Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks esitamine

1/12

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise erisuste väljatöötamiskavatsus lähtuvalt

riigi julgeolekut ähvardavast olukorrast

1. Lahendatav probleem

2022. aastal kardinaalselt muutunud julgeolekuolukorraga kohandumine nõuab Eesti riigilt

riigikaitset puudutavate tegevuste veelgi paremat koordineerimist ning arendamist. Eesti

julgeolek ja riigikaitse peab olema võimeline kohanema ning adresseerima akuutseid ohtusid

igal ajal, laiapindselt ja kogu ühiskonda hõlmavalt ning seda toetav õigussüsteem peab olema

piisavalt paindlik ja võimaldama vajalike tegevuste elluviimist kiires ajaraamis. Peame rahu

ajal olema harjunud kasutama samu teabe kaitse lahendusi, mida kasutame sõja ajal.

Salastatud teabe töötlemise toimingud ning edastamise viisid ei ole riigi sõjaliseks kaitseks

valmistumisel piisavalt kaasaegsed, et tagada kiire reageerimine tekkinud olukorrale ja

teabe liikumine õigel ajal õigesse kohta, et tagada informatsiooniline üleolek.

Salastatud teabe töötlemist riigi tasandil reguleerivad riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seadus (RSVS), selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrus nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (RSVKK), riikidevahelised salastatud teabe

töötlemise lepingud1 ning rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabe kaitse

regulatsioonid2.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe (edaspidi koos salastatud teave) töötlemise regulatsioonid

on erinevad võrreldes muu juurdepääsupiiranguga teabega, kuna sisaldavad riigi jaoks sellist

tundlikku teavet, mille avalikuks tulek võib seada ohtu riigi julgeoleku ja seda kõige laiemas

tähenduses. Salastatud teabe õiguslik regulatsioon on väga detailselt sätestatud. Regulatsiooni

eesmärk on ära hoida kaitset vajava teabe avaldamine juurdepääsuõiguseta ja

teadmisvajaduseta isikutele – rõhuasetus on ainult teabe salajasusel, mitte teabe käideldavusel

ega terviklikkusel. Salastatud teabe valdkonna õigusaktid on koostatud ja kehtestatud juba

rohkem kui 15 aastat tagasi ja need baseeruvad koostamise aja ohupildil ning tehnoloogial.

Sellest tulenevalt on salastatud teabe töötlemise reeglid pigem rahuaegsed, keskenduvad

füüsilisest keskkonnast lähtuvatele ohtudele, ei näe ette võimalikke erisusi teabe

töötlemisel erinevates süsteemides ja olukordades ega arvesta riskide juhtimisel põhineva

kaitse põhimõttega. Puuduvad paindlikud võimalused riigi sõjaliseks ettevalmistamiseks, et

tagada riigi valmisolek ennetada (sh seda harjutada) ja tõrjuda riigi julgeolekut ähvardavat ohtu.

RSVS ja RSVKK kehtivad ühetaoliselt kõikides riigi eriõiguslikes kordades ning ei võimalda

seetõttu kriisi eskaleerumisel salastatud teabe töötlemises erisusi.

Riigikaitseseaduse § 14 lg 3 p 3 ja § 18 lg 4 kohaselt võib Kaitseväe juhataja kõrgendatud

kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra tingimustes, kuniks see takistab vahetult riigi sõjalist

kaitsmist, küll jätta täitmata määruse (nt RSVKK), kuid RSVS-is sätestatu toodu on jätkuvalt

kohustuslik täitmiseks.

RSVS-i eesmärk peaks olema kaitsta sellist teavet, mille loata avaldamine võib tekitada eri

määral kahju Eesti riigi huvidele. Sealhulgas tuleb tagada, et ei oleks kitsendusi konkreetsete

salastamise aluste näol ega ka nende piiritlemist (nt korrakaitse või välissuhtlemise huvidega).

1 https://xn--vlisluureamet-bfb.ee/nsa/oigusaktid.html. 2 https://xn--vlisluureamet-bfb.ee/nsa/regulatsioonid.html.

2/12

Seadus peaks olema piisavalt paindlik, st suunav, toetav ja võimaldav, aga määrates selged

baastaseme piirid/turbemeetmed, et võimaldada reageerimist uutele oludele, ohtudele ja

tehnoloogiatele. Seadus peab lisaks baastasemel normidele lähtuma riskijuhtimise kesksest

kaitse põhimõttest, võimaldades teabe turvalist käitlemist. Andmekesksusel ja riskijuhtimisel

põhinemine on olulised muudatused, mis vajavad toimimiseks nii teabe töötlejatelt (asutus, isik)

kui ka selle töötlemise korraldamise ning järelevalvega seotud osapooltelt nn maailmavaate

muutust.

Tulenevalt eeltoodust on vaja reguleerida ning kaasajastada teabe (sh salastatud teabe)

töötlemise toimingud ja viisid, sh selle operatiivne edastamine (käideldavus), et tagada kiirem

reageerimine tekkinud olukorrale. Vajaliku teabe (nt luureinfo) piisavalt kiire jõudmine

otsustaja(te)ni on hädavajalik, et alustada toiminguid, mille kaudu saab riiki ähvardava ohu ära

hoida või võimalikku tekkivat kahju vähendada või seda ennetada. Analoogselt vajavad

kaitsepoliitikate kujundajad/otsustajad tehnoloogiliste ohtude eest kaitset pakkuvaid teabe

kaitse terviklahendusi, millega tundlikku teavet kiiresti jagada nii riigisiseselt kui ka

rahvusvaheliselt võtmeliitlastega.

Salastatud teabe kiire edastamise vajadus puudutab laiemalt kogu riigi julgeolekut ning

kitsamalt salastatud teavet töötlevaid üksuseid. Antud väljatöötamiskavatsuses (VTK)

vaadatakse võimalikke kitsaskohti (sõjalisest) riigikaitsest lähtuvalt, kuna riigikaitse

valdkonnas tegutsevad erinevad koostööpartnerid (nt ettevõtted, ülikoolid) loovad riigisaladust

ainult riigiasutuse jaoks. Selline koostööpartner saab selguse salastatuse taseme kohta

riigiasutuse konkreetsest juhisest, tulgu see siis kas salastatud lepingu julgeolekulisast või

asutuse riigisaladuse kaitse juhendist. Samas, ka teabe kaitsmise seisukohast ei tohiks kõik

detailsed salastatuse alused olla avalikud, kuna ka salastatuse taseme avalik väljanäitamine

võib peegeldada riigi haavatavusi.

