Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 4

Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0

ümberehitamiseks ja Rahula

kogujatee ehitamiseks ning

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/25/36

Tee ehitusloa andmise kuupäev 10.01.2025

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee ehitamiseks

ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“.

2. Enne ehitustööde alustamist peavad olema sõlmitud maaomanikega kokkulepped kinnisasjal

ehitustööde teostamiseks või äralõike omandamiseks.

3. Rahula kogujatee ehitusperioodil tagada kergliiklejate juurdepääs riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

bussipeatustele ja Kanama jalgteetunnelisse.

4. Tagada ehitusala teedel heakord selliselt, et sõidukid ja kergliiklejad ei määrduks liigse pori

tõttu.

5. Rahula kogujateele rajatavate ristumiskohtade kõrguslik lahendus viia kokku Saku

Vallavalitsuse tellimusel projekteeritava jalgratta- ja jalgtee vertikaallahendusega.

6. Taotleda Saku Vallavalitsuselt kogujatee äärde rajatava uue bussipeatuse nimi ja vastavalt

sellele peatus tähistada. 7. Ebasoodsa mõju vältimiseks arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud

meetmeid: 7.1. Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku

täpsed meetmed võõrliigi (Sosnovski karuputk; VLL1002895) leviku tõkestamiseks.

7.2. Pinnasetöödel tuleb igal juhul arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise

2

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, §

60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

7.3. Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse

ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine

kraavis, vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.

7.4. Ehitusmasinate parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik tegevus peavad

toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud

selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine

kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada

töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.

7.5. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

7.6. Pärast tee valmimist hinnata liiklusmüra enim mõjutatud müratundlikel aladel.

7.7. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

7.8. Arvestada, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus

21.00-07.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

7.9. Arvestada, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

7.10. Häiringute leevendamiseks teavitada piirkonna elanikke müra- ja

vibratsioonirikaste tööde teostamisest.

7.11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu

levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte

kasutada kemikaalide lahuseid).

7.12. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite

valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

7.13. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste

piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette

ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

7.14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest

nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saku valla jäätmehoolduseeskirjas olevate

nõuetega.

7.15. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või

vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei

ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud

laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole

võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba

3

omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

7.16. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee,

autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala

tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt

lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt

eemaldada.

7.17. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0

ümberehitamine, mis sisaldab km 18,81

Kanama TMP ristmiku ja km 19,85 Rahula

tagasipöördekoha likvideerimist, km 19,63

Rahula ristmiku kiirusemuuteradade

pikendamist ning kõrvalmaanteede 11345

Rahula-Saku tee ja 11425 Kanama-Saku tee

ühendamiseks kogujatee ehitamist,

bussipeatuse, jalgteeühenduste, sõiduautode

parkla ja teevalgustuse ehitamist. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Reaalprojekt

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10765904

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Vabaduse pst 174b, 10917 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 528 0504

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama

viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee

projekti koostamine. Rahula kogujatee

2.7 Tee ehitusprojekti number Töö nr P24015-2

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja

Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. ARVAMUSED

1.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse

osas

1 Keskkonnaamet

Kiri 17.12.2024 nr 6-2/24/25269-2:

Esitasite1 Keskkonnaametile keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 11 lg 22 ja ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel

kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks korralduse

„Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla

km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee

ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“ eelnõu.

Menetluse esemeks olev riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

km 18,8 − 20,0 lõik ja Rahula kogujatee asuvad

Harjumaal Saue vallas Jõgisoo külas ning Saku vallas

Saue ja Rahula külades. Projekti eesmärk on

riigimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla liiklusohutuse

taseme tõstmine samatasandiliste ristmike

likvideerimise ja olemasolevaid kõrvalmaanteid

ühendava kogujatee ehitamisega. Eesti looduse

infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt

(seisuga 17.12.2024) ei jää projektalale kaitseala,

hoiuala, püsielupaika ega kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndit.

Otsus:

Lugeda, et asjaomasel asutusel ei ole vastuväiteid

ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamise

jätmise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja

Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast

ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet

asjaomase asutusena seisukohal2, et kavandatava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning

keskkonnamõju hindamise algatamine ehitusloa

menetluses ei ole eeldatavalt vajalik.

Helen Manguse, juhataja, keskkonnakorralduse büroo

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendisüsteemis

12.12.2024 nr 6-2/24/25269 all

2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jääva osas

2 Terviseamet Kiri 27.12.2024 nr 9.3-2/24/12770-2, väljavõte:

„Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita

vastuväiteid KMH algatamata jätmisele. Lisaks juhib

tähelepanu järgnevale:

 KMH eelhinnangus on välja toodud järgnev:

„Kavandatava tegevuse kavandamise eelmises etapis,

eelprojekti koostamise raames teostati eraldiseisev

mürauuring koostoimes põhimaanteega 4 10 , et

vältida olulist ebasoodsat mõju seoses liiklusmüraga

ning vajadusel ette näha müra vähendavad meetmed.“

Mürauuringut esitatud materjalide seas ei leidu ja

seega amet müraolukorrale hinnangut anda ei saa.

Palume mürauuring edaspidi materjalide hulka lisada.

 Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi

müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

Põhjendus:

Selgitame, et käesoleva menetlusega hõlmatava

põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja kogujatee liiklusmüra

on hinnatud 2022.a. eelprojekti koostamise käigus Akukon

Eesti OÜ töös nr 211588-3 „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

18,81-19,85 km liiklusmüra hinnang“ (uuring lisatud

projekti kausta).

Eelnimetatud mürauuringu raames modelleeriti

liiklusmüra tasemeid ja levikut nii ehitusjärgses kui ka

perspektiivses olukorras vastavalt 20. a liiklusprognoosile.

Majaka kinnistu (71801:003:0564) eluhooneni ulatusid

mürauuringu kohaselt lubatust kõrgemad normtasemed

päevasel ajal, mistõttu mürauuringu raames nähti eluhoone

kaitseks ette müratõkkemeetmed Tallinn-Pärnu-Ikla

maantee äärde. Põhiprojekti koostamise raames muutus

projekteeritud kogujatee asukoht Rahula ristmiku

piirkonnas. Uue projektlahenduse kohaselt on

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja

Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud

normtasemeid.

 Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike

hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel

75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

 Pärast tee valmimist soovitab amet hinnata müra

enim mõjutatud müratundlikel aladel ning vajadusel

rakendada täiendavaid müraleevendavaid meetmeid.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel

elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-

19.00.

 Jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed

vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Amet soovitab teha koostööd kavandatava tee

läheduses elavate inimestega ning teavitada neid

eelnevalt mürarikaste töödega alustamisest ja tööde

kestusest, et vältida teadmatusest tingitud kaebusi.”

Liisi Korp, vaneminspektor, Põhja regionaalosakond

likvideeritud Majaka kinnisasjal paiknev elamu ning

kinnisasjale kavandatakse kogujatee, mistõttu ei ole ka

Majaka kinnistu puhul müratõkke rajamine vajalik.

Käesoleva projekti raames täiendavaid

müratõkkemeetmeid ei kavandata, kuna teiste uuringualal

asuvate eluhoonete juures olid keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1

toodud normtasemeid müra normtasemed tagatud.

