Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

20250108_KKS_EN.pdf

EELNÕU

08.01.2025

Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse

muutmise seadus (merejulgeoleku tugevdamine)

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 410 järgmises sõnastuses:

„410) veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagava

taristu, riigikaitseobjekti või sadama vastu suunatud ohu ennetamine, tõkestamine ja tõrjumine

Eesti merealal.“;

2) paragrahvi 45 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) tsiviilveesõiduki ja muu ujuvvahendi tekitatud ohu tõrjumisel.“;

3) paragrahvi 46 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 47“ tekstiosaga „ja §-s 471“;

4) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

„§ 471. Jõu kasutamine tsiviilveesõidukist ja muust ujuvvahendist lähtuva ohu

tõrjumiseks Eesti merealal

(1) Kooskõlas Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste ja rahvusvahelise õigusega võib

Kaitsevägi Eesti merealal tõrjuda tsiviilveesõiduki või muu ujuvvahendi ning sellel viibivate

isikute tekitatud ohtu, sealhulgas juhul, kui tsiviilveesõidukit või muud tsiviilujuvvahendit

võidakse kasutada Eesti merealal asuva rajatise, elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu

või sadama, teise veesõiduki või muu ujuvvahendi või riigi julgeoleku kahjustamiseks.

(2) Tsiviilveesõiduki või muu ujuvvahendi vastu tohib jõudu kasutada vaid juhul, kui ühegi

teise vahendiga, sealhulgas korrakaitseliste meetmetega ei ole võimalik ohtu tõrjuda, ja

tingimusel, et jõu kasutamisega kaasnev kahju on oluliselt väiksem kui ohuga kaasnev võimalik

kahju. Meetmete rakendamiseks tuleb valida selline viis, mis eeldatavasti toob kaasa kõige

vähem kahjustusi ning neid võib rakendada vaid nii kaua, kui taotletav eesmärk on saavutatud

või seda ei ole enam võimalik saavutada.

(3) Enne jõu kasutamist hoiatab Kaitsevägi isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses

oleva tsiviilveesõiduki või muu ujuvvahendi suhtes ta kavatseb Eesti merealal jõudu kasutada.

(4) Hoiatamisest võib loobuda, kui hoiatamine ei ole võimalik ohu tõrjumise kiire vajaduse

tõttu.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmed võivad muu hulgas olla tsiviilveesõiduki

või muu ujuvvahendi Eesti merealal sundpeatamine, ümber suunamine või Eesti sise- ja

territoriaalmerest lahkuma sundimine.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisele võib kaasata Eesti Vabariigiga

kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude.“;

5) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 410 sätestatud juhtudel.“;

6) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud ülesande täitmiseks

kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ning korrakaitseseaduse §-s 30, §-s 32, §-s 44, §-s

45, §-s 46, §-s 47, §-s 48, §-s 49, §-s 50, §-s 51 ja §-s 52 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ning kooskõlas rahvusvahelise

õigusega.“.

§ 2. Majandusvööndi seaduse muutmine

Majandusvööndi seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

„§. 141. Kaitseväe kohaldatavad meetmed

Kaitseväel on majandusvööndis kooskõlas rahvusvahelise õigusega veesõidukist või muust

ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, riigikaitseobjekti või

sadama vastu suunatud ohu ennetamiseks, tõkestamiseks ja tõrjumiseks õigus kohaldada

Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud meetmeid.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

20250108_KKS_SK.pdf

1/9

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja majandusvööndi seaduse

muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Esialgu eelnõude infosüsteemi esitatud Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine) eelnõu1 on

tulenevalt kiireloomulisest vajadusest jagatud kaheks ning kavandatud eelnõu käsitleb ainult

Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muudatusi, mis puudutavad merejulgeoleku

tugevdamist.

Eelnõu nende osade, mis puudutavad Kaitseväe juurde mereliste ohtude töörühma loomist,

meresõiduohutuse seadusega Kaitseväe õiguste laiendamist, riigipiiri seaduse ja majandusvööndi

seaduse sätteid, mis on seotud merealuse taristu hooldustegevustest ja muudest seotud tegevustest

teavitamisega, ning Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle

järelevalve tegemist – nende teemade üle läbirääkimised veel käivad ning jätkatakse eraldi eelnõu

menetlemist.

Eelnõukohase seadusega on kavandatud muuta Kaitseväe korralduse seadust (edaspidi KKS),

reguleerides Kaitseväe õigust reageerida Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava

taristu, riigikaitseobjekti või sadama vastu suunatud ohtudele. Lisaks täpsustatakse majandusvööndi

seaduses (edaspidi MVS) Kaitseväe kasutatavaid meetmeid kõnesolevate ülesannete täitmisel.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Malle Piirsoo (teenistussuhe lõppenud), Eda Loo-Suun (eda.loo-

[email protected]), Kristel Urke ([email protected]) ning

õigusekspertiisi on teinud Marion Saarna-Kukk

([email protected]). Eelnõu ja selle seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on kooskõlas riigikaitse arengukavaga 2017−2026.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse 2023.‒2027. a tegevusprogrammiga.

