Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
arengukava 2025 – 2028


Arengukava on kohtutäituri seaduse § 86 lg 1 p 2 alusel vastu võetud korralise ameti- ja kutsekogu ….03.2025 otsusega nr ….
Justiits- ja Digiministeerium … kooskõlastas arengukava eelnõu ….

Sisukord
1. Sissejuhatus 2
2. Varasemast arengust ja hetkeolukorrast 3
2.1. Kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja ja usaldusisiku staatusest 3
2.2. Koja senisest arengust ja hetkeolukorrast 4
3. Stsenaarium 9
4. Koja missioon ja visioon 12
4.1. Missioon 12
4.2. Visioon 12
5. Arengueesmärgid võtmevaldkondades 12
5.1. Kohtutäiturite ametitegevuse edendamine 12
5.2. Pankrotihaldurite kutsetegevuse edendamine 13
5.3. Saneerimisnõustajate kutsetegevuse edendamine 14
5.4. Usaldusisikute kutsetegevuse edendamine 14
6. Tegevuskava ameti- ja kutsetegevuse arengueesmärkide saavutamiseks 14



1. Sissejuhatus

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) arengukava on koostatud Koja pikaajaliste tegevuseesmärkide sõnastamiseks ning täite- ja maksejõuetusmenetluse valdkondlike kui ka Koja organisatsiooni arenguliste sõlmküsimuste määratlemiseks.

1. jaanuaril 2010 jõustus kohtutäituri seadus, mille alusel loodi Eestis esmakordselt avalik-õiguslik juriidiline organisatsioon kohtutäituritele ja pankrotihalduritele. Alates 1. juulist 2022. on Koja kutsekogu liikmeteks ka saneerimisnõustajad ja Koda peab usaldusisikute nimekirja. Koja tegevuse peamisteks eesmärkideks on täita avalikke ülesandeid ja tugevdada kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute võimekust edendada ameti- ja kutsetegevust pöörates tähelepanu mh. järgmistele valdkondadele:
a) osalemine õigusloomes;
b) ameti- ja kutsepraktika ühtlustamine soovituste ja siduvate ameti- ja kutsetavade andmisega ning nende põhimõtete väljatöötamine;
c) kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute ning nende büroo töötajate täiendusõppe korraldamine;
d) järelevalve ausa ja kohusetundliku ametipidamise üle;
e) täite- ja maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks vajalike infosüsteemide arendamise ja haldamise korraldamine;
f) valdkondliku koostöövõrgustiku arendamine, sealhulgas koostöö ülikoolidega valdkonna õppe-, teadus- ja arendustegevuses;
g) valdkonna rahvusvaheliste suhete arendamine;
h) liikmetevaheliste suhete siseregulatsiooni arendamine ning teavitustöö;
i) muud valdkonnad.

1. Koja roll ühiskonnas ja liikmete jaoks
Koda on autonoomne avalik-õiguslik isik, kes abistab ja toetab oma liikmeid ning teostab oma liikmete üle järelevalvet. Seda funktsiooni tuleb säilitada ja ühiskonnas ka laiemalt selgitada. Koja kohtutäituritest liikmete üle teostab järelevalvet Justiits- ja Digiministeerium, ametikogu juhatus ja aukohus. Pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute üle teostab järelevalvet nii kohus, kutsekogu juhatus aukohus kui ka maksejõuetuse teenistus. Koda pooldab enda olemasoleva funktsiooni ja pädevuse jätkumist, küll aga tuleb ennekõike kutsetegevuse puhul seaduses sätestatud järelevalve funktsioone ja eesmärke selgelt piiritleda ja seadust täpsustada, et kaotada olemasolev järelevalvepaljusus kutsetegevuses. Järelevalvet teostavad praktikud ja tõhus järelevalve eeldab teadmisi menetluste põhiselt, läbivalt ja üleselt, mõistmaks menetluslikke otsuseid ja samme.

Koda täidab mitmeid seadusest tulenevaid ülesandeid, sh korraldab täiendusõpet, valmistab ette kordasid, juhendeid, ning püüab järjepidevalt tõsta täite- ja maksejõuetusmenetluste kvaliteedi taset. Koda tutvustab avalikkusele täite- ja maksejõuetusmenetluste olemust ja eripärasid, sh Koja liikmete ja usaldusisikute tegevuspõhimõtteid ja kutse-eetika nõudeid. Suurendades inimeste teadlikkust menetlustest, kutse-eetika normidest, mõistavad menetlusosalised ja välised isikud paremini kohtutäituri, halduri, saneerimisnõustaja või usaldusisiku tehtavaid valikuid, otsuseid ja samme ning seeläbi väärtustatakse enam ja mõistetakse Koja liikmete ja usaldusisikute rolli ühiskonnas, keda ei saa samastada sissenõudja/võlausaldaja või (pankroti)võlgnikuga.

Koja ja liikmete edasiviimiseks tegutsevad kojas erinevad organid, komisjonid, selleks et teha rohkem eesmärgipärasemaid valikuid ja samme, nii õigusloome töögruppides osalemise kaudu või andes tagasisidet Kojale tutvumiseks saadetud eelnõudele.

Koda toetab aktiivset avalikku ja liikmetele suunatud kommunikatsiooni ja korraldab seda mõtestatult ja plaanipäraselt. Kommunikatsiooni teostatakse eesmärgipäraselt, valitakse sobilike kanaleid ja võimalusel hinnatakse või mõõdetakse ka tulemuslikkust .

2. Koda ja liikmeskond.
Koda on avatud ja võtab vastu kõik soovijad, kes vastavad seadusega kehtestatud nõuetele. Koja liikmele on seatud kõrgendatud nõudmised. Avades ukse liikmeks saada soovijale peab Koda olema ka see, kel on kontrolliõigus ka liikmeksolemise ajal ning ka vajadusel liikmeid rikkumiste korral Kojast välja arvama. Koja liikmetele ja usaldusisikutele kehtivad kõrgendatud nõuded teadmiste, oskuste ja isikuomaduste suhtes. Koda ei võta liikmeks tahtliku kuriteo toime pannud isikuid. Koja liikmel on õigus tegutseda füüsilise isikuna või läbi büroo.

Koja tegevus ja juhtimisstruktuur on mõistlikult korraldatud, ning revideeritakse selle kaasaajastamise vajadusi regulaarselt. Koda toetab organisatsiooni läbipaistvamat juhtimist ja liikmete kaasamist Koja tegevusse.

Koda tagab liikmete täiendusõppe kvalifikatsiooni säilitamiseks vajalikus ulatuses.

3. Eneseregulatsioon.
Koja liikme sõltumatust tagab Koda andes tegevusest avalikkusele avatult aru säilitades samas kontrolli Koja siseasjade üle. Koja ülesandeks on tutvustada ja tähtsustada kutse-eetika reegleid ning jälgida neist kinnipidamist. Koda korrastab sisemised korrad ja juhendid, hoidudes ülereguleerimisest ja liigsest bürokraatiast.

Koda teostab järelevalvet laekuva teabe pinnalt. Järelevalve teostamine kasvatab avalikkuse ees usaldusväärsust, kuna kutse-eetika nõudeid või seadust rikkuv kolleeg ei riku ainult enda, vaid Koja ja kõigi selle liikmete (ja usaldusisikute) mainet.

Arengukava on ette valmistanud Koja eestseisus koostöös Koja teiste organitega, eelkõige Koja arengu- ja õiguskomisjoniga. Koja liikmetel paluti 10.10.2024 esitada ettepanekud Koja arengukavaliste eesmärkide ja kavandatavate tegevuste kohta. Koja liikmetelt tuli tähtajaks (31.10.2024) üks seisukoht. Koja arengu- ja õiguskomisjon vaatas arengukava eelnõu läbi 26.11.2024 koosolekul. Koja kutsekogu juhatus töötas arengukava eelnõu läbi ja esitas muudatusettepanekud 16.12.2024 ja ametikogu juhatuse liikmed 19.12.2024 toimunud koosolekul. Koja eestseisus kinnitas arengukava eelnõu 8.01.2024 koosolekul.
2. Varasemast arengust ja hetkeolukorrast
2.1. Kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja ja usaldusisiku staatusest

Kohtutäitur on oma tegevuse vältel Eestis kuulunud struktuuriliselt nii täitevvõimu kui ka kohtuvõimu hulka. Kohtutäiturid tegutsevad vaba elukutse pidajatena alates 1. märtsist 2001. Täitemenetluse reformi läbiviimisel kasutati eeskujudena Prantsusmaa, Belgia, Soome, Šveitsi, Slovakkia, Austria ja Saksamaa seadusandlust. Neis riikides on kohtutäituri paigutus ja staatus riigivõimu süsteemis erinev. Vabakutselist kohtutäiturit (avalikku ametnikku) kasutab enamus Euroopa Liidu liikmesriikidest.

Pankrotihalduri staatust muudeti 2010. aasta pankrotiseaduses. Pankrotihaldur ei tegutse enam võlgniku esindajana ega tema nimel, vaid omab õigust võlgniku vara käsutada ja toiminguid teha oma ametiseisundist tulenevalt.

Saneerimismenetlus muudeti 2022. aastal avalikuks menetluseks ning saneerimisnõustajana tegutsemise eeltingimuseks seati Koja kutsekogusse kuulumise kohustus. Saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust.

2022. aastal jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega muudeti oluliselt füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste korraldust. Selle kohaselt reformiti usaldusisiku institutsiooni ja laiendati tema tegevuspädevus füüsilise isiku kogu maksejõuetusmenetluse läbiviimisele. Usaldusisiku ülesanne on välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet. Ajutised haldurid tegutsevad ümberkorralduse järel vaid juriidilistest isikutest võlgnike pankrotiasjadega.

2.2. Koja senisest arengust ja hetkeolukorrast

Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saanud isikud. Koja organid on ametikogu, kutsekogu, eestseisus, ametikogu juhatus, kutsekogu juhatus, eksamikomisjon, metoodikakomisjon, revisjonikomisjon ja aukohus. Koda on moodustanud täiendavad komisjonid: arengu- ja õiguskomisjon, koolitustoimkond ja infoturbe töögrupp. Aja jooksul on vastavalt vajadusele moodustatud ka mitmeid lühiajaliselt tegutsenud töögruppe kitsama valdkonna küsimustega tegelemiseks. Metoodikakomisjoni liikmete ja asendusliikmete nimetamise, neile kulutuste hüvitamise, koosoleku kokkukutsumise ja koosoleku pidamise korra on kehtestanud justiitsminister määrusega. Muud Koja organid ja komisjonid tegutsevad Koja põhikirja alusel.

Esimesed 10 tegevusaastat (2010-2019) olid Kojale jõudsa arengu faasiks, mille käigus arendas Koda end põhitegevusvaldkondades välja ning lõi ja rakendas seadusjärgsetele ja valdkondlikele organitele organisatsioonisisesed protseduurid (asjaajamine, finantshaldus, infoturve, eksamite korraldamine, täiendusõppe korraldamine ja arvestus, aukohtu ja vahekohtu menetlusnormid jne), ameti- ja kutsetegevust toetavad elektroonilised lahendused (Koja koduleht, oksjonikeskus ja selle täitemenetluse lisamoodul, e-Täitur, pankrotimenetluse elektroonilise toimiku veebipõhine platvorm, juurdepääsud X-tee teenustele jt) ning samuti on tagatud võimekus Kojale seadusega pandud ülesannete (avaliku võimu kandja nõuete jaotamine kohtutäituritele, Koja liikmete ameti- ja kutsekindlustuse kehtivuse kontrollimine, ametist lahkunud kohtutäiturite asjaajamise ja täitetoimikute üleandmise korraldamine, välisriigist laekuva elatisabi vahendamise tasude arvestamine ja maksmine kohtutäituritele, täitemenetlusregistrist väljavõtete väljastamine jms.) täitmiseks.

Põhiosa Koja eelarve tuludest moodustavad laekumised liikmemaksudest. Kui aastatel 2011-2020 moodustasid laekumised ametikogu liikmemaksudest ca 300 000 eurot aastas, siis 2021. aastal laekus ametikogu liikmemaksudest 786 000 eurot. Järsu tõusu põhjustas liikmemaksu määra ministri määrusega 3 %-lt 5 %-le tõstmise ja kogumispensionide ennetähtaegse väljamakse seadusega lubatuks muutmise koosmõju. Alates 2022. aastast on ametikogu liikmemaksu määr püsinud 5 % peal ja laekumiste kogusumma on jäänud 680 000 ja 700 000 euro vahemikku. Laekumised kutsekogu liikmemaksudest on aastatel 2011-2022 püsinud stabiilselt 80 000 ja 100 000 euro vahemikus aastas, kuid 2023. ja 2024. aastal oli laekumine liikmemaksust üksikutes menetlustes välja makstud erakordselt suurte halduri tasude tõttu üle 120 000 euro. Koja liikmemaks ei ole mõeldud mitte otseselt Koja liikmetele teenuste osutamiseks, vaid Kojale seadusega pandud ülesannete finantseerimiseks. Seadusandja on kehtestanud, et kummagi kogu liikmemaksust finantseeritakse kummagi kogu kulusid ning eestseisuse otsuse alusel tehakse kummastki kogust eraldised Koja eelarve ühisosa kulude katteks.

Kojas on olnud arutusel ka Koja reorganiseerimine nii, et Koja ametikogu ja kutsekogu muutuks eraldiseisvaks juriidiliseks isikuks, keda teenindab ühine kantselei. Teema on tõusetunud Koja ametikogul lasuvatest finantsriskidest seoses endise kohtutäituri ametitegevusega tekitatud kahjude hüvitamise nõuetega kogumahus ca 200 000 eurot. Ametikogu eelarvest ei ole sellist summat võimalik välja maksta nii, et Koda suudaks seejärel täita talle seadusega pandud kohustusi (sh esmajoones hoida ülal kohtutäiturite tööks vajalikke infosüsteeme ja tagada andmevahetust riigi infosüsteemidega). Selline risk realiseerub, kui kohtulikult tunnustatud nõuded pööratakse Koja vastu sundtäitmisele. Reorganiseerimine võimaldaks jätta kutsekogu raha võimalikust sundtäitmisest puutumata. Hinnanguliselt ei ole aga kutsekogu ressurss piisav, et sellest ülal pidada toimekat organisatsiooni. Koja kutsekogu poolele pandud ülesanded, eriti haldusjärelevalve kutsekogu liikmete kutsetegevuse üle ja usaldusisikute esmaste koolituste korraldamine, eeldavad, et organisatsioon oleks toimekas.

Ametikogu hetkeolukord

31.12.2024 seisuga oli Koja ametikogu liikmeks 39 kohtutäiturit. Koja ametikogu liikmeskond on püsinud läbi tema eksistentsi üpris stabiilsena. 39 praegusest kohtutäiturist oli 36 kohtutäituri ametis ka 2010. aasta alguses Koja asutamisel. Kohtutäituri ametikoha täitmiseks peab justiits- ja digiminister kuulutama välja konkursi. Viimati toimus taoline konkurss 2016. aastal. Kohtutäiturite keskmine vanus on tõusnud samas tempos aja kulgemisega.


1.01.2010
1.01.2020
1.01.2025

Arv
Keskm. vanus
Arv
Keskm. vanus
Arv
Keskm. vanus
Kohtutäiturid
47
40,6
43
49,8
39
54,3

Ametikogu hetkeolukorda kirjeldavad olulisemad märksõnad seonduvad kohtutäiturite ametitegevuse tasuvuse ja efektiivsusega.

Koja ametikogu juhatus esitas 2021. aasta kevadel Justiitsministeeriumile ettepaneku täiendada täitemenetluse seadustikku erisätetega, mis annaksid selgema regulatsiooni selliste täiteasjade menetlemiseks, kus tegemist ei ole nõuete täitmisega (nt. avaliku enampakkumise korraldamine kaas- või ühisomandi lõpetamiseks, kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine). Lisaks esitas ametikogu juhatus 2023. aasta veebruaris Justiitsministeeriumile konkreetsed ettepanekud kohtutäituri dokumentide autoriseerimisele seatud nõuete kaasajastamiseks ja täpsustamiseks. Mõlemad ettepanekud on olnud tehnilist laadi, mitte poliitikat kujundava sisuga, kuid vaatamata sellele ei ole ministeeriumist sisulist vastust tulnud.

Täitemenetluse kaasajastamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks on vaja ka poliitilise sisuga muudatusi õigusaktides. Üheks olulisemaks teemaks on üleminek paberipõhiselt menetluselt digitaalsele menetlusele, nagu see on toimunud juba näiteks kriminaalmenetluses, aga ka täitemenetluse tasustamise aluste muutmine ja kohtutäituri abide positsiooni täpsustamine näiteks seoses kohtutäituri ametitegevuse lõpetamisega. Arutelu all on olnud ka kohtutäiturite ametikindlustuse küsimus, kuna kindlustusmaksed on kõrged ning kindlustusandjate valik väga piiratud. Koja ametikogu juhatus taotles juba 2023. aasta suvel Justiitsministeeriumilt kohtutäituri tasumäärade tõstmiseks arvestades aastatel 2019-2022 toimunud tarbijahinna indeksi äkilist (24,4 %) tõusu. Möödunud pooleteise aasta jooksul ei ole Justiitsministeeriumi vastavat eelnõu koostanud. Ametikogu liikmete liikmemaks arvestatakse valdavalt laekumistest kohtutäituri tasudest. Kohtutäituri tasud on olnud läbi aastate poliitilise diskussiooni objektiks ning 2018. aasta Riigikohtu lahendiga tunnistati kohtutäituri tasud ebaproportsionaalselt suureks, misjärel seadis Riigikogu kohtutäituri tasudele ülempiiri. Viimastel aastatel on ametikogu liikmete makstav liikmemaks vähenemas. Kui 2023. aastal laekus liikmemaksu ca 730 000 eurot, siis 2024. aastal ilmselt 684 000 eurot ja 2025. aastal prognoositavalt veelgi vähem.



Ministeeriumides kavandatakse avalik-õiguslike nõuete sundtäitmise ümberkorraldust nii, et esmaste täitetoimingute tegemise pädevus pannakse Maksu- ja Tolliametile. Kui see plaan realiseerub, siis väheneb selle tagajärjel ametikogu liikmemaksust laekuv tulu 148 200 eurot, kuna täitemenetluste vähenemise tõttu määravad kohtutäiturid ja seega ka nõuavad sisse vähem kohtutäituri tasu. Arengukava koostamise hetkeks ei ole ministeeriumid andnud vastust, kas ja millises ulatuses Koja esitatud argumentidega arvestatakse ning kuidas see reformi kavatsust mõjutab.

2019. aastal tegi Riigikohus otsuse, millega tunnistas põhiseadusevastaseks olukorra, et kohtutäitur kannab ostuhinna tasumata jätmise põhjusel nurjunud enampakkumiste võitja tasutud tagatisraha Koja eelarvesse ilma kaalutlusõigust omamata. Selle otsuse mõjul on kohtutäiturile pandud ülesanne kaalutleda igakordselt, kas suurima pakkumise teinud ostja tasutud tagatisrahast ilmajätmine on põhjendatud ega riiva tema omandi põhiõigusi. Kohtutäiturid on tagatisraha vaidluste vältimiseks makstud tagatisraha maksjale mitmel juhul tagastanud ning jätnud selle kandmata Koja eelarvesse (2019. aastal 500 eurot, 2020. aastal 1744 eurot, 2021. aastal 7915 eurot, 2023. aastal 1190 eurot ja 2024. aastal 878 eurot).

