Dokumendiregister | Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus |
Viit | 1-4/2678-1 |
Registreeritud | 16.04.2021 |
Sünkroonitud | 10.01.2025 |
Liik | Muu leping |
Funktsioon | 1 TEHIK tegevuse korraldamine |
Sari | 1-4 Koostöö, andmetöötluse ja konfidentsiaalsuslepingud |
Toimik | 1-4/2021 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Marje Pihl (TEHIK, Üldosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Kätlin Pirk
Saatja: Gunnar Kobin <[email protected]> Saatmisaeg: esmaspäev, 11. aprill 2022 10:29 Adressaat: Marje Pihl; TIINA tammejuur; Nolte Esindussalong; Kätlin Pirk Koopia: Margus Kluge; Ave-Liis Uuspõld; Triinu Reinhold Teema: omanikuvahetus
Tere Informeerin käesolevaga, et OÜ Oruvara on 08.04.2022 seisuga müünud Pärnu mnt 132 kinnistu Colonna grupiga seotud ettevõttele Zante Invest OÜ. Vastavalt seadusele lähevad üürilepingud automaatselt uuele omanikule üle, mistõttu üürnike jaoks ei muutu midagi. Colonna poolt on hoone üürisuhete eest vastutavaks määratud Ave-Liis Uuspõld, kelle email on leitav cc real. Tema telefoninumber on 53676830. Hoone haldurina jätkab hetkel Forus ja Tarmo Genergard. Tervitades, Gunnar Kobin
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
22 R
x 1
77 21
G x
2 70
22R x 171 21G x 270
N PM
Pr oj
ek te
er ita
v uu
s ho
on em
ah t
Projekteeritav uus hoonemaht
Pr oj
ek te
er ita
v uu
s ho
on em
ah t
50 0
x 70
0 x
10 00
50 0
x 70
0 x
10 00
±0 .0
0 =
+2 3.
45 a
bs
±0 .1
5 =
+2 3.
62 a
bs
Ä R
IP IN
D 1
4
PA N
D U
S 5%
-1.37 = +22.08 abs
TR EP
P 2x
13 0x
40 0
+0.15 = +23.60 abs
N V
N V
23R x 166 22G x 260
NV
N V
N V
P
N V
P
KLF-1
KL F-
2
KL F-
4
KLF-3
22 +2
2 in
TA LA
13 +
1 2
in
13 in
15 +6
in N
V P
10 1
10 2
10 3
10 4
10 5
10 6
10 7
10 8
10 9
11 0
11 1
11 2
11 3
11 4
11 5
11 6
11 7
11 8
11 9
12 0
12 1
12 2
12 3
12 4
12 5
12 6
12 7
12 81
29
Ü ür
ni ku
a in
uk as
ut us
es o
le v
pi nd
Te xt
( l ift
id ja
tr ep
ik oj
ad o
n üü
rn ik
u ai
nu ka
su tu
se s
ag a
ei o
le a
rv es
ta tu
d pi
nn a
si ss
e )
93 6
m 2
Ü ür
ni ku
a in
uk as
ut us
es o
le va
p in
na s
uu ru
s ko
rru se
l
22 R
x 1
71 21
G x
2 70
N PM
ÕH UR UU M
Pr oj
ek te
er ita
v uu
s ho
on em
ah t
Projekteeritav uus hoonemaht
Pr oj
ek te
er ita
v uu
s ho
on em
ah t
50 0
x 70
0 x
10 00
50 0
x 70
0 x
10 00
Ä R
IP IN
D 1
4
N PM
N V
NVP
N V
P
P
KLF-1
KL F-
2
KL F-
4
KLF-3
NV
P
117 116 27.
94 115 27.
94 82
79 29. 22
76 29. 23
74 29. 25
66 29. 22
65 29. 23
64 29. 25
RACK 1
RACK 2
RACK 3
RACK 4
RACK 5
P N
V
SI R
M ja
N AG
I
20 1
20 2
20 3
20 4
20 5
20 6
20 7
20 8
20 9
21 0 21
1 21
2
21 3 21
4 21
5 21
6
21 7
21 8
21 9
22 0
22 1
22 2
22 3
22 4
22 5
22 6
22 7
22 822
9 23
0 23
1 23
2
23 3
23 4
23 5
23 6
23 7
23 8
Ü ür
ni ku
a in
uk as
ut us
es o
le v
pi nd
(l ift
if ja
tr ep
ik oj
ad o
n ai
nu ka
su tu
se s
ag a
ei s
is al
du ü
ür ip
in na
s)
Ü ür
ni ku
a in
uk as
ut us
es o
le va
p in
na s
uu ru
s ko
rru se
l 96
3 m
2
SL -0
1
N PM
N PM
Pr oj
ek te
er ita
v uu
s ho
on em
ah t
Projekteeritav uus hoonemaht
Pr oj
ek te
er ita
v uu
s ho
on em
ah t
C O
N TR
O LL
ER 42
0x 16
5x 20
80
50 0
x 70
0 x
10 00
C O
N TR
O LL
ER 42
0x 16
5x 20
80
50 0
x 70
0 x
10 00
NVP
P N
V
N V
N V
240 3 23. 47
40 1
220 9 26.
