistest vahenditest). Mõjud majandusele on eeldatavalt positiivsed säilitades ja

luues uusi töökohti ning hoides elujõulisena Haapsalu linna haridus- ja spordielu. Uued

võimalikud kaasaegsed spordihooned saavad pakkuda veelgi laiemaid spordivõimalusi.

Universaalhalli juurdeehitusega seoses tuleb nihutada olemasoleva kunstmurukattega

jalgpalliväljaku asukohta, mille alale jääb selle tulemusena I väärtusklassi puu. Seetõttu on

väljakul võimalik pidada võistlusi ainult kuni 17-aastaste vanuseklassini. Täiskasvanute ja

U-17 vanuseklassi ametlikke võistlusmänge on võimalik pidada Uuemõisa Jalgpallihalli

väljakul.

3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitatav(ad) hoone(d) ja rajatised ei kahjustaks naabermaaüksuste kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja

ehitusprojektide koostamisel.

Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt heale projekteerimistavale,

ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele.

30 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused:

1. Hoone(te) ja rajatiste projekteerimine.

2. Servituutide seadmine (vajadusel, tulenevalt projektlahendusest).

3. Kasutuslubade väljastamine. Planeering ei sea tingimusi hoonestuse ja parkimise ning kergliiklusteede ehitamise etappidele. Hoonestus (ja sellega seotud rajatused) ja/või parkimisalad ning kergliiklusteed võib ehitada üksteisest sõltumatult vastavalt eelarvelistele vahenditele.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 31

B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA

KOOSKÕLASTUSED

Utilitas Eesti AS, Aksel Kargu. Kooskõlastatud 21.08.2024. Digitaalselt allkirjastatud

planeeringu failid. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas . Telia Eesti AS, volitatud esindaja Vello Leega. Kooskõlastatud 21.08.2024,

kooskõlastus nr 39098727. Digitaalselt allkirjastatud planeeringu failid ja kooskõlastusleht. Kooskõlastus kehtib kuni 20.08.2025. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.

Imatra Elekter AS, Maie Erik. Arvamus antud 26.08.2024. Digitaalselt allkirjastatud tehnovõrkude joonis ja arvamus. Kooskõlastatud tingimusel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Võrgu ümberehitamiseks esitada taotlus läbi Imatra kodulehe. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas .

Haapsalu Veevärk AS, Jüri Heringas. Kooskõlastatud 05.09.2024. Digitaalselt allkirjastatud tehnovõrkude joonis. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Margo Lempu. Kooskõlastatud digitaaalselt planeeringu failid 03.12.2019, kooskõlastus nr K-ML/62. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas ja kooskõlastuse digiallkirja kinnitusleht lisade kaustas.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 33

C - JOONISED

1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000

2. Tugijoonis M 1 : 500

3. Põhijoonis M 1 : 500

4. Tehnovõrkude lahendus M 1 : 500

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Helen Rammu

Haapsalu Linnavalitsus

[email protected]

Teie 13.11.2024 nr 6-1/13/22-10 Meie 20.11.2024 nr 7.2-3.4/7059-1

Staadioni tn. detailplaneeringu

tuleohutuse osa kooskõlastamisest

keeldumine

Austatud Helen Rammu

Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel keeldub Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse

Hendrikson & KO poolt koostatud Töö nr 2769/17 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja

Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneeringu järgmisel põhjusel:

Siseministri 30. märtsi 2017.a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ on kehtetu redaktsioon.

Välise kustutusvee tagamine tuleb lahendada vastavuses Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ sätestatule. EVS 812-6 reguleerib hetkel vaid

voolikusüsteemide ja märgtõusutoru osa. Muus osas tuleb rakendada eelpool viidatud määrust.

Alus: TuOS § 32 lg 2.

Seletuskirjas peavad olema viited hetkel kehtivatele ja asjakohastele seadustele, määrustele,

standarditele ja normidele.

Detailplaneeringus puuduvad „Digitaalselt esitatud joonised on eraldi failidena“ C-joonised.

Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamisest keeldumine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Haapsalu Linnavalitsuse otsust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

2 (2)

Galina Kiivit

Ohutusjärelevalve büroo

peainspektor

Lääne päästekeskus

Galina Kiivit

[email protected]

Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Seletuskiri ja joonised

Töö nr 23004529 Tartu 2023-2024

Jaana Veskimeister Projektijuht-planeerija Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)

Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ Koostamisest huvitatud isik

Haapsalu Linnavalitsus Tellija ja koostamise korraldaja

V e rs

io o n 2

0 .1

1 .2

0 2 4 /// T

ö ö n

r 2 3

0 0

4 5 2

9

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Sisukord

A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5

2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 5

2.1 Planeeringuala ja selle mõjuala kirjeldus ...........................................................................................5 2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .......................................................................8 2.3 Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud................................................................................... 11 2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs, analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu

eesmärgid .............................................................................................................................................. 12

3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ......................................... 12

3.1 Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused ............................................................. 12 3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 13 3.3 Kruntide hoonestusala ..................................................................................................................... 14 3.4 Kruntide ehitusõigus ........................................................................................................................ 15 3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 15 3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 16 3.7 Haljastus ja vertikaalplaneerimine ................................................................................................... 17 3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 18 3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ..................................................................... 18 3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ..................................................................................................... 21 3.8.3 Soojavarustus ............................................................................................................................... 22 3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................... 23 3.9 Tuleohutus ....................................................................................................................................... 24 3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................. 25 3.11 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 25 3.11.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine ...................................................................................... 25 3.11.2 Jäätmed ...................................................................................................................................... 26 3.11.3 Energiatõhusus .......................................................................................................................... 26 3.11.4 Radoon ....................................................................................................................................... 26 3.11.5 Insolatsioon ................................................................................................................................ 26 3.11.6 Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet .......................................................................................... 27 3.12 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 28 3.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 29 3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .................................... 29 3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ......................................................................................... 29

B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 31

C - JOONISED .......................................................................................................... 33

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 5

A - SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK

Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Haapsalu Linnavalitsuse 24.08.2022 korraldus nr 792 Detailplaneeringu algatamine (Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vaheline ala). Korralduse punktiga nr 3 on kinnitatud lähteseisukohad (korralduse lisa 1) ja punktiga nr 2 on otsustatud mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist .

Planeeeringu koostamise algatamise korralduse kohaselt oli detailplaneeringu koostamise eesmärk määrata praegusele Lihula mnt 10b kinnisasjale ehitusõigus ja arhitektuursed hoonestustingimused kergejõustikuhalli püstitamiseks ning Mulla tn 1 kinnis asjal asuva olemasoleva spordihalli laiendamiseks. Planeeringu koostamise protsessi käigus korrigeeriti eesmärki vaadates ala arenguvõimalusi laiemalt, mistõttu sai täiendavaks eesmärgiks kaaluda Lihula maantee poolsele küljele jäävate olemasolevate spordiväljakute alal hoonestuse (spordihoone(te)) kavandamist. Samuti on planeeringu koostamise eesmärgiks täpsustada ja vajadusel muuta planeeringualasse jäävate kinnisasjade piire, kavandada juurdepääsud kruntidele, määrata parkimise, haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude ja rajatiste, s.h spordiväljakute asukohad.

Alusdokumentatsioonina on kasutatud:

▪ Haapsalu linna üldplaneeringut (kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 27.09.2024

otsusega nr 162);

▪ Puittaimestiku hinnangut (Dendro SJ OÜ, 2023);

▪ Haapsalu veekeskuse rekonstrueerimise ja laiendamise eskiisprojekti

(OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso, august 2022);

▪ Geodeetilist alusplaani (ATGeo OÜ, töö nr 26-2023, märts-juuli 2023). Geodeetilise

alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,

mõõtkava M 1:500;

▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule

kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet .

2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS

2.1 Planeeringuala ja selle mõjuala kirjeldus

Planeeringuala asub Haapsalu kesklinnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavatega

piiritletud kvartalis.

6 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Planeeringuala pindala on kokku ligikaudu 8,6 ha. Planeeringualale jäävate katastriüksuste

andmed on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringualal asuvate katastriüksuste andmed (seisuga 06.10.2023)

Aadress Katastritunnus Pindala Maakasutuse sihtotstarve

Staadioni tn 1 18301:013:0850 104 m² Tootmismaa 100%

Mulla tn 1 18301:013:0053 4 230 m² Ärimaa 100%

Lihula mnt 10 18301:013:0051 1 811 m² Ärimaa 100%

Lihula mnt 10a 18301:013:0012 3 004 m² Ärimaa 100%

Lihula mnt 10b 18401:001:0080 37 514 m² Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Lihula mnt 10d 18401:001:0081 2 200 m² Transpordimaa 100%

Lihula mnt 12 18401:001:0082 13 871 m² Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Mulla tänav 18301:009:0053 Planeeringus käsitletakse Lihula mnt ja Staadioni tänavate vahelist lõiku pindalaga 5 723 m²

Transpordimaa 100%

Lihula mnt lõik 1 18301:013:0048

Planeeringus käsitletakse Mulla/Kuuse ja Staadioni/Niine tänavate vahelist lõiku pindalaga 9049 m²

Transpordimaa 100%

Staadioni tänav 18301:013:0044 8 930 m² Transpordimaa 100%

Planeeringualale jäävatest katastriüksustest on hoonestatud:

Mulla tn 1 (universaalne spordihall, sh hostel);

Staadioni tn 1 (puurkaev ja pumbajaam);

Lihula mnt 10 (spordihoone);

Lihula mnt 10a (veekeskus);

Lihula mnt 12 (Haapsalu Põhikool ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž ning alajaam).

Lihula mnt 10b kinnisasjale jäävad kergejõustikustaadion, tribüün, täismõõtmetes

jalgpalliväljak, kunstmurukattega jalgpalliväljak, puitpõrandaga korvpalli välis väljak, kaks

tenniseväljakut, volleväljak, võimlemislinnakud, skatepark, stardi- ja finišimajake ning

laohoone; Lihula mnt 10d katastriüksusel asuvad parkla ja haljasala.

Planeeringualale jäävad tehnovõrkudest tulenevad kitsendused ja Staadioni tn 1 asuva

puurkaevu (reg nr PRK0003346) 50 m ulatusega sanitaarkaitseala. Puurkaev on kasutusest

väljas, kuid likvideerimata.

Planeeringualal ja selle mõjualas ei asu looduskaitsealuseid alasid või objekte. Lähialal

puuduvad ka Natura alad.

Planeeringualale ei jää kultuurimälestisi. Lähimad mälestised jäävad planeeringualast enam

kui 100 m kaugusele idasuunda (Haapsalu raudteejaamaga seotud ehitised) , ligikaudu

160 m - 180 m kaugusele põhjasuunda (Haapsalu vana kalmistu) ja ligikaudu 250 m

kaugusele idasuunda (Hukkamiskoht, nn. "Võllamägi" ehk "Võllaste", 16. -17. saj.).

