Pöördumine

Hankelepingu projekt

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu

mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja

_____ (edaspidi täitja), registrikood_______., aadress ________, keda esindab põhikirja alusel _____,

edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr 3-9/4283-1 alusel käesoleva

hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Lepingu ese

1.1. Lepingu esemeks on „Terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine (RHL/MSL)

TO-BE protsessi TIS-STAR-SKAIS andmevahetuse funktsionaalsuse SKAIS2 infosüsteemi

poolse osa realiseerimine“ Tehnilises kirjelduses nimetatud tööd (edaspidi tööd).

1.2. Lepingu tööde maht on kuni 251 300 (kakssada viiskümmend üks tuhat kolmsada) eurot ilma

käibemaksuta.

2. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused

2.1. Täitja annab töö üle hiljemalt 03.11.2025. Tööde üleandmisele järgneb tugiperiood kuni

31.12.2025.

2.2. Töötunni põhise lepingu korral esitab täitja eelmise kuu töötundide ajaaruande, mis sisaldab

teostatud töötunde ja nende jooksul teostatud töid. Ajaaruanne esitatakse allkirjastatult

hiljemalt järgmise kalendrikuu 5. tööpäeval. Viimane ajaaruanne esitatakse koos aktiga.

2.3. Tellitavad tööd antakse vastuvõtutestimiseks üle vastavalt lepingu lisas 1 „Tehniline

kirjeldus“ kokkulepitud tingimustele.

2.4. Tellija vaatab töö üle vastavalt raamlepingu tingimustele.

2.5. Koos üle antava tööga annab täitja tellijale üle kõik tööde intellektuaalse omandi õigused

vastavalt raamlepingus kirjeldatule.

3. Lepingu hind

3.1. Lepingu täitmine toimub töötunnipõhisel arvestusel, tellija tasub üksnes lepingu alusel

tellitud ja teostatud töötundide eest.

3.2. Ühe töötunni maksumuseks lepingu täitmisel on ____ (maksumus sõnadega) eurot

käibemaksuta.

3.3. Arve esitatakse e-arvena, pärast akti tellija poolt allkirjastamist.

3.4. Täitja annab tellijale arve tasumiseks tähtaja minimaalselt 21 kalendripäeva alates arve

laekumisest. Arvel tuleb märkida raamlepingu ja hankelepingu number, lepingu osa

viitenumber, riigihanke viitenumber ja tellija kontaktisiku nimi.

3.5. Vastavalt raamlepingu punktile 2.5 lepivad pooled kokku, et lepingu täitmist rahastatakse

Euroopa Liidu Taaste- ja Vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility)

toetusskeemi vahenditest toetuse 9T80-RR20-03123RRF (Eraisikute sündmusteenuste

arendamine) eelarve raames.

3.6. Kõik lepingu raames loodavad esemed, tegevused, dokumendid ja muud teabekandjad tuleb

tähistada vastavalt ,,Vabariigi Valitsuse määruse 23.06.2023 “Taaste- ja vastupidavuskava

elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” määrusele § 12. Teavitamine.

3. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud

3.1. Teadete edastamisel ja kätte toimetamisel lähtutakse raamlepingu regulatsioonist.

3.2. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisel on Maiu Nagel, projektijuht, tel +372 5090 782, e-post

[email protected] või Epp Laanepõld, Heaolu valdkonnajuht, telefon +372 512 9729, e-

post: [email protected]

3.3. Täitja kontaktisikuks lepingu täitmisel on ________, tel ________, e-post ______.

4. Lõppsätted

4.1. Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni poolte poolt oma

lepinguliste kohustuste täitmiseni.

4.2. Lepingu dokumendid koosnevad riigihanke alusdokumentidest, sh lepingu lisadest, lepingu

muudatustest ja pakkumusest.

4.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid, mida

ei allkirjastata koos lepinguga:

4.3.1. Lisa 1 - Tehniline kirjeldus;

4.3.2. Lisa 2 – Pakkumus;

4.3.3. Lisa 3 – Isikuandmete töötlemise tingimused.

5. Poolte allkirjad

Tellija: Täitja:

Lisa 1

Tehniline kirjeldus - Terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine 1 (RHL/MSL) TO-BE protsessi TIS-STAR-SKAIS andmevahetuse funktsionaalsuse SKAIS2 infosüsteemi poolse osa realiseerimine

1. Hankelepingu objekt

Hankelepingu nr 3-9/2307-50 „Muutumatu seisundiga lapse (RHL) proaktiivse toetamise andmete liikumine eelanalüüs“ tulemina valminud kirjelduse alusel tellib Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus „Terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine (RHL/MSL) TO-BE protsessi TIS- STAR-SKAIS andmevahetuse funktsionaalsuse SKAIS2 infosüsteemi poolse osa realiseerimine“ arendustöö (edaspidi töö).

2. Mõisted ja lühendid

Mõiste/Lühend Kirjeldus

Abi- ja toetusvajaduse hindamine Ülevaatlik abi- ja toetusvajaduse tuvastamine, mis võimaldab teha õigustatuse otsuse sotsiaalhoolekande abimeetmete (toetus/teenus) kohta ning valida, millise abimeetme rakendamise ja millise spetsialisti abiga on võimalik inimese elukvaliteeti hoida või parandada; eesmärgiks ei ole detailselt tuvastada inimese tegevus- või osalusvõimet.

Ametnikurakendus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ametnikele mõeldud veebirakendus.

EHIS Eesti hariduse infosüsteem. Riiklik register, mis koondab haridussüsteemi puudutavaid andmeid

ekspertarst SKAs töötav arst, kes viib läbi puude raskussastme tuvastamise arstlikku ekspertiisi hindamist

ITP SKAIS2 Iseteenindusportaal

KOV Kohalik omavalitsus

LasteKS Lastekaitseseadus

Menetluse töölaud graafilise kasutajaliidesega loodud töökeskkond SKAIS2 ametnikurakenduses, mille eesmärk on kuvada peaspetsialistidele ja ekspertarstidele menetluses olevaid arstlikku ekspertiisi PRT taotluseid selgemini ja täiendatud mugavusfunktsioonidega.

Muutumatu või progresseeruv püsiv seisund raske või sügava puude raskusastme tuvastamisel kindlaks tehtud terviseseisund, mis tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja teadaolevate andmete kohaselt ei saa paraneda või seisundi paranemise tõenäosus on vähene

MSL Muutumatu seisundi diagnoosiga, terviseseisundist tingitud püsiva toetusvajadusega

1 Sündmusteenuse praegu kehtiv nimetus, sama sündmusteenusega seonduvalt on eelnevalt kasutatud ka: Raskelt haige laps (RHL), Muutumatu (või progresseeruva) seisundi diagnoosiga, terviseseisundist tingitud püsiva toetusvajadusega laps (MSL)

laps. Kõnekeelne väljend, projekti nimetuse lühend.

PRT Puude raskusastme tuvastamine. SKA protsess puude raskusastme tuvastamiseks

Puude raskusastme määramine puude raskusaste on jagatud kolme kategooriasse: keskmine, raske, sügav puue. Puude tuvastamisel määratakse ka puude raskusaste.

RHL Raskelt haige laps; muutumatu seisundi diagnoosiga, terviseseisundist tingitud püsiva toetusvajadusega laps. Kõnekeelne väljend, projekti nimetuse lühend.

SOM Sotsiaalministeerium

SKA Sotsiaalkindlustusamet

SKAIS Sotsiaalkaitse infosüsteem (vananenud platvormil)

SKAIS2 Sotsiaalkaitse infosüsteem (hõlmab Ametnikurakendust ja Iseteenindust)

STAR, STAR2 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister

TIS Tervise Infosüsteem. Keskne riiklik andmekogu, mille vahendusel saavad tervishoiuteenuste osutajad, näiteks arstid ja õed omavahel andmeid vahetada ning näha teiste arstide poolt patsiendi kohta saadetud terviseandmeid.

UAT Vastuvõtutestimine (user acceptance test)

3. Äriline taust

Hetkeolukord:

Erivajadusega lapse abivajaduse hindamine ja abi osutamine on eri valdkondade, haldusalade ja

asutuste vahel killustunud. Abi saamine on lapse ja vanema jaoks keeruline ja aeganõudev, lapsele toe

saamiseks tuleb teha mitmeid taotlusi nii sotsiaal-, haridus- kui tervishoiuvaldkonnas. Erivajadusega

lapse mured mõjutavad kogu perekonda ning võttes aluseks 2022a puudega laste arvu SKA andmetel,

siis on selliseid peresid vähemalt 9950. Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuring näitab, et

rohkem kui 30% puudega last hooldavatest vanematest ei käi tööl ja ligi pooltel juhtudel nimetati

põhjuseks vajadust hoolitseda puudega lapse eest.

Erivajadustega laste kohta info kogumiseks ja säilitamiseks kasutusel olevad erinevad IT-süsteemid:

 Patsiendiportaal - inimene saab tutvuda enda terviseandmetega;  STAR - KOV lastekaitsetöötajad kasutavad kohaliku tasandi sotsiaalteenuste korraldamiseks;  SKAISi (sh iseteenindus-portaal inimesele) - SKA kasutab puude tuvastamisel ja riiklike

sotsiaalteenuste korraldamiseks;  TIS ehk e-tervis - eriarstiabi kasutab haiglate erinevate tarkvaralahenduste kaudu;  EHIS - haridussüsteem kasutab, süsteemi kantakse mh andmed õpilasele rakendatud

tugimeetmete kohta;  perearstiabi - perearstid kasutavad erinevaid tarkvaralahendusi (Liisa, Watson, Perearst 2 ja

3, Medicumi tarkvara);  rehabilitatsioon - rehabilitatsiooniasutustel oma ühist infosüsteemi ei ole, tekkinud on mõned

IT-lahendused, mis aitavad andmeid koondada, kuid neid andmeid teistesse süsteemidesse

ei saadeta. Rehabilitatsiooniasutustel puudub igasugune ligipääs ükskõik millistele erivajadusega lapse andmetele, va need, mida SKA lapse suunamiskirjaga avaldab.

Eelnevalt loetletud infosüsteemid reeglina andmeid lapse kohta automaatselt ei edasta. Killustatud

andmekogumine ja osapoolte puudulik infovahetus ei võimalda saada ülevaadet sihtgrupi vajadustest

ja pakutud meetmete tulemuslikkusest ega toeta kiire ja tõhusa abi saamist.

Terviseandmetega ja e-kanalite kaudu tervishoiuteenuste osutamisega on seotud üleriigiline E-

tervise süsteem, kuhu kuuluvad nii riiklik andmekogu Tervise Infosüsteem (TIS) kui ka teised IT

seadmed ja rakendused, mis töötlevad terviseandmeid (sh tervishoiuteenuse osutajate

infosüsteemid), Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemidel on andmevahetus X-tee kaudu TISiga.

Terviseandmed jõuavad süsteemi erinevate dokumentide (nt epikriis, saatekiri, hindamise teatis jm)

kaudu. Sageli kogutakse ja talletatakse teenuseosutaja infosüsteemis oluliselt suuremat hulka

terviseandmeid, kui neid dokumentidega TISi edastatakse, kuid neid andmeid näevad ja saavad

kasutada ainult sama asutuse tervishoiu- või tervishoiu valdkonna töötajad.