2022. aastal maksis ametikogu jõustunud kohtulahendi ja KTS § 9 lg 6 alusel välja ametist tagandatud kohtutäitur Urmas Tärno tekitatud kahju hüvitamiseks 200 000 eurot. Raha oli võimalik ilma ametikogu tegevust halvamata maksta, kuna 2021. aastal avas riik II sambasse kogutud pensionirahade ennetähtaegse väljanõudmise võimaluse ning kuna raha võttis välja ka hulk võlgnikke, siis suurenes ühekordselt ka kohtutäiturite tasudelt makstud liikmemaks. Koda esitas 2023. aastal halduskohtusse nõude Eesti Vabariigi vastu hüvitada Kojale tekitatud kahju seoses ametist tagandatud kohtutäitur Urmas Tärno tekitatud kahju hüvitamisega. Sisulist kohtulikku arutelu ei ole 2024. aasta lõpu seisuga alustatud.

Alates 2022. aastast toimub tsiviilkohtumenetlus Koja vastu esitatud nõudes ametist vabastatud kohtutäitur Kersti Vilbo tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 000 eurot ning teist nii suures ulatuses on Kojale teadaolevalt kahjunõudeid veel, mis esitatakse Koja vastu ilmselt edaspidi. Kohus ei ole 2024. aasta lõpu seisuga teinud sisulist lahendit.

Ametikogu tarbeks Kojas arendatud infosüsteemid ja rakendatud serverid vananevad ajas ja vajavad loomulikku uuendamist, aga samuti sunnivad välised olud (muudatused õigusruumis, riiklikes IT baaslahendustes, partnerite infosüsteemide muudatused, Koja liikmete ameti- või kutsealased vajadused jms) loodud IT süsteeme pidevalt parendama. 2021. aastal võttis Koda üle Euroopa Komisjoni toetusel aastatel 2013-2015 arendatud e-Täituri infosüsteemi ning on intensiivselt töötanud selle infosüsteemi algsete vigade parandamise ja funktsionaalsuse kaasajastamisega. Paralleelselt on kaasajastatud TAPAIS2 infosüsteemi, mille funktsiooniks on olla andmevahendussüsteemiks e-Täituri ja mõningate kohtutäiturite personaalsete (autonoomsete) infosüsteemide vahel ja võimaldada hallata võlgnike pangakontodele seatud elektroonilisi areste. Arendusvajadused on jätkuvalt suuremad kui võimalused nende rahuldamiseks. Ametikogu eelarves tuleb leida vahendeid nii loodud infosüsteemide haldamise ja majutamise kui ka järgnevalt vajalike funktsionaalsuste arenduste rahastamiseks. Üheks õnnestunuks infotehnoloogiliseks keskkonnaks võib lugeda kindlasti oksjonikeskkonda, mille külastuste arv on aasta-aastalt kasvanud, kuid ka siin on kindlasti pidevad uuendused vajalikud. Lisaks nõuavad kulutusi ülalpidamiseks ka Koja veebileht ja pankrotimenetluste elektroonilise toimiku veebipõhine platvorm. Alates 2023. aastast töötab Koda intensiivselt täitemenetluse IT-süsteemide arendamise ja andmekvaliteedi tõstmisega, et saaks rakenduda Justiitsministeeriumi arendatud täitmisregister.

Täitemenetluse kvaliteedi tagamiseks on vajalik teostada ametikogu liikmete üle haldusjärelevalvet ning kaalutud on nii Kotta palgalise töötaja kaasamist kui ka Koja liikmete vabatahtliku töö korras järelevalve teostamist.. 2022. aastal käivitatud haldusjärelevalved on viidud läbi kantselei olemasoleva tööjõu ja ametikogu liikmete vabatahtliku töö abil. Efektiivseimaks peetakse siiski Koja kantseleis täiendava töökoha olemasolu korraldusliku ning analüütilise töö tegemiseks.

Kutsekogu hetkeolukord

Kutsekogusse kuuluvad pankrotihalduri ja/või saneerimisnõustajana tegutsemise õigusega isikud. 31.12.2024 seisuga oli Koja kutsekogus 68 liiget (61 pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavat isikut, kellest 3 tegevus oli peatatud ja 30 saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavat isikut). 61 pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavast isikust 40 oli see õigus ka 2010. aasta alguses Koja asutamisel. Pankrotihaldurite keskmine vanus on aastate jooksul tõusnud, kuid erinevalt kohtutäituri ametisse asumisest piisab pankrotihaldurina tegutsemise õiguse saamiseks kas ainult avalduse esitamisest või sellele eelnevalt ka eksami läbimisest. Seepärast ei tõuse pankrotihaldurite keskmine vanus aja kulgemisega samas tempos, vaid oluliselt aeglasemalt, kuna pankrotihaldurite nimekirja lisandub igal aastal nooremaealisi isikuid. Saneerimisnõustajate nimekirja hakkas Koda saneerimisseaduse muudatuste kohaselt pidama 1. juulist 2022, mistõttu tabelis esitatud andmed vaid 1. jaanuari 2025 seisuga.


1.01.2010
1.01.2020
1.01.2025

Arv
Keskm. vanus
Arv
Keskm. vanus
Arv
Keskm. vanus
Pankrotihaldurid
109
44,2
78
51,3
60
52,7
Saneerimisnõustajad




31
51,4

Pankrotihaldurid menetlevad jätkuvalt peamiselt varatuid menetlusi ning pankrotihaldurid saavad aastas ühe pankrotiasja kohta keskmiselt tasu ca 2000 eurot. See summa on viimastel aastatel küll tõusnud, kuid ei ületa 2011. ja 2012. aasta taset. Arvestades vahepealsel ajal toimunud üldist hinnatõusu on haldurile tsiviilasjas keskmiselt makstava tasu reaalväärtus oluliselt väiksem kui eelmise kümnendi alguses.



Nii pankroti- kui ka saneerimisseaduse menetluskäiku sätestavad normid läbisid läinud kümnendivahetusel põhjaliku õigusliku revisjoni, mis päädis muudatustega õigusaktides. Seetõttu ei ole nende seaduste muutmine nii teravalt päevakorral. Pigem on teemaks pankrotihaldurite tasustamise garanteerimine ja haldurite järelkasvu tekitamine.

Usaldusisikute hetkeolukord

Usaldusisiku kutset reformiti füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumisega 2022. aastal. Kui enne võis usaldusisikuks nimetada sisuliselt igaühe, ka võlgniku enda, siis alates 2024. aastast vaid Koja peetavasse usaldusisikute nimekirja kantud isiku. Usaldusisikute nimekirja pääsemiseks on eeltingimusena vajalik läbida esmane koolitus ja alates 2026. aastast sooritada sellele eelnevalt eksam. Koja metoodikakomisjon käivitas 2023. aastal isikutelt usaldusisikute nimekirja kandmiseks avalduste vastuvõtmise ja esmaste koolituste korraldamise. 2024. aastal kanti usaldusisikute nimekirja 49 isikut. Eesti Vabariik toetas Koja metoodikakomisjoni töö käivitamist ja esmaste koolituste korraldamist 2023. ja 2024. aasta jooksul 45 000 euroga. Edasine finantseerimine peab olema tagatud usaldusisikutelt laekuvate nimekirjas olemise tasude ja eksamitasude arvel. Koja eelarve koostamisel arvestatakse, et usaldusisikute esmaste koolituste ja metoodikakomisjoni tegevuse kulud kaetakse summaarselt usaldusisikute nimekirjas olemise tasudega.

Üldiselt on kohtutes nõudlus usaldusisikute järgi suur. Viimase aasta praktika on näidanud, et mitte kõikidele usaldusisikute nimekirja kantud isikutele ei pakuta menetlusi, kuna nende kutsealased teadmised ja oskused ei ole piisavad menetluste tõhusaks läbiviimiseks. Olukorra parandamiseks paneb Koda rohkem rõhku usaldusisikute täiendusõppe korraldamisele.
3. Stsenaarium

Kokkuvõttes on Kojal lasuvad riskid märkimisväärsed ning tulevik jätkuvalt ebaselge. Arvestades eelnevalt kirjeldatud olukorda ja tendentse on Koja arengukava koostatud kahanemisstsenaariumi alusel, kus Kojale ei ole tagatud piisavat ressurssi seadusega pandud ülesannete täitmiseks ega arenguvajaduste rahuldamiseks. Koja tulude puudujäägi jätkuva kasvu tingimustes ei ole võimalik finantseerida Koja tegevuskulusid vajalikus mahus. Stsenaariumi aluseks on Koja lähiaastate finantsprognoos, mille kohaselt:
1) eelarve ametikogu üksikosa tulud liikmemaksust on väheneva suunaga (2025. aastal 680 000, 2026. aastal 656 000 eurot), ning ühekordseid üldist tendentsi märkimisväärselt korrigeerivaid laekumisi ei ole;
2) Koja ametikogu eelarve vastu pööratakse tõenäoliselt 2026. aastal täitmisele kohtumäärus olulises suuruses nõude sissenõudmiseks, millise täies ulatuses täitmiseks ametikogul raha pole;
3) Koja ametikogu nõuet Eesti Vabariigi vastu endiste kohtutäiturite Urmas Tärno ja Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahju eest makstud hüvitise kompenseerimiseks kas ei rahuldata või ei täideta 2025. aasta lõpuks;
4) eelarve kutsekogu üksikosa tulud on ajas mõneti suurenevad, kuna alates 2024. aasta teisest poolest laekub lisaks kutsekogu liikmemaksule ka usaldusisikute nimekirjas olemise tasu;
5) Koja eelarve ühisosa kulud ületavad tulusid püsivalt, ühisosa majandustegevuse ega enampakkumiste tagastamata tagatisrahadest laekumiste arvel ei ole võimalik puudujääki katta ning ajuti tuleb suurendada eraldisi eelarve üksikosadest.

Kõige kriitilisemas seisus on Koja eelarve ametikogu üksikosa. Olemasolevad tulud (valdavas osas liikmemaks suurusjärgus 700 000 eurot) võimaldavad finantseerida iga-aastaselt IT kulusid 500 000 euro ulatuses ja personalikulusid 200 000 euro ulatuses. IT ülalpidamiskulude vajadus on aga oluliselt suurem, kuna keskne infosüsteem e-Täitur tuleb tõsta sellisele kvaliteeditasemele, et oleks võimalik e-Täiturisse viia ka nende täiteasjade menetlemine, mis hetkel toimub suures osas muudes infosüsteemides.

Ametikogu eelarve puhul peab arvestama kahe olulise riskiga:
1) ametikogu eelarvest tuleb teha väljamakse ametist vabastatud kohtutäitur Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahjude hüvitamiseks, milliseid nõudeid võib olla kokku ca 200 000 eurot. Ametikogu eelarves ei ole kahju täies ulatuses hüvitamiseks vajalikke vahendeid. Kehtiv õigus ei luba ametikogul kutsekogult võtta ega kutsekogul ametikogule anda krediiti ametikogu kulude katmiseks. Nii võib juhtuda, et kui nõue pööratakse Koja vastu sundtäitmisele, siis arestitakse nõude katteks ka kutsekogu vahendid. Selle tulemusel jääb ametikogu võlgu Koja kutsekogule ning viimaste aastate eelarvete pinnalt hinnates kulub kutsekogu ressursi taastamiseks tagasimaksete teel üle kümne aasta;
2) ametikogu tulud võivad aga väheneda alates 2027. aastast, kui tahetakse rakendada ministeeriumides kavandatavat avaliku võimu kandjast sissenõudjate nõuete sundtäitmise ümberkorraldamise plaani. Selle kohaselt pannakse esmaste täitetoimingute tegemise pädevus Maksu- ja Tolliametile. Plaani realiseerumise tagajärjel väheneb ametikogu liikmemaksust laekuv tulu esimesel täisaastal ca 148 200 euro ja edaspidi veelgi suuremas ulatuses, kuna täitemenetluste vähenemise tõttu määravad kohtutäiturid ja seega ka nõuavad sisse vähem kohtutäituri tasu. Ühtlasi võib see lumepalliefektina tuua kaasa kohtutäiturite lahkumise ametist vabatahtlikult.

Ametikogu liikmemaksu vähenemine tingib ametikogu püsikulude vähendamise. Nii suures ulatuses kokkuhoid on võimalik vaid nii, et suletakse TAPAIS2 infosüsteem ja lõpetatakse e-Täituri arendamine. See omakorda tähendab, et kohtutäiturite toimikute pidamine tuleb koondada e-Täituri infosüsteemi, kusjuures Kojal puudub võimekus e-Täituri arendamiseks.

Koja eelarve ühisosa tulud (valdavas osas eraldised üksikosadest 117 000 eurot, laekumised tagatisrahadest suurusjärgus 17 000 eurot ning koolituste korraldamisest suurusjärgus 31 000 eurot) on väiksemad kui ühisosa finantseeritavad kuluartiklid (personalikulud 100 000 euro ulatuses, kantselei ruumide ja seadmete majandamiskulud 70 000 euro ulatuses ja täienduskoolituste korraldamise kulud 22 000 euro ulatuses). Kulude jooksva katmise võimekuse tagamiseks on vajalik ajuti suurendada ühisosa tulusid eelarve üksikosadest tehtavate eraldiste kujul.

Koja eelarve kutsekogu üksikosa on tuludega kõige paremini kaetud. Koja kutsekogu ressurss suurenes oluliselt 2023. aastal paari kutsekogu liikme tehtud tavapärasest ca 30 000 euro võrra suurema liikmemaksu juurdemakse tõttu ning sama juhtus ka 2024. aastal. Seoses usaldusisikute kandmisega usaldusisikute nimekirja tasutakse alates 2024. aasta keskpaigast kutsekogule usaldusisikute nimekirjas olemise tasu, mille kogumaht jääb hinnanguliselt 10 % piiresse laekumistest kutsekogu liikmemaksust. Kutsekogu kulud on stabiilsed, kuid siiski on kulud tuludest mõne tuhande euro võrra suuremad.

Järgnevatel joonistel on kujutatud Koja eelarve ühisosa, ametikogu üksikosa ja kutsekogu üksikosa käibevahendite suurus ja muutus 2025.-2027, aastal arvutatuna prognoositud tulude ja kulude pinnalt. Prognoosi koostamisel ei ole arvestatud eelkirjeldatud kahju hüvitamise ja avalik-õiguslike nõuete sundtäitmise ümberkorraldamisest tulenevate riskidega. Kui lisada veel ka täiendav väljamakse ametist vabastatud kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju hüvitamine 200000 eurot ja avaliku võimu kandjast sissenõudjate nõuete sundtäitmise ümberkorraldamisest tekkiv iga-aastane tulude vähenemine vähemalt 148200 eurot, siis on ilmselge, et Koja ressurss eelarve kõikides osades läheb miinusesse ja sellest tingitud maksejõuetus on püsiv. Aga ka ilma nende riskide realiseerumiseta või ka edasilükkumisel on Koja majanduslik olukord suunaga halvenemise poole.







Joonistel kujutatu kohaselt võrdsustuvad Koja eelarve ühisosa ja ametikogu üksikosa käibevahendite hulgad igakuiste väljamaksete suurusega. Ühisosas tekivad käibevahendite likviidsusprobleemid 2026. aastal ja tendents on püsiv. Seda olukorras, kus ühisosa kulusid ei suurendata.

Ühisosa likviidsusprobleeme on viimastel aastatel leevendanud kavandatust suuremas mahus laekunud nurjunud enampakkumiste tagatisrahade maksed TMS § 100 lg 4 alusel ning ka eelarve üksikosadest tehtavad varasemast suuremad eraldised. Ametikogu üksikosas tehakse 2025. ja 2026. aastal plaanilisi kulusid varasematel aastatel kogutud ressursi arvel Koja infosüsteemide kvaliteedi tõstmiseks liidestamaks need Justiits- ja Digiministeeriumi arendatava täitmisregistriga ja vabakutseliste kohtutäiturite 25. aastapäeva tähistamiseks kavandatud ajalooraamatu väljaandmiseks.

Siiski ei ole prognoositav ametikogu ressursi taastumine, kuna ametikogu tuluks olev liikmemaks on langustendentsis ja ametikogu kulusid ei ole võimalik oluliselt vähendada ilma, et satuks ohtu ametikogule seadusega pandud ülesannete täitmine. Ametikogu tulude ja kulude üksikud tippsuurused on seotud Koja kaudu kohtutäituritele tehtavate väljamaksetega elatise sissenõudmise tasude katteks. Kojale eraldab selleks raha vastavalt kohtutäituri tasu otsustele Justiitsministeerium. Kutsekogu käibevahendite hulk on ajas vähenev, kuna jooksvad kulud on prognoositavatest tuludest suuremad peamiselt usaldusisikute esmaste koolituste ja metoodikakomisjoni tegevuskulude finantseerimise nõudest tulenevalt.
4. Koja missioon ja visioon
4.1. Missioon

* Kõrge tasemega täite-, pankroti-, saneerimis- ja kohustustest vabastamise menetluste kättesaadavuse ja läbiviimise tagamine;
* Koja liikmete ja usaldusisikute ühiste huvide kaitsmine; ameti- ja kutsetegevuse maine hoidmine ja avalikkuse informeerimine nende rollist ühiskonnas;
* organisatsiooni kestvuse ja selle liikmete järelkasvu tagamine;
* ameti- ja kutsetegevuse nõuete kujundamine, täiendusõppe korraldamine ja selle kvaliteedi pidev parandamine;
* riigiasutuste, erinevate sise- ja välisriikide organisatsioonidega suhtlemise korraldamine ulatuses, mis on vajalik eesmärkide täitmiseks;
* olla osaline ja partner õigusloomes, põhiõiguste ning ameti- ja kutsealaste õiguste kaitse eesmärgil;
* vara ja IT-süsteemide säilitamiseks ja arendamiseks vajalike vahendite valitsemise korraldamine vastavalt seadusele, sisemistele õigusaktidele, sh heale tavale.
* Koja haldussuutlikkuse tõstmine ja IT-süsteemide pidev arendamine..
4.2. Visioon

* Koda on autonoomne kutseühendus ja regulaator;
* Koja liikme ja usaldusisiku läbiviidav menetlus on asjatundlik ja kvaliteetne;
* Koda on austatud ja vääriline partner ja infoallikas;
* Koda abistab ja toetab oma liikmeid ja teostab nende üle järelevalvet;
* Koda ja Koja liikmeid ja usaldusisikuid usaldatakse.

5. Arengueesmärgid võtmevaldkondades
5.1. Kohtutäiturite ametitegevuse edendamine

5.1.1. Kohtutäiturite ametitegevuse arengueelduste võtmevaldkonnad on:
5.1.1.1. Kaasaegsel tasemel andmetöötlust toetava infotehnoloogia rakendamine.
5.1.1.2. Paberivaba ja efektiivset menetlust toetava õiguse kujundamine.
5.1.1.3. Kohtutäiturite ja büroo töötajate teadmiste aktuaalsel tasemel hoidmine.
5.1.1.4. Kohtutäiturite vaba õiguskutse enesekorralduse tugevdamine.

