Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium Meie: 10.01. 2025 nr 4

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamise kavatsusele suure abivajadusega laste toetamiseks

Täname Sotsiaalministeeriumit väljatöötamise kavatsuse ettevalmistamisse kaasamast. Eesti

Puuetega Inimeste Koda ootab, et teenuste arendamisega minnakse kiirelt edasi, et lapsed ja

pered saaksid ilma vanemate hooldusõigust piiramata ninglaste vabadust piiramata asjakohast

abi, sh nii psüühikahäire kui ka intellektipuudega lapsed. Samuti on EPIKoda seisukohal, et kui

on tegemist äärmusliku olukorraga, väikese sihtgrupiga ja väga spetsiifilisi teadmisi nõudvate

spetsialistide vajadusega, on ainuõige, et riik võtab teenuse arendamise enda kanda ning kasvatab

spetsialistide näol vastavat kompetentsi, kes suudaksid raskesti mõistetava käitumisega laste

juhendamisega toime tulla.

Oleme ka varasemates aruteludes ja kirjalikes pöördumistes välja toonud ilmselget vajadust

kaasata nii praeguse teenuse osutamise toetamise kui ka uute lahenduste väljatöötamise juurde

Hoolekande ja ekspertiisi nõustamiskeskuse (HENK) ekspertdid. Igati positiivne, et HENK

eksperdid on teeenuse sisu loomise juurde kaasatud. Samuti tuleb riigil mõelda, kuidas toetada

HENK ekspertide järelkasvu, et Eestis oleks rohkem probleemse käitumise eksperte, keda on

vaja kasutada nii laste kui ka täisealiste teenuste puhul, sh on võimalik neid kasutada ka

ennetusena, et potentsiaalselt sihtgruppi kuuluvatest lastest jõuaks vähem ööpäevaringsele

teenusele.

Kuna Sotsiaalministeerium on tõdenud, et sihtgrupi suuruse määratlemine on keeruline, siis

peame oluliseks välja tuua, et teenuskohtade planeerimisel on siiski oluline aru saada, mis

umbkaudne kohtade vajadus olla võiks, sest ennast ja teisi kahjustava käitumisega

intellektipuudega ja autismiga noori ei saa jätta ilma teenuskohata, sest muud alterniivid nende

laste toetamiseks puuduvad. Nende laste juhendamisel on oluline lapse elamine grupis, eakohane

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

hõivatus tegevustega, juhendamismeeskonna kvalifikatsioon, piisavus, sobiv keskkond, selgus,

piiritletus ja kontroll keskkonnas.

Teenuse planeerimsel on oluline arvestada, et teenuskoha vahetus lähetuses oleks kättesaadav ka

kompetentne haridusasutus, et lapse haridustee ei katkeks ööpäevaringsel teenusel olles. Eriti

oluline on kooli ettevalmistus raskesti mõistetava käitumisega intellektipuudega ja autismi

diagnoosiga laste puhul, kelle osas on praktika näidanud, et ollakse pigem kartlikud. Oluline on,

et sihtgruppi ei sulgeta nende raskesti mõistetava käitumise tõttu teenuseüksusesse, sest selleks,

et autismi diagnoosiga laps (tulevikus täiskasvanuna) saaks osaleda oma võimete ja vajaduste

kohaselt ühiskonnaelus, on kriitiline teda sinna kaasata. Intellektipuudega autistid vajavad

täisealiseks saades erihoolekandeteenuseid, kuid tegemist võib olla ka päevase teenusega, st

teenust vajav inimene elab oma kodus koos lähedastega ning käib päevakeskuses, töökeskuses

või teeb toetatuna jõukohast tööl avatud tööturul.

Nii KLATi kui ka avatud teenuse sihtgruppi kuuluvatele lastele sobiva teenuse vajaduse

hindamiseks kirjeldatakse selgemini teenuse taotlemise, otsustamise ja suunamise protsess,

teenuse kestus ning rahastamine. Võetakse kasutusele ka vajalikud hindamisinstrumendid, mis

toetavad lapsele sobiva teenuse leidmist. Nooremate kui 12-aastaste laste puhul tuleks

vähendada institutsionaalsele hooldusele suunamist ja kaaluda pigem perepõhiseid või

kogukonnapõhiseid toetamise võimalusi. Seda enam, et üldjuhul on nooremate laste puhul

suuremad võimalused peresuhete parandamise ja vanemate toetamise kaudu jõuda lahenduseni,

kus lapse käitumine saadakse kontrolli alla last ja peret tema enda keskkonnas toetades. Seetõttu

on vajalik KLATi paigutamisel vanusepiiri seadmine.