Planeeringualale jääva puittaimestiku kohta on koostatud hinnang suvel 2023

(Dendro SJ OÜ). Töö käigus hinnati Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelisel

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 7

alal kasvava puittaimestiku haljastuslikku väärtust, tervislikku seisundit ning perspektiivsust

(määrati väärtusklassid). Väärtusklassid määrati vastavalt EVS 939-3:2020 (Puittaimed

haljastuses, osa 3: Ehitusaegne puude kaitse ) olevale metoodikale, kus I väärtusklass

tähendab eriti väärtuslikku puud ja V väärtusklass likvideeritavat.

Planeeringualale jääv kõrghaljastus kasvab valdavalt tänavahaljastusena: idapoolse Lihula maantee ääres peamiselt aru- ja sookased, hobukastanid ning vahtrad, põhjapoolse Mulla tänava ääres rida noori läänepärnasid. Planeeringuala lääne-lõunaservas Staadioni tänava ääres kasvavad aru- ja sookased. Staadioni põhjaservas on rida hobukastaneid, kooli hoovis grupp vanemaid tammepuid ja mõned hiljuti istutatud iluõunapuud ning punased vahtrad. Enamus kõrghaljastusest on vähemalt rahuldavas seisundis ja hinnatud väärtuslikuks või oluliseks (II ja III väärtusklass). Üks ala loodenurgas kasvav vanemas keskeas arukask hinnati eriti väärtuslikuks (I väärtusklass). Väheväärtuslikuks (IV väärtusklass) hinnati puud, mis on kahjustatud tüve- või juurekaelamädanike poolt või eelnevate ehitustöödega.

Koondandmed koos puittaimede väärtushinnangutega on esitatud puittaimestiku hinnangu

lisaks 1 olevas tabelis (leitav planeeringu lisade hulgast). Tabelis olev puude numeratsioon

vastab põhi- ja tugijoonisel olevale.

Planeeringuala paikneb hästi ligipääsetavas asukohas. Planeeringualaga piirnevad tänavad

Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänav on kõik kahesuunalised ning asfaltkattega.

Kõnniteed on olemas Mulla tänaval (ühepoolselt, kortermajade poolsel küljel) ja Lihula

maantee ääres (valdavalt kahepoolselt, kõnniteede ühendus puudub ainult Lihula mnt 12 ja

Lihula mnt 10a vahelisel lõigul). Staadioni tänava ääres on kõnnitee olemas Lihula mnt 12

kinnisasjaga (põhikooli alaga) piirnevas osas. Ohutumaks ja mugavamaks liikumiseks nii

jalgsi kui rattaga on vajalik parandada turvaliselt jalgsi liikumise võimalust Lihula m aantee

ääres Lihula mnt 12 ja Lihula mnt 10a vahelisel lõigul (siduda olemasolevad kõnniteed);

samuti tuleb üle vaadata olemasolevate hoonete esine parkimine ja jalakäijate juurdepääsud,

et tagatud oleks liiklusohutus.

Erinevate liikumisviiside (jalgsi, rattaga, bussiga, autoga) ühendusteed piirkonnas on

suhteliselt head. Lihula maantee ja Mulla tänav on Haapsalu linna jaotustänavad (kehtiva

(2006) üldplaneeringu kohaselt). Samade tänavate äärde on üldplaneeringuga planeeritud

kergliiklustee. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Staadioni tänav juurdepääsutänav ja

kergliiklusteed sinna kavandatud ei ole.

Lähimad bussipeatused asuvad Lihula mnt 10a kinnisasja ääres, planeeringualast umbes

50 m kaugusel kagusuunas Lihula mnt ääres (Niine-Saare tänavate ja Staadioni-Õpetaja

tänavate vahelisel lõigul) ja ligikaudu 100 m kaugusel põhjasuunas Lihula maantee ääres

(Lihula mnt 5 kinnisasja ääres).

Planeeringuala piirneb Staadioni tänava poolt väikeelamutega (üksikelamud); üle Lihula

maantee jääb segahoonestusala (elamud, äri- ja tootmishooned, lasteaed), kus domineerivad

4-5-korruselised korterelamud; Mulla tänava ääres on samuti elamud (nii üksik- kui

korterelamud).

Planeeringuala näol on tegemist mitmekülgseid sportimisvõimalusi pakkuva kaasaegse

kompleksiga, kuhu kuuluvad Haapsalu Spordikeskus, Haapsalu Veekeskus ja Haapsalu

Spordikeskuse Hostel. Spordikeskuse peamisteks klientideks on Haapsalu linna koolid,

Läänemaa Spordikool ning erinevad spordiklubid ning harrastajad. Planeeringuala

lõunaosasse, Lihula mnt 12 k innisasjale jääv Haapsalu Põhikool kasutab samuti kõrvalolevat

staadionit ja spordirajatisi.

Planeeringuala paiknemine ja seosed mõjupiirkonnaga on vaadeldav joonisel nr 1.

Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2.

8 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele

Strateegiliste dokumentidena kehtivad detailplaneeringu alal Haapsalu linna üldplaneering (2024) ja Lääne maakonnaplaneering 2030+ (2018).

Kuna Lääne maakonnaplaneering 2030+ kehtestati varem kui kehtiv Haapsalu linna

üldplaneering, tuleb kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide (maakonnaplaneering ja

linna üldplaneering) vastavuse hindamisel lähtuda eelkõige üldplaneeringust , kuid taustainfo

loomiseks on välja toodud ka maakonnaplaneeringu peamine eesmärk ja põhimõtted.

Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ põhiline eesmärk on ruumilise arengu põhimõtete

määratlemine maakonna tasandil ja sisendi andmine kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu

koostamiseks. Üldplaneering on kehtestatud 27.09.2024.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on Haapsalu linn Läänemaa maakondlik keskus 1. Lääne

maakonna maakondlik keskus ja toimepiirkonna keskus kattuvad ning selleks

on Haapsalu linnastu, mis moodustub ruumiliselt koostoimivatest Haapsalu

linnast, Paralepa ja Uuemõisa alevikust.

Maakondlik keskus peab maakonnaplaneeringu kohaselt pakkuma regionaalseid teenuseid.

Regioniaalsed teenused ehk maakondliku keskuse optimaalsed teenused on suunatud kogu

maakonna elanikkonna teenindamiseks. Maakondliku keskuse teenuseid iseloomustab

regionaalselt kõrgeim kvaliteet ja mitmekesisus. Sinna kuuluv taristu on üleriigilise võrgustiku

osa ja kulud teenuste ülalpidamisele kõige suuremad.

Sporditegevus on osa pakutavatest regionaalsetest teenustest. Planeeringu eesmärgiks on

olemasoleva spordikompleksi teenuste mitmekesistamine ja kvaliteedi tõstmine, mis on

kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega pakkuda maakonna keskuses

kõrgekvaliteedilisi ja mitekülgseid teenuseid, mida saavad tarbida nii m aakonna elanikud kui

olles osa üleriigilisest võrgustikust, ka teiste maakondade elanikud läbi spordivõistluste ja

turismi.

Maakonnaplaneeringu suunised on üle kantud kehtivasse Haapsalu linna

üldplaneeringusse (vt skeem 2), mis näeb planeeringualal ette spordi- ja puhkeehitiste maa-

ala (kinnisasjadel Staadioni tn 1, Mulla tn 1, Lihula mnt 10, Lihula mnt 10a, Lihula mnt 10b)

ning ühiskondliku hoone maa-ala (kinnisasjal Lihula mnt 12). Lihula mnt 10d ja piirnevad

tänavad jäävad transpordi maa-alale.

1 Maakondlikku keskusesse on koondunud maakonna suurem hulk töökohti ja haridusasutusi, regionaalseid avaliku sektori ja

mitmekülgseid erasektori pakutavaid teenuseid. See on keskus, kuhu maakonna elanikud igapäevaselt kõige enam töö- ja haridusalaselt ning teenuste tarbimiseks liiguvad. Maakondlik keskus on ühtlasi ka maakonna suurim ja tähtsaim ühistranspordi sõlmpunkt.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 9

Skeem 2. Väljavõte Haapsalu linna üldplaneeringust.

Planeeringuala on tähistatud punase joonega. SP tähistab spordi- ja puhkeehitiste maa-ala. ÜH tähistab ühiskondliku hoone maa-ala. Hall toon tähistab transpordi maa-ala. Roheline katkendjoon tähistab olemasolevat jalgratta- ja jalgteed, tumepunane katkendjoon perspektiivset jalgratta- ja jalgteed.

Spordi- ja puhkeehitiste maa-alal on ette nähtud spordi- ja puhkerajatiste ning hoonete

püstitamine, näiteks staadion, spordihall, spordiväljak, (väli)ujula, välispordirajatis vms.

Üldplaneering näeb spordi- ja puhkeehitiste maa-alal ette järgmised tingimused:

Keskkonnahäiringuid nagu müra, vibratsioon vms tekitavate eriotstarbeliste

spordirajatiste (nt motoringrada, krossirada, lahtine või poolkinnine lasketiir vms)

kavandamine ei ole tiheasustusaladel spordi- ja puhkerajatiste maa-alale lubatud.

Keskkonnahäirinuid põhjustavate objektide kavandamisel tuleb läbi viia mürahinnangu

koostamine ning vajadusel kavandada müra leevendavad meetmed;

Juurdepääs spordi- ja puhkeehitiste maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt ;

Teede projekteerimisel peab arvestama jalgratta- ja jalgteede vajadusega;

Ehitiste kavandamisel peab arvestama nende kättesaadavusega erinevate

liikumisviisidega (nt buss, sõiduauto, jalgratas) kasutajatele. Eelistada tuleb

lahendusi, mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate mugavust;

Kavandada kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum: haljastus, väikevormid,

tänavaruumi kasutus jms.

Ühiskondliku hoone maa-alal on lubatud:

Hoolekandeasutuse hooned: päevakeskus, tugikodu, varjupaik, lastekodu,

noortekodu, üldhooldekodu, koolkodu, sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus,

erihooldekodu või muu hoolekandeasutus;

Ühiselamud üliõpilastele või õpilastele jt sotsiaalsetele gruppidele;

Muuseum, kunstigalerii, raamatukogu, arhiiv, rahvamaja, külakeskus;

Haridus- ja teadushooned: koolieelne lasteasutus (lasteaed, päevakodu, lasteaed -

algkool), põhikooli- või gümnaasiumi-, kutseõppeasutuse-, ülikooli-,

rakenduskõrgkooli õppehoone, teadus- ja metoodikaasutuse hoone, muu haridus- või

teadushoone;

Haiglad ja muud ravihooned: haigla, ambulatoorse arstiabi osutamise hoone,

sanatoorium, spaahotell vms, veterinaarkliinik, muu tervishoiuhoone;

Spordiehitised: spordihall, võimla, siseujula, jäähall, maneež, lasketiiru -, muu

spordihoone, palliplats vms;

Pühakojad ja tavandihooned: kirik, katedraal, sünagoog, palvemaja, kabel või muu

kultushoone, krematoorium;

Kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse büroo- ja administratiivhoone, sh

riigikaitseasutuse büroo- ja administratiivhoone;

Muid piirkonda teenindavad ning sinna sobituvad hooned ja rajatised, sh

tehnoehitised.