5.1.2. Kohtutäituri ametitegevuse arengu eesmärgid 2028. aastani:
5.1.2.1. Kohtutäiturid peavad ametit hea ametitava sätetele vastavalt kooskõlas ühiskonna ootustega ametitegevuse eetilistele põhimõtetele.
5.1.2.2. Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga on muudetud täitemenetluse seadustiku sätted erinevatele osapooltele üheselt mõistetavamaks ja paberivaba ja efektiivset menetlust toetavaks.
5.1.2.3. Kohtutäituri tasumäärad on vastavuses täitemenetlustele kvaliteetseks läbiviimiseks seatud nõuete täitmisega seotud kuludega.
5.1.2.4. Kohtutäituri seaduse büroo pidamise ja kohtutäituri ametitegevuse lõpetamisega seotud sätted on muudetud nii, et kohtutäituri abi saaks soovi korral kohtutäiturilt büroo pidamise ja menetlused üle võtta ilma konkursita.
5.1.2.5. Kohtutäiturite ametikindlustus on muudetud kohtutäituritele taskukohaseks, riskid kaetuks ja kohtutäiturite kindlustus kindlustusandjatele äriliselt atraktiivseks teenuseks.
5.1.2.6. Koja osalemisel välja arendatud täitemenetluse valdkonna infosüsteeme administreeritakse vastavalt võimalustele.
5.1.2.7. Tagatud on elektrooniline juurdepääs ametitegevusega seonduvatele riigi andmebaasidele ning korraldatud järelevalve nende kasutamise üle.
5.1.2.8. Kohtutäituritele korraldab Koda vähemalt 10 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja ametitegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka ametitegevuse praktikume.
5.1.2.9. Kohtutäiturid on motiveeritud aktiivselt kaasa töötama Koja organites ja praktikumides ametitegevuses ilmnevate ühiste probleemide lahendamiseks.
5.2. Pankrotihaldurite kutsetegevuse edendamine

5.2.1. Pankrotihaldurite kutsetegevuse arengueelduste võtmevaldkonnad on:
5.2.1.1. Pankrotihaldurite tööd tagatud ja piisaval tasemel finantseerimist toetava õiguse kujundamine.
5.2.1.2. Pankrotihaldurite vaba õiguskutse enesekorralduse tugevdamine.
5.2.1.3. Tõhusat menetlust võimaldava infotehnoloogia rakendamine.
5.2.1.4. Pankrotihaldurite ja büroo töötajate teadmiste aktuaalsel tasemel hoidmine.
5.2.1.5. Koostöö ja partnerlussuhete loomine ja edasiviimine valdkonna institutsioonidega Eestis ja välismaal

5.2.2. Pankrotihaldurite kutsetegevuse arengu eesmärgid 2028. aastani:
5.2.2.1. Pankrotihaldurite kutsetegevus on vastavuses hea kutsetava sätetega ja kooskõlas ühiskonna ootustega kutsetegevuse eetilistele põhimõtetele.
5.2.2.2. Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga on pankrotiseaduses tehtud muudatustega tagatud pankrotihalduritele kindlustunne tehtud tööle vastava tasu saamiseks mõistliku aja jooksul pankrotimenetluste läbiviimisel.
5.2.2.3. Koja osalemisel välja arendatud maksejõuetusmenetluse valdkonna infosüsteeme administreeritakse vastavalt võimalustele ja luuakse maksejõuetusmenetluse infosüsteemi arendamise raamistik.
5.2.2.4. Tagatud on elektrooniline juurdepääs kutsetegevusega seonduvatele riigi andmebaasidele ning korraldatud järelevalve nende kasutamise üle.
5.2.2.5. Pankrotihalduritele korraldab Koda vähemalt 10 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja kutsetegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka kutsetegevuse praktikume.
5.2.2.6. Pankrotihaldurite kutsealase praktika edendamine toimub pigem läbi kutsekogu juhatuse antavate soovituste, mitte distsiplinaarmenetluste.
5.2.2.7. Pankrotihaldurid on motiveeritud aktiivselt kaasa töötama Koja organites ja praktikumides kutsetegevuses ilmnevate ühiste probleemide lahendamiseks.
5.3. Saneerimisnõustajate kutsetegevuse edendamine

5.3.1. Saneerimisnõustajate kutsetegevuse arengueelduste võtmevaldkonnad on:
5.3.1.1. Saneerimisnõustajate ja büroo töötajate teadmiste aktuaalsel tasemel hoidmine.
5.3.1.2. Saneerimisnõustajate vaba õiguskutse enesekorralduse tugevdamine.

5.3.2. Saneerimisnõustajate kutsetegevuse arengu eesmärgid 2028. aastani:
5.3.2.1. Saneerimisnõustajate kutsetegevus on vastavuses hea kutsetava sätetega ja kooskõlas ühiskonna ootustega kutsetegevuse eetilistele põhimõtetele.
5.3.2.2. Saneerimisnõustajatele korraldab Koda vähemalt 2 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja kutsetegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka kutsetegevuse praktikume.
5.3.2.3. Saneerimisnõustajate kutsealase praktika edendamine toimub pigem läbi kutsekogu juhatuse antavate soovituste, aga mitte distsiplinaarmenetluste.
5.3.2.4. Saneerimisnõustajad on motiveeritud aktiivselt kaasa töötama Koja organites ja praktikumides kutsetegevuses ilmnevate ühiste probleemide lahendamiseks.
5.4. Usaldusisikute kutsetegevuse edendamine

5.4.1. Usaldusisikute kutsetegevuse arengueelduste võtmevaldkonnad on:
5.4.1.1. Tõhusat menetlust võimaldava infotehnoloogia rakendamine.
5.4.1.2. Usaldusisikute ja büroo töötajate teadmiste aktuaalsel tasemel hoidmine.
5.4.1.3. Usaldusisikuna tegutsemise õigust omavate isikute arvu suurendamine.

5.4.2. Usaldusisikute kutsetegevuse arengu eesmärgid 2028. aastani:
5.4.2.1. Usaldusisikute kutsealase praktika edendamine toimub pigem läbi kutsekogu juhatuse antavate soovituste, aga mitte distsiplinaarmenetluste.
5.4.2.2. Koja osalemisel välja arendatud maksejõuetusmenetluse valdkonna infosüsteeme administreeritakse vastavalt võimalustele ja luuakse maksejõuetusmenetluse infosüsteemi arendamise raamistik.
5.4.2.3. Tagatud on elektrooniline juurdepääs kutsetegevusega seonduvatele riigi andmebaasidele ning korraldatud järelevalve nende kasutamise üle.
5.4.2.4. Usaldusisikutele korraldab Koda vähemalt 5 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja kutsetegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka kutsetegevuse praktikume.
6. Tegevuskava ameti- ja kutsetegevuse arengueesmärkide saavutamiseks

Alljärgnevalt on esitatud peamised Koja tegevused, mis on suunatud ameti- ja kutsetegevuse arengueesmärkide saavutamisele. Finantseerimisvajadus on esitatud hinnangulisena, mida täpsustatakse Koja konkreetse aasta eelarvega. Tegevuste realiseerimine täpsustatakse iga-aastaste töökavade ning on mõneti seotud ja sõltuvuses Justiits- ja Digiministeeriumi tööplaanidest.

Tegevuskava kohtutäiturite ametitegevuse arengu eesmärkide saavutamiseks

6.1. Kohtutäiturid peavad ametit hea ametitava sätetele vastavalt kooskõlas ühiskonna ootustega ametitegevuse eetilistele põhimõtetele

Meede 1: Koja organite tegevus ja kohtutäiturite nõupidamised kehtiva õiguse rakendamiseks

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Aukohtu tegevus kohtutäiturite ametitegevuse peale esitatud kaebuste lahendamisel
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Praktiline teabevahetus Justiits- ja Digiministeeriumi esindajatega
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Ametikogu juhatus teeb korralisi ja erakorralisi haldusjärelevalveid kohtutäiturite ametitegevuse üle ja annab nende pinnalt soovitusi ametipraktika ühtlustamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
4. Kohtutäiturite nõupidamised kehtiva õiguse rakendamise küsimustes
X
X
X
X
Vastavalt ametikogu üksikosa eelarvele

6.2. Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga on muudetud täitemenetluse seadustiku sätted erinevatele osapooltele üheselt mõistetavamaks ja paberivaba ja efektiivset menetlust toetavaks

Meede 1: Koja ametikogu juhatus analüüsib kehtivat õigust ja selle kooskõla ühiskondlike ja tehnoloogiaalaste muutustega ja esitab ettepanekud õigusnormide kaasajastamiseks

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kohtutäituri dokumentide autoriseerimist reguleerivate kohtutäiturimäärustiku sätete täpsustamise taotlemine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Täitemenetluse seadustiku sätete täpsustamise taotlemine selliste täiteasjade menetlemiseks, kus tegemist ei ole nõuete täitmisega
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Täitemenetluse seadustiku muutmise taotlemine digitaalset menetlust toetavaks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
4. Võlgnike sissetulekute arestimise põhimõtete lihtsustamise taotlemine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub

6.3. Kohtutäituri tasumäärad on vastavuses täitemenetlustele kvaliteetseks läbiviimiseks seatud nõuete täitmisega seotud kuludega

Meede 1: Kohtutäituri tasumäärade muutmise taotlemine Koja ametikogu juhatuse esitatud põhimõtete kohaselt

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kohtutäituri seaduse tasumäärade sätete muutmise taotlemine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub

6.4. Kohtutäituri seaduse büroo pidamise ja kohtutäituri ametitegevuse lõpetamisega seotud sätted on muudetud nii, et kohtutäituri abi saaks soovi korral kohtutäiturilt büroo pidamise ja menetlused üle võtta ilma konkursita

Meede 1: Kohtutäituri abi positsiooni analüüsimine ja selle pinnalt õigust muutvate ettepanekute esitamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Ametikogu juhatus analüüsib kohtutäituri abi õiguslikku ja töökorralduslikku positsiooni ja kohtutäituri büroo pidamise praktikat ning esitab selle pinnalt ettepanekud kehtiva õiguse muutmiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Eksamikomisjon analüüsib eksamikorraldust ning esitab selle pinnalt vajadusel ettepanekud kehtiva õiguse muutmiseks

X


Finantseerimisvajadus puudub

6.5. Kohtutäiturite ametikindlustus on muudetud kohtutäituritele taskukohaseks, riskid kaetuks ja kohtutäiturite kindlustus kindlustusandjatele äriliselt atraktiivseks teenuseks

Meede 1: Kohtutäiturite ametikindlustuse analüüsimine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Ametikogu juhatus analüüsib kohtutäiturite ametikindlustuse põhimõtete vajadustele vastavust ja esitab vajadusel ettepanekud õigusnormide muutmiseks või täpsustamiseks

X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub

6.6. Koja osalemisel välja arendatud täitemenetluse valdkonna infosüsteeme administreeritakse vastavalt võimalustele

Meede 1: Koja infosüsteemide administreerimine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Täitemenetluse infosüsteemi e-Täitur haldamine ja vastavalt vältimatule vajadusele arendamine
X
X
X
X
Haldus- ja arenduskuludeks 2025 – 150000 €
2026 – 150000 €
2027 – 150000 €
2028 – 150000 €
2. TAPAIS2 haldamine
X
X
X
X
Halduskuludeks 2025 – 30000 €
2026 – 30000 €
2027 – 30000 €
2028 – 30000 €

Arenduskuludeks 2025 – 80000 €
2026 – 40000 €
2027 – 40000 €
2028 – 40000 €
3. Elektroonilise oksjonikeskkonna infosüsteemi ja X-tee vahendusserveri haldamine ja vastavalt vajadusele arendamine
X
X
X
X
Haldus- ja arenduskuludeks 2025 – 155000 €
2026 – 155000 €
2027 – 155000 €
2028 – 155000 €
4. Täitemenetluse infosüsteemide andmekvaliteedi tõstmine läbi süsteemsete andmekvaliteediprobleemide lahendmaise
X
X
X

Vastavalt ametikogu üksikosa eelarvele

Meede 2: Koja äriprotsesside ja neid toetavate infosüsteemide infoturbenõuetele vastavuse tagamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. E-ITS auditi läbiviimine
X



2025. a. – 8000 €
2. Koja liikmete enesekontroll E-ITS nõuete täitmisel

X


Finantseerimisvajadus puudub
3. Infoturbemeetmete rakendamine ja aktualiseerimine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub

6.7. Tagatud on elektrooniline juurdepääs ametitegevusega seonduvatele riigi andmebaasidele ning korraldatud järelevalve nende kasutamise üle

Meede 1: Koja liikmetele on loodud juurdepääsud riigi registritele üle x-tee ning tagatud asjakohane järelevalve

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Koja MISPi administreerimine
X
X
X
X
Halduskuludeks 2025 – 1440 €
2026 – 1440 €
2027 – 1440 €
2028 – 1440 €
2. Registrite kasutamise üle järelevalve tegemine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Registripidajatega lepingute sõlmimine andmete kasutamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub

6.8. Kohtutäituritele korraldab Koja kantselei vähemalt 10 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja ametitegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka ametitegevuse praktikume

Meede 1: Täienduskoolituste ja praktikumide plaanipärane korraldamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei korraldab täienduskoolitused ja praktikumid vastavalt iga-aastasele täiendusõppekavale
X
X
X
X
Finantseeritakse osalustasudest

6.9. Kohtutäiturid on motiveeritud aktiivselt kaasa töötama Koja organites ja praktikumides ametitegevuses ilmnevate ühiste probleemide lahendamiseks

Meede 1: Koja liikmetele informatsiooni edastamine Koja tegevuse kohta

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei avaldab intranetis Koja organite koosolekute protokollid ja ülevaateid Koja sündmustest
X
X
X
X
Vastavalt ühisosa eelarvele

Meede 2: Oluliste arengueesmärkide saavutamiseks rakendatakse ajutisi komisjone, toimkondi ja töörühmi

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Koolitustoimkonna tegevus täiendusõppe kavandamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Infoturbe töögrupi tegevus Koja infoturbepoliitika rakendamisel
X
X
X
X
Infosüsteemide haldus- ja arendus-kulud, E-ITS auditi kulud

Meede 3: Kohtutäituri ametitegevuste praktikumide korraldamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei korraldab kohtutäituri ametitegevuse praktikume
X
X
X
X
Finantseeritakse osalustasudest

Meede 4: Partnerlus välisriikide kohtutäiturite organisatsioonidega

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Osalemine esindaja kaudu UIHJ organites ja teabevahetus UIHJ-ga
X
X
X
X
2025 – 2000 €
2026 – 2000 €
2027 – 2000 €
2028 – 2000 €
2. Balti kohtutäiturite koostöö ja ühisettevõtmised
X
X
X
X
2026 – 20000 €, osaliselt finantseerida osavõtutasudest

Tegevuskava pankrotihaldurite kutsetegevuse arengu eesmärkide saavutamiseks

6.10. Pankrotihaldurite kutsetegevus on vastavuses hea kutsetava sätetega ja kooskõlas ühiskonna ootustega kutsetegevuse eetilistele põhimõtetele

Meede 1: Koja organite tegevus ja pankrotihaldurite nõupidamised kehtiva õiguse rakendamiseks

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Aukohtu tegevus pankrotihaldurite kutsetegevuse peale esitatud kaebuste lahendamisel
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele
2. Praktiline teabevahetus Justiits- ja Digiministeeriumi esindajatega
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Praktiline teabevahetus maksejõuetuse teenistuse esindajate ja kohtunikega
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
4. Kutsekogu juhatus teeb erakorralisi haldusjärelevalveid pankrotihaldurite kutsetegevuse üle ja annab nende pinnalt soovitusi kutsepraktika ühtlustamiseks
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele
5. Pankrotihaldurite nõupidamised kehtiva õiguse rakendamise küsimustes
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele

6.11. Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga on pankrotiseaduses tehtud muudatustega tagatud pankrotihalduritele kindlustunne tehtud tööle vastava tasu saamiseks mõistliku aja jooksul pankrotimenetluste läbiviimisel

Meede 1: Õigusloome ettepanekute esitamine Justiits- ja Digiministeeriumile

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Pankrotiseaduse tasumäärade sätete muutmise taotlemine
X



Finantseerimisvajadus puudub

6.12. Koja osalemisel välja arendatud maksejõuetusmenetluse valdkonna infosüsteeme administreeritakse vastavalt võimalustele ja luuakse maksejõuetusmenetluse infosüsteemi arendamise raamistik

Meede 1: Koja infosüsteemide administreerimine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Pankrotihalduri toimiku pidamise elektroonilise platvormi haldamine
X
X
X
X
Halduskuludeks 2025 – 2500 €
2026 – 2500 €
2027 – 2500 €
2028 – 2500 €

Meede 2: Maksejõuetusmenetluse infosüsteemi arendamise raamistiku loomine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kutsekogu juhatus analüüsib maksejõuetusmenetlust toetavate infosüsteemide integratsiooni vajadusi ja tagab edasiarendused
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele

6.13. Tagatud on elektrooniline juurdepääs kutsetegevusega seonduvatele riigi andmebaasidele ning korraldatud järelevalve nende kasutamise üle

Meede 1: Koja liikmetele on loodud juurdepääsud riigi registritele üle x-tee ning tagatud asjakohane järelevalve

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Koja MISPi administreerimine
X
X
X
X
Halduskuludeks 2025 – 1440 €
2026 – 1440 €
2027 – 1440 €
2028 – 1440 €
2. Registrite kasutamise üle järelevalve tegemine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Registripidajatega lepingute sõlmimine andmete kasutamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub

6.14. Pankrotihalduritele korraldab Koja kantselei vähemalt 10 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja kutsetegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka kutsetegevuse praktikume

Meede 1: Täienduskoolituste ja praktikumide plaanipärane korraldamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei korraldab täienduskoolitused ja praktikumid vastavalt iga-aastasele täiendusõppekavale
X
X
X
X
Finantseeritakse osalustasudest

6.15. Pankrotihaldurite kutsealase praktika edendamine toimub pigem läbi kutsekogu juhatuse antavate soovituste, aga mitte distsiplinaarmenetluste

Meede 1: Kutsealase praktika edendamine läbi juhatuse soovituste andmise

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kutsekogu juhatus annab pankrotihalduritele soovitusi kutsealase praktika ühtlustamiseks
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele

6.16. Pankrotihaldurid on motiveeritud aktiivselt kaasa töötama Koja organites ja praktikumides kutsetegevuses ilmnevate ühiste probleemide lahendamiseks

Meede 1: Koja liikmetele informatsiooni edastamine Koja tegevuse kohta

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei avaldab intranetis Koja organite koosolekute protokollid ja ülevaateid Koja sündmustest
X
X
X
X
Vastavalt ühisosa eelarvele

Meede 2: Oluliste arengueesmärkide saavutamiseks rakendatakse ajutisi komisjone, toimkondi ja töörühmi

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Koolitustoimkonna tegevus täiendusõppe kavandamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Infoturbe töögrupi tegevus Koja infoturbepoliitika rakendamisel
X
X
X
X
Infosüsteemide haldus- ja arendus-kulud, E-ITS auditi kulud

Meede 3: Pankrotihalduri kutsetegevuste praktikumide korraldamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei korraldab pankrotihalduri kutsetegevuse praktikume
X
X
X
X
Finantseeritakse osalustasudest

Meede 4: Ühistegevus EAIP raames

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kutsekogu juhatus osaleb EAIP tegevustes
X
X
X
X
2025 – 1300 €
2026 – 1300 €
2027 – 1300 €
2028 – 1300 €

Tegevuskava saneerimisnõustajate kutsetegevuse arengu eesmärkide saavutamiseks

6.17. Saneerimisnõustajate kutsetegevus on vastavuses hea kutsetava sätetega ja kooskõlas ühiskonna ootustega kutsetegevuse eetilistele põhimõtetele

Meede 1: Koja organite tegevus ja saneerimisnõustajate nõupidamised kehtiva õiguse rakendamiseks