Otsus:

1. Lugeda, et asjaomasel asutusel ei ole vastuväiteid

ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise

algatamise jätmise arvestades keskkonnamõjude

eelhinnangus ja ehitusloal toodud

keskkonnameetmetega.

2. Täiendada ehitusluba kõrvaltingimustega:

2.1. Pärast tee valmimist hinnata liiklusmüra enim

mõjutatud müratundlikel aladel.

2.2. Arvestada, et ehitusmüra tasemed ei tohi

lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus

21.00-07.00 ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM

määrus nr 71) lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse

asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib

teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

2.3. Arvestada, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja

Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

2.4. Häiringute leevendamiseks teavitada piirkonna

elanikke müra- ja vibratsioonirikaste tööde

teostamisest.

Lisada projekti kausta mürauuring.

3 Põllumajandus- ja

Toiduamet

Kiri 19.12.2024 nr 6.2-1/9269-1 Olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile

arvamuse avaldamiseks riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee

ehitamiseks ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõju

hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Menetlemisel tuvastati, et eelnõudes käsitletud alal

maaparandusehitisi ei paikne. Tulenevalt eespool

toodust ei ole Põllumajandus- ja Toiduametil eelnõude

kohta täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid.

Sulev Taul, Juhtivspetsialist, Põhja regioon

Otsus:

Lugeda, et asjaomasel asutusel ei ole täiendavaid

ettepanekuid ehitusloa eelnõule ja keskkonnamõju

hindamise algatamise jätmise osas.

4 Maa-amet - Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

Arvestada, et Maa-amet ei ole esitanud seisukohta

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

5 Saue Vallavalitsus e-kiri 12.12.2024:

“Kooskõlastus Riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-

20,0 ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee

ehitamiseks ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH

algatamata jätmise kohta

Otsus:

Lugeda, et Saue Vallavalitsusel ei ole vastuväiteid

ehitusloa andmise ja keskkonnamõju algatamata jätmise

osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja

Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

5

Käesolevaga kooskõlastame OÜ Reaalprojekti töö nr

P24015 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama

viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee projekti

koostamine“ töö osa nr P24015-2 „Rahula

kogujatee“.”

Indrek Brandmeister, teedespetsialist

6 Saku Vallavalitsus Kiri 20.12.2024 nr 7-2/137-3, väljavõte:

„Märgite oma pöördumises, et antud projekti eesmärk

on Kanama liiklussõlme ümberehitamine, mis sisaldab

riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 17,14-19,44 ja riigitee

11 Tallinna ringtee km 29,963 Kanama viadukti

pealesõitude ja rampide osalist ümberehitamist,

Kanama bussipeatuste ja km 18,833 Kanama JK

tunneli (nr 1307) ühendusteede ümberehitamist. Kuigi

eelnõust ei ilmne, kas see ehitusloa eelnõu sisaldab ka

Rahula kogujatee ehitamist, aga kuna see on projekti

P24015-1 osa, siis sisaldab Saku Vallavalitsuse

tagasiside ka arvamusi Rahula kogujatee

projektlahenduse kohta.

Saku Vallavalitsus on tutvunud teie poolt esitatud

menetlusdokumentidega ja pidanud arutelu Kanama

liiklussõlme ümberehitamise ehitusloa eelnõu osas

Saku Vallavalitsuse projektikomisjonis 05.12.2024.

Projektikomisjonis tehti ehitusloa eelnõule

tähelepanekud, mille osas soovib Saku Vallavalitsus,

et Transpordiamet võtaks need ehitusloa väljastamisel

ja projekti korrigeerimisel arvesse.

Põhjendus:

Saku Vallavalitsuse kirjas 20.12.2024 nr 7-2/137-3

esitatud arvamused, mis puudutasid projekti P24015-1

„Kanama liiklussõlm“ on käsitletud koos Transpordiameti

otsusega eraldiseisva menetluse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme

ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“ korralduse lisas 2.

Selgitame, et põhimaanteel 4 Rahula tagasipöördekoha

säilitamine (ettepanek 1) on vastuolus Eesti ja lähiriikide

maanteedel kehtivate liiklusohutuse põhimõtete ning

Kliimaministri määrusega 17.11.2023 nr 71 „Tee

projekteerimise normid“. Pöörame tähelepanu, et eriti

ohtlikud on aeglaste sõidukite, sh traktorite, vasakpöörded

suure liiklussagedusega põhimaanteel. Rajatava kogujatee

kaudu tagatakse Rahula külale kõigi sõidukiliikide

juurdepääs läbi põhimaantee 11 Tallinna ringtee km

28,046 Jälgimäe ristmiku, riigiteede 11425 Kanama–Saku

ja 11345 Rahula–Saku. Seetõttu ei ole asjakohane siduda

Rahula tagasipöördekoha sulgemine Jõgisoo silla aluse

kõrgusgabariidi tõstmisega.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja

Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

6

Järgnevalt toome välja projektikomisjoni seisukohad.

1. Rahula küla juures oleva tagasipöördekoha

sulgemisega tekib järgmine tagasipööramise võimalus

alles 3.8 km pärast Jõgisoo silla all. Juhime

tähelepanu, et kõrgema gabariidilised sõidukid (nt

veoauto, traktor) ei pääse Jõgisoo silla alt läbi, kuna

viadukt on liiga madal. Rahula küla juures olevat

tagasipöördekohta ei saa sulgeda enne kui Jõgisoo silla

all pole kõrgema gabariidiga sõidukitele läbipääs

tagatud.

2. Esitame ettepaneku rajada Rahula kogujateele

tänavavalgustus, kuivõrd vallal ei ole teede

investeeringute kavas kogujateele plaanis rajada

kõnniteed lähima 3 aasta jooksul. Kergliiklejad

kasutavad antud teekoridori Kanama jalakäijate

tunnelisse pääsemiseks aga juba varem. Seega

kasutaksid nad ligipääsuks rajatavad Kanama tee

kogujateed, mis peab ohutuse tagamiseks olema

valgustatud.

3. Juhime teie tähelepanu, et ehitusprojekti

kooskõlastamise menetlusse tuleb kaasata ka

piirinaabrid.

4. Palume Transpordiametil saata Terviseametile

pöördumine palvega, et viimane osapool teostaks

täiendava uuringu, kas Jälgimäe, Saue ja Rahula küla

elamutega piirneva 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 120 km/h

projektkiirusega tee serva tuleb kavandada

müratõkkeseinad.

5. 17.10.2024 saatis Reaalprojekt OÜ Saku

Vallavalitsusele kooskõlastamiseks “Riigitee nr 11

Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja

Rahula kogujatee põhiprojekt“ (P24015), mille

Rahula kogujatee projektlahendusega on ette nähtud

riigiteede ristmike ja bussipeatuste piirkonnas paiknevate

ülekäigukohtade valgustamine. Rahula kogujateele

tervikuna tänavavalgustuse rajamine (ettepanek 2) ei ole

põhjendatud, kuna kogujatee (kõrvalmaantee) eeldatav

liiklussagedus ca 400 sõiduki ööpäevas (IB Stratum OÜ

liiklusuuringu alusel) ja lubatud sõidukiiruse kuni 70 km/h

juures ei ole kergliiklejate liiklusohutuse tase kõrgem

tavapärasest maantee keskkonnast. Transpordiameti juhise

„Riigiteede valgustuse kavandamine“ kohaselt kavandab

amet teevalgustust, mis on vajalik liiklusohutuse

tagamiseks. Lähtudes eeltoodud juhendist on teevalgustuse

rajamine õigustatud juhul, kui teelõigul liigub pimedal ajal

rohkem kui 10 kergliiklejat tunnis. Kergliikluse mudeli

https://www.transpordiamet.ee/kergliiklejate-arv-

riigiteede-aares alusel on tõenäoline kergliiklejate arv 18

liiklejat päevas. Arvestades eelnevaga, ei ole kogujatee

tervikuna valgustamine vähemalt lähiaastatel õigustatud.