10 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Üldplaneering näeb ühiskondliku hoone maa-alal ette järgmised tingimused:

Olulise avaliku huviga hoone või rajatise või olulise keskusala vms märkimisväärselt

esinduslikku asukohta ühiskondliku hoone või rajatise ehitamisel viib omavalitsus

üldjuhul läbi arhitektuurivõistluse;

Hoonete kõrgus peab sobituma piirkonnas väljakujunenud hoonete kõrgusega.

Kavandatav hoonestus ei tohi mastaapselt erineda piirkonnas väljakujunenud

hoonestuslaadist;

Ühiskondlike hoonete kavandamisel peab arvestama selle kättesaadavusega

erinevate liikumisviisidega (nt buss, sõiduauto, jalgratas) kasutajatele. Eelistada

lahendusi, mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate ning erivajadustega

inimeste juurdepääsu hoonetele;

Juurdepääs ühiskondliku hoone maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt ;

Teede projekteerimisel peab arvestama jalgratta- ja jalgteede vajadusega;

Kavandada kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum: haljastus, väikevormid,

tänavaruumi loogika jms.

Transpordi maa-alal on lubatud liiklemiseks, parkimiseks ja transpordiks vajalikud rajatised koos maa-alaga, mis on vajalik nende ohutuse tagamiseks ja rajatiste korrashoiuks, sh sõiduteed, raudteed, lennuliikluse maa jms. Transpordi maa-alal tuleb säilitada transpordiobjekti rajamise, laiendamise või rekonstrueerimise võimalikkus.

Üldplaneering näeb olemasolevale Lihula maantee äärsele kergliiklusteele lisaks

perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed Lihula maantee äärde (olemasolevate teede sidumiseks)

ja Mulla tänavale.

Planeeringualast edelasse jääv väikeelamu piirkond on üldplaneeringu kohaselt Õpetaja -

Staadioni tänavate elamurajooni miljööväärtuslik ala. Ala hulka on arvatud ka Staadioni tänav ,

mis jääb käesoleva detailplaneeringu ala sisse . Kuigi miljööväärtuslike alade osas tänava

kohta eraldi üldtingimusi seatud ei ole, saab asjakohaseks lugeda tingimust, mille kohaselt

tuleb tagada läbimõeldud ja avalikku ruumi sobiv haljastuse lahendus ning säilitada

põlispuud. Staadioni tänava (avalikku ruumi) alale jäävad puud kasvavad Lihula mnt 12

kinnistuga (põhikooliga) piirneval osal. Nimetatud puud on detailplaneeringu lahenduses ette

nähtud säilitada.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas üldplaneeringuga. Ühiskondliku hoone

maa-alal on planeeritud säilitada olemasolev olukord, mis vastab üldplaneeringu

põhimõtetele. Spordi- ja puhkeehitiste maa-alal keskkonnahäiringuga rajatisi ei planeerita;

juurdepääsud spordi- ja puhkeehitiste maa-alale on planeeritud avaliku kasutusega teedelt;

ette on nähtud olemasoleva kergliiklustee osade ühendamine Lihula maantee ääres ja

planeeritud on kergliiklustee Mulla tänava äärde. Korrigeeritud on olemasolevat

parkimiskorraldust spordihoone ja veekeskuse esisel ning olemasoleval Lihula mnt 10d alal.

Parkimiskorralduse muutmine ja kergliiklusteede võrgustiku parendamine loob turvalisemad

liikumisvõimalused kõikidele liikluses osalevatele pooltele, st loob kvaliteetse hästi toimiva

avaliku ruumi. Hea kergliiklusteede võrk aitab ka tõsta jalgsi liikumise ja jalgrattaga sõitmise

tõenäosust, st vähendada autokasutust.

Haapsalu linna arengukava 2023–2026 näeb ette kergejõustikuhalli ehitamise Haapsalu

Spordikeskuse kompleksi Lihula mnt 10 (p 3.2.2). Tegevuste kava kohaselt on

kergejõustikuhalli ehitamise tähtajaks 2025-2026.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas ja aitab ellu viia Haapsalu linna

arengukava.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 11

2.3 Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud

Planeeringuala on olemasolevalt seotud järgmiste detailplaneeringutega:

▪ Lihula mnt 10 detailplaneering (kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 19.06.2009 otsusega nr 281; osaliselt tunnistatud kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 29.09.2017 otsusega nr 258, millega kehtestati Lihula mnt, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering).

Lihula mnt 10 detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Lihula mnt 10 katastriüksuse

jagamine kolmeks krundiks nii, et omaette krundid saab staadion (Lihula mnt 10b),

olemasolev spordihoone (Lihula mnt 10) ja varem planeeritud (Lihula mnt 10 krundi

detailplaneering, kehtestatud 21.01.2009 Haapsalu Linnavalitsuse korraldusega nr 31 )

universaalhall (Mulla tn 1). Planeeritud ehitusõigus oli järgmine:

- Lihula mnt 10: üks hoone, ärimaa, hoone kõrgus 12 m, ehitisealune pind 860 m²;

- Lihula mnt 10b: viis hoonet, ühiskondlike hoonete maa, hoone kõrgus 17 m, ehitisealune

pind 640 m²;

- Mulla tn 1: üks hoone, ärimaa, hoone kõrgus 17 m, ehitisealune pind 4 150 m².

Detailplaneeringu lahendus on ellu viidud – planeeritud kruntide alusel on moodustatud

katastriüksused Lihula mnt 10, 10b ja Mulla tn 1. Hooned ja rajatised on välja ehitatud.

Haapsalu Linnavolikogu 19.06.2009 otsusega nr 281 kehtestatud Lihula mnt 10

detailplaneering on Haapsalu Linnavolikogu 29.09.2017 otsuse nr 258 p 2 alusel osaliselt

kehtetuks tunnistatud – kehtetu on Lihula mnt 10b kinnisasja osas, kehtiv Mulla tn 1 ja Lihula

mnt 10 kinnisasjadel. Mulla tn 1 kinnisasjale jääb universaalne spordihall, sh hostel; Lihula

mnt 10 kinnisasjal asub spordihoone.

▪ Lihula mnt, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering (kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 29.09.2017 otsusega nr 258).

Planeeringu koostamise eesmärgiks oli ümber kruntida linnale kuuluvad kinnisasjad Lihula

mnt 10b, 10c (käesoleval ajal enam ei eksisteeri), 10d ja 12 ning määrata planeeritavale

ühiskondlike ehitiste maa krundile ehitusõigus ja arhitektuursed hoonestustingimused

koolihoone püstitamiseks; samuti kavandada juurdepääsud kruntidele, parkimine, haljastuse

põhimõtted, tehnovõrkude asukohad.

Detailpaneeringu lahendus on valdavas osas ellu viidud:

- 2020 aastal valmis kinnisasjale Lihula mnt 12 Haapsalu Põhikool; - Muudeti Lihula mnt 10b, 10d ja 12 katastriüksuste piire, sh planeeringu koostamise

algatamisel olnud Lihula mnt 10c hoonestamata katastriüksus jagati Lihula mnt 10b, 10d ja 12 katastriüksuste vahel; olemasolevaid katastriüksuseid Mulla tn 1, Lihula mnt 10, 10a ja Staadioni tn 1 detailplaneeringu lahendusega ei muudetud;

- Lihula mnt 10b Lihula maantee poolsele küljele rajati skatepark.

Detailplaneering nägi ette võimaluse ehitada Staadioni ja Mulla tänavate äärde kõnnitee ning

Mulla tänava ääres laiendada parkimisala. Selles osas ei ole planeeringulahendus ellu viidud.

Käesolev planeeringuala kattub varem kehtestatud detailplaneeringute aladega. Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks . Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega muutuvad kehtetuks Lihula mnt 10 detailplaneering (kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 19.06.2009 otsusega nr 281) ja Lihula mnt, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering (kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 29.09.2017 otsusega nr 258).

12 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs, analüüsil

põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringuala ruumilise arengu eesmärkide analüüs tugineb peatükis 2.1 toodud

planeeringuala ja selle mõjuala kirjeldusele ning peatükis 2.2 toodud strateegiliste

(planeerimis)dokumentide vastavusele.

Planeeringu ruumilise arengu eesmärk on läbi universaalhalli laienduse ja uue

spordihoone(te) ehitamise tõsta olemasoleva spordikompleksi teenuste mitmekesisust ja

kvaliteeti. Eesmärgi täitmisega kaasnevalt tuleb tagada ja lahendada liikluskorraldus

(juurdepääsud, parkimine, jalakäijate liikumine) maksimaalselt ohutult, täpsustada ja

vajadusel muuta planeeringualasse jäävate kinnisasjade piire ning tagada puittaimestiku

maksimaalne säilimine (eriti väärtusliku haljastuse).

Planeeringu ruumilise arengu eesmärki on võimalik tagada arvestades järgnevat:

Olemasoleva spordihalli (Mulla tn 1) laiendamiseks olemasoleva kunstmurukattega

jalgpalliväljaku nihutamisega Staadioni tänava poole arvestades sealjuures

minimaalseid nõudeid väljakule, st küljepikkustega 50 x 90 m pluss turvaaladega

2 x 5 m;

Tagada kunstmurukattega jalgpalliväljaku turvaalale jääva 1. väärtusklassi puu

säilimine;

Määrata olemasolevate hoonete laiendamiseks maksimaalsed võimalused ( suurimad

võimalikud hoonestusalad);

Tagada võimalus kavandada kogu Lihula maantee perimeetri ulatuses hoone(d)

(määrata hoonestusala(d)), et vajadusel asendada väliväljakud siseväljakutega ;

Muuta olemasolevate katastriüksuste piire selliselt, et vastava ala funktsionaalne

terviklikkus jääks oma maaüksuse piiresse;

Vaadata üle olemasolev liikluskorraldus, jalakäijate liikumine ning parkimise lahendus

selliselt, et tagatud oleks liiklusohutu olukord.

3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1 Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused

Planeeringualale jääb pika traditsiooniga Haapsalu linna esindusstaadion koos veekeskuse

ja spordihoonega, sh on olemas hostel majutusteenuse pakkumiseks (lisateenus laagrite ja

võistluste korraldamisel). Ala asukoht on soodne korraldamaks ka suuremaid spordiüritusi.

Uue kergejõustikuhalli rajamine ja/või vajadusel olemasolevate väliväljakute ehitamine

siseväljakuteks on kavandatud ühtses kompleksis staadioniga. Nii on staadion kui ka

spordihoone koos väljakute ja sportimisvõimalustega igapäevaselt kasutatavad nii spordikooli

kui põhikooli lastele ning ka teistele (linna)elanikele. Planeeringulahendusega antakse

võimalus tihendada olemasolevat ja harjumuspärase asukohaga spordikompleksi ,

parandades seeläbi teenuste valikut ja kvaliteeti.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 13

Planeeringulahenduse elluviimisel saavad täidetud kehtiva üldplaneeringu eesmärgid ja

arengukavas seatud ülesanded.