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Aukohtu tegevus saneerimisnõustajate kutsetegevuse peale esitatud kaebuste lahendamisel
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele
2. Praktiline teabevahetus Justiits- ja Digiministeeriumi esindajatega
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Praktiline teabevahetus maksejõuetuse teenistuse esindajate ja kohtunikega
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
4. Kutsekogu juhatus teeb erakorralisi haldusjärelevalveid saneerimisnõustajate kutsetegevuse üle ja annab nende pinnalt soovitusi kutsepraktika ühtlustamiseks
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele
5. Saneerimisnõustajate nõupidamised kehtiva õiguse rakendamise küsimustes
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele

6.18. Saneerimisnõustajatele korraldab Koja kantselei vähemalt 2 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja kutsetegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka kutsetegevuse praktikume

Meede 1: Täienduskoolituste ja praktikumide plaanipärane korraldamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei korraldab täienduskoolitused ja praktikumid vastavalt iga-aastasele täiendusõppekavale
X
X
X
X
Finantseeritakse osalustasudest

6.19. Saneerimisnõustajate kutsealase praktika edendamine toimub pigem läbi kutsekogu juhatuse antavate soovituste, aga mitte distsiplinaarmenetluste

Meede 1: Kutsealase praktika edendamine läbi juhatuse soovituste andmise

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kutsekogu juhatus annab saneerimisnõustajatele soovitusi kutsealase praktika ühtlustamiseks
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele

6.20. Saneerimisnõustajad on motiveeritud aktiivselt kaasa töötama Koja organites ja praktikumides kutsetegevuses ilmnevate ühiste probleemide lahendamiseks

Meede 1: Koja liikmetele informatsiooni edastamine Koja tegevuse kohta

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei avaldab intranetis Koja organite koosolekute protokollid ja ülevaateid Koja sündmustest
X
X
X
X
Vastavalt ühisosa eelarvele

Meede 2: Oluliste arengueesmärkide saavutamiseks rakendatakse ajutisi komisjone, toimkondi ja töörühmi

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Koolitustoimkonna tegevus täiendusõppe kavandamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Infoturbe töögrupi tegevus Koja infoturbepoliitika rakendamisel
X
X
X
X
Infosüsteemide haldus- ja arendus-kulud, E-ITS auditi kulud

Meede 3: Saneerimisnõustaja kutsetegevuste praktikumide korraldamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei korraldab saneerimisnõustajate kutsetegevuse praktikume
X
X
X
X
Finantseeritakse osalustasudest

Tegevuskava usaldusisikute kutsetegevuse arengu eesmärkide saavutamiseks

6.21. Usaldusisikute kutsealase praktika edendamine toimub pigem läbi kutsekogu juhatuse antavate soovituste, aga mitte distsiplinaarmenetluste

Meede 1: Kutsealase praktika edendamine läbi juhatuse soovituste andmise

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kutsekogu juhatus annab usaldusisikutele soovitusi kutsealase praktika ühtlustamiseks
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele

6.22. Koja osalemisel välja arendatud maksejõuetusmenetluse valdkonna infosüsteeme administreeritakse vastavalt võimalustele ja luuakse maksejõuetusmenetluse infosüsteemi arendamise raamistik

Meede 1: Koja infosüsteemide administreerimine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Elektroonilise oksjonikeskkonna infosüsteemi ja X-tee vahendusserveri haldamine ja vastavalt vajadusele arendamine
X
X
X
X
Haldus- ja arenduskuludeks 2025 – 155000 €
2026 – 155000 €
2027 – 155000 €
2028 – 155000 €

Meede 2: Maksejõuetusmenetluse infosüsteemi arendamise raamistiku loomine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kutsekogu juhatus analüüsib maksejõuetusmenetlust toetavate infosüsteemide integreerimine ja arendamine
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele

6.23. Tagatud on elektrooniline juurdepääs kutsetegevusega seonduvatele riigi andmebaasidele ning korraldatud järelevalve nende kasutamise üle

Meede 1: Usaldusisikutele on loodud juurdepääsud riigi registritele üle x-tee ning tagatud asjakohane järelevalve

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Koja MISPi administreerimine
X
X
X
X
Halduskuludeks 2025 – 1440 €
2026 – 1440 €
2027 – 1440 €
2028 – 1440 €
2. Registrite kasutamise üle järelevalve tegemine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Registripidajatega lepingute sõlmimine andmete kasutamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub

6.24. Usaldusisikutele korraldab Koja kantselei vähemalt 5 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja kutsetegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka kutsetegevuse praktikume

Meede 1: Täienduskoolituste ja praktikumide plaanipärane korraldamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei korraldab täienduskoolitused ja praktikumid vastavalt iga-aastasele täiendusõppekavale
X
X
X
X
Finantseeritakse osalustasudest





EELNÕU


KORRALISE AMETI- JA KUTSEKOGU

Otsus nr …




Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
põhikirja muutmine
Vastu võetud …. märts 2024. a.


Juhindudes kohtutäituri seaduse § 86 lg 1 punktis 1 ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja põhikirja § 24 punktis 1 sätestatust, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korraline ameti- ja kutsekogu o t s u s t a v a d:

1. Muuta Koja põhikirja § 6 lõiked 1-4 ja sõnastada need järgmiselt:

„(1) Koja organisse, välja arvatud ametikogu ja kutsekogu, kuulumise eest ja seal kohustuste täitmise eest võib eelarves rahaliste vahendite olemasolu korral maksta tasu või kulude hüvitist.
(2) Ametikogu otsusega määratakse tasu ja kulude hüvitise suurus ja maksmise kord kohtutäiturist liikmele. Kutsekogu otsusega määratakse tasu ja kulude hüvitise suurus ja maksmise kord pankrotihaldurist kutsekogu liikmele. Otsuses võib ette näha hüvitise maksmise ka eksamikomisjoni audiitorist liikmele.
(3) Koja esimehele makstakse esimehe ülesannete täitmise eest tasu või kulude hüvitist koja eestseisuse määratud suuruses ja korras.
(4) Koja aseesimehele makstakse tasu või kulude hüvitist esimehe asendamise eest, kui esimees viibib ametikohustuste täitmisest eemal rohkem kui üks kuu. Tasu või kulude hüvitise suurus määratakse eestseisuse otsusega.“

2. Muuta Koja põhikirja § 11 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Kutsekogu liikmeks vastuvõtmiseks peab pankrotiseaduse § 57 lõikes 3 või saneerimisseaduse § 151 lõikes 4 nimetatud isik esitama kutsekogu juhatusele kirjaliku avalduse.
(2) Pankrotihalduri või saneerimisnõustaja eksami sooritanud ja kohtutäituri seaduse §-s 96 ettenähtud väljaõppe läbinud isik esitab kutsekogu juhatusele allkirjastatud taotluse pankrotihalduri või saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamiseks. Taotlus esitatakse ühe aasta jooksul halduri eksami sooritamisest. Taotluses märgitakse kuupäev, millest alates soovitakse kutsekogu liikmeks vastuvõtmist.
(3) Kutsekogu liikmeks astumise avalduses või taotluses kinnitab isik, et ta vastab vastavalt kas pankrotihaldurile või saneerimisnõustajale seaduses esitatavatele nõuetele ja puuduvad tema kutsekogu liikmeks vastuvõtmist välistavad asjaolud.“

3. Täiendada Koja põhikirja § 12 lõiget 1 teise lausega ja sõnastada see järgmiselt:

„Välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku lisab kutsekogu juhatus saneerimisnõustajate nimekirja ja võtab kutsekogu liikmeks isiku avalduse alusel kümne päeva jooksul avalduse esitamisest.“

4. Muuta Koja põhikirja § 20 lg 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Kui kohtutäituri ametivolitused või isiku kutsekogu liikmeks olek on peatatud, tasutakse liikmemaksu ameti- või kutsekogu kehtestatud ulatuses ja korras.“

5. Avaldada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja põhikirja muudatused Koja veebilehel.

6. Edastada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja põhikirja muudatus Justiitsministeeriumile.

7. Otsus jõustub vastuvõtmise hetkest.


/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Aive Kolsar Maarja Roht
Ametikogu juhatuse esimees Kutsekogu juhatuse esimees

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja põhikirja muutmise seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Põhikirja muutmise eelnõu on koostatud ühelt poolt selleks, et kõrvaldada põhikirjast sätted, mis ei ole kooskõlas 2022. aastal jõustunud muudatusega, et kutsekogu liikmeteks on pankrotihalduirte kõrval ka saneerimisnõustajad. Teiseks kavandatakse põhikirja muutmist selleks, et võimaldada kummalgi kogul tasustada enda esindajate töötamist Koja organi liikmena.

Käesolevas seletuskirjas on esitatud selgitused põhikirja muudatuste kohta.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Põhikirja muudatused valmistas ette Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) nõunik Jaan Lõõnik ([email protected]).

1.3. Märkused

Põhikirja muutmise eelnõu esitati Justiits- ja DIgiministeeriumile …. jaanuaril 2025 kooskõlastamiseks vastavalt KTS § 68 lg-le 1. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas põhikirja muutmise eelnõu ettepanekud …. … 2025.

2. Muudatusettepanekud

2.1. Põhikirja § 6 lõiked 1-4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Koja organisse, välja arvatud ametikogu ja kutsekogu, kuulumise eest ja seal kohustuste täitmise eest võib eelarves rahaliste vahendite olemasolu korral maksta tasu või kulude hüvitist.
(2) Ametikogu otsusega määratakse tasu ja kulude hüvitise suurus ja maksmise kord kohtutäiturist liikmele. Kutsekogu otsusega määratakse tasu ja kulude hüvitise suurus ja maksmise kord pankrotihaldurist kutsekogu liikmele. Otsuses võib ette näha hüvitise maksmise ka eksamikomisjoni audiitorist liikmele.
(3) Koja esimehele makstakse esimehe ülesannete täitmise eest tasu või kulude hüvitist koja eestseisuse määratud suuruses ja korras.
(4) Koja aseesimehele makstakse tasu või kulude hüvitist esimehe asendamise eest, kui esimees viibib ametikohustuste täitmisest eemal rohkem kui üks kuu. Tasu või kulude hüvitise suurus määratakse eestseisuse otsusega.“

Seletus:
Põhikirja muudatusega võimaldatakse maksta Koja organi liikmele hüvitise kõrval ka tasu. Kutsekogu juhatus esitab 2025. aasta märtsis toimuvale kutsekogule kinnitamiseks eelnõu kutsekogust Koja organite liikmetele ja asendusliikmetele tasu maksmiseks suurendamaks nende motiveeritust Koja organites aktiivseks kaasatöötamiseks. Kava kohaselt makstakse tasu töötamise eest Koja organis ja hüvitatakse vajadusel Koja organis töötamisega kaasnenud sõidu- ja majutuskulud. Kutsekogu otsuse eelnõu ettevalmistamisel töötas kutsekogu juhatus läbi kohalike omavalitsuste volikogude liikmetele rakendatavad analoogilise sisuga õigusaktid ning nende kohaselt makstakse volikogu liikmetele volikogu istungist osavõtu eest tasu, mitte hüvitist. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et Koja esimehele ja aseesimehele tasu ja hüvitise maksmise otsustab Koja eestseisus ja muude organite liikmete ja asendusliikmete tasustamise ja kulude hüvitamise vastavalt ametikogu ja kutsekogu.

2.2. Põhikirja § 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kutsekogu liikmeks vastuvõtmiseks peab pankrotiseaduse § 57 lõikes 3 või saneerimisseaduse § 151 lõikes 4 nimetatud isik esitama kutsekogu juhatusele kirjaliku avalduse.
(2) Pankrotihalduri või saneerimisnõustaja eksami sooritanud ja kohtutäituri seaduse §-s 96 ettenähtud väljaõppe läbinud isik esitab kutsekogu juhatusele allkirjastatud taotluse pankrotihalduri või saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamiseks. Taotlus esitatakse ühe aasta jooksul halduri eksami sooritamisest. Taotluses märgitakse kuupäev, millest alates soovitakse kutsekogu liikmeks vastuvõtmist.
(3) Kutsekogu liikmeks astumise avalduses või taotluses kinnitab isik, et ta vastab vastavalt kas pankrotihaldurile või saneerimisnõustajale seaduses esitatavatele nõuetele ja puuduvad tema kutsekogu liikmeks vastuvõtmist välistavad asjaolud.“

Seletus:
Põhikirja § 11 lõikeid täiendatakse nii, et pankrotihaldurite kõrval nimetatakse eraldi ära ka saneerimisnõustajad.

2.3. Põhikirja § 12 lõiget 1 täiendatakse teise lausega ja see sõnastatakse järgmiselt:
„Välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku lisab kutsekogu juhatus saneerimisnõustajate nimekirja ja võtab kutsekogu liikmeks isiku avalduse alusel kümne päeva jooksul avalduse esitamisest.“

Seletus:
Täiendus tehakse, et põhikirjas oleks eraldi esitatud ka SanS § 151 lõikes 7 sätestatud erisus isiku kutsekogu liikmeks võtmise tähtaja osas.

2.4. Põhikirja § 20 lg 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui kohtutäituri ametivolitused või isiku kutsekogu liikmeks olek on peatatud, tasutakse liikmemaksu ameti- või kutsekogu kehtestatud ulatuses ja korras.“

Seletus:
Põhikirja redaktsioon viiakse vastavusse 2022. aastal jõustunud muudatusega, mille kohaselt on kutsekogu liikmeks pankrotihaldurite kõrval ka saneerimisnõustajad. Vähendatud määras maksab kutsekogu liige KTS § 74 lg 3 ja erakorralise kutsekogu 30.06.2022 otsuse nr 3 „Kutsekogu liikmemaksu suurus ja tasumise kord“ sätete kohaselt kutsekogu liikmemaksu vaid juhul, kui tema kutsekogu liikmeks olek on peatatud. Näiteks, kui kutsekogu liikmel on õigus tegutseda nii pankrotihalduri kui ka saneerimisnõustajana, siis maksab ta täies mahus liikmemaksu ka juhul, kui on peatatud tema õigus tegutseda vaid kas pankrotihalduri või saneerimisnõustajana.






EELNÕU


KUTSEKOGU

Otsus nr …




Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava muutmine

Vastu võetud …. märtsil 2025. a.


Võttes aluseks kohtutäituri seaduse § 75 lg 2, § 86 lg 4 punktis 6 ning pankrotiseaduse § 70 sätestatu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu o t s u s t a b:

1. Teha erakorralise kutsekogu 30.06.2022 otsusega nr 2 kinnitatud pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate heas kutsetavas järgmised muudatused

1.1. Muuta paragrahvi 5 ja kehtestada see järgmises sõnastuses:
„(1) Kutsekogu liige on oma tegevuses sõltumatu, erapooletu ja aus.

(2) Kutsekogu liige täidab oma kutseülesandeid vabana välistest mõjutustest, ajenditest, surveavaldustest, ähvardustest ja sekkumistest.“

2. Otsus jõustub vastuvõtmise hetkest.

/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Roht
Kutsekogu juhatuse esimees

Seletuskiri kutsekogu otsuse „Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava muutmine“ eelnõu juurde

Sissejuhatus

Otsuse eelnõu on koostatud selleks, et korrigeerida pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava kutsekogu liikme sõltumatust sätestavate sätete tingimusi, et need oleks kooskõlas Justiitsministeeirumi antud õiguslike seisukohtadega.

Eelnõu valmistas ette Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja nõunik Jaan Lõõnik, tel 6463773, e-post [email protected]).

Hea kutsetava muutmise eelnõu esitati Justiits- ja DIgiministeeriumile …. jaanuaril 2025 kooskõlastamiseks vastavalt KTS § 75 lg-le 3. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas hea kutsetava muutmise eelnõu ettepanekud …. … 2025.

Eelnõu sisu

Hea kutsetava § 5 sätestab kutsekogu liikme sõltuatuse printsiibi. Hea kutsetava § 5 lg 1 sätestab kutsekogu liikme absoluutse sõltumatuse printsiibi. Hea kutsetava § 5 lg 2 kohaselt täidab kutsekogu liige oma kutseülesandeid vabana igasugustest välistest mõjutustest, ajenditest, surveavaldustest, ähvardustest ja sekkumisest.

Eelnõuga tehakse hea kutsetava § 5 lõigetes 1 ja 2 muudatused, millega jäetakse sõnastusest välja konkreetne viide sõltumatusele vaid menetlusosalistest.

Justiitsministeerium juhtis 26.03.2024 hea kutsetava muutmisele antud kooskõlastuskirjas kutsekogu tähelepanu, et on ebaselge, miks soovitakse kitsendada regulatsiooni selliselt, et selle kohaldamisalasse jääb vaid menetlusosaliste poolne mõjutus. Kas see tähendab, et kutsekogu liige võib edaspidi olla oma kutsetegevuses mõjutatud nt avalikkuse või kolmandate isikute (nt majandus- või maksejõuetuse asjatundjate) sekkumise tõttu ja seda ei peeta enam kutsetava rikkumiseks?

Koja kutsekogu võttis 27.03.2024 hea kutsetava vastu teadmata, et Justiitsministeerium jättis kutsetava muutmise eelnõu kooskõlastuseta. Koja arengu- ja õiguskomisjon käsitles hea kutsetava muutmise küsimust kutsekogu juhatuse ülesandel oma 27.06.2024 ja 26.11.2024 koosolekul. Komisjon pidas asjakohaseks nõustuda Justiitsministeeriumi seisukohtadega ja teeb ettepaneku viia kutsetava sõnastus Justiitsministeeriumi märkustega kooskõlla.

Eelnõu vastavus õigusaktidele

Otsus on kooskõlas pankrotiseaduse § 56 lõikega 3 ja saneerimisseaduse § 15 lõikega 5, kuivõrd need sätted reguleerivad kutsekogu liikmete faktilist sõltumatust vaid isikutest, kes teostavad kontrolli menetluste üle (kohtunikud, kohtu töötajad) ja nendest, kelle huvid on esindatud menetlustes (võlgnik/ettevõtja, võlausaldaja/saneerimismenetluse osaline). Kohtutäituri seaduse § 75 lg 2 järgi on hea kutsetava pankrotihalduritele ja saneerimisnõustajatele järgimiseks kohustuslik.

Eelnõu rakendamine ja mõjud

Eelnõu rakendamise tulemusel viiakse hea kutsetava nõuded kutsekogu liikme sõltumatusele oma kutseülesannete täitmisel kooskõlla Justiitsministeeriumi antud õigusliku tõlgendusega.

Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie: 9.01.2025 nr 3-9.2/5


Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
2025.-2028. a arengukava, põhikirja muutmise
ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate
hea kutsetava muutmise eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine

Lugupeetav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Käesolevaga teavitame, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) eestseisuse 8.01.2025 koosolekul kiideti heaks Koja 2025.-2028. a. arengukava eelnõu, Koja põhikirja muutmise eelnõu ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava muutmise eelnõu. Vastavalt kohtutäituri seaduse § 68 lg-le 1, § 69 lg-le 2 ja § 75 lg-le 3 esitame Teile kooskõlastamiseks Koja 2025.-2028. a. arengukava eelnõu, Koja põhikirja muutmise eelnõu ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava muutmise eelnõu (lisatud).

Koja 2025.-2028. a. arengukava ja Koja põhikirja muutmise eelnõu esitatakse korralisele ameti- ja kutsekogule ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava muutmise eelnõu korralisele kutsekogule 20. märtsil 2025 vastuvõtmiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Vellet
Koja esimees


Lisad:
1. Koja 2025.-2028. a. arengukava eelnõu;
2. Koja põhikirja muutmise eelnõu;
3. pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava muutmise eelnõu



Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
arengukava 2025 – 2028


Arengukava on kohtutäituri seaduse § 86 lg 1 p 2 alusel vastu võetud korralise ameti- ja kutsekogu ….03.2025 otsusega nr ….
Justiits- ja Digiministeerium … kooskõlastas arengukava eelnõu ….

