Ettekirjutus

Kehtna Vallavalitsus kehtna@kehtna.ee Pargi tn 2, Kehtna alevik 79001, Rapla maakond

ETTEKIRJUTUS

10.01.2025 nr 5.1-3/38874-13

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 751 lõike 4 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori

04.06.2024 käskkirja nr 73 alusel, arvestades menetluse käigus kogutud tõendeid ja välja selgitatud asjaolusid, teeb Sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse järelevalve peaspetsialist Merlin Veinberg Kehtna Vallavalitsusele, registrikood 77000252, asukoht Pargi tn 2, Kehtna alevik, 79001 Rapla maakond, ettekirjutuse järgmise kohustusega: Resolutsioon: 1. Tagada abivajavast lapsest teadasaamisel viivitamata lapse abivajaduse nõuetekohane

hindamine ja lapse abistamiseks vajalike meetmete pakkumine. Alus: LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3, mille kohaselt on KOVi ülesanne lastekaitse korraldamisel abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine. LasteKS § 28 lõige 2, mille kohaselt peab lapse abivajadust hinnates lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik andma hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile ning last kasvatava isiku vanemlikele oskustele.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2025. Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolev ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, rakendab Sotsiaalkindlustusamet Kehtna Vallavalitsusele VVS § 751 lõike 4 alusel sunniraha 1000 eurot.

2. Tagada kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning

otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel laste huvide väljaselgitamine ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Lapse huvide väljaselgitamisel selgitada välja kõik asjasse puutuvad asjaolud, kuulata laps ära, selgitada otsuse mõju lapsele ning kõiki asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega. Alus: LasteKS § 21 lõige 1, mille kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest, koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks lastekaitse korraldamisel abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine.

2

Lasteks § 21 lõike 2 punktid 1-3, mille kohaselt tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel; kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2025. Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolev ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, rakendab Sotsiaalkindlustusamet Kehtna Vallavalitsusele VVS § 751 lõike 4 alusel sunniraha 1500 eurot.

3. Tagada kõikides juhtumimenetlustes juhtumiplaani ja tegevuskava koostamine ning

abivajavale lapsele abi osutamisel võrgustikutöö rakendamine, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud korras.

Alus: LasteKS § 29 lõige 2, mille kohaselt tuleb abi osutamisel rakendada võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekande seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud korras.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2025.

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolev ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, rakendab Sotsiaalkindlustusamet Kehtna Vallavalitsusele VVS § 75¹ lõike 4 alusel sunniraha 1000 eurot.

4. Tagada otsuse tegemine juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest. Alus: LasteKS § 29 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule, koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2025.

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolev ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, rakendab Sotsiaalkindlustusamet Kehtna Vallavalitsusele VVS § 75¹ lõike 4 alusel sunniraha 1000 eurot.

5. Tagada abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel lapse arvamuse välja

selgitamine ja dokumenteerimine ning selle lisamine lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile.

Alus: LasteKS § 29 lõige 5, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse ning lisama selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätesta teisiti, koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3. Täitmise tähtaeg: 30.06.2025.

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolev ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, rakendab Sotsiaalkindlustusamet Kehtna Vallavalitsusele VVS § 75¹ lõike 4 alusel sunniraha 1000 eurot.

3

6. Tagada lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kandmine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatud korras.

Alus: SHS § 144 lõige 1 punkt 8, mille kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatud korras andmed lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kohta.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2025.

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolev ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, rakendab Sotsiaalkindlustusamet Kehtna Vallavalitsusele VVS § 75¹ lõike 4 alusel sunniraha 1000 eurot.

7. Tagada perekonnast eraldatud lapsele juhtumiplaani koostamine, selle perioodiline

ülevaatamine ja vajaduse korral muutmine koostöös lapse ja last kasvatava isikuga.

Alus: LasteKS § 34 lõige 4, mille kohaselt peab lastekaitsetöötaja perekonnast eraldatud lapsele koostama käesolevas seaduses nimetatud juhtumiplaani ning tagama selle perioodilise ülevaatamise ja vajaduse korral muutmise koostöös lapse ja last kasvatava isikuga.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2025.

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolev ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, rakendab Sotsiaalkindlustusamet Kehtna Vallavalitsusele VVS § 75¹ lõike 4 alusel sunniraha 1000 eurot.