Haapsalu Linnavalitsuse ülesanne on korraldada linnas teiste valdkondade kõrval mh spordi -

ja noorsootööd ning ruumilist planeerimist. Planeeringu koostamise eesmärk täidab avalikku

huvi. Planeeringulahenduse realiseerumisel paranevad linnas sportimise ja vaba aja veetmise

võimalused, mitmekesistub linna elukeskkond, paraneb avalik tänavaruum. Planeeringu

koostamine ja koostamise eesmärk aitab täita kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega

pandud ülesandeid.

Planeeringulahenduse valiku tegemisel on arvestatud planeeringuala ruumilise arengu

eesmärkide analüüsi (vt ka ptk 2.4). Kaalutletud on järgmisi aspekte:

Olemasoleva spordihalli (Mulla tn 1) laiendamine on võimalik mahus, mis tagab

olemasoleva kunstmurukattega jalgpalliväljaku säilimise vajalikes mõõtmetes. Väljaku

säilimine on võimalik selle nihutamisega Staadioni tänava suunas ;

Oluliseks on peetud kunstmurukattega jalgpalliväljaku turvaalale jääva 1.

väärtusklassi puu säilimist, st planeeringus tuleb anda nõuded/meetmed puu

säilimiseks;

Vajadus on tagada olemasolevate hoonete laiendamise võimalused, st

olemasolevatele hoonetele on määratud hoonestusalad võimalikeks juurdeehitusteks;

Vajadus on tagada Lihula mnt 10b kinnisasja Lihula maantee poolsele küljele jäävate

väliväljakute ümberehitus siseväljakuteks, sh kergejõustikuhalli ehit amiseks, st

määratud on hoonestusala kogu olemasolevate välivä ljakute ulatuses (juurdepääs

staadionile tuleb sel juhul tagada läbi võimaliku hoone), sh on hoonestusala

määramisel arvestatud olemasolevate tehnovõrkudega (et need säiliksid või ei

eeldaks suuremahulisi ümberehitusi) ;

Vajadus korrastada olemasolevate katastriüksuste piire , st tehtud on järgmised

kruntimisettepanekud: olemasolev Lihula mnt 10d katastriüksus kaotada liites osa

maast Lihula mnt 10b (planeeritud krundid nr 1 ja 6) ja osa Lihula maantee lõik 1

koosseisu; kaotada katastriüksus Staadioni tn 1 ja määrata maa-ala planeeritud krundi

nr 1 koosseisu; nihutada Lihula mnt 12 ja Lihula mnt 10b (planeeritud krundid nr 1 ja

6) omavaheline piir selliselt, et olemasolevad spordirajatised jääksid Lihula mnt 10b

(planeeritud krunt nr 1) koosseisu; osa Lihula mnt 10b kinnisasjast (Staadioni ja Mulla

tänava nurgas) liita Staadioni tänava koosseisu.

Vajadus vaadata üle olemasolev liikluskorraldus, jalakäijate liikumine ning parkimise

lahendus selliselt, et tagatud oleks liiklusohutu olukord , st kavandatud on

kergliiklustee ehitus Lihula maantee ääres sidumaks olemasolevad kõnniteed;

kavandatud on uus kergliikustee Mulla tänava ääres; planeeritud on parkimiskohad

Mulla tänava ääres.

3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse planeeringualale jäävatest katastriüksustest

kokku kaheksa krunti. Kruntide moodustamise info on toodud tabelis 2.

Staadioni tn 1 katastriüksus on ette nähtud likvideerida ja maa-ala on määratud planeeritud

krundi nr 1 koosseisu.

Krundi nr 6 alusel katastriüksuse moodustamise kohustust ei ole ja selle võib liita ka krundi

nr 1 koosseisu.

14 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Krunt nr 7 on moodustatud eesmärgiga liita see Lihula maantee lõik 1 koosseisu. Krunt nr 7

ala on ette nähtud avaliku kasutusega.

Tabel 2. Planeeritud kruntide moodustamise info

Planeeritud krundi nr/aadress Pindala Katastriüksused, millest krunt moodustatakse

Krunt nr 1/Lihula mnt 10b 35 510 m² Lihula mnt 10b (34 667 m²), Lihula mnt 12 (739 m²), Staadioni tn 1(104 m²)

Krunt nr 2/Mulla tn 1 5 136 m² Lihula mnt 10b (906 m²), Mulla tn 1 (4 230 m²)

Krunt nr 3/Lihula mnt 10 1 811 m² Ol.ol katastriüksuse piire ei muudeta

Krunt nr 4/Lihula mnt 10a 3 004 m² Ol.ol katastriüksuse piire ei muudeta

Krunt nr 5/Lihula mnt 12 13 142 m² Lihula mnt 12 (13 132 m²), Lihula mnt 10b (10 m²)

Krunt nr 6 2 257 m² Lihula mnt 10d (1 759 m²), Lihula mnt 10b (498 m²)

Krunt nr 7 1 702 m² Lihula mnt 10d (1 702 m²)

Krunt nr 8/Staadioni tänav 9 101 m² Staadioni tänav (8 930 m²), Lihula mnt 10b (171 m²)

Planeeritud kruntide pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel loodusesse

katastrimõõdistamise käigus.

3.3 Kruntide hoonestusala

Kruntide hoonestusalad on määratud järgmiselt:

Krundil nr 1 uushoonestuse (spordihoone) ehitamiseks Lihula maantee poolsel küljel ,

olemasoleva tribüüni asukohas (tribüünide alla teenindusruumide kavandamiseks) ja

olemasoleva abihoone asukohas (olemasoleva hoone säilitamiseks, vajadusel ümber-

või juurdeehituseks). Lihula maantee poolsel uushoonestusalal on lubatud ka hoonet

mitte püstitada ja rajada väljakud;

Krundil nr 2 olemasoleva universaalhalli laiendamiseks;

Krundil nr 3 olemasoleva spordihoone säilitamiseks, vajadusel juurdeehituseks;

Krundil nr 4 olemasoleva veekeskuse laiendamiseks;

Krundil nr 5 olemasoleva hoonestuse (Haapsalu Põhikool, Tallinna Ülikooli Haapsalu

Kolledž, alajaam, abihoone) säilitamiseks, vajadusel ümber- või juurdeehituseks;

Krundil nr 6 uushoonestuse (spordihoone) ehitamiseks Lihula maantee poolsel küljel .

Lubatud on ka hoonet mitte püstitada ja rajada väljak(ud).

Krunte nr 7 ja 8 ei hoonestata.

Arvestades olemasolevaid hoonestuslahendusi kruntidel nr 2 (Mulla tn 1) ja 3 (Lihula mnt 10),

kus hoonestus on terviklik ja ei järgi täpselt katastrüksuse piire, on lubatud krundipiiride

ülesed ehitused. Üleehitus on lubatud ka planeeritud kruntidel nr 1 ja 6 juhuks, kui

moodustatakse kaks eraldi krunti. Üleehitus võimaldab soovi korral projekteerida tervikliku

hoonestuse krundipiire järgimata. Üleehitus on lubatud ka kruntide nr 1 ja 2 vahel, st krundilt

nr 1 on lubatud krundile nr 2 üle ehitada jalgpalliväljak või selle turvaala.

Hoonestusalade paiknemine (kas krundi piirideni või hoonestusalade sidumine

krundipiiridega või hoonestusalade mõõdud) on näidatud joonisel nr 3.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 15

3.4 Kruntide ehitusõigus

Ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis.

Planeeringualale on kavandatud või jäävad olemasolevalt järgmised ehitised:

Krundile nr 1: spordihooned (12650), spordi- ja puhkerajatised (24100), abihooned

(12744);

Krundile nr 2: spordihoone (12650), üleehitisena lubatud spordirajatis (24100);

Krundile nr 3: spordihoone (12650);

Krundile nr 4: spordihoone (12650);

Krundile nr 5: haridus- ja teadushooned (12630), abihoone (12744),

energeetikatööstuse hoone (ehr.ee andmetel, olemasolev alajaam) (12512);

Krundile nr 6: spordihoone (12650), spordi- ja puhkerajatised (24100).

Krunt nr 7 on moodustatud eesmärgiga liita see Lihula maantee lõik 1 koosseisu . Lihula

maantee lõik 1 on avaliku kasutusega, kus asub sõidutee, kõnnitee, parkimisalad.

Krundile nr 8 jääb avaliku kasutusega Staaadioni tänav.

Ehitusõigusega lubatud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piirides. Rajatised, sh spordiväljakud võivad asuda väljaspool hoonestusala. Olemasolevaid spordiväljakuid on vajadusel lubatud ümber ehitada.

3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus

Planeeringulahendusega säilitatakse senine põhimõtteline liikluskorraldus ja juurdepääsud

kruntidele, kuid tehakse ettepanekuid juurdepääsude optimeerimiseks, parkimise

korraldamiseks ja kergliiklusteede sidumiseks.

Krundil nr 1 säilib autotranspordiga juurdepääs Staadioni tänavalt olemasoleva abihoone

juurest. Säilib ka juurdepääsu asukoht Lihula maanteelt, kuid spordihoone ehitamisel tuleb

juurdepääsuks staadionile näha ette piisava vaba ruumiga (kõrgus, laius) avaus läbi hoone.

Krundile nr 1 parkimiskohti ei kavandata, parkimine tagatakse piirnevatel alades, sh avaliku

kasutustega tänavamaadel.

Krundil nr 2 on autotranspordiga juurdepääsu vajadus inventari veoks hoonesse nii Mulla kui

Staadioni tänavalt. Krundile nr 2 parkimiskohti ei kavandata, parkimine tagatakse piirnevatel

alades, sh avaliku kasutustega tänavamaadel.

Krundil nr 3 säilib autotranspordiga juurdepääs Mulla tänavalt olemasolevas asukohas.

Parkimine säilib olemasolevas asukohas Lihula maantee poolsel küljel. Projektlahenduse

koostamisel (olemasoleva olukorra parendamisel) tuleb selgelt eristada jalakäijate alad ja

sõidukite parkimis- ning manööverdus- ja sõiduteealad. Kasutada nt erinvat tooni

sillutiskatteid, teekattemärgistusi jmt. Sõidukitele tuleb tagada minimaalne vajalik ala

(parkimis- ja manööverdusala vastavalt Linnatänavate standardile). Ette tuleb näha ka

jalgrataste parkimiskohad (võimalusel varjualuse all) ja vähemalt üks parkimiskoht

liikumispuudega inimestele.

Krundil nr 4 säilib autotranspordiga juurdepääs Lihula maanteelt krundi nr 3 poolsel küljel

olemasolevas asukohas. Planeeringuga tehakse ettepanek li kvideerida teine senine

16 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

juurdepääs Lihula maanteelt krundi lõunapoolsel küljel, et vähendada sõidukite ja kergliikluse

ristumiste arvu. Parkimine säilib olemasolevas asukohas Lihula maantee poolsel küljel.

Projektlahenduse koostamisel (olemasoleva olukorra parendamisel) tuleb s elgelt eristada

jalakäijate alad ja sõidukite parkimis- ning manööverdus- ja sõiduteealad. Kasutada nt erinvat

tooni sillutiskatteid, teekattemärgistusi jmt. Sõidukitele tuleb tagada minimaalne vajalik ala

(parkimis- ja manööverdusala vastavalt Linnatänavate standardile). Ette tuleb näha ka

jalgrataste parkimiskohad (võimalusel varjualuse all) ja vähemalt kaks parkimiskoht

liikumispuudega inimestele.