Inimesel on õigus tema kohta TISi edastatud terviseandmeid Patsiendiportaalis näha ja alla laadida

ning lisada oma tervist puudutavat teavet tervisedeklaratsiooni täitmise kaudu, kuid terviseandmete

kolmandatele osapooltele edastamine on piiratud. Inimesele teenust osutavad sotsiaalhoolekande,

tööhõive ega rehabilitatsiooniasutused (v.a. nimetatud valdkondades töötavad arstid) ei oma TISis

olevatele kliendi terviseandmetele juurdepääsu. Samuti ei oma iseseisvat õigust TISist andmeid näha

või sinna andmeid edastada tervishoiu valdkonna töötajad (näiteks logopeedid, psühholoogid,

füsioterapeudid, tegevusterapeudid, optometristid jt.). Samas võimaldab Patsiendiportaal määrata

inimesel endale esindajaid, muutes seeläbi terviseandmetele ligipääsetavust TISis konkreetsetele

isikutele.

Puude raskusastme tuvastamise andmed talletatakse Sotsiaalkaitse infosüsteemis (SKAIS), mille

rakenduses SKAIS2 koostatud arstliku ekspertiisi kokkuvõte on sisendiks puude raskusastme

tuvastamise otsuse vormistamisele. Lapse puude raskusastme tuvastamisel annab ekspertarst oma

hinnangu nii TIS-ist kättesaadavate terviseandmete kui ka lapsevanema antud info alusel, millele

tuginedes SKA peaspetsialist otsuse koostab. SKAIS2 on x-tee kaudu seotud erinevate

andmeandjatega nagu näiteks Rahvastikuregister (RR), Äriregister (ÄR), Töötamise register (TÖR),

Töötukassa infosüsteemid ja rakendused (TETRIS, EMPIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregister (STAR), hariduse infosüsteem (EHIS) ning MISP2 kaudu Tervise infosüsteem (TIS).

Laste puude raskusastme tuvastamisel kogutud andmed on SKAIS2-s, neid ei edastata teiste asutuste

infosüsteemidele.

Inimesel on SKA iseteenindusportaali kaudu võimalik näha enda kohta eksperdiarvamuse alusel

koostatud haldusakti, kuid tal ei ole võimalik neid andmeid masinloetaval kujul teistele

teenusepakkujatele edastada.

Hoolekande abi- ja toetusmeetmete korraldamiseks KOV tasandil on KOV spetsialistil kohustus

välja selgitada lapse abivajadus. Abivajaduse hindamisel peab lastekaitsetöötaja kasutama nii enda

kui ka koostööpartnerite poolt kogutud ja dokumenteeritud informatsiooni lapse olukorra kohta, kuid

automatiseeritud andmevahetust vajaliku andmeseti osas ei toimu ning infovahetus teiste

osapooltega (SKA, perearstid, teenuseosutajad jt) toimub peamiselt andmesüsteemide väliselt

(paberil, e-kiri, krüpteeritud digidokument vm). KOVi poolt kasutatavad hindamisinstrumendid on

enamasti paberkandjal, kuid hindamise tulemused saab sisestada STARi, algatades selleks

juhtumimenetluse ja koostades lapsele juhtumiplaani. STARist on võimalik x-tee kaudu teha

andmepäringuid teistesse riiklikesse infosüsteemidesse (nt RR, TETRIS, SKAIS), et koguda teavet

lapsele juba osutatavate riiklike sotsiaalteenuste, tuvastatud funktsioonipiirangute jms. kohta.

STARis koostatud juhtumiplaani ei saa otse süsteemist teenuste korraldamisega seotud osapooltele

edastada, kuid koostatud plaan on võimalik süsteemist alla laadida ning seejärel edastada.

Kolmandatel osapooltel (nt teenuseosutaja) on õigus tutvuda lapse juhtumiplaaniga juhul, kui

lapsevanem selleks nõusoleku annab.

STARil puudub iseteenindus-keskkond, mille kaudu inimene saaks tutvuda tema kohta kogutud ja

STARis talletatud andmetega.

Peamine probleem, mis ajendab muudatusi tegema:

 Abi saamine on lapse ja vanema jaoks keeruline ja aeganõudev.

 Abivajaduse hindamine ja abi osutamine on eri valdkondade, haldusalade ja asutuste vahel killustunud, mistõttu puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest ja abi koordineeritud osutamine.

 Paljudes Eesti piirkondades on puudu vajalikest tugispetsialistidest ning samas on spetsialistide tegevused hindamistel dubleerivad, mis jätab vähem ressurssi teenuseosutamiseks.

 Killustatud andmekogumine ja osapoolte puudulik infovahetus ei võimalda saada ülevaadet sihtgrupi vajadustest ja pakutud meetmete tulemuslikkusest ega toeta kiire ja tõhusa abi saamist

Kokkuvõtvalt seega - erivajadusega laste hindamiste kohta on erinevates andmebaasides palju infot,

kuid need ei ole õigustatud osapooltele kättesaadavad. Kui tervishoiusüsteemis diagnoositakse lapsel

pikaaegset või eluaegset abivajadust põhjustav terviseseisund, ei jõua see info automaatselt

asjakohaseid tugimeetmeid ja sekkumisi pakkuvate osapoolteni. Kuigi lapse erivajadus on

tervishoiusüsteemis tuvastatud, peab lapsevanem täiendavalt pöörduma SKA poole ja taotlema

puude raskusastme tuvastamist. Puude määramiseks hindab SKA ekspertarst lapse abivajadust nii

TISis oleva info kui lapsevanema esitatud taotluse põhjal. Kui lapsele on puue määratud, peab

lapsevanem täiendavalt taotlema erinevaid toetavaid sekkumisi (toetusi/teenuseid), esitades

taaskord taotluse SKAle ning vajadusel ka KOVi. Info lapse abivajaduse kohta ei liigu täna

automaatselt ka haridussüsteemi, kuigi haridusasutustes on võimalik pakkuda ja korraldada

asjakohaseid tugiteenuseid.

Hetkel kannab juhtumikorraldaja ja infovahendaja rolli lapsevanem. Seetõttu ei ole lapsele pakutav

abi sageli õigeaegne, kohane ning kulutõhus, sest iga osapool alustab uuesti lapse vajaduste

hindamisega.

Projekti ettevalmistamiseks tehtud eeltööd:

 20. aprillil 2021 toetas Vabariigi Valitsus koalitsioonileppes toodud erivajadusega laste tugisüsteemi uuendamise ettepanekuid. Sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös käivitati erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi.

 2021 viidi läbi erivajadusega laste tugisüsteemide teenusdisaini protsess, mille käigus kaardistati sihtrühma vajadused ning ettepanekud. Teenusedisaini protsessis analüüsiti teenuseteekondi terviklikult (so inimese tasandilt piirkondliku ja riikliku korralduseni), et välja selgitada välja teenuse kitsaskohad ja arenguvõimalused. Eesmärgiks oli disainida koostöös osapooltega terviklik, kasutajaid võimestav ja nende elukvaliteeti parandav teenuseteekond.

 Vabariigi Valitsus võttis 13.04.2022 vastu seaduseelnõu "Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu", mille alusel saab alates 2023 kohalik omavalitsus Sotsiaalkindlustusametilt automaatsed andmed puuet taotlenud või puude raskusastme saanud laste kohta.

 2023 viidi läbi muutumatu seisundiga lapse proaktiivse toetamise analüüs, mille eesmärgiks oli uurida võimalusi, kuidas erivajadusega lapse teekond vajaliku abini oleks lihtne, kiire ja nähtamatu sündmusteenus. Erivajadusega laste tugisüsteemi eesmärkidest lähtudes kirjeldati lahendust, mis võimaldab erivajadustega laste toetamist korraldada sündmusteenuse põhimõtetest lähtudes. Analüüs kirjeldab abivajadusega seotud info andmevahetuse automatiseerimist ja proaktiivset teenuste pakkumist. Analüüsi ühe tulemina loodi lapsevanema vajadustest lähtuv erivajadusega lapse teekonda kajastava töölaua prototüüp riigiportaalis eesti.ee , mille abil saaksid lapsevanemad oma lapse abivajadusega seotud ja võimalike teenuste-toetuste kohta kogu vajaliku info.

 Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantselei tellimusel 2021 a. viidi läbi Terviseportaali eelanalüüs, mille eesmärgiks on anda ülevaade patsiendiportaali (www.digilugu.ee ) tänasest olemusest, arendusvajadustest ning kirjeldada visiooni, milline võiks tulevikus olla uuendatud terviseportaal ning selle üldine arendusteekond. Analüüsi käigus kaardistati ja kirjeldati patsiendi vaatest 36 teenust ning loodi kirjelduste illustreerimiseks klikitav prototüüp.

 Sotsiaalministeeriumi tellimusel on 2021 a. koostatud Nõusolekuteenuse eelanalüüs, mille eesmärgiks on analüüsida nõusolekuteenust valdkondade üleselt (üldosa) ja koostada terviseandmete (TIS, Retseptikeskus) näitel teenuse tervikkontseptsioon. Nõusolekuteenus on e-teenus, mille eesmärgiks on hallata inimese poolt antavaid nõusolekuid (nõusoleku küsimine, andmine, tagasivõtmine, muutmine) riiklikest andmekogudest temaga seotud andmete väljastamiseks andmekasutajatele.

 2022 on Riigikohtu poolt koostatud kohtupraktikate analüüs "Lapse puude astme tuvastamine halduskohtute praktikas" juhtumite kohta, kus lapsevanem on laste puude tuvastamist reguleeriva olemasoleva seaduse mitmeti tõlgendamise pärast kohtusse pöördunud. Analüüs näitab selgelt vajadust nii õigusloome kui valdkonnas juurdunud praktika muutuseks.

 2024.aastal on loodud riigiportaali Muutumatu seisundiga lapse toetamise infoteenus, mis koondab muutumatu seisundiga lapse abivajaduse määramise ja tugiteenuste korraldamisega seotud olulise info ja tegevuste teekaardi.

Äriliselt kavandatav lahendus:

Lahenduseks on sündmusteenuse loomine, mille käigus automatiseeritakse erivajadustega laste

sihtgrupi põhine (diagnooside alusel) terviseinfo andmevahetus, võimaldatakse proaktiivse

pakkumuse tegemine ja luuakse lapsevanema jaoks erivajadusega lapse teekonda kajastav töölaud

sündmusteenuste platvormil. Lahenduse realiseerimiseks on vajalik rakendada järgmised

automatiseeritud (andmevahetuse) protsessid:

 Tervishoiusüsteemis diagnoositakse lapsel muutumatu või progresseeruv terviseseisund, andmed TISis.

 Lapse erivajaduse info liigub automaatselt TIS infosüsteemist KOVide infosüsteemi STAR ning seejärel lapse esindaja nõusolekul SKA infosüsteemi SKAIS.

 Käivitub kaks järjestikust proaktiivset protsessi:

o KOV hindab lapse esmast abivajadust.

o SKA hindab lapse tegutsemis- ja osalemispiiranguid;

 Hindamiste tulemusel selguvad teenused ja toetused, millede kasutamiseks on lapsel õigustatus ja mida on lapsevanemale võimalik proaktiivselt pakkuda.

 Kogu lapse abivajadusega seotud ja võimalike teenuste-toetuste kohta vajalik info ning lapse abistamise protsesside ja sekkumiste ülevaade on lapsevanemale kättesaadav riigiportaali kaudu erivajadusega lapse teekonda kajastaval töölaual.