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva seaduse eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse:

1. Kaitseväe korralduse seaduse redaktsiooni RT I, 12.12.2024, 5;

2. Majandusvööndi seaduse redaktsiooni RT I, 19.03.2019, 101.

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c9b37cb4-713c-4694-8f5f-2e26de7b9488

2/9

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, sest eelnõu on kiireloomuline.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse üldine eesmärk on tugevdada merejulgeolekut Eesti merealadel, selleks tagatakse

Kaitseväele merel tegutsemiseks piisav paindlikkus, et Kaitsevägi oleks valmis kiirelt tõrjuma merelt

tulenevaid ohte, täpsustades Kaitseväe ülesandeid Eesti merealadel ning reguleerides Kaitseväe

õigust Eesti merealal kohaldada vahetut sundi või kasutada (sõjalist) jõudu.

Õigusruumi analüüsi tulemusel on jõutud tõdemuseni, et Kaitseväe tänased korrakaitselised

ülesanded muu hulgas Eesti merealadel on seotud eelkõige riigipiiri valvamisega merel ning

tulenevad riigipiiri seaduse regulatsioonist (edaspidi RiPS). Kaitseväe korrakaitselised ülesanded

peavad olema selgelt piiritletud ja ülesannete sisustamisel ning meetmete rakendamisel peab lähtuma

kitsast tõlgendusest. Seetõttu täpsustatakse eelnõus Kaitseväe ülesandeid ja ohte, mille korral saab

Kaitsevägi kasutada vahetut sundi ning ohte, mille korral kasutada jõudu.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu sisu analüüs

Eelnõu koosneb kahes paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse Kaitseväe korralduse seadust.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KKS-i § 3 lõiget 1, lisades Kaitseväe ülesannete hulka

veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu,

riigikaitseobjekti või sadama vastu suunatud ohu ennetamise, tõkestamise ja tõrjumise Eesti merealal.

Eesti mereala on merealapiiride seaduse järgi Eesti sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd.

Kuna maailmas toimuvad sündmused, sealhulgas sõda Ukrainas, on näidanud, et sageli enne

relvakonflikti algust või ka juhul, kui soovitakse destabiliseerida olukorda riigis, kuid relvakonflikti

ei soovita, pannakse toime palju selliseid tegusid, mis esialgu tunduvad olevat peamiselt avaliku korra

vastased tegevused, kuid ei pruugi seda tegelikult olla. Õigusselguse tagamiseks selliste hübriidsete

olukordade lahendamisel, täpsustatakse eelnõuga Kaitseväe merelisi ülesandeid.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KKS-i § 45 loetelu uue punktiga 5, mis sätestab Kaitseväe õiguse

kasutada jõdu tsiviilveesõiduki ja muu ujuvvahendi tekitatud ohu tõrjumiseks. Kehtiva õiguse

kohaselt on Kaitseväel õigus kasutada jõudu riigi sõjaliseks kaitsmiseks:

1) sõjaseisukorra ajal;

2) rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel;

3) tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumisel;

4) konsulaarseaduse tähenduses hädasolija, tema vara ning riigivara evakueerimisel

kriisipiirkonnast.

3/9

Eestis on jõu kasutamine Kaitseväe poolt allutatud tsiviiljuhtimise ja kontrolli põhimõttele.

Tsiviilkontroll Kaitseväe üle on mitmetasandiline protsess, kus oma selget rolli täidavad nii

Riigikogu, Vabariigi Valitsus kui ka kaitseminister. Sõjalise jõu kasutamine Kaitseväe poolt rahuajal

on sätestatud KKS-i §-des 45−48. KKS-i § 45 kohaselt kasutab Kaitsevägi jõudu rahuajal väljastpoolt

Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel, tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu

tõrjumisel ning konsulaarseaduse tähenduses hädasolija, tema vara ning riigivara evakueerimisel

kriisipiirkonnast. Kuna ka näiteks tsiviilveesõiduki poolt tsiviiltaristu või veesõiduki vastu suunatud

tegevus võib teatud tingimustel kvalifitseeruda rünnakuks, mis olemusliku mõju tõttu on sarnane

sõjalise rünnakuga või rünnaku ohuga, täiendatakse KKS-i § 45 loetelu uue punktiga 5, mis sätestab

rahuajal jõu kasutamise õiguse tsiviilveesõiduki ja muu ujuvvahendi tekitatud ohu tõrjumisel.

