SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ juurde
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Elering AS (edaspidi Elering) esitas 19.11.2024 kirjaga nr 11-4/2024/928 1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (edaspidi ReM) taotluse riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida välisühenduse Estlink 3 Rehemäe- Aulepa maismaa osa Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Tuginedes peaministri 12.08.2024 korraldusele nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” ning menetluses olevale „Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ (505 SE), mille kohaselt on ministeeriumide ümberkorraldused kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025, annab ReM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) ruumilise planeerimise korraldamise ning maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmise.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 28 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei algatata REP-i ja KSH-d eelkõige juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. PlanS § 4 lõike 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.
Kuna MKM eelarves puuduvad vahendid REP koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks, siis sõlmiti xx.xx.2024 MKM ning Elering AS vahel koostöökokkulepe nr…, 1.1-4/2024/…2. Koostöökokkuleppe kohaselt kannab Elering kõik REP koostamiseks vajalikud kulud, sh PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise ja uuringutega seotud kulud.
Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse MKM ettepanekul Eleringi taotluse alusel Estlink 3Rehemäe-Aulepa maismaa oas riigi eriplaneering ning KSH. Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab MKM.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM ruumilise planeerimise osakonna nõunik Marju Kaivapalu (tel 5851 0632 e-post
[email protected]) ja riigi planeeringute valdkonnajuht Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 5850 5436, e-post
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis ReM kohaliku omavalitsuse poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 5885 1442,
[email protected]).
2. KORRALDUSE EESMÄRK
Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osale, mis tagab Estlink 3 ühendamise olemasoleva võrguga. Ühendus võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regiooni vahel. Planeeringuga lahendatakse põhivõrgu ühendus kavandatava 330 kV võrguna Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas. Ülekandevõrgu arendamise põhieesmärk on kavandada elektriühendus, mis on võimeline üle kandma kogu Estlink 3 võimsust. Uus elektriühendus leevendab 2035. aasta ja kaugema tuleviku vaates elektri ülekandevõimsuste puudujääki pealinna piirkonnas, mille tingib elektrienergia osakaalu kasv energiatarbimises ja võimaldab vajadusel liita elektrivõrguga täiendavaid tarbimis- ja tootmisvõimsusi piirkonna asulate ümbruses olevatelt tootmisaladelt ja tarbimiskeskustest. REP-i alusel ehitatakse elektriliinid, mis vastavad ka elektrivõrgu arengukava3 pikaajalisele 2050. aasta tulevikuvisioonile. See tagab pealinna piirkonna elektriga varustatuse ja aitab saavutada riigi kliimaeesmärke, võimaldades suuremaid taastuv elektrienergia tarbimis- ja tootmisvõimsusi.
Riigi eriplaneeringuga koostatakse terviklik ruumilahendus Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa kõrgepingeliinide ja nendega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”4 kohased eeldatavalt järgnevad ehitised: (kood 22142) 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin, (kood 22145) 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam, (kood 22149) muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatis. Samuti määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.
3. EELNÕU SISU
Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa REP-i ja KSH. Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks PlanS § 271 kohaldamine, st asukoha eelvaliku otsuse alusel REP kehtestamine. Juhul, kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus, sh eskiis- ja eelprojekt, ehitusõiguse määramiseks. PlanS § 27 lõike 6 järgi on REP koostamisel kohustuslik KSH.
Planeeritav Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa on riigi eriplaneeringu objekt
PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on REP eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.
PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb REP koostada riigi territooriumi või selle osa kohta kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele.
Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa on REP objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga elektriühendus, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi. Põhjendused on toodud alljärgnevalt.
Planeeritav Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa on olulise ruumilise mõjuga ehitis
PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise planeeritavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Elektriühenduse rajamisega kaasneb oluline ruumiline mõju, mis väljendub ennekõike visuaalses mõjus ja suures maa-ala vajaduses, sh kaitsevööndis, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks (EhS § 77). Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile.