Juhtisite tähelepanu (ettepanek 3), et ehitusprojekt tuleb

kooskõlastada piirinaabritega. Transpordiamet ei

kooskõlasta ehitusprojekti piirinaabritega, kuid on

kaasanud ehitusseadustiku § 42 lõike 6 alusel ehitusloa

menetlusse külgnevate kinnisasjade omanikud

(piirinaabrid). Kaasatud kinnisasjade loetelu on toodud

käesoleva lisa tabelis 2.2. Lisaks on menetlusse kaasatud

Saue küla ja Rahula küla elanikud külaseltside kaudu.

Punktis 4 palusite Transpordiametil saata Terviseametile

pöördumine palvega teostada täiendav uuring selgitamaks,

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja

Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

7

tagastasime 25.10.2024 Reaalprojekt OÜ-le ja

Transpordiametile koos tähelepanekutega projekti

parandamiseks. Tähelepanekute hulka kuulus

muuhulgas: “Projektdokumentatsioonis puudub

informatsioon Saku valla ja Saue valla

üldplaneeringutes Mõisavahe tee ja Jälgimäe tee

vahele planeeritud perspektiivse kergliikluse läbipääsu

kohta.”. Antud tähelepanekule vastas Reaalprojekt OÜ

08.11.2024: “Kanama liiklussõlme ehitusprojekti

eesmärk ei ole valla üldplaneeringute teemade

kajastamine.”. Siinkohal märgime ära, et mistahes

ehitusprojekti koostamisel ja lahenduse kavandamisel

tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest ning

kehtivatest planeeringutest. Antud alal kehtib Saku

valla üldplaneering, mis näeb ette ruumilise

terviklahenduse, millest lähtuvalt tuleb kavandada ka

projektilahendus. Terviklahendust arvestamata ei

saavutata ohutut ja mõistlikku ruumilahendust. Seega

tuleb Kanama liiklussõlme ümberehitamise projektis

kajastada ning selle elluviimisel arvestada ka

jalakäijatega ning kavandada Mõisavahe tee

kergliiklustee ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee alune

Jälgimäe küla ja Saue küla ühendav jalakäijate tunnel.

6. Rahula kogujatee ja Kanama tee ristumiskohta on

projekteeritud bussipeatus ning bussipeatuse ette

sõidutee serva 4 valgustusmasti (sh 2 tk jalgtee

valgustusega masti ühel pool jalgteed ja 2 tk

kahepoolsete valgustitega sõidutee ja jalgtee

valgustamiseks teisel pool jalgteed). Palume

projekteerida need valgustid nii, et jalgtee ääres

paikneksid 4 jalgtee valgustit (6 m pikkused mastid)

kas Jälgimäe, Saue ja Rahula küla elamutega piirneva 4

Tallinn-Pärnu-Ikla 120 km/h projektkiirusega tee serva

tuleb kavandada müratõkkeseinad.

Selgitame, et käesoleva menetlusega hõlmatava

põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja kogujatee liiklusmüra

on hinnatud 2022.a. eelprojekti koostamise käigus Akukon

Eesti OÜ töös nr 211588-3 „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

18,81-19,85 km liiklusmüra hinnang“. Eelnimetatud

mürauuringu raames modelleeriti liiklusmüra tasemeid ja

levikut nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras

vastavalt 20. a liiklusprognoosile. Majaka kinnistu

(71801:003:0564) eluhooneni ulatusid mürauuringu

kohaselt lubatust kõrgemad normtasemed päevasel ajal,

mistõttu mürauuringu raames nähti eluhoone kaitseks ette

müratõkkemeetmed Tallinn-Pärnu-Ikla maantee äärde.

Põhiprojekti koostamise raames muutus projekteeritud

kogujatee asukoht Rahula ristmiku piirkonnas. Uue

projektlahenduse kohaselt on likvideeritud Majaka

kinnisasjal paiknev elamu ning kinnisasjale kavandatakse

kogujatee, mistõttu ei ole ka Majaka kinnistu puhul

müratõkke rajamine vajalik. Käesoleva projekti raames

täiendavaid müratõkkemeetmeid ei kavandata, kuna teiste

uuringualal asuvate eluhoonete juures olid müra

normtasemed tagatud.

Terviseamet on kaasatud asjaomase asutusena

käesolevasse menetlusse. Asutuse seisukoht on leitav

käesoleva lisa tabelis 1. Transpordiameti tellimusel

koostatakse iga 5 aasta järel maanteede strateegilisi

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja

Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

8

vaid ühel pool jalgteed ja need liidetaks Kanama tee

äärse jalakäijate valgustuse toiteliiniga. Sõidutee

valgustimastid ja nende toiteliin võivad jääda

projekteeritud asukohta. Palume teil valmistada

sealhulgas ette koostöökokkulepe, millega antakse

ehitustööde järel eelnimetatud 4 jalgtee valgustit ja

nende toiteliin tasuta üle Saku Vallavalitsusele.

7. Rahula kogujatee mahasõiduteede väljaehitamisel

tuleb arvestada Saku Vallavalitsuse poolt tellitud

Rahula kogujatee äärse jalgratta ja jalgtee

projektlahendusega. Palume Transpordiametil

seejuures arvestada, et Saku Vallavalitsuselt tuleb

Rahula kogujatee äärsete mahasõiduteede rajamise eel

küsida Rahula kogujatee jalgratta- ja jalgtee

vertikaalprojekti ning rajada Rahula kogujatee äärsed

mahasõiduteed jalgtee vertikaalprojekti lahendust

arvestades jalgteega ristuvates kohtades laugemad.

8. Rahula kogujateele on projekteeritud PK 6+47

truup, mis ulatub otsa ja truubi kindlustusega

projekteeritava Rahula kogujatee jalgratta- ja

jalgrattatee muldesse. Palume Rahula kogujatee

ehitusloa eelnõu tingimustesse kirjutada sisse, et

jalgtee ehitamise käigus oleks Saku Vallavalitsusel

võimalik antud sõidutee truubi otsa ja truubikindlustust

vastavalt vajadusele rekonstrueerida.“

Marti Rehemaa, Vallavanem

mürakaarte, mille raames modelleeritakse suure

liikluskoormusega teede (rohkem kui 3 miljonit sõidukit

aastas ehk ca 8200 sõidukit ööpäevas) mürataset.

Tuginedes strateegilise mürakaardi tulemustele hinnatakse

vajadusel täiendavate müra vähendamise meetmete

rakendamise vajadust ning meetmed nähakse vajadusel

(lähtuvalt selleks ajaks välja kujunenud tegelikust

liiklussagedusest) ette maanteede müra vähendamise

tegevuskava raames.

Selgitame, et teevalgustuse projektlahenduse muutmise

ettepanek (punktis 6) ei ole valgusarvutuse alusel

põhjendatud. Väljaehitatavate valgustite ja toiteliini

üleandmise korral sõlmitakse Transpordiameti ja Saku

Vallavalitsuse vahel vastavasisuline kokkulepe.

