Maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruse nr 69 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ muutmine

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruse nr 69

„Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks

esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 alusel.

§ 1. Maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruses nr 69 „Põllumajandusloomade

aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) veiste, välja arvatud eesti maatõugu, eesti holsteini tõugu ja eesti punast tõugu veiste

tõuraamatu pidamine – 14,50 eurot;“;

2) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) eesti holsteini tõugu veiste tõuraamatu pidamine – 13,80 eurot;“;

3) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) eesti punast tõugu veiste tõuraamatu pidamine 15,30 eurot;“;

4) paragrahvi 5 lõike 2 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„4) sigade tõuraamatu või aretusregistri pidamine – 24,30 eurot;

5) lammaste, välja arvatud kihnu maalammaste, eesti valgepealiste, eesti tumedapealiste ja eesti

maatõugu lammaste tõuraamatu pidamine – 11,80 eurot;“;

5) paragrahvi 5 lõike 2 punktid 7 ja 8 sõnastatakse järgmiselt:

„7) eesti valgepealiste, eesti tumedapealiste ja eesti maatõugu lammaste tõuraamatu pidamine

– 17,60 eurot;

8) hobuslaste, välja arvatud eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna

EELNÕU

10.01.2025

2

ja vana-tori suuna alampopulatsiooni hobuste tõuraamatu pidamine – 185,40 eurot;“;

6) paragrahvi 5 lõike 4 punktid 1– 5 sõnastatakse järgmiselt:

„1) piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 1,80 eurot;

2) lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 9,50 eurot;

3) sigade jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 31,83 eurot;

4) lammaste, välja arvatud kihnu maalammaste, eesti valgepealiste, eesti tumedapealiste ja eesti

maatõugu lammaste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 12,80

eurot;

41) kihnu maalammaste, eesti valgepealiste, eesti tumedapealiste ja eesti maatõugu lammaste

jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 17,60 eurot;

5) hobuslaste, välja arvatud eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna

ja vana-tori suuna alampopulatsiooni hobuste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise

väärtuse hindamine – 194,75 eurot;“;

7) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) eesti vuti jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 80,00 eurot.“;

8) lisa 1 punktis 3.1 asendatakse tekstiosa „§ 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt“ tekstiosaga „§ 5 lõigete

1, 2 ja 21 kohaselt“.

§ 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/22

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Lugupeetav minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruse nr 69

„Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord“ muutmine“ eelnõu.

Kuna eelnõu on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. veebruaril, siis palume Teie kooskõlastust

kolme tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. EN_M69_muutmine2025.pdf

2. SK_M69_muutmine2025.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja

Toiduamet

Sirje Jalakas

625 6578 [email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 15. detsembri 2016. a

määruse nr 69 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning

toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõus kavandatakse maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruses nr 69

„Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord“ (edaspidi määrus nr 69) põllumajandusloomade tõuraamatu ja

aretusregistri pidamise ning jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise eest

aretusühingule ja aretusettevõtjale makstava toetuse arvestamiseks kasutatavate ühikumäärade

muutmine.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna nõunik Sirje Jalakas (625 6578, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule

on teinud sama ministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul ([email protected]).

Keeleliselt on eelnõu toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427,

[email protected])

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktide 1–5 kohaselt muudetakse määruse nr 69 § 5 lõiget 2. Paragrahvi 5 lõike 2

punktides 1–9 on kehtestatud tõuraamatu ja aretusregistri pidamise kulude hüvitamiseks antava

toetuse ühikumäärad aretusühingule maksimaalse toetuse summa arvutamiseks. Ühikumäärad on

kehtestatud loomaliikide ning tõugude kaupa. Ühikumäärade muutmisel on võetud arvesse

riigieelarve vahendite vähenemist 2025. aastal. Samuti on ühikumäärade muutmisel võetud

arvesse riigi kohustust säilitada loomageneetilisi ressursse (tulenevalt Rio konventsioonist). Kuna

selles osas on kõige suuremas ohus just ohustatud tõugude loetelusse kantud tõud (vt

maaeluministri 21. detsembri 2018. a määrus nr 82) ning ka teised kohalikud loomatõud, siis on

tõuraamatu pidamise ühikumäärad ohustatud tõugude ning ka teiste kohalike tõugude puhul

jäetud samaks. Määruse nr 69 § 5 lõike 2 punktides 1, 3, 4, 5, 7 ja 8 kehtestatud ühikumäärad

muudetakse. Ühikumäärasid vähendatakse kuni 10% võrreldes varem kehtinud ühikumääaraga

rahvusvaheliste loomatõugude ja teiste loomatõugude puhul, kelle aretuses kasutatakse suures

enamuses aretusprogrammis lubatud rahvusvahelistesse tõugudesse kuuluvatelt loomadelt

saadavat aretusmaterjali.