Sõjalaevast tuleneva ohu tõrjumisel lähtutakse juba täna kehtivast jõu kasutamise regulatsioonist.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse KKS-i § 46 lõiget 3, sätestades, et rahuajal tsiviilveesõiduki või

muu ujuvvahendi tekitatud ohu tõrjumiseks jõu kasutamise alustamise otsustab riigikaitse valdkonna

korraldamise eest vastutav minister (ehk kaitseminister) või Vabariigi Valitsuse volitatud minister.

Kui jõudu on vaja kasutada ja tehakse asjakohane otsus, tuleb sellest viivitamatult teavitada ka

Vabariigi Presidenti.

Eelnõu § 1 punktis 4 täiendatakse seadust §-ga 471. Muudatuse eesmärk on sätestada jõu kasutamise

erinorm tsiviilveesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva ohu tõrjumiseks Eesti merealal.

Eelnõukohase seadusega antakse Kaitseväele õigus tsiviilveesõidukist ja muust ujuvvahendist2

tuleneva ohu tõrjumiseks kasutada jõudu, kui muud meetmed (nt korrakaitselised) on ennast

ammendanud või ei oleks ohu iseloomu arvesse võttes proportsionaalsed, see tähendab nendega ei

saavutataks eesmärki – tõrjuda oht. Läänemere riikidest on sellise õiguse seadustanud Poola.

Sõjalaevade tekitatud ohu korral kasutab Kaitsevägi jõudu KKS § 45 punkti 2 tähenduses ehk rahuajal

väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel.

KKS-iga sätestatud erinorm tagab on sujuva, kuid põhimõttelise ülemineku korrakaitselistelt

meetmetelt sõjalistele, kui see peaks osutuma vajalikuks. KKS-is sätestatavat õigust kasutatakse

ainult erandkorras, kui muud meetmed ei anna tulemust.

Kaitseväe kasutuses on eelkõige sõjalised vahendid. Eelnõu eesmärk on anda Kaitseväele lisaks

korrakaitselistele meetmetele õigus reageerida tsiviilveesõidukitest ja muudest ujuvvahenditest

põhjustatud ohtudele ka sõjaliste vahenditega. Seega sätestatakse, et Kaitsevägi võib rakendada

sõjalisi vahendeid ja sõjalist jõudu tsiviilveesõiduki või muu ujuvvahendi ning sellel viibivate isikute

vastu, eesmärgiga tõrjuda tsiviilveesõidukist või muust ujuvvahendist tulenev ründe oht või rünne.

Oluline on märkida, et nii kaua, kuni laev või muu ujuvvahend täidab kõiki rahumeelse läbisõidu3 või

muid rahvusvahelisest õigusest tulenevaid või Eesti seadustes sätestatud nõudeid (olenedes tema

sõidu eesmärgist), ei ole KKS-iga Kaitseväele antav õigus takistuseks meresõiduvabaduse

teostamisel. Jõu kasutamine ja ka muude meetmete rakendamine (nt RiPS-is või KorS-is sätestatud)

on viimane abinõu, mida kohaldatakse ainult juhul, kui laev või muu ujuvvahend ei täida rahumeelse

läbisõidu nõudeid või muid nõudeid, mis on sätestatud kas rahvusvahelises õiguses või UNCLOS-

iga kooskõlas olevates Eesti õigusaktides. Teisisõnu, rahvusvahelise mereõiguse põhimõtted jäävad

kehtima ning nendega tuleb arvestada meetmete kohaldamisel. Navigatsioonivabadust ei mõjuta

2 Ujuvvahendit ei ole seadusega defineeritud. On defineeritud veesõiduk. Veesõiduk on MSOS-i § 2 punkti 1 kohaselt

ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend. Muu ujuvvahendi all mõeldakse

igasugust vahendit, mis ei ole ka muu hulgas teisaldatav ujuvvahend, kuid mis on võimeline veepinnal või vee all liikuma

ning selle valmistamise eesmärk on sageli muu kui veekogul liiklemine. Ujuvvahend ei ole inimene (nt tuuker). 3 UNCLOS-i artikkel 19.

4/9

antav õigus nii kaua, kuni veesõiduk ei riku mõnda rahvusvahelise õiguse, sealhulgas tavaõiguse, või

riigisisese õiguse normi.