Transpordiamet arvestab punktis 7 toodud ettepanekuga

viia Rahula kogujateele rajatavate ristumiskohtade

kõrguslik lahendus kokku Saku Vallavalitsuse tellimusel

projekteeritava jalgratta- ja jalgtee vertikaallahendusega.

Ristumiskohtade projektlahenduse kontrollimiseks ja

vajadusel korrigeerimiseks palume edastada

Transpordiametile kogujateega külgneva jalgratta- ja

jalgtee põhiprojekti joonised.

Punkti 8 osas selgitame, et käesolev ehitusluba käsitleb

tingimusi menetluse esemeks olevate teede ehitamiseks ja

ümberehitamiseks ning seetõttu ei ole asjakohane lisada

tingimusi kohaliku omavalitsuse tellimusel kavandatava

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks. Rahula kogujatee PK

6+47 projekteeritud sõidutee truubiga tuleb peale

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja

Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

9

väljaehitamist arvestada jalgratta- ja jalgtee

projekteerimisel ja väljaehitamisel. Jalgratta- ja jalgtee

projekteerimisel näha ette vete ärajuhtimiseks vajalikud

tööd, sh vajadusel sõidutee truubi pikendamine või

truubikindlustuse ümberehitamine. Ehitustööde

teostamisel tuleb vältida kogujatee mulde ja katendi

kahjustamist.

Otsus:

Lisada ehitusloale kõrvaltingimus: „Rahula kogujateele

rajatavate ristumiskohtade kõrguslik lahendus viia kokku

Saku Vallavalitsuse tellimusel projekteeritava jalgratta- ja

jalgtee vertikaallahendusega.“

7 Regionaal- ja

Põllumajandusminis

teerium

e-kiri 02.01.2025

Kuna üks peatus tekib juurde, siis palun lisada

võimalusel seletuskirja rida: „Kui bussipeatusel

puudub nimi, tuleb küsida märgile kantav nimi

kohalikult omavalitsuselt.“

Tiit Keppart, Ühistranspordiosakond, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Otsus:

Lisada ehitusloale kõrvaltingimus: „Taotleda Saku

Vallavalitsuselt kogujatee äärde rajatava uue bussipeatuse

nimi ja vastavalt sellele peatus tähistada.“

8 MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordi-

keskus

- Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

9 Telia Eesti AS

10 Elektrilevi OÜ

11 Eesti Lairiba

Arenduse Sihtasutus

Kiri 17.12.2024 nr 4111-1.17/639

Otsus:

Ehitustööde teostamisel arvestada, et projektalasse jääb

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja

Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

10

(edaspidi ELASA) Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu

haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa

eelnõu.

Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA094.

Lähtuda ELASA poolt antud kooskõlastusest KK3553,

enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse

SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu

https://elvi.elasa.ee/.

Marko Mittal, AS Connecto Eesti

ELASA sidevõrgu objekt ELA094. Tööde teostamisel

lähtuda ELASA poolt antud kooskõlastusest KK3553,

enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA

võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu

https://elvi.elasa.ee/

12 Rahula küla

külaselts

- Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

13 Saue küla külaselts e-kiri 27.12.2024:

„Saue külal on soov lisada eelnõusse:

1. Rahula kogujatee ehitusperioodil tuleb tagada

sõidukite ja kergliiklejate liikumine 11343 Kanama

teel (katastritunnus 71801:003:0218) ja edasine

läbipääs Pärnu mnt alusesse kergliiklustunnelisse ning

riigiteele nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L11 (sh

bussipeatustele).

2. Tagada heakord 11343 Kanama teel (katastritunnus

71801:003:0218) selliselt, et sõidukid ja kergliiklejad

ei määrduks liigse pori tõttu.“

Ülar Palm, Saue küla külavanem

Põhjendus:

Selgitame, et ehitusaegse liikluskorraldusega tagatakse

Rahula kogujatee ehitusega mõjutatud kinnisasjadele

juurdepääs.

Otsus:

Lisada ehitusloale kõrvaltingimused:

1. Rahula kogujatee ehitusperioodil tagada kergliiklejate

juurdepääs riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla bussipeatustele ja

Kanama jalgteetunnelisse.

2. Tagada ehitusala teedel heakord selliselt, et sõidukid ja

kergliiklejad ei määrduks liigse pori tõttu.

14 Piirkonna elanik K.S e-kiri 17.12.2024, väljavõte:

„Minule edastati informatisoon Riigitee 4

ümberehitusega. Vaatsin üle kavandatavad tööd ning

näen, et likvideeritakse täelikult Rahula

Põhjendus:

Kavandatava tegevuse kohta on edastatud selgitused e-

kirjaga 19.12.2024 ja allpool.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja

Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

11

tagasipöördekoht, sõites Tallinnast Pärnu poole. See

tagasipöörde koht on ainuke võimalik kodutee paljude

läheduses elavate inimseste jaoks. Likvideerides

otsene ligipääas inimeste kodudesse pikendeb inimeste

kodutee 10-20 minutit iga päev. Soovin teada saada,

mis on tagasipöördekoha likvideermise põhjuseks,

milline alternatiivne tee luuakse?

Vaadates üle ehitusplaanid, näen, et kavatsetakse

ehitada 500m pikkune paralleeltee Riigitee 4 kõrvale.

Tekib küsimus, kas see on õiglane maksumaksja raha

kasutamine? Kas ei oleks loogilisem, mugavam ja ka

odavam teha Rahula tagasipööre tuvalisemaks, ning

500m pikkune paralleeltee, mis 500m juures ei vii

kuhugi, lühendada ja teha mugavam ühendus Saue

Külla?

Praeguse plaani juures ei ole näha, et Transpordiamet

oleks läbi mõelnud seda ümberehitust. Arvesse ei ole

võetud kohaliku kogukonna liikumisharjumusi, ega

pakutud alternatiive. Lisaks valmistab muret

kogukonna ohutus, ei ole mõeldud pääste, politsei kui

ka kiirabi peale. Terviserikke, põlengu, õnnetuse korral

läheb erinevate päästeametite tee pikemaks kuni 12

minutit, enamjaolt on 12 minutut kriitilise tähtsusega.

Viimaste aastatega on likvideeritud enamus

tagasipöörde kohti, Rahula on veel viimane, mis

võimaldab koju saada.“

Tagasipöördekoha liikluskorraldus on maantee

keskkonnas raskete liiklusõnnetuste toimumise riskiga

kuna sõidukiiruse üle 110 km/h juures suundub sõiduk

tagasipöördekoha aeglustusrajale vasakpoolse ehk kiirema

sõiduraja kaudu. Tagasipöördekohal toimub ristumine

vastassuunalise liiklusega üle kahe sõiduraja. Mõlemad

ristumised läbiva sõidusuunaga on vastuolus põhimõttega,

et maanteel lubatud sõidukiirusega üle 110 km/h on

lubatud ainult parempöördega maha- ja pealesõidud. Suure

kiiruse ja liiklussageduse juures on 2+2 sõidurajaga

maanteel liiklusõnnetuse riski realiseerumise tagajärjed

liiklejatele ülirasked. Seetõttu on tagasipöördekohtade

säilitamine vastuolus Eesti ja lähiriikide maanteedel

kehtivate liiklusohutuse põhimõtetega. Transpordiameti

ülesandeks on riigiteedel ohutu liikluse tagamine ja

kavandatud investeering on suunatud selle eesmärgi

täitmiseks.

