Ettekirjutused

ETTEKIRJUTUS Tallinnas

28.11.2019 nr 7.2-6.2/2770

19.11.2019.a toimunud paikvaatlusel Vikerlase tn 6 Korteriühistu elamuhoones aadressil

Vikerlase 6, Tallinn tuvastati õigusrikkumised, mille olemus on kirjeldatud paikvaatluse

protokollis nr 7.2-5.2/3339-1.

Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Jelena Sibul, võtnud

aluseks korrakaitseseaduse § 28 lg 1 ja lg 2 ning hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud

tõendeid ja välja selgitatud asjaolusid,

otsustas:

Anda käesoleva haldusakti adressaadile – Vikerlase tn 6 Korteriühistule (80160657) aadressil

Vikerlase 6, Tallinnas, Harjumaal asuva eluhoone ja sinna juurde kuuluva territooriumi

omanikule, järgmised ettekirjutused, mis tuleb täita määratud tähtajaks:

1. Tagada elamu keldrikorrusest omaette tuletõkkesektsiooni moodustamine.

Põhjendus: hoonel on keldrikorrus, kuhu pääseb trepikodades (3 tk) paiknevate uste kaudu.

Palju aastaid tagasi olid pääsud keldrisse lahendatud otse maapinna tasandilt, keldri ja

trepikoja vahel oli vahesein. Ümberehitusega vahesein eemaldati, välisseinas olev pääs

kõrvaldati, keldri ning trepikoja vahele paigaldati tavaline metallist uks.

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele “ (edaspidi SIMm 30.03.2017 nr 17) § 55 lg 2 järgi peab enne nimetatud

määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud

kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva

määruse §-des 5 , 12-14, 29, 30, 32-34, 34¹ ning 6. peatükis (§-d 41-49) sätestatud nõuetele,

arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. SIMm 30.03.2017 nr 17 § 3 lg 4 ja lg 4 p 3 kohaselt ehitise

vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui tulekahju puhkemise korral on

arvestatud inimeste ohutusega ja vara- või keskkonnakahju minimeerimisega. Sama määruse §

41 lg 2 kohaselt evakuatsiooni tagamiseks peab hoones olema selle kasutamisviisile, ruumide

kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele vastav arv sobiva

paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud

tuletõkkesektsioone. Sama määruse vastavalt § 12 lg 2 p 1 ja lg 6 p 1 ja p 17 toodule hoone

jaotatakse tuletõkkesektsioonideks ruumide kasutusotstarbe järgi, sh keldrikorrus ja

evakuatsioonitee. Erineva kasutusviisiga hooneosadest ja ruumidest peab olema moodustatud

eraldi tuletõkkesektsioon. Tuletõkkesektsiooni moodustamiseks vahetada olemasolevad uksed

tuletõkkeuste vastu (kui sein on kandetarindiks, siis vähemalt EI60 tuletõkkeuks, kui ei ole

kandetarindiks, siis vähemalt EI45 tuletõkkeuks). Tuletõkkeuksed peavad olema sertifitseeritud

2 (5)

ja avatavad võtmeta (vajadusel nn libliklukk). Valgusava mõõtmed peavad olema vähemalt -

laius 850 mm ja kõrgus 2000 mm. Nii ukselehel kui lengil peab olema tähistus. Tuletõkkeuks,

mille kaudu pääseb evakuatsioonitrepikotta peab lisaks tulepüsivusele vastama minimaalselt

nõudele S200. Uste paigalduse ja muude tööde kohta esitada kaetud tööde akt. Uste pealne sein

peab olema samaväärne uste külgedel paikneva seinaga. Pealse kinniehitamiseks on erinevaid

võimalusi, mille täpsustamiseks pöörduda projekteerija või ehitaja poole. Tuletõkkeuste

paigaldusega ja ustepealsete nõuetekohase kinniehitamisega on suurel määral takistatud

keldris tekkiva tulekahju levik nelja evakuatsioonitrepikotta, mis on ainsaks inimeste

väljapääsuks õue.

