Pr Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister Teie: 28.11.2024 nr 1.2-1/3027-1
[email protected] Meie: Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-8-2/24/1
Arvamus sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele suure abivajadusega laste toetamiseks
Lgp Signe Riisalo
MTÜ Lastekaitse Liit tänab sotsiaalministeeriumi võimaluse eest esitada arvamus sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele suure abivajadusega laste toetamiseks (edaspidi VTK). Käesoleva arvamuse koostamisesse on Lastekaitse Liit kaasanud oma liikmesühingut, MTÜ Sa Suudad, kelle visiooniks on olla noorte, kellel esineb või on esinenud kõrget riskikäitumist, kaasamise ning huvikaitse organisatsioon. MTÜ Sa Suudad ettepanekuid on käesolevas arvamuses arvestatud. Lastekaitse Liit tunnustab riiki seaduseelnõu algatamise eest ja toetab VTK eesmärki abistada paremini lapsi, kellel on suur abivajadus ja kompleksprobleemid, tagades seeläbi laste ja nende perede parem toimetulek. Viimaste aastate jooksul on riik teinud põhjalikku tööd KLAT teenuse ümberkorraldamiseks ja arendamiseks, kaasates seejuures partnereid ja sihtgruppi aruteludesse ning viies läbi uuringuid. Sellest tulenevalt on üllatav, et VTK-s ei ole esitatud konkreetsemaid ettepanekuid olukorra lahendamiseks, vaid keskendutakse probleemide kirjeldamisele ja üldistele kavatsustele. Alljärgnevalt on esitatud tähelepanekud, mida MTÜ Lastekaitse Liit palub käesoleva väljatöötamise kavatsuse puhul täiendavalt arvesse võtta:
1. KLAT kui äärmuslik meede - Lapse eraldamine oma perest ja kogukonnast, eriti kui eraldamine hõlmab endast tugevat põhiõiguslikku riivet nagu vabaduse kaotamine, peab olema prioriteediks vältida laste ja noorte sattumist kinnisesse asutusse ning kui see on vältimatult vajalik, siis peab see olema võimalikult lühiajaline meede. Oluline, et VTK-s oleks selgemini kirjeldatud KLAT teenuse riskid ja juhtida tähelepanu, et KLAT-i liigne kasutamine ja pikaajaline viibimine võivad olla lapse arengule kahjulikud. Seejuures on oluline kõikide asjaosaliste, sh kohtunike teadlikkuse tõstmine KLAT-I võimalikest ohtudest. Senine murekoht on olnud, et KLAT teenusele paigutamine toimub kohtu otsusel, kuid kohtunikud ei mõista alati teenuse sisu ning lapse paigutamisotsus tehakse kergekäeliselt (Piho, 2020).
2. Teenusel (KLAT) viibimise maksimaalne aeg olema peaks olema selgelt reguleeritud, et minimeerida kahjusid ja motiveerida laste ja perede toetamist kogukonnas. On oluline, et lapsed saaksid teenusel viibida nii kaua kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Seega võiks VTK tuua selgemalt välja riigi seisukoha ka selles osas, kui pikk maksimaalselt võiks olla lapse KLAT viibimise aeg ning mitu kohta üldse riik tagab nii äärmusliku meetme osas. Eesti on Euroopas (võrreldes elanike ja laste arvuga) üks kõrgemaid KLAT kohtade arvuga riike Euroopas, sh on lubatud ka Euroopa Komisjonile KLAT kohtade arvu Eestis vähendada.
3. Alternatiivsed teenused ja taastava õiguse meetmed – Toetame riigi eesmärki arendada KLAT-ile alternatiivseid teenuseid ning pakkuda mitmekesise sihtgrupi vajadustele vastavaid kogukonnapõhiseid lahendusi, nagu pereteraapiad, taastavad aruteluringid ja avatud teenused. Seejuures on oluline, et lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid oleksid teadlikud nende teenuste olemasolust, sisust ning eesmärgist ja teenused oleksid kättesaadavad, sh sarnasel põhimõttel rahastatud. KOV esindajatel ja teistel koostööpartneritel peab olema selge arusaam, milline laps vajab KLAT vm alternatiivset teenust ja millised on ootused erinevate osapoolte omavahelisele koostööle.