2024.aastal on TEHIKu poolt läbi viidud muutumatu seisundiga lapse (RHL) proaktiivse toetamise

andmete liikumise eelanalüüsid SKAIS2, STAR ja TIS infosüsteemides sündmusteenuse jaoks vajalike

arenduste skoobi ja töömahtude täpsustamiseks.

Regulatsiooni muutmise vajadus ja õiguslik analüüs:

Erivajadustega laste reformi vaates on SOMi poolt esmane õigusmuudatuste kaardistus tehtud.

Muutumatu seisundiga lapse proaktiivse toetamise analüüsi käigus koostati digitaliseeritud

andmevahetuse realiseerimiseks kavandatud protsesside rakendamiseks õiguslik analüüs koos

vajalike õiguslike muudatuste ettepanekutega. Õiguslikud muudatused on planeeritud rakendada

paralleelselt analüüsiprojektiga. Andmekaitsealase mõjuanalüüsi teostab SOM õigusmuudatuste

rakendamiseks vajaliku eelnõu ettevalmistamise protsessi käigus.

Kavandatud andmevahetuse automatiseerimine eeldab muudatusi SKAISi, STARi ja TISi

põhimäärustes, samuti puude tuvastamise ja toetavate teenuste (nt sotsiaalne rehabilitatsioon)

korraldamise protsesse reguleerivate õigusaktide muutmist.

Õiguslik alus andmevahetuseks tuleneb LasteKSi muudatustest, mis võeti vastu Riigikogu 11.12.2024

täiskogu istungil.

4. Hankelepingu eesmärk

Lepingu eesmärgiks on realiseerida Terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine

(RHL/MSL) TO-BE protsessi TIS-STAR-SKAIS andmevahetuse funktsionaalsuse SKAIS2 infosüsteemi

poolne osa vastavalt detailanalüüsi käigus kirjeldatud protsessidele (TO-BE kirjeldus).

5. Tellitavad tööd

5.1. Lepinguga tellitakse SKAIS2 ja STAR infosüsteemide vahel terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse (RHL/MSL) proaktiivse toetamise teenuse MVP jaoks vajaliku andmevahetuse SKAIS2 poolsed arendused ning sellega seonduvad tööd, sh vähemalt:

 RHL: xroad teenuse createDraftApplication loomine;  RHL: PRT taotluse drafti loomine;  RHL: teavituse saatmine esindaja eposti aadressile;  RHL: ITPs RHL taotluse avamise voo täiendamine;  RHL: KOV info salvestamine DRAFT taotluse juurde;  RHL: menetluse töölaua täiendamine;  RHL: KOV info salvestamine esitatud taotluse juurde;  RHL: menetluses oleva taotluse vormi täiendamine;  RHL: taotluse staatuse sisemine päring;  RHL: xroad teenuse getApplicationStatus loomine;  RHL: uute menetluse staatuste lisamine ITP jaoks;  RHL: kontaktandmete automaatne lisamine lapse juurde;  RHL: ITPs esitatud taotluse eristamine;  RHL: andmejälgija kasutuselevõtt loodavates xtee teenustes;  RHL: esindaja kontaktandmete salvestamine ja lisamine lapse juurde taotluse drafti loomisel;  RHL: ekspertarsti hinnangu väljatrükile RHL tunnuse lisamine;  RHL: ARis PRT sisestamisel TIS päringu tegemine eemaldada;

 RHL: ARis nõusoleku märkeruut PRT taotlusel ja esitamine;  RHL: nõusoleku kuvamine esitatud taotlusel;  RHL: taotluse väljatrükk ARis esitamisel oleval taotluse;  RHL: nõusoleku märkeruudu täitmine menetluse ajal;  MVP testimise tagasiside alusel lahenduse täiendused ja parendused;  Terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamise (RHL/MSL) TO-BE protsessi

tervikvoo o teiste andmesüsteemide (TIS, STAR) arenduste käigus täpsustuvatest detailidest

tulenevad SKAIS2 muudatusvajadused; o teiste SKAIS2 moodulite arendus- ja/või täiendusvajadused.

Tööd tuleb üle anda vastuvõtutestimisteks vastavalt käesoleva dokumendi punktis 8 toodud ajakavale.

5.2. Tööde loetelu tekib eelnevalt kokkulepitud backlogi alusel ja hallatakse Jiras:

 Eelanalüüsi suunatud ülesanded (analüüsi task), mille tulemusel valmivad mahuhinnangutega kasutajalood (story’d) ja tehnilised eeldustööd (technical taskid);

 Arendusse suunatud kasutajalood (story’d) ja tehnilised eeldustööd (technical taskid) backlog staatuses vastavalt tööde järjekorrale (rank).

5.3. Juhul, kui töö käigus selgub täiendavaid ärinõudeid või detaile, mille realiseerimine on küll vajalik, kuid ei mahu punktis 5.1 kirjeldatud skoopi, tehakse ühine taasesitamist võimaldavas vormis otsus (Tellija ja Täitja poolt) vastavalt töö mahule ja/või kriitilisuse astmele, kas täiendavat tööd teostatakse käesoleva või uue lepingu raames.

Juhul, kui töö käigus selgub, et mõistlik on punktis 5.1 kirjeldatud skoobist midagi välja jätta, teeb selle otsuse taasesitamist võimaldavas vormis Tellija.

5.4. Hankelepingu mahu muutumine, st täiendavate tööde tellimine või skoobis kirjeldatud tööde teostamata jätmine, lepitakse Poolte vahel kokku hankelepingu muudatusega.

5.5. Punktis 5.1 on välja toodud loetelu teostatavatest põhitöödest, mis täitjal tuleb teostada. Antud loetelule lisaks kohustub täitja teostama ka muud tööd, mis on vajalikud teenuse nõuetekohaseks toimimiseks.

6. Tööprotsess ja tulemid

Järgnevalt täpsustatakse Täitjaga sõlmitud raamlepingus (nr 3-9/4283-1) kirjeldatud tingimusi tööprotsessi, dokumenteerimise, töökorralduse, testimise ja mittefunktsionaalsete nõuete osas.

6.1 Tööprotsess

 Tööraamistik peab tuginema etapiviisilisele planeerimisele, võimaldades arendusmeeskonna prioriteete jooksvalt muuta;

 Tööraamistik peab võimaldama süsteemset ülevaadet iga kokkulepitud töö saavutustest;

 Tööraamistik peab võimaldama arendusmeeskonna tulemuslikkuse (kasvu) jälgimist ajas;

 Tööraamistik peab tagama, et arendusmeeskond tegeleb omal initsiatiivil enda tulemuslikkuse parandamisega ja parendusettepanekute esitamisega.

 Täpsem protsess lepitakse kokku tööde käigus.

6.2 Dokumentatsioon

Vastavalt punktis 5 kirjeldatud skoobile tuleb töö käigus luua ja täiendada SKAIS2 dokumentatsiooni,

milleks on minimaalselt:

 Funktsionaalsuse ja äriprotsesside kirjeldused kokkulepitud kujul (nt BPMN standard, diagrammid ja kirjeldused Confluence’is) koos ärireeglitega, mida peab olema hiljem võimalik täiendada järgnevates etappides lisanduva funktsionaalsuse alusel ning siduda tervikliku protsessi- ja ärireeglite kirjeldusega.

 Tehniline dokumentatsioon (nt paigaldusjuhendid, Confluence keskkonnas).

 Andmemudel.

Dokumentatsiooni täpsed liigid ja sisu formaat lepitakse kokku tööde käigus kuid see peab vastama

minimaalselt TK Lisa 2 – Nõuded arendusprojektide dokumentatsioonile SKAISi näitel kirjeldatud

nõuetele ning nõuded liidestuste dokumenteerimisele on kirjeldatud TK Lisa 3 –

Andmevahetusteenuse kirjelduse mall (draft).

6.3 Töökorraldus

Projekti töökorraldus toetub kodukorrale. Täitja peab tagama piisava kaasamise ja ülevaadete

andmise Tellijale.

6.3.1 Tööde üleandmine

Arendustööde lähtekoodi tarne toimub pideva integreerimise (continuous integration) teel. Tööde

järjekord, üleandmise aeg ja UAT tagasiside andmise aeg lepitakse kokku tööde käigus taasesitamist

võimaldavas vormis (Tellija ja Täitja poolt).

Töö üleandmisel kontrollib Tellija üle töö nõuetekohasuse ning annab vajadusel tähtaja töö

parandamiseks.

Täitja teab, et tellija võib igat üle antud funktsionaalsust paigaldada toodangusse ning täitja peab

tagama, et lõplikult valmimata funktsiooni protsessid on võimalik toodangust välja lülitada (feature

flags). Funktsioonide sisse-välja lülitamise võimekus lepitakse Tellija ja Täitja vahel kokku tööde

käigus.

6.4 Nõuded automaattestimisele

Automaattestimise nõuete täitmisel tuleb lähtuda nõuetest, mis on leitavad siit: Automaattestide

nõuded

Automaattestid peavad üle antavas lähtekoodis continuous-integration’i töövoo edukalt läbima.

Samuti peab Täitja hoolt kandma, et varasemalt loodud testid jäävad töö lõpetamisel edukalt

läbitavaks. Nõuete muutumisel peab Täitja viima testid vastavusse uute nõuetega või neid

eemaldama, kui selliseid nõudeid enam ei eksisteeri.

6.5 Koormustestimised

Koormustestide tegemine lepitakse Tellija Täitja poolt kokku tööde käigus.

6.6 Mittefunktsionaalsed nõuded

Mittefunktsionaalsete nõuete täitmisel tuleb lähtuda järgnevast:

 Loodud kasutajaliidesed peavad vastama Euroopa standardi EN 301 549 V3.2.1 nõuetele.

 Uue funktsionaalsuse loomisel tuleb lähtuda raamlepingus (nr 3-9/4283-1) ja selle lisades kirjeldatud nõuetest.

 Täpsemad mittefunktsionaalsed nõuded, millest lähtuda, on leitavad siit: Mittefunktsionaalsed nõuded .

6.6.1 Nõuded kiirusele ja latentsusele

Allpool kirjeldatud nõuded kehtivad ainult SKAIS2 sisemisele rakendusele ehk väliste süsteemide

vasteaegasid ei loeta ajalise nõude sisse.

 API teenustele ning keskmine päringu teenindamise aeg ei tohi olla suurem kui 2 sekundit.

Teenuse kvaliteedi tõstmiseks on poolel õigus teha teisele poolele ettepanekuid kiiruse ja latentsuse

nõuete muutmiseks. Muudatuste korral kirjeldatakse kasutuslugude vastuvõtukriteeriumidesse

mittefunktsionaalse nõudena.

7. Tulemid

Toimivad SKAIS2 ja STAR infosüsteemide vahel terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse

(RHL/MSL) proaktiivse toetamise teenuse MVP jaoks vajaliku andmevahetuse SKAIS2 poolsed

arendused vastavad skoobile ja nõuetele. Valminud tööde tulemid antakse üle hiljemalt 31.12.2025

üleandmise-vastuvõtmise aktiga, tööde tulemid peavad sisaldama:

 Viiteid dokumentatsioonile Confluence’is;

 Viited tehtud töödele (Jira piletitena);

 Viiteid koodile GitLabis.