Kavandatud tegevus on kooskõlas maakasutust suunavate

planeeringutega, sh teemaplaneeringuga "Põhimaantee nr

4 (E67) Tallinn−Pärnu−Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 12,0-44,0". Teemaplaneering on leitav

lingil https://www.transpordiamet.ee/teehoid-ja-

liikluskorraldus/tee-ehitus/teemaplaneeringud#harju-

maakond. Kavandatava kogujateega tagatakse külade

vahelised ühendused kohalikule liiklusele, ühistranspordile

ja kergliiklejatele. Käesoleva projekti realiseerumisel jääb

Rahula ristmik põhimaanteelt parempööretega maha- ja

pealesõiduga alles kuni Pärnu suunal järgnevate arenduste

(Rahula liiklussõlm) elluviimiseni.

Ristmike sulgemise ja kogujatee ehitusprojekti

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja

Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

12

koostamiseks on läbi viidud teemaplaneeringut

täpsustavate projekteerimistingimuste menetlus, mille

käigus on kaasatud puudutatud isikud ja asutused.

Transpordiameti korraldus 22.06.2021 nr 1.1-3/21/261

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4

Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,81 ja km 19,85 ristmiku

likvideerimiseks ning kogujatee ehitusprojekti

koostamiseks“ on leitavad Transpordiameti kodulehel

https://transpordiamet.ee/projekteerimistingimuste-

andmine-riigitee-4-tallinn-parnu-ikla-km-1881-ja-km-

1985-ristmiku.

Rahula külale tagatakse Tallinna ja Keila suunast

juurdepääs põhimaantee 11 Tallinna ringtee km 28,046

Jälgimäe ristmiku, riigiteede 11425 Kanama–Saku ja

11345 Rahula–Saku ning projekteeritava kogujatee kaudu.

Ristmike sulgemisega teekond tõesti pikeneb võrreldes

olemasolevaga, kuid teekond on oluliselt ohutum kuna

kõik põhimaanteega ristumised on kas eritasandiliselt või

ainult parempööretega.

Päästekomando, kiirabibaas ja piirkondlik politsei paikneb

nii Saue linnas kui ka Saku alevikus. Saku aleviku suunast

Rahula ja Saue külale juurdepääs ei muutu. Põhimaantee

tagasipöördekoha sulgemine tõenäoliselt ei mõjuta selles

piirkonnas päästevõimekust. Reageerimisaeg sõltub siiski

suuremal määral sündmusest ja sõidukite paiknemisest

antud ajahetkel. Eriotstarbeliste sõidukite juurdepääs on

vajadusel tagatud kaugjuhitava tõkkepuuga avatavalt

hooldetehnika ühendusteelt, mis on tavaliiklusele suletud.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja

Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

13

Rahula tagasipöördekoha säilitamise ettepanekuga mitte

arvestada.

1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus

esitatud arvamuse osas

Kruusiaugu 71801:003:0417

-

Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9

alusel, et piirneva kinnisasja omanik

ei soovinud ehitusloa eelnõu osas

arvamust avaldada.

Tirtsu 72703:002:0145

Johannese 71801:003:0560

Annetalu 71801:003:0206

Suurekivi 71801:003:0156

Kukota 71801:003:0565

Gustavi 71801:003:0314

Lible 71801:003:0556

Kanama tee 5 71801:003:0550

Kanama tee 1 71801:003:0120

Kanama tee 3 71801:003:0438

Kanama tee 4 71901:001:0867

Kanama tee 2 //

Pearnanurga

71901:001:0864

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta

arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Töö nr: 24005106| 02.12.2024

Riigitee nr 11 Tallinna

ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula

kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus

Töö osa: Rahula kogujatee ehitus

Keskkonnamõju eelhinnang

Tallinn–Tartu 2024

Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)

Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist

Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 10

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ................................................................................................................................ 10

4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 12

4.3. Võõrliigid .................................................................................................................................. 12

4.4. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 13

4.5. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 14

4.6. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 16

4.7. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 17

4.8. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 18

5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 19

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

3

1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamise ja Rahula kogujatee ehitusprojekti ühele osale – Rahula kogujatee ehitusprojektile. Kavandatav tegevus paikneb Harju maakonnas Saue ja Saku valla piiril (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest seisuga november 2024.

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2024

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

4

2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 18) vee erikasutus* Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024009

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009

* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

5

Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna vastavalt seletuskirjale toimub uue teelõigu rajamine olemasolevast sõiduteest eemale). Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

6

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

7

3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue vallas asuva olemasoleva 2+2 sõidurajaga riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla lõigul km 17,7-20,0 maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse taseme tõstmine, km 19,85 Rahula tagasipöördekoha likvideerimine ja kogujatee ehitus.

Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekti seletuskirjale.

Plaani- ning vertikaallahendus

Käesoleva projekti raames rajatakse kogujatee ja sellega paralleelne kergliiklustee koos valgustusega orienteeruvalt lõigus PK 7+89 kuni 9+55. Ülejäänud kergliiklustee lõik Rahula-Saku teest kuni käesoleva projektiga projekteeritud kergliiklusteeni koos valgustusega rajatakse eraldiseisva projekti alusel.

Uue kogujatee ristlõike valimisel on lähtutud järgnevast: tegemist on kõrvalmaanteega, projektkiirus 70 km/h (osaliselt 50 km/h) ning liiklussagedus on <4000 a/ööp.

Kogujatee algus on kavandatud selliselt, et nähtavuskolmnurgad Rahula-Saku teel oleksid tagatud. Kogujatee lõpp on kokku viidud olemasoleva Saku-Kanama teega (plaanigeomeetria lõigu lõpus projektkiirusele 50 km/h).

Väikese raadiusega kõverate korral on projekteeritud sõidutee laiendid 1,0m ja 0,60m, raadiused vastavalt 60m ja 105m. Viraaž 4% on projekteeritud kolme kurvi (R=60m;R=300m ja R=105m).

Sademeveed on juhitud tee kõrval asuvatesse pikikraavidesse või kohtades, kus maapind langeb teest eemale, maapinnale.

PK 7+52 ja PK 9+26 on projekteeritud künnised. Künniste parameetrid vastavalt projektkiirusele 50 km/h.

Kõrvalmaanteel nr 11345 Rahula- Saku teele on projekteeritud tee telg olemasoleva telje asukohta. Väikese raadiusega kõverale on projekteeritud viraaž 4% ja sõidutee laiend parempoolsele sõidurajale (sisekurvi).

Riigiteel nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 19,8 asuv tagasipöörde koht varustatakse tõkkepuudega ning suletakse tavaliikluse jaoks. Tõkkepuude süsteemi on võimalik kasutada erijuhtudel.

Projektis on ette nähtud 5 jalgteelüli rajamine. Käesoleva projektiga ehitatakse välja jalgratta-ja jalgtee (edaspidi ka JJT) kogujatee kõrvale vahemikus Pk 7+98 – 9+55 paremale poole teed. Kuni Pk 8+81 on JJT sõiduteest eraldatud ~4m laiuse eraldusribaga, lõigu lõpus on JJT toodud sõidutee kõrvale ja eraldatud sõiduteest äärekiviga. JJT lõpp viiakse kokku varem projekteeritud JJT-ga. Ühendamaks kogujatee äärset JJT-d bussipeatustega on projekteeritud jalgteelülid.