Krundil nr 5 säilib autotranspordiga juurdepääs Lihula maanteelt ja Staadioni tänavalt

(alajaama juurde). Säilib ka senine parkimiskorraldus ja parkimiskohtade arv.

Krundile nr 6 autotranspordiga juurdepääsu ei planeerita. Hoonestus ja juurdepääs tuleb

lahendada terviklikult koos krundi nr 1 uushoonestuslahendusega.

Krunt nr 7 on kavandatud liita Lihula maantee lõik 1 koosseisu , mistõttu on lahendus antud

terviklikult koos piirneva Lihula maantee lõik 1 alale jäävaga. Kirjeldatud alale on kavandatud

parkimisala ja kergliiklustee, mis seob senised olemasolevad Lihula maantee äärsed

kergliiklustee lõigud omavahel kokku. Sidus kergliiklustee tagab turvalisema liiklemise kogu

planeeringualaga piirneval Lihula maantee äärsel lõigul. Krundi nr 7 alale jääva parkla ja

staadionile juurdepääsu asukohas tuleb projekteerida tõste tud ristmik, mis aitab hoida

parklate vahelisel alal madalat sõidukiirust ja annab märku jalakäijate liikumisalast.

Planeeritud kergliiklustee kõrvale (sõidutee poolsele küljele) on kavandatud busside

peatumis- ja/või parkimisala.

Mulla tänava äärde on planeeritud pikiparkimine (0 kraadi all sõidutee suhtes) ja uus

kergliiklustee. Kergliiklustee ruumivajaduse (vt mõõdud joonisel nr 3) määramisel on

arvestatud, et võimalik oleks projekteerida jalg- ja jalgrattatee. Parkimiskohtade

projekteerimisel tagada vajalik n-ö turvaala (sõiduki ukse avamisel) nii sõidu- kui

kergliiklustee poolel, samuti arvestada vaba juurdepääsu tagamisega universaalhalli ja

alajaama juurde (märkida parkimiskeeluala). Parkimiskohtade vahele kavandada rohealad,

mis töötavad korraga parkimiskohtade liigenduse ja talvise lumevallitsusalana.

Staadioni tänava äärde on planeeritud kitsas kõnnitee olemasoleva kõnnitee ja Mulla tänava

kergliiklustee ühendamiseks.

Joonisel nr 3 on tähistatud planeeritud põhimõtted: sõidu- ja kergliiklusteed, näidatud

sõidukiga juurdepääsud kruntidele. Täpne lahendus antakse projekteerimisel.

3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused

Olemasolev hoonestus on lubatud säilitada olemasolevana. Võimalike juurde- ja

pealeehituste tegemisel lähtuda planeeritud ehitusõigusest.

Planeeritud hoonestuse arhitektuur ja materjalikäsitlus peab olema kaasaegne, piirkonda

sobiv ja lähtuma hoone eesmärgist . Täpsemaid arhitektuurinõudeid ei määrata.

Joonisel nr 3 on näidatud võimalik illustreeriv territooriumi asendiplaaniline lahendus. Täpne

lahendus antakse projekteerimise staadiumis.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 17

Arvestades ptk-s 3.11.3 tooduga, on projekteerimisel lubatud/soovita tav ette näha

päikeseenergia kasutamise võimalusi sulandades päikesepaneelid arhitektuursesse

terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad on osa arhitektuursetest elementidest

või fassaadist või paigutada paneelid hoone katusele).

3.7 Haljastus ja vertikaalplaneerimine

Planeeringualale jääva puittaimestiku kohta on koostatud hinnang suvel 2023

(Dendro SJ OÜ). Planeeringualale jääv kõrghaljastus kasvab valdavalt tänavahaljastusena .

Ülevaade puittaimestiku hinnangust on toodud peatükis 2.1.

Planeeringualal kasvav ainus I väärtusklassi jääv puu (arukask) on ette nähtud säilitada. Kuna

puu asub jalgpalliväljaku turvaalal, tuleb puu ehitamise ja väljaku kasutamise ajaks kaitsta

võimalike vigastusohtude vältimiseks. Täpsed meetmed tuleb välja tuua ehitusprojektis.

II-III väärtusklassi puude suhtes tuleb lähtuda põhimõttest säilitada puud maksimaalselt, st

projekteerimisel eelistada lahendusi, mis tagavad puu(de) säilimise .

IV väärtusklassi puude puhul on tegemist puudega, mis on kahjustatud tüve- või

juurekaelamädanike poolt või eelnevate ehitustööde tagajärjel ning on seetõttu lubatud

likvideerida.

Kohustus on likvideerida V väärtusklassi puud (üks noor vaher, mis on kuivanud (nr 65); üks

hobukastan (nr 99) ja kaks kaske (nr 82 ja 87) on murdumisohtlikud).

Likvideeritavate puude asemele tuleb teha asendusistutused sobivate ja alal juba kasvavate

puude liikidega. Kuna planeeringuala on valdavalt spordiväljakute ala ja puude istutamine

seal ei ole mõeldav, on asendusistutusi võimalik teha Staadioni tänava äärde olemasolevate

puude vahele.

Täiendavad istutused põõsaste näol on ette nähtud krundi nr 1 põhapiiril Mulla tänava alal

olemasolevate puude all. Põõsarinne koos puudega võimaldab vähendada spordiväljakute

alale levivat võimalikku müra ja saastet ning kaitseb ka tuulte eest.

Lihula maantee n-ö rohelisemaks muutmiseks tuleb tänavaelementide eraldamiseks

võimalusel projekteerida haljassaared, kuhu on võimalik istutada hooajaliselt lilli või

projekteerida madalaid püsikuid. Taimede kõrgus ei tohi piirata sisse- ja väljasõitude

tegemisel nähtavust sõidu- ja kergliiklusteele.

Säilitatavate puude seisundit tuleb pidavalt jälgida ning nende ohutuse tagamiseks teha

õigeaegselt vajalikud hooldustööd.

Ehitus- või kaevetööde planeerimisel ning teostamisel tuleb juhinduda EVS 939 -3:2020

(Puittaimed haljastuses, osa 3: Ehitusaegne puude kaitse ) sätestatud nõuetest ning

rakendada säilitatavatele puudele vajalikud kaitsemeetmed nende elujõulisuse ja ohutuse

tagamiseks.

Haljastus- ja kujunduslahendus tuleb anda vastava ehitusprojekti mahus. Haljastuse

kavandamisel arvestada tehnovõrkude ja –rajatistega, samuti asjaoluga, et istutusalad ei

kattuks lumeladustusaladega. Lumeladustusalade konkreetne asukoht oleneb täpsustatud

asendiplaanilisest lahendusest ja selgub projekteerimise käigus.

18 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Kohustuslik on piirata (piirdeaia või hoonestusega) krunt nr 1 ja vajadusel selle sisesed alad

(nt erinevad palliplatsid), sh vajadusel peab olema võimalik piirata (sulgeda) krundile

juurdepääs. Piirdeaia kõrgus 1,8 – 6 m sõltuvalt asukohast ja piiratava ala funktsioonist (nt

takistada pallide sattumine tänava alale). Täpne kõrgus vastavalt asukohale määratakse

projektis.

Haljastuse põhimõtted on graafiliselt nähtavad joonisel nr 3.

Vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimisel. Kuna tegemist on olemasoleva lt

hoonestatud ja väljakutega kaetud alaga, siis olulisi muutusi ei kavandata.

3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4 võrguettevõtete poolt väljastatud

tehniliste tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse

projekteerimise käigus tulenevalt hoonestuslahendusest ja hoonete ruumiprogrammist.

Projekteerimisel arvestada olemasoleva säiliva ja kavandatava haljastusega.

3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahenduse koostamisel on lähtutud Haapsalu Veevärk AS tehnilistest tingimustest 29.12.2023 nr 4.-2/134.

Sademeveekanalisatsiooni lahenduse koostamisel on lähtutud Haapsalu Linnavalitsuse tingimustest 14.03.2024 nr 4-2/5-40.

Veevarustus

Olemasolevatel ühisveevärgiga liitunud hoonetel (Mulla tn 1 (universaalhall), Lihula mnt 10

(spordihoone), Lihula mnt 10a (veekeskus), Lihula mnt 12 (Haapsalu Põhikool ja Tallinna

Ülikooli Haapsalu Kolledž)) säilib olemasolev olukord.

Uued ühendused on vajalikud krundi nr 1 ja krundi nr 6 uushoonestusaladel. Nimetatud

uushoonestustele on veeühendused planeeritud Lihula maantee veevarustuse peatorustikult

(malm Dn 150) liitumispunktidega (maakraan (MK) kruntide piiril avalikul tänavamaal.

Vajadusel tuleb rekonstrueerida Staadioni finišimajakese (krundil nr 1) veeühendus Staadioni

tänava peatorustikult ja tõsta ümber jalgpalliväljaku kastmistorustiku väljaviik hoonest (kui

jääb võimaliku tribüünihoone alla) .

Staadioni tn 1 kinnisasjale jääv olemasolev veepumpla on ette nähtud likvideerida, sh

puurkaev nr 201 (pass nr 3090, va 09.06.1970) tamponeerida. Tehniline dokumentatsioon

tuleb anda üle Haapsalu Veeärk AS-ile. Lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr

43 Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni

ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja

konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja

kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi

esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid .

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 19

Kanalisatsioon

Olemasolevatel ühiskanalisatsiooniga liitunud hoonetel (Mulla tn 1 (universaalhall), Lihula mnt 10 (spordihoone), Lihula mnt 10a (veekeskus), Lihula mnt 12 (Haapsalu Põhikool ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž)) säilib olemasolev olukord.

Planeeritud uushoonestusalade (krundil nr 1 ja nr 6) kanaliseerimine on ette nähtud Mulla

tänava kanalisatsioonikollektorisse. Ühendus on võimalik luua veekeskuse ees oleva

kanalisatsioonitorustiku kaudu.

Sademeveekanalisatsioon

Planeeringualal ja selle ümbruses on maapinna kalle lääne suunas. Piirkonnas on üsna

tihedalt suuremahulisi hooneid ja nende ümber küllaltki suured vett mitteläbilaskva katendiga

pinnad (tänavad, parklad, staadioni jooksurada, sisehoovi teed jne), tegemist on

spordirajatiste ja hoonete ning koolide piirkonnaga.

Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vaheline ala on hoonestatud, võimalike uute

hoonete ja olemasolevate hoonete laiendamisega seoses on vajalik lahendada sademevete

ärajuhtimine, olemasoleva taristu säilitamine või ringi ehitamine.

Olemasoleva olukorra kirjeldus

Mulla tänaval on olemasolev sademevee kanalisatsioon, mis suubub Raudtee tänava

äärsesse kraavi. Staadioni tänava servas on olemasolev pinnavee kraav , mis on suunatud

Läbi Lille tänava Raudtee tänava servas olevasse kraavi, eesvoolu trass on amortiseerunud.