Rannikuriigil on õigus (kooskõlas UNCLOS-i ja muu rahvusvahelise õigusega4) kehtestada oma

territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad: a) meresõiduohutust

ja laevaliiklust; b) navigatsioonivahendite ja -rajatiste ning muude vahendite ja rajatiste kaitset;

c) kaablite ja torujuhtmete kaitset; d) mere elusloodusvarade kaitset; e) rannikuriigi kalapüüki

reguleerivate õigusaktide rikkumise vältimist; f) rannikuriigi keskkonna kaitsmist ning selle

reostamise vältimist, vähendamist ja kontrollimist; g) teaduslikke mereuuringuid ja hüdrograafilisi

vaatlusi; h) rannikuriigi tolli-, maksu-, immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise

vältimist.5

Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev mereala, kus kehtib õiguslik

erikord, millega reguleeritakse rannikuriigi õigusi ja jurisdiktsiooni ning teiste riikide õigusi ja

vabadusi majandusvööndis.6 Rannikuriigil on oma majandusvööndis muu hulgas õigus konventsiooni

asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja

kasutamisele.7 Rannikuriigi jurisdiktsiooni kohaldatakse veel ka tolli, makse, tervishoidu, ohutust ja

immigratsiooni reguleerivatele õigusaktidele.8

Kuna rannikuriigil on jurisdiktsioon sisemeres, territoriaalmeres ja majandusvööndis tehissaarte,

rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele, on tal ka õigus neid kaitsta. Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja kohaselt on igal riigil õigus enesekaitseks, sealhulgas kollektiivseks

enesekaitseks.9 Riigi kui ranniku- või lipuriigi enesekaitse õigus merel võib laieneda ka tema

laevadele, kodanikele, kaablitele, rajatistele ja muule. Näiteks võib kaubalaev olla see kaitstav objekt,

kui see laev on rünnaku sihtmärk (lipuriigi õigus). Iga ohu puhul tuleb hinnata, millega tegu (nt kas

on relvastatud rünnak, kas see laev on sihtmärk jne). Ent näiteks kaablitel ei ole laevadega sarnaselt

lippu, samas on nende omanikud alati mõne riigi ettevõtjad ja üldjuhul on määratud, millise riigi

kaablid või torud need on. Eesti merealal on teada kõikide merealuste kaablite ja torude omanikud,

ning need on muu hulgas Eesti äriühingud.10 Territoriaalmeres saab sageli ohu (rünnaku) siduda riigi

territoriaalse terviklikkuse kaitsmisega, kuid majandusvööndis on jurisdiktsioon ja sellega ka õigused

piiratud. Selge rannikuriigi jurisdiktsioon on majandusvööndis nende kaablite suhtes, mis on

ühendatud kunstlike saarte ja rajatistega. Muude kaablite puhul tuleb vaadata omanike ringi (kas on

oma riigi ettevõtjad) ja hinnata muid asjaolusid. Oluline on, et riigil on olemas tegevuskava ja

seadusega antud õigused (sh ebaseaduslik tegevus seadusega kriminaliseeritud), kuidas riik ohtudele

reageerib. Eelnõukohase seadusega seda ka tehakse – antakse Kaitseväele õigus reageerida ohtudele

ning need õigused võivad tuleneda kas rannikuriigi või lipuriigi õigustest või riigi enesekaitse

õigusest. Jõu kasutamiseks ning enne seda kohaldatavate meetmete rakendamiseks koostatakse ka

asjakohased tegevusjuhendid11, millest lähtutakse ohule reageerimisel.

4 Näiteks ÜRO põhikiri, rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon (COLREG), rahvusvaheline

konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS), meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise

konventsioon, rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon (MARPOL). 5 UNCLOS-i artikkel 21. 6 UNCLOS-i artikkel 55. 7 UNCLOS-i artikli 56 lõike 1 punkt b. 8 UNCLOS-i artikli 60 lõige 2. 9 Vt ÜRO põhikirja artikli 2 lõige 4, artikkel 51. 10 Näiteks kui merealuse kaabel või toru on defineeritud kui Eesti-Soome merealune kaabel või toru, on nende kaitsmise

õigus nii Eestil kui Soomel. Lihtsaim viis seda teha on jagades selle nii, et Eesti kaitseb kaablit või toru oma

territoriaalmeres ja majandusvööndis ning Soome oma territoriaalmeres ja majandusvööndis. 11 On juurdepääsupiiranguga dokumendid avaliku teabe seaduse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse järgi.

5/9

KKS-i § 471 lisatava lõikega 1 sätestatakse üldine põhimõte, mille kohaselt võib Kaitsevägi kasutada

Eesti merealal jõudu selleks, et tõrjuda tsiviilveesõidukist või muust ujuvvahendist tulenevat rünnet

või muud vahetut ohtu, kui on alust arvata, et seda veesõidukit või ujuvvahendit võidakse muu hulgas

kasutada Eesti merealal asuva rajatise, elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu,

riigikaitseobjekti või sadama kahjustamiseks.