Kui ettekirjutuse adressaat jätab ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata, tuleb sunniraha tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606, maksekorralduse viitenumber on 2800048574 ja selgituses märkida sunniraha määranud asutuse nimi, ettekirjutuse number ja sõna "sunniraha". Ettekirjutuse täitmisest või sunniraha tasumisest palume informeerida Sotsiaalkindlustusametit kirjalikult postiaadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn või digitaalselt allkirjastatud dokumendina elektronposti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee või merlin.veinberg@sotsiaalkindlustusamet.ee 10 päeva jooksul arvates ettekirjutuses määratud täitmise tähtajast. Vabatahtlikult tähtajaks sunniraha tasumata jätmise puhul nõutakse sunniraha sisse asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 15 lõike 1 kohaselt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Seega lisandub sunnirahale selle vabatahtliku tähtaegse mittetasumise korral kohtutäituri tasu. Sunniraha tasumine ei võta adressaadilt kohustust ettekirjutus täita ning täitmata kohustuste eest võib sunniraha rakendada korduvalt. Vaidlustamisviide Juhul, kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile või kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, millal vaide või kaebuse esitaja vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

4

Menetluskäik ja põhjendused Sotsiaalkindlustusamet algatas 20.10.2023 Kehtna Vallavalitsuses järelevalvemenetluse, mille eesmärgiks oli kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsealase töö korraldamist. Järelevalve tulemused on kirjeldatud järelevalve 25.01.2024 aktis nr 5.1-3/38874-7. Järelevalve käigus tuvastati järgmised rikkumised:

1. LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3, kohalik omavalitus ei ole abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajadust hinnanud ja lapse abistamiseks meetmeid pakkunud;

2. LasteKS § 21 lõige 1, lastekaitsetöötajad ei ole kõigi last mõjutavate otsuste vastu võtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuste kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel välja selgitanud lapse huvisid ega lähtunud otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest; LasteKS § 21 lõige 2 punkt 1, lastekaitsetöötajad ei ole laste huvide väljaselgitamiseks välja selgitanud kõiki asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolusid ning muud informatsiooni, mis oli vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; LasteKS § 21 lõige 2 punkt 2, lastekaitsetöötajad ei ole lapse huvide väljaselgitamiseks selgitanud lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulanud last ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtnud lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamust arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel; LasteKS § 21 lõige 2 punkt 3, lastekaitsetöötajad ei ole hinnanud olemasolevat teavet ning kujundanud põhjendatud seisukohta laste huvide kohta;

3. LasteKS § 28 lõige 1, lastekaitsetöötajad ei ole enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist hinnanud lapse abivajadust; LasteKS § 28 lõige 2 punkt 1, lastekaitsetöötajad ei ole hinnanud lapse abivajadust nõuetekohaselt; LasteKS § 28 lõige 2 punkt 2, lastekaitsetöötajad ei ole hinnanud last kasvata(te) isiku(te) vanemlikke oskusi;

4. LasteKS § 29 lõige 2, lastekaitsetöötajad ei ole abivajavale lapsele abi osutades rakendanud võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid SHSis sätestatud korras;

5. LasteKS § 29 lõige 3, kohalik omavalitsus ei ole kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest teinud otsust juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule, koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks lastekaitse korraldamisel abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine;

6. LasteKS § 29 lõige 5, kohalik omavalitsus ei ole abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitanud ja dokumenteerinud lapse arvamust ega lisanud seda lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätestanud teisiti.

7. SHS § 9 lõige 2 punkt 1, lastekaitsetöötajad ei ole abi andmisel koostanud juhtumiplaani. 8. SHS § 144 lõige 1 punkt 8, kohalik omavalitsus ei ole kandnud STARi andmeid LasteKSi

tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kohta.

Toona ei pidanud Sotsiaalkindlustusamet ettekirjutuse tegemist vajalikuks, kuna Kehtna Vallavalitsus lubas võtta esitatud tähelepanekud ja soovitused arvesse ning määras punktides 2.1. kuni 2.8. kirjeldatud nõuete täitmise kontrollimiseks järelkontrolli 2024. aastal. Järelevalve (järelkontroll) tulemused on kirjeldatud järelevalve 27.12.2024 aktis nr 5.1-3/38874-10. Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevalt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Riik on kohalikule omavalitsusele pannud LasteKSiga kohustused ja ülesanded laste õiguste ja heaolu tagamisel ning lastekaitse korraldamisel, võttes arvesse sihtrühma haavatavust. Kohaliku omavalitsuse üks põhimõtteid on seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel.