Alus: siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 vastavalt § 41 lg 2 ja § 12 lg 2 p 1 ja lg 6 p 1 ja p 17. Täitmise tähtaeg: 1. jaanuar 2023 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 lg 2 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

1000,00 (üks tuhat) eurot.

2. Moodustada elamuhoone elektrikilbiruumist omaette tuletõkkesektsioon.

Põhjendus: elamus paikvaatluse käigus tuvastati, et elamu keldris peakaitse nimivooluga üle

100 A elektrikilbiruumist ei ole moodustatud tuletõkkesektsiooni, sest keldrist evakuatsioonitee

ja elektrikilbiruumi vaheseinas asuval uksel puudub tuletõkkeukse tüübitunnus ning

elektrikaablite läbiviigukoht ning õhu ava ei ole nõuetekohaselt tihendatud. Päästekeskus leiab,

et elamu elektrikilbiruumi ja keldrikorruse evakuatsioonitee vahel tuletõkkeukse puudumise

puhul evakuatsioonitrepikojast ohutu evakuatsioon ei ole tagatud, sest tulekahju korral ei ole

tõkestatud kuuma suitsu ja tule kiire levimine keldriruumidest trepikotta.

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele “ (edaspidi SIMm 30.03.2017 nr 17) § 55 lg 2 järgi peab enne

nimetatud määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele

ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama

käesoleva määruse §-des 5 , 12-14, 29, 30, 32-34, 34¹ ning 6. peatükis (§-d 41-49) sätestatud

nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. SIMm 30.03.2017 nr 17 § 3 lg 4 ja lg 4 p 3 kohaselt

ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui tulekahju puhkemise

korral on arvestatud inimeste ohutusega ja vara- või keskkonnakahju minimeerimisega. Sama

määruse § 41 lg 2 kohaselt evakuatsiooni tagamiseks peab hoones olema selle kasutamisviisile,

ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele vastav arv

sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud

tuletõkkesektsioone. Sama määruse vastavalt § 12 lg 6 p 15 toodule hoone jaotatakse

tuletõkkesektsioonideks ruumide kasutusotstarbe järgi, sh elektrikilbid või ruumid, kus asuvad

elektrikilbid, mille peakaitsme nimivool on üle 100 ampri, ja nendest toidetakse rohkem kui

ühes tuletõkkesektsioonis asuvaid seadmeid. Tulekahju korral elamu II trepikoja ohutu

kasutamiseks tuleb tuletõkkesektsiooni moodustamiseks paigaldada elektrikilbiruumile

(elektrijaotla) tavaukse asemele tuletõkkeuks (vähemalt EI30 tuletõkkeuks, samas tihendada

kaablite läbiviik mittepõleva materjaliga ning õhuavale paigaldada EI30 tuletõkkeplafoon või

ava kinni müürida). . Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi on isik kohustatud järgima

tuleohutusnõudeid ja § 3 lg 1 p 6 järgi on isik kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni.

Tuletõkkesektsioonide mitte moodustamisega ei ole tagatud hoonest ohutu evakuatsioon ega

suitsu ja tule leviku tõkestamise ruumides tekkida võiva tulekahju korral.

Alus: tuleohutuse seadus 3 lg 1 p 1 ja p 6 ning

siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 vastavalt § 41 lg 2 ja § 12 lg 6 p 15

Täitmise tähtaeg: 1.jaanuar 2023

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

3 (5)

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

800,00 (kaheksasada) eurot.

3. Korraldada hoone trepikodadest suitsu eemaldamise võimalus trepikodade

ülaosas paikneva kergesti avatava või ohutult purustava (karastatud klaas) akna

kaudu.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et evakuatsioonitrepikodades ülemise korruse aknal

puudub käepide, mille tõttu tulekahju korral ohutu evakuatsiooni ja kustutustööde läbiviimine

on võimatu, sest suitsu ja soojuse eemaldamiseks ette nähtud aken ei avane.