Eelnõukohase KKS-i § 471 lõikes 2 sätestatakse tingimused, mille korral võib Kaitsevägi kasutada

jõudu, et tõrjuda tsiviilveesõidukist või muust ujuvvahendist tulenevat rünnet või muud ohtu.

Kaitsevägi peab jõudu kasutama proportsionaalselt, arvestades taotletavat eesmärki ja kiireloomulist

kohaldamist nõudvat olukorda ning võimalikku eskalatsiooni. Seadusega ei ole võimalik iga üksikut

juhtumit eraldiseisvana kirjeldada, mistõttu see on üldistatud kujul ja annab õigusraamistiku, mille

sees toimetatakse. Asutusesisesed tegevusjuhendid ja jõu kasutamise reeglid määravad täpsemalt,

mida ja mis järjekorras tehakse.

Rahvusvahelise relvakonfliktiõiguse kohaselt peab jõu kasutamisel arvesse võtma vähemalt järgmisi

põhimõtteid ning nendest peab lähtuma ka eelnõukohaste sätete puhul:

1) sõjalise vajaduse (ingl military necessity) põhimõtte kohaselt võivad relvakonflikti osapooled

kasutada ainult sellist jõudu, mis ei ole keelatud ning mida on ulatuse ja iseloomu poolest vaja

õiguspärase sõjalise eesmärgi saavutamiseks. Viimaseks on jõu kasutamine vastase sõjalise

võimekuse vastu, mida on vaja vastase alistamiseks ja relvakonflikti lõpetamiseks. See tähendab, et

eesmärk ei tohi olla võimalikult paljude vastase kombatantide tapmine ja vastase vara hävitamine,

vaid nii väheste kahjude põhjustamine, kui on sõjalise eesmärgi saavutamiseks võimalik.

Relvakonflikt ei tohi olla õigustus enda väljaelamiseks ja valimatu kahju põhjustamiseks12;

2) humaansuse (ingl humanity) põhimõte näeb ette, et ei tohi põhjustada kannatusi, vigastusi ja

hävingut, mida ei ole vaja õiguspärase sõjalise eesmärgi saavutamiseks. Kui see eesmärk on

saavutatud, siis ei tohi enam jätkata kahjude tekitamist lihtsalt selleks, et on soodne võimalus vastane

n-ö lõplikult hävitada ja talle kätte maksta. Nii ei tohi enam rünnata haavatuid, haigeid ega alla andnud

kombatante; neid tuleb hoopis kaitsta. Laiemalt võttes tuleb kohelda inimlikult kõiki isikuid, kes ei

osale (enam) vaenutegevuses;

3) vahetegemise (ingl distinction) põhimõte on väga praktilise väärtusega põhimõte. Selleks, et

tagada tsiviilisikute ja -objektide austamine ja kaitse, peavad relvakonflikti osapooled alati tegema

vahet tsiviilisikutel ja kombatantidel ning tsiviilobjektidel ja sõjalistel sihtmärkidel ning suunama

operatsioonid üksnes kombatantide ja sõjaliste sihtmärkide vastu.13 Peale selle tuleb arvestada, kuhu

paigutatakse oma üksused ja sõjatehnika, näiteks nende paigutamine tsiviilisikute ja -objektide

lähedusse võib neile anda kaitse rünnakute eest ja muuta vastasele keeruliseks vahetegemise

põhimõtte rakendamise tsiviilisikute ja -objektide kaitse arvelt;

4) proportsionaalsuse (ingl proportionality) põhimõte nõuab, et sõjaliste operatsioonidega

põhjustatud kahju ei oleks liigne võrreldes eeldatava sõjalise eelisega. See nõuab mitmete asjaolude

hindamist koosmõjus. Otsused tehakse konkreetsel ajal, lähtudes konkreetsest taktikalisest olukorrast,

luureinfost, vastase käitumisest jne. See võib jääda aeg-ajalt kõrvaltvaatajale segaseks, kuidas mõni

otsus sündis. Samas ei saa proportsionaalsuse hindamise keerukusega vabandada ilmselgelt

õigusvastast käitumist.

Eelnõuga sätestatakse, et tsiviilveesõiduki või muu ujuvvahendi vastu tohib jõudu kasutada vaid

juhul, kui ühegi teise korrakaitselise meetmega ei ole võimalik ohtu tõrjuda, ja tingimusel, et jõu

kasutamisega kaasnev kahju on oluliselt väiksem kui ohuga kaasnev võimalik kahju (KKS § 471

lõige 2). Meetmete rakendamiseks tuleb valida selline viis, mis eeldatavasti toob kaasa kõige vähem

12 Samas tuleb aktsepteerida, et relvajõud ongi mõeldud vajaduse korral jõu kasutamiseks ja relvakonfliktis on jõu

kasutamine paratamatu. 13 Märkusena, et kombatantidega võib teatud juhtudel samastada ka tsiviilisikud, kes osalevad vahetult vaenutegevuses.