5

Juhtumite analüüsimisel selgus, et lastekaitsetöötajal ei ole täitnud kõiki seaduses ettenähtud nõudeid. Järelevalves tuvastatu näitab, et suurenenud abivajadusega laste heaolu, õiguste ja turvatunde tagamine on paljudes kontrollitud juhtumites puudulik. Analüüsitud menetlustes ei ole hinnatud laste abivajadust, koostatud tegevuskava ning dokumenteeritud lapse arvamust. Lastega töötamisel on üks peamisi põhimõtteid lapse arvamuse kuulamine ning kui lastekaitsetöötaja jätab lapse ärakuulamise vahele või tõlgendab seda valesti, on oht teha ekslikke otsuseid. Seetõttu ei saa lapse abivajaduse hindamine, lapse arvamuse väljaselgitamine ja dokumenteerimine olla pinnapealne ega lastega läbiviidavad vestlused põhjalikult eesmärgistamata ja analüüsimata. Veel vähem ei saa neid tegevusi jätta tegemata. Nimetatud nõue tagab parimal võimalikul moel abivajava lapse arvamuse väljaselgitamise kohustuse täitmise ja sellega võimaluse korral arvestamise ning on tihedalt seotud LasteKS § 21 (lapse huvidest lähtumine) rakendamisega. Lapse arvamuse välja selgitamine peaks olema aktiivne tegevus, kus last intervjueeritakse aktiivselt vastavalt tema vanusele ja arengutasemele. Laste küsitlemise käsiraamatus on välja toodud erinevaid tehnikaid ja selgitatud, kuidas erineva puudega lapsi on võimalik küsitleda ning seeläbi nende arvamust välja selgitada. Abivajaduse hindamise eesmärk on tagada olukord, kus lapsele ei osutata juhuslikke ja käepäraseid meetmeid, mis kohaliku omavalitsuse üksusel olemas on, vaid selgitatakse välja lapse tegelik vajadus ning planeeritakse sobivaid meetmeid nende vajaduste rahuldamiseks. Lapse abivajadust hinnates peab lastekaitsetöötaja andma hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile; last kasvatava isiku vanemlikele oskustele. Lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik peab lapse abivajaduse hindamisse kaasama lapse ja last kasvatava isiku või lasteasutuse, kus laps viibib. Abivajaduse hindamisele tuginedes koostatakse eesmärgistatud tegevuskava, milles planeeritakse süsteemsed, ajaraamide ja vastutajatega tegevused. Juhul, kui juhtumimenetluses on lastekaitsetöötaja lapse abivajadust hinnanud, kuid ei ole seda kinnitanud, võib see jätta mulje, et tegu on tehnilise veaga, kuid probleem selle taga on siiski sisuline. Abivajadust hinnatakse juhtumiplaani ja tegevuskava koostamise käigus. Abivajadust tuleb hinnata koos lapse ja tema perega ning vajadusel kaasatakse teisi spetsialiste. Kui juhtumiplaan jääb kinnitamata, ei ole võimalik seda vanemale edastada. Juhtumiplaani koostamise mõte on saada ülevaade kõigist lapse heaolu kolmnurgaga välja toodud eluvaldkondadest, nendes esinevatest riski- ja kaitsefaktoritest ning tegevusplaanis kirja panna tegevused riskide maandamiseks. Lapsevanemale on oluline teada, millisena nähakse pere toimetulekut, ootusi ja tegevusi, mida tuleb koos lastekaitsetöötajaga või iseseisvalt teha, et tagada lapse heaolu. Lapse juhtumit kajastava teabe kogumine STARi lähtub samuti lapse parimast huvist ega ole lihtsalt tehniline bürokraatia. STARi funktsionaalsus võimaldab kasutada seda kui tavapärast pabertoimikut digitaliseeritud kujul. Nii on kogu oluline teave säilitatud ühes kohas, mis lihtsustab vajadusel juhtumi üleandmist teisele lastekaitsetöötajale, ligipääsu teabele kohalike omavalitsuste piiriülese koostöö puhul ning olukordades, kus Sotsiaalkindlustusametil on vajalik otsustada lapse perest eraldamine aegkriitiliselt ning pääseda ligi last puudutavale olulisele teabele. Võrgustikutöö rakendamise eesmärk on tagada abi osutamise valdkondadeülesus, et laps ja tema perekond saaksid vajaliku toe kõige optimaalsemal viisil ning et tagatud oleks ka teiste valdkondade spetsialistide kaasatus ja kompetentsus. Milliseid asjaomaseid võrgustikuliikmeid peab konkreetse juhtumi puhul kaasama, sõltub palju juhtumi iseloomust ja lapse abivajadusest. Lastekaitsetöö puhul on oluline juhtumi ajalugu fikseerida ja säilitada uutele võimalikele olukordadele reageerimiseks, samuti juhtumi menetlemiseks. Kui kohaliku omavalitsuse üksuses ei ole lastekaitsetöötajatele loodud töökorraldust, mis võimaldab lastekaitsetöötajal täita ja järgida kõiki seaduses sätestatud nõudeid (nt lastekaitsejuhtumi menetlemist ja selle raames tehtavaid (menetlus)toiminguid, teatud last puudutavate otsuste tegemist ning kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle ametnike kohustusi lapse abistamisel), siis ei ole kohaliku omavalitsuse üksuses ka loodud nõuetekohaseid tingimusi lastekaitsetöö tegemiseks ning kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus ei vasta LasteKS § 17

6

nõuetele. Kohalike omavalitsuse üksustel on üsna lai otsustusvabadus, kuidas lastekaitsetööd oma haldusterritooriumil korraldada. Samal ajal piiravad otsustusõigust lastekaitsealaste ülesannete täitmisel mitmed LasteKSis ja SHSis kehtestatud nõuded ja kohustused, mida kohaliku omavalitsuse üksus ja/või lastekaitsetööd tegev ametnik peavad järgima. Võttes arvesse faktilisi asjaolusid, et Kehtna Vallavalitsus ei ole järelevalvemenetluse käigus tuvastatud puudusi kõrvaldanud, on ettekirjutuse ja sunniraha hoiatuse tegemine põhjendatud. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 andis Sotsiaalkindlustusamet võimaluse enne ettekirjutuse tegemist Kehtna Vallavalitsusele esitada oma arvamus ja vastuväited kavandatava ettekirjutuse kohta hiljemalt 10.01.2025. Kehtna Vallvalitsus esitas 09.01.2025 kirjas nr 8-8/2025/56 kavandatava ettekirjutuse kohta arvamuse, mille kohaselt nõustutakse ettekirjutuses tooduga ning on asutud puuduseid kõrvaldama. Samuti palus Kehtna Vallavalitsus ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendada kuni 31.12.2025, kuna Kehtna Vallavalitsus plaanib luua struktuuri ühe täiendava lastekaitsespetsialisti ametikoha ülekoormuse vähendamiseks, kuid see eeldab volikogu otsuseid nii struktuuri kui eelarves muudatuste tegemiseks. Sotsiaalkindlustusamet ei pikenda ettekirjutuse täitmise tähtaega ning jääb 27.12.2024 ettekirjutuse kavandis nr 5.1-3/38874-11 määratud tähtaja juurde. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg ei sõltu adressaadi nõusolekust, vaid selle saab määrata haldusorgan ühepoolselt. Sotsiaalkindlustusamet on juba enne järelkontrolli järelevalvet teostades juhtinud tähelepanu tuvastatud asjaoludele ja andnud soovitusi lastekaitsetöö nõuetekohaseks korraldamiseks (taotleda Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonnalt nõustamist, et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida lapse olukorra leevendamiseks lapsele ja tema perele sobivaid teenuseid ning valida lapse abivajaduse ärahoidmiseks või süvenemiseks tõhusaid meetmeid, ning pöörduda lastekaitsetöötajate toetamiseks laste heaolu osakonda strateegiliseks nõustamiseks – koostada laste ja perede heaoluprofiili ning saada juhiseid, kuidas paremini korraldada mitmetasandilist juhtumi- ja ennetustööd ning võimaldada lastekaitsespetsialistidele erinevaid koolitusi ja supervisiooni). Ka on väljatöötatud ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehel avaldatud erinevad juhised lastekaitsetöö korraldamiseks. LasteKSis sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesanded lastekaitsetöö korraldamisel on seadusest tulenev omavalitsuse kohustus ning täiendava koha loomise ja selleks eelarve muutmise vajadus volikogus, ei lükka edasi selle kohustuse täitmist ega ka LasteKSis sätestatud nõuete täitmist. Kohalik omavalitsus on esimene asutus, kelle poole on lastel või abivajavate laste vanematel võimalus pöörduda ning abi saada. Kui kohalik omavalitsus ei taga talle seadusega pandud ülesannete/kohustuste täitmist, jäävad abivajavad või hädaohus olevad lapsed ilma abita ning pikemas perspektiivis mõjutab see oluliselt nende kasvamist täisväärtuslikeks ühiskonna liikmeteks. (allkirjastatud digitaalselt) Merlin Veinberg peaspetsialist (järelevalve)