Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 09.01.2025 Tall inn

Koostaja ametinimetus ja nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika

Vanatoa

Kriminaalasja number: 24231753352

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi: xxx

kontakt xxx

Kriminaalmenetlus on alustatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 alusel selle kohta, et xxx ajavahemikul

2020 aastast täpsemalt tuvastamata ajast kuni 31.08.2024.a xxx asuvas majas väärkohtles

korduvalt kehaliselt oma last xxx, sealhulgas:

igal kuul vähemalt paaril korral tõukas oma tütart xxx`t lahtise käega õlgade-, selja-, või

rinnakupiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja ühel korral hematoomi

vasakule poole õlapiirkonda.

2022 aasta lõpust kuni 2023 aasta alguseni talvel täpsemalt tuvastamata ajal lõi riidest

esemega vähemalt kahel korral näo- , kaela- ja ülakehapiirkonda oma tütart xxx`t, millest

kannatanu tundis füüsilist valu kaelapiirkonnas.

2023 aasta lõpust kuni 2024 aasta alguseni täpsemalt tuvastamata ajal lõi küünarnukiga oma

tütart xxx parema silma piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja silmapiirkonda

hematoomi.

Samuti tema augustikuu keskpaigas 2023 aastal täpsemalt tuvastamata ajal xxx asuvas majas

lõi vähemalt kolmel korral telefonijuhtmega oma tütart xxx reitepiirkonda, millega tekitas

kannatanule füüsilist valu.

Samuti tema 09.09.2024 kella 22.15 paiku xxx asuvas majas lõi lahtise parema käega oma

tütart xxx vasakule poole reiepiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustuse- punetuse reiepiirkonda.

Kannatanu xxx ütlustest selgub, et tema ema xxx on viimased 4 aastat igapäevaliselt alkoholi

tarvitanud ja seoses sellega ka äkilisem olnud. Ajavahemikul 2020 knun tänaseni on ema

tõuganud teda tee peale eest, lahtise käega ja see on nii löök kui töude koos. Alati on ta

tundnud valu. Kannatanu mäletab juhtumeid, kui ema lõi teda riidest esemega vastu nägu, on

löönud küünarnukiga silma piirkonda, tekitades valu. Isa töötab palju ja ei ole reeglina kodus.

Ema kasutab vägiavalda ka tema noorema õe xxx suhtes. 09.09.2024 õhtusel ajal oli

kannatanu kodus, kui kuulis laksatust ja õde nuttu. Xxx ütles, et emme tegi talle haiget.

Kannatanu nägi, et õe reiel oli punane laik ja ta tegi sellest ka telefoniga pildi. Õde rääkis, et

2

ka varem on ema talle haiget teinud, löönud telefoni laadimisjuhtmega. Kannatanu helistas

Häirekeskusessse. Ema viidi kainenema. Samuti kannatanu lisab, et on leidnud

alkoholipudeleid, mis on ahju visatu. Ta lisab ütluste juurde oma tehtud pildid. Ta lisab, et

ema aitaks, kui ta loobuks alkoholist.

xxx LV vastuskirjast selgub, et perega ollakse tuttav seoses varasema juhtumiga, kus pere

nõustati alkholist loobumise osas. xxx on palunud abi seoes lapse xxx traumaga. 09.09.2024

juhtumi osas on toimunud kodukülastus, kus xxx kinnitas vägivalda tema suhtes. Selgub ka, et

pereemal on alkoholiprobleemid. Nõustati alkoholismi ja vaimse tervise osas.

Kannatanu xxx selgitab, et xxx on tema abikaasa ja kokku on neil neli last. Kõige vanem laps

elab eraldi, teised elavad kodus. Abikaasa on kodune paar viimast aastat ja siis on ta ka

alkhooli tarbinud. Septembris ta kuulis kõrgendatud hääli ja xxx, vanem tütar, oli politsei

kutsunud. Kannatanu nägi xxx reiel punakat laiku. Kannatanu arvab, et xxx lõi last kuna laps

oli tähelepanematu kooliasju tehes. Politseinikud vestlesid kõigiga. Lapse heaolu spetsialist

suunas abikaasa psühholoogi juurde.

Kannatanu xxx (sünd 2015) kriminaalmenetlusse puutuvalt selgitab, et ema lõi teda vastu

kintsu ja pärast seda tuli politsei. Ta tundis sellest löögist valu. Varem on ka juhtunud seda, et

ema on teda löönud, siis ema lõi teda telefonijuhtmega vastu kintsu. Tal polnud turvaline ja tal

oli valus sellest.

Tunnistaja xxx ütlustest selgub, et xxx on tema ema, ta elab perega koos, kuid käib

kahenädala kaupa tööl. Ema tarvitab igapäevaselt alkoholi, seda suuremas koguses 3-4

viimast aastat. Peres on sellega seoses pidevad konfliktid. Septembris kutsus õde xxx politsei,

kuna ema oli olnud vägivaldne ema viidi too päev kainestusmajja ja tagasi tulles hakkas ta

kohe uuesti jooma. Ta ei tea, kas emal on tahtmist alkoholist vabaneda.

Materjalide juures on ka asitõendina vaadeldud vormikaamera salvestused ning kõne

häirekeskusesse. Salvestised on lisatud CD plaatide materjalide hulka.

xxx ei ole karistusregistrisse kantud.

Kahtlustatav xxx ütlusi andes selgitab, et ei mäleta, et oleks xxx löönud. xxx tõesti on

laadijaga löönud ja paaril korral laksu andnud. Ta lisab, et lastekaitse poolt määrati talle

psühholoog ja ta on seal käinud.

Tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega leian, et antud menetluse saab lõpetada lähtuvalt

KrMS § 202 sätetest, kuna kahtlustatav ei ole varem karistatud kriminaalkorras, materjalidest

nähtub, et probleem seisneb alkoholi kuritarvitamises, mistõttu suunatakse vaimse tervise õe

vastuvõtule hindamaks ravivajadust.

Kriminaalmenetlus lõpetatakse KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava teo suhtes,

kuivõrd tegemist on teise astme kuriteoga, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub selles osas

avalik menetlushuvi, süü ei ole suur, varalist kahju ei ole tekkinud.

Tulenevalt ülaltoodust leian, et xxx suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus, pannes

talle KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kohustuse.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

3

määras:

1.Lõpetada kriminaalasjas nr 24231753352 menetlus ja lõpetada kriminaalmenetlus xxx

suhtes

2. Kohustus:

Registreerida vastuvõtule vaimse tervise õe juurde (kontaktid

https://www.regionaalhaigla.ee/kontaktid-ja-asukoht/asume/psuhhiaatriakliinik ) ja kui

hinnatakse vajadust alustada raviskeemiga, siis järgida määratud skeemi.

Tõendid läbimise kohta edastada kirjalikult aadressile [email protected]

Tähtaeg: 09.07.2025

3.Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud

4. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: ei kustutata

5.Asitõendid või äravõetud asjad: CD salvestustega arhiveerimisel jätta materjalide juurde

6.Vahistuse andmed: ei ole

7.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kuriteoteate esitanud isikule; kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema

kaitsjale; kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema esindajale.

8. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda

kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne

päeva jooksul.

Annika Vanatoa

Nõustun kohustusega ja mulle on selgitatud mittetäitmise tagajärgi, s.h Tervisekassa õigust

nõuda kannatanu med.abiga seotud kulusid.

__________________________________________________________________________

( xxx)