Väga õige, et nooremata laste puhul tuleks vähendada ööpäevaringsele hooldusele suunamist,

kuid siiani ei ole süsteem seda kõigi laste puhul suutnud. Kindlasti on siin seos teenuste

kättesaadavusega erinevates Eesti piirkondades, näiteks tugiisikuteenus. Tugiisikuteenuse

kättesaadavuse üheks mõjuteguriks on tugiisikute sotsiaalsed garantiid, mille puudumise tõttu ei

ole see töö atraktiivne. Samuti pole seadusandluses erisusi erinevate sihgruppidega töötamisel –

millise pädevusega peaks ühe või teise sihgtgrupiga töötav tugiisik olema. Teiseks,

haridusastuste valmisolek ja kompetents nende lastega tegelemisel. Kolmandaks, varem

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

mainitud ennetus, et laps, pere ning tugivõrgustik ja spetsialistid oleksid toetatud lapse

(asendus)kodus, koolis, et tulla toime raskesti mõistetava käitumise esinemisega.

VTK-s on välja toodud, et avatud ööpäevaingsete teenuse puhul tuleks kaaluda kombineeritud

rahastamist riigi, KOVi ja vajadusel isiku omaosalust arvestades. Toetame KOV ja riigi

kombineeritud rahastuse kasutamist, kuid mis on Sotsiaalministeeriumi mõtted kombineeritud

rahastuse korraldamiseks ning kas kohalike omavalitsustega on seda arutatud? Kui kaaluda

teenusel ka isiku omaosalust, siis saab see olla väga sümboolne, sh arvestades ka pere

majanduslikku olukorda.

Kokkuvõtvalt, toetame Sotsiaalministeeriumi plaani kinnise lasteasutuse kõrvale avatud teenuste

loomist, et lapsed saaksid õigeaegselt neile vajalikku tuge ilma vanemate hooldusõigust

piiramata ja lapse vabadust piiramata. Oleme valmis seaduseelnõu ja teenuse sisu väljatöötamisel

kaasa rääkima ning tagasisidet andma.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär; Toetuste ja teenuste nõunik +372 5401 0462; [email protected]

Sotsiaalministeerium Meie: 10.01. 2025 nr 4

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamise kavatsusele suure abivajadusega laste toetamiseks

Täname Sotsiaalministeeriumit väljatöötamise kavatsuse ettevalmistamisse kaasamast. Eesti

Puuetega Inimeste Koda ootab, et teenuste arendamisega minnakse kiirelt edasi, et lapsed ja

pered saaksid ilma vanemate hooldusõigust piiramata ninglaste vabadust piiramata asjakohast

abi, sh nii psüühikahäire kui ka intellektipuudega lapsed. Samuti on EPIKoda seisukohal, et kui

on tegemist äärmusliku olukorraga, väikese sihtgrupiga ja väga spetsiifilisi teadmisi nõudvate

spetsialistide vajadusega, on ainuõige, et riik võtab teenuse arendamise enda kanda ning kasvatab

spetsialistide näol vastavat kompetentsi, kes suudaksid raskesti mõistetava käitumisega laste

juhendamisega toime tulla.

Oleme ka varasemates aruteludes ja kirjalikes pöördumistes välja toonud ilmselget vajadust

kaasata nii praeguse teenuse osutamise toetamise kui ka uute lahenduste väljatöötamise juurde

Hoolekande ja ekspertiisi nõustamiskeskuse (HENK) ekspertdid. Igati positiivne, et HENK

eksperdid on teeenuse sisu loomise juurde kaasatud. Samuti tuleb riigil mõelda, kuidas toetada

HENK ekspertide järelkasvu, et Eestis oleks rohkem probleemse käitumise eksperte, keda on

vaja kasutada nii laste kui ka täisealiste teenuste puhul, sh on võimalik neid kasutada ka

ennetusena, et potentsiaalselt sihtgruppi kuuluvatest lastest jõuaks vähem ööpäevaringsele

teenusele.

Kuna Sotsiaalministeerium on tõdenud, et sihtgrupi suuruse määratlemine on keeruline, siis

peame oluliseks välja tuua, et teenuskohtade planeerimisel on siiski oluline aru saada, mis

umbkaudne kohtade vajadus olla võiks, sest ennast ja teisi kahjustava käitumisega

intellektipuudega ja autismiga noori ei saa jätta ilma teenuskohata, sest muud alterniivid nende

laste toetamiseks puuduvad. Nende laste juhendamisel on oluline lapse elamine grupis, eakohane

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

hõivatus tegevustega, juhendamismeeskonna kvalifikatsioon, piisavus, sobiv keskkond, selgus,

piiritletus ja kontroll keskkonnas.

Teenuse planeerimsel on oluline arvestada, et teenuskoha vahetus lähetuses oleks kättesaadav ka

kompetentne haridusasutus, et lapse haridustee ei katkeks ööpäevaringsel teenusel olles. Eriti

oluline on kooli ettevalmistus raskesti mõistetava käitumisega intellektipuudega ja autismi

diagnoosiga laste puhul, kelle osas on praktika näidanud, et ollakse pigem kartlikud. Oluline on,

et sihtgruppi ei sulgeta nende raskesti mõistetava käitumise tõttu teenuseüksusesse, sest selleks,

et autismi diagnoosiga laps (tulevikus täiskasvanuna) saaks osaleda oma võimete ja vajaduste

kohaselt ühiskonnaelus, on kriitiline teda sinna kaasata. Intellektipuudega autistid vajavad

täisealiseks saades erihoolekandeteenuseid, kuid tegemist võib olla ka päevase teenusega, st

teenust vajav inimene elab oma kodus koos lähedastega ning käib päevakeskuses, töökeskuses

või teeb toetatuna jõukohast tööl avatud tööturul.

Nii KLATi kui ka avatud teenuse sihtgruppi kuuluvatele lastele sobiva teenuse vajaduse

hindamiseks kirjeldatakse selgemini teenuse taotlemise, otsustamise ja suunamise protsess,

teenuse kestus ning rahastamine. Võetakse kasutusele ka vajalikud hindamisinstrumendid, mis

toetavad lapsele sobiva teenuse leidmist. Nooremate kui 12-aastaste laste puhul tuleks

vähendada institutsionaalsele hooldusele suunamist ja kaaluda pigem perepõhiseid või

kogukonnapõhiseid toetamise võimalusi. Seda enam, et üldjuhul on nooremate laste puhul

suuremad võimalused peresuhete parandamise ja vanemate toetamise kaudu jõuda lahenduseni,

kus lapse käitumine saadakse kontrolli alla last ja peret tema enda keskkonnas toetades. Seetõttu

on vajalik KLATi paigutamisel vanusepiiri seadmine.

Väga õige, et nooremata laste puhul tuleks vähendada ööpäevaringsele hooldusele suunamist,

kuid siiani ei ole süsteem seda kõigi laste puhul suutnud. Kindlasti on siin seos teenuste

kättesaadavusega erinevates Eesti piirkondades, näiteks tugiisikuteenus. Tugiisikuteenuse

kättesaadavuse üheks mõjuteguriks on tugiisikute sotsiaalsed garantiid, mille puudumise tõttu ei

ole see töö atraktiivne. Samuti pole seadusandluses erisusi erinevate sihgruppidega töötamisel –

millise pädevusega peaks ühe või teise sihgtgrupiga töötav tugiisik olema. Teiseks,

haridusastuste valmisolek ja kompetents nende lastega tegelemisel. Kolmandaks, varem

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

mainitud ennetus, et laps, pere ning tugivõrgustik ja spetsialistid oleksid toetatud lapse

(asendus)kodus, koolis, et tulla toime raskesti mõistetava käitumise esinemisega.

VTK-s on välja toodud, et avatud ööpäevaingsete teenuse puhul tuleks kaaluda kombineeritud

rahastamist riigi, KOVi ja vajadusel isiku omaosalust arvestades. Toetame KOV ja riigi

kombineeritud rahastuse kasutamist, kuid mis on Sotsiaalministeeriumi mõtted kombineeritud

rahastuse korraldamiseks ning kas kohalike omavalitsustega on seda arutatud? Kui kaaluda

teenusel ka isiku omaosalust, siis saab see olla väga sümboolne, sh arvestades ka pere

majanduslikku olukorda.

Kokkuvõtvalt, toetame Sotsiaalministeeriumi plaani kinnise lasteasutuse kõrvale avatud teenuste

loomist, et lapsed saaksid õigeaegselt neile vajalikku tuge ilma vanemate hooldusõigust

piiramata ja lapse vabadust piiramata. Oleme valmis seaduseelnõu ja teenuse sisu väljatöötamisel

kaasa rääkima ning tagasisidet andma.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär; Toetuste ja teenuste nõunik +372 5401 0462; [email protected]