8. Tööde teostamise ajakava ja tähtaeg

8.1. Projekti käigus teostatavate tööde vaheetappide ajakava ja tähtajad on toodud alljärgnevas tabelis:

jrk Vastuvõtutestimiseks üle antava funktsionaalsuse kirjeldus, sh seonduvad tööd

Vaheetapp, tähtaeg (hiljemalt)

1. Läbi xroad teenuse on võimalik luua taotluse draft ning seda saab kasutaja avada ja vaadata, andmed mis STARist tulevad on taotlusel ja salvestatud süsteemi (sh kontaktid ja KOV ametniku andmed). Seonduvad tööd:

- xroad teenuse createDraftApplication loomine;

- taotluse drafti loomine;

- KOV info salvestamine DRAFT taotluse juurde;

- esindaja kontaktandmete salvestamine ja lisamine lapse juurde taotluse drafti loomisel;

Vajadusel lisaks:

28.02.2025

- MVP testimise tagasiside alusel lahenduse täiendused ja parendused;

- Terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamise (RHL/MSL) TO-BE protsessi tervikvoo teiste andmesüsteemide (TIS, STAR) arenduste käigus täpsustuvatest detailidest tulenevad SKAIS2 muudatusvajadused ja/või teiste SKAIS2 moodulite arendus- ja/või täiendusvajadused.

2. Isikule saadetakse taotluse mustandi loomisel teavitus ja e- mail lingiga, mille kaudu saab ligi taotluse mustandile.

Taotluse mustand on võimalik esitada. Taotluse andmed on ametnikurakenduses nähtavad ning on maha salvestatud.

Seonduvad tööd:

- teavituse saatmine esindaja eposti aadressile;

- ITPs RHL taotluse avamise voo täiendamine;

- KOV info salvestamine esitatud taotluse juurde;

- menetluses oleva taotluse vormi täiendamine;

- ITPs esitatud taotluse eristamine;

Vajadusel lisaks:

- MVP testimise tagasiside alusel lahenduse täiendused ja parendused;

- Terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamise (RHL/MSL) TO-BE protsessi tervikvoo teiste andmesüsteemide (TIS, STAR) arenduste käigus täpsustuvatest detailidest tulenevad SKAIS2 muudatusvajadused ja/või teiste SKAIS2 moodulite arendus- ja/või täiendusvajadused.

30.04.2025

3. Loodud on x-tee mille alusel STAR saab pärida SKAIS2 süsteemist RHL PRT menetluse staatuseid. Ametnikurakenduse ametniku töölaual on eristatud RHL voost tekkinud taotlus. Taotluse alusel on võimalik lõpetada menetlus korrektse otsusega ning vajalikud täiendused on tehtud ekspertarsti hinnangu trükisele.

Seonduvad tööd:

- menetluse töölaua täiendmine ITP taotluse märke ja veeruga;

- taotluse staatuse sisemine päring;

- xroad teenuse getApplicationStatus loomine;

- kontaktandmete automaatne lisamine lapse juurde;

- ekspertarsti hinnangu väljatrükile RHL tunnuse lisamine;

Vajadusel lisaks:

- MVP testimise tagasiside alusel lahenduse täiendused ja parendused;

31.07.2025

- Terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamise (RHL/MSL) TO-BE protsessi tervikvoo teiste andmesüsteemide (TIS, STAR) arenduste käigus täpsustuvatest detailidest tulenevad SKAIS2 muudatusvajadused ja/või teiste SKAIS2 moodulite arendus- ja/või täiendusvajadused..

4. Esitatud taotlusele on loodud lisa staatused parema ülevaate andmiseks. Ametnikurakendusest korrektseks taotluse esitamiseks on täiendatud TIS päringu voogu ja nõusoleku andmist. Andmejälgija on seadistatud

Seonduvad tööd:

- ARis PRT sisestamisel TIS päringu tegemine eemaldada; - ARis nõusoleku märkeruut PRT taotlusel ja esitamine; - nõusoleku kuvamine esitatud taotlusel; - taotluse väljatrükk ARis esitamisel oleval taotlusel; - nõusoleku märkeruudu täitmine menetluse ajal; - uute menetluse staatuste lisamine ITP jaoks; - andmejälgija kasutuselevõtt loodavates xtee teenustes; - TIS päring ja nõusolekud ametnikurakenduse taotlusel;

Vajadusel lisaks:

- MVP testimise tagasiside alusel lahenduse täiendused ja parendused;

- Terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamise (RHL/MSL) TO-BE protsessi tervikvoo teiste andmesüsteemide (TIS, STAR) arenduste käigus täpsustuvatest detailidest tulenevad SKAIS2 muudatusvajadused ja/või teiste SKAIS2 moodulite arendus- ja/või täiendusvajadused.

Lisaks loetelule tuleb vastuvõtutestimiseks hiljemalt selle vaheetapi lõpuks üle anda kõik hankelepingu järgsed tööd.

03.11.2025

5. Tugiperioodil tehtavad tööd, lõpptähtaeg 01.11.2025 - 31.12.2025

8.2. Kõikide eelnevalt kirjeldatud arendustööde vastuvõtutestimiseks (so Jira piletid "Ready for AT" ja toodangu keskkonda paigaldatav kvaliteetne lähtekood) üleandmise lõpptähtaeg on 03.11.2025,

Tugiperioodi jooksul tehtud tööde lõpptähtaeg on 31.12.2025.

8.3. Tööde üleandmisele järgneb Tellija poolne Tööde testimine mõistliku aja jooksul ja vajadusel Täitja poolne paranduste tegemine üle antud Töödes, kui testimise käigus ilmneb, et Tööd ei ole lõpptähtajaks teostatud nõuetekohaselt.

8.4. Tööd loetakse teostatuks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti tellija poolt allkirjastamise hetkest.

8.5. Punktis 8.2 toodud arendustööde vastuvõtutestimiseks üleandmise lõpptähtaeg (01.11.2025) on kriitiline ja ei või nihkuda hilisemaks, mistõttu täitjal on kohustuslik kinni pidada punktis 8.1 toodud vahetähtaegadest.

Muudatused punktis 8.1 toodud ajakavas on võimalikud vaid tulenevalt arendustööde käigus selgunud asjaoludest kokkuleppel tellijaga tingimusel, et see ei ohusta järgnevate vaheetappide

tähtaegu ja/või hanke objekti tarnimise tähtaega ning muudatusega ei muudeta lepingu üldist olemust.

9. Tehnilise kirjelduse (ehk TK) lisad:

- TK Lisa 1 – SKAISi Front-end arendusreeglid;

- TK Lisa 2 – Nõuded arendusprojektide dokumentatsioonile SKAISi näitel;

- TK Lisa 3 – Andmevahetusteenuse kirjelduse mall (draft)

Lisa 3

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE TINGIMUSED

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu

mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm

ja

..... (edaspidi volitatud töötleja), registrikood ......, asukohaga ......., keda esindab juhatuse liige ........

on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu hankelepingu nr 3-9/4283-.... lisana nr 3

(edaspidi leping):

1. Ese ja eesmärk

1.1. Lepingu esemeks on volitaja ja volitatud töötleja (edaspidi koos nimetatud kui pooled)

vaheliste tingimuste sätestamine seoses SKAIS tööde käigus käsitletavate andmete

töötlemisega.

1.2. Isikuandmete vastutavaks töötlejaks on Sotsiaalkindlustusamet, kes on andud

Volitajale 16.10.2018 teenuslepinguga nr 1-10/1486-1 (p 3.8) õiguse kaasata

isikuandmete töötlemiseks täiendavaid volitatud töötlejaid seoses

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) infosüsteemide arendamise, hooldamise või

muu taolise eesmärgi täitmiseks.

1.2.1. Ligipääs isikuandmetele võimaldatakse vajaduspõhiselt üksnes konkreetset

tööülesannet täitvale isikule ja üksnes mahus, mis on vältimatult vajalik ilmnenud

vea kõrvaldamiseks.

1.2.2. Volitatud töötlejal on õigus saada ligipääs isikuandmete töötlemiseks üksnes

hankelepingu nr 3-9/4283-... täitmiseks, täpsemalt on õigus saada ligipääs

raamlepingus kokku lepitud toodangu-eelses ja toodangukeskkonnas tekkivate

vigade juurpõhjuste tuvastamiseks ja lahendamiseks, mida ei ole võimalik teisel

viisil lahendada.

1.3. Lepingu täitmiseks on volitatud töötleja isikuandmete töötlemisega seotud tegevused

lepingu alusel piiratud hankelepingu täitmiseks vajalike tegevustega.

2. Isikuandmed

2.1. Volitatud töötlejale võivad hankelepingu täitmise käigus teatavaks saada volitaja poolt

hallatavas infosüsteemis või andmekogus töödeldavad isikuandmed (SKAIS

põhimääruse § 7 -15 kirjeldab võimalikud isikuandmete koosseisud):

2.1.1. isiklikud andmed, nt inimese nimi, sünniaeg, isikukood, isikut tõendava

dokumendi andmed;

2.1.2. kontaktandmed, nt aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

2.1.3. eriliigilised isikuandmed, nt andmed isiku või tema pereliikme terviseseisundi,

majandusliku seisundi või perekonna kohta

2.1.4. jne

3. Volitatud töötleja kohustused

3.1. Volitatud töötleja on kohustatud:

3.1.1. tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja lepingu täitmise käigus volitajalt ükskõik mis

vormis saadud isikuandmete konfidentsiaalsuse ja mitte edastama ega võimaldama

sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma volitaja sellekohase selgesõnalise

kirjaliku nõusolekuta;

3.1.2. tagama, et lepingu täitmise raames töödeldavaid isikuandmeid ei edastata väljapoole

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide

territooriumi ilma volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

3.1.3. kasutama ja töötlema isikuandmeid üksnes hankelepingu täitmiseks ja volitaja

dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui volitatud töötleja on

kohustatud teavet töötlema volitatud töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati

nimetatud juhul teavitab volitatud töötleja volitajat vastava kohustuse olemasolust

enne teabe töötlemist;

3.1.4. võimaldama juurdepääsu isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma

tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning järgivad

isikuandmete töötlemis alaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase

koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või

neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus;

3.1.5. teavitama volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast lepingu punktis 3.1.4.

sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest viivitamatult;

3.1.6. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust

puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi

õigusakte ja muid eeskirju;

3.1.7. rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid

isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku hävimise

ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse

takistamise eest, volitamata töötlemise, sh avalikustamise eest:

3.1.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele

seadmetele;

3.1.7.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist

andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;

3.1.7.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning

tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja

milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja

millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;

3.1.7.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale

töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

3.1.7.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja

millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

3.1.7.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate

transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist,

muutmist või kustutamist;

3.1.7.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all

olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:

3.1.7.7.1. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;

3.1.7.7.2. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.

3.1.8. teavitama kirjalikult volitajat turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on

põhjustanud või võib põhjustada töödeldavate isikuandmete juhusliku või

ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile

juurdepääsu viivitamata, kuid mitte hiljem kui kakskümmend neli tundi pärast sellest

teada saamist. Juhul, kui rikkumisest teadasaamine langeb nädalavahetusele või

riiklikule pühale, kohustub volitatud töötleja volitajat kirjalikult teavitama

viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa tundi pärast rikkumisest

teada saamist. Kirjeldatud teates tuleb vähemalt:

3.1.8.1. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud

andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;

3.1.8.2. teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva

kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;

3.1.8.3. soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike negatiivsete

mõjude leevendamiseks;

3.1.8.4. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;

3.1.8.5. kirjeldada volitatud töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid

isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks ja

3.1.8.6. esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et volitaja saaks täita

kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud

teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav

andmesubjekti tuvastamiseks.