94
LA GI
220 2 23. 47
PO RAND
220 1 23 .37
PO RAND
1. 18 2
30 1
30 2
30 3
30 4
30 5
30 6
30 7
31 2
30 8
30 9
31 0
31 1
31 3
31 4
31 5
31 6
31 7
31 8
31 9
32 0
32 1
32 2
32 3
32 4
32 5
32 6
32 7
32 8
32 9
33 0
33 5
33 4
33 3
33 2
33 1
33 9
33 8
33 7
33 6
34 5
34 4
34 3
34 2
34 1
34 0
34 6
Ü ür
ni ku
a in
uk as
ut us
es o
le v
pi nd
(l ift
id ja
tr ep
ik oj
ad o
n ai
nu ka
su tu
se s
ag a
ei lä
he ü
ür ip
in na
a rv
es tu
ss e
Ü ür
ni ku
a in
uk as
ut us
es o
le va
p in
na s
uu ru
s ko
rru se
l 97
9 m
2
M aa
-a la
p in
da la
52 70
m 2
M aa
-a la
s ih
to ts
ta rv
e To
ot m
is m
aa 1
00 %
Ho on
e ka
su tu
so ts
ta rv
e 12
20 1
Bü ro
oh oo
ne Eh
iti se
al un
e pi
nd (m
) 14
28 ,4
M aa
pe al
se o
sa a
lu ne
p in
d (m
2) 14
28 ,4
M aa
pe al
se te
ko rru
st e
ar v
3 M
aa -a
lu st
e ko
rru st
e ar
v -1
Ab so
lu ut
ne kõ
rg us
(m )
37 ,8
Kõ rg
us (m
) 15
,4 Pi
kk us
(m )
10 7,
5 La
iu s
(m )
17 ,3
Sü ga
vu s
(m )
-1 ,1
Su le
tu d
ne to
pi nd
(m 2)
36 29
,8 Kö
et av
p in
d (m
2) 35
29 ,8
M ah
t ( m
3) 17
07 3
M aa
pe al
se o
sa m
ah t (
m 3)
16 32
1 Ül
dk as
ut at
av p
in d
(m 2)
34 76
,7 Te
hn op
in d
(m 2)
53 ,1
NR X
KO OR
DI NA
AT Y
KO OR
DI NA
AT 1
X: 6
58 62
70 Y:
5 41
80 4.
87 6
2 X:
6 58
62 17
.1 98
Y: 5
41 87
1. 07
4 3
X: 6
58 62
20 .8
01 Y:
5 41
87 3.
93 1
4 X:
6 58
62 06
.6 37
Y: 5
41 89
1. 87
2 5
X: 6
58 61
97 .5
88 Y:
5 41
88 4.
69 5
6 X:
6 58
62 03
.4 6
Y: 5
41 87
7. 29
7 X:
6 58
62 03
.9 89
Y: 5
41 87
7. 71
8 X:
6 58
62 04
.7 54
Y: 5
41 87
6. 74
4 9
X: 6
58 61
99 .7
84 Y:
5 41
87 2.
61 9
10 X:
6 58
62 60
.2 3
Y: 5
41 79
6. 91
9
NR X
KO OR
DI NA
AT Y
KO OR
DI NA
AT J1
X: 6
58 62
15 .7
79 Y:
5 41
84 0.
88 8
J2 X:
6 58
62 13
.4 08
Y: 5
41 84
3. 85
7 J3
X: 6
58 62
09 .1
1 Y:
5 41
84 0.
42 5
J4 X:
6 58
62 11
.4 81
Y: 5
41 83
7. 45
6
Te hi
ku a
in uk
as ut
us es
o le
v pa
rk im
is al
a
1 SISEARHITEKTUURI KONTSEPTSIOON
Hoone sisearhitektuurne kontseptsioon lähtub hoone ajaloost ja arhitektuursest tervikust. Büroohoone uus sisearhitektuur, 100 aasta vanuses industriaalses hoones Tallinna kesklinnas, annab võimaluse väärtustada hoonet uutmoodi ning lisab hoonele kaasaegset tunnetust. Tekib peen suhe uue ja vana vahel. Projekteeritud juurdeehitus on taotluslikult välisarhitektuuris eristuv. Sisearhitektuuris on järgitud sarnaseid kujundusvõtteid olemasoleva hoone osaga. Ruum on kõrge siseaatriumiga mis rõhutab õhulisust samal ajal lisavad terasest detailid industriaalset hõngu. Nähtavaks on jäetud ka olemasoleva hoone välisfassaad siseruumis, mis lisab ruumile eripära.
Olemasoleva hoone interjööri loomisel on kasutatud puhastatud betoon- ja paekivipinda, tume- ja helehalli tonaalsusega materjale, puitimitatsiooniga põrandakatteid. Värvitoonidest on interjööris kasutatud valget tooni laepindade viimistluses, vesihalli tonaalsust seinte viimistluses ning tumedamat sinakat ja rohekat aktsentvärvi märgruumides. Seina ja põrandapindadel vahelduvad siledad ja tekstuursed pinnad. Laekommunikatsioonid on värvitud valgeks.
Hoonesse sisenedes ja tamburit läbides satub fuajee-liftihalli. Fuajeedes nagu ka avatud kontorites pakuvad üllatust metalse dekoratiivkrohviga kaetud seinapinnad. Lisaemotsioone lisavad mustad detailid valgustite ning lülitite näol. Büroodes annab hubasust köögitsoonides kasutatud prantsuse kalasabamustris LVT põrandakate.
Bürood on jaotatud mitmesse tsooni – avatud tööala, 1-2 inimese kabinetid, koosolekuruumid, märgruumide osa ning kööginurk. Materjalide ning valgustite valik lähtub paljuski lihtsuse ning funktsionaalsuse printsiibist. Kuid lisaks praktilisusele on väga olulisel kohal luua visuaalselt omanäoline, eristuv ning kõrgust rõhutav üldmulje. Ainulaadsust lisab ka 3.korruse telliskivi hooneosasse planeeritud kõrge puitfermlagi. Nõupidamiste ja kabinettide klaasvaheseinad on peenikeste vahejaotustega horisontaalses ja vertikaalses suunas mis lisavad avatud kontorile elegantsust ja industriaalset hõngu.