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele “ (edaspidi SIMm 30.03.2017 nr 17) § 55 lg 2 järgi peab enne

nimetatud määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele

ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama

käesoleva määruse §-des 5 , 12-14, 29, 30, 32-34, 34¹ ning 6. peatükis (§-d 41-49) sätestatud

nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. SIMm 30.03.2017 nr 17 § 3 lg 4 ja lg 4 p 3 kohaselt

ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui tulekahju puhkemise

korral on arvestatud inimeste ohutusega ja vara- või keskkonnakahju minimeerimisega. Sama

määruse § 41 lg 2 kohaselt evakuatsiooni tagamiseks peab hoones olema selle kasutamisviisile,

ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele vastav arv

sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud

tuletõkkesektsioone. Inimeste ohutu evakuatsiooni ja kergesti läbitava evakuatsioonitee

tagamiseks (tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 6 ja § 6 lg 1) ning päästetööde hõlbustamiseks peab

hoonest olema võimalik tulekahju korral eemaldada soojust ja suitsu. Suitsu ja soojuse

eemaldamine võib põhineda sundventilatsioonil või loomulikul tõmbel. Vastavalt SIMm

30.03.2017 nr 17 § 38 lg 5 sätestatule kolme- kuni kaheksakorruselises hoones korraldatakse

trepikojast suitsueemaldamine trepikoja ülaosas paikneva kergesti avatava ühe või mitme akna

või luugi kaudu, mille summaarne efektiivne suitsueemaldamise pindala on vähemalt üks

ruutmeeter.

Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 6 ja § 6 lg 1 ning

siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele “ § 55 lg 2 vastavalt § 41 lg 2 ning § 38 lg 5

Täitmise tähtaeg: 1.september 2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

100,00 (üks sada) eurot.

4. Tagada evakuatsiooni trepikodadesse ja keldritesse ühiskasutatavatel pindadel

ladustatud põlevmaterjalide eemaldamine, et võimaliku tulekahju puhkemise

korral oleks inimestel võimalik ehitisest ohutult evakueeruda või neid evakueerida.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et 5-korruselises eluhoones on kolm trepikoda ja keldri

sektsiooni. Evakuatsiooni trepikodadesse ja keldritesse ühiskasutatavatel pindadel on

paigutatud põlevmaterjali (nt, toataimed, mööbel jalgrattad, lapsevankrid, puitmaterjal).

Trepikodades ja keldrites evakuatsiooniteel hoitav põlevmaterjal soodustab tule ja suitsu

levikut ning takistab ohutut evakuatsiooni. Samuti tekitab trepikodadesse ja keldritesse ladustav

põlevmaterjal päästetöödel kõrgendatud riskikeskkonna – suurem põlemiskoormus ja põlengu

intensiivsus raskendab tulekahju kustutamist.

Tuleohutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema tagatud

evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Sama seaduse § 19 lg 1 kohaselt

põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus läheduses selliselt, et see põhjustaks

tuleohu või raskendaks päästetööd. Vastavalt siseministri 02.09.2010.a määruse nr 44

4 (5)

„Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 2 l-s 1 sätestatule

põlevmaterjal ladustakse ehitises selliselt, et see ei põhjustaks tuleohtu, ei takistaks

evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde teostamise võimalikkust. Põlevmaterjali ei

ladustata evakuatsiooniteedel. Paivaatluse protokollis fikseeriti, et I,II ja III trepikoja keldris

üldkasutatavatele liikumisteedele ja III trepikoja evakuatsioonitele oli ladustatud

põlevmaterjal. Süütamise ja süttimise riskid on suuremad kohtades, kus on esemete panipaigad

ja laoruumid.

Alus: tuleohutuse seadus § 6 lg 1 ja § 19 lg 1;

siseministri 02.09.2010.a määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded“ § 2 lg 1.

Täitmise tähtaeg: 1.september 2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

600,00 (kuussada) eurot.