4. Täisealisteks saavatele noortele tugiteenuste arendamine - Lisaks on oluline panna rõhku jätkutoele, et toetada lapsi ka pärast teenuse lõppemist. Hetkel on puudu residentaalsetest teenustest täisealiseks saanud noortele ning VTK-s ei ole infot selle kohta, kuidas tegeletakse noortega, kellel esineb tõsiseid käitumisprobleeme edasi, kui nad saavad täisealiseks? Ka täisealistele noortele tuleb arendada spetsiifilisi jätkuteenuseid, mis aitavad neil sujuvalt tavaellu integreeruda.
5. Hindamisinstrumendid - See, et laps jõuaks just talle kõige sobivama teenuseni, on esmane tingimus riskide ja vajaduste adekvaatne hindamine. Eestis on vaja luua teenuste vajaduste hindamiseks Eesti oludele kohandatud ja valideeritud hindamisinstrument ja teenustele suunamise protokoll, mis hõlmab ka psüühiliste erivajaduste hindamist ja nendega arvestamist. Lisaks tuleb välja arendada alaealiste ja noorte hindamissüsteem kohtueelses menetluses, et tunda ära abivajadusega ning kiiret ja intensiivset sekkumist vajavad lapsed ja noored.
6. Juhtumikorraldus – VTK-s on tähelepanu pööratud valdkondadeülese koostöö arendamisele, mis on ka Lastekaitse Liidu vaatest äärmiselt oluline. VTK-s ei ole selgelt sõnumit juhtumikorraldusest ehk kes on see spetsialist, kelle ülesandeks on noore vajadustele vastavatele teenustele suunamine ja koordineerimine. Aastal 2018 tehtud uuringu raames analüüsitud juhtumite puhul täitsid juhtumikorraldaja rolli sageli lapsevanemad, kelle jaoks käis selle rolli täitmine neile üle jõu ja kulmineerus sageli ”alla andmisega”.
7. Laps on kaasatud teda puudutavate otsuste tegemisse - Oluline on parandada laste kaasatust teenustele (sh KLAT-i) suunamise ja teenuse ajal, sh tagada lastele ja noortele info teenuse sisu ja suunamise põhjustest nendele arusaadavas keeles. Regulaarset koostööd tuleb teha lapse ja teda kasvatavate isikute ning teiste tema jaoks oluliste isikute vaheliste suhete igakülgseks toetamiseks. Hetkel ei ole VTK-s pööratud tähelepanu lapse osalemisele.
8. Perede kaasamine ja toetamine - VTK peaks rohkem rõhutama perede ja kodukeskkonna rolli lapse toetamisel ning seadma konkreetsed ootused ja vastutuse peredele lapse keskkonda naasmise ettevalmistamisel. Lisaks tuleks KLAT-i jt teenuse ajal pakkuda peredele tuge, nt teraapiat ja nõustamist.
9. KLAT viibimise regulaarne hindamine - Soovitame, et seaduses oleks kohustus hinnata lapse viibimise põhjendatust vähemalt iga kolme kuu järel. See tagab lapse vajaduste ja edasimineku regulaarse jälgimise ning loob motivatsiooni sihipärase töö tegemiseks.
10. Järelevalve tugevdamine - Järelevalve laste hoolekandeasutuste üle peab olema kohustuslik ja tulemused siduvad. Tuleb rakendada juhtumipõhist järelevalvet ning nõuda asutustelt puuduste kohest likvideerimist. See tagab kvaliteetsema teenuse ja paremad tulemused lastele.
11. Teenuse kvaliteedi ja mõju hindamine - Teenuste mõju hindamiseks tuleb luua süsteem, mis võimaldaks tuvastada, millised teenused annavad parimaid tulemusi ning kuidas nende pakkumist täiustada.
12. Rahastuse mõju teenuse valikule - Civitta läbiviidud lastekaitsetöötajate uuringule (2022) põhinedes on murettekitav, et senine teenuste valiku praktika on tihti mõjutatud kohalike omavalitsuste (KOV) rahalistest võimalustest ja ressurssidest ning seetõttu võidakse eelistada riiklikult rahastatud KLAT isegi siis, kui see pole lapsele parim lahendus. Oluline on motiveerida KOV-e eelistama lapsele sobivamaid, alternatiivseid teenuseid ja vältima odavamate, kuid vähem sobivate teenuste liigkasutust. Seega pöörame tähelepanu ka VTK-s välja toodud lahendusele, et vaid avatud teenuse puhul tuleks kaaluda kombineeritud rahastamist riigi, KOVi ja vajadusel isiku omaosalust arvestades ning mõelda, kas seda võiks kaaluda kinnise ka teenuse puhul. Peamine teenuse valiku kriteerium on hetkel kättesaadavus, mistõttu on tavapäraseks praktikaks laste „solgutatamine“ erinevate sobimatute teenuste vahel ja liialt sageli sobiva teenuseni ei jõutagi.
13. Ennetustöö - Olenemata teenuste mitmekesisuse suurendamisest ja kvaliteedi parandamisest on oluline tegeleda valdkondadeülese ennetusega. Esimesed ilmingud laste tõsistest käitumisprobleemidest on nähtavad koolis ja tervishoius, mistõttu on esimesed teenused hariduslikud tugiteenused ja psühhiaatria. Nende teenuste kättesaadavus on Eesti eri piirkondades erinev ning puudu on spetsialistidest, kuid just nende teenuste kvaliteedist sõltub, kuivõrd käitumisprobleemid vanuse kasvades võimenduvad ja kas laps jõuab edasi õiguskaitse- ja sotsiaalsüsteemi. Eraldi saab probleemina välja tuua just lastepsühhiaatrite vähesuse, mis raskendab oluliselt perede võimalusi saada adekvaatset abi lapse psüühiliste erivajadustega toimetulekul. Kinnise lasteasutuse teenusele sattunud lastest 32% olid asendushooldusel, mis näitab, et juba hoolekandeteenusel olevate lastega töötavate tugispetsialistide ennetustöö ei ole piisavalt tõhus ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid vajavad rohkem koolitusi.
14. Spetsialistide kvalifikatsioon - Vajadus on spetsialistide järele, kes on võimelised oskuslikult töötama väga keeruliste multiprobleemsete laste ja noorte juhtumitega. Kõigi tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel tuleb arvestada traumast taastumise toetamise põhimõtteid ja lapse traumakogemusest tulenevaid riske. Last puudutavad otsused tuleb teha last kaasates ja lapse parimatest huvidest lähtuvalt. Selleks tuleb veelgi enam koolitada laste ja noortega kokkupuutuvaid spetsialiste lapse osalusõiguse ja parima huvi aspektidest lähtuvalt. Lisaks on oluline vaadata üle selle valdkonna palgatasemed (koosmõjus oodatava kvalifikatsiooniga) kuivõrd on teada, et sellistes asutustes töötavad isikud peavad töötama mitme töökoha peal, et tagada endale ja oma perele normaalsed elutingimused.
Lisaks juhime tähelepanu, et VTK tekstis on ekslikult viidatud Heaolu arengukavale 2023-2040 ja määratletud KLAT teenusele suunatud laste vanuseks 13–26 aastat.
Loodame igakülgsele koostööle ning oleme valmis edaspidi jätkuvalt protsessi panustama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Varje Ojala
Juhatuse liige
MTÜ Lastekaitse Liit
Helen Saarnik
[email protected]