Sisukord
1. Sissejuhatus 2
2. Varasemast arengust ja hetkeolukorrast 3
2.1. Kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja ja usaldusisiku staatusest 3
2.2. Koja senisest arengust ja hetkeolukorrast 4
3. Stsenaarium 9
4. Koja missioon ja visioon 12
4.1. Missioon 12
4.2. Visioon 12
5. Arengueesmärgid võtmevaldkondades 12
5.1. Kohtutäiturite ametitegevuse edendamine 12
5.2. Pankrotihaldurite kutsetegevuse edendamine 13
5.3. Saneerimisnõustajate kutsetegevuse edendamine 14
5.4. Usaldusisikute kutsetegevuse edendamine 14
6. Tegevuskava ameti- ja kutsetegevuse arengueesmärkide saavutamiseks 14



1. Sissejuhatus

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) arengukava on koostatud Koja pikaajaliste tegevuseesmärkide sõnastamiseks ning täite- ja maksejõuetusmenetluse valdkondlike kui ka Koja organisatsiooni arenguliste sõlmküsimuste määratlemiseks.

1. jaanuaril 2010 jõustus kohtutäituri seadus, mille alusel loodi Eestis esmakordselt avalik-õiguslik juriidiline organisatsioon kohtutäituritele ja pankrotihalduritele. Alates 1. juulist 2022. on Koja kutsekogu liikmeteks ka saneerimisnõustajad ja Koda peab usaldusisikute nimekirja. Koja tegevuse peamisteks eesmärkideks on täita avalikke ülesandeid ja tugevdada kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute võimekust edendada ameti- ja kutsetegevust pöörates tähelepanu mh. järgmistele valdkondadele:
a) osalemine õigusloomes;
b) ameti- ja kutsepraktika ühtlustamine soovituste ja siduvate ameti- ja kutsetavade andmisega ning nende põhimõtete väljatöötamine;
c) kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute ning nende büroo töötajate täiendusõppe korraldamine;
d) järelevalve ausa ja kohusetundliku ametipidamise üle;
e) täite- ja maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks vajalike infosüsteemide arendamise ja haldamise korraldamine;
f) valdkondliku koostöövõrgustiku arendamine, sealhulgas koostöö ülikoolidega valdkonna õppe-, teadus- ja arendustegevuses;
g) valdkonna rahvusvaheliste suhete arendamine;
h) liikmetevaheliste suhete siseregulatsiooni arendamine ning teavitustöö;
i) muud valdkonnad.

1. Koja roll ühiskonnas ja liikmete jaoks
Koda on autonoomne avalik-õiguslik isik, kes abistab ja toetab oma liikmeid ning teostab oma liikmete üle järelevalvet. Seda funktsiooni tuleb säilitada ja ühiskonnas ka laiemalt selgitada. Koja kohtutäituritest liikmete üle teostab järelevalvet Justiits- ja Digiministeerium, ametikogu juhatus ja aukohus. Pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute üle teostab järelevalvet nii kohus, kutsekogu juhatus aukohus kui ka maksejõuetuse teenistus. Koda pooldab enda olemasoleva funktsiooni ja pädevuse jätkumist, küll aga tuleb ennekõike kutsetegevuse puhul seaduses sätestatud järelevalve funktsioone ja eesmärke selgelt piiritleda ja seadust täpsustada, et kaotada olemasolev järelevalvepaljusus kutsetegevuses. Järelevalvet teostavad praktikud ja tõhus järelevalve eeldab teadmisi menetluste põhiselt, läbivalt ja üleselt, mõistmaks menetluslikke otsuseid ja samme.

Koda täidab mitmeid seadusest tulenevaid ülesandeid, sh korraldab täiendusõpet, valmistab ette kordasid, juhendeid, ning püüab järjepidevalt tõsta täite- ja maksejõuetusmenetluste kvaliteedi taset. Koda tutvustab avalikkusele täite- ja maksejõuetusmenetluste olemust ja eripärasid, sh Koja liikmete ja usaldusisikute tegevuspõhimõtteid ja kutse-eetika nõudeid. Suurendades inimeste teadlikkust menetlustest, kutse-eetika normidest, mõistavad menetlusosalised ja välised isikud paremini kohtutäituri, halduri, saneerimisnõustaja või usaldusisiku tehtavaid valikuid, otsuseid ja samme ning seeläbi väärtustatakse enam ja mõistetakse Koja liikmete ja usaldusisikute rolli ühiskonnas, keda ei saa samastada sissenõudja/võlausaldaja või (pankroti)võlgnikuga.

Koja ja liikmete edasiviimiseks tegutsevad kojas erinevad organid, komisjonid, selleks et teha rohkem eesmärgipärasemaid valikuid ja samme, nii õigusloome töögruppides osalemise kaudu või andes tagasisidet Kojale tutvumiseks saadetud eelnõudele.

Koda toetab aktiivset avalikku ja liikmetele suunatud kommunikatsiooni ja korraldab seda mõtestatult ja plaanipäraselt. Kommunikatsiooni teostatakse eesmärgipäraselt, valitakse sobilike kanaleid ja võimalusel hinnatakse või mõõdetakse ka tulemuslikkust .

2. Koda ja liikmeskond.
Koda on avatud ja võtab vastu kõik soovijad, kes vastavad seadusega kehtestatud nõuetele. Koja liikmele on seatud kõrgendatud nõudmised. Avades ukse liikmeks saada soovijale peab Koda olema ka see, kel on kontrolliõigus ka liikmeksolemise ajal ning ka vajadusel liikmeid rikkumiste korral Kojast välja arvama. Koja liikmetele ja usaldusisikutele kehtivad kõrgendatud nõuded teadmiste, oskuste ja isikuomaduste suhtes. Koda ei võta liikmeks tahtliku kuriteo toime pannud isikuid. Koja liikmel on õigus tegutseda füüsilise isikuna või läbi büroo.

Koja tegevus ja juhtimisstruktuur on mõistlikult korraldatud, ning revideeritakse selle kaasaajastamise vajadusi regulaarselt. Koda toetab organisatsiooni läbipaistvamat juhtimist ja liikmete kaasamist Koja tegevusse.

Koda tagab liikmete täiendusõppe kvalifikatsiooni säilitamiseks vajalikus ulatuses.

3. Eneseregulatsioon.
Koja liikme sõltumatust tagab Koda andes tegevusest avalikkusele avatult aru säilitades samas kontrolli Koja siseasjade üle. Koja ülesandeks on tutvustada ja tähtsustada kutse-eetika reegleid ning jälgida neist kinnipidamist. Koda korrastab sisemised korrad ja juhendid, hoidudes ülereguleerimisest ja liigsest bürokraatiast.

Koda teostab järelevalvet laekuva teabe pinnalt. Järelevalve teostamine kasvatab avalikkuse ees usaldusväärsust, kuna kutse-eetika nõudeid või seadust rikkuv kolleeg ei riku ainult enda, vaid Koja ja kõigi selle liikmete (ja usaldusisikute) mainet.

Arengukava on ette valmistanud Koja eestseisus koostöös Koja teiste organitega, eelkõige Koja arengu- ja õiguskomisjoniga. Koja liikmetel paluti 10.10.2024 esitada ettepanekud Koja arengukavaliste eesmärkide ja kavandatavate tegevuste kohta. Koja liikmetelt tuli tähtajaks (31.10.2024) üks seisukoht. Koja arengu- ja õiguskomisjon vaatas arengukava eelnõu läbi 26.11.2024 koosolekul. Koja kutsekogu juhatus töötas arengukava eelnõu läbi ja esitas muudatusettepanekud 16.12.2024 ja ametikogu juhatuse liikmed 19.12.2024 toimunud koosolekul. Koja eestseisus kinnitas arengukava eelnõu 8.01.2024 koosolekul.
2. Varasemast arengust ja hetkeolukorrast
2.1. Kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja ja usaldusisiku staatusest

Kohtutäitur on oma tegevuse vältel Eestis kuulunud struktuuriliselt nii täitevvõimu kui ka kohtuvõimu hulka. Kohtutäiturid tegutsevad vaba elukutse pidajatena alates 1. märtsist 2001. Täitemenetluse reformi läbiviimisel kasutati eeskujudena Prantsusmaa, Belgia, Soome, Šveitsi, Slovakkia, Austria ja Saksamaa seadusandlust. Neis riikides on kohtutäituri paigutus ja staatus riigivõimu süsteemis erinev. Vabakutselist kohtutäiturit (avalikku ametnikku) kasutab enamus Euroopa Liidu liikmesriikidest.

Pankrotihalduri staatust muudeti 2010. aasta pankrotiseaduses. Pankrotihaldur ei tegutse enam võlgniku esindajana ega tema nimel, vaid omab õigust võlgniku vara käsutada ja toiminguid teha oma ametiseisundist tulenevalt.

Saneerimismenetlus muudeti 2022. aastal avalikuks menetluseks ning saneerimisnõustajana tegutsemise eeltingimuseks seati Koja kutsekogusse kuulumise kohustus. Saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust.

2022. aastal jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega muudeti oluliselt füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste korraldust. Selle kohaselt reformiti usaldusisiku institutsiooni ja laiendati tema tegevuspädevus füüsilise isiku kogu maksejõuetusmenetluse läbiviimisele. Usaldusisiku ülesanne on välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet. Ajutised haldurid tegutsevad ümberkorralduse järel vaid juriidilistest isikutest võlgnike pankrotiasjadega.

2.2. Koja senisest arengust ja hetkeolukorrast

Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saanud isikud. Koja organid on ametikogu, kutsekogu, eestseisus, ametikogu juhatus, kutsekogu juhatus, eksamikomisjon, metoodikakomisjon, revisjonikomisjon ja aukohus. Koda on moodustanud täiendavad komisjonid: arengu- ja õiguskomisjon, koolitustoimkond ja infoturbe töögrupp. Aja jooksul on vastavalt vajadusele moodustatud ka mitmeid lühiajaliselt tegutsenud töögruppe kitsama valdkonna küsimustega tegelemiseks. Metoodikakomisjoni liikmete ja asendusliikmete nimetamise, neile kulutuste hüvitamise, koosoleku kokkukutsumise ja koosoleku pidamise korra on kehtestanud justiitsminister määrusega. Muud Koja organid ja komisjonid tegutsevad Koja põhikirja alusel.

Esimesed 10 tegevusaastat (2010-2019) olid Kojale jõudsa arengu faasiks, mille käigus arendas Koda end põhitegevusvaldkondades välja ning lõi ja rakendas seadusjärgsetele ja valdkondlikele organitele organisatsioonisisesed protseduurid (asjaajamine, finantshaldus, infoturve, eksamite korraldamine, täiendusõppe korraldamine ja arvestus, aukohtu ja vahekohtu menetlusnormid jne), ameti- ja kutsetegevust toetavad elektroonilised lahendused (Koja koduleht, oksjonikeskus ja selle täitemenetluse lisamoodul, e-Täitur, pankrotimenetluse elektroonilise toimiku veebipõhine platvorm, juurdepääsud X-tee teenustele jt) ning samuti on tagatud võimekus Kojale seadusega pandud ülesannete (avaliku võimu kandja nõuete jaotamine kohtutäituritele, Koja liikmete ameti- ja kutsekindlustuse kehtivuse kontrollimine, ametist lahkunud kohtutäiturite asjaajamise ja täitetoimikute üleandmise korraldamine, välisriigist laekuva elatisabi vahendamise tasude arvestamine ja maksmine kohtutäituritele, täitemenetlusregistrist väljavõtete väljastamine jms.) täitmiseks.

Põhiosa Koja eelarve tuludest moodustavad laekumised liikmemaksudest. Kui aastatel 2011-2020 moodustasid laekumised ametikogu liikmemaksudest ca 300 000 eurot aastas, siis 2021. aastal laekus ametikogu liikmemaksudest 786 000 eurot. Järsu tõusu põhjustas liikmemaksu määra ministri määrusega 3 %-lt 5 %-le tõstmise ja kogumispensionide ennetähtaegse väljamakse seadusega lubatuks muutmise koosmõju. Alates 2022. aastast on ametikogu liikmemaksu määr püsinud 5 % peal ja laekumiste kogusumma on jäänud 680 000 ja 700 000 euro vahemikku. Laekumised kutsekogu liikmemaksudest on aastatel 2011-2022 püsinud stabiilselt 80 000 ja 100 000 euro vahemikus aastas, kuid 2023. ja 2024. aastal oli laekumine liikmemaksust üksikutes menetlustes välja makstud erakordselt suurte halduri tasude tõttu üle 120 000 euro. Koja liikmemaks ei ole mõeldud mitte otseselt Koja liikmetele teenuste osutamiseks, vaid Kojale seadusega pandud ülesannete finantseerimiseks. Seadusandja on kehtestanud, et kummagi kogu liikmemaksust finantseeritakse kummagi kogu kulusid ning eestseisuse otsuse alusel tehakse kummastki kogust eraldised Koja eelarve ühisosa kulude katteks.

Kojas on olnud arutusel ka Koja reorganiseerimine nii, et Koja ametikogu ja kutsekogu muutuks eraldiseisvaks juriidiliseks isikuks, keda teenindab ühine kantselei. Teema on tõusetunud Koja ametikogul lasuvatest finantsriskidest seoses endise kohtutäituri ametitegevusega tekitatud kahjude hüvitamise nõuetega kogumahus ca 200 000 eurot. Ametikogu eelarvest ei ole sellist summat võimalik välja maksta nii, et Koda suudaks seejärel täita talle seadusega pandud kohustusi (sh esmajoones hoida ülal kohtutäiturite tööks vajalikke infosüsteeme ja tagada andmevahetust riigi infosüsteemidega). Selline risk realiseerub, kui kohtulikult tunnustatud nõuded pööratakse Koja vastu sundtäitmisele. Reorganiseerimine võimaldaks jätta kutsekogu raha võimalikust sundtäitmisest puutumata. Hinnanguliselt ei ole aga kutsekogu ressurss piisav, et sellest ülal pidada toimekat organisatsiooni. Koja kutsekogu poolele pandud ülesanded, eriti haldusjärelevalve kutsekogu liikmete kutsetegevuse üle ja usaldusisikute esmaste koolituste korraldamine, eeldavad, et organisatsioon oleks toimekas.

Ametikogu hetkeolukord

31.12.2024 seisuga oli Koja ametikogu liikmeks 39 kohtutäiturit. Koja ametikogu liikmeskond on püsinud läbi tema eksistentsi üpris stabiilsena. 39 praegusest kohtutäiturist oli 36 kohtutäituri ametis ka 2010. aasta alguses Koja asutamisel. Kohtutäituri ametikoha täitmiseks peab justiits- ja digiminister kuulutama välja konkursi. Viimati toimus taoline konkurss 2016. aastal. Kohtutäiturite keskmine vanus on tõusnud samas tempos aja kulgemisega.


1.01.2010
1.01.2020
1.01.2025

Arv
Keskm. vanus
Arv
Keskm. vanus
Arv
Keskm. vanus
Kohtutäiturid
47
40,6
43
49,8
39
54,3

Ametikogu hetkeolukorda kirjeldavad olulisemad märksõnad seonduvad kohtutäiturite ametitegevuse tasuvuse ja efektiivsusega.

Koja ametikogu juhatus esitas 2021. aasta kevadel Justiitsministeeriumile ettepaneku täiendada täitemenetluse seadustikku erisätetega, mis annaksid selgema regulatsiooni selliste täiteasjade menetlemiseks, kus tegemist ei ole nõuete täitmisega (nt. avaliku enampakkumise korraldamine kaas- või ühisomandi lõpetamiseks, kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine). Lisaks esitas ametikogu juhatus 2023. aasta veebruaris Justiitsministeeriumile konkreetsed ettepanekud kohtutäituri dokumentide autoriseerimisele seatud nõuete kaasajastamiseks ja täpsustamiseks. Mõlemad ettepanekud on olnud tehnilist laadi, mitte poliitikat kujundava sisuga, kuid vaatamata sellele ei ole ministeeriumist sisulist vastust tulnud.

Täitemenetluse kaasajastamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks on vaja ka poliitilise sisuga muudatusi õigusaktides. Üheks olulisemaks teemaks on üleminek paberipõhiselt menetluselt digitaalsele menetlusele, nagu see on toimunud juba näiteks kriminaalmenetluses, aga ka täitemenetluse tasustamise aluste muutmine ja kohtutäituri abide positsiooni täpsustamine näiteks seoses kohtutäituri ametitegevuse lõpetamisega. Arutelu all on olnud ka kohtutäiturite ametikindlustuse küsimus, kuna kindlustusmaksed on kõrged ning kindlustusandjate valik väga piiratud. Koja ametikogu juhatus taotles juba 2023. aasta suvel Justiitsministeeriumilt kohtutäituri tasumäärade tõstmiseks arvestades aastatel 2019-2022 toimunud tarbijahinna indeksi äkilist (24,4 %) tõusu. Möödunud pooleteise aasta jooksul ei ole Justiitsministeeriumi vastavat eelnõu koostanud. Ametikogu liikmete liikmemaks arvestatakse valdavalt laekumistest kohtutäituri tasudest. Kohtutäituri tasud on olnud läbi aastate poliitilise diskussiooni objektiks ning 2018. aasta Riigikohtu lahendiga tunnistati kohtutäituri tasud ebaproportsionaalselt suureks, misjärel seadis Riigikogu kohtutäituri tasudele ülempiiri. Viimastel aastatel on ametikogu liikmete makstav liikmemaks vähenemas. Kui 2023. aastal laekus liikmemaksu ca 730 000 eurot, siis 2024. aastal ilmselt 684 000 eurot ja 2025. aastal prognoositavalt veelgi vähem.



Ministeeriumides kavandatakse avalik-õiguslike nõuete sundtäitmise ümberkorraldust nii, et esmaste täitetoimingute tegemise pädevus pannakse Maksu- ja Tolliametile. Kui see plaan realiseerub, siis väheneb selle tagajärjel ametikogu liikmemaksust laekuv tulu 148 200 eurot, kuna täitemenetluste vähenemise tõttu määravad kohtutäiturid ja seega ka nõuavad sisse vähem kohtutäituri tasu. Arengukava koostamise hetkeks ei ole ministeeriumid andnud vastust, kas ja millises ulatuses Koja esitatud argumentidega arvestatakse ning kuidas see reformi kavatsust mõjutab.

2019. aastal tegi Riigikohus otsuse, millega tunnistas põhiseadusevastaseks olukorra, et kohtutäitur kannab ostuhinna tasumata jätmise põhjusel nurjunud enampakkumiste võitja tasutud tagatisraha Koja eelarvesse ilma kaalutlusõigust omamata. Selle otsuse mõjul on kohtutäiturile pandud ülesanne kaalutleda igakordselt, kas suurima pakkumise teinud ostja tasutud tagatisrahast ilmajätmine on põhjendatud ega riiva tema omandi põhiõigusi. Kohtutäiturid on tagatisraha vaidluste vältimiseks makstud tagatisraha maksjale mitmel juhul tagastanud ning jätnud selle kandmata Koja eelarvesse (2019. aastal 500 eurot, 2020. aastal 1744 eurot, 2021. aastal 7915 eurot, 2023. aastal 1190 eurot ja 2024. aastal 878 eurot).

2022. aastal maksis ametikogu jõustunud kohtulahendi ja KTS § 9 lg 6 alusel välja ametist tagandatud kohtutäitur Urmas Tärno tekitatud kahju hüvitamiseks 200 000 eurot. Raha oli võimalik ilma ametikogu tegevust halvamata maksta, kuna 2021. aastal avas riik II sambasse kogutud pensionirahade ennetähtaegse väljanõudmise võimaluse ning kuna raha võttis välja ka hulk võlgnikke, siis suurenes ühekordselt ka kohtutäiturite tasudelt makstud liikmemaks. Koda esitas 2023. aastal halduskohtusse nõude Eesti Vabariigi vastu hüvitada Kojale tekitatud kahju seoses ametist tagandatud kohtutäitur Urmas Tärno tekitatud kahju hüvitamisega. Sisulist kohtulikku arutelu ei ole 2024. aasta lõpu seisuga alustatud.

Alates 2022. aastast toimub tsiviilkohtumenetlus Koja vastu esitatud nõudes ametist vabastatud kohtutäitur Kersti Vilbo tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 000 eurot ning teist nii suures ulatuses on Kojale teadaolevalt kahjunõudeid veel, mis esitatakse Koja vastu ilmselt edaspidi. Kohus ei ole 2024. aasta lõpu seisuga teinud sisulist lahendit.

Ametikogu tarbeks Kojas arendatud infosüsteemid ja rakendatud serverid vananevad ajas ja vajavad loomulikku uuendamist, aga samuti sunnivad välised olud (muudatused õigusruumis, riiklikes IT baaslahendustes, partnerite infosüsteemide muudatused, Koja liikmete ameti- või kutsealased vajadused jms) loodud IT süsteeme pidevalt parendama. 2021. aastal võttis Koda üle Euroopa Komisjoni toetusel aastatel 2013-2015 arendatud e-Täituri infosüsteemi ning on intensiivselt töötanud selle infosüsteemi algsete vigade parandamise ja funktsionaalsuse kaasajastamisega. Paralleelselt on kaasajastatud TAPAIS2 infosüsteemi, mille funktsiooniks on olla andmevahendussüsteemiks e-Täituri ja mõningate kohtutäiturite personaalsete (autonoomsete) infosüsteemide vahel ja võimaldada hallata võlgnike pangakontodele seatud elektroonilisi areste. Arendusvajadused on jätkuvalt suuremad kui võimalused nende rahuldamiseks. Ametikogu eelarves tuleb leida vahendeid nii loodud infosüsteemide haldamise ja majutamise kui ka järgnevalt vajalike funktsionaalsuste arenduste rahastamiseks. Üheks õnnestunuks infotehnoloogiliseks keskkonnaks võib lugeda kindlasti oksjonikeskkonda, mille külastuste arv on aasta-aastalt kasvanud, kuid ka siin on kindlasti pidevad uuendused vajalikud. Lisaks nõuavad kulutusi ülalpidamiseks ka Koja veebileht ja pankrotimenetluste elektroonilise toimiku veebipõhine platvorm. Alates 2023. aastast töötab Koda intensiivselt täitemenetluse IT-süsteemide arendamise ja andmekvaliteedi tõstmisega, et saaks rakenduda Justiitsministeeriumi arendatud täitmisregister.

Täitemenetluse kvaliteedi tagamiseks on vajalik teostada ametikogu liikmete üle haldusjärelevalvet ning kaalutud on nii Kotta palgalise töötaja kaasamist kui ka Koja liikmete vabatahtliku töö korras järelevalve teostamist.. 2022. aastal käivitatud haldusjärelevalved on viidud läbi kantselei olemasoleva tööjõu ja ametikogu liikmete vabatahtliku töö abil. Efektiivseimaks peetakse siiski Koja kantseleis täiendava töökoha olemasolu korraldusliku ning analüütilise töö tegemiseks.

Kutsekogu hetkeolukord

Kutsekogusse kuuluvad pankrotihalduri ja/või saneerimisnõustajana tegutsemise õigusega isikud. 31.12.2024 seisuga oli Koja kutsekogus 68 liiget (61 pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavat isikut, kellest 3 tegevus oli peatatud ja 30 saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavat isikut). 61 pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavast isikust 40 oli see õigus ka 2010. aasta alguses Koja asutamisel. Pankrotihaldurite keskmine vanus on aastate jooksul tõusnud, kuid erinevalt kohtutäituri ametisse asumisest piisab pankrotihaldurina tegutsemise õiguse saamiseks kas ainult avalduse esitamisest või sellele eelnevalt ka eksami läbimisest. Seepärast ei tõuse pankrotihaldurite keskmine vanus aja kulgemisega samas tempos, vaid oluliselt aeglasemalt, kuna pankrotihaldurite nimekirja lisandub igal aastal nooremaealisi isikuid. Saneerimisnõustajate nimekirja hakkas Koda saneerimisseaduse muudatuste kohaselt pidama 1. juulist 2022, mistõttu tabelis esitatud andmed vaid 1. jaanuari 2025 seisuga.


1.01.2010
1.01.2020
1.01.2025

Arv
Keskm. vanus
Arv
Keskm. vanus
Arv
Keskm. vanus
Pankrotihaldurid
109
44,2
78
51,3
60
52,7
Saneerimisnõustajad




31
51,4

Pankrotihaldurid menetlevad jätkuvalt peamiselt varatuid menetlusi ning pankrotihaldurid saavad aastas ühe pankrotiasja kohta keskmiselt tasu ca 2000 eurot. See summa on viimastel aastatel küll tõusnud, kuid ei ületa 2011. ja 2012. aasta taset. Arvestades vahepealsel ajal toimunud üldist hinnatõusu on haldurile tsiviilasjas keskmiselt makstava tasu reaalväärtus oluliselt väiksem kui eelmise kümnendi alguses.



Nii pankroti- kui ka saneerimisseaduse menetluskäiku sätestavad normid läbisid läinud kümnendivahetusel põhjaliku õigusliku revisjoni, mis päädis muudatustega õigusaktides. Seetõttu ei ole nende seaduste muutmine nii teravalt päevakorral. Pigem on teemaks pankrotihaldurite tasustamise garanteerimine ja haldurite järelkasvu tekitamine.

Usaldusisikute hetkeolukord

Usaldusisiku kutset reformiti füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumisega 2022. aastal. Kui enne võis usaldusisikuks nimetada sisuliselt igaühe, ka võlgniku enda, siis alates 2024. aastast vaid Koja peetavasse usaldusisikute nimekirja kantud isiku. Usaldusisikute nimekirja pääsemiseks on eeltingimusena vajalik läbida esmane koolitus ja alates 2026. aastast sooritada sellele eelnevalt eksam. Koja metoodikakomisjon käivitas 2023. aastal isikutelt usaldusisikute nimekirja kandmiseks avalduste vastuvõtmise ja esmaste koolituste korraldamise. 2024. aastal kanti usaldusisikute nimekirja 49 isikut. Eesti Vabariik toetas Koja metoodikakomisjoni töö käivitamist ja esmaste koolituste korraldamist 2023. ja 2024. aasta jooksul 45 000 euroga. Edasine finantseerimine peab olema tagatud usaldusisikutelt laekuvate nimekirjas olemise tasude ja eksamitasude arvel. Koja eelarve koostamisel arvestatakse, et usaldusisikute esmaste koolituste ja metoodikakomisjoni tegevuse kulud kaetakse summaarselt usaldusisikute nimekirjas olemise tasudega.

Üldiselt on kohtutes nõudlus usaldusisikute järgi suur. Viimase aasta praktika on näidanud, et mitte kõikidele usaldusisikute nimekirja kantud isikutele ei pakuta menetlusi, kuna nende kutsealased teadmised ja oskused ei ole piisavad menetluste tõhusaks läbiviimiseks. Olukorra parandamiseks paneb Koda rohkem rõhku usaldusisikute täiendusõppe korraldamisele.
3. Stsenaarium

Kokkuvõttes on Kojal lasuvad riskid märkimisväärsed ning tulevik jätkuvalt ebaselge. Arvestades eelnevalt kirjeldatud olukorda ja tendentse on Koja arengukava koostatud kahanemisstsenaariumi alusel, kus Kojale ei ole tagatud piisavat ressurssi seadusega pandud ülesannete täitmiseks ega arenguvajaduste rahuldamiseks. Koja tulude puudujäägi jätkuva kasvu tingimustes ei ole võimalik finantseerida Koja tegevuskulusid vajalikus mahus. Stsenaariumi aluseks on Koja lähiaastate finantsprognoos, mille kohaselt:
1) eelarve ametikogu üksikosa tulud liikmemaksust on väheneva suunaga (2025. aastal 680 000, 2026. aastal 656 000 eurot), ning ühekordseid üldist tendentsi märkimisväärselt korrigeerivaid laekumisi ei ole;
2) Koja ametikogu eelarve vastu pööratakse tõenäoliselt 2026. aastal täitmisele kohtumäärus olulises suuruses nõude sissenõudmiseks, millise täies ulatuses täitmiseks ametikogul raha pole;
3) Koja ametikogu nõuet Eesti Vabariigi vastu endiste kohtutäiturite Urmas Tärno ja Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahju eest makstud hüvitise kompenseerimiseks kas ei rahuldata või ei täideta 2025. aasta lõpuks;
4) eelarve kutsekogu üksikosa tulud on ajas mõneti suurenevad, kuna alates 2024. aasta teisest poolest laekub lisaks kutsekogu liikmemaksule ka usaldusisikute nimekirjas olemise tasu;
5) Koja eelarve ühisosa kulud ületavad tulusid püsivalt, ühisosa majandustegevuse ega enampakkumiste tagastamata tagatisrahadest laekumiste arvel ei ole võimalik puudujääki katta ning ajuti tuleb suurendada eraldisi eelarve üksikosadest.

Kõige kriitilisemas seisus on Koja eelarve ametikogu üksikosa. Olemasolevad tulud (valdavas osas liikmemaks suurusjärgus 700 000 eurot) võimaldavad finantseerida iga-aastaselt IT kulusid 500 000 euro ulatuses ja personalikulusid 200 000 euro ulatuses. IT ülalpidamiskulude vajadus on aga oluliselt suurem, kuna keskne infosüsteem e-Täitur tuleb tõsta sellisele kvaliteeditasemele, et oleks võimalik e-Täiturisse viia ka nende täiteasjade menetlemine, mis hetkel toimub suures osas muudes infosüsteemides.

Ametikogu eelarve puhul peab arvestama kahe olulise riskiga:
1) ametikogu eelarvest tuleb teha väljamakse ametist vabastatud kohtutäitur Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahjude hüvitamiseks, milliseid nõudeid võib olla kokku ca 200 000 eurot. Ametikogu eelarves ei ole kahju täies ulatuses hüvitamiseks vajalikke vahendeid. Kehtiv õigus ei luba ametikogul kutsekogult võtta ega kutsekogul ametikogule anda krediiti ametikogu kulude katmiseks. Nii võib juhtuda, et kui nõue pööratakse Koja vastu sundtäitmisele, siis arestitakse nõude katteks ka kutsekogu vahendid. Selle tulemusel jääb ametikogu võlgu Koja kutsekogule ning viimaste aastate eelarvete pinnalt hinnates kulub kutsekogu ressursi taastamiseks tagasimaksete teel üle kümne aasta;
2) ametikogu tulud võivad aga väheneda alates 2027. aastast, kui tahetakse rakendada ministeeriumides kavandatavat avaliku võimu kandjast sissenõudjate nõuete sundtäitmise ümberkorraldamise plaani. Selle kohaselt pannakse esmaste täitetoimingute tegemise pädevus Maksu- ja Tolliametile. Plaani realiseerumise tagajärjel väheneb ametikogu liikmemaksust laekuv tulu esimesel täisaastal ca 148 200 euro ja edaspidi veelgi suuremas ulatuses, kuna täitemenetluste vähenemise tõttu määravad kohtutäiturid ja seega ka nõuavad sisse vähem kohtutäituri tasu. Ühtlasi võib see lumepalliefektina tuua kaasa kohtutäiturite lahkumise ametist vabatahtlikult.

Ametikogu liikmemaksu vähenemine tingib ametikogu püsikulude vähendamise. Nii suures ulatuses kokkuhoid on võimalik vaid nii, et suletakse TAPAIS2 infosüsteem ja lõpetatakse e-Täituri arendamine. See omakorda tähendab, et kohtutäiturite toimikute pidamine tuleb koondada e-Täituri infosüsteemi, kusjuures Kojal puudub võimekus e-Täituri arendamiseks.

Koja eelarve ühisosa tulud (valdavas osas eraldised üksikosadest 117 000 eurot, laekumised tagatisrahadest suurusjärgus 17 000 eurot ning koolituste korraldamisest suurusjärgus 31 000 eurot) on väiksemad kui ühisosa finantseeritavad kuluartiklid (personalikulud 100 000 euro ulatuses, kantselei ruumide ja seadmete majandamiskulud 70 000 euro ulatuses ja täienduskoolituste korraldamise kulud 22 000 euro ulatuses). Kulude jooksva katmise võimekuse tagamiseks on vajalik ajuti suurendada ühisosa tulusid eelarve üksikosadest tehtavate eraldiste kujul.

Koja eelarve kutsekogu üksikosa on tuludega kõige paremini kaetud. Koja kutsekogu ressurss suurenes oluliselt 2023. aastal paari kutsekogu liikme tehtud tavapärasest ca 30 000 euro võrra suurema liikmemaksu juurdemakse tõttu ning sama juhtus ka 2024. aastal. Seoses usaldusisikute kandmisega usaldusisikute nimekirja tasutakse alates 2024. aasta keskpaigast kutsekogule usaldusisikute nimekirjas olemise tasu, mille kogumaht jääb hinnanguliselt 10 % piiresse laekumistest kutsekogu liikmemaksust. Kutsekogu kulud on stabiilsed, kuid siiski on kulud tuludest mõne tuhande euro võrra suuremad.

Järgnevatel joonistel on kujutatud Koja eelarve ühisosa, ametikogu üksikosa ja kutsekogu üksikosa käibevahendite suurus ja muutus 2025.-2027, aastal arvutatuna prognoositud tulude ja kulude pinnalt. Prognoosi koostamisel ei ole arvestatud eelkirjeldatud kahju hüvitamise ja avalik-õiguslike nõuete sundtäitmise ümberkorraldamisest tulenevate riskidega. Kui lisada veel ka täiendav väljamakse ametist vabastatud kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju hüvitamine 200000 eurot ja avaliku võimu kandjast sissenõudjate nõuete sundtäitmise ümberkorraldamisest tekkiv iga-aastane tulude vähenemine vähemalt 148200 eurot, siis on ilmselge, et Koja ressurss eelarve kõikides osades läheb miinusesse ja sellest tingitud maksejõuetus on püsiv. Aga ka ilma nende riskide realiseerumiseta või ka edasilükkumisel on Koja majanduslik olukord suunaga halvenemise poole.







Joonistel kujutatu kohaselt võrdsustuvad Koja eelarve ühisosa ja ametikogu üksikosa käibevahendite hulgad igakuiste väljamaksete suurusega. Ühisosas tekivad käibevahendite likviidsusprobleemid 2026. aastal ja tendents on püsiv. Seda olukorras, kus ühisosa kulusid ei suurendata.

Ühisosa likviidsusprobleeme on viimastel aastatel leevendanud kavandatust suuremas mahus laekunud nurjunud enampakkumiste tagatisrahade maksed TMS § 100 lg 4 alusel ning ka eelarve üksikosadest tehtavad varasemast suuremad eraldised. Ametikogu üksikosas tehakse 2025. ja 2026. aastal plaanilisi kulusid varasematel aastatel kogutud ressursi arvel Koja infosüsteemide kvaliteedi tõstmiseks liidestamaks need Justiits- ja Digiministeeriumi arendatava täitmisregistriga ja vabakutseliste kohtutäiturite 25. aastapäeva tähistamiseks kavandatud ajalooraamatu väljaandmiseks.

Siiski ei ole prognoositav ametikogu ressursi taastumine, kuna ametikogu tuluks olev liikmemaks on langustendentsis ja ametikogu kulusid ei ole võimalik oluliselt vähendada ilma, et satuks ohtu ametikogule seadusega pandud ülesannete täitmine. Ametikogu tulude ja kulude üksikud tippsuurused on seotud Koja kaudu kohtutäituritele tehtavate väljamaksetega elatise sissenõudmise tasude katteks. Kojale eraldab selleks raha vastavalt kohtutäituri tasu otsustele Justiitsministeerium. Kutsekogu käibevahendite hulk on ajas vähenev, kuna jooksvad kulud on prognoositavatest tuludest suuremad peamiselt usaldusisikute esmaste koolituste ja metoodikakomisjoni tegevuskulude finantseerimise nõudest tulenevalt.
4. Koja missioon ja visioon
4.1. Missioon

* Kõrge tasemega täite-, pankroti-, saneerimis- ja kohustustest vabastamise menetluste kättesaadavuse ja läbiviimise tagamine;
* Koja liikmete ja usaldusisikute ühiste huvide kaitsmine; ameti- ja kutsetegevuse maine hoidmine ja avalikkuse informeerimine nende rollist ühiskonnas;
* organisatsiooni kestvuse ja selle liikmete järelkasvu tagamine;
* ameti- ja kutsetegevuse nõuete kujundamine, täiendusõppe korraldamine ja selle kvaliteedi pidev parandamine;
* riigiasutuste, erinevate sise- ja välisriikide organisatsioonidega suhtlemise korraldamine ulatuses, mis on vajalik eesmärkide täitmiseks;
* olla osaline ja partner õigusloomes, põhiõiguste ning ameti- ja kutsealaste õiguste kaitse eesmärgil;
* vara ja IT-süsteemide säilitamiseks ja arendamiseks vajalike vahendite valitsemise korraldamine vastavalt seadusele, sisemistele õigusaktidele, sh heale tavale.
* Koja haldussuutlikkuse tõstmine ja IT-süsteemide pidev arendamine..
4.2. Visioon

* Koda on autonoomne kutseühendus ja regulaator;
* Koja liikme ja usaldusisiku läbiviidav menetlus on asjatundlik ja kvaliteetne;
* Koda on austatud ja vääriline partner ja infoallikas;
* Koda abistab ja toetab oma liikmeid ja teostab nende üle järelevalvet;
* Koda ja Koja liikmeid ja usaldusisikuid usaldatakse.

5. Arengueesmärgid võtmevaldkondades
5.1. Kohtutäiturite ametitegevuse edendamine

5.1.1. Kohtutäiturite ametitegevuse arengueelduste võtmevaldkonnad on:
5.1.1.1. Kaasaegsel tasemel andmetöötlust toetava infotehnoloogia rakendamine.
5.1.1.2. Paberivaba ja efektiivset menetlust toetava õiguse kujundamine.
5.1.1.3. Kohtutäiturite ja büroo töötajate teadmiste aktuaalsel tasemel hoidmine.
5.1.1.4. Kohtutäiturite vaba õiguskutse enesekorralduse tugevdamine.