3.1.9. lõpetama eelnevalt kirjeldatud rikkumised või tegema kõik endast oleneva nende

lõpetamiseks ja kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise

lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju

kõrvaldamiseks ja leevendamiseks;

3.1.10. kustutama, niivõrd kui see on võimalik, lepingu lõppemisel kõik tööde teostamise

käigus teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a

juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;

3.1.11. tegema volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida volitaja peab vajalikuks lepingus

sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks;

3.1.12. võimaldama volitajal või volitaja poolt määratud audiitoril teha seoses isikuandmete

töötlemisega auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse.

4. Lõppsätted

4.1. Volitatud töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega

kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut.

4.2. Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus jääb kehtima ka pärast käesoleva

lepingu lõppemist tähtajatult.

4.3. Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus ei laiene teabe avaldamisele

volitatud töötleja audiitorile ja advokaadile.

4.4. Leping on kehtiv poolte poolt allkirjastamisest kuni hankelepingu järgsete kohustuste

täitmiseni, v.a konfidentsiaalsuskohtustus, mis kehtib tähtajatult.

5. Poole allkirjad

Volitaja: Volitatud töötleja:

/Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/

HANKIJA NIMI: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Pakkumusettepaneku nimetus: „Terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine (RHL/MSL) TO-

BE protsessi TIS-STAR-SKAIS andmevahetuse funktsionaalsuse SKAIS2 infosüsteemi poolse osa

realiseerimine“

Käesolevaga teeb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (Hankija) Teile ettepaneku esitada pakkumus

„Terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine (RHL/MSL) TO-BE protsessi TIS-STAR-SKAIS

andmevahetuse funktsionaalsuse SKAIS2 infosüsteemi poolse osa realiseerimine“ teostamiseks raamlepingu

nr 3-9/4283-1 alusel. Hankeleping sõlmitakse tulenevalt vajadusest realiseerida SKAIS2 infosüsteemi poolne

osa Terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine (RHL/MSL) TO-BE protsessi TIS-STAR-SKAIS

andmevahetuse funktsionaalsusest.

Hankija soovib hankelepingu sõlmida ühe partneriga. Pakkumuse esitamise tähtaeg on järjekorras esimesel

partneril 15.01.2025 kell 12:00 (võib esitada ka varem). Pakkumus saata e-posti aadressile

[email protected].

Hankija selgitab, et ootab pakkumiskutsele reageerimist järgmises järjekorras: 1) RingIT OÜ, 2) AS Helmes, 3)

Wisercat Estonia OÜ. Hankija annab teada kõikidele, kui keegi on pakkumuskutsele vastanud ja kas oodatakse

vastust järjekorras järgmiselt partnerilt.

Kui pakkuja ei soovi pakkumust esitada, palume sellest teavitada võimalikult kiiresti.

Järjekorras järgmistelt partneritelt ootame vastust esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates

pakkumuskutsele vastamise palvest.

Pakkumus tuleb esitada eesti keeles ja digitaalselt allkirjastatult.

Pakkumus esitatakse Hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses (Lisa 1) toodud tööde teostamiseks.

Alternatiivsete pakkumuste esitamine ei ole lubatav.

Töid tellitakse mahus kuni 251 300 eurot (ilma km-ta). Lepingu täitmist rahastatakse Euroopa Liidu Taaste- ja

Vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility) toetusskeemi vahenditest toetuse 9T80-RR20-

03123RRF (Eraisikute sündmusteenuste arendamine) eelarve raames.

Töid teostatakse jooksva tunnihinna arvestuse põhiselt lähtudes projekti vaheetappide ajakavast ja

vaheetappide raames kavandatud funktsionaalsusest. Tööde ajaaruandes tuuakse välja tööde teostamiseks

kulunud töötunnid isikute lõikes, seostades nimetatud isikud Jiras logitud tööülesannete ja kirjeldatud

tegevustega.

Projekti käigus teostatavate tööde aluseks on hankelepingu nr 3-9/2307-50 „Muutumatu seisundiga lapse (RHL)

proaktiivse toetamise andmete liikumine eelanalüüs“ tulemina 31.12.2024 valminud analüüs, millest hankija

kõrvalekaldeid ette ei näe. Projekti vaheetappide sisu kirjeldus ja ajakava on toodud Hankelepingu eseme

tehnilise kirjelduse (Lisas 1) punktis 8. Vaheetappide käigus loodav funktsionaalsus tuleb

vastuvõtutestimiseks üle anda tähtaegadeks:

 1.vaheetapp: hiljemalt 28.02.2025;

 2.vaheetapp: hiljemalt 30.04.2025;

 3.vaheetapp: hiljemalt 31.07.2025;

 4.vaheetapp: hiljemalt 03.11.2025.

 Kõikide vaheetappides kirjeldatud arendustööde üleandmine vastuvõtutestimiseks, lõpptähtaeg

03.11.2025

 Tugiperioodil tehtavad tööd: 01.11.2025 – lõpptähtaeg 31.12.2025.

Pakkuja meeskond peab olema koheselt valmis täistööajaga panustama üksnes selle projekti õnnestumisse.

Projekti ebaõnnestumisel (skoobis olevate tööde mitte valmimisel etteantud lõpptähtajaks) ei teostata

hankijale rahastaja poolt väljamakseid või seni välja makstud raha nõutakse tagasi. Selle projekti tähtajad ei ole

ühelgi põhjendusel muudetavad ega pikendatavad. Täitjal tuleb arvestada, et projekti jooksul välja

makstavad summa nõutakse hankija poolt tagasi, kui täitja projekti tähtaegselt ei realiseeri.

Pakkumusena tuleb esitada:

1. Tööde teostamiseks planeeritud meeskonnaliikmed isikuliselt, tuues välja ka meeskonnaliikmete

roll. Tööde teostamiseks peavad täitja meeskonda kuuluma minimaalselt 1 analüütik, 1 arhitekt, 3

arendajat, 1 testija ning projektijuht, kes vastutab tööde korrektse ja tähtajalise elluviimise ning

tellijaga suhtluse eest. Töid peavad teostama pakkumuses nimetatud isikud. Kui meeskonnaliikmed

erinevad riigihankes pakutud meeskonnast, tuleb pakkujal esitada nõuetele vastavate

meeskonnaliikmete andmed etteantud vormil koos pakkumusega;

2. Tööde teostamise ühe töötunni hind (ilma käibemaksuta);

3. Tööde teostamise detailne projektiplaan, mis lähtub Hankelepingu tehniline kirjeldus (Lisas 1)

punktis 8 toodud vaheetappide ajakavast. Pakkuja peab arvesse võtma, et Terviseseisundi tõttu

püsivat tuge vajava lapse toetamine (RHL/MSL) TO-BE protsessi TIS-STAR-SKAIS andmevahetuse

tervikvoo funktsionaalsuse realiseerimine hõlmab endas erinevate infosüsteemide (SKAIS2, STAR,

TIS) arendustöid, mida teostavad erinevad partnerid, mistõttu on SKAIS2 arenduste teostajal

kohustuslik kinni pidada ajakavas toodud vahetulemite üleandmise tähtaegadest. Projekti

rahastustingimustest tulenevalt on tulemite valmimise tähtaeg kriitiline ja ei saa muutuda.

Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et pakkuja on suuteline kinni pidama Hankelepingu eseme tehnilise

kirjelduse (Lisas 1) punktis 8 toodud vaheetappide ajakavast ja lepingu tähtaja saabumiseks on teostatud

Hankelepingu eseme tehnilises kirjelduse (lisas 1) punktis 5 toodud tööd.

Pakkujal ei ole õigust tööde teostamiseks nõuda ajapikendust, täiendavat tasu või väljamakseid.

Küsimuste tekkimise korral palun võtke ühendust enne pakkumuse esitamise tähtaega aadressil

[email protected] .

Pakkumusettepanekuga koos edastatavad dokumendid:

Lisa 1. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus (koos lisadega)

Lisa 2. Hankelepingu projekt.

Lisa 3. Isikuandmete töötlemise tingimused.

Front-end arendusreeglid FE arendusreeglid Versioon: 1.0

Lühendid

FE – Front-end BE – Back-end  FF – Mozilla Firefox IE – Internet Explorer UI –   (kasutajaliides)User interface SEO – Search engine optimization  

Eesmärk ja sihtgrupp FE arendusreeglid on mõeldud kõigile FE ja BE arendajatele. Reeglite järgimine on kohustuslik.

Veebilehitsejate tugi

A klass: IE10+, Chrome (viimane versioon), FF (viimane versioon), Microsoft Edge (viimane versioon)

Lõpptulem   kujundusest erineda, välja arvatud veebilehitsejate implementatsioonist tulenevad erandid (näide: selectboxi native ei tohi kujundus on veebilehitsejates omavahel erinev ja see on lubatud)

B klass: Safari

Visuaalselt korrektne, aga võib erineda algsest kujundusest. Optimeerimise ja kodeerimise lihtsustamise eesmärkidel ei pea näiteks toetama ümarad nurkasid, gradiente jne.

Stiililehed

Üks peamine stiilileht nimega main.css, kus sees loogilises järjestuses kommentaaridega eristatult kõik rakenduse stiilid.  Printimise jaoks on print media abil eraldi kuvatav stiilifail, mille eesmärk on kuvada sisuosa ilma illustreerivate elementideta. Ära peidetud on navigatsiooni elemendid, mis prinditud versioonis ei ole olulised.

Kataloogide stuktuur

gfx – CSSid koos CSSis defineeritud piltidega.  – HTMLis lingitud pildid. Alamkataloogid vajadustel komponendi põhistele elementidele, kui on ühes komponendis kasutusel rohkem kui 15 pilti.images

 – rakenduses kasutatavad fondi failid.fonts  – rakenduses kasutatavad JS failid.scripts

CSSi haldamine

CSSi stiilidel on üks haldaja ja vastutaja, kes on kursis kõigi muudatustega. Tema kohustus on üle vaadata teiste poolt kirjutatud CSS ja vastavalt vajadusele muuta või saata tagasi arendajale parandamiseks.  CSSi haldamise eesmärk on, et ainult CSSi haldaja ja/või FE meeskond kirjutab CSSi. Arendajad peavad pöörduma CSSi haldaja ja/või FE meeskonna poole, kui on muudatusi vaja. CSSi haldaja koordineerib teiste arendajate tööd. BE arendajad tohivad stiile kirjutada ainult põhilise stiilifaili lõppu pärast vastavat kommentaari. Enda arendused peavad olema kommenteeritud nii, et CSSi haldaja saaks võimalikult kiirelt koodi üle vaadata ning sobivasse asukohta paigutada ja vajadusel koodi muuta. Eelnev kirjeldab olemas oleva koodi muutmist või väikseid uusi arendusi olemas olevas raamistikus. Uute arenduste korral tuleb tellida FE antud ala spetsialist, kellele on edastatud antud dokument. Kui uue koodi kirjutada ei ole CSSi haldaja on haldajal kohustus ülevaadata uus kood.