2 RUUMIDE FUNKTSIONAALSED SEOSED
Hoone on kolme maapealse korrusega ja ühe osaliselt maa-aluse korrusega. Keldrikorrusele on kavandatud panipaik. Hoone olemasolevas mahus on esimesel, teisel ja kolmandal korrusel kontoriruumid. Juurdeehitatavas hoonemahus on esimesel ja teisel korrusel funktsiooniks kontoripinnad või kaubanduspinnad koos abiruumidega, võimalik on ka kombinatsioon kahest funktsioonist. Hoone on jaotatud kolme trepikoja vahel, millega on fuajeed ning hoones perimetraalselt asuvad kontorid. Koosolekuruumid asuvad põhiliselt tööalade keskses tsoonis. Märgruumid on planeeritud büroose sissepääsu juurde. Igal rendipinnal on inva wc duširuumiga mida on võimalik vajadusel asendada ka tavaliste tualettidega.
3 VALGUSTUS
Märgruumide valgustus on lahendatud niiskuskindlate süvisvalgustitega va. kohtades kus konstruktiivne lagi on liialt madal, seal kasutatakse pinnapealseid niiskuskindlaid valgusteid. Avatud kontoris, kabinettides ning koosolekuruumides on kasutusel töökohtade rippvalgustid, mida vajadusel täiendavad väiksemad rippvalgustid. Köögitsooni ka koosolekuruumi valgustus on lahendatud üles ja alla valgustatavate rippvalgustitega mis rõhutab antud ruumi lihtsust. Aktsentvalgustusena on avatud kontori nn ootealas kasutusel kaks ümarat musta rippvalgustit. Selle eesmärgiks on üldisesse ruumi lisada kaasaegset elegantsi. Käigualade ja fuajeede valgustus on lahendatud pinnapealsete ja rippuvate valgustitega, mille kõrgus ei ole madalam kui laes asuvad kommunikatsioonid. Juurdeehitatavas osas paekiviseinte osaliseks väljavalgustamiseks on planeeritud suundvalgustid siinidel. Juudeehitataas hoonemahus jäävad nähtavale ka olemasoleva hoone aknad mis muutuvad siseakendeks. Need müüritakse tagantpoolt kinni ning teiseltpoolt kasutatakse jääklaasiga aknaid mille taga on valgustus.
4 SEINAD
Kandvad seinad (trepikodade, fuajeede ja liftišahti seinad) on erinevatest ehitusmaterjalidest tulenevalt olemasoleva hoone konstruktsioonist ning vajadusest tulenevalt lisada uusi seinu. Mittekandvad siseseinad on metallkarkassil helipidavad kipsplaatseinad, tuletõkketsoonides kergplokkseinad.
5 VIIMISTLUSMATERJALID
Viimistlusmaterjalide valikul on silmas peetud ühiskondlikku hoonesse sobimist nii tehnilisest, funktsionaalsest kui esteetilisest aspektist. Lae-, seina- ja põrandaviimistlusmaterjalidega antakse ruumidele just vajalikust funktsioonist tulenev esteetiline ja tehniline tulemus.
Avatäited:
- Ruumidel valdavalt värvitud sileuksed helipidavusega vastavalt ruumi funktsioonile. - Tuulekodades on raamitud klaasuksed klaasseinaga. - Trepikoja uksed on EI30 tuletõkkeuksed, siledad värvitud metalluksed. - Büroode sissepääsu uksed on metallist klaasseinaga, sõltuvalt asukohast EI30 tuletõkkeuksed. - Nõupidamisruumides kasutusel siledad värvitud uksed koos klaasseinaga ning wc-des värvitud
niiskuskindlad sileuksed. - Panipaikades on siledad värvitud siseuksed, sõltuvalt asukohast EI30 tuletõkkeuksed. - Kõik uksed varustada uksetõkisega. - Uste piirdeliistud teha uksega samas toonis. Uste paled viimistleda antud ruumiga ühte tooni.
- Uste paigaldamisel järgida uksetootja paigaldusjuhiseid.
6 PÕRANDAKATTED
Avatud kontori ala, kabinetid, koosolekute ruumid ja 2. ja 3. korruse fuajeed on kaetud plaatvaipkattega. Köögitsoon on kaetud LVT plaadiga. Kõik hoone tualettruumide ja duširuumide põrandad on kaetud libisemiskindla R10 keraamilise plaadiga. Juurdeehitatava osa avatud kontor ja koridor on kaetud kalasabamustris vinüülparketiga. Tehnilistes ruumides, abiruumides, keldrikorrusel ning 1. evakuatsiooni trepikoja trepimarss on haljasbetoon, kaetud tolmutõkkega. 2. trepikoja trepimarss jäetkse olemasolev trepipind, see puhastatakse ning parandatakse vastavalt vajadusele, trepimarss kaetakse keraamilise plaadiga. Valikuvõimalusena on võimalik 2. trepikoja mademed katta epokatega keraamiliste plaatide asemel. 3. trepikojas on trepimarsi ja mademe põrandakatteks ette nähtud keraamiline plaat. Trepimarsside külgseinad on värvitud pestava seinavärviga. Olemasoleva hoone 1. korruse fuajeede ja tuulekodade põrandad on viimistletud toonitud betooniga. Tuulekoja uste ette on põrandale kavandatud teisaldatavad porimatid.