Arvestades Ukrainas toimuvat relvastatud konflikti, mis on tõestanud vajadust edastada teavet

väga kiirelt, Kaitseväe osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel (RSO), kus liitlased

kasutavad laiaulatuslikult parima elektroonilise teabeturbega kaitstud sideturbelahendusi

füüsilise turbe vaatest paindlikult, ning üleüldist elektroonilise teabe ja uute tehnoloogiate

kasutuselevõtu suurenevat mahtu, on hädavajalik, et salastatud teabe töötlemise nõuded on

piisavalt paindlikud, mis tagavad teabe kiire (ja eelkõige küberohtude vaatest turvalise)

kättesaadavuse institutsioonidele, kellel on seda teavet informatsioonilise üleoleku

saavutamiseks vaja.

Riigi kaitseplaanide läbipõimumine NATO plaanidega ja riigi osalemine RSO-del toob välja

vajaduse viia nõuded vastavusse teiste riikide ja organisatsioonidega. Lisaks teabe töötlemise

samasusele peavad ühildatavad olema ka salastatud teabe töötlemise süsteemid. Sellest

tulenevalt tuleb kaaluda lähenemist, et RSVS-is oleksid salastatuse tasemed defineeritud nii

nagu Euroopa Liidu (EL) ja NATO julgeolekureeglites3. Kõik NATO teabe kaitse normid

lähtuvad selgelt sõnastatud eesmärgist tagada teabe kaitsega informatsiooniline üleolek, st teave

peab olema õigel ajal õiges kohas, samal ajal kui vastasele peab teabe käideldavuses tekitama

võimalikult suured takistused. Teabe kaitse reeglid peavad lähtuma spetsiifilise asutuse/üksuse

riskidest ja konkreetse kasutatava tehnoloogilise lahenduse omadustest võimaldades

asukoha/üksuse põhist paindlikku teabe käitlemist ja kaitset. Lisaks teabe salajasusele tuleb

3 TÄIESTI SALAJANE: teave ja materjal, mille loata avaldamine võib väga tõsiselt kahjustada Eesti Vabariigi olulisi huve; SALAJANE:

teave ja materjal, mille loata avaldamine võib tõsiselt kahjustada Eesti Vabariigi olulisi huve; KONFIDENTSIAALNE: teave ja materjal, mille

loata avaldamine võib kahjustada Eesti Vabariigi olulisi huve; PIIRATUD: teave ja materjal, mille loata avaldamine võib negatiivselt mõjutada Eesti Vabariigi olulisi huve.

3/12

samaväärselt arvestada nii teabe käideldavuse (õigel ajal õiges kohas/teave on olemas) kui ka

terviklikkuse (teavet ei tohi moonutada) nõuete täitmisega.

Seoses Eestis viibivate liitlastega ning osalemisega RSO-del on Kaitseväel esinenud olukordi,

kus arusaamad salastatud teabe töötlemisest on erinevad. See tekitab täiendava koordinatsiooni

vajaduse, mis on omakorda ajakulu, mida kriitilistes olukordades, kus otsused tuleb vastu võtta

hetkega, riik endale lubada ei saa. Kaitsevägi osaleb RSO-l Inherent Resolve alates 2023. aastast

ning käesolevaks hetkeks ei ole erinevate osapooltega jõutud kokkuleppele turvaala loomise

tingimustes ja vajaduses. Kaitsevägi küll lõpetab lähiajal suurema panustamise nimetatud RSO-

l, kuid järgmisele RSO-le siirdumisel tõusetub antud kitsaskoht kindlasti uuesti.

Kuna riigisaladuse töötlemine on RSVS-is iga asutuse jaoks detailselt ning ühetaoliselt

sätestatud ning võimalikke olukorrast ning asutusest lähtuvaid erisusi ei ole piisavalt ette

nähtud, siis ilma riigis kehtivat regulatsiooni põhjalikult muutmata, ei ole võimalik teabe

töötlemises erandeid teha. Jäik regulatsioon4, olukorraspetsiifiliste riskidega mittearvestamine

ning teabe salastamine lähtuvalt detailselt seaduses sõnastatud sättest võib tekitada olukorra,

kus teabe salastamisel ei arvestata tegelike ohtudega ega kahjuliku mõjuga, mida teabe

kompromiteerimine võib tekitada riigi julgeolekule. Jäikus võib tekitada olukorra, kus rahuajal

on teave salastatud, aga kõrgendatud kaitsevalmiduse välja kuulutamisel ei pea olemasolev või

loodav teave olema enam salastatud, kuna seda teavet võib olla vaja töödelda ka väljaspool (sh

ajutist) turvaala, samas peab ligipääs teabele olema jätkuvalt ikkagi piiratud5. Samasugune oht

valitseb ka vastupidisel juhul ehk rahuajal kehtivate nõrgemate meetmete tõttu juba tõenäoliselt

kompromiteeritud teabe salastamine kriisi- või sõjaolukorras on minetanud oma eesmärgi teabe

kaitse tagamisel. Tänane paindumatu ning ühetaoline seadusandlus on tekitanud olukorra, kus

teabe õigeaegse/kiire kohalejõudmise nimel kaldutakse pigem teavet alasalastama – tundlik

teave märgistatakse „asutusesiseseks kasutamiseks“, kuna sisuliselt ei ole võimalik

käideldavuse huvides täita seadusandluses kehtestatud jäikasid füüsilise kaitse norme.

Olukord, kus riigisaladuse töötlemise nõuded ja salastamise aluste sõnastused on täpselt ette

antud, viib selleni, kus nt teatud meetodeid ja taktikaid harjutav Kaitseväe üksus võib seada

ohtu riigisaladuse salajasuse6. Kehtiva regulatsiooni üldise põhimõtte kohaselt tuleb

riigisaladust töödelda üldjuhul turvaalal, kuid teabe kogumiseks kasutatavaid meetodeid ja

taktikaid ei saa alati praktiseerida üksnes turvaalal. Samuti tuleb uute sõjaliste

võimearenduste juures arvestada riigisaladust sisaldava süsteemi komponendiga süsteemi sees,

mida ei ole võimalik hoiustada ega käidelda turvaalal. Analoogselt tekib rahvusvaheliste

kaitsepoliitikate kujundamisel EL-is ja NATO-s olukord, kus piiratud tasemel kaitset vajavat

riigisaladust (Eesti riigi seisukohad EL ja NATO poliitika kujundamisel, mida organisatsioonid

käsitlevad, nt piiratud tasemel teabena) ei ole jäiga seaduse oludes muudmoodi võimalik kaitsta,

kui nimetada see ümber EL või NATO salastatud teabeks. Ajutise turvaala loomine väga

suure ala ulatuses (nt harjutusväljak, linn, veekogu) ei ole aga realistlik.

Tulenevalt tehnoloogia hüppelisest arengust ja sellega kaasnevatest uutest ohtudest nenditi juba

2021. aastal koostatud Riigikaitse arengukavas (RKAK) aastateks 2022-2031, et

infotehnoloogia kiire areng on märkimisväärselt suurendanud küberluure ja -ründe võimeid,

samuti toimepidevuse takistamist ning seeläbi riigi majanduse nõrgestamist. Agressioon

küberruumis on muutunud tavapäraseks — küberründe läbiviimine on kauge vahemaa tagant

4 nt konkreetne salastatud teabe aluse sõnastus. 5 nt teave on salastatud kuni mobilisatsiooni välja kuulutamiseni (sidumine kindla sündmuse saabumisega). 6 nt kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse poolt teabe varjatud kogumisel kasutatavad meetodid, taktika ja vahendid ning neid

kajastav teave salajasel tasemel teave, mida tuleb salastada kuni 50 aastaks.

4/12

lihtsam ning ressursse säästvam kui füüsilise ründe läbiviimine. Seetõttu on mitmekordselt

suurenenud küberkaitse/teabeturbe olulisus. Tehisintellekti ja robootika ning muude uute

tehnoloogiate arendamine ja kasutamine on kaasa toonud mehitamata lennuvahendite ja -

tehnika kasutamise relvakonfliktis7. Teisest küljest on elektroonilisel kujul akrediteeritud

töötlussüsteemis olevat teavet märkimisväärselt lihtsam kaitsta kui paberkandjal olevat teavet.

Tänane kehtiv seadusandlus ei loo piisavaid võimalusi elektroonilise teabeturbe

kaitsevõimalusi kasutada – näiteks ei ole võimaldatud korraldatud viisil turvalisust tagades

piiratud tasemel töötlussüsteemide kasutamine väljaspool administratiiv- ja turvaala.

Muudatused on toimumas ka muudes riiklikes regulatsioonides. Näiteks hiljuti heakskiidetud

küberturvalisuse strateegias on samuti välja toodud, et muutunud julgeolekuolukorra tõttu tuleb

järgnevatel aastatel üle vaadata küberturvalisuse, teabekaitse ja kriisiohje õigusruum, et see

vastaks parimale praktikale, lähtuks riskijuhtimise kesksest teabe kaitsest ning tagaks Eesti riigi

teenuste ja toimimise turvalisuse kõikehõlmavalt8 – nii salastatud kui salastamata teabe

kontekstis.

Antud teema on aktuaalne ka ülikoolides, nt TalTechi arvutisüsteemide instituudi teadlased

teevad tehisintellekti rakendamisel koostööd Ukraina Rahvusliku Tehnikaülikooliga. Nii

mõnelgi korral on kerkinud üles mure, kuidas saaksid ukrainlased jagada sõjakoldest kogutud

andmeid teadlastele vajalikul kujul. Tsiviilandmete jagamisega on lihtsam, kuna selleks on

olemas kõigile kättesaadavad andmebaasid9. Selliste olukordade lahendamiseks on vaja muuta

salastatud teabe kaitse normid konkreetsetest juhtumitest ning riskijuhtimise põhimõtetest

lähtuvaks.

Tehnoloogia areng ei ole enam seotud kitsalt digilahendustega, vaid igapäevaeluga üldiselt.

Eesti riik on digiriik, kus andmed on elektroonilisel kujul. Teisisõnu, küberturvalisus

kontseptsioonina ei ole enam vajalik üksnes tehnoloogiate kaitsmiseks, vaid ühiskonna

toimimiseks ja selle tulevikukindluse tagamiseks10.

Julgeolekukeskkond on pidevas muutumises, tähendades riigikaitseliste küsimuste laienemist

valdkondadesse, kus neid varem ei esinenud11. Riikliku teabe kaitsesse peab jõudma laiapindse

kaitse põhimõte. Riigi julgeoleku tagamiseks on õigusaktide muutmisel vaja hinnata

muudatustega kaasnevat koosmõju ka teiste seadustega ning seda kasvõi juba sõnavara

ühtlustamisest lähtuvalt.

Käesoleva VTK raames tõusetub riigikaitselisele teabele avaliku teabe seaduse (AvTS) alusel

kehtestatud juurdepääsupiirangu aluste ning juurdepääsupiirangu tähtaja piisavuse küsimus,

kuna VTK koostamise ajal kehtivate AvTS-s põhimõtete järgi võib riigi julgeoleku tagamise

seisukohast kaitset vajav teave jääda piisava kaitseta.

AvTS jõustus 01.01.2001. ja on üldjoontes, nagu ka RSVS, (paber)dokumendi keskne ning

reguleerib detailselt teabe asutusesiseseks kasutamiseks määramise aluseid, arvestamata

seejuures kiire tehnoloogia- ja digiarenguga kaasas käivaid teabe töötlemise viise erinevates

lahendustes ja töötlussüsteemides. AvTS-i eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)

§-s 44 sisalduva informatsioonivabaduse ja ametiasutuste informeerimiskohustuse põhimõtte

7 Riigikaitse arengukava 2022-2031 (lk 8). 8 Küberturvalisuse strateegia 2024-2030 (lk 6). 9 https://taltech.ee/uudised/teadlane-arutleb-missugused-moodsa-kubersoja-eetilised-aspektid-ja-kas-me-suudame-ennast. 10 Viide 7 (lk 8). 11 EV PS kommenteeritud väljaanne X peatükk, kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3603.

5/12

elluviimine. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on PS §-is 44 sätestatu nn „igaühe õigus“, mis

tähendab, et nimetatud õigused on võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi

kodanikul ja kodakondsuseta isikul. AvTS on seotud ka Euroopa Nõukogus vastu võetud ja

jõustunud ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsiooniga12 (nn

Tromsø konventsiooniga), mille Eesti ratifitseeris 2016. aastal. Konventsiooni eesmärk on

tagada igaühe õigus pääseda taotluse korral juurde avaliku võimu kandjate valduses olevatele

ametlikele dokumentidele13, andes samas õiguse piirata juurdepääsu, kui piirangud on seaduses

täpselt sõnastatud ning demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed14.

Seoses rahvusvahelise julgeoleku olukorra muutumisega vaadati 2015. aastal üle

juurdepääsupiirangu alused riigi julgeoleku tagamise seisukohalt ning 2016. aastal jõustunud

muudatusega lisandus AvTS § 35 lõikele 1 punkt 31. Muudatuse põhjuseks oli kõrgendatud oht,

et Kaitseväe teenistujate, kellel on juurdepääs riigikaitselisele teabele, vastu võivad huvi tunda

ka välisriikide eriteenistused või organisatsioonid. Kaitseväe personali puudutava detailse teabe

kättesaadavus lihtsustab selliste isikute ja organisatsioonide võimalikku tegevust ning see võib

potentsiaalselt seada teenistujad ebasoovitava välise surve või mõjutuste alla ning sealtkaudu

mõjuda negatiivselt riigi julgeolekule tervikuna15. Rahvusvaheline julgeolekuolukord muutus

taaskord oluliselt 24.02.2022, mil algas täiemahuline sõda Ukrainas. See loob vajaduse hinnata

õigusaktidest tulenevat teabejulgeoleku tagamise meetmete piisavust.

Riigikaitse korraldamisel lähtutakse ülesannete jäävuse põhimõttest, mille kohaselt ei jaotata

kriisi- või sõjaajal ümber asutuste või ministeeriumide ülesandeid või pädevusi, vaid iga pädev

asutus peab olema valmis tegutsema oma vastutusvaldkonnas erinevates kriisolukordades16.

Lahinguvalmiduse seisukohast saab üksuse võitlusvõimele ja võimekusele hinnangu anda,

omades ülevaadet üksuse isikkoosseisust, varustusest, väljaõppest, reageerimiskiirusest,

operatiivkavadest jms tervikuna17. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe puhul on

võimalik kehtiva seaduse alusel juurdepääsupiirang kehtestada maksimaalselt kümneks (5+5)

aastaks, mis ei pruugi riigikaitselise teabe (sh personali andmed, töötlussüsteemide tehnilise ja

turvameetmeid käsitlev teave, turvameetmed, töömeetodid, ülesannetega seotud isikud, jmt)

puhul olla piisav. Teabe avalikuks tegemine pärast seadusest tuleneva tähtaja lõppu võib riigi

kaitset ja -julgeolekut tagavale asutusele tuua kaasa haavatavuse. Tulenevalt riigikaitse

planeerimise protsessi pikaajalisusest tekib olukord, kus teabele juurdepääsu piiramise vajadus

jääb püsima ka pärast seaduses kehtestatud võimaliku maksimaalmäära lõppu. Analoogsed

asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teabe kaitset reguleerivad EL/NATO õigusaktid ei

kehtesta teabele automaatselt kehtivuse lõpu tähtaega, vaid võimaldavad vajadusel korral antud

küsimust täpsemalt reguleerida asutuse spetsiifiliste juhendite näol.

Lisaks loob kehtiv õigus olukorra, kus asutuse loodud teabele tuleb viie aasta järel anda

hinnang, kas juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Põhjuse püsimisel tuleb asutuse

juhi otsusel18 seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra. Hinnangu teabe sisule saab anda

teabe looja või valdkonna eest vastutav isik, mis arvestades Kaitseväe rotatsioone ja

dokumentide hulka aastas (u 50 000) ei ole alati võimalik. Tähtaja pikendamisest tuleb teada

anda kõigile dokumendi adressaatidele. Antud olukord toob asutusele kaasa

ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse, mis ei ole tulenevalt ressursside piiratusest

mõistlik ning mistõttu kannatab riigikaitsjate põhiülesannete täitmine.

12 Ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon. 13 Ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon art 2 p 1. 14 Ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon art 3 p 1. 15 Vt ka Kaitsepolitseiameti 2016 ja 2018. aasta aastaraamatud ja Välisluureameti 2019. aasta raport. 16 EV PS kommenteeritud väljaanne X peatükk, kättesaadav https://pohiseadus.ee/sisu/3603. 17 Peamiselt on tegemist juurdepääsupiiranguga teabega AvTS § 35 lõike 1 p31 mõistes. 18 AvTS § 40 lg 3.

6/12

Samuti on erinevate teenuste konsolideerimine toonud kaasa olukorra, kus erinevad asutused

töötlevad teavet teise asutuse jaoks ja teise asutuse, mh teenistujate, taristu jne kohta. Näiteks

Kaitseväele osutab personaliteenust Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv

Kaitseressursside Amet ning hangete ja taristuga seonduvat korraldab Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus. Samas töötlevad mõlemad asutused teavet, mis on oma

olemuselt Kaitseväe teave (riigikaitse rajatised, Kaitseväe rahu- ja sõjaaja koosseis jne), st teabe

looja ja omanik on Kaitsevägi. AvTS sätete sisustamisel (muutmisel) ei saa sellest tulenevalt

teabe kaitsel lähtuda teabe sisu omaniku19 kohustusest, vaid oluline on teabe julgeolekut tagada

läbi kaitstava teabe sisu.

Tulenevalt eeltoodust ning tuginedes PS §-ile 44 ja Tromsø konventsioon artikli 3 lõikele 1 on

vaja analüüsida AvTS muutmist või kaaluda eriseadusesse20 riigikaitselisele teabele pikema

juurdepääsutähtaja määramise võimaluse (mh ilma vajaduseta pikendada seda viie aasta

möödudes teabe loomisest) sissetoomist analoogselt politsei ja piirivalve seadusele21.

Lahenduseks võib olla ka AvTS-is terviklikult loobuda teabe tähtajalisusest ning võimaldades

seda reguleerida valitsemisala siseste juhistega. Asutusesesiseseks kasutamiseks teavet

reguleeriv seadus ning RSVS peaksid olema omavahel suuremas seoses, st AvTS-i nõuded

peaks olema võimalikult suures osas baasiks (kindlasti mitte vasturääkivad) salastatud teabe

kaitsel. Sellest põhimõttest lähtumist näeb ette ka riigi küberturvalisuse strateegia.

Sõjalise riigikaitse seisukohast on vaja muuta paindlikumaks järgmised probleemkohad:

Probleem nr 1.1. Salastamisele paindlikkuse loomine (sh tähtaegadele).

Erinevaid salastatud plaane ja kavasid saab koostada kinnises infosüsteemis, kuid nende

harjutamine ning reaalne elluviimine võib olla RSVS-st ning RSVKK-st lähtuvalt salastatud

teabe töötlemine, mis tohib toimuda selleks spetsiaalselt loodud alal (nt turvaala). Salastatud

teabe töötlemine on üldjuhul rangelt seotud turvaalaga ning teabe kaitsemeetmete rakendamine

on arusaadavalt kohustuslik. Näiteks teatud operatiivse ja/või taktikalise teabe sisu on oma

olemuselt salajane ainult lühikest aega, kuna teave on aktuaalne ja kasutatav lühiaegselt (näiteks

sihtmärgid, teatud võime asukoht ja/või paiknemisala jms).

Paindlikumad meetmed on seaduses vajalikud seoses sõjalise kaitsetegevuse

ettevalmistamisega ja harjutamisega ning riigikaitse operatsiooniplaneerimise ja –juhtimise

korraldamisega.

Seega tuleks kaaluda salastamise aluste üldsõnalist määratlemist:

• „TÄIESTI SALAJANE: teave mille loata avaldamine võib väga tõsiselt kahjustada Eesti

Vabariigi olulisi huve;

• SALAJANE: teave, mille loata avaldamine võib tõsiselt kahjustada Eesti Vabariigi olulisi huve;

• KONFIDENTSIAALNE: teave, mille loata avaldamine võib kahjustada Eesti Vabariigi olulisi

huve;

• PIIRATUD: teave, mille loata avaldamine võib negatiivselt mõjutada Eesti Vabariigi olulisi

huve.“

19 nn asutuse juhi vastutus. 20 Nt Kaitseväe korralduse seadus (KKS). 21 PPVS § 8 lg 7, Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe puhul võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor juurdepääsupiirangu

tähtaega pikendada viie aasta kaupa, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, kuid mitte kauemaks kui 30 aastaks alates dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamisest.

7/12

Lisaks tuleks salastatuse tähtaja määramisel lähtuda kaalutlemisest ehk integreerida õigusakti

paindliku salastamise põhimõte, mille kohaselt tuleb riigisaladuse salastamisel lähtuda ohtudest

ja riskidest, st toimub riskipõhine lähenemine. Mis tähendab, et juba salastamise alus peaks

formaalse sõnastuse asemel olema riskijuhtimise keskne ning seda peaks eelkõige hindama

teabe omanik.

Salastatuse tasemete määramine tuleks seega viia asutuste salastatud teabe kaitse

juhenditesse, kus iga asutus saab oma teabele seada sellise taseme ja tähtaja, mida ta teabe

kaitsmiseks vajalikuks peab. Selline lähenemine loob võimaluse teatud salastamise aluste sisu

kaitseks.

Praegu tuleb see RSVKK-st, mis on Vabariigi Valitsuse määrus ja selle muutmise peab läbi

rääkima mitmete riigiasutustega. Selline põhimõtteline muudatus toob kaasa vajaduse ümber

vaadata riigisaladuse salastatuse taseme ja tähtaja muutmise eest vastutavate asutuste

ülesanded. See omakorda tähendab, et ka asutuste riigisaladuse kaitset korraldavate isikute

ülesanded ja pädevus tuleb üle vaadata, kuna just nendele isikutele/institutsioonidele kuulub

asutuste loodud teabe salastamise kompetents.

Veel on võimaluseks riigikaitse riigisaladuse sätete puhul kaaluda sõnastada salastamistähtaeg

konkreetse tegevuse ja/või sündmuse saabumisega, kuna salastatud kaitseplaan või

tegevusplaan on koostatud konkreetse sündmuse jaoks ning tõenäoliselt selle sündmuse

saabumisel tekib vajadus seda teavet töödelda ka väljaspool turvaala ja salastatud teabe

töötlussüsteeme, st salastatus võiks lõppeda/kustuda automaatselt (st, muutub avalikuks või

juurdepääspiiranguga asutusesiseseks kasutamiseks). Seega tuleks kaaluda, et regulatsioon

näeks ette ka võimaluse, kus teabe salastatus lakkab olemast läbi tegevuse (st, ei toimu

salastatuse kustutamist), kuna avalikustatud teavet uuesti ei salastata.

Eesmärk on muuta teatud tunnustele vastava salastatud teabe töötlemine paindlikumaks,

kuna see vajab läbi harjutamist või rakendamist nt avalikus ruumis või teatud sündmuse

toimumisel.

Probleem nr 1.2. Salastatud teabe hävitamine.

Salastatud teabe hävitamine on oma olemuselt väga tugevalt seotud teabekandjaga

(paberkandja, välismäluseade), isiku- (register) ja asukohakesksusega (turvala), kuid need

lahendused ei ole rakendatavad sõjaliseks otstarbeks loodud ja salastatud teavet kandvate

elementide hävitamise puhul (nt salastatud teavet kandev rakett, miin, laskemoon,

lahingumoon).

Elektroonilisel kujul oleva salastatud teabe hävitamine vajab koostöös parimate

tehnoloogiaekspertidega lahenduse leidmist, et tagada teabe kaitstus. Täna puudub selgus

meetodite osas, mis tagaksid elektroonilise teabe täieliku hävitamise. Detailsem teave

hävitamise meetodite kohta vajab ise kaitset.

Eesmärk on muuta hävitamise regulatsioon paindlikumaks ja kaasaegsemaks lähtuvalt

tänasest tehnoloogilisest reaalsusest, mis lubaks salastatud teavet hävitada ka mitte

traditsioonilisel viisil või annaks võimaluse teatud olukordades lugeda salastatud teave

hävitatuks, kuigi füüsilised tõendid selle kohta puuduvad.

8/12

Probleem nr 1.3. Piiratud tasemel salastatud teabe töötlemine väljaspool

administratiivala ning konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabe töötlemine

väljaspool turvaala.

Kehtiva õiguse kohaselt on salastatud teabe töötlemine avalikus ruumis piiritletud riigikaitse

riigisaladuse puhul konkreetselt teabe liigiga22 ning teatud nõuetele vastava

teabetöötlussüsteemiga. Samas töötlussüsteemide hankimisel juba arvestatakse vajadusega, et

süsteemis on võimalik vajaduse korral (eriolukordades või nendeks ettevalmistudes) töödelda

salastatud teavet. Sellest tulenevalt on vaja hinnata riigikaitse riigisaladuse sätete juures teabe

töötlemise vajadust kriisisituatsioonides operatiivselt ja tõrgeteta, ehk luua õigusakti

paindlikkus.

Nt Kaitseväes toimub teabe töötlemine kehtiva õiguse kohaselt (Kaitseväe korralduse seaduse

§ 50) kontrollitud keskkonnas, st Kaitseväe julgeolekualadel, mis hõlmab ka ajutisi

julgeolekualasid ning erinevaid sõidukeid, ehk tegemist ei ole avaliku ruumiga klassikalises

mõttes.

Riik on soetanud erinevaid salastatud teavet sisaldavaid relvasüsteeme (meremiinid,

rannikukaitse, mitmikraketiheitjad, keskmaa õhutõrje) ning kehtiva õiguse alusel tuleb

süsteeme käidelda kui salastatud teabekandjaid ehk need peavad paiknema ja olema hoiustatud

turvaaladel. Raketid, meremiinid, relvasüsteemid jne võetakse arvele salastatud

teabekandjatena, kuna raketid sisaldavad salastatud teabega osiseid, samas kehtiva

regulatsiooni kohaselt on problemaatiline nt meremiinide veeskamine, kuna puudub konkreetne

turvaala. Lisaks eksisteerib probleem nt salastatud relva tulistamisel vastase kontrollitud alale,

kui laeng ei lõhke. Kas tegu on salastatud teabe avaldamisega ning sellest peaks välisteabe

puhul teavitama teabe omanikku – välisriiki?

Lahenduseks on regulatsioonides baastasemel normide uus kokkuleppimine, mis võimaldaks

eelkõige füüsilise turbe normide paindlikkust juhul, kui töötlev üksus on riske hinnanud,

mõelnud läbi ja kehtestanud kompenseerivad meetmed ning aktsepteerinud jääkriski lähtuvalt

oma kaasusest ning ohtudest, mis mõjutavad konkreetset teavet ning töötlevat üksust.

Eesmärk on näha ette täiendavad võimalused töödelda teatud salastatud teavet väljaspool

turvaala riskijuhtimise põhimõttest lähtuvalt.

Probleem nr 1.4. Muuta RSVS (sh RSVKK) tervikuna paindlikumaks ja vähendada

piiranguid, mis limiteerivad tegevusvabadust riiki valitseva julgeolekuohu likvideerimisel

või mis ei ole üheselt mõistetavad.

Riigikaitse riigisaladuse tunnustele vastavat teavet peab olema võimalik töödelda

julgeolekualadel, st kontrollitud keskkonnas. Vastasel juhul on takistatud salastatud teabe

operatiivne edastamine. Mõistlik on seega RSVS ja RSVKK-sse tuua administratiiv- ja turvaala

kõrvale täiendavalt mõiste „julgeolekuala“. Antud muudatus aitab Kaitseväel paremini

valmistuda nt sõjaseisukorraks. Ilmselt tuleb siis ka muuta Kaitseväe korralduse seadust ja

lisada Kaitseväe julgeolekualade nimekirja relvasüsteemid ning mõtestada laiemalt

julgeolekuala eesmärk (Kaitseväe isikkoosseisu-, teabe-, taristu- ja vara- julgeoleku tagamine).

22 RSVKK § 103 lg 21, Kaitsevägi võib töödelda kuni salajasel tasemel salastatud operatsiooniplaanimist ja operatsioonijuhtimist käsitlevat

riigikaitse riigisaladust või selle sisule vastavat salastatud välisteavet avalikus ruumis, kui sellise teabe edastamine on vajalik rahvusvahelises

sõjalises koostöös osalemiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks ning kasutatakse avalikus ruumis töötlemiseks ette nähtud akrediteeritud süsteemi.

9/12

Töötleval üksusel peab olema võimalus hinnata, mis on salastatud teave lähtuvalt töötleva

üksuse vajadusest. Samaaegselt tuleb kaaluda ka asutusesiseseks kasutamiseks teabe

juurdepääsupiirangu tähtaja pikkust, kuna AvTS-is toodud 5+5a juurdepääsupiirangu tähtaja

põhimõte ei pruugi olla piisav olulise teabe kaitsel. Regulatsioonid peavad võimaldama

juurdepääsupiirangu ühetaolist tähtaega. Täpsustamist vajab ka salastamistähtaja möödumisel

teabe hindamine lähtuvalt püsivast teabe kaitse vajadusest (ei toimu aktiivset avalikustamist).

Suuremat paindlikkust vajab ka RSO keskne salastatud teabe kaitse, eriti olukorras, kus tegevus

toimub juhtriigi või -riikide egiidi all. Sellisel puhul peaks tekkima võimalus lähtuda juhtriigi

salastatud teabe kaitse reeglitest (NATO ja EL teabe töötlemisel tuleb nagunii lähtuda nende

organisatsioonide töötlemise reeglitest). Suurema paindlikkuse loomiseks võiks olla olukord,

kus RSO-del toimub salastatud teabe töötlemine seda juhtiva riigi poolt etteantud reeglite järgi

(sh füüsilised nõuded), kuna ka välisriikide salastatud teabe kaitsemeetmete eesmärk on

takistada salastatud teabele juurdepääsuõigust ja teadmisvajadust mitteomavatele isikutele.

Samuti tuleb läbi mõelda hübriidteabe, st erinevate (nii riigisiseste kui ka välisriigi) asutuste

koosloodud teabe, loomise ja salastamise kontseptsioon. Sh tuleks paberi/dokumendi kaitsmise

asemel üle minna teabe kaitsmisele (data centric security), kuna (rahvusvahelistest

organisatsioonidest) NATO on võtnud selge suunise teabe kesksele kaitsele üleminekuks, st

tulevikus soovitakse IT-süsteemides kasutusele võtta sellised tehnilised lahendused, mis

kaitsevad teabe killukesi, mitte enam dokumenti kui sellist.

RSVS-is peaksid olema defineeritud ainult üldisemad ja teemade põhised salastatuse alused,

nt:

o „horisontaalselt“/valdkonnaüleselt/asutusteüleselt, sh võimaldama teatud

paindlikkust (nt reguleerima miinimumtaseme ja/või võimalike tasemete vahemiku);

o „vertikaalselt“/valdkonnapõhiselt/asutusesiseselt, mis lähtuks rohkem valdkonna ja

asutuse spetsiifikast ning lähtuma rohkem asutuse enda riskihinnangust.

Eesmärk on arusaadavalt sõnastada teatud teabe salastamise alused, et rakendajal oleks

üheselt selge, milline teave vastab riigisaladuse tunnustele.

Eesmärk on võimaldada nt Kaitseväel erikorra ajal töödelda konkreetse sündmusega

seotud riigikaitse riigisaladust Kaitseväe poolt kontrollitud aladel, tagades

teadmisvajaduse ja juurdepääsuõiguse printsiibid.

Probleem nr 1.5. Salastatud teabe normide muutmine lähtuvalt vajadusest teavet kiirelt

töödelda, nn pilvlahenduses teabe töötlemise läbimõtlemine.

Riigi valmisolek ennetada ja vajaduse korral ka tõrjuda julgeolekut ähvardavat ohtu, tähendab

pidevat teabe analüüsi ning vajaduse korral ka salastatud tasemel koostatud plaanide

uuendamist. Seega peaks salastatud teabe muutmise regulatsioon olema paindlik ning

esmajärjekorras seadma eesmärgiks teabe kiire edastamise vajaduse, et adekvaatselt reageerida

tekkinud ohule (nt üksuse kaitseplaani muutmine ja selle edastamine üksustele).

Vaja on kaaluda, millistel tingimustel võiks toimuda salastatud teabe töötlemine nn

pilvlahenduste ja -teenuste abil – kas kasutada riigi kontrolli all olevaid pilvlahendusi või

kaaluda ka teatud teabe liikide puhul hübriidpilve kasutamist, st riigi tundlikke andmeid haldab

erasektor. Hübriidpilvelahenduse kasuks otsustamisel peab analoogselt NATO normidele läbi

10/12

mõtlema riigisisesed hübriidlahenduse teabeturbe nõuded, mida peab erasektor andmete

haldamisel järgima.

Lisaks peab välja töötama turbenõuded tehisintellekti (AI23) kasutuselevõtu võimaldamiseks

Kaitseväe salastatud töötlussüsteemides, et tagada sõjalise tehisintellekti arendamine

(mehitamata sõidukid ja süsteemid, lahingujuhtimine, küberoperatsioonid jmt).

Kaitseministeeriumi valitsemisala, sh Kaitseväe, aga ka laiemalt kogu kaitsetööstuse,

tehnoloogilise arengu suuna seadmine peab arvesse võtma meie tõenäolise vastase

tehnoloogilist arengut. Meie töötlussüsteemides kasutatavad tehisintellekti lahendused peavad

olema turvalised ning tagama sõjapidamises vaenlasest üleoleku.

Eesmärk on muuta salastatud teabe töötlemine kiiremaks, et salastatud teabe töötlemine

arvestaks infotehnoloogia arengust tulenevate võimalustega – seadusandlus peab käsikäes

tehnoloogiaga looma selleks võimalused, mitte kujunema takistuseks.

Probleem nr 1.6. Salastatud teabe jälgitavus.

Riigikaitse on üha rohkem laiapõhjalisem ja lõimunud, seda mitte ainult teiste riigiasutustega,

vaid ka rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste riikidega. See tekitab olukorra, kus

salastatud teavet on aina rohkem ja seda on vaja liigutada erinevate salastatud töötlussüsteemide

vahel. Teabe liigutamine erinevate süsteemide vahel ning sellega tutvumine isikute poolt peab

olema jälgitav, samas juba kord salastatud teabekandjate registris registreeritud teavet ei peaks

selle liigutamisel mitme süsteemi vahel uuesti salastatud teabekandjate registris registreerima.

Hetkel see siiski toimub, st et üks teabekandja võib saada ühe või mitu registreerimise numbrit,

mis on aga ebamõistlik. Töötlussüsteemide logid peavad olema inimloetavad ning samaaegselt

tagama andmete registreerimise metatasandil ja teabe turvalise liigutamise töötlussüsteemide

üleselt ilma inimese ülemäärase sekkumiseta.

Eesmärk on vähendada teabe registreerimiste ja töötlussüsteemide vahel liigutamisega

kaasnevat halduskoormust.

2. Eesmärgid

VTK peamiseks eesmärgiks on juhtida tähelepanu kitsaskohtadele, mis (ebamõistlikult)

piiravad salastatud teabe töötlemist, ning leida nendele lahendusi. Vaja on saavutada olukord,

kus salastatud teave liigub institutsioonide/asutuste vahel võimalikult kiiresti vajalike otsuste

tegemiseks, samas tegemata järeleandmisi teabe kaitse meetmetes, st tagada teabe salajasus,

käideldavus ning terviklikkus, lähtuvalt riigi julgeolekut ähvardavatest ohtudest.

Integreerida õigusakti paindliku salastamise põhimõte, mille kohaselt tuleb riigisaladuse

salastamisel lähtuda ohtudest ja riskidest ehk toimub riskipõhine lähenemine, kus eesmärk on

riskide ja ohtude kaudu määrata konkreetse teabe võimalik salastamise vajadus24 (sh selle

salastatuse tase ning salastatuse tähtaeg).

23 Artificial intelligence masinapõhine süsteem, mis selgesõnaliste või kaudsete eesmärkide saavutamiseks tuletab antud sisendi põhjal

väljundeid, näiteks ennustusi, sisu, soovitusi või otsuseid, millel võib olla mõju füüsilistele või virtuaalsetele keskkondadele 24 Nt nagu on kasutusel NATO direktiivis „Directive on Security of NATO Classified Information“ (lk 3).

11/12

Samuti vaadata üle eelkõige riigikaitselise teabe, kuid ka muu, riskipõhise salastamise ja

käitlemise võimalused ning luua teabe töötlemise võimalused lähtudes põhimõttest, et õige

teave oleks õigel ajal õigel kasutajal.

Salastatud teabe töötlemise nõuetest on võimalik kõrvale kalduda ainult karistusseadustikus

toodud õigusvastasuse kaudu. Vaja on sõnastada salastatud teabe töötlemise nõuded sõltuvalt

riigis kehtestatud (eri)seisukorrast. Karistusseadustiku põhimõtte kaudu lähenemine ei ole

Kaitseministeeriumi hinnangul mõistlik ning võimalikud erisused peavad olema loodud

valdkondlike regulatsioonidega.