Illustreerivad pildid

Illustreerivad pildid peavad olema lisatud CSSi abiga. Pildid on optimeeritud. Salvestamisel valitud sobiv laiend vastavalt suurusele ja kvaliteedile. Võimalusel kasutatud Fireworksi, PNG optimizerit või antud hetkel sobivat vahendit vähendamaks piltide mahtu. Photoshopis tuleks pildid salvestada   abil. JPG puhul võib salvestada 75-80% ilma, et oleks visuaalset kadu. Kui pildi suuruseks on u save for web 150KB, siis kontrollida üle optimeerimise võimalused. CSSis ja HTMLis lingitud pildid asuvad eraldi kataloogis. CSSis lingitavad illustreerivad pildid asuvad CSSiga samas kataloogis. Eelistada illustreerivate piltide kuvamist läbi CSSi. HTMLis lingitud piltide nimetamisel arvestada SEOd ja ühtset stiili. CSSi pildid nimetada sarnase loogikaga. Ikoonide alguses on icon_, taustapiltidel bg_ logodel logo_, nimekirjadel ul_ ja komponentide spetiifiliste piltidel puhul selle classi nimetus. Pildi nimed on läbivalt inglise keeles ja semantiliste nimetusega.   kirjeldada pildil olevat värvi.Ei tohi

1. 2. 3. 4.

5.

Semantika

Front-end kood peab vastama semantika reeglitele, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud kasutatav raamistik ei võimalda seda saavutada.  Kodeerimisel tuleb arvestada   versioonile üleminekuga.responsive (kohandub iseenesest ümber erinevatele ekraanisuurustele)

Olulisemad punktid

Classi nimed on üldised või komponendi spetsiifilised Classi nimedes   olla kasutatud visuaalseid kirjeldusi.ei tohi

Näiteks värvid, suurused jne. Kasutada semantiliselt korrektseid HTMLi elemente.

Näiteks nimekirjade puhul peab olema kasutatud UL või OL tagi vastavalt sisule. BR   kasutada.ei tohi Layouti loomisel   kasutada tabeleid.ei tohi Inline elemendi sisse   panna block elemente.ei tohi Paragraafide sisse   kirjutada DIVe.ei tohi

Vältida tühjade HTMLi elementide kasutamist.

Re-usable front-end Enne kodeerimist tutvuda olemasolevate komponentidega. Võimalusel kasutada olemasolevaid elemente. Kujunduses olevate väikeste erinevuste puhul pakkuda välja ühtlustamise võimalusi ja lahendusi. Kasutada üldiseid classi nimetusi ja arvestada kodeerimisel, et antud stiile oleks võimalik kasutada läbivalt. Erandite puhul kasutada eraldi classi nimetust. Kodeerimisel arvestada, et uue elemendi muutmine ja haldamine oleks võimalikult lihtne. Näiteks arvestada keelsusega. Võimalusel vältida keelte jaoks erandite tegemist.

HTMLi reeglid

HTML peab valideeruma kasutades   HTML valideerimisvahendit.https://validator.w3.org Inline CSSi   kirjutada ja kasutada.ei tohi Cellpadding'uid ja  'uid   kasutada HTMLis.cellspacing ei tohi Võimalusel kirjutada optimeeritud koodi ja vältida üleliigseid elemente ja defineeringuid. Kasutada läbivalt ühtset stiili.

Jutumärkideks on topelt jutumärgid näide class="style01"

Arenduse failid on ühe tabi abil trepitud. Arvestada SEO soovitusi

Vajadusel illustreeritavatel piltidel korrektsed alt väärtused. Meta tagid vastavalt kaasaegsetele nõudmistele.

Piltide või ikoonide puhul, mis on kasutusel linkidena, kasutada title tagi. Title sisu peab kasutajale andma informatsiooni, et kuhu see link kasutaja suunab.

Näide logo title väärtus on "Avalehele" HTMLis vältida ja eemaldada üleliigsed kommentaarid.

CSSi reeglid

Kehtib FE arendaja poolt loodud stiililehtede kohta. Ei kehti juhul, kui kokkulepitud kasutatav raamistik ei võimalda seda saavutada.

CSS peab valideeruma kasutades   CSS valideerimisvahendit.https://jigsaw.w3.org/css-validator/ CSSi treppimine

Selektori ja loogeliste sulgude vahele üks tühik. Üks tab enne atribuuti (laiuselt võrdne nelja tühikuga). Selektorid ja atribuudid on eraldi ridadel. Näide

ul*{ ****margin:*0; }

Selectori blokkide vahel tühjad read eraldamaks erinevaid elemente aga üldiselt ilma tühja reata.

1.

2.

h1 { font-size: 34px; } h2 { font-size: 24px; } a { color: #08c; } a:focus, a:hover { color: #ff6; }

Esimese taseme ja teise taseme kommentaari ees ja järgi üks tühi rida. CSSis blokkide järjekord:

normalize/reset, global common vastavalt struktuurile header, content ... Plugina CSSid, kui on tegemist pluginaga, mida kasutatakse samade stiilidega erinevates asukohtades, siis antud CSS lisada eraldi faili. media queries

CSS Atribuutide järjekord:

display: ; position: ; top: ; float: ; clear: ; width: ; height: ; overflow: ; margin: ; padding: ; outline: ; border: ; background: ; list-style: ; table-layout: ; border-collapse: ; vertical-align: ; text-align: ; text-indent: ; text-transform: ; line-height: ; word-spacing: ; color: ; font: ; cursor: ; visibility: ; opacity: ; z-index: ; content: ; quotes: ; CSS3

Ühikud Eelistatult läbivalt kasutada pixleid. 0 väärtuse korral ühik pole vajalik. 0em == 0px == 0

Class' ja ID nimetused läbivalt väikeste tähtedega, semantilised ja eralduseks kasutatud sidekriipsu. Näide: data-table-outer

Classide nimetamisel kasutada läbivalt inglise keelt. ID kasutada ainult juhul, kui ollakse täiesti kindel, et seda elementi tulevikus ei kasutata lehel korduvalt. Näiteks lehe layout päis, jalus, menüü. CSSis on kaks taset kommentaare.

esimene tase /** =Kommentaar */ teine tase /** =Kommentaar */

Kommentaarid läbivalt inglise keeles. Vajadusel rakenduse spetiifilisi mõisteid kasutada eesti keeles. Välja kommenteeritud koodi   jätta alles.ei tohi Margin ja paddingute korrektne kasutamine. Paddingut kasutada antud elemendi sisse nn õhu jätmiseks ja marginit väljapoole. Tekstide joondamisel vältida line-heighti abil joondamist ja eelistada paddingut. Floatide clearimiseks on class clear, mis läheb floatitud elementide ümber olevale tagile.

.clear:before,

.clear:after { content: " "; display: table; } .clear:after { clear: both; }

CSS kirjutada ainult selleks mõeldud faili. Inline CSSi ja HTMLi failis eraldi <style> kasutada  . Võimalusel vältida ka visuaalsete stiilide ei tohiks defineerimist JS failides. Pildi URLi lisamisel jutumärke   vaja kasutada.ei ole Vältida veebilehitsejaspetiifilisi häkke. Kodeerimisel arvestada mõistlikkuse piirides "Web Content Accessibility Guidelines (WCAG) 2.0" soovitusi. 

http://www.w3.org/WAI/WCAG20/quickref/ http://kristjankure.com/

Optimeerimine FE tehnikate abil

https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Web/Guide/CSS/Writing_efficient_CSS tbody#select-01 => #select-01 #navigation li a => #nav a tr.tr-name -name => .td-nametd.td

HTMLis olevatele piltide määrata kõrgus ja laius, kui on võimalik. Eesmärk vähendada re-flow'ed. Gradientide, ümarate nurkade jne puhul kasutada CSS3 ning vanematel veebilehitsejatel peab kujundus välja nägema visuaalselt korrektne aga ei pea olema visuaalselt identne. Kontrollida veebilehitseja võimalusi siit  .http://caniuse.com/ Kui on võimalik illustreerivad pildid nt nooled, bulletid asendada CSS3 lahendusega, siis seda võimalust kasutada. Kui vajadus tühja elementi kasutada, siis selle asemel kasutada CSSis before'i võimalust. Selle juures tuleks arvestada veebilehitsejate tuge ja kasutajamugavust mõistlikuse piirides. Informatsioon peab olema arusaadav ja kättesaadav ka B klassi veebilehitseja toele. Reflow ja repaint'iga arvestamine. CSSi reseti asemel kasutada normalize. Värvid kirjutada koodi abil (soovitavalt hex aga vajadusel rgba) ja läbivalt väikeste tähtedega. Võimalusel lühendada kolme tähelisteks.

#ffffff => #fff #ff88aa => #f8a, #ff0000 => #f00

Võimalusel CSSi väärtused tõsta kokku ühele reale. Border-top, border-left, border-bottom, border-right => border

CSSis   kasutada * lahendust määramaks kõigile elementide CSSi väärtuseid.ei tohi Important kasutamist CSSi failis  .vältida Normalize/reseti puhul   olla defineeritud elemente, mida praktikas ei kasutata. Uue projekti alguses tuleks reset/normalize optimeerida ja ei tohiks vajadusel jooksvalt juurde lisada elemente. Võimalusel ja vajadusel kasutada sprite tehnikat. Pluginatega kaasa tulevat CSSi peab ülevaatama, optimeerima ja järjekorda uuendama.

Kujundus

Linkidele, nuppudele alati korrektsed :hover, :focus ja :active staatused määrata. hoveri ja fookuse puhul on eesmärk tuua visuaalselt element rohkem esile ja paremini loetavaks. aktiivse staatuse puhul tuleks jätta mulje, et nupule või lingile on vajutatud. Visuaalselt poolelt näiteks gradient on vastupidine või lingi värv on tagasihoidlikum.

Arvestada olemasoleva kujundusega ja jälgida sellele sarnast stiili. Ühtlustada ja jälgida lõpptulemuse joonduseid.

Nõuded arendusprojektide dokumentatsioonile SKAISi näitel

Versioon kuupäev muutja kommentaar

0.1 04.07.2024 Epp Laanepõld  esmane versioon tagasiside saamiseks

Sissejuhatus 1. Süsteemi üldine kirjeldus

1.1. Sõnastik 2. Teenuste ja kasutuslugude dokumentatsioon

2.1. Näide: 2.2. CRUD maatriks

3. Arhitektuuri dokumentatsioon 3.1. Näide:

3.2. Andmebaasi kirjeldus 3.3. Näide: Andmebaasimudel:

4. Paigaldus ja administreerimisjuhend(TO DO) Versiooni muudatuse kirjeldus (release notes)

5. Täitja poolt teostatud testide dokumentatsioon

Sissejuhatus Projekti väitel annab Täitja Tellijale üle dokumentatsiooni vastavalt arendusetapi kokkulepitud tulemitele. Dokumentatsioon luuakse ja antakse üle digitaalsel ja redigeeritaval(Confluence wiki lehena) kujul Tellija Confluence keskkonnas.  Üleandmise hetkel fikseeritakse üleantav versioon. Dokumentatsioon peab sisaldama versiooni ajalugu, et oleks üheselt tuvastatav dokumendi versiooni sisse viidud muudatused võrreldes viimati üleantuga. Vajadusel vormistatakse dokumentidest PDF-versioonid.  Dokumenteerimisel valmivad joonised ja prototüübid antakse Tellijale üle ka redigeeritavate failidena (joonised on redigeeritavad, eelistatult .EAP formaadis või draw.io). Prototüübid on redigeeritavad FIGMA tarkvaraga.