Lihula mnt 12 kinnisasjal asuva põhikooli ehitamisega (2019-2020) rajati eesvoolu trass

Lihula maantee lõigule, mis suubub mööda Kauba tänavat Raudtee tänava äärsesse kraavi,

mis omakorda läbib vana raudtee taristut ja suubub Jaama ojja. Lihula maanteele on viidud

trassi sisend (pimekorgiga), mis asub Lihula mnt 12 sissesõidu all. Lihula maanteel endal

puudub sademevee lahendus.

Haapsalu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arengukava kohaselt toimub

sademevee ärajuhtimine valgalade kaupa. Käesolev detailplaneeringuala jääb valgalasse nr

6. Staadioni tänavale on planeeritud ÜVK järgi uus torustik kuni Lille tänavani. Selline trassi

planeerimine ei ole tänases situatsioonis enam aktuaalne , kuna põhikooli ehitamisega on

rajatud uus sademevee eesvool läbi Kauba tänava.

Planeeritud lahendus

Krundid nr 6 ja 7 ning uushoonestus krundil nr 1(olemasoleva Lihula mnt 10d piirkond):

Lihula maantee serva krundile nr 7 on planeeritud uus sademevee trass, mis on

kavandatud juhtida Lihula mnt 12 sissesõidul olevasse trassi. Uus trass

dimensioneerida vastavalt olemasolevate ja rajatavate parklate ning planeeritud

kruntide nr 1 ja 6 uushoonestuse vajadusele. Olemasolev trass on läbimõõduga 315

PP ja liitumine kaevu, toru põhja kõrgusel 5,42.

Sademevee trassile projekteerida sobivatesse kohtadesse vahekaevud, ca 50 m

vahega, arvestades hilisemat vajadust Lihula maanteelt tulevat vett sinna juhtida

(restkaevudega).

Parklatele üle 20 parkimiskoha tuleb rajada nõuete kohane õli - ja liivapüüdur.

Krundile nr 7 planeeritud parklasse näha ette restkaevud.

Katuselt ja drenaažist tulevad veed tuleb kokku koguda ja juhtida peatrassi kinniselt.

20 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Krunt nr 4 (olemasolev Lihula mnt 10a juurdeehitus):

Alale jääb olemasolev kinnisasja sisene sademevee trass koos hoone drenaažiga.

Kui juurdeehituse tõttu ei ole trassi võimalik säilitada, tuleb selle ringi ehitamine

kavandada projekteerimise käigus.

Eesvooluks on krundile nr 1 (Lihula mnt 10b) jääv olemasolev trass.

Krundi nr 4 (Lihula mnt 10a) hoonestusala on planeeritud vastu krundi nr 1 (Lihula

mnt 10b) piiri, et oleks võimaldatud tulevikus maksimaalne laiendus, kui selle

vajadus peaks tekkima. Juurdeehituse korral krundi piirini peab arvestama, et

olemasoleva veekeskuse juurde kuuluv drenaaž jääb naaberk innisasjale (krundile nr

1, Lihula mnt 10b) ning sel juhul ei ole võimalik paigutada kinnisasjale sademevee

taristut.

Krunt nr 2 (olemasolev Mulla tn 1):

Alale jääb olemasolev sademevee eesvool, mis teenindab krunte nr 3 ja 4 (Lihula

mnt 10 ja 10a).

Krundi nr 2 hoonestusala on planeeritud vastu krundi lõunapiiri, kuhu jääb

olemasolev sademevee trass. Kuna kavas on olemasoleva hoone juurdeehitus,

hoonestatakse eeldatavalt olemasoleva hoone lõunaküljeni, mis tähendab, et

olemasolev sademevee trass jääb väljaspoole hoonet.

Sademevee eesvool tuleb projekteerida hoonestusalast välja ja viia Mulla tänavale

olemasolevasse sademevee trassi. Ühendamiseks tuleb peatrassile lisada kaev.

Torude dimensioneerimisel arvestada hilisema võimalusega juhtida sinna trassi

staadionilt ja palliplatsidelt kogutav vesi.

Krundi nr 2 (Mulla tn 1) hoonestuse katuseveed tuleb suunata kinniselt uude

sademevee trassi, soovitatav on lisada hoonele drenaaž.

Krunt nr 1 (Lihula mnt 10b):

Alalt on võimalik sademevett juhtida Mulla tänavale (olemasolevasse trassi),

Staadioni tänava olemasolevasse pinnavee kraavi ja /või immutada omal krundil.

Juhtides sademevett Mulla tänava olemasolevasse trassi , tuleb krundil nr 2 (Mulla tn

1) olev sademevee trass vajadusel ringi ehitada uude asukohta (hoonestusalast

väljaspoole), trassi võib paigutada ka jalgpalliväljaku alla. Krundi nr 2 hoonestusala

on küll planeeritud vastu krundi lõunapiiri, kuhu jääb olemasolev sademevee trass,

kuid kuna kavas on olemasoleva hoone juurdeehitus, hoonestatakse eeldatavalt

olemasoleva hoone lõunaküljeni, mis tähendab, et olemasolev sademevee trass jääb

väljaspoole hoonet.

Sademevee juhtimisel Staadioni tänava kraavi on see võimalik, kui sademevee

kogused ei suurene. Koguste suurenemisel (lahenduse valikul teha projekteerimise

kägus arvutused), tuleb rekonstrueerida Lille tänava eesvool kuni Raudtee tänava

kraavini. Lille tänaval on olemasolev amortiseerunud 300 mm läbimõõduga asbest

toru, paest ja tellisest laotud kaevudega. Olemasolev staadioni peaväljaku

ringdrenaaž on juhitud Staadioni tänava kraavi (topo-geodeetilisel alusplaanil ei

kajastu).

Soovitatav on maksimaalne immutamine krundi piires haljasaladel.

Palliplatside vesi immutada krundil. Kui see ei ole võimalik, kasutada eelnevalt

mainitud variante.

Mulla tänav:

Mulla tänaval on olemasolev ja toimiv sademevee eesvool, mis teenindab Mulla

tänavat, Lihula maanteed ja Mulla tänava risti; kruntide nr 3 ja 4 (Lihula mnt 10 ja

Lihula mnt 10a) esist parklat kuni Staadioni peaväravani ning Kuuse tänavat ca 50 m

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 21

pikkuses lõigus; samuti staadioni sisehoovi ala. Perspektiivse lahendusena on ette

nähtud, et antud trass teenindaks Lihula maanteed kogu laiuses alates krundi nr 4

(Lihula mnt 10a) eest kuni Lihula mnt 8 kinnisasjani; Kuuse tänavat olemasolevas

mahus, Mulla tänavat ja tänaval olevat parkimist ning staadioni alalt kogutud

sademevett.

Projekteerimisel näha Lihula maanteele ette trass koos restkaevudega, mis suunata

Mulla tänava ja Lihula maantee ristmikul olevasse kaevu nr 17.

Mulla tänavale projekteerida restkaevud vajalikesse kohtadesse kuni Staadioni

tänava ristmikuni, kaasa arvatud paralleelne parkimine Mulla tänava servas.

Projekteerimisel arvestada Mulla tänava põhja pool olevate korterelamute

sademevee trassiga liitumise vajadusega. Igale kinnisasjale projekteerida

liitumispunktid koos vaatluskaevu ja sealt pimekorgiga trass piirile.

Olemasolevad ühendused näha ette rekonstrueerida.

Lihula maantee:

Lihula maanteel puudub sademevee lahendus. Lihula mnt 12 ees on vaid madal

eesvooluta pinnavee kraav.

Lihula maanteele, lõigus Lihula mnt 9 kuni Niine tn 55 esise alani tuleb projekteerida

uus sademevee lahendus koos restkaevudega, eesvooluga Lihula mnt 12 sissesõidul

olevasse trassi.

Kuna ÜVK järgi on valgala laiem, siis tuleb projekteerida kõikidele Lihula maantee

idapoolsetele kinnisasjadele liitumispunktid koos vaatluskaevuga ja sealt

pimekorgiga trass piirile.

Staadioni tänav:

Staadioni tänav on kvartali sisene tänav, sõidutee osa on asfalteeritud ja ilma

äärekivideta. Tänavamaa laius on ca 16 – 18 m ja sellest haljasala ca 60%. Sellest

tulenevalt on sobivaks lahenduseks immutamine haljasaladele.

Üldised tingimused:

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama Eestis kehtivatele normidele ja

nõuetele.

Kui arvutuslikult ei suuda eesvoolu trassid valingvihmasid vastu võtta , tuleb rajada

sademevee viibealasid või lahendada see mahuti või trassi laiendusena.

Eesmärgiga vähendada eesvooluda koormust , tuleb sademeveed maksimaalselt

immutada kruntide piires või kombineerida immutamine koos ülevooluga

olemasolevasse trassi.

Sademevee taristu projekteerida vastavat pädevust omava projekteerija poolt.

Taastamistööd teostada vastavalt riiklikele ja kohalikele nõuetele.

Sademe- ja võimaliku drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ning

naaberkinnisasjadele on rangelt keelatud.

3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus

Elektrivarustus

Elektriühenduse lahendus on antud vastavalt Imatra Elekter AS tehnilistele tingimustele nr TT-23614L (väljastatud 29.11.2023, kehtivad kuni 29.11.2024).

22 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Olemasolevatel hoonetel (Mulla tn 1 (universaalhall), Lihula mnt 10 (spordihoone), Lihula mnt 10a (veekeskus), Lihula mnt 12 (Haapsalu Põhikool ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž)) säilib olemasolev olukord.

Planeeritud krundi nr 1 uushoonestuse elektrivarustus tuleb lahendada olemasoleva liitumise pealt. Planeeritud krundi nr 6 uue hoone liitumiseks Imatra Elekter AS projekteerib ja ehitab välja liitumispunkti krundi nr 6 piirile sissesõidutee lähedale.

Liitumispunkti täpne asukoht määratakse liitumislepinguga. Liitumispunkti asukoht võib muutuda projekteerimise käigus. Üldjuhul paigaldatakse liitumiskilp lähimale mastile või (maakaabli korral) krundi piirile.

Rajatav võrk ja liitumispunkt kuulub võrguettevõtjale.

Uue sisepaigaldise projekteerimisel tuleb arvestada vähemalt 10-kordse liitumispunkti kaitsme nimivoolu suuruse minimaalse 1-faasilise lühisvooluga liitumispunktis.

Elektrivõrguga liitumiseks tuleb liitujal sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Imatra Elekter AS poolt ehitatud liitumispunktist kuni elektripaigaldise peakilbini ehitab liituja oma vajadustele vastava liini ja ühendab selle liitumispunkti. Liin tuleb markeerida aadressiga Imatra Elekter AS liitumispunktis. Sisestuskaabli ristlõige peab vastama kehtivatele normidele. Rajatava sisestuskaabli ristumisel Imatra Elekter AS liini kaitsevööndiga tuleb elektriprojekt kooskõlastada Imatra Elekter AS-ga.

Liituja elektripaigaldises tule ette näha nõuetekohaste liigkoormuskaitsmete kasutamine ja samuti liigpingekaitsmete kasutamine juhul, kui kasutatakse liigpingeid mittetaluvaid seadmeid.