Mullatööd

Kuna valdavalt säilib olemasolev teepinna kõrgus teel 11345 Rahula- Saku ja 11425 Kanama-Saku projektiga haaratud alal, seisneb mullatööde peamine maht olemasoleva konstruktsiooni ja aluspinnase väljakaeves projektse konstruktsiooni põhja kõrguseni. Mulde ehitust esineb kogujatee ning jalgteede rajamisel.

Projekteeritud katendikonstruktsiooni all tuleb olemasolev või projekteeritud mulle planeerida 4,0% kahepoolse põikkaldega.

Mulde nõlvused on üldjuhul 1:2, mnt nr 4 laiendustel, kus puudub põrkepiire, on nõlvus 1:4.

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

8

Pärast mullatööde lõppemist on ette nähtud mulde nõlvad planeerida.

Objektilt saadav ülearune kasvupinnas on ette nähtud ladustada Kanama tee 2\\Pearnanurga kinnistule kogujatee katteservast ~11,5m kaugusele 6m laiuse ja 2m kõrguse vallina. Ladustatava pinnase maht on ligikaudne ja täpsustub ehituse käigus.

Majaka kinnistu territooriumil lammutatavate hoonete ümbruses on ettenähtud nähtavuse parandamiseks olevat maapinda süvendada.

Veeviimarid

Kraavid

Projektis on ette nähtud kaevata uued pikikraavid kohtades, kus tee paikneb süvendis. Kuna ümbritsev maapind on tasane ja sademevett pole kuhugile juhtida, siis on kraavid null-kaldega imbkraavid.

Pk 6+59 vasakul paikneb Mnt 4 all truup Ø1,0m. Truubi väljavool on kogujatee poole. Kuna maapind on tasane ja vett pole kuhugile suunata, siis on mnt 4 ja kogujatee vahele projekteeritud laia põhjaga (2m) ja null-kaldega kraav.

Ehitaja peab arvestama, et kraavide kaevamine suurte mehhanismidega ei pruugi olla igal pool võimalik. Kitsaskohtades peab ehitaja leidma tööde teostamiseks väiksemad masinad v. vajadusel teostama tööd käsitsi (nt. puude vahel, posti ja toe vahelt läbiminekul jmt). Kraavide kaevamisel liinimastide läheduses tuleb mastid vajadusel ehitustööde ajaks kindlustada.

Kraavidest väljakaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis tuleb teisaldada. Juhul kui Tellija on nõus, teemaa-ala on piisavalt lai, reljeefilt sobiv ning ei takista muid ehitustöid, võib kraavidest väljakaevatava pinnase korralikult planeerida kõrvalasetsevale tee maa- alale, ent hoonestatud aladel, kitsendatud tingimuste korral ja nende maaomanike maadel ning naabruses, kes kooskõlastusega pole andnud nõusolekut pinnase laialiplaneerimiseks nende maale, on see keelatud ning pinnas tuleb ära vedada.

Truubid

Projekteeritaval kogujateel on Pk 6+48 ette nähtud üks truup Ø0,6m. Truup on null-kaldega ja ette nähtud mnt 4 ja kogujatee vahel asuva kraavi täitumise korral toimima ülevooluna. Truubi väljavoolu otsa on kujundatud lehter kuna tulenevalt kõrguste vahest on truubi ots seal allpool olevat maapinda.

Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis, vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.

Sademevee kanalisatsioon

Projektiga haaratud alal on ette nähtud lahendada sademevete ärajuhtimine projekteeritud künnise juurest. Künnise ette on projekteeritud sademevee neelukaev koos väljavooluga tee kõrval paiknevale haljasalale. Neelukaevu juhitakse sademevesi tee vertikaalplaneeringuga.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib ja ehitustegevuse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb nii lammutamise kui ka ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

9

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.

Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.

Joonis 3 Kavandatav tegevus. Alus: Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamise ja Rahula kogujatee ehitusprojekt, Rahula kogujatee. Seletuskiri, Reaalprojekt OÜ, töö nr P24015

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

10

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava (riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamise ja Rahula kogujatee ehitusprojektile (täpsemalt Rahula kogujatee ehitusprojekti)) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva liikluse ja taristu kogumõju. Projekti realiseerumisel pareneb käsitletaval lõigul sõidumugavus ja liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale (läbi õnnetuste ohu vähenemise) ka positiivne mõju.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele

Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas Saue ja Saku valla piiril.

Harju maakonnaplaneeringu4 seletuskirjas ei ole spetsiifiliselt käesolevas eelhinnangus käsitletud kavandatava tegevuse kohta suuniseid antud, kuid seletuskirjas on antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele - nt tagada tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, tee- ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust; maanteede läbilaskvuse parandamiseks on oluline maanteede rekonstrueerimine.

Maakonnaplaneeringus on muuhulgas toodud ka järgmised üldised põhimõtted kergliiklusteede kavandamisel - nt kergliiklusteede täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks, eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks meeldivam keskkond.

Maakonnaplaneeringu „Tehnilised võrgustikud“ joonis ning varasemad maakonnaplaneeringut täpsustavad teemaplaneeringud „Harjumaa kergliiklusteed“5 ja „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0"6 näevad antud asukohta ette maantee äärse koguja- ja kergliiklustee trassikoridori (vt joonis 4.1).

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-

maakonnaplaneering-2030/ 5 Kehtestatud Harju maavanema 24.04.2012 korraldusega nr 697 ja uuendatud Harju maakonnaplaneering 2030+ koostamise raames. 6 kehtestatud Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

11

Joonis 2 Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu „Tehnilised võrgustikud“ kaardilt (vasakul) ning Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0" kaardilt (paremal). Kavandatava tegevusega asukoht on tähistatud punase noolega.

Tulenevalt projekti eesmärgist võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja teemaplaneeringutes määratud eesmärkide ja suunistega kooskõlas, kuna kogujatee rajamisega parandatakse maanteevõrgu kvaliteeti ja tõstetakse liikluse turvalisust.

Saku valla üldplaneeringu seletuskirja7 kohaselt on valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega on põhimaanteed Tallinn-Pärnu-Ikla (nr 4) ja Tallinna ringtee (nr 11) ning tugimaantee Tallinn-Rapla-Türi (nr 15). Põhimaanteed ühendavad pealinna teiste suurte linnadega, neid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga. Põhimaanteedel on prioriteediks läbiv liiklus ning kiire ühenduse tagamine regioonide vahel. Saku valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud muuhulgas järgmised üldised põhimõtted:

▪ liiklusohutuse ja sõidusujuvuse tagamiseks ei ole põhimaanteedele nr 4 ja nr 11, tugimaanteele nr 15 ja kõrvalmaanteele nr 11420 (perspektiivis 2+2 maantee lõik) uusi samatasandilisi ristumiskohti rajada lubatud. Liitumine põhimaanteedega toimub ainult kas üldplaneeringuga kavandatud või hilisemas etapis (eri)planeeringuga kavandatud sõlmede kaudu. Olemasolevad üksikute kinnistute ristumiskohad säilivad senise maakasutuse tarbeks ega jää pikas perspektiivis kasutusele. Mahasõidu likvideerimisega kaasneb vajadus uute koguja- ja/või juurdepääsuteede rajamiseks.