Maakonnaülesed huvid
PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja5 lk 80–81 kohaselt on REP esemeks ehitised, mille mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele maakonnale. Riigi eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng. Maakonnaüleste huvide all ei ole silmas peetud seda, et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme maakonna territooriumil, vaid et tegemist on ehitisega, mille rajamine ei toimu vaid ühe maakonna huvides ja seega peaks selliste ehitiste kavandamisel väljendama riik oma selget soovi ja tahet konkreetse ehitise rajamiseks. Antud juhul kavandatava elektriühenduse vajadus ning mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsuse ega maakonnaga. Tegemist on ehitistega, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng ja elektri varustuskindlus.
Riigi eriplaneeringu raames planeeritakse 330 kV kõrgepinge õhuliin Lääne-Nigula valda, mis on vajalik Estlink 3 ühendamiseks olemasoleva 330 kW võrguga. Planeeritav elektriühendus kavandatakse EstLink 3 merekaabli mandril randumiskohast läbi Aulepa konverteralajaama olemasoleva Rehemäe alajaamani. See tagab põhivõrgu elektriühenduse tugevdamise Eesti ida ja läänepoolsete piirkondade vahel, suurendab varustuskindlust ning loob eeldused kavandatava Estlink 3 välisühenduse toimimiseks. Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti ühiskonda - välisühenduste mitmekesistamise (Estlink 3) ja erinevate Eesti piirkondade omavahelise tugevama ühendamisega suurendatakse varustuskindlust ja energiajulgeolekut.
Planeeritava Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi
PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja6 lk 41 kohaselt saab riiklike huvide all eelkõige mõista kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.
PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja7 lk 80 kohaselt peab REP koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve. Eelnevalt viidatud seletuskirja lk 41 on märgitud, et riiklik huvi on ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.
Elering Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks tugevdada olemasolevat võrku ja kavandada Soome vahelise elektriühendust EstLink 38.
28.06.2022 allkirjastasid Elering ja Soome põhivõrguettevõtja Fingrid Oyj ühiste kavatsuste protokolli, mille raames võtsid mõlemad ettevõtted mittesiduvad kohustused rajamaks Eesti ja Soome vahelise elektriühenduse EstLink 3 aastaks 2035. EstLink 3 mõjutab positiivselt Eesti ja Soome vahelist elektrienergia ülekandevõimet, parandab elektriturgude toimimist ning varustuskindlust. Planeeritud EstLink 3 merekaabel Eestist Soome oleks koguvõimsusega kuni 700 MW. Käesolev riigi eriplaneering käsitleb lõiku merekaabli randumiskohast kuni ühenduseni olemasoleva elektri ülekandevõrguga.
Riik on enda huvi varustuskindluse suurendamise, hajutatud taastuvenergia tootmise ja täiendavate välisühenduste kavandamise (ka Estlink 3), mille loogiliseks osaks on ka selle ühendamine olemasolevasse võrku, väljendanud strateegilistes dokumentides, mis käsitlevad kliima- ja energiapoliitikat. Varustuskindluse suurendamine, hajutatud taastuvenergia tootmise ja täiendavate välisühenduste kavandamine on tõhusaks viisiks Eesti, Euroopa Liidu ning ÜRO energia- ja kliimapoliitika 2050 eesmärkide täitmisesse olulisel määral panustada.
Riik on väljendanud mitmetes strateegilistes dokumentides, et Eesti riik on võtnud suuna kliimaneutraalsuse saavutamisele, millele 2033+ vaates aitab kaasa ka kavandatav kõrgepingevõrgu tugevdamine:
• Strateegiaga „Eesti 2035“9 seab eesmärgiks ülemineku kliimaneutraalsele energia tootmisele ja tarbimisele (sh taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises >65% aastaks 2035). Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab toetava taristu rajamist. Strateegia seab eesmärgiks elektrivõrgu sünkroniseerimise Mandri-Euroopa sagedusalaga, luua vajalikud võrguühendused taastuvenergia tootmisele ning võtta kasutusele targad võrgud, lühi- ja pikaajalised salvestusvõimalused. Strateegiaga „Eesti 2035“ tegevuskava10 kohaselt kavandatakse kliimaneutraalsele energiatootmisele/ -tarbimisele üleminekut toetava ilmastikukindla taristu rajamist ning kliimaneutraalsele energiatootmisele/-tarbimisele ülemineku jaoks vajalike eelduste loomist nii maismaal kui ka merel (nt radarid, võrguühendused, tankimistaristu, laadimistaristu sadamates, tark soojus- ja elektrivõrk, lühi- ja pikaajaline salvestus).
• „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“11 kohaselt tuleb soodustada kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus.
• Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“12 kehtestamine“ kehtestatud üleriigiline planeering näeb muuhulgas ette Eesti energiavarustuse võimaluste avardamist, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega. Planeeringu kohaselt tuleb uued energiatootmisüksused paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.
• Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 korraldusega nr 146 „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Eesti mereala planeering peab oluliseks toimivaid ühendusi Põhjamaade turuga. Antud eesmärgi saavutamisele aitab kaasa Estlink 3 merekaabli rajamine, mille toimimise üheks eelduseks on Estlink 3 ühendamine olemas oleva võrguga.
• „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ 13 kohaselt on riigi põhitegevused energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine.
• „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ kohaselt on Eesti elektrisüsteemis lähiajal (aastaks 2025) suurimaks eesmärgiks Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine Euroopa Liidu õigusele alluvasse sagedusalasse. Eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 peab Eesti taastuvenergia osatähtsus tõusma vähemalt 42%ni energia summaarsest lõpptarbimisest (50% energia lõpptarbimisest). Seejuures on oluline suuremahuliste liitumisvõimsuste rajamine ja uute 330 kV liinide rajamine.
• „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline siht tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Taastuvenergeetika arendamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus.
Lähtudes riiklikust kliima- ja energiapoliitikast, energiasüsteemide dekarboniseerimisest ning kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgist 2050.14 aastaks tuleb arvestada energiasüsteemides aset leidvate muudatustega. Peaasjalikult tähendab see üleminekut taastumatutelt energia tootmisallikatelt taastuvatele, ühest konkreetsest tootmiskohast (Ida-Eesti) enamatele tootmisekohtadele (peamiselt tänu tuuleenergeetika arendamisele) üle Eesti ning sellest tulenevalt uute elektriliinide rajamist. Estlink 3 elektriühenduse rajamine ja selle ühendamine olemasoleva võrguga on otseselt seotud riiklike huvidega energeetika valdkonnas tagada varustuskindlus.
Rahvusvaheline huvi väljendub eelkõige Soome huvis kavandada elektriühendus läbi Estlink 3 merekaabel. Kavandatav täiendav elektriühendus Soomega parendab Eesti elektri varustuskindlust. Rahvusvaheline huvi väljendub ka läbi Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika, kus on seatud eesmärk saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, ning läbi Pariisi kokkuleppe, millega liitunud ÜRO liikmesriigid on võtnud eesmärgiks hoida ülemaailmne temperatuuri tõus alla 2 °C, soovitavalt alla 1,5 °C.
Kavandatava Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa planeerimise vastu esineb suur avalik, riiklik ja rahvusvaheline huvi. Arvestades ehitise mastaapi, vajadust nii maa-ala kui ka maakasutusõiguste järele, on riiklik huvi taristu paiknemise asukoha vastu suur. Kavandatav Estlink 3 elektriühenduse ühendamine olemasoleva võrguga on eelduseks täiendavate välisühendustele ja tootmisvõimsuste lisandumiseks Lääne-Eestis, mis parendab tulevikus Eesti elektri varustuskindlust, loob eeldused Eestil taastuvenergia ekspordiks ja tugevdab energiajulgeolekut.
Eelnõu punkti 2 järgi on REP ja KSH algatamise eesmärk planeerida Eesti erinevate piirkondade vahelise varustuskindluse tagamiseks ning Estlink 3 ühendamine olemasoleva võrguga, mis võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regioonide vahel ning suurendab ühtlasi energiajulgeolekut ja energiatõhusust. Elektriühendusega koos planeeritakse eeldatavalt järgmised ehitised: 330 kV pingega õhuliinid, 330 kV pingega konverteralajaam ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Planeeritakse uue 330 kV konverterjaama (jaama maa vajadus ca 550x400 m) asukoht. Planeeritav elektriliin ehitatakse protsesside tõrgeteta kulgemisel valmis kõige varem aastal 2035 (joonis 1).
Viktoria kirjutas tekstina:
2021
Elering ja Soome ülekandevõrgu operaator Fingrid sõlmisid Elering ja Soome ülekandevõrgu operaator Fingrid sõlmisid augustis eeluuringute läbiviimise kokkuleppe
2022
allkirjastasid Elering ja Fingrid Estlink 3 ühiste kavatsuste kokkuleppe, kus mõlemad ettevõtted võtsid mittesiduvad kohustused rajamaks Estlink 3 projekti aastaks 2035
2025- 2026
Riigi eriplaneeringu algatamine, planeeringu koostamiseks rahvusvahelise hanke korraldamine ning asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine
2026-2027
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi aruande koostamine
2027
Eeldatav riigi eriplaneeringu kehtestamine
2027-2028 (eeldatavalt)
Eleringi Investeerimisotsus, alles peale seda selgub, kas projekt viiakse ellu ja mis on ühenduse ehitamise aeg
2027-2030
Projekteerimine, kasutusõiguse seadmine, tehniline lahendus ja hangete läbiviimine
2030 (eeldatavalt) –
Ehituse algus ja ehitus
2035
Eelduslikult uus ühendus valmis
Joonis 1. ajagraafik juhul, kui protsessid kulgevad tõrgeteta
REP asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Elektriühendusele otsitakse parimat asukohta kogu planeeringuala ulatuses. Elering on eelnevalt analüüsinud15 liinikoridoride alternatiivide paigutamise võimalusi piirkonda (joonis 2), millest lähtuvalt on tehtud ka ettepanek planeeringuala ulatuse osas (joonis 3).
Joonis 2. Seoses EstLink 3 rajamisega võrgu üldine plaan
Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:
1) asukoha eelvaliku tegemisest ja
2) valitud asukohas (või asukohtades) detailse(te) lahendus(t)e koostamisest.
PlanS annab võimaluse teatud tingimuste täitumisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeering asukoha eelvaliku otsuse järgselt. Sellisel juhul jätkub ehitise kavandamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt projekteerimistingimuste väljastamisega. Riigi eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade etapis välja kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse. Asukoha eelvaliku alusel riigi eriplaneeringu kehtestamine on ennekõike võimalik juhul, kui puuduvad välistavad tegurid elektriühenduste edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega (nt välistatud on mõju Natura 2000 aladele) ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.
Juhul kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse peale asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise16, sh KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist REP detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud elektriühenduste alternatiivi(de)le, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust (PlanS § 43 lõige 1). PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja17 lk 95 kohaselt on REP detailse lahenduse puhul tegemist detailplaneeringu sarnase instrumendiga, millega määratakse kavandatavale ehitisele ehitusõigus ja lahendatakse muud detailplaneeringuga lahendatavad asjakohased ülesanded. Samas ei ole detailplaneeringu täpsusaste kõigil juhtumitel vajalik (riigimaanteed, raudteed), vaid oluline on, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik koostada ehitusprojekt. Samas ei pruugi lahendatavate ülesannete hulk olla nii suur kui detailplaneeringu puhul, kuna tegemist on ühe konkreetse ehitise kavandamiseks koostatava planeeringuga. Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid). Detailse lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt(id) kuna detailse lahenduse KSH koostatakse KMH täpsusastmes.
Eelnõu punktis 3 esitatakse REP algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh planeeringuala piir (joonis 3). Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Lääne maakonnas osa Lääne-Nigula valda. Planeeringuala suurus on ligikaudu 513 km2.
Joonis 3. Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoht ja piir
Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi elektriühenduste asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Planeeringu ala on määratletud arvestades Elering AS poolt 20.05.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud Estlink 3 merekaabli hoonestusloa taotlust18. Planeeringuala piiriks idas on Lääne-Nigula valla piir, lõunas Haapsalu mnt, läänes Silma looduskaitseala. REP kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal.
Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa mõjuala keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 tähenduses on suurem kui REP ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala, võib kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamine hõlmata suurema territooriumi kui planeeringuala. Planeeringualas toimub Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine.
Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab PlanS § 27 lõike 7 alusel Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu koostamist MKM. Vastavalt PlanS § 27 lõikele 7 on riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja üldreeglina MKM. Ainult PlanS § 27 lõike 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel (riigikaitse ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes) võib Vabariigi Valitsus otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on selle valdkonna valitsusasutus. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist otseselt riigikaitse või julgeoleku valdkonda kuuluva küsimuse lahendamisega, siis PlanS § 27 lõige 7 teine lause ei kohaldu.
Eelnõu punkti 5 kohaselt teavitab PlanS § 28 lõike 6 kohaselt MKM REP ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja MKM veebilehel. Riigikantselei teavitab REP ja KSH algatamisest 14 päeva jooksul algatamisest arvates Vabariigi Valitsuse veebilehel. Teates märgitakse PlanS § 28 lõike 5 alusel järgmine info:
1) algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sh planeeringuala piir;
2) riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk;
3) kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus;
4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.
PlanS § 28 lõike 7 kohaselt teavitatakse REP ja KSH algatamisest kirjalikult PlanS § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates. Täpsemalt seletuskirja p 7.1.
Eelnõu punkti 6 kohaselt Vabariigi Valitsuse korraldusega on võimalik lisaks Riigi Teataja veebilehele tutvuda MKM veebilehel19, kus materjalid tuleb kättesaadavaks teha hiljemalt 14 päeva jooksul algatamise otsustamisest (PlanS § 28 lõige 6).
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. KAVANDATAVA Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise RIIGI ERIPLANEERINGU EELDATAVAD MÕJUD
REP algatamine ja kehtestamine on vajalikud välisühenduse Estlink 3 ühendamiseks olemasoleva võrguga. Elektriühendused aitavad kaasa riigi 2050. aasta kliima- ja energiapoliitiliste eesmärkide saavutamisele (vt täpsemalt seletuskirja ptk 3). Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneering on 2033+ vaates elektri varustuskindluse tagamiseks vältimatult vajalik.
Kavandatava Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa KSH ja PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi eriplaneeringu raames. REP algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel välja kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.
Planeeringuala hõlmab kaitsealasid ja püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid linnu- ja loodusalasid (joonis 4). Planeerimisprotsessi käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja vajadusel asjakohane hindamine, kus hinnatakse REP-i elluviimise mõju (kas eraldi või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul ka heastamise meetmeid ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed.
Joonis 4. Looduskaitselised piirangud Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu planeeringualal ja selle lähiümbruses
7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD KULUD
7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud
Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks planeeringuala kohalike omavalitsuste lehtedes. MKM-ile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega. Kulu suurus on ligi 5000 eurot.
Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates kirjalikult:
• ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb;
• Riigikogu;
• planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;
• isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa paiknema pole kindlalt selles etapis võimalik tuvastada isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada teavitatakse kirjalikult kõiki planeeringualas asuvaid maaomanikke. Kui edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad koheselt PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud viisil;
• isikuid, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (pole soovi avaldanud);
• samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu (Eesti Keskkonnaühenduste Koda).
Isikupõhist nimekirja vt eelnõu peatüki 3 punktis 5 alajaotuses „Kaasamine ja koostöö asukoha eelvaliku etapis“.
Algatamisest teavitatakse elektrooniliselt, st teavitus edastatakse elektronposti aadressil. MKM-ile kaasnevad kulud riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamisega. Kulu suurus on ligi 100 eurot.
7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud
Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha eelvaliku etapi, sh uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) maksumus täpsustub peale riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist. Juhul, kui ei ole võimalik loobuda REP detailse lahenduse koostamisest, siis REP detailse lahenduse, sh uuringute ja analüüside ning eelprojekti(de) maksumus täpsustub peale asukoha eelvaliku tegemist.
PlanS § 4 lõike 21 kohaselt planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, sealhulgas KSH.
Antud juhul on planeeringu koostamisest huvitatud isikuks Elering, kellega on sõlmitud koostöökokkulepe nr …, (allkirjastatud xx.xx.202420), mille kohaselt Elering kannab riigi eriplaneeringu koostamise kulud, sh tasub PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute eest.
MKM kannab riigi eriplaneeringu ja selle mõjude hindamisega seotud menetluskulud (nt teavitamise ja avalikustamisega seotud kulud, projektijuhi palgakulu).
Riigi eriplaneeringu koostamine on kavas kuni kahes etapis:
• riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH 21 programmi koostamine ja riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamine;
• riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine juhul, kui pole võimalik detailsest lahendusest loobuda.