Elektrienergia tarbimise alustamiseks tuleb sõlmida võrguleping ja tõendada oma elektripaigaldise nõuetekohasust auditi või ehitaja kinnituskirjaga vastavalt seadme ohutuse seadusele.

Juhul, kui olemasolev(ad) elektrikaablid jäävad kruntidel nr 1 ja 6 uushoonestuse alla, tuleb need ümber ehitada. Lahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus.

Välisvalgustus

Olemasolev välisvalgustus staadioni ja seniste väliväljakute juures tuleb vajadusel ümber ehitada arvestades kruntidele nr 1 ja 6 projekteeritavate hoonete tegelikke asukohti.

3.8.3 Soojavarustus

Soojavarustuse lahendus on antud vastavalt AS Utilitas Eesti tehnilistele tingimustele nr 23TT-09032 (väljastatud 07.02.2024, kehtivad kuni 07.02.2026).

Olemasolevatel hoonetel (Mulla tn 1 (universaalhall), Lihula mnt 10 (spordihoone), Lihula mnt 10a (veekeskus), Lihula mnt 12 (Haapsalu Põhikool ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž)) säilib olemasolev olukord.

Uued liitumised (soojavarustus) on vajalikud uushoonetele kruntidel nr 1 ja 6. Olemasolevad soojusvõrgud võimaldavad lahendada perspektiivse hoonestuse soojusvarustuse kaugkütte baasil.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 23

Hoonestuse soojuskoormus ja täpne liitumispunkt määratakse järgmises faasis AS -i Utilitas Eesti liitumise tehniliste tingimustega.

Soojuskoormuse ühendusskeem on sõltumatu.

Soojuskandja parameetrid:

maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa;

maksimaalne temperatuur: 100 °C.

Projekteerimisel arvestada:

Vajadusega torustikule paigaldamiseks ja teenindamiseks/remondiks ligi pääseda ja

võimalusega kasutada tööde teostamisel tavapärast kaeve- ja ehitustehnikat. Tagada

nõuetekohased kujad ja vahekaugused ning kaugküttetorustiku tavapärane

paigaldussügavus (ca 1 m). Rajatisi ja kõrghaljastust torustiku peale ja sellele liiga

lähedale mitte planeerida;

Vajadusega tagada planeeritava ja olemasoleva torustikuosa töökindel koostoimimine.

Keevisõmbluste kvaliteet peab vastama EVS-EN ISO 5817 klass C nõuetele.

Keevisõmbluste NDT-kontroll teostada vastavalt EVS-EN 13941 määrangutele;

Et torustiku nõutav plaaniline eluiga on 30 aastat. Maa-alune torustikuosa peab olema

lekkeotsimissüsteemi kontrolltraatidega eelisoleeritud torumaterjalist (EVS -EN 253,

448, 488 ja 489). Projekteerimis- ja paigaldustöö vastavalt standardile EVS-EN 13941;

Et torustiku n-ö primaarkontuuri osa peab olema terasest P235 vastavalt EN-10216-2,

EN 10217-2 ja EN10217-5 määrangutele. Kasutatavate torude ja toruelementide

(põlved, hargnemised, üleminekud jms) seinapaksus ei tohi olla väiksem standardiga

EVS-EN 253 määratust.

Projekteerimisel näidata soojustorustiku kaitsevööndi vahetusse lähedusse projekteeritavad hooned/hooneosad, haljastus, kommunikatsioonid ja muud rajatised ning nende paiknemine. Anda eenduvate hooneosade määrangud. Paiknemise ja paigaldussügavuse määramiseks anda info lõigetel.

Soojusvarustuse projekteerimiseks tuleb tellijal taotleda AS-i Utilitas Eesti konkreetsed tehnilised tingimused.

3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus

Telekommunikatsioonivarustuse lahendamisel on aluseks Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 38521505 (koostatud 19.12.2023, kehtivad kuni 18.12.2024).

Olemasolevatel hoonetel (Mulla tn 1 (universaalhall), Lihula mnt 10 (spordihoone), Lihula mnt 10a (veekeskus), Lihula mnt 12 (Haapsalu Põhikool ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž)) säilib olemasolev olukord. Likvideerida tuleb olemasoleva Staadioni tn 1 kinnistu sideühendus.

Uushoonetele on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus lähtuvana lähimast sobivast sidekaevust.

Igale hoonele näha põhitrassist ette individuaalsed sidekanalisatsiooni/ mikrotorustikusisendid. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Projekteeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Projekteerimisel anda meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.

24 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Sisevõrkude tehniline lahendus näha ette tööprojekti kooseisus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.

Nõude projekti koostamiseks:

Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule

ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded";

Telia dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele";

Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.";

Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning

ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis".

3.9 Tuleohutus

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse, siseministri

30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021

määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise

ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.

Planeeritud ehitiste kasutamise sihtotstarvete alusel jääb hoonestus määruse nr 17 lisa 1

alusel IV kasutusviisi alla (kogunemishooned). Tuleohutusklassiks on olemasolevatel

hoonetel olemasolev, uushoonetel määratakse projekteerimise käigus arvestades kehtivaid

õigusakte.

Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud

piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja

keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähe malt kaheksa

meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut

ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule

levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole

meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

Olemasolevatele hoonetele juurdeehituste ja uushoonete projekteerimisel lähtuda kehtivatest

õigusaktidest ning näha vajadusel ette tuld takistavad ehituslikud abinõud.

Määruse nr 10 kohaselt sõltuvad nõuded veevooluhulgale suurima eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsioonist. Hoone tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus MJ/m² 0–600 korral 10 l/s, 601–1200 korral 20 l/s ja > 1201 30 l/s. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul.

Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toi tesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.

Olemasolevad Mulla tänava ja Lihula maante äärde jäävad hüdrandid tagavad vooluhulga

18 l/s ja jäävad määruses nr 10 nõutud kaugusele. Hüdrantide asukohad on näidatud

joonisel nr 4. Olemasolevate hoonete juurdeehituste ja uushoonete projekteerimise l

arvestada hüdrantide vooluhulkadega (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusega) või näha

ette täiendav vajaliku vooluhulgaga veevõtukoht.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 25

Ehitistesisene tuletõrjeveevärk lahendada vajadusel projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele ja nõuetele.

Operatiivsõidukite juurdepääs on tagatud avaliku kasutusega Mulla ja Staadioni tänavalt ning Lihula maanteelt.

3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud standardi 809-1:2002 põhimõtteid. Kuritegevuse

riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste

linnakujunduse strateegiatega:

Oluline on hea nähtavus (territooriumi valgustatus);

Krundile sissepääsu piiramine (selgelt eristatavad sissepääsud);

Territoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdega);

Sissepääsudele kavandatud lukustatavad väravad.

Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja

vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;

Hoida ala korras;

Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).

3.11 Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja peetakse kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu - ja selle mõjualaga.

3.11.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, st reostusohtlikkuse tase on keskmine. Reovesi on olemasolevalt ja ka uushoonetes kavas suunata ühiskanalisatsiooni. Korrektselt ehitatud ja hooldatava süsteemi korral kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit ei ohusta.

Olemasolevalt Staadioni tn 1 kinnisasjale (planeeritud krundile nr 1) jääv olemasolev veepumpla on ette nähtud likvideerida, sh puurkaev nr 201 (pass nr 3090) tamponeerida . Nõuetekohase likvideerimise tulemusel väheneb võimalik reostuse oht põhjaveele.

Sademevee kogumine ning ära juhtimine tuleb vajadusel kavandada läbi püüdurite.

Suublasse juhitav vesi peab vastama veeseaduse § 128 alusel kehtestatud nõuetele.

Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja - ega pinnavee seisundit.

26 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

3.11.2 Jäätmed

Olmejäätmete kogumine ning ehitus- ja lammutusprahi käitlemine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Haapsalu linna jäätmehoolduseeskirjale .

3.11.3 Energiatõhusus

Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete

projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele

tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete

energiaallikate kasutamiseks.

Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka

projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone

mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest jär gmine on hoone

fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust.

Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust

tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahe ndustega, mis

sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne).

Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult

vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud

ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat

hoonesse sobitamist.

Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia

allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka

vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest s oojuse ja

elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee

tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.

Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk -s 3.6.

3.11.4 Radoon

Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 2 kohaselt asub Haapsalu linn täiendava uuringuvajadusega piirkonnas. Viimased uuringud lähimal alal on läbi viidud 2010, mille kohaselt on tegemist madala radooniriskiga alaga (pinnase õhu interpoleeritud Rn -risk 10-30 kBq/m³). Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel lisas 1 ei ole Haapsalu linna kõrgendatud radooniriskiga alana nimetatud.

Olme- ja kontoriruumides, kus inimesed viibivad tööajal igapäevaselt, tuleb tagada

radoonivaba keskkond. Radooniuuringu vajaduse üle otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

Ehituslike meetmete rakendamisel on juhiseks standard EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule .

3.11.5 Insolatsioon

Päikesevalguse kestus ehk insolatsioon on siseruumi oluline kvaliteedikriteerium, mis võib

aidata kaasa inimeste heaolule. Vaade väliskeskkonda pakub visuaalset ühendatust

ümbrusega, et anda teavet väliskeskkonna, ilmamuutuste ja päevaaja kohta. Selline

ühendatus võib leevendada väsimust, mis on tingitud pikaajalisest viibimisest

2 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 27

sisetingimustes. Kõigil ruumis viibivatel inimestel peab olema võimalus värskendamiseks ja

lõõgastumiseks, mida pakub vaate ja silmade fookuse muutumine.

Kuigi planeeringualale kavandatakse uushoonestusest spordihooneid ja rangeid nõuded

eelnimetatud hoonetele seatud ei ole, on soovitatav võimalusel näha ruumidele, kus töötavad

ka inimesed, ette akende projekteerimine (eelkõige kontoriruumidele), et võimaldada vaateid

väliskeskkonnale ja tagada ruumis päevavalgus.

Projekteerimisel on soovitatav rakendada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 Päevavalgus

hoonetes põhimõtteid.

3.11.6 Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet

Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016

määrusega nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide

koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel.

Piirkonna peamine müraallikas on Lihula maantee, teised piirkonna tänavad on väiksemad

kvartalisisesed teelõigud, mille liikluskoormus ning vastavalt ka müra ei ole planeeringualal

olulise mõjuga.

Lihula maantee (Haapsalu - Laiküla tee, tugimaantee nr 31) linnasisse lõigu liikluskoormuste

info puudub, kuid liikluskoormus linna piiril on Transpordiameti 2022. a andmete (mis on ka

perioodi 2019-2022 suurima liikluskoormusega aasta) kohaselt 2355 sõidukit ööpäevas (sh

ainult 2,4% raskesõidukeid, sõidukiirus 50 km/h). Eeldusel, et kesklinna läheduses on

liikluskoormus mõnevõrra suurem, arvestati müraanalüüsi koostamisel 4000 sõidukiga

ööpäevas.