Minimaalselt peab olema kaetud arendusprojektide läbiviimisel alljärgnevad osad dokumentatsiooniga:

Süsteemi üldine kirjeldus Teenuste/kasutuslugude dokumentatsioon Arhitektuuri dokumentatsioon Paigaldus ja administreerimisjuhend Loodavate testide dokumentatsioon Juhendid ja abimaterjal Vajadusel migratsiooniga seotud dokumentatsioon Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel*

*vastavuste/mittevastavuste fikseerimine vorm on projektimeeskonna kokkulepe.

Iga loodav dokument peab olema:

Struktureeritud; Loetav ja selge; Kindlas kõneviisis ning keeleliselt korrektselt kirjutatud; Täpsete andmeväljade nimetustega ja mõistetega; Vormistatud lõppversioonis nii, et tekst ei sisalda enam täiendavaid kommentaare ja täpsustusi.

1.      Süsteemi üldine kirjeldus  

Kirjeldada mis on arendusprojekti eesmärk, loodava funktsionaalsuse põhiülesanne; Mis on arendusprojekti taust, probleemi või hetkeolukorra kirjeldus(Sisend arenduvajaduse vormilt); Mis on arendusprojekti skoop;

Viited õigusaktidele; Huvigrupid ja kasutajate kirjeldus; Liidestused teiste infosüsteemidega; Kasutatavad klassifikaatorid.

1.1.             Sõnastik

Ot sta rv e:

Kirjeldada projektis läbivalt kasutatavaid mõisteid ja lühendeid.

Si su:

Ühtne projekti(de) ülene sõnastik. Mõistete selgitamisel võib kasutada näiteid, mis annavad edasi mõistete sisu ning viidata dokumentidele, milles mõisted enim kasutusel on, kuid see ei ole kohustuslik.

Ül ea nd mi ne:

Dokument esitatakse Tellijale kinnitamiseks jooksvalt vastavalt projektiplaanile ja projekti tegevustele. Dokument on järk-järgult täienev ning dokumendi lõppversioon fikseeritakse üleandmise hetkel – vastavalt projektiplaanile kas projekti vaheetappide üleandmisel ja/või lõppemisel. Järgnevate projektide tulemite loomisel võidakse aluseks võtta juba eelmiste projektide käigus loodud sõnastik, mida täiendatakse.

Vii te d:

Wiki

2.      Teenuste ja kasutuslugude dokumentatsioon

Eeld us dok ume ndil e:

Süsteemi üldine kirjeldus

Otst arve:

Kirjeldab detailselt üleantavaid teenuseid/kasutuslugusid.

Sisu: Kasutuslugude kirjeldamise käigus koostatakse kõikide kasutusjuhtude kirjeldused kasutaja ja süsteemi vahelise interaktsiooni vormis. Kirjeldused luuakse mitmel erineval tasemel – kirjeldatakse süsteemi ja kasutaja vahelist interaktsiooni koos süsteemisiseste tegevustega ning kasutaja ja süsteemi objektide vahelist interaktsiooni. Kirjeldused tehakse nii tekstiliselt kui vajadusel graafiliselt (nt. activity, sequence,

diagrammidena), et saada võimalikult hea ülevaade kasutusjuhtudest.collaboration, usecase

Dokument sisaldab:

·       Kasutusloo/teenuse kirjeldust;

·       Ärinõudeid ja piiranguid;

·       Ärireegleid(teostatavaid kontrolle);

·       Tehnilise teenuse kirjeldust(API);

·       Põhiprotsess ja mõned sagedamini esinevad alternatiivsed protsessid(vastavalt vajadusele);

·       Üldine kirjeldus, kuidas ja kus kajastub antud teenus/kasutuslugu tervikprotsessis;

·       Nõudeid ja reegleid toetavad(sisu mõistmisele kaasaaitavad) pildid, diagrammid, tabelid, loendid jne;

·       Andmevahetuse teenuste kirjeldus(andmete küsimine/vastuvõtmine, turvalisus, teenuse andmestik, klassifikaatorid, xml/xsd schemad);

·       Protsesside UML vaated;

·       Feature flagide nimekiri.

2.1.                Näide:

2.2.             CRUD maatriks

On tööriist mida kasutatakse selleks, et kaardistada kasutaja poolseid tegevusi andmebaasi tasemel. See on lühend neljast põhitoimingust, mida rakendused saavad andmetega teha:

Loomine Lugemine Värskendamine/uuendamine Kustutamine

Maatriks koosneb tabelist milles erinevad andmeükskused on paigutatud veergu ja CRUD toimingud on paigutatud piki teist telge. Iga maatriksi lõikepunkt näitab, kas konkreetset toimingut saab teha konkreetse andmeüksusega.

3.      Arhitektuuri dokumentatsioon

Eeldus dokume ndile:

Süsteemi üldine kirjeldus, teenuste ja kasutuslugude dokumentatsioon

Otstarve: Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada loodava süsteemi üldist ehitust. Kirjeldatakse rakenduse loogilist struktuuri, näidates ära selle kihtideks jagunemise korda. Kirjeldatakse ka füüsilist arhitektuuri, antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ning vahenditest.

Sisu: Dokumendis on kirjeldatud:

·       Topoloogia, süsteemi füüsiline arhitektuur(süsteemi komponendid – andmebaasiserver, rakendusserver, meiliserver, xtee server jne.) sh süsteemi soovituslikud näitajad komponentide kaupa: näiteks andmesidekiirused, andmemahud, protsessori kiirus, mälumaht, kettasüsteemi jõudlus jne.

·       Liidesed teiste süsteemidega ja sõltuvused teistest süsteemidest;

·       Kolmandate osapoolte poolt toodetud kasutatavad tarkvarad/riistvada mis on vajalikud süsteemi toimimiseks;

3.1.             Näide:

3.2.             Andmebaasi kirjeldus

Eeldus dokumendile: Süsteemi üldine kirjeldus, teenuse ja kasutuslugude dokumentatsioon

Otstarve: Kirjeldada andmeobjekte ja nendevahelisi seoseid.

Sisu Füüsilise andmebaasi andmetabelite ja -objektide seoste diagramm koos tabelite semantika kirjeldusega kujul:

Tabeli nimi Semantika

PERSON Siin tabelis hoitakse inimestega seotud andmestikku....

Ja olemite omaduste kirjeldustega (andmetüübid, NULL/NOT NULL, kohutuslik, semantika, jne.)kujul:

Atribuudid Tüüp NULL/NOT NULL Semantika

PERSON_ID INTEGER NOT NULL Tabeli primaarvõti

.... ...... ..... .....

3.3.             Näide:

Loogiline andmemudel

Andmebaasimudel: 

4.      Paigaldus ja administreerimisjuhend(TO DO)

Eeldus dokume ndile:

Süsteemi üldine kirjeldus, arhitektuuri dokumentatsioon, teenuste/kasutuslugude dokumentatsioon

Otstarve :

Süsteemi paigaldamiseks ja administreerimiseks loodud dokumentatsioon.

Sisu: Juhendis on kirjeldatud sõltuvalt tarnest:

·       Süsteemi parameetrite(seadistuste) kirjeldus;

·       Logimise realisatsiooni kirjeldused(kuhu, mida, logide struktuur);

·       Rutiinsete hooldusprotseduuride kirjeldus(komponentide taaskäivituse vajadus parameetrite muutmisel);

·       Nõuded rakenduse komponentidele;

·       Andmete alglaadimine*;

·       Varundusskriptid;

·       Monitooringu kirjeldus.

Paigaldusjuhendis kirjeldatakse iga realiseeritud osa rakendamine koos spetsiifiliste seadistustega, sh tuuakse välja esmakordsel paigaldusel vajalikud tegevused ning erisused. Paigaldusprotseduurid peavad olema kirjutatud selliselt, et TEHIK administraator suudab rakenduse paigaldada ilma kõrvalise abita.

Taasteplaan vajadusel*

Versiooni muudatuse kirjeldus (release notes)

Otsta rve:

Anda tellijale ülevaade infosüsteemi versioonide muudatustest ja versiooni ülespaneku hetkel teada olevatest vigadest.

Sisu: Detailne info iga versiooniuuenduse kohta – avaldamise kuupäev, versiooni number, tehtud muudatused, viited taskidele, ülevaade teadaolevatest probleemidest, nt. vead mis ei sisaldu selles tarnes.

5.      Täitja poolt teostatud testide dokumentatsioon

Otsta rve:

Anda Tellijale ülevaade läbiviidud testimiste tulemustest. Testide dokumentatsiooni järgides peab olema Tellijal võimalik kontrollida süsteemi nõuetekohast toimimist.

Sisu: Dokumentatsioon sisaldab teostatud arenduste testimisel saadud informatsiooni:

·       Testiplaan;

·       Testlood;

·       Testraport;

·       Jms.

Dokumenteeritakse iga testimise eesmärgid, tegevused ja tulemid. Teste mitteläbinud testlugudele on lisatud parandused või ülesjäänud vead. Sisaldab jõudlus- ja mahutestide infot ning versioonide infot.

Automaattestide puhul antakse üle kood ning ülevaade Sonarqube’is(testide nimekiri, testide käivitamise tulemus, koodi kaetus).

Viited: JIRA keskkonda kasutatakse testimispiletite haldamiseks.

Andmevahetusteenuse kirjelduse mall (draft)

Teenuse nimi Teenuse kirjeldus

Teenuse tehniline spetsifikatsioon Päringu ja andmetöötluse arhitektuur Päringu näide

Päringu väljundi vastavus päriva registri X mooduli andmetabelite väärtustega Seotud klassifikaatorid Kasutuslood Andmetöötlus Veahaldus Monitooring

Ärivajadustest lähtuv monitooring Tehniline monitooring

Teenuse nimi

Teenuse kirjeldus

Teenuse tehniline spetsifikatsioon

Teenuse kirjeldus Link dokumentatsiooni keskkondawww.x-tee.ee

Teenuse kood RR458

Teenuse liik SOAP/REST

Teenuse WSDL x-tee.ee/catalogue-data/EE/EE/GOV/70008440/rr/173.wsdl

Versioon V2

Näidis päringu tegemiseks Mis selle all mõeldi, all näide olemas

Dokumentatsioon (Registripidajalt) RR458 dokumentatsioon

Päringu ja andmetöötluse arhitektuur

Kirjeldus ja diagramm teenusega seotud moodulitest ning nende omavahelistest suhtlustest, võiks olla valmistatud kasutades draw.io pluginat otse wikis et hilisemad täiendused oleks lihtsasti teostatavad

Päringu näide

Üks või rohkem näiteid päringu sisust (xml) + Sisendparameetrid 

NÄIDE SISEND XML

Vcurl --location ' ' \https://xtee6.test --header 'Content-type: text/xml; charset=UTF-8' \ --data '<SOAP-ENV:Envelope xmlns:SOAP-ENV=" " xmlns:iden=" " xmlns:prod="http://schemas.xmlsoap.org/soap/envelope/ http://x-road.eu/xsd/identifiers ht