5.1.2. Kohtutäituri ametitegevuse arengu eesmärgid 2028. aastani:
5.1.2.1. Kohtutäiturid peavad ametit hea ametitava sätetele vastavalt kooskõlas ühiskonna ootustega ametitegevuse eetilistele põhimõtetele.
5.1.2.2. Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga on muudetud täitemenetluse seadustiku sätted erinevatele osapooltele üheselt mõistetavamaks ja paberivaba ja efektiivset menetlust toetavaks.
5.1.2.3. Kohtutäituri tasumäärad on vastavuses täitemenetlustele kvaliteetseks läbiviimiseks seatud nõuete täitmisega seotud kuludega.
5.1.2.4. Kohtutäituri seaduse büroo pidamise ja kohtutäituri ametitegevuse lõpetamisega seotud sätted on muudetud nii, et kohtutäituri abi saaks soovi korral kohtutäiturilt büroo pidamise ja menetlused üle võtta ilma konkursita.
5.1.2.5. Kohtutäiturite ametikindlustus on muudetud kohtutäituritele taskukohaseks, riskid kaetuks ja kohtutäiturite kindlustus kindlustusandjatele äriliselt atraktiivseks teenuseks.
5.1.2.6. Koja osalemisel välja arendatud täitemenetluse valdkonna infosüsteeme administreeritakse vastavalt võimalustele.
5.1.2.7. Tagatud on elektrooniline juurdepääs ametitegevusega seonduvatele riigi andmebaasidele ning korraldatud järelevalve nende kasutamise üle.
5.1.2.8. Kohtutäituritele korraldab Koda vähemalt 10 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja ametitegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka ametitegevuse praktikume.
5.1.2.9. Kohtutäiturid on motiveeritud aktiivselt kaasa töötama Koja organites ja praktikumides ametitegevuses ilmnevate ühiste probleemide lahendamiseks.
5.2. Pankrotihaldurite kutsetegevuse edendamine

5.2.1. Pankrotihaldurite kutsetegevuse arengueelduste võtmevaldkonnad on:
5.2.1.1. Pankrotihaldurite tööd tagatud ja piisaval tasemel finantseerimist toetava õiguse kujundamine.
5.2.1.2. Pankrotihaldurite vaba õiguskutse enesekorralduse tugevdamine.
5.2.1.3. Tõhusat menetlust võimaldava infotehnoloogia rakendamine.
5.2.1.4. Pankrotihaldurite ja büroo töötajate teadmiste aktuaalsel tasemel hoidmine.
5.2.1.5. Koostöö ja partnerlussuhete loomine ja edasiviimine valdkonna institutsioonidega Eestis ja välismaal

5.2.2. Pankrotihaldurite kutsetegevuse arengu eesmärgid 2028. aastani:
5.2.2.1. Pankrotihaldurite kutsetegevus on vastavuses hea kutsetava sätetega ja kooskõlas ühiskonna ootustega kutsetegevuse eetilistele põhimõtetele.
5.2.2.2. Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga on pankrotiseaduses tehtud muudatustega tagatud pankrotihalduritele kindlustunne tehtud tööle vastava tasu saamiseks mõistliku aja jooksul pankrotimenetluste läbiviimisel.
5.2.2.3. Koja osalemisel välja arendatud maksejõuetusmenetluse valdkonna infosüsteeme administreeritakse vastavalt võimalustele ja luuakse maksejõuetusmenetluse infosüsteemi arendamise raamistik.
5.2.2.4. Tagatud on elektrooniline juurdepääs kutsetegevusega seonduvatele riigi andmebaasidele ning korraldatud järelevalve nende kasutamise üle.
5.2.2.5. Pankrotihalduritele korraldab Koda vähemalt 10 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja kutsetegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka kutsetegevuse praktikume.
5.2.2.6. Pankrotihaldurite kutsealase praktika edendamine toimub pigem läbi kutsekogu juhatuse antavate soovituste, mitte distsiplinaarmenetluste.
5.2.2.7. Pankrotihaldurid on motiveeritud aktiivselt kaasa töötama Koja organites ja praktikumides kutsetegevuses ilmnevate ühiste probleemide lahendamiseks.
5.3. Saneerimisnõustajate kutsetegevuse edendamine

5.3.1. Saneerimisnõustajate kutsetegevuse arengueelduste võtmevaldkonnad on:
5.3.1.1. Saneerimisnõustajate ja büroo töötajate teadmiste aktuaalsel tasemel hoidmine.
5.3.1.2. Saneerimisnõustajate vaba õiguskutse enesekorralduse tugevdamine.

5.3.2. Saneerimisnõustajate kutsetegevuse arengu eesmärgid 2028. aastani:
5.3.2.1. Saneerimisnõustajate kutsetegevus on vastavuses hea kutsetava sätetega ja kooskõlas ühiskonna ootustega kutsetegevuse eetilistele põhimõtetele.
5.3.2.2. Saneerimisnõustajatele korraldab Koda vähemalt 2 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja kutsetegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka kutsetegevuse praktikume.
5.3.2.3. Saneerimisnõustajate kutsealase praktika edendamine toimub pigem läbi kutsekogu juhatuse antavate soovituste, aga mitte distsiplinaarmenetluste.
5.3.2.4. Saneerimisnõustajad on motiveeritud aktiivselt kaasa töötama Koja organites ja praktikumides kutsetegevuses ilmnevate ühiste probleemide lahendamiseks.
5.4. Usaldusisikute kutsetegevuse edendamine

5.4.1. Usaldusisikute kutsetegevuse arengueelduste võtmevaldkonnad on:
5.4.1.1. Tõhusat menetlust võimaldava infotehnoloogia rakendamine.
5.4.1.2. Usaldusisikute ja büroo töötajate teadmiste aktuaalsel tasemel hoidmine.
5.4.1.3. Usaldusisikuna tegutsemise õigust omavate isikute arvu suurendamine.

5.4.2. Usaldusisikute kutsetegevuse arengu eesmärgid 2028. aastani:
5.4.2.1. Usaldusisikute kutsealase praktika edendamine toimub pigem läbi kutsekogu juhatuse antavate soovituste, aga mitte distsiplinaarmenetluste.
5.4.2.2. Koja osalemisel välja arendatud maksejõuetusmenetluse valdkonna infosüsteeme administreeritakse vastavalt võimalustele ja luuakse maksejõuetusmenetluse infosüsteemi arendamise raamistik.
5.4.2.3. Tagatud on elektrooniline juurdepääs kutsetegevusega seonduvatele riigi andmebaasidele ning korraldatud järelevalve nende kasutamise üle.
5.4.2.4. Usaldusisikutele korraldab Koda vähemalt 5 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja kutsetegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka kutsetegevuse praktikume.
6. Tegevuskava ameti- ja kutsetegevuse arengueesmärkide saavutamiseks

Alljärgnevalt on esitatud peamised Koja tegevused, mis on suunatud ameti- ja kutsetegevuse arengueesmärkide saavutamisele. Finantseerimisvajadus on esitatud hinnangulisena, mida täpsustatakse Koja konkreetse aasta eelarvega. Tegevuste realiseerimine täpsustatakse iga-aastaste töökavade ning on mõneti seotud ja sõltuvuses Justiits- ja Digiministeeriumi tööplaanidest.

Tegevuskava kohtutäiturite ametitegevuse arengu eesmärkide saavutamiseks

6.1. Kohtutäiturid peavad ametit hea ametitava sätetele vastavalt kooskõlas ühiskonna ootustega ametitegevuse eetilistele põhimõtetele

Meede 1: Koja organite tegevus ja kohtutäiturite nõupidamised kehtiva õiguse rakendamiseks

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Aukohtu tegevus kohtutäiturite ametitegevuse peale esitatud kaebuste lahendamisel
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Praktiline teabevahetus Justiits- ja Digiministeeriumi esindajatega
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Ametikogu juhatus teeb korralisi ja erakorralisi haldusjärelevalveid kohtutäiturite ametitegevuse üle ja annab nende pinnalt soovitusi ametipraktika ühtlustamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
4. Kohtutäiturite nõupidamised kehtiva õiguse rakendamise küsimustes
X
X
X
X
Vastavalt ametikogu üksikosa eelarvele

6.2. Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga on muudetud täitemenetluse seadustiku sätted erinevatele osapooltele üheselt mõistetavamaks ja paberivaba ja efektiivset menetlust toetavaks

Meede 1: Koja ametikogu juhatus analüüsib kehtivat õigust ja selle kooskõla ühiskondlike ja tehnoloogiaalaste muutustega ja esitab ettepanekud õigusnormide kaasajastamiseks

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kohtutäituri dokumentide autoriseerimist reguleerivate kohtutäiturimäärustiku sätete täpsustamise taotlemine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Täitemenetluse seadustiku sätete täpsustamise taotlemine selliste täiteasjade menetlemiseks, kus tegemist ei ole nõuete täitmisega
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Täitemenetluse seadustiku muutmise taotlemine digitaalset menetlust toetavaks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
4. Võlgnike sissetulekute arestimise põhimõtete lihtsustamise taotlemine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub

6.3. Kohtutäituri tasumäärad on vastavuses täitemenetlustele kvaliteetseks läbiviimiseks seatud nõuete täitmisega seotud kuludega

Meede 1: Kohtutäituri tasumäärade muutmise taotlemine Koja ametikogu juhatuse esitatud põhimõtete kohaselt

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kohtutäituri seaduse tasumäärade sätete muutmise taotlemine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub

6.4. Kohtutäituri seaduse büroo pidamise ja kohtutäituri ametitegevuse lõpetamisega seotud sätted on muudetud nii, et kohtutäituri abi saaks soovi korral kohtutäiturilt büroo pidamise ja menetlused üle võtta ilma konkursita

Meede 1: Kohtutäituri abi positsiooni analüüsimine ja selle pinnalt õigust muutvate ettepanekute esitamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Ametikogu juhatus analüüsib kohtutäituri abi õiguslikku ja töökorralduslikku positsiooni ja kohtutäituri büroo pidamise praktikat ning esitab selle pinnalt ettepanekud kehtiva õiguse muutmiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Eksamikomisjon analüüsib eksamikorraldust ning esitab selle pinnalt vajadusel ettepanekud kehtiva õiguse muutmiseks

X


Finantseerimisvajadus puudub

6.5. Kohtutäiturite ametikindlustus on muudetud kohtutäituritele taskukohaseks, riskid kaetuks ja kohtutäiturite kindlustus kindlustusandjatele äriliselt atraktiivseks teenuseks

Meede 1: Kohtutäiturite ametikindlustuse analüüsimine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Ametikogu juhatus analüüsib kohtutäiturite ametikindlustuse põhimõtete vajadustele vastavust ja esitab vajadusel ettepanekud õigusnormide muutmiseks või täpsustamiseks

X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub

6.6. Koja osalemisel välja arendatud täitemenetluse valdkonna infosüsteeme administreeritakse vastavalt võimalustele

Meede 1: Koja infosüsteemide administreerimine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Täitemenetluse infosüsteemi e-Täitur haldamine ja vastavalt vältimatule vajadusele arendamine
X
X
X
X
Haldus- ja arenduskuludeks 2025 – 150000 €
2026 – 150000 €
2027 – 150000 €
2028 – 150000 €
2. TAPAIS2 haldamine
X
X
X
X
Halduskuludeks 2025 – 30000 €
2026 – 30000 €
2027 – 30000 €
2028 – 30000 €

Arenduskuludeks 2025 – 80000 €
2026 – 40000 €
2027 – 40000 €
2028 – 40000 €
3. Elektroonilise oksjonikeskkonna infosüsteemi ja X-tee vahendusserveri haldamine ja vastavalt vajadusele arendamine
X
X
X
X
Haldus- ja arenduskuludeks 2025 – 155000 €
2026 – 155000 €
2027 – 155000 €
2028 – 155000 €
4. Täitemenetluse infosüsteemide andmekvaliteedi tõstmine läbi süsteemsete andmekvaliteediprobleemide lahendmaise
X
X
X

Vastavalt ametikogu üksikosa eelarvele

Meede 2: Koja äriprotsesside ja neid toetavate infosüsteemide infoturbenõuetele vastavuse tagamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. E-ITS auditi läbiviimine
X



2025. a. – 8000 €
2. Koja liikmete enesekontroll E-ITS nõuete täitmisel

X


Finantseerimisvajadus puudub
3. Infoturbemeetmete rakendamine ja aktualiseerimine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub

6.7. Tagatud on elektrooniline juurdepääs ametitegevusega seonduvatele riigi andmebaasidele ning korraldatud järelevalve nende kasutamise üle

Meede 1: Koja liikmetele on loodud juurdepääsud riigi registritele üle x-tee ning tagatud asjakohane järelevalve

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Koja MISPi administreerimine
X
X
X
X
Halduskuludeks 2025 – 1440 €
2026 – 1440 €
2027 – 1440 €
2028 – 1440 €
2. Registrite kasutamise üle järelevalve tegemine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Registripidajatega lepingute sõlmimine andmete kasutamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub

6.8. Kohtutäituritele korraldab Koja kantselei vähemalt 10 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja ametitegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka ametitegevuse praktikume

Meede 1: Täienduskoolituste ja praktikumide plaanipärane korraldamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei korraldab täienduskoolitused ja praktikumid vastavalt iga-aastasele täiendusõppekavale
X
X
X
X
Finantseeritakse osalustasudest

6.9. Kohtutäiturid on motiveeritud aktiivselt kaasa töötama Koja organites ja praktikumides ametitegevuses ilmnevate ühiste probleemide lahendamiseks

Meede 1: Koja liikmetele informatsiooni edastamine Koja tegevuse kohta

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei avaldab intranetis Koja organite koosolekute protokollid ja ülevaateid Koja sündmustest
X
X
X
X
Vastavalt ühisosa eelarvele

Meede 2: Oluliste arengueesmärkide saavutamiseks rakendatakse ajutisi komisjone, toimkondi ja töörühmi

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Koolitustoimkonna tegevus täiendusõppe kavandamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Infoturbe töögrupi tegevus Koja infoturbepoliitika rakendamisel
X
X
X
X
Infosüsteemide haldus- ja arendus-kulud, E-ITS auditi kulud

Meede 3: Kohtutäituri ametitegevuste praktikumide korraldamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei korraldab kohtutäituri ametitegevuse praktikume
X
X
X
X
Finantseeritakse osalustasudest

Meede 4: Partnerlus välisriikide kohtutäiturite organisatsioonidega

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Osalemine esindaja kaudu UIHJ organites ja teabevahetus UIHJ-ga
X
X
X
X
2025 – 2000 €
2026 – 2000 €
2027 – 2000 €
2028 – 2000 €
2. Balti kohtutäiturite koostöö ja ühisettevõtmised
X
X
X
X
2026 – 20000 €, osaliselt finantseerida osavõtutasudest

Tegevuskava pankrotihaldurite kutsetegevuse arengu eesmärkide saavutamiseks

6.10. Pankrotihaldurite kutsetegevus on vastavuses hea kutsetava sätetega ja kooskõlas ühiskonna ootustega kutsetegevuse eetilistele põhimõtetele

Meede 1: Koja organite tegevus ja pankrotihaldurite nõupidamised kehtiva õiguse rakendamiseks

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Aukohtu tegevus pankrotihaldurite kutsetegevuse peale esitatud kaebuste lahendamisel
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele
2. Praktiline teabevahetus Justiits- ja Digiministeeriumi esindajatega
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Praktiline teabevahetus maksejõuetuse teenistuse esindajate ja kohtunikega
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
4. Kutsekogu juhatus teeb erakorralisi haldusjärelevalveid pankrotihaldurite kutsetegevuse üle ja annab nende pinnalt soovitusi kutsepraktika ühtlustamiseks
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele
5. Pankrotihaldurite nõupidamised kehtiva õiguse rakendamise küsimustes
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele

6.11. Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga on pankrotiseaduses tehtud muudatustega tagatud pankrotihalduritele kindlustunne tehtud tööle vastava tasu saamiseks mõistliku aja jooksul pankrotimenetluste läbiviimisel

Meede 1: Õigusloome ettepanekute esitamine Justiits- ja Digiministeeriumile

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Pankrotiseaduse tasumäärade sätete muutmise taotlemine
X



Finantseerimisvajadus puudub

6.12. Koja osalemisel välja arendatud maksejõuetusmenetluse valdkonna infosüsteeme administreeritakse vastavalt võimalustele ja luuakse maksejõuetusmenetluse infosüsteemi arendamise raamistik

Meede 1: Koja infosüsteemide administreerimine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Pankrotihalduri toimiku pidamise elektroonilise platvormi haldamine
X
X
X
X
Halduskuludeks 2025 – 2500 €
2026 – 2500 €
2027 – 2500 €
2028 – 2500 €

Meede 2: Maksejõuetusmenetluse infosüsteemi arendamise raamistiku loomine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kutsekogu juhatus analüüsib maksejõuetusmenetlust toetavate infosüsteemide integratsiooni vajadusi ja tagab edasiarendused
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele

6.13. Tagatud on elektrooniline juurdepääs kutsetegevusega seonduvatele riigi andmebaasidele ning korraldatud järelevalve nende kasutamise üle

Meede 1: Koja liikmetele on loodud juurdepääsud riigi registritele üle x-tee ning tagatud asjakohane järelevalve

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Koja MISPi administreerimine
X
X
X
X
Halduskuludeks 2025 – 1440 €
2026 – 1440 €
2027 – 1440 €
2028 – 1440 €
2. Registrite kasutamise üle järelevalve tegemine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Registripidajatega lepingute sõlmimine andmete kasutamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub

6.14. Pankrotihalduritele korraldab Koja kantselei vähemalt 10 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja kutsetegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka kutsetegevuse praktikume

Meede 1: Täienduskoolituste ja praktikumide plaanipärane korraldamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei korraldab täienduskoolitused ja praktikumid vastavalt iga-aastasele täiendusõppekavale
X
X
X
X
Finantseeritakse osalustasudest

6.15. Pankrotihaldurite kutsealase praktika edendamine toimub pigem läbi kutsekogu juhatuse antavate soovituste, aga mitte distsiplinaarmenetluste

Meede 1: Kutsealase praktika edendamine läbi juhatuse soovituste andmise

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kutsekogu juhatus annab pankrotihalduritele soovitusi kutsealase praktika ühtlustamiseks
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele

6.16. Pankrotihaldurid on motiveeritud aktiivselt kaasa töötama Koja organites ja praktikumides kutsetegevuses ilmnevate ühiste probleemide lahendamiseks

Meede 1: Koja liikmetele informatsiooni edastamine Koja tegevuse kohta

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei avaldab intranetis Koja organite koosolekute protokollid ja ülevaateid Koja sündmustest
X
X
X
X
Vastavalt ühisosa eelarvele

Meede 2: Oluliste arengueesmärkide saavutamiseks rakendatakse ajutisi komisjone, toimkondi ja töörühmi

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Koolitustoimkonna tegevus täiendusõppe kavandamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Infoturbe töögrupi tegevus Koja infoturbepoliitika rakendamisel
X
X
X
X
Infosüsteemide haldus- ja arendus-kulud, E-ITS auditi kulud

Meede 3: Pankrotihalduri kutsetegevuste praktikumide korraldamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei korraldab pankrotihalduri kutsetegevuse praktikume
X
X
X
X
Finantseeritakse osalustasudest

Meede 4: Ühistegevus EAIP raames

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kutsekogu juhatus osaleb EAIP tegevustes
X
X
X
X
2025 – 1300 €
2026 – 1300 €
2027 – 1300 €
2028 – 1300 €

Tegevuskava saneerimisnõustajate kutsetegevuse arengu eesmärkide saavutamiseks

6.17. Saneerimisnõustajate kutsetegevus on vastavuses hea kutsetava sätetega ja kooskõlas ühiskonna ootustega kutsetegevuse eetilistele põhimõtetele

Meede 1: Koja organite tegevus ja saneerimisnõustajate nõupidamised kehtiva õiguse rakendamiseks

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Aukohtu tegevus saneerimisnõustajate kutsetegevuse peale esitatud kaebuste lahendamisel
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele
2. Praktiline teabevahetus Justiits- ja Digiministeeriumi esindajatega
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Praktiline teabevahetus maksejõuetuse teenistuse esindajate ja kohtunikega
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
4. Kutsekogu juhatus teeb erakorralisi haldusjärelevalveid saneerimisnõustajate kutsetegevuse üle ja annab nende pinnalt soovitusi kutsepraktika ühtlustamiseks
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele
5. Saneerimisnõustajate nõupidamised kehtiva õiguse rakendamise küsimustes
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele

6.18. Saneerimisnõustajatele korraldab Koja kantselei vähemalt 2 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja kutsetegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka kutsetegevuse praktikume

Meede 1: Täienduskoolituste ja praktikumide plaanipärane korraldamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei korraldab täienduskoolitused ja praktikumid vastavalt iga-aastasele täiendusõppekavale
X
X
X
X
Finantseeritakse osalustasudest

6.19. Saneerimisnõustajate kutsealase praktika edendamine toimub pigem läbi kutsekogu juhatuse antavate soovituste, aga mitte distsiplinaarmenetluste

Meede 1: Kutsealase praktika edendamine läbi juhatuse soovituste andmise

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kutsekogu juhatus annab saneerimisnõustajatele soovitusi kutsealase praktika ühtlustamiseks
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele

6.20. Saneerimisnõustajad on motiveeritud aktiivselt kaasa töötama Koja organites ja praktikumides kutsetegevuses ilmnevate ühiste probleemide lahendamiseks

Meede 1: Koja liikmetele informatsiooni edastamine Koja tegevuse kohta

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei avaldab intranetis Koja organite koosolekute protokollid ja ülevaateid Koja sündmustest
X
X
X
X
Vastavalt ühisosa eelarvele

Meede 2: Oluliste arengueesmärkide saavutamiseks rakendatakse ajutisi komisjone, toimkondi ja töörühmi

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Koolitustoimkonna tegevus täiendusõppe kavandamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Infoturbe töögrupi tegevus Koja infoturbepoliitika rakendamisel
X
X
X
X
Infosüsteemide haldus- ja arendus-kulud, E-ITS auditi kulud

Meede 3: Saneerimisnõustaja kutsetegevuste praktikumide korraldamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei korraldab saneerimisnõustajate kutsetegevuse praktikume
X
X
X
X
Finantseeritakse osalustasudest

Tegevuskava usaldusisikute kutsetegevuse arengu eesmärkide saavutamiseks

6.21. Usaldusisikute kutsealase praktika edendamine toimub pigem läbi kutsekogu juhatuse antavate soovituste, aga mitte distsiplinaarmenetluste

Meede 1: Kutsealase praktika edendamine läbi juhatuse soovituste andmise

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kutsekogu juhatus annab usaldusisikutele soovitusi kutsealase praktika ühtlustamiseks
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele

6.22. Koja osalemisel välja arendatud maksejõuetusmenetluse valdkonna infosüsteeme administreeritakse vastavalt võimalustele ja luuakse maksejõuetusmenetluse infosüsteemi arendamise raamistik

Meede 1: Koja infosüsteemide administreerimine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Elektroonilise oksjonikeskkonna infosüsteemi ja X-tee vahendusserveri haldamine ja vastavalt vajadusele arendamine
X
X
X
X
Haldus- ja arenduskuludeks 2025 – 155000 €
2026 – 155000 €
2027 – 155000 €
2028 – 155000 €

Meede 2: Maksejõuetusmenetluse infosüsteemi arendamise raamistiku loomine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kutsekogu juhatus analüüsib maksejõuetusmenetlust toetavate infosüsteemide integreerimine ja arendamine
X
X
X
X
Vastavalt kutsekogu üksikosa eelarvele

6.23. Tagatud on elektrooniline juurdepääs kutsetegevusega seonduvatele riigi andmebaasidele ning korraldatud järelevalve nende kasutamise üle

Meede 1: Usaldusisikutele on loodud juurdepääsud riigi registritele üle x-tee ning tagatud asjakohane järelevalve

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Koja MISPi administreerimine
X
X
X
X
Halduskuludeks 2025 – 1440 €
2026 – 1440 €
2027 – 1440 €
2028 – 1440 €
2. Registrite kasutamise üle järelevalve tegemine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Registripidajatega lepingute sõlmimine andmete kasutamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub

6.24. Usaldusisikutele korraldab Koja kantselei vähemalt 5 koolituspäeva aastas ja koolituste teemad hõlmavad nii õigusteoreetilisi ja kutsetegevusega külgnevate valdkondade korraldust käsitlevaid koolitusi kui ka kutsetegevuse praktikume

Meede 1: Täienduskoolituste ja praktikumide plaanipärane korraldamine

Tegevus
2025
2026
2027
2028…
Finantseerimine
1. Kantselei korraldab täienduskoolitused ja praktikumid vastavalt iga-aastasele täiendusõppekavale
X
X
X
X
Finantseeritakse osalustasudest





EELNÕU


KORRALISE AMETI- JA KUTSEKOGU

Otsus nr …




Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
põhikirja muutmine
Vastu võetud …. märts 2024. a.


Juhindudes kohtutäituri seaduse § 86 lg 1 punktis 1 ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja põhikirja § 24 punktis 1 sätestatust, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korraline ameti- ja kutsekogu o t s u s t a v a d:

1. Muuta Koja põhikirja § 6 lõiked 1-4 ja sõnastada need järgmiselt:

„(1) Koja organisse, välja arvatud ametikogu ja kutsekogu, kuulumise eest ja seal kohustuste täitmise eest võib eelarves rahaliste vahendite olemasolu korral maksta tasu või kulude hüvitist.
(2) Ametikogu otsusega määratakse tasu ja kulude hüvitise suurus ja maksmise kord kohtutäiturist liikmele. Kutsekogu otsusega määratakse tasu ja kulude hüvitise suurus ja maksmise kord pankrotihaldurist kutsekogu liikmele. Otsuses võib ette näha hüvitise maksmise ka eksamikomisjoni audiitorist liikmele.
(3) Koja esimehele makstakse esimehe ülesannete täitmise eest tasu või kulude hüvitist koja eestseisuse määratud suuruses ja korras.
(4) Koja aseesimehele makstakse tasu või kulude hüvitist esimehe asendamise eest, kui esimees viibib ametikohustuste täitmisest eemal rohkem kui üks kuu. Tasu või kulude hüvitise suurus määratakse eestseisuse otsusega.“

2. Muuta Koja põhikirja § 11 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Kutsekogu liikmeks vastuvõtmiseks peab pankrotiseaduse § 57 lõikes 3 või saneerimisseaduse § 151 lõikes 4 nimetatud isik esitama kutsekogu juhatusele kirjaliku avalduse.
(2) Pankrotihalduri või saneerimisnõustaja eksami sooritanud ja kohtutäituri seaduse §-s 96 ettenähtud väljaõppe läbinud isik esitab kutsekogu juhatusele allkirjastatud taotluse pankrotihalduri või saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamiseks. Taotlus esitatakse ühe aasta jooksul halduri eksami sooritamisest. Taotluses märgitakse kuupäev, millest alates soovitakse kutsekogu liikmeks vastuvõtmist.
(3) Kutsekogu liikmeks astumise avalduses või taotluses kinnitab isik, et ta vastab vastavalt kas pankrotihaldurile või saneerimisnõustajale seaduses esitatavatele nõuetele ja puuduvad tema kutsekogu liikmeks vastuvõtmist välistavad asjaolud.“

3. Täiendada Koja põhikirja § 12 lõiget 1 teise lausega ja sõnastada see järgmiselt:

„Välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku lisab kutsekogu juhatus saneerimisnõustajate nimekirja ja võtab kutsekogu liikmeks isiku avalduse alusel kümne päeva jooksul avalduse esitamisest.“

4. Muuta Koja põhikirja § 20 lg 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Kui kohtutäituri ametivolitused või isiku kutsekogu liikmeks olek on peatatud, tasutakse liikmemaksu ameti- või kutsekogu kehtestatud ulatuses ja korras.“

5. Avaldada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja põhikirja muudatused Koja veebilehel.

6. Edastada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja põhikirja muudatus Justiitsministeeriumile.

7. Otsus jõustub vastuvõtmise hetkest.


/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Aive Kolsar Maarja Roht
Ametikogu juhatuse esimees Kutsekogu juhatuse esimees

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja põhikirja muutmise seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Põhikirja muutmise eelnõu on koostatud ühelt poolt selleks, et kõrvaldada põhikirjast sätted, mis ei ole kooskõlas 2022. aastal jõustunud muudatusega, et kutsekogu liikmeteks on pankrotihalduirte kõrval ka saneerimisnõustajad. Teiseks kavandatakse põhikirja muutmist selleks, et võimaldada kummalgi kogul tasustada enda esindajate töötamist Koja organi liikmena.

Käesolevas seletuskirjas on esitatud selgitused põhikirja muudatuste kohta.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Põhikirja muudatused valmistas ette Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) nõunik Jaan Lõõnik ([email protected]).

1.3. Märkused

Põhikirja muutmise eelnõu esitati Justiits- ja DIgiministeeriumile …. jaanuaril 2025 kooskõlastamiseks vastavalt KTS § 68 lg-le 1. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas põhikirja muutmise eelnõu ettepanekud …. … 2025.

2. Muudatusettepanekud

2.1. Põhikirja § 6 lõiked 1-4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Koja organisse, välja arvatud ametikogu ja kutsekogu, kuulumise eest ja seal kohustuste täitmise eest võib eelarves rahaliste vahendite olemasolu korral maksta tasu või kulude hüvitist.
(2) Ametikogu otsusega määratakse tasu ja kulude hüvitise suurus ja maksmise kord kohtutäiturist liikmele. Kutsekogu otsusega määratakse tasu ja kulude hüvitise suurus ja maksmise kord pankrotihaldurist kutsekogu liikmele. Otsuses võib ette näha hüvitise maksmise ka eksamikomisjoni audiitorist liikmele.
(3) Koja esimehele makstakse esimehe ülesannete täitmise eest tasu või kulude hüvitist koja eestseisuse määratud suuruses ja korras.
(4) Koja aseesimehele makstakse tasu või kulude hüvitist esimehe asendamise eest, kui esimees viibib ametikohustuste täitmisest eemal rohkem kui üks kuu. Tasu või kulude hüvitise suurus määratakse eestseisuse otsusega.“

Seletus:
Põhikirja muudatusega võimaldatakse maksta Koja organi liikmele hüvitise kõrval ka tasu. Kutsekogu juhatus esitab 2025. aasta märtsis toimuvale kutsekogule kinnitamiseks eelnõu kutsekogust Koja organite liikmetele ja asendusliikmetele tasu maksmiseks suurendamaks nende motiveeritust Koja organites aktiivseks kaasatöötamiseks. Kava kohaselt makstakse tasu töötamise eest Koja organis ja hüvitatakse vajadusel Koja organis töötamisega kaasnenud sõidu- ja majutuskulud. Kutsekogu otsuse eelnõu ettevalmistamisel töötas kutsekogu juhatus läbi kohalike omavalitsuste volikogude liikmetele rakendatavad analoogilise sisuga õigusaktid ning nende kohaselt makstakse volikogu liikmetele volikogu istungist osavõtu eest tasu, mitte hüvitist. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et Koja esimehele ja aseesimehele tasu ja hüvitise maksmise otsustab Koja eestseisus ja muude organite liikmete ja asendusliikmete tasustamise ja kulude hüvitamise vastavalt ametikogu ja kutsekogu.

2.2. Põhikirja § 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kutsekogu liikmeks vastuvõtmiseks peab pankrotiseaduse § 57 lõikes 3 või saneerimisseaduse § 151 lõikes 4 nimetatud isik esitama kutsekogu juhatusele kirjaliku avalduse.
(2) Pankrotihalduri või saneerimisnõustaja eksami sooritanud ja kohtutäituri seaduse §-s 96 ettenähtud väljaõppe läbinud isik esitab kutsekogu juhatusele allkirjastatud taotluse pankrotihalduri või saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamiseks. Taotlus esitatakse ühe aasta jooksul halduri eksami sooritamisest. Taotluses märgitakse kuupäev, millest alates soovitakse kutsekogu liikmeks vastuvõtmist.
(3) Kutsekogu liikmeks astumise avalduses või taotluses kinnitab isik, et ta vastab vastavalt kas pankrotihaldurile või saneerimisnõustajale seaduses esitatavatele nõuetele ja puuduvad tema kutsekogu liikmeks vastuvõtmist välistavad asjaolud.“

Seletus:
Põhikirja § 11 lõikeid täiendatakse nii, et pankrotihaldurite kõrval nimetatakse eraldi ära ka saneerimisnõustajad.

2.3. Põhikirja § 12 lõiget 1 täiendatakse teise lausega ja see sõnastatakse järgmiselt:
„Välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku lisab kutsekogu juhatus saneerimisnõustajate nimekirja ja võtab kutsekogu liikmeks isiku avalduse alusel kümne päeva jooksul avalduse esitamisest.“

Seletus:
Täiendus tehakse, et põhikirjas oleks eraldi esitatud ka SanS § 151 lõikes 7 sätestatud erisus isiku kutsekogu liikmeks võtmise tähtaja osas.

2.4. Põhikirja § 20 lg 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui kohtutäituri ametivolitused või isiku kutsekogu liikmeks olek on peatatud, tasutakse liikmemaksu ameti- või kutsekogu kehtestatud ulatuses ja korras.“

Seletus:
Põhikirja redaktsioon viiakse vastavusse 2022. aastal jõustunud muudatusega, mille kohaselt on kutsekogu liikmeks pankrotihaldurite kõrval ka saneerimisnõustajad. Vähendatud määras maksab kutsekogu liige KTS § 74 lg 3 ja erakorralise kutsekogu 30.06.2022 otsuse nr 3 „Kutsekogu liikmemaksu suurus ja tasumise kord“ sätete kohaselt kutsekogu liikmemaksu vaid juhul, kui tema kutsekogu liikmeks olek on peatatud. Näiteks, kui kutsekogu liikmel on õigus tegutseda nii pankrotihalduri kui ka saneerimisnõustajana, siis maksab ta täies mahus liikmemaksu ka juhul, kui on peatatud tema õigus tegutseda vaid kas pankrotihalduri või saneerimisnõustajana.






EELNÕU


KUTSEKOGU

Otsus nr …




Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava muutmine

Vastu võetud …. märtsil 2025. a.


Võttes aluseks kohtutäituri seaduse § 75 lg 2, § 86 lg 4 punktis 6 ning pankrotiseaduse § 70 sätestatu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu o t s u s t a b:

1. Teha erakorralise kutsekogu 30.06.2022 otsusega nr 2 kinnitatud pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate heas kutsetavas järgmised muudatused

1.1. Muuta paragrahvi 5 ja kehtestada see järgmises sõnastuses:
„(1) Kutsekogu liige on oma tegevuses sõltumatu, erapooletu ja aus.

(2) Kutsekogu liige täidab oma kutseülesandeid vabana välistest mõjutustest, ajenditest, surveavaldustest, ähvardustest ja sekkumistest.“

2. Otsus jõustub vastuvõtmise hetkest.

/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Roht
Kutsekogu juhatuse esimees

Seletuskiri kutsekogu otsuse „Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava muutmine“ eelnõu juurde

Sissejuhatus

Otsuse eelnõu on koostatud selleks, et korrigeerida pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava kutsekogu liikme sõltumatust sätestavate sätete tingimusi, et need oleks kooskõlas Justiitsministeeirumi antud õiguslike seisukohtadega.

Eelnõu valmistas ette Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja nõunik Jaan Lõõnik, tel 6463773, e-post [email protected]).

Hea kutsetava muutmise eelnõu esitati Justiits- ja DIgiministeeriumile …. jaanuaril 2025 kooskõlastamiseks vastavalt KTS § 75 lg-le 3. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas hea kutsetava muutmise eelnõu ettepanekud …. … 2025.

Eelnõu sisu

Hea kutsetava § 5 sätestab kutsekogu liikme sõltuatuse printsiibi. Hea kutsetava § 5 lg 1 sätestab kutsekogu liikme absoluutse sõltumatuse printsiibi. Hea kutsetava § 5 lg 2 kohaselt täidab kutsekogu liige oma kutseülesandeid vabana igasugustest välistest mõjutustest, ajenditest, surveavaldustest, ähvardustest ja sekkumisest.

Eelnõuga tehakse hea kutsetava § 5 lõigetes 1 ja 2 muudatused, millega jäetakse sõnastusest välja konkreetne viide sõltumatusele vaid menetlusosalistest.

Justiitsministeerium juhtis 26.03.2024 hea kutsetava muutmisele antud kooskõlastuskirjas kutsekogu tähelepanu, et on ebaselge, miks soovitakse kitsendada regulatsiooni selliselt, et selle kohaldamisalasse jääb vaid menetlusosaliste poolne mõjutus. Kas see tähendab, et kutsekogu liige võib edaspidi olla oma kutsetegevuses mõjutatud nt avalikkuse või kolmandate isikute (nt majandus- või maksejõuetuse asjatundjate) sekkumise tõttu ja seda ei peeta enam kutsetava rikkumiseks?

Koja kutsekogu võttis 27.03.2024 hea kutsetava vastu teadmata, et Justiitsministeerium jättis kutsetava muutmise eelnõu kooskõlastuseta. Koja arengu- ja õiguskomisjon käsitles hea kutsetava muutmise küsimust kutsekogu juhatuse ülesandel oma 27.06.2024 ja 26.11.2024 koosolekul. Komisjon pidas asjakohaseks nõustuda Justiitsministeeriumi seisukohtadega ja teeb ettepaneku viia kutsetava sõnastus Justiitsministeeriumi märkustega kooskõlla.

Eelnõu vastavus õigusaktidele

Otsus on kooskõlas pankrotiseaduse § 56 lõikega 3 ja saneerimisseaduse § 15 lõikega 5, kuivõrd need sätted reguleerivad kutsekogu liikmete faktilist sõltumatust vaid isikutest, kes teostavad kontrolli menetluste üle (kohtunikud, kohtu töötajad) ja nendest, kelle huvid on esindatud menetlustes (võlgnik/ettevõtja, võlausaldaja/saneerimismenetluse osaline). Kohtutäituri seaduse § 75 lg 2 järgi on hea kutsetava pankrotihalduritele ja saneerimisnõustajatele järgimiseks kohustuslik.

Eelnõu rakendamine ja mõjud

Eelnõu rakendamise tulemusel viiakse hea kutsetava nõuded kutsekogu liikme sõltumatusele oma kutseülesannete täitmisel kooskõlla Justiitsministeeriumi antud õigusliku tõlgendusega.

Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie: 9.01.2025 nr 3-9.2/5


Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
2025.-2028. a arengukava, põhikirja muutmise
ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate
hea kutsetava muutmise eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine

Lugupeetav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Käesolevaga teavitame, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) eestseisuse 8.01.2025 koosolekul kiideti heaks Koja 2025.-2028. a. arengukava eelnõu, Koja põhikirja muutmise eelnõu ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava muutmise eelnõu. Vastavalt kohtutäituri seaduse § 68 lg-le 1, § 69 lg-le 2 ja § 75 lg-le 3 esitame Teile kooskõlastamiseks Koja 2025.-2028. a. arengukava eelnõu, Koja põhikirja muutmise eelnõu ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava muutmise eelnõu (lisatud).

Koja 2025.-2028. a. arengukava ja Koja põhikirja muutmise eelnõu esitatakse korralisele ameti- ja kutsekogule ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava muutmise eelnõu korralisele kutsekogule 20. märtsil 2025 vastuvõtmiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Vellet
Koja esimees


Lisad:
1. Koja 2025.-2028. a. arengukava eelnõu;
2. Koja põhikirja muutmise eelnõu;
3. pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava muutmise eelnõu



Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619