Tiheasustusalal uute hoonete kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse

nõuetest. IV kategooria alade (ühiskondlike hoonete maa-ala) liiklusmüra piirväärtus on 65 dB

päeval (müra hinnatud tase päeval - Ld) ja 55 dB öösel (müra hinnatud tase öösel - Ln), sh

on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 70 dB päeval ja 60 dB öösel.

Lähtudes Lihula maantee võimalikust liikluskoormusest (4000 a/ööp, sh 2,4% raskeliiklust),

võib arvutuslikult3 kavandatud hoonestusaladeni (ca 15-25 m kaugusel tee äärmisest

sõidurajast) ulatuda müra hinnatud tase ca 60 dB päeval (Ld) ning ca 51 dB öösel (Ln).

Liiklusmüra tase hoonestusalade teepoolsel küljel vastab IV kategooria alade liiklusmüra

piirväärtuse nõuetele (välisõhus) nii päeval kui ka öösel.

Lihula maantee äärde kavandatava hoonestuse (kruntidel nr 1 ja 6) rajamine tooks kaasa

müraolukorra märkimisväärse paranemise staadioni alal, kuna kavandatav hoonestus

moodustaks efektiivse müratõkke teelt lähtuvat liiklusmüra silmas pidades.

Planeeringuga kavandatud hoonestusaladel on liiklusmüra piirväärtusele vastavad

tingimused tagatud ka liikluskoormuste mõningase suurenemise korral. Liikluskoormuste

suurenemine nt ca 50% võrra toob kaasa müra hinnatud taseme suurenemise ca 1,8 dB võrra

(nii päeval kui öösel). Samas ei ole sedavõrd suurt liikluskoormuste kasvu antud piirkonnas

siiski ette näha, nt 30% võrra liikluskoormuste suurenemine (mõnevõrra realistlikum, kuid

siiski küllaltki optimistlik kasvustsenaarium) toob kaasa päeva/öö müra hinnatud tasemete

suurenemise ca 1 dB võrra.

Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid esitatud piirnorme. Spordihoonete siseruumide normtasemed ei ole väga

ranged, kuna sageli kaasneb spordiürituste läbiviimisega samuti märkimisväärne müra, mis

võib ka ületada hoonest väljaspool esinevat liiklusmüra. Liiklusmüra normtase spordihoonete

siseruumides on 50 dB päeval, mis on tagatav tavapäraste tehniliste lahendustega ning ei

3 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.0, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis planeeringute

koostamisel ning mõju hindamisel siseriiklikult laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“

28 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

nõue rangete heliisolatsioonimeetmete rakendamist. Uute hoonete rajamisel on soovitatav

järgida asjakohast standardit (2024. a seisuga standard EVS 842:2003 Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), antud juhul on soovitatav lähtuda hoonete

välispiirde puhul ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtusest suurusjärgus 30-35 dB. Kui aken

moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks

välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Vaadeldavate liikluskoormuste ja puhverala suuruse korral ei kujune planeeringualal probleemseks ka liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik liiklusest tingitud vibratsioon. Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsen tratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid . Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid . Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on hoonestusala piiril tagatud, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.

Hoone(te)le tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naabe rhoonete

paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse

nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid Lisa 1 normtasemeid.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale

tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja

tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda

müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades:

Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel

ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik,

hilisõhtu, nädalavahetus);

Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide

langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada

lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida

ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse

väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

3.12 Servituudi seadmise vajadus

Olemasolevatele ja planeeritud tehnovõrkudele kehtivad isiklikud kasutusõigused võrguvaldaja kasuks. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid on näidatud joonisel nr 4. Planeeritud tehnovõrkude kaitsevööndeid joonisel näidatud ei ole, kuna tegemist on põhimõttelise lahendusega, mis täpsustub projekteerimisel , st servituudialad kaitsevööndite ulatuses selguvad projekteerimisel.

Liikluskorraldus Lihula mnt 10 (krundil nr 3), Lihula mnt 10a (krundil nr 4) ja krundil nr 7 on lahendatud terviklikult (krunte läbiv liiklus), kuid kuna tegemist on munitsipaalomandis olevate maadega ja krunt nr 7 on ette nähtud liita avaliku kasutusega Lihula maanteega , ei ole servituudi seadmine otseselt vajalik.

Arvestades ptk-s 3.3 toodud üleehitamise võimalusi, tuleb vajadusel (projektlahenduse kohaselt) seada üleehitamise servituut.

Täiendavaid servituudi seadmise vajadusi ette näha ei ole.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 29

3.13 Planeeringu elluviimine

3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Planeeringualale ei jää kultuurimälestisi. Lähimad mälestised jäävad planeeringualast enam kui 100 m kaugusele idasuunda (Haapsalu raudteejaamaga seotud ehitised), ligikaudu 160 m - 180 m kaugusele põhjasuunda (Haapsalu vana kalmistu) ja ligikaudu 250 m kaugusele idasuunda (Hukkamiskoht, nn. "Võllamägi" ehk "Võllaste", 16. -17. saj.). Arvestades planeeringu eesmärki ja sisu ning kavandatavate muudatuste kaugust mälestistest, ei ole olemasoleva informatsiooni valguses põhjust eeldada ebasoodsat mõju kultuuriväärtustele.

Sotsiaalselt võib planeeringu elluviimisel eeldada positiivset mõju nii kohalike kui piirkonna

elanikele paremate spordi- ja vabaaja veetmise teenuste pakkumisel. Samuti saab

korrastatud tänavaruum (parkimiskorraldus, kergliikluse sidusad ühendusteed), mis aitab

tõsta avaliku ruumi turvalisust ja esteetilisust.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist

looduskeskkonnale, kuna planeeringuala asub linna keskuses, kus puuduvad

loodusväärtusega alad. Lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevate väärtustega,

milleks on eelkõige tänavahaljastuse puud ja säilitatud on maksimaalselt II ja III väärtusklassi

puud. Kõrgeima (I) väärtusklassi puu säilimiseks on ette nähtud kaitsemeetmed.

Likvideeritavate puude asemele on kohustus teha asendusistutused.

Vana tööst väljas olev puurkaev on planeeritud likvideerida nõuete kohaselt, mis vähendab

võimaliku reostuse ohtu põhjaveele.

Planeeringu elluviimine on seotud planeeringust huvitatud isiku finantsiliste võimalustega

(sõltub eelarvelistest vahenditest). Mõjud majandusele on eeldatavalt positiivsed säilitades ja

luues uusi töökohti ning hoides elujõulisena Haapsalu linna haridus- ja spordielu. Uued

võimalikud kaasaegsed spordihooned saavad pakkuda veelgi laiemaid spordivõimalusi.

Universaalhalli juurdeehitusega seoses tuleb nihutada olemasoleva kunstmurukattega

jalgpalliväljaku asukohta, mille alale jääb selle tulemusena I väärtusklassi puu. Seetõttu on

väljakul võimalik pidada võistlusi ainult kuni 17-aastaste vanuseklassini. Täiskasvanute ja

U-17 vanuseklassi ametlikke võistlusmänge on võimalik pidada Uuemõisa Jalgpallihalli

väljakul.

3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitatav(ad) hoone(d) ja rajatised ei kahjustaks naabermaaüksuste kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja

ehitusprojektide koostamisel.

Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt heale projekteerimistavale,

ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele.

30 Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused:

1. Hoone(te) ja rajatiste projekteerimine.

2. Servituutide seadmine (vajadusel, tulenevalt projektlahendusest).

3. Kasutuslubade väljastamine. Planeering ei sea tingimusi hoonestuse ja parkimise ning kergliiklusteede ehitamise etappidele. Hoonestus (ja sellega seotud rajatused) ja/või parkimisalad ning kergliiklusteed võib ehitada üksteisest sõltumatult vastavalt eelarvelistele vahenditele.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 31

B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA

KOOSKÕLASTUSED

Utilitas Eesti AS, Aksel Kargu. Kooskõlastatud 21.08.2024. Digitaalselt allkirjastatud

planeeringu failid. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas . Telia Eesti AS, volitatud esindaja Vello Leega. Kooskõlastatud 21.08.2024,

kooskõlastus nr 39098727. Digitaalselt allkirjastatud planeeringu failid ja kooskõlastusleht. Kooskõlastus kehtib kuni 20.08.2025. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.

Imatra Elekter AS, Maie Erik. Arvamus antud 26.08.2024. Digitaalselt allkirjastatud tehnovõrkude joonis ja arvamus. Kooskõlastatud tingimusel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Võrgu ümberehitamiseks esitada taotlus läbi Imatra kodulehe. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas .

Haapsalu Veevärk AS, Jüri Heringas. Kooskõlastatud 05.09.2024. Digitaalselt allkirjastatud tehnovõrkude joonis. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Margo Lempu. Kooskõlastatud digitaaalselt planeeringu failid 03.12.2019, kooskõlastus nr K-ML/62. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas ja kooskõlastuse digiallkirja kinnitusleht lisade kaustas.

Haapsalu linnas Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate vahelise ala detailplaneering 33

C - JOONISED

1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000

2. Tugijoonis M 1 : 500

3. Põhijoonis M 1 : 500

4. Tehnovõrkude lahendus M 1 : 500

Saatja: Alice Laanemägi <[email protected]>

Saadetud: 08.01.2025 14:08

Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>; Indrek Laanepõld

<[email protected]>

Teema: FW: Staadioni tn. detailplaneeringu tuleohutuse osa kooskõlastamisest keeldumine

Manused: image001.png; image002.png; 7.2-3.47059-1 20.11.2024 Väljaminev kiri.asice;

DD100_haapsalu_lihula_mulla_staadioni_DP.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Vastavalt hr Indrek Laanepõlluga telefonis kokkulepitule, edastan Teile uuesti kooskõlastamise taotluse

Staadioni tn. detailplaneeringu tuleohutuse osas. Detailplaneeringu veebiaadress on allpoololevas kirjas.

Lisasin detailplaneeringu ka manusesse.

Parimate soovidega,

Alice Laanemägi

Planeeringute spetsialist

Volitatud arhitekt 7

Haapsalu Linnavalitsus

From: Alice Laanemägi Sent: Friday, November 22, 2024 1:01 PM To: [email protected] Subject: FW: Staadioni tn. detailplaneeringu tuleohutuse osa kooskõlastamisest keeldumine

Tere!

Teie kirjast tuli välja, et olete tutvunud varasema detailplaneeringu lahendusega. Saadan Teile uuesti

detailplaneeringu hüperlingi: Haapsalu linna Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänavate

vahelise ala DP

Palun andke teada, kas saite antud detailplaneeringu dokumentidele ligi ja saate esitada arvamuse antud

planeeringu redaktsiooni osas.

Parimate soovidega,

Alice Laanemägi

Planeeringute spetsialist

Volitatud arhitekt 7

Haapsalu Linnavalitsus

From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, November 20, 2024 3:09 PM To: Alice Laanemägi <[email protected]> Subject: Staadioni tn. detailplaneeringu tuleohutuse osa kooskõlastamisest keeldumine

Teile on lisatud tööülesanne "Staadioni tn. detailplaneeringu tuleohutuse osa kooskõlastamisest

keeldumine - menetlemine - Alice Laanemägi" algusega ning tähtajaga

Ülesande kirjeldus:

Aktsepteeri

Seosed: