Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 27.12.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231754343

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx

Prokuratuur võib menetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata (KrMS § 202), kui

I. menetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest KarS ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

II. kahtlustatava süü ei ole suur

III. kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju

IV. kahtlustatav on tasunud või võtnud kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud

V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi

Käesoleval juhul ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Täpsemalt on

esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo

toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega.

Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur

kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad

asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et

• kahtlustatav tunnistas ülekuulamisel täielikult oma süüd (KarS § 57 lg 1 p 3),

• seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära.

• Kannatanu ei ole tsiviilhagi esitanud, on väljendanud soovi leppida, ei soovi asja

kohtusse saatmist

Kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks (III), menetluskulusid ei

tekkinud (IV).

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus

kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest

loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt:

• temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaalkaristused,

• teda pole kordagi varasemalt kriminaalkorras karistatud vägivalda kätkeva teo eest

• tema suhtes pole varasemalt kohaldatud KrMS §-e 202, 203 või 2031 st menetlust

oportuniteedi korras lõpetatud.

Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustus: vägivallast

hoidumine ning vägivallast loobumise nõustamised. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh

kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes. Puudub alus

arvata, et kahtlustatav kui varasemalt vägivalla tarvitamise ees kriminaalkorras karistamata isik,

paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka

kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.

Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel

eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse

kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kinni, ta kuulati üle, ta on oma tegu tunnistanud.

Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma

teost aru saanud. Samuti on isik vabatahtlikult võtnud eripreventiivsed ning teatavas mõttes

karistusliku mõjuga kohustused. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine

ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise (nr RP-1-2/22/1) p 3.2.2. kohaselt on avalik menetlushuvi

olemas KarS §-dele 120-121 vastava jätkuva perevägivalla puhul.

Seadus võimaldab aga menetlust siiski ka sellisel juhul KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetada ning

käesoleval juhul leiab prokurör - irdudes peaprokuröri juhisest – et avalik menetlushuvi siiski

siinses asjas puudub, ülaltoodud põhjustel.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör

veendunud, et selline vajadus puudub.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi

puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231754343 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on

a) mitte toime panna uusi isikuvastaseid kuritegusid

Tähtajaks määrata 12 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o 27.12.2025 (k.a).

b) võtta nõustamisaja broneerimiseks ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga

numbril 6606077 ([email protected]), osaleda 1 kuu jooksul (st

hiljemalt 27.01.2025) esmasel nõustamisel ning seejärel edasistel nõustamistel

nõustaja ette nähtud mahus (kokku mitte vähem kui 5 korda) ning vajaduse

ilmnemisel läbida nõustaja poolt suunatud sotsiaalprogramm.

Nõustamiste läbimise tähtajaks määrata 6 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o

27.06.2025 (k.a).

3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad

5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad

6. Käesolev määrus saata:

• kannatanule või tema esindajale: xxx (KrMS § 206 lg 2)

• teadmiseks DELTA kaudu [email protected]

7. Anda luba kriminaalasja materjalidega tutvumiseks määruse p-s 2 toodud programmi

korraldajal (KrMS § 214 lg 1 ja § 2032 lg 6)

8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus

kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

9. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest

• tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3)

• vaidlustada menetluse lõpetamine Riigiprokuratuuris (KrMS § 207 lg 3)

• taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema

kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1

Kaspar Urmas Oja

prokurör

Kui isik ei täida talle käesoleva määruse p 2 toodud kohustusi tähtaegselt, siis prokurör

uuendab kriminaalmenetluse.

Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega,

mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia kätte saanud.

Nimi: Allkiri: Kuupäev:

1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания

содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать

ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.

If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination

of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.