6/9

kahjustusi ning neid võib rakendada vaid nii kaua, kui taotletav eesmärk on saavutatud või seda ei

ole enam võimalik saavutada. Samuti tuleb arvesse võtta ka võimalikku eskalatsiooni.

Enne jõu rakendamist peab Kaitsevägi hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses

oleva tsiviilveesõiduki või muu ujuvvahendi suhtes ta kavatseb jõudu kasutada (KKS § 471 lõige 3).

Hoiatamisest võib loobuda, kui hoiatamine ei ole võimalik ohu tõrjumise kiire vajaduse tõttu (KKS

§ 471 lõige 4). Näiteks püütakse võtta ühendust raadio teel ja kui see ei õnnestu, tehakse hoiatuslasud.

Isikule peab andma võimaluse loobuda oma kavatsusest toime panna süütegu või muu tegevus, mis

liigitub § 471 lisatavas lõikes 1 nimetatud tegevuste alla. Näiteks võib selliseks juhtumiks olla

mehitamata veesõiduki kasutamine sadamarajatise, meres asuvate tuulegeneraatorite või teise

veesõiduki kahjustamiseks (eespool toodud mehitamata veesõiduki näide). Sellisel juhul ei ole

tõenäoline, et isik, kes juhib seda mehitamata veesõidukit, tabatakse õigel ajal, et hoida ära tema

kavatsetud tegevus (ehk suurem kahju), sealhulgas sundida veesõidukit kurssi muutma või see

sootuks peatuks ja lõpetaks tegevuse. Tõenäoliselt ei oleks kasu ka hoiatuslaskude tegemisest.

Oluline on märkida, et tulirelvi võib Kaitsevägi kasutada viisil, mis nii isikut kui ka ümbritsevat

keskkonda eeldatavasti kõige vähem kahjustab. Oluline on, et tulirelva kasutamine oleks

proportsionaalne, arvestades taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda.

See tähendab muu hulgas, et juhul, kui on vaja relva kasutada kas isiku(te) või veesõiduki vastu, peab

ka valima vastava relva. Samuti tuleb arvestada, et tulirelva võib kasutada vaid nii kaua, kui selle

kasutamise eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. Näiteks kui veesõiduk

on hoiatuslaskude peale peatunud, siis edasine relva kasutus, kui veesõidukis olev(ad) isik(ud) ei

kasuta tulirelva, ei ole tõenäoliselt proportsionaalne. Samas tuleb meeles pidada, et merel on laevadel

kaasas teatud liiki relvad, see tähendab, et nad saavad kasutada üksnes neid, mis on pardal olemas,

lähtudes sobiva relva valimisel proportsionaalsuse põhimõttest.

Kaitseväe meetmed võivad sõltuvalt olukorrast olla muu hulgas tsiviilveesõiduki või muu

ujuvvahendi Eesti merealal sundpeatamine, ümber suunamine või Eesti sise- ja territoriaalmerest

lahkuma sundimine. (KKS § 471 lõige 5). Üks selline meede on sundida veesõidukit kurssi muutma.

Loetelu ei ole ammendav, vaid kasutatavad on kõik rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevad ja jõu

kasutamise reeglite paketis olevad meetmed, sh viimase meetmena laeva uputamine

Kuna aeg-ajalt võib ette tulla ka olukordi, kus lähim reageerida suutev laev on hoopis NATO

liikmesriigi (edaspidi liitlased) oma või on liitlastel vahendeid, mis oleks proportsionaalsuse

põhimõtte järgi parem valik, mida kasutada selleks, et näiteks veesõiduk sundpeatada, ümber suunata

või sundida see Eesti territoriaalmerest lahkuma või muul viisil mõjutada veesõidukit ja sellel olevaid

isikuid loobuma oma kavatsetud teost. Samuti võib näiteks ohus oleva veesõiduki lipuriigiks olla

mõni liitlastest või kuuluda merealune kaabel mõne liitlase äriühingule. Seetõttu sätestatakse, et

Kaitsevägi võib kaasata ülesande täitmisele Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet

sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude (KKS § 471 lõige 6). Liitlasi saab kaasata üksnes

juhul, kui seda võimaldavad nende jõu kasutamise reeglid. Säte on kooskõlas ÜRO põhikirja

artikliga 51.

Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 täpsustatakse Kaitseväe lisandunud mereliste ülesannete raames vahetu

sunni kohaldamise meetmeid korrakaitseorganina. Eelnõukohase seaduse jõustumisel võib

Kaitsevägi kasutada vahetut sundi veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse

toimepidevust tagava taristu, riigikaitseobjekti või sadama vastu suunatud ohu ennetamiseks,

tõkestamiseks ja tõrjumiseks Eesti merealal. Kaitsevägi võib kõnesoleva ülesande täitmiseks

kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ning korrakaitseseaduse §-s 30, §-s 32, §-s 44, §-s 45, §-

s 46, §-s 47, §-s 48, §-s 49, §-s 50, §-s 51 ja §-s 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

7/9

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Olulise tingimusena lisatakse, et meetmete

rakendamine peab olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse majandusvööndi seadust §-ga 141, milles täpsustatakse Kaitseväe

kohaldatavaid meetmeid õigusrežiimi tagamisel majandusvööndis. Paragrahv sisustab Kaitseväe

õigusi elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, riigikaitseobjekti või sadama vastu suunatud

ohu ennetamisel, tõkestamisel ja tõrjumisel läbi KKSis sätestatud õiguste.

Majandusvööndi seaduse §-s 2 nimetatud taristu ja seadmestikud, sealhulgas elutähtsa teenuse

toimepidevust tagav taristu või selle osad kuuluvad Eesti kui rannikuriigi suveräänse jurisdiktsiooni

alla. Taristu toimepidevuse takistamine on käsitletav sekkumisena Eesti suveräänse jurisdiktsiooni

teostamisse ning Eesti riigi ametiasutuste pädevuses on majandusvööndi õigusrežiimi tagamiseks

takistada taolisi sekkumisi. Eesti on rannikuriigina õigustatud kooskõlas rahvusvahelise õigusega

rakendama asjakohaseid meetmeid nii eelpool nimetatud taristu kui ka muu majandusvööndis

paikneva elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu ja riigikaitseobjekti kaitseks, mille

toimepidevuse katkemine võib Eesti riigi julgeolekut ning avalikku korda ohustada. Konkreetsed

rakendatavad meetmed sõltuvad üksikjuhtumi asjaoludest ja peavad olema olukorra lahendamiseks

proportsionaalsed. Eelnõukohase seadusega täpsustatakse, et Kaitseväel on majandusvööndis

kooskõlas rahvusvahelise õigusega veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse

toimepidevust tagava taristu, riigikaitseobjekti või sadama vastu suunatud ohu ennetamiseks,

tõkestamiseks ja tõrjumiseks õigus kohaldada Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud meetmeid.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei ole kasutusele võetud uusi termineid ega määratlusi.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Kaitseväe mereliste ülesannete täpsustamine

Kaitseväele antakse seadusega õigus reageerida merelisele ohule. Need on ülesandeid, mille

täitmiseks on vaja füüsiliselt reageerida, et oht tõrjuda. Peale selle saab Kaitsevägi õiguse rakendada

jõudu tsiviilveesõiduki või muu ujuvvahendi ja sellel viibivate isikute vastu, kui selle eesmärk on

tõrjuda tsiviilveesõidukist või muust ujuvvahendist tulenev oht, sealhulgas juhul, kui

tsiviilveesõidukit või muud ujuvvahendit võidakse kasutada Eesti merealal asuva elutähtsa teenuse

osutaja taristu, riigikaitseobjekti või sadama kahjustamiseks. Kohaldatav meede peab olema

proportsionaalne võrreldes ohu suurusega; kõige äärmuslikum meede, mida kohaldada võib, on

veesõiduki või muu ujuvvahendi uputamine.

Sihtrühm:

Muudatuste peamine sihtrühm on Kaitsevägi, kes saab õigusi juurde merel reageerida merelt

tulenevale ohule selleks, et tagada inimeste elu ja tervise kaitse ning elutähtsa teenuse toimepidevuse

tagamiseks vajaliku taristu, riigikaitseobjekti ja sadama kaitse.

1.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

8/9

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest kavandatud muudatuste tulemusel paraneb riigi

reageerimisvõime Eesti merealal. Eestis on mereliste ülesannetega asutusi üle kümne, seega üsna

killustunud. Kuna merel on pidevalt Kaitsevägi, mitte teised asutused, saab ka Kaitsevägi sündmusele

operatiivselt reageerida. Kuid kui tal seda õigust ei oleks, võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi, olles

läheduses, ei reageeri, sest tal puudub selleks õigus, seades nii ohtu näiteks inimeste elu ja tervise või

merealuse taristu. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju ohuolukordadeks

valmisolekule, sest Kaitsevägi ei pea viivitama sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta

võib reageerida, vaid saab seda teha viivitamatult, kui vajalikud toimingud on tehtud.

Kaitsevägi saab samad vahendid ja õigused, mis on praegu PPA-l nende ülesannete täitmiseks.

Selliste ülesannetega on tihedalt seotud Kaitseväele antav õigus kasutada jõudu, sest jõu kasutamine

erimeetmena tähendab üldjuhul vahetut ohtu inimese elule ja tervisele või veesõidukile, vee all ja vee

peal olevale taristule või muule sellisele.