Riigi eriplaneeringu koostamise ajaline kestus täpsustub planeerimisprotsessis ning sõltub eelkõige mõjude hindamise ja planeeringulahenduse läbirääkimiste protsesside sujumisest. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamine ning asukoha eelvaliku ja asjakohaste mõjude, sh KSH esimese etapi aruande koostamise eeldatav aeg on 2,5 aastat (vt tabel 1). Ajalist kestust (ennekõike selle pikenemist) võivad mõjutada uuringud ja analüüsid, mille vajadus ja/või ajaline kestus selguvad planeeringu koostamisel ning planeeringulahenduse läbirääkimisel.
Tabel 1. Riigi eriplaneeringu koostamise eeldatav kestus detailsest lahendusest loobumise korral:
Tegevus
Eeldatav kestus
Riigi eriplaneeringu algatamine, planeeringu koostamiseks rahvusvahelise hanke korraldamine ning asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine, sh:
• vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine;
• kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine;
• esialgsete trassialternatiivide visandamine;
• lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine ning avalike arutelude korraldamine.
2025- 2026
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi aruande koostamine, sh:
• vajalike uuringute, sh seire ja analüüside läbiviimine;
• uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine;
• mõjude hindamine, alternatiivide võrdlemine ja asukoha eelvaliku tegemine;
• asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalik väljapanek ja avalikud arutelud;
• eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine;
• vajadusel lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse koostamiseks.
2026-2027
Eeldatav riigi eriplaneeringu kehtestamine
2027
Kui detailse lahenduse koostamisest pole võimalik loobuda, siis kehtestatakse REP alles pärast detailse lahenduse ja asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH aruande koostamist, sh vajalike uuringute ja analüüside läbiviimist ning eelprojekti(de) koostamist. REP menetlust selgitav skeem on esitatud joonisel 5. Oluline on märkida, et menetlusele lisandub mõjude hindamisele, uuringutele ja analüüsidele vajalik aeg, mis ei ole lõpuni prognoositav.
Joonis 5. Riigi eriplaneeringu menetlust illustreeriv joonis, kus mõjude hindamisele ja planeeringulahenduse läbirääkimistele kuluv aeg on prognoosimatu.
7.3. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus
Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse tugevdatud Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa asukoht, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste mõjudega, mõjuga keskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuurimälestistele. Vajadusel määratakse meetmed mõjude ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks, seiremeetmed ning põhjendatud juhul olulise mõju heastamise meetmed. Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa on võimalik kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad ning majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna mõjusid on võimalik enim leevendada.
Riigi eriplaneeringu algatamise korralduse andmise ajal ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi vm põhjuseid, mis välistaksid Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa kavandamiseks koostatava REP elluviimise tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude ilmsiks tulekut REP koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui REP koostamise ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi Valitsus REP koostamise ja KSH PlanS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada.
PlanS § 53 lõike 1 kohaselt kehtestab REP-i Vabariigi Valitsus korraldusega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt REP kehtestamisega peatub sellega hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb varem kehtestatud planeeringu juures viidata, et vastaval maa-alal kehtib eriplaneering või tehnilise võimaluse korral kanda eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem kehtestatud planeeringu kaardile ja seletuskirja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt riigi eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.
Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osaga seotud REPi koostamise ja mõjude hindamise kulud kannab huvitatud isik.
8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE
Korraldus jõustub üldises korras.
9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks järgmistele valitsusasutustele: Riigikantselei, Kliimaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Eelnõu esitatakse EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL).
PlanS § 28 lg 7 lubab Vabariigi Valitsusel riigi eriplaneeringu algatada ja teavitada sellest asjaomaseid isikuid 30 päeva jooksul pärast algatamist. Riigi eriplaneeringute algatamisel rakendatud hea tava kohaselt ja konstruktiivsete koostöösuhete loomiseks esitab MKM korralduse eelnõu asjaomastele isikutele nende arvamuse väljaselgitamiseks siiski juba enne riigi eriplaneeringu algatamist. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Lääne-Nigula vald, Sihtasutus Läänemaa, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Elering AS-le, Elektrilevi OÜ-le.
EELNÕU xx.xx.2024
SK Lisa 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel
Kooskõlastaja/arvamuse esitaja
Märkused, ettepanekud
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus
1.
2.