7 LAEPINNAD
Terves hoonemahus on ettenähtud valgeks värvitud konstruktiivne või kipsplaatlagi. Tualett- ja duširuumidesse on planeeritud niiskuskindlad kipsripplaed kõrgusega 2600 mm, millele on määratud lae toon vastavalt lae spetsifikatsioonis märgitule. 3.korrusel jäetakse nähtavaks laefermid ning viimistletakse vastavalt tootja soovitusele läbipaistva viimistluskihiga. Telg 6-l asuv karniis jäetakse siseruumis nähtavaks, see puhastatakse ning kaetakse valge laevärviga. Rendipinnal asuva garderoobi kohal oleva valge silekipsripplae kõrgus on 2100 mm. Juurdeehitatava osa avatud kontori lagi on lahendatud silekipsripplaega, kõrgus vastavalt lae-ja valgustusplaanidele. Trepikodades 1-3 (va. trepokoda 3 sirge trepp) trepimarsside ja vahemademete alumised pinnad puhastatakse ning kaetakse tõlmutõkkega. Kolmandate korruste trepikodade konstruktiivsed laed pahteldatakse, lihvitakse ning värvitakse valgeks.
8 SEINA PINNAKONSTRUKTSIOON Mittekandvad betoon ning kergplokk siseseinad krohvitakse, pahteldatakse ja värvitakse ning kipsseinad pahteldatakse ja värvitakse.
9 SEINAPINNAD
Seinad värvitakse toonitud veepõhise akrülaatpinnavärviga. Evakuatsiooni trepikodade ja tuulekodade seinad viimistletakse pestava sisevärviga.
Fuajeede liftiseinad viimistletakse roostekarva dekoratiivvärviga. 2-3. korruse fuajeedes, kus on elektikappi suunduv uks, kaetakse sein ning selles asuv uks dekoratiivvärviga kaetud mööbliplaadiga. Juurdeehittatava hoone 1.korrusel asuv siseruumi ulatuv sokkel kaetakse valge pestava seinavärviga. Seinapinnad kus toimub kahe erineva materjali üleminek lahendatakse terve vaadeldav sein sama viimistlusmaterjaliga, pragude vältimiseks võib seina enne katta kipsplaadiga (täpne lahendus otsustatakse ehituse käigus). Paekivist hoone osas (telg 5-10) puhastatakse olemasolevad seinapinnad vanast seinaviimistlusest mehhaaniliselt. Paljastunud pind puhastatakse lahtisest tolmust ning kaetakse tolmutõkkega. Paekivi seintes asuvad akna- ja uksepaled krohvitakse ning värvitakse .
Märgruumide seinad plaaditakse osaliselt keraamiliste plaatidega ning ülejäänud pinnad värvitakse. Märgruumide seinad katta enne plaatimist hüdroisolatsiooniseguga vastavalt tootja juhenditele. Plaatide vuugid teha üldlevinud tava kohaselt laiusega 2 mm, vuugitoon vaadata seinaviimistluse spetsifikatsioonist. Keldrikorruse seinapinnad krohvitakse.
10 RUUMIVARUSTUS
Olemasolevas paekivihooneosas on ettenähtud matt-lakitud kase liimpuidust aknalauad. Telliskivipoolses hooneosas MDF valge laminaatkattega aknalauad. Aknalaua esiserv kumer (R5 mm), aknalaua paksus 25mm, esiserva paksus 30cm. Enne aknalaudade tellimist teha mõõtmised kohapeal. Aknalauad peab moodustama ühtse terviku, liitekohad peavad olema vormistatud nii korrektselt, et vältida aknalaua pundumist. Aknalauad peavad kannatama niiskust
ÜÜRILEPING NR 1
Kuupäev digikonteineris
Üürileping on sõlmitud
üürileandja Oruvara OÜ
Registrikood/isikukood: 12584615
Juriidiline aadress: Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinn
Telefon: 5188111
E-post: [email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: Gunnar Kobin, põhikirja alusel
Kontaktisik: Gunnar Kobin
Kontaktisiku telefon: 5188111
Kontaktisiku e-post: [email protected]
ja
üürniku Eesti Vabariik
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus kaudu
Registrikood: 70009770
Juriidiline aadress: Uus-Tatari 25, 10134, Tallinn
Telefon: 7943 900
E-post: [email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: Katrin Reinhold, põhimääruse alusel
Kontaktisik: Marje Pihl
Kontaktisiku telefon: 7943 926
Kontaktisiku e-post: [email protected]
vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel
tingimustel.
2
ERITINGIMUSED
1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis
1.1. Aadressil Pärnu mnt 132, Tallinn asuv kinnistu kinnistusraamatu registriosa numbriga
3670901, katastritunnusega 78401:118:0560, pindalaga 5270 m².
1.2. Kinnistu oluliseks osaks on 3-korruseline büroohoone üüritava pinnaga 3446 m², millest
3416 m² on üürnike ainukasutuses ja 30 m² on üürnike ühiskasutuses;
1.3. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut
teenindavate tehniliste ruumide pind (tehnopind) ja vertikaalsete ühendusteede pind.
Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel
tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni.
Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011
„Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine
kinnisvarakeskkonna juhtimisel“ olevast „ruumide netopinna“ mõistest, millele vastab
ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind.
1.4. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat, eristatakse üüritaval pinnal
ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ühiskasutuses olev pind on pind, mida
üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku ühiskasutuses
pind koosneb korruse ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt vaid sama
korruse üürnikud ja kasutajad, nt koridor) ja hoone ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida
kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad, nt fuajee), erandjuhul ka muust
ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt osa üürnikke ja kasutajaid).
2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis
2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoones kokku on arvestuslikult 2958 m², millest
2948 m² on üürniku ainukasutuses ning 10 m² on mõtteline osa ühiskasutuses olevast
pinnast.
2.2. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel. Samuti on lepingu lisas
1 olevatel plaanidel eristatud üürniku ainukasutuses olev pind ning ühiskasutuses olev
pind.
2.3. Üürnik saab parkimiseks kasutada kinnistu territooriumi osa, mille paiknemine on toodud
lepingu lisas 2 sätestatud plaanil. Nimetatud territoorium on parkimiseks üürniku
ainukasutuses. Üürnikule on alates üüripinna vastuvõtmisest tagatud õigus kinnistul
parkimiseks kuni 68 sõidukile.
2.4. Üürnik saab enda kasutusse ka üüripinnal olevate köögiruumide (asukohad määratud lisas
1) sisustuse koos tehnikaga, mille asendamise ja hooldamise kohustus on üürileandjal.
Nimetatud köögiruumides peab olemas olema vähemalt valamu, kraanisegisti, külmkapp
ja nõudepesumasin. Sisustus ja tehnika peavad olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja
üüripinnale mh visuaalselt sobituma ning olema üüripinna valduse üleandmisel uued ja
eelnevalt kasutamata.
3. Üüripinna sihtotstarve
Üüripinna sihtotstarve on kontoriruumid, v.a keldris asuvad ruumid, mille sihtotstarve on
laoruumid.
3
4. Üüripinna nõutav seisund
4.1. Üürileandja annab üle üüripinna, mis vastab lepingus ja selle lisades olevale kokkuleppele
sisekujunduse, selle elementide ja viimistlusmaterjalide osas. Muus osas peab üüripinna
seisukord vastama üleandmisel kapitaalselt renoveeritud hoone vähemalt keskmisele
kvaliteedile. Peale üüripinna valduse üleandmist ja üüripinna seisundi fikseerimist on
üürileandja kohustatud tagama üüripinna säilitamise üleandmise seisundis, millises see oli
üürniku kasutusse andmisel, välja arvatud üüripinna normaalset kulumist arvestavas ning
üürniku poolt üüripinnale põhjustatud kahjustusi ja mõjutusi puudutavas osas.
4.2. Üürnik vastutab üüripinna korrashoiu ning selle säilimise eest üüripinna üleandmisele
vastavas seisundis, välja arvatud arvestades normaalsest kulumisest tulenevat. Normaalset
kulumist ületavad puudujäägid kohustub kõrvaldama üürnik või kohustub ta tasuma
vajalike põhjendatud remontööde maksumuse üürileandjale.
5. Üüripinna valduse üleandmine
5.1. Üürileandja annab lepingus kirjeldatud üüripinna üürnikule üle 01.11.2021. Üürileandja
teavitab üürnikku üüripinna üleandmisest vähemalt 1 kuu ette.
5.2. Üürileandjast sõltumatu või ettenägematu asjaolu esinemisel, mis takistab üüripinna
õigeaegset üleandmist, on üürileandjal õigus üüripinna üleandmise tähtpäeva ühepoolselt
kuni 3 kuu võrra pikendada, teavitades sellest üürnikku kirjalikus vormis vähemalt 1 kuu
enne üleandmise tähtpäeva ning tuues välja üleandmist takistavad asjaolud.
5.2.1. Üürileandjast sõltumatu ja ettenägematu asjaoluna käsitavad pooled mistahes
üürileandja mõjualast väljapoole jäävat asjaolu, mida üürileandja lepingu sõlmimisel
ei teadnud ega mõistlikult võttes teada ei saanud ning mille saabumist üürileandja
mõistlikult vältida ega mõjutada ei saanud (näiteks pandeemiast tingitud viivitused,
ehitustööde ettenägematud takistused jne).
5.2.2. Kui üürnikule kaasneb üüripinna üleandmise tähtaja pikenemisest tulenevalt kahju,
hüvitab selle üürileandja. Pooled on kokku leppinud, et selliseks kahjuks loevad
pooled vähemalt üüripinna möbleerimise edasilükkumisega kaasnevad otseseid
kulusid (nt mööbli pikem hoiustamine, hilisem tarnimine ning kokkupanemine jne) ja
kolimise edasilükkumisega kaasnevaid otseseid kulusid.
5.3. Kui üüripinnal esinevad üleandmise hetkel mitteolulised puudused, mis ei takista üürnikul
üüripinnale kolimist ja selle sihipärast kasutamist, on üürnik kohustatud üüripinna vastu
võtma. Sellisel juhul fikseeritakse üleandmise aktis üüripinna puudused ja mõistlik tähtaeg
vaegtööde tegemiseks. Üürileandja kohustub akti märgitud üüripinna puudused esimesel
võimalusel kõrvaldama, kuid mitte hiljem kui aktis märgitud vaegtööde tähtajaks.
6. Üüriteenused ja üür
6.1. Üüriteenused ja üür sisaldavad muuhulgas üüripinna sihtotstarbelist kasutust koos
parkimisega, maamaksu, hoone põhikonstruktsioonide kindlustust ning hoone
põhikonstruktsioonide ja süsteemide korrashoiuks ja toimimiseks vajalikke remonttöid
ning üürniku tegevusest mitte tulenevate puuduste/ vigade kõrvaldamine selliselt, et säiliks
üüripinna üleandmise seisund.
6.2. Üüri suurus (ilma käibemaksuta) sõltuvalt kasutusperioodist on järgmine:
6.2.1. perioodil 4 kuud alates üüripinna üleandmisest 7,64 eurot/m2, st kokku 22 593,60
eurot (kakskümmend kaks tuhat viissada üheksakümmend kolm eurot ja
kuuskümmend senti) kalendrikuus;
6.2.2. lepingu punktis 6.2.1 sätestatud perioodi lõppemisest alates 11,86 eurot/m2, st kokku
35 093,60 eurot (kolmkümmend viis tuhat üheksakümmend kolm eurot ja
kuuskümmend senti) kalendrikuus.
4
Üürile lisandub käibemaks.
6.3. Pooled on kokku leppinud, et üüri muudetakse üks kord aastas tüüptingimuste p-s 3.16
sätestatud indeksi alusel, maksimaalselt tüüptingimuste punktis 3.14 fikseeritud ulatuses.
6.4. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest:
6.4.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 1. jaanuarist 2023.
6.4.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks
leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga.
6.4.3. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmise aasta 31.
jaanuariks ning üür muutub tagasiulatuvalt alates muutmise aasta 1. jaanuarist.
Juhul, kui muutmise teade esitatakse pärast muutmise aasta jaanuari kuu kohta
üürnikule arve väljastamist, lisatakse jaanuari kuu üüri ümberarvestuse vahe
järgmise kuu üüri arvele.
6.4.4. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate
kättesaamisest arvates.
7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu
7.1. Kõrvalteenused on:
7.1.1. Kinnistu ja üüripinna korrashoiu, majandamise ja haldamisega ning üüripinna
kasutamise võimaldamisega seotud teenuskulud, kui üürileandja neid osutab või
osutamist vahendab ja mis ei sisaldu üüri hinnas, sealhulgas:
7.1.1.1. üüripinna kasutamisega seotud elektrienergia,
7.1.1.2. üüripinna kasutamisega seotud kütteenergia,
7.1.1.3. üüripinna kasutamisega seotud jahutuseenergia,
7.1.1.4. üüripinna kasutamisega seotud külm ja soe vesi, sh vee soojendamine,
7.1.1.5. üüripinna kasutamisega seotud reovee ärajuhtimise kulud,
7.1.1.6. hoone ja kinnistu üldelekter,
7.1.1.7. kinnistu ja hoone koristus ja hooldus (sh akende, välisfassaadi ja klaaskatuste
puhastus, porimattide ja põrandakatete vahetus, prügikonteinerite üür ja
tühjendus ning jäätmekäitlus, lumekoristus (sh vajadusel katustelt) ja libeduse
tõrje,
7.1.1.8. hoonega külgnevate tänavaalade koristus ja välishaljastus;
7.1.2. hoone juurde püstitatud reklaamposti paigalduse ja reklaamtahvlite eksponeerimisega
seotud kulud, milles pooled lepingu täitmise käigus kokku lepivad;
7.1.3. hoone ja kinnistu tehniline valve, sh valvekaamerate süsteemi ja läbipääsu
kaardisüsteemi hooldus;
7.1.4. hoone, sh üüripinna tehnoseadmete ja –võrkude (eskalaatorid, liftid, kliima- kütte- ja
jahutusseadmed ning ventilatsioon jms) hooldus;
7.1.5. hoone nõrkvoolusüsteemide (ATS ja tulekahju häire edastamine) hooldus,
tulekustutuspaigaldiste hooldus, tulekustutite hooldus, turvavalgustite hooldus;
7.1.6. üldine halduskulu, s.t hoone säilitamise ja hooldamisega seotud kulud, sh üürileandja
poolt hoone haldajale makstavad haldustasud;
7.1.7. muud hoone ja kinnistu tavapärasel majandamisel tekkivad kulud, mida üürileandja on
kohustatud kandma õigusruumi muudatusega kooskõla tagamiseks või seoses tehnilise
olukorra muutumisega, milles pooled lepingu täitmise käigus kokku lepivad.
5
7.2. Lisaks üürile tasub üürnik üürileandjale igakuiselt üüripinna kasutamisega seotud
kõrvalteenuste kulu. Kõrvalteenuste eest tasumine toimub tegeliku kulu alusel vastava
teenuse osutaja/kauba müüja hindades vastavalt tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatule, s.t.
kõrvalteenuste tasu suurus muutub vastava teenuse osutaja/kauba müüja hindade
muutumisel. Kõrvalteenuste kulud peavad vastama turutingimustele. Üürnikul on õigus
nõuda üürileandjalt tutvumist kõrvalkulude suuruse aluseks olevate teenuseosutajate arvete
ja kõrvalkulude arvutustega ning teha ettepanek senise teenuseosutaja väljavahetamiseks
hinna- ja kvaliteedi suhtelt kasulikuma teenuseosutajaga.
7.3. Muude kõrvalteenuste tarbimiseks, mida üürnik vajab, sh sideteenus, sõlmib üürnik
kokkulepped iseseisvalt ja tasub nende eest ise.
7.4. Kõrvalteenuste tasu suurus muutub vastavate teenuseosutajate hindade muutumisel.
8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine
8.1. Tasu arvestamine algab alates üüripinna üleandmise päevast. Juhul, kui üüripinda ei anta
üürnikule üle kalendrikuu esimesel kuupäeval, vähendatakse esimese kuu üüri
proportsionaalselt pinna vähem kasutuses olnud päevade eest.
8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga
kuu 15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning kõrvalteenuste tasu eelneva
kuu eest. Arved saadetakse üürnikule e-arvena. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis
vastavad Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele
olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi.
8.3. Arve tasumise tähtaeg on 10 kalendripäeva arve saamisest arvates.
9. Lepingu tähtaeg
9.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud.
9.2. Leping lõpeb 10 aasta möödumisel üüripinna valduse üleandmisest üürnikule.
10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele
10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel
õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu
ülesütlemise ajal kehtiva üüri korrutamisel kuuega.
10.2. Pooltel on õigus leping üles öelda täiendavalt tüüptingimuste punktis 8.3 ja 8.4 toodule,
kui teine pool rikub lepingust tulenevat olulist kohustust ega kõrvalda rikkumist teise poole
saadetud teates märgitud mõistliku aja jooksul.
10.3. Pooled on kokku leppinud, et tüüptingimuste punkti 8.4.1 kohaldatakse lähtuvalt VÕS §
314 sätestatust.
10.4. Üürnik kohustub taluma ajutisi katkestusi kõrvalteenuste osutamises ning üürileandja ei
vastuta kõrvalteenuste osutamata jätmise eest, kui teenuste mitteosutamine (sh vee-,
kanalisatsiooni-, elektri- ja side katkestused, avariid) ei sõltunud üürileandjast. Sellistest
ajutistest katkestustest peab üürileandja teavitama üürnikku esimesel võimalusel
põhjendamatu viivituseta. Ajutise katkestusena käsitlevad pooled vähem kui ühe tööpäeva
kestusega katkestusi.
11. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine
6
11.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu
lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri
muutmise kohta).
11.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16
„Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“
lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma
allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul,
kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte
kirjalikul kokkuleppel.
11.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus,
lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras:
1) eritingimused;
2) lisad;
3) tüüptingimused.
Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral
lähtutakse hiljem allkirjastatud dokumendist.
11.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana
kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on
EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“.
12. Lepingu lisad
1. Üüripinna plaanid;
2. Parkimiseks ettenähtud kinnistu territooriumi plaan;
3. Siseviimistluse kirjeldus.
Gunnar Kobin, Üürileandja Katrin Reinhold, Üürnik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
7
TÜÜPTINGIMUSED
1. MÕISTED
Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või
võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad
eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses;
1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad;
1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik;
1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste
tasust;
1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d);
1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused,
mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille
maksumus ei sisaldu üüris;
1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt
õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;
1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja
tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad;
1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni;
1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on:
1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine;
1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude
süsteemide uuendamine;
1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine;
1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks
sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta;
1.11. pool on üürileandja või üürnik;
1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna;
1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või
kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese
kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi
loetakse puuduseks lepingu tähenduses;
1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas
konstruktsioonide ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt
üürilepingus kokku lepitud seisundile;
1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele
mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus
üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled
võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu
tähenduses;
8
1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja
rahvuspüha;
1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest
lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või
seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab
lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist;
1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele
vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;
1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud
kinnistu, hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust
ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses
olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega;
1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused,
mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris.
2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE
2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja
heakorrastatud.
2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-
vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu
lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks
koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja
sõlmida täiendavaid kokkuleppeid.
3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU
Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus
3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes
ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja
kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule.
3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes
arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt:
3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia,
soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral
vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui
arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille
tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud.
3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis
3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade
ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega
seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse
kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega
kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest
kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega
kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast,
sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte.
9
3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1
või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud
hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud
hindadele.
3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti:
3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis;
3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud
juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga.
Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus
lepingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses.
3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus
vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku
kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks,
lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust.
3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena
täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna
suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu
selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu.
3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud
kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse
arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali
arveldusarvele.
Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile
3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel
lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on
lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad
tegevused teeb üürnik.
3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel
lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste
täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel
lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel:
3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,
tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud
kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale
korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta.
3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks
kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest
tulenevate vajadustega.
3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel
lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad
tegevused ise alljärgnevatel tingimustel:
3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva
ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenus- lepingute
ennetähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute
sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste
punktile 3.10;
10
3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva
ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja.
Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt
tüüptingimuste punktile 3.10;
3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,
tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt
pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta;
3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks
kriitilise tähtsusega.
3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andma
või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest
arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest lepingutest
kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda:
3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule;
3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund;
3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile-
andjale või teistele üürnikele.
3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud
nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või
kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud
mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete
mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad
olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks
teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide
ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama.
3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks,
kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti
alljärgnevatest:
3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või
kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule
vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule
vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.
3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja
üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate
teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui
üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.
3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia,
vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga
järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud
juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi.
Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine
3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes
on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse
üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri
muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.
11
3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja
lisades kokkulepitule järgmiselt:
3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel,
lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.
3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku
leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib
kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks
on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta
prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud
ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud
kõrvalteenuste tasu korral ja juhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku
esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta
lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu
vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel,
juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik ei ole nõus teates
esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet
tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning
üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad
pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta
eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet,
siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest
kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt
kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite
esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad
lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib
rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid.
3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub
järgmiselt:
3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste
punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane protsentuaalne muutus.
3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga
lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis
sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud
üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks,
võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva
seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus
protsentides.
3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja
üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus
kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik
vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate
alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite
esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes.
3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus
üle vähemalt iga viie aasta järel.
4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE
12
4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt
lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste
kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil
ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või
üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist.
4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel,
sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta
kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse
ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone
sisekorraeeskirjas sätestatust.
4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja
tervishoidu reguleerivaid õigusakte.
4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse,
süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme,
paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud
plaanidele ja spetsifikatsioonidele.
4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas
hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid,
logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need
vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et
üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise
kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami vastavuse
eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab
üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale
hüvitama tekitatud kahju.