Eelnõu § 1 punktide 6 ja 7 kohaselt muudetakse määruse nr 69 § 5 lõiget 4. Paragrahvi 5 lõike 4

punktides 1–7 on kehtestatud jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise

kulude hüvitamiseks antava toetuse ühikumäärad aretusühingule maksimaalse toetuse summa

arvutamiseks. Ühikumäärad on kehtestatud loomaliikide ning tõugude kaupa. Ühikumäärade

muutmisel on võetud arvesse riigieelarve vahendite vähenemist 2025. aastal. Ka nende

ühikumäärade muutmisel on võetud arvesse riigi kohustust säilitada loomageneetilisi ressursse.

Sarnaselt eelkirjeldatud tõuraamatu pidamise kulude hüvitamiseks antava toetuse ühikumäärade

muutmisele on jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise kulude

hüvitamiseks makstava toetuse ühikumäärade puhul jäetud muutmata ohustatud tõugude ning

muude kohalike tõugude kohta antava toetuse ühikumäärad, kuna nende tõugude säilimine on

enamiku tõugude puhul kriitilises olukorras. Rahvusvaheliste tõugude ning teiste tõugude puhul,

kelle aretuses kasutatakse vastavalt aretusprogrammile suures enamuses rahvusvahelistesse

KAVAND

10.01.2025

tõugudesse kuuluvatelt loomadelt saadavat aretusmaterjali, vähendatakse ühikumäärasid kuni

10%. Rohkem vähendatakse sigade jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise

kuude hüvitamiseks antava toetuse ühikumäära. Seoses raske olukorraga seakasvatuses (odava

sealiha import ja seakatk) tõsteti 2016. aastal seda ühikumäära ebaproportsionaalselt palju

võrreldes teiste loomaliikide puhul antava toetuse ühikumääradega. Praeguseks on olukord

seakasvatuses stabiliseerunud ja et vähendatud riigieelarve vahendite tingimustes oleks kõigil

aretusühingutel võimalik oma aretustööd jätkata, vähendatakse sigade jõudluskontrolli

läbiviimiseks antava toetuse ühikumäär 2016. aasta eelsele tasemele. Samuti vähendatakse

vuttide jõudluskontrolli läbiviimise kulude hüvitamiseks antava toetuse ühikumäära, kuna see

ühikumäär on loomade arvu suurenedes muutunud ebaproportsionaalselt suureks võrreldes teiste

loomaliikide puhul makstava toetuse ühikumääradega.

Eelnõu § 1 punktis 8 tehakse normitehniline täpsustus ja täiendatakse lisa 1 punkti 3 lahtris 4

olevat teksti viitega määruse nr 69 § 5 lõikele 21.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Määrus jõustub 1. veebruaril 2025, mis on

seotud toetuse taotlemise tähtaja algusega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 702/2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja

metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193,

01.07.2014, lk 1–75), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1012

(tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.06.2016, lk 66–143).

4. Määruse mõjud

Määrusel on mõjud põllumajandustootjatele ja aretusühingutele.

Määrusel, mille alusel makstakse toetust aretusühingutele, on positiivne mõju nii riigiabi

saajatele, kelleks on loomapidajad, kui ka aretusühingutele, kes on loomapidajatele teenuste

osutajad. Aretustoetuse abil hüvitatakse aretajatele aretusühingute poolt osutatava teenuse kulud

osaliselt või tervikuna.

Riigiabi reeglite kohaselt on lubatud hüvitada tõuraamatu- ja aretusregistri pidamise kulusid kuni

100%. Samas ei ole see riigile kohustus ning juhul, kui riigieelarve vahendid ei ole piisavad kogu

kulu hüvitamiseks, tuleb aretusühingutel leida ülejäänud vahendid oma tuludest.

Jõudluskontrolli läbiviimise kuludest on riigiabi reeglite kohaselt lubatud hüvitada kuni 70%

loomapidajale osutatava teenuse maksumusest. Ka siin on olukord sarnane tõuraamatu pidamise

puhul kehtiva olukorraga.

Aretustoetust saab taotleda aretusühing, kellel on tegevusluba ning kelle aretusprogramm on

asjaomase tõu aretamiseks heaks kiidetud kolm aastat enne toetuse taotlemise perioodi algust.

Kuna eelarvevahendite kärpe tõttu ootab kõiki aretusühinguid ja aretusettevõtjaid ees toetuse

summa vähendamine, siis lähtuvalt riigi prioriteetidest on kavandatud toetada ennekõike

puhtatõuliste loomade aretust. Sellest tulenevalt jäävad toetussummad väiksemaks sõltuvalt

sellest palju on konkreetsel aretusühingul loomi nende peetavate tõuraamatute põhiosades ning

lisades. Toetuse summa väheneb lisaosas olevate loomade arvu võrra juba jõustunud määruse

muutmise tulemusena.

Eelnõu kohaselt säilitatakse ohustatud tõugude loetelusse kuuluvate tõugude ning teiste kohalike

tõugude kohta antava toetuse maksmise korral tõuraamatu pidamise puhul sama ühikumäär.

Rahvusvaheliste tõugude puhul vähendatakse ühikumäära kuni 10% võrra. Jõudluskontrolli

läbiviimise korral säilitatakse samuti ohustatud ja kohalike tõugude puhul sama ühikumäär, aga

seda ühe erandiga. Eesti vuti tõug on samuti kantud ohustatud tõugude loetelusse, aga selle tõu

puhul vähendatakse ühikumäära poole võrra, kuna nende loomade arv, kelle puhul viiakse läbi

jõudluskontrolli ning hinnatakse geneetilist väärtust, on aastatega ligikaudu 10 korda suurenenud.

Sellest tulenevalt on ka ühikumäärade alusel arvutatav aretustoetuse maksimumsumma

aretusühingule muutunud ebaproportsionaalselt suureks võrreldes teistele aretusühingutele

makstava toetusega. Suurenenud loomade arvu tõttu on vähenenud ka ühe looma kohta tehtavate

kulutuste arv. Samuti makstakse eesti vuti pidajatele ka ohustatud tõugu looma pidamise toetust.

Aretustoetuse maksmiseks ettenähtud eelarve vähenemise tõttu muudetakse ka sigade

jõudluskontrolli läbiviimise eest makstava toetuse ühikumäära. 2016. aastal tõsteti seda

ühikumäära ebaproportsionaalselt suureks võrreldes teiste loomaliikide kohta makstava

toetusega. Põhjenduseks oli raske olukord seakasvatussektoris tulenevalt odava sealiha impordist

ning seakatkust. Kuna hinnad on praeguseks stabiliseerunud, seakatku alane olukord läinud

paremaks ning toetuse maksmiseks ettenähtud eelarve on vähenenud ligikaudu ühe kolmandiku

võrra, antakse muudatuse kohaselt sigade jõudluskontrolli läbiviimise eest makstavat toetust

sama ühikumäära alusel, nagu enne selle tõstmist 2016. aastal.

Rahvusvaheliste tõugude puhul vähendatakse nii tõuraamatu pidamise kui ka jõudluskontrolli

läbiviimise eest antavat toetust. Nende tõugude puhul on võimalus vajalik aretusmaterjal

importida. Seevastu kohalike tõugude puhul saadakse kasutatavat aretusmaterjali vaid Eestis

peetavatelt loomadelt. Ning juhul, kui nende loomade arv väheneb sarnaselt varasematele

aastatele, ootab peagi ees nende tõugude hääbumine.

Näiteks oli 2023. aasta 1. detsembri seisuga (võrreldes 2022. aasta 1. detsembri seisuga) eesti

tumedapealiste lammasteloomade arv langenud tr-s 262 looma võrra (24%) ning eesti

valgepealiste lammaste arv on langenud tr-s 329 looma võrra (11,6%). Sama trendi jätkumist võib

näha ka 2024. aastal. Kohalike tõugude puhul on hädavajalik jätkata tõuraamatu pidamise ja

jõudluskontrolli läbiviimise kulude hüvitamiseks makstava aretustoetuse andmist samas ulatuses.

Seda ka määruse nr 69 muutmisega kavandatakse ning eeldatavalt on motiveerib see ka aretajaid

aretusotsuste tegemisel.

Määrusel ei ole muid mõjusid. Puuduvad mõjud elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule

ning majandusele laiemalt. Samuti puudub määrusel mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ja

kohaliku omavalitsuse korraldusele. Eelnõuga ei kaasne muid otseseid või kaudseid mõjusid.

Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.

a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi

ega esitada selle aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest,

samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. veebruaril 2025, mis on seotud toetuse taotlemise tähtaja algusega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile.

Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks kõigile tegevusluba omavatele aretusühingutele

ja aretusettevõtjatele.