▪ riigiteedel, mille liiklussagedus ületab 6000 autot ööpäevas, tuleb juurdepääsud tagada kohalike teede või kogujateede kaudu.

Saku valla üldplaneeringus on toodud samuti üldised põhimõtted jalgratta- ja jalgteede rajamiseks - nt kergliiklus on keskkonnasäästlik, kõikidele vanusgruppidele sobiv liikumisviis, mis on oluline ohutute lähiliikumiste võimaldamiseks. Üldplaneeringuga planeeritakse täiendavalt jalgratta- ja jalgteid eesmärgiga tagada kergliiklejatele mugav ja ohutu liikumisvõimalus sihtpunktist sihtpunkti, millega kavandatav tegevus on kooskõlas.

7 https://www.sakuvald.ee/documents/379795/22543434/Saku_YP_Seletuskiri.pdf/c15b5329-ecf7-4d8d-ad06-f634c2b1e388

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

12

Maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ ning Saku valla üldplaneeringu „Üldplaneeringu veebikaart“ kaartide alusel ei jää kavandatav tegevus rohevõrgustiku ega väärtusliku maastiku aladele.

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas, kuna projektiga parandatakse maanteevõrgu kvaliteeti ja tõstetakse liikluse turvalisust.

Projektlahenduse puhul mahutatakse lahendus võimalusel olemasoleva teemaa (katastriüksuse) piiresse, aga vajalik on ka transpordimaa osaline laiendamine ja selleks maa võõrandamine.

Tegemist pole olulise keskkonnamõjuga KeHJS mõistes, kuna võõrandamisel tuleb tagada osapoolte vahelisel kokkuleppel või sundvõõrandamise protsessi käigus õiglane hüvitis vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele8.

Strateegilises plaanis on projekteeritava tee maavajaduse ja sellega kaasnevate mõjudega ka juba arvestatud, kuna tee asukoht on määratud kõrgemal asetsevate strateegiliste dokumentidega. Sellest tulenevalt ei ole peamine maakasutusele avalduv mõju otseselt käesoleva projekti mõju. Projektil oluline ebasoodne mõju maakasutusele puudub.

4.2. Mõju looduskaitseobjektidele

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel alusel ei jää kavandatava tegevuse lähedale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Lähim registreeritud väärtuslik loodusobjekt, Natura elupaik 6280* (lood ehk alvarid), leiukoht jääb kavandatavast tegevusest ca 300 m kaugusele. Natura elupaikadena käsitletakse alasid, mille puhul on tegemist üle-euroopaliselt ohustatud ja haruldaste elupaikadega. Elupaik on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik või selle asurkond (populatsioon) saaks selles kohas elada. Antud elupaik Natura 2000 võrgustikku ei kuulu.

Loopealsed ehk alvarid (lood, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga pool-looduslikud rohumaad, mis on peamiselt levinud ordoviitsiumi või siluri paekivi avamusaladel. Loopealsed on poollooduslikud kooslused ehk pärandkoosluste teke ning püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega, eelkõige karjatamisega (ajalooliselt enamasti lammaste ja hobustega). Alvarite peamisteks ohuteguriteks on kinnikasvamine ja väetamine.

Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd ei hõlma elupaika ohustavaid tegureid, ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, ei ole põhjust eeldada elupaigale olulist ebasoodsat mõju.

4.3. Võõrliigid

Andmebaasi EELIS andmetel paikneb kavandatav tegevus hävinud Sosnovski karuputke koloonia (VLL1002895; vt ptk 4.4 joonis 4.4) alal. Karuputke taimed on mitmeaastased ning üks taim võib toota kuni 100 000 seemet. Seemnealged valmivad edasi ka pärast taime maha niitmist (järelvalmivad) ja seemned püsivad idanemisvõimelised isegi 10 aastat. Seetõttu ei piisa vaid

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/KAHOS

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

13

karuputke taimede niitmisest ja tagada tuleb karuputke kolooniates pinnasega toimetamisel selle teadlik ümberpaigutamine.

Seoses teede ehitusega on Keskkonnaamet oma 21.11.2017 kirjas nr 7-9/17/6992 andnud Transpordiametile (varasemalt Maanteeametile) soovitused, mida teeprojektidel arvesse võtta. Kirjas on välja toodud muuhulgas järgmist:

Kuna viimastel aastatel on hoogustunud tee-ehitus, sh kergliiklusteede ehitus, siis on mitmeid kolooniaid, mis on jäänud ehituse „alla“. Keskkonnaametil (KeA) puudub teave, mida tehakse pinnasega, mis eeldatavalt kooritakse ja mis sisaldab nii karuputke seemneid kui juuri. Kuigi seadusandlus ei nõua võõrliikide leiukohas tegevuse kooskõlastamist, oleks väga vajalik nii Keskkonnaameti kui Maanteeameti poolt sellele tähelepanu pöörata.

Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee äärde kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude kokkulepitud kohta (nt lähimasse teadaolevasse kolooniasse riigimaal).

Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös Keskkonnaameti spetsialistiga eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja laotada Keskkonnaameti spetsialisti poolt ette näidatud kohta. Nii saab vältida karuputke levimist täiesti uutesse kohtadesse.

Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.

4.4. Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb lähim kultuurimälestis - arheoloogiamälestisena registreeritud Kultusekivi (registri kood 18954) kavandatavast tegevusest enam kui 90 m kaugusele, mälestise ümber on ka kinnismälestise kaitsevöönd 50 m, nii mälestis kui ka kaitsevöönd jäävad kavandatavast tegevusest teisele poole põhimaanteed (vt joonis 4.4).

Muinsuskaitseamet on oma 19.04.2021 kirjaga nr 1.1-7/962-1 andnud arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab muuhulgas järgmised tingimused:

Riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,81 ja km 19,85 ristmike vahelisel lõigul ei asu riikliku kaitse all olevaid mälestisi ega nende kaitsevööndeid. Palume projekti lisada arheoloogiliste leidude hoiatus. Pinnasetöödel tuleb igal juhul arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Kirjeldatud tingimusega tuleb projekti ellu viies arvestada.

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu ja kaugust muinsuskaitsealusest objektist, võib öelda, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju kultuuriväärtustele.

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

14

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine muinsuskaitselise objekti ning hävinud Sosnovski karuputke koloonia suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

4.5. Mõju põhja- ja pinnaveele

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi veekogu veeseaduse § 3 mõistes.

Kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Kavandatavale tegevusele lähimad puurkaevud PRK0052172 ja PRK0018490 jäävad enam kui 70 m kaugusele projekteeritavast teest (vt joonis 4.5). Puurkaevule PRK0018490 on kehtestatud 50 m ulatuse sanitaarkaitseala ning puurkaevule PRK0052172 hooldusala 10 m ulatuses. Sanitaarkaitsealale ja hooldusalale projektiga tegevusi kavandatud pole.

Projektis on ette nähtud kaevata uued pikikraavid kohtades, kus tee paikneb süvendis. Kuna ümbritsev maapind on tasane ja sademevett pole kuhugile juhtida, siis on kraavid null-kaldega imbkraavid. Veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Projekteeritaval kogujateel on Pk 6+48 ette nähtud paigaldada üks põhitee truup. Kuna truup paigaldatakse kraavi, mis ei ole veeseaduse § 3 mõistes veekogu, siis pole veeseaduse § 196 kohane veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine vajalik.