4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes
üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega
õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal
on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui:
4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda
või muul viisil vähendab selle väärtust;
4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab
üürileandja kulutusi üüripinnale;
4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega;
4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud
uue üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise
piirangute või muude tingimustega.
4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust
ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud
asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks.
4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste
täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui
nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid
isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel
hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast.
13
4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja
arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada
tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks
üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad
ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide
korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui:
4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik
täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust;
4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku
lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas;
4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus,
mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku
organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei
loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.
4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub
üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid
hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on
sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas
hoone sisekorraeeskirjas.
4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku
energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab
analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu
hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu
ning tarbitud energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust
küsida lisatasu.
4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete
energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole
õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe
nõuete aluseks olevaid dokumente.
5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID
5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama
üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas
seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust
tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust.
5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal
on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.
5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku
lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte
kohustuste jaotuse alusel.
Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine
5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud
sihtotstarbel kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni
jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
14
5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul
rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni
jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata,
kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti.
5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest
tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide
ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6
nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule
edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja
esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see
kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,
teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel
võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist.
Remonttööde ja parendustööde tegemine
5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses
ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled
remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.
5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval
viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist.
5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises
üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde
mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused
hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise
tingimused ja kord.
5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste
õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid
üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde
mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale.
Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku
poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust
alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid
õiguskaitsevahendeid.
5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul
õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde
tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12
15
sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud
õiguskaitsevahendeid.
5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul
kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused,
samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise
maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe
sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste
tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks.
5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on
võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui
üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul
on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi.
6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE
6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa
sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab
üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest.
Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud
üürnikule.
6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda
kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud
üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul
üleandmisest või kasutusse andmisest arvates.
7. LOAD
7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või
kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused,
arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte
vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside,
nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui
üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast
tulenevate asjaolude tõttu.
7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate
üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja
kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud
põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside,
nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui
üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust
tulenevate asjaolude tõttu.
8. LEPINGU LÕPPEMINE
8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda
üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel.
8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel:
8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel;
8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval;
16
8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3
toodud alustel;
8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud
alustel;
8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel.
8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm
kuud ette, järgnevatel juhtudel:
8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või
lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest
maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa;
8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal
ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu
saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust
kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest
arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest
viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul
ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest
tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu;
8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning
üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise
kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2
sätestatud juhul;
8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid
arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette,
järgnevatel juhtudel:
8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel
kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud
asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta;
8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist
kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja
määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest
tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm;
8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta
lepingu täitmist jätkab.
8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega
sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu
lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik
üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik
vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole
kokku leppinud teistsuguses tähtajas.
8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest,
mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast
lepingu lõppemist.
9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE
17
9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu
ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti.
9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele,
arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku
füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja
muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle
ja isikutele kuuluvast varast.
9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna
üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt
moodustab lepingu lahutamatu lisa.
9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2
sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis
ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult
üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste
likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist.
9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle
vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool,
kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et
puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled
ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab
proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled
ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul
ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida.
10. VASTUTUS
Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted
10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju.
Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud
üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui
üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel
üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud
juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult.
10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle
põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on
takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama
teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad
pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt
poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist.
10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui
pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite
kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista
teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike
õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti.
10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse
leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist
teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60
päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti.
18
10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud
pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse
täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral
10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu
lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest
arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel
õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses.
10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal
õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu
lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna
vabastamiseni.
Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral
10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt,
on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega
kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei
ole kokku leppinud teisiti.
10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata
siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine
muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna
kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole
üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri
tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama
selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist.
10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei
vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda
sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest
keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on
üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral
ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni
üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni.
10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või
kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või
kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus
kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest:
10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse
osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest
üürileandjale tasumata.
10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva
eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme)
kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on
hilisem.
10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või
kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning
kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see
ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus.
19
10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või
mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud
tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt.
10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui
eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud
ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal
kehtiva ühe kuu üüri ulatuses.
11. TEADETE EDASTAMINE
11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja
informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või
esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist
teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada
telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega
leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta.
11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.
Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest,
lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada
läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras.
12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust.
13. KONFIDENTSIAALSUS
13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja
jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud
andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid,
mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille
sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel,
olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille
konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi.
13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise
poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei
laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele,
kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud
informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on
märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise,
juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu
saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.
20
13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad,
lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel
kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt
selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
14. MITMESUGUST
14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva
kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust
keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused
loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda
kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel.
14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus
vormis.
14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste
sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või
tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled
avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte
muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks
võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele.
14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega
mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad
ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.
14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist
kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga
võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui
poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Pöördumine | 09.01.2025 | 1 | 1-6/10-1 | Sissetulev kiri | tehik | Zante Invest OÜ |
Pöördumine | 10.01.2024 | 366 | 1-6/14-1 | Sissetulev kiri | tehik | Zante Invest OÜ |
Leping | 19.06.2023 | 571 | 1-4/2678-4 | Muu leping | tehik | |
Pöördumine | 11.01.2023 | 730 | 1-6/9-1 | Sissetulev kiri | tehik | Zante Invest OÜ |