Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 23.12.2024. a, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231754448

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx

Kriminaalasja nr 24231754448 kohtueelses menetluses on xxx esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2

p 2 järgi (teise inimese, kellega ollakse lähisuhtes, tervise kahjustamine, samuti valu tekitanud muu

kehaline väärkohtlemine) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Prokurör, hinnanud kõiki eeluurimisel kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et xxx

käitumine vastab § 121 lg 2 p 2 tunnustele, kahtlustatavale oli ülekuulamisel esitatud kahtlustuse

sisu arusaadav, ta tunnistas, et lõi xxx ühe korra parema lahtise käega vastu vasakut põske.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS

§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). xxx tegu

kvalifitseerub KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. KarS § 121 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest

on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega

(KarS § 4 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel,

mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku

varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja

just selle järele on tungiv vajadus.

Kannatanu xxx keeldus 23.12.2024 ütluste andmisest, lisades, et 03.01.2025 sõidab ta koos tütrega

Ukrainasse. Sellest tulenevalt puudub kannatanul huvi kriminaalmenetluse vastu. xxx plaanib

samuti lahkuda Eestist.

Kahtlustatava ülekuulamisel tunnistas xxx löömist, kuid selgitas, et kannatanu provotseeris teda

oma käitumisega. Samuti lisas kahtlustatav, et plaanib 04.01.2025 Eestist lahkuda Austriasse.

23.12.2024 vestluses prokuröriga andis xxx nõusoleku kriminaalasja lõpetamiseks. xxx süü

nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Tal ei ole kehtivaid karistusi. Arvestades eeltoodut ja ka asjaolu,

et kahtlustatav plaanib lähiajal Eestist lahkuda, ei esine antud juhul tema suhtes avalikku

menetlushuvi. Prokuröri hinnangul on võimalik lõpetada kriminaalasja KrMS § 202 alusel, kuid

kahtlustatavale ei ole võimalik määrata seaduses sätestatud kohustusi, sest teises riigis viibiva isiku

kohustuste täitmist ei saa prokuratuur kontrollida. Samuti kriminaalasja lahendamine

kohtumenetluses ei ole otstarbekas.

Tuginedes eeltoodule, kuulub käesolevas asjas kriminaalmenetlus lõpetamisele otstarbekuse

kaalutlusel, kuid mis ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. xxx antakse

võimalus teha vastavad järeldused ning hoiduda edaspidi kuritegude toimepanemisest.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör m ä ä r a s:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231754448 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: jätta kohustused määramata.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: puuduvad. KrMS § 217 alusel oli kinni peetud 23.12.2024.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD-plaat ja 3 DVD-R plaati

jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

5. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia edastada:

kannatanule xxx ja kahtlustatavale xxx.

8. Kannatanul on õigus:

- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates

kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS §

206 lg 3);

- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;

- esitada kaebus Riigiprokuratuurile(Wismari 7, Tallinn 15188) põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).

Irina Tsugart