5. Tagada Vikerlase 6, Tallinn hoone II trepikojast ohutut evakuatsiooni takistavate

olmemasinate eemaldamine.

Põhjendus: tuleohutusülevaatusel aadressil Vikerlase 6 nähtus, et korterelamu II trepikojas on

ladustatud suuregabariidilised pesumasin ja elektripliit. Korteriühistu juhatuse liikme sõnul

kuuluvad nimetatud esemed korter nr 25 omanikule. Ohuolukorras takistavad nimetatud

esemed hoonest kiiret ja lihtsat evakuatsiooni. Trepikoda kui evakuatsioonitee peab olema terve

hoone ulatuses kasutatav ilma kitsenduste ja takistusteta.

Tuleohutuse seadus § 6 lg 1, mis sätestab, et piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema

tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Siseministri 30.03.2017 määrus

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele “(edaspidi

SIM 30.03.2017 määrus nr 17) § 55 lg 2 järgi peab enne nimetatud määruse jõustumist

õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe

kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5 ,

12-14, 29, 30, 32-34, 34¹ ning 6. peatükis (§-d 41-49) sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes

4 sätestatut. SIM 30.03.2017 määrus nr 17 § 45 lg 2 p 5, mis sätestab, et evakuatsioonitee ei

tohi olla takistatud.

Alus: tuleohutuse seadus § 6 lg 1 ja

siseministri 30. märts 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele” § 55 lg 2 vastavalt § 45 lg 2 p 5

Täitmise tähtaeg: 1.jaanuar 2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

200,00 (kakssada) eurot.

6. Tihendada keldri korruse ja I korruse vahelaes kommunikatsioonide läbiviigud

nõuetekohase avatäitematerjaliga.

Põhjendus: paikvaatluse käigus tuvastati, et keldri korruse ja I korruse vahelaes on

kommunikatsioonide läbiviigud tihendamata nõuetekohaselt.

Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde

kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks (kelder,

trepikoda, korrus, korter). Tuletõkkesektsioon moodustatakse seintest, põrandatest, lagedest,

ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu tihenditest ja teistest hoone osadest.

Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on

ettenähtud aja jooksul takistatud. Tuletõkkekonstruktsioonis või sellega koos kasutatav materjal

ei tohi vähendada tuletõkkekonstruktsiooni tuleohutust. Tuleohutuse seaduse § 5 lg 3 järgi tuleb

5 (5)

ehitise kasutamisel järgida, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa

(keldrikorrus- omaette tuletõkkesektsioon) täidaks oma otstarvet.

Alus: tuleohutuse seaduse § 5 lg 3

Täitmise tähtaeg: 1.september 2021

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 lg 2 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

200,00 (kaks sada) eurot.

Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn, [email protected]) või kaebus Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajja (Pärnu mnt 7,

15082 Tallinn, [email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta

vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

Ettekirjutuse täitmisest palume informeerida Päästeameti Põhja päästekeskust kirjalikult Erika

tn 3, 10416 Tallinna linn, Harju maakond või digitaalselt allkirjastatud dokumendina

elektronposti aadressil [email protected] või [email protected] 10 päeva jooksul arvates

ettekirjutuses määratud täitmise tähtajast.

Palume korteriomanikele meelde tuletada:

1) korteri vähemalt ühes ruumis peab olema autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur;

2) korteri ja trepikoja vahel paikneva ukse väljavahetamisel peab paigaldatav uks vastama

vähemalt EI30 tuletõkkeukse nõudele;

3) tuletõkkeuks, mille kaudu pääseb evakuatsiooniteele või evakuatsioonitrepikotta, peab

lisaks tulepüsivusele vastama minimaalselt nõudele S200.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jelena Sibul

Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor

Päästeameti Põhja päästekeskus

Käesolev ettekirjutus on saadetud meiliaadressile elektrooniliselt:

Vikerlase tn 6 KÜ e-mail [email protected]

+372 5196 7744

e-mail [email protected]