Kaitseväe ülesannete täpsustamine ja õiguste andmine reageerida merel mis tahes olukorras ei mõjuta

otseselt välissuhteid, kuid ebasoovitav mõju võib tekkida juhul, kui Kaitsevägi, reageerides mõnele

sündmusele, kasutab jõudu, sealhulgas relvastatud jõudu mõne välisriigi lipu all sõitva laeva suhtes.

Veelgi ebasoovitavam mõju välissuhetele võib avalduda siis, kui Kaitsevägi peaks laeva või sellel

viibivate isikute vastu jõudu kasutama ekslikult. Sellise mõju avaldumist aitab vähendada tõhusam ja

parem infovahetus asutuste vahel ning parem mereolukorrateadlikkus. Samuti on kasu spetsiaalsest

väljaõppest ja õppustest, kus harjutatakse situatsioone, et ära tunda, millal laev ja sellel olevad isikud

on eksimuses teadmatusest ja millal on tegevus tahtlik.

Mõlemal juhul võib lipuriik sellele reageerida, edastades näiteks noodi Eestile, või reageerida muul

viisil (olenevalt olukorrast ja riigist). Arvestades sündmuste esinemise sagedust, on mõju väike, kuid

kui sündmus toimub, võib selle mõju olla suur.

1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub.

Mõju riigiasutuste korraldusele on mõõdukas, sest seadusega täpsustatakse Kaitseväe ülesandeid.

Suurim mõju on Kaitseväe, täpsemalt mereväe14 tegevusele, sest ta saab õiguse reageerida ohule

merel. Õiguse andmine ei oma mõju (st puudub preventiivne mõju), kuid kui juhtub mõni sündmus,

millele reageeritakse, on selle mõju suurust keeruline prognoosida, sest kui sündmusi, millele tuleb

reageerida, ei toimu, on mõju väike, kuid kui mõni sündmus toimub, võib selle mõju olenevalt

sündmuse iseloomust ulatuda keskmisest väga suureni, sest asutuste vahel võib vaja olla rohkem

koordineerida, teavet vahetada jne. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis reageerima igal

ajal (võrreldes praeguse olukorraga siiski mõju ei kasva, sest ka praegu on Kaitsevägi merel pidevalt

valves, et reageerida sõjalisele ohule). Valmisoleku aja sisse jäävad ka reageerimiseks vajalik

väljaõpe ja õppused, kus harjutatakse sündmustele reageerimist. Kaitsevägi vajab spetsiaalset

väljaõpet teatud ohtudele reageerimiseks.

Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti pole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

14 Mõjutatud isikkoosseisu suurus on piiratud juurdepääsuga teave avaliku teabe seaduse tähenduses.

9/9

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ning tulud

Kohalikule omavalitsusele ei kaasne seaduse rakendamise korral ühtegi kulu ega saada ka tulu.

Samuti ei panda talle seadusega uusi ülesandeid ega muudeta olemasolevaid, mistõttu ei kaasne

kohalikule omavalitsusele mingeid tegevusi.

Riigiasutustest tekib õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, kes saab muu hulgas juurde õiguse

reageerida merelistele ohtudele.

Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppe kavad, mis võivad lisanduda

merel mis tahes merelisele ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning kavandama asjakohase

väljaõppe. Üks selline ülesanne on pardumine teisele veesõidukile. Väljaõppe korraldamine vajab

raha, kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires.

Tulud

Eelnõukohase seaduse jõustamisega ei kaasne riigieelarve tulu.

Kulud

Riigile ei too eelnõukohase seaduse rakendamine lisakulutusi. Kõik vajalikud kulutused jäävad

riigieelarve, sealhulgas Kaitseväe ja teiste asutuste eelarve piiresse. Kaitseväele vajaliku väljaõppe

kulud kavandatakse Kaitseväe eelarves. Väljaõppeks kuluvat summat ei ole võimalik öelda.

8. Rakendusaktid

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise tõttu puudub vajadus rakendusaktide kehtestamiseks.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Välisministeeriumile ja

Justiitsministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule, samuti Logistika ja

Sadamate Liidule, Eesti Laevaomanike Liidule ning merealuse taristu omanikele.

Kuna käesolev eelnõu on kiireloomuline ning kitsalt piiritletud merejulgeoleku tugevdamisega, siis

esitatakse kooskõlastustabel koos mereolukorra teadlikkuse parandamise sätteid reguleeriva

eelnõuga.

Avalik_20250108_KM_5-1_25_1_Väljaminev algatuskiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HANNO PEVKUR PNOEE-37704024910 2025-01-08 14:07:29