" xmlns:xro=" ">tp://rr.x-road.eu/producer/rr http://x-road.eu/xsd/xroad.xsd     <SOAP-ENV:Header>         <xro:userId>EE11111111111</xro:userId>         <xro:id>my1XSJpzA0THmGa404Lweg</xro:id>         <xro:protocolVersion>4.0</xro:protocolVersion>         <xro:client iden:objectType="SUBSYSTEM">             <iden:xRoadInstance>ee-test</iden:xRoadInstance>             <iden:memberClass>COM</iden:memberClass>             <iden:memberCode>10364097</iden:memberCode>             <iden:subsystemCode>helmesskais2</iden:subsystemCode>         </xro:client>         <xro:service iden:objectType="SERVICE">             <iden:xRoadInstance>ee-test</iden:xRoadInstance>             <iden:memberClass>GOV</iden:memberClass>             <iden:memberCode>70008440</iden:memberCode>             <iden:subsystemCode>rr</iden:subsystemCode>             <iden:serviceCode>RR458isikuTDkontroll</iden:serviceCode>             <iden:serviceVersion>v2</iden:serviceVersion>         </xro:service>     </SOAP-ENV:Header>     <SOAP-ENV:Body>         <prod:RR458isikuTDkontroll xmlns:ns2=" ">http://rr.x-road.eu/producer             <request>             <Isikukood>39703030012</Isikukood>             <pohjus>pohjus</pohjus>             </request>         </prod:RR458isikuTDkontroll>     </SOAP-ENV:Body> </SOAP-ENV:Envelope>'astuse näide

NÄIDE SISENDPARAMEETRID

Sisendparameeter Kohustuslikkus Lisainfo

Isikukood Kohustuslik Isiku isikukood

Pohjus Mittekohustuslik Päringu põhjus (kui see väli on täidetud, siis see kuvatakse andmejälgijas - . Andmejälgija | RIA )

Päringu vastuse näide

Üks või rohkem näiteid päringu vastuse sisust (xml)

NÄIDE VASTUS XML

<SOAP-ENV:Envelope xmlns:SOAP-ENV=" " xmlns:xsd=" " xmlns:xrd="http://schemas.xmlsoap.org/soap/envelope/ http://www.w3.org/2001/XMLSchema http " xmlns:prod=" " xmlns:xsi=" " xmlns:id="://x-road.eu/xsd/xroad.xsd http://rr.x-road.eu/producer http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance http://x-road.eu

" xmlns:repr=" " xmlns:SOAP-ENC=" ">/xsd/identifiers http://x-road.eu/xsd/representation.xsd http://schemas.xmlsoap.org/soap/encoding/    <SOAP-ENV:Header>       <xrd:client id:objectType="SUBSYSTEM">          <id:xRoadInstance>ee-dev</id:xRoadInstance>          <id:memberClass>GOV</id:memberClass>          <id:memberCode>70008440</id:memberCode>          <id:subsystemCode>viisaregister</id:subsystemCode>       </xrd:client>       <xrd:service id:objectType="SERVICE">          <id:xRoadInstance>ee-dev</id:xRoadInstance>          <id:memberClass>GOV</id:memberClass>          <id:memberCode>70008440</id:memberCode>          <id:subsystemCode>rr</id:subsystemCode>          <id:serviceCode>RR458isikuTDkontroll</id:serviceCode>          <id:serviceVersion>v2</id:serviceVersion>       </xrd:service>       <xrd:issue>elukohateate testimine</xrd:issue>       <xrd:userId>EE47905250367</xrd:userId>       <xrd:id>11ea521824f8c942c706238e71e39692d5f0190b</xrd:id>       <xrd:protocolVersion>4.0</xrd:protocolVersion>    </SOAP-ENV:Header>    <SOAP-ENV:Body>       <prod:RR458isikuTDkontrollResponse>          <request>             <isikukood>37704020965</isikukood>             <!--Optional:-->             <pohjus>1</pohjus>          </request>          <response>             <dokumendid>                <dokument>                   <nimetus>ELAMISLUBA</nimetus>                   <number>1009889467/TE</number>                   <asutus>POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET</asutus>                   <valjaKpv>22.04.2020</valjaKpv>                   <kehtibKuni>22.04.2025</kehtibKuni>                   <staatus>KEHTIV</staatus>                   <isikukood>37704020965</isikukood>                   <perenimi>TEHIKJK</perenimi>                   <eesnimi>JUKU</eesnimi>                </dokument>                <dokument>                   <nimetus>ELAMISÕIGUS</nimetus>                   <number>1009930329/TO</number>                   <asutus>POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET</asutus>                   <valjaKpv>05.01.2023</valjaKpv>                   <kehtibKuni>04.01.2028</kehtibKuni>                   <staatus>KEHTIV</staatus>                   <valjastamiseAlus>TA01</valjastamiseAlus>                   <valjastamiseAluseTekst>ELKS § 22 lg 1 TO pereliikmele</valjastamiseAluseTekst>                   <isikukood>37704020965</isikukood>                   <perenimi>TEHIKJK</perenimi>                   <eesnimi>JUKU</eesnimi>                </dokument>                <dokument>                   <nimetus>ELAMISLOAKAART</nimetus>                   <number>BD2002024</number>                   <asutus>POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET</asutus>                   <valjaKpv>14.05.2020</valjaKpv>                   <kehtibKuni>11.12.2020</kehtibKuni>                   <staatus>KEHTETU</staatus>                   <isikukood>37704020965</isikukood>                   <perenimi>TEHIKJK</perenimi>                   <eesnimi>JUKU</eesnimi>                </dokument>             </dokumendid>          </response>       </prod:RR458isikuTDkontrollResponse>    </SOAP-ENV:Body> </SOAP-ENV:Envelope>

NÄIDE VÄLJUNDPARAMEETRID

Väljund Andmetüüp Tingimus, kirjeldus

Dokument Dokument andmete plokk.

dokument.nimetus Tekst RRis dokumendi liigi nimetus.

dokument.number Tekst Dokumendi number, kui puudub, siis väärtus tühi.

dokument.seeria Tekst Dokumendi seeria, kui puudub, siis väärtus tühi.

Päringu väljundi vastavus päriva registri X mooduli andmetabelite väärtustega NÄIDE 

RR458 Väljund

RR458 Andmetüüp

Kommentaar DM tabel DM andmeväli DM andme tüüp

Kohustu slik

nimetus Tekst Dokumendi nimetus RR, võimalikud väärtused vaata cl RR458 teenus  assifer DO_LIIK

. DOCUME NT

DOCUMENT_TYPE_ CL_ID

VARCHAR2 (18)

EI

number Tekst Dokumendi number . DOCUME NT

DOCUMENT_NUMB ER

VARCHAR2 (256)

EI

Seotud klassifikaatorid Todo

Sihtregistri veakoodid - kui päringule ei saadud vastust

NÄIDE

Väärtus Kirjeldus

10001 Isikukoodi pikkus ei ole 11 sümbolit.

10002 Isikukoodis ei ole kõik sümbolid numbrid.

10022 Kohustuslikud sisendparameetrid puuduvad.

L134 Päringu registreerimine ei õnnestunud.

L120 Kohustuslikud sisendparameetrid &1 puuduvad.

Sihtregistri klassifikaatorid - mille vastu töötluses enda poolel teeme kvaliteedikontrolli

NÄIDE

Väärtus Väärtuse kirjeldus FormOfStudy enumi kood

E Eksternõpe EKSTERNOPE

MS Mittestatsionaarne MITTESTATS_OPE

S Statsionaarne õpe STATS_OPE

K Kaugõpe KAUGOPE

Kasutuslood TODO - Ehk ei ole vaja?

Andmetöötlus TODO

Kirjeldada üldiselt päringuvastuse töötlemise üldised põhimõtted ja detailselt kõigi väärtuste töötlemise reeglid koos võimalike vea väärtustega

Töötluse kirjeldusest peab olema aru saada: Milliseid kontrolle rakendatakse Millised andmed millisel juhul ja kuhu maha kirjutatakse  (moodul, tabel, veerud) Milliseid andmeid millisel juhul maha ei kirjutada - > veateated + veahaldus

Veahaldus TODO

Päringu vead - kui väljaminev päring on õnnestunud, aga vastuvõtja ei saanud päringut töödeldud mingi vea tõttu päringus.

NÄIDE

Veakood Selgitus Veateade ametnikurakenduses Töötluse tulemus

RR458_IS_DOK_ISI KUKOOD_VIGA1

"response": {    "faultCode": "10001", "faultString": "Isikukoodi pikkus ei ole 11 sümbolit." }

Viga tekib kui RR458 teenus tagastab vea.

Päring ebaõnnestus - RR458_IS_DOK_ISIKUKOOD_VIGA1 -"Isikukoodi pikkus ei ole 11 sümbolit." Teavita SKA Tugi.

Päring ebaõnnestus sisend andmed ei olnud piisavad, teenusest andmeid ei edastatud

RR458_IS_DOK_ISI KUKOOD_VIGA2

"response": {    "faultCode": "10002", "faultString": "Isikukoodis ei ole kõik sümbolid numbrid." }

Viga tekib kui RR458 teenus tagastab vea.

Päring ebaõnnestus - RR458_IS_DOK_ISIKUKOOD_VIGA2 -"Isikukoodis ei ole kõik sümbolid numbrid." Teavita SKA Tugi.

Päring ebaõnnestus sisend andmed ei olnud piisavad, teenusest andmeid ei edastatud

Andmekvaliteedi vead  - kui päringuvastuse töötlemisel ilmnevad saadud andmetes  vead.

NÄIDE

Veakood Selgitus Veateade ametnikurakenduses Töötluse tulemus

RR458_IS_DOK_NIMETUS_ TYHI

<nimetus>ELAMISLUBA</nimetus>

Viga tekib juhul, kui XML-is dokument. on tühi.nimetus 

 Andmetöötluse viga  RR458_IS_DOK_NIMETUS_TYHI - dokumendil p  u udub elemendi kood. Saadud dokumenti ei salvestatud! Teavita SKA   Tugi.

Dokumenti ei salvestata

RR458_IS_DOK_NIMETUS_ VALE

<nimetus>ELAMISLUBA</nimetus>

Viga tekib juhul, kui dokumendi dokumendi liigi väärtus ei leita klasifikaatorite hulgast.

Andmetöötluse viga -   Isiku  RR458_IS_DOK_NIMETUS_VALE  dokumentide töötlemisel ei leitud SKAIS2 klassifikaatori tunnust [nimetus] . Saadud dokumenti ei salvestatud! Teavita SKA Tugi.

Dokumenti ei salvestata

Monitooring

Ärivajadustest lähtuv monitooring

Vastavalt ärivajadustele monitooring, s.t. kirjeldada kuidas veahalduses välja tulevaid probleeme jälgida ja rakendusest väljapoole näidata.

TODO üldisem mudel äriloogiliste vigade monitoorimiseks ja haldamiseks.

Tehniline monitooring

Minimaalne tehniline monitooring iga päringu kohta:

Päringute hulk (kokku/ajaühikus) Päringute kestus Päringute tulemuste counter (OK vs veaolukord), TODO vajab eestikeelset sõna siia Teenuse otspunkti hetkeseis (töötab vs maas)

Lisaks on iga päringu korral arendaja vastutus mõelda loodava teenuse spetsiifiliste monitoorimist vajavate näitajate peale tagamaks teenuse hea jälgitavus ja probleemide ennetamine.