Kaitseministeeriumi valitsemisala töötlevatele üksustele on vaja anda kindlustunne, et riigi

sõjaliste kaitseplaanide harjutamine ja nende rakendamine on võimalik, kartmata salastatud

teabe nõuete rikkumist. Teabe looja peab saama võtta suurema vastutuse enda valduses oleva

teabe kaitse üle, mis lõppkokkuvõttes tagab läbimõelduma ja efektiivsema teabe kaitse ning

väldib alasalastamist.

Samuti on RKAK-is toodud mitmed olulised arendustegevused, millel on puutumus salastatud

teabega, seda just lähtuvalt kasutatavast tehnoloogiast25.

Nt seoses riigikaitse sõjaliste võimearendustega (laevatõrjeraketid, mereseiresüsteem) on

tõusetunud vajadus salastatud teabe töötlemiseks väljaspool turvaala, sest tervik relvasüsteemi

ei ole alati võimalik ja ka vajalik hoiustada ega kasutada turvaalal.

VTK võimalik puutumus põhiõiguste ja vabadustega on välja toodud VTK lk 4-5, aga see on

minimaalne, kuna siht on reguleerida salastatud teabe töötlemist ja antud teave on oma

olemuselt juba limiteeritud ligipääsuga ning selle töötlemine toimub nn suletud süsteemis, kus

teabele antakse juurdepääs ainult teadmisvajaduse põhiselt.

VTK ei ole otseselt seotud EL õiguse rakendamisega.

3. Võimalikud lahendused

Kaitseministeerium leiab, et senise regulatsiooni säilitamine ei aitaks kaasa käesolevas VTK-s

esile toodud probleemide lahendamisele ja eesmärgi saavutamisele. Avalikkuse teavitamise,

rahastuse suurendamise ja regulatsiooni senisest tõhusama rakendamise teel ei oleks samuti

võimalik probleemide lahendamisele kaasa aidata.

Mitteregulatiivsete lahendustega (nt suurem rahastus, parem teavitus) salastatud teabe

töötlemise osas paindlikkust luua ei ole võimalik, kuna salastatud teabe töötlemine on

õigusaktides vägagi detailselt sätestatud.

Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole salastatud teabe töötlemise tingimustes piisavat, st uutele

tehnoloogiatele kui ka ohtudele reageerimist võimaldavat paindlikkust ette nähtud, seega ei ole

ilma riigis kehtivat regulatsiooni kardinaalselt muutmata, võimalik VTK-s toodud

probleemkohti lahendada.

Tekkinud probleeme aitab lahendada regulatsiooni põhjalik kaasajastamine, st lahendusena

tuleb muuta riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning selle aluspõhimõtteid.

25 Viide 6 (lk 12).

12/12

Eespool nimetatud seaduse eelnõu koostamise käigus võib selguda vajadus muuta ka mõnda

muud seadust või määrust (nt KKS).

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Uuringuid ei ole läbiviidud. Probleemkohad on esile kerkinud reaalsete tegevuste käigus ning

üldise riigikaitse arendamise raames.

VTK väljatöötamisel on olnud kaasatud eeskätt Kaitsevägi. Esmast tagasisidet on saadud ka

Välisluureametist, kes põhimõtteliselt toetab ettepanekut võimaldada salastatud teabe

töötlemise põhjalikumat muutmist, et tagada kriisi- või sõjaolukorras teabe kaitstus, kus kõigi

tänaste RSVS-s või RSVKK-s salastatud teabe kaitseks kehtestatud normide täitmine ei taga

reaalselt teabe kaitset ning on viinud võimaliku alasalastamiseni.

5. Mõju

Muudatustega kaasnev täpsem mõjude analüüs valdkondade, sihtrühmade ja mõju ulatuse

kaupa analüüsitakse eelnõu koostamise käigus.

Andmekesksusel ja riskijuhtimisel põhinemine on olulised muudatused, mis toimimiseks

vajavad nii teabe töötlejatelt (asutus, isik) kui ka selle töötlemise korraldamise ning

järelevalvega seotud osapooltelt nn maailmavaate muutust.

VTK-s väljatoodud muudatused puudutavad eeskätt asutusi, kus töödeldakse salastatud teavet,

kuid eelkõige on võimalikud muudatused vajalikud sõjalise riigikaitse huvides. Seega suurimat

kasu saab sellest Kaitseministeeriumi valitsemisala (eeskätt Kaitsevägi), kuid erisusi salastatud

teabe töötlemisele erinevates kriisiolukordades on vaja ka teistele töötlevatele üksustele üle

riigi, et tagada laiapindne riigikaitse.

Suund on lihtsustada salastatud teabe töötlemist, säilitades samas teabejulgeoleku põhimõtted.

Muudatused omavad positiivset mõju töötlevate üksuste halduskoormusele, kuna teatud

toimingud võivad nt ära jääda või nende toimingute tegemiseks on volitatud rohkem isikuid.

Eelnõu ettevalmistamise käigus analüüsitakse kavandatavate muudatuste mõju täiendavalt ning

seda hinnatakse eelnõu seletuskirja vastavas osas.

6. Edasine väljatöötamine

VTK tagasisidena saadud ettepanekute põhjal alustatakse eelnõu väljatöötamist. Ideaalis võiks

ideed ja tähelepanekud Kaitseministeeriumisse laekuda 2025. aasta esimese kvartali jooksul.

Eelnõu võiks valmida sama aasta III kvartali jooksul.

Eelnõu saadetakse kooskõlastusringile arvamuse küsimiseks ning kommenteerimiseks ja

täiendavate ettepanekute saamiseks kõikidele ministeeriumitele, Riigikantseleile,

Kaitsepolitseiametile, Välisluureametile ja Kaitseväele.

VTK on koostanud kaitseministeeriumi julgeoleku- ja haldusosakonna juhataja asetäitja Karel

Brandt ([email protected]).

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Haridus- ja Teadusministeerium Justiits- ja Digiministeerium

Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium

10.01.2025 nr 5-1/25/2

Riigikantselei

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 20250108_VTK_RSVS_muutmine(töötlemise_erisused)

Koopia: Kaitsepolitseiamet Välisluureamet Kaitsevägi Karel Brandt [email protected]