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

15

Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas9. Uue kogujatee valimisel on lähtutud liiklussagedus on <4000 a/ööp. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on suurusjärkudes väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust eeldada ohtu põhjaveele käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.

Arvestades, et tegemist on kaitsmata põhjaveega alaga, peab ehitustegevuse ajal ehitusmasinate parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik tegevus toimuma kindlasti selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine lähimate puurkaevude suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

9 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

16

4.6. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus

Projektiga kavandatakse uue kogujatee rajamist. Rajatavale uuele teelõigule lähimad elu- või ühiskondlikud hooned jäävad ca 20 m kaugusele teest, kuid rohkem mõjutab piirkonna müraolukorda suure liikluskoormusega Tallinn-Pärnu-Ikla maantee.

Kavandatava tegevuse kavandamise eelmises etapis, eelprojekti koostamise raames teostati eraldiseisev mürauuring koostoimes põhimaanteega 410, et vältida olulist ebasoodsat mõju seoses liiklusmüraga ning vajadusel ette näha müra vähendavad meetmed.

Mürauuringu tulemused olid järgmised:

Olemasolevas, ehitusjärgses ja prognoositavas olukorras ulatuvad eluhooneteni päevasel ajal valdavalt 55-59…60-64dB müraindikaatori Ld samatugevustsoonid, öisel ajal 50-55…55-59 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoonid. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on valdavalt täidetud päevasel (60/65 dB) ja öisel (55/60 dB) ajavahemikul, kui arvestada märkust, et müratundliku hoone teepoolsel küljel on lubatud 5 dB kõrgemad müratasemed.

Allpool on välja toodud ehitusjärgse ja perspektiivse olukorra müra hoonete fassaadidel 2 meetri kõrgusel, mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB:

Majaka kinnistu (71801:003:0564) eluhooneni ulatuvad mürauuringu kohaselt lubatust kõrgemad normtasemed päevasel ajal, mistõttu mürauuringu raames nähti eluhoone kaitseks ette müratõkkemeetmed Tallinn-Pärnu-Ikla maantee äärde.

Põhiprojekti koostamise raames muutus projekteeritud kogujatee asukoht Rahula ristmiku piirkonnas. Uue lahenduse kohaselt likvideeritakse Majaka kinnisasjal paiknev elamu ning kinnisasjale kavandatakse kogujatee, mistõttu ei ole ka Majaka kinnistu puhul müratõkke rajamine vajalik. Seega projekti raames müratõkkemeetmeid (müratõkkeseinad) ei kavandata, kuna teiste uuringualal asuvate eluhoonete juures olid müra normtasemed tagatud.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete

10 Akukon Eesti OÜ, töö nr 211588-3, Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 18,81-19,85 km liiklusmüra hinnang, 29.07.2022

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

17

tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Üleliigset valgustamist võib käsitleda valgusreostusena, mis võib tuua kaasa häiringud nii inimestele kui ka looduskeskkonnale. Valgusreostus on põhjustatud valgustite valest paigaldamisest ning ebasobivate tehniliste parameetritega lampidest.

Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

Valgusreostuse puhul saab eristada ehitusperioodiga seotud võimalikku valgusreostust ning hilisemat kasutusaegset valgusreostust. Kasutusaegselt sõltub valgusreostuse ulatus kasutatavate valgustite paiknemisest ning tehnilistest parameetritest.

4.7. Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest11, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“12 ning Saku valla jäätmehoolduseeskirjast13 tulenevate nõuetega. Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul ka tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele õigusaktidele. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023037

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/429052020050?leiaKehtiv

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

18

pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

4.8. Avariiolukorrad

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

19

5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamise ja Rahula kogujatee ehitusprojekti ühe osa – Rahula kogujatee ehitusprojekti – keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3114 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ▪ Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku täpsed

meetmed võõrliigi (Sosnovski karuputk; VLL1002895) leviku tõkestamiseks (vt ptk 4.2). ▪ Pinnasetöödel tuleb igal juhul arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile (vt ptk 4.3).

▪ Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis, vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.

▪ Ehitusmasinate parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik tegevus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.

▪ Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. ▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus Töö osa: Rahula kogujatee ehitus KMH eelhinnang

20

▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saku valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

KORRALDUS

10.01.2025 nr 1.1-3/25/36

Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla

km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee

ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 12.12.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla

km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS)

§ 101 lõike 2 ja 3 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olevad teed paiknevad transpordimaa kinnisasjadel

(katastritunnusega 72703:002:0079, 71801:003:0218, 71801:003:1098, 71801:001:2106,

71901:001:0863, 71801:003:0564) Harju maakonnas Saue vallas Jõgisoo külas ning Saku vallas

Saue ja Rahula külas. Kogujatee ehitamiseks on vajalik teemaa laiendamine teega piirnevatest

kinnisasjadest (71801:003:0565, 71801:003:0314, 71801:003:0556, 71901:001:0864).

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt OÜ Reaalprojekt töö nr P24015 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee

Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee projekti koostamine“ töö osale nr P24015-

2 „Rahula kogujatee“. Tee ehitustööde teostamine on kavandatud 2025.a.

Eelnimetatud projekti joonised ja seletuskiri on kuni 01.06.2026 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/CtOzzAdNfY36qlf

Projekti peamine eesmärk on riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla liiklusohutuse taseme tõstmine

samatasandiliste ristmike likvideerimise ja olemasolevaid kõrvalmaanteid ühendava kogujatee

ehitamisega.

Projektiga on lahendatud riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamine, mis

sisaldab km 18,81 Kanama TMP ristmiku ja km 19,85 Rahula tagasipöördekoha likvideerimist,

km 19,63 Rahula ristmiku kiirusemuuteradade pikendamist ning kõrvalmaanteede 11345 Rahula-

Saku tee ja 11425 Kanama-Saku tee ühendamiseks kogujatee (Rahula kogujatee) ehitamist,

bussipeatuse, jalgteeühenduste, sõiduautode parkla ja teevalgustuse ehitamist.

Projekt on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee

nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“, mis on

kehtestatud Harju maavanema 14. novembri 2014 korraldusega nr 2133. Transpordiameti

22.06.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/261 on antud teemaplaneeringut täpsustavad

2

projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,81 ja km 19,85 ristmiku

likvideerimiseks ning kogujatee ehitusprojekti koostamiseks.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud

põhimaantee kiirusemuuteradade pikendamine ning põhimaantee kõrvale uue kogujatee ja

bussipeatuse koos teenindava taristuga ehitamine.

Rahula kogujatee ehituse põhiprojektiga kavandatud tegevuse keskkonnamõjude eelhinnangu

tulemusena leiti, et kavandatava tegevusega pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja

kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju

hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017

määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse

võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,

sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Terviseamet, Maa-

amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Saue ja Saku

Vallavalitsus. Asjaomaste asutuste seisukohad koos Transpordiameti otsustega on esitatud

korralduse lisas 2.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

3

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ning

Rahula kogujatee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata töö nr P24015-2 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti

ümberehitamine ja Rahula kogujatee projekti koostamine. Rahula kogujatee“

ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61

kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse

korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 4 km 18,8-20 ümberehitamine ja Rahula kogujatee tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang 2024.

4

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus