Kiri

Kärdla-Tartu 2024

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu Hiiumaa vald

Töö nr: 20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Planeerimisprotsessi korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Vallavanem: Hergo Tasuja

Abivallavanem: Üllar Laid

Arhitekt: Kaire Nõmm

Vallavalitsuse töörühm: Monika Pihlak, Maiken Lukas, Reet Nisumaa, Veronika Kaevandes, Pilvi Post,

Kai Vahtra, Mai Julge, Merilin Kaevandes, Triin Masing, Maria Reino, Hector Otero Jimenez, Evely

Kaibald, Kadri Pihlamägi.

Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ

Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt-ekspert: Heiki Kalberg

Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra

KSH läbiviija: Alkranel OÜ

Juhtekspert: Alar Noorvee

Ekspert: Terje Liblik (kuni märts 2023), Tanel Esperk

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu 20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 3 / 107

Sisukord

1 Sissejuhatus .......................................................................................................................... 7

2 Ruumilise arengu suunamine ................................................................................................. 7

2.1 Planeeringu alusdokumendid .................................................................................................. 7

2.2 Hiiumaa valla arengu stsenaariumid ....................................................................................... 8

2.3 Ruumilise arengu peamised piirkondlikud eesmärgid .......................................................... 15

2.4 Rahvastikutrendid ................................................................................................................. 22

3 Tiheasustusega alade määramine ........................................................................................ 23

4 Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu,

hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine .......................................................... 24

4.1 Üldiste kasutus- ja ehituspõhimõtete määramine ................................................................ 24

4.2 Maakasutuse juhtotstarbe määramine ................................................................................. 30

4.3 Detailplaneeringu koostamise kohustus ............................................................................... 36

5 Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate

ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse

üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi laiendamine .............................................. 37

5.1 Liikuvuse üldpõhimõtted ....................................................................................................... 37

5.2 Uute kergliiklusteede kavandamine ...................................................................................... 38

5.3 Kohalike teede üldise asukoha määramine .......................................................................... 39

5.4 Olulise liikluskoormusega maanteede määramine ............................................................... 40

5.5 Tänava kaitsevööndi laiendamine kohaliku tee kaitsevööndi määramine ........................... 40

5.6 Parkimisalad .......................................................................................................................... 40

5.7 Lennuväljad / kopteri maandumisplatsid .............................................................................. 41

5.8 Sadamad ja veeliiklusrajatised .............................................................................................. 41

6 Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine ................................................................................................................................. 44

7 Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ....... 45

7.1 Elektrivõrk ............................................................................................................................. 45

7.2 Sidevõrk ................................................................................................................................. 48

7.3 Taastuvenergeetika ............................................................................................................... 49

7.4 Soojamajandus ...................................................................................................................... 51

7.5 Veevarustus ja reoveekäitlus ................................................................................................ 53

7.6 Sademeveesüsteemid ........................................................................................................... 55

7.7 Tuletõrje veevarustus ............................................................................................................ 56

8 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine ............................................................... 57

9 Supelranna ala määramine .................................................................................................. 57

10 Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal, kõrgveepiiri märkimine suurte

üleujutusaladega siseveekogul ning üleujutusohust tulenevate kitsenduste seadmine ................. 58

20056ÜP3 Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu

4 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

10.1 Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ........................................................ 58

10.2 Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul ............................................ 59

10.3 Üleujutusohust tulenevate kitsenduste seadmine ................................................................ 59

11 Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd ......................................................................................... 60

11.1 Üldosa .................................................................................................................................... 60

11.2 Varasemalt kehtinud üldplaneeringutega määratud ehituskeeluvööndi ulatusega

arvestamine. ...................................................................................................................................... 61

11.3 Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine ...................................... 61

11.4 Väljakujunenud ehitusjoone määramine .............................................................................. 63

12 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste

määramine ................................................................................................................................. 64

13 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ....................................................... 66

14 Väärtuslike põllumajandusmaade määramine ...................................................................... 67

15 Väärtuslike maastike määramine ......................................................................................... 68

15.1 Väärtuslikud maastikud ......................................................................................................... 68

15.2 Väärtuslikud metsamaastikud ............................................................................................... 69

16 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine ........... 71

17 Kultuuripärand .................................................................................................................... 72

17.1 Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised .......................................................................... 72

17.2 Arheoloogiatundlikud alad .................................................................................................... 73

17.3 Miljööväärtuslike alade määramine ...................................................................................... 73

17.4 Kohaliku tähtsusega väärtuslike üksikobjektide määramine ................................................ 76

17.5 Looduslikud pühapaigad ........................................................................................................ 79

18 Riigikaitseliste ehitiste ja riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ............................ 80

19 Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine .................... 80

20 Müra normtasemete kategooriate määramine ..................................................................... 81

21 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine................... 81

22 Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise

vajaduse märkimine .................................................................................................................... 82

23 Asustusüksuste vahelise piiri muutmise ettepanekud ........................................................... 82

24 Üldplaneeringu elluviimine .................................................................................................. 84

25 Maakonnaplaneeringu täpsustamine ................................................................................... 86

25.1 Rohevõrgustiku piiride ja tingimuste täpsustamine .............................................................. 86

25.2 Väärtuslike maastike piiride täpsustamine ........................................................................... 86

25.3 Väärtuslike põllumajandusmaade täpsustamine .................................................................. 86

25.4 Linnalise asustusega ala täpsustamine .................................................................................. 86

25.5 Elektrituulikute arendusalade ja tingimuste täpsustamine................................................... 86

26 Maakonnaplaneeringu muutmine ........................................................................................ 86

27 Üldplaneeringus kasutatud mõisted ..................................................................................... 87

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu 20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 5 / 107

28 Üldplaneeringu joonised...................................................................................................... 90

29 Üldplaneeringu lisad ........................................................................................................... 91

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu 20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 7 / 107

1 Sissejuhatus

Tänane Hiiumaa vald (planeeringuala) haldusüksusena moodustus 2017. aastal haldusreformi

tulemusena Hiiu , Käina, Emmaste ja Pühalepa vallast. Hiiumaa valla territoorium (pindala 1032 km²)

jaguneb üheks linnaks, kaheks alevikuks ja 182 külaks. Vald koosneb Hiiumaast ning sellega

maismaaühendust omavast Kassari saarest ning lisaks kuulub valla koosseisu hulgaliselt asustamata

laide.

Hiiumaa Vallavolikogu algatas 18.10.2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Üldplaneeringu alusdokumentide ja

menetluskäiguga saab tutvuda Hiiumaa valla kodulehel (https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering).

Üldplaneeringu eesmärgiks on määrata ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused, millega luuakse

eeldused kvaliteetse ning jätkusuutliku elu- ja ehitatud keskkonna kujunemiseks. Eesmärk on

tuginedes maakonnaplaneeringu suunistele ühtlustada kogu valla territooriumil üldised maa- ja

veealade ehitamise ja kasutamise tingimused, tiheasutusega alade, väärtuslike piirkondade,

detailplaneeringu kohustusega alade, rohelise võrgustiku jne. põhimõtted ning kaitse.

2 Ruumilise arengu suunamine

2.1 Planeeringu alusdokumendid

Valla ruumilise arengu põhimõtete määratlemisel lähtutakse kehtivatest strateegilistest

arengudokumentidest. Kuna Hiiumaa valla territoorium on üks maakond, siis üldplaneeringu

peamiseks lähtekohaks on sama ala kohta koostatud Hiiu maakonnaplaneering 2030+ 1, mis muuhulgas

määratleb kohaliku omavalitsuse (edaspidi: KOV) üleseid huvisid. Planeeringuala kontaktvööndiks on

mereala ning selle osas kehtib Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering2. Samuti

tuginetakse varem kehtestatud üldplaneeringutele, mis on kujundanud täna toimiva ehitus- ja

planeerimispraktika. Üldplaneeringu koostamise protsessis on eesmärgiks kõikide tänaste ja

varasemalt määratud huvide analüüsimine, tasakaalustamine ja üheselt mõistetava reeglite kogumina

(üldplaneeringuna) esitamine. Üldplaneering määratleb aastateks üldise ruumiloome põhimõtted

olles kohaliku omavalitsuse tööriistaks ehitatud keskkonna kujundamisel ja kohalike väärtuste kaitsel.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud järgnevaid varem koostatud üldplaneeringuid:

▪ Kärdla linna üldplaneering (2012);

▪ Kõrgessaare valla üldplaneering (2003);

▪ Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering - Maakasutusreeglite ja

ehitustingimuste määramine (2010);

▪ Pühalepa keskosa üldplaneering (2010);

▪ Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osa üldplaneering (2008);

▪ Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneering (2003)3;

▪ Kuri-Tähva-Sääre vallaosa üldplaneering (2002);

▪ Hellamaa-Värssu-Puliste üldplaneering (2002);

▪ Hagaste- Heltermaa piirkonna üldplaneering (2005);

1 Kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65. 2 Kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 (Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 on tühistatud tuuleenergia tootmise alades osas) 3 Pühalepa valla 17.02.2004 määrusega nr 47 alusel ei kehti üldplaneering Hiiesaare külas Leemendi kinnistu I lahustüki osas.

20056ÜP3 Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu

8 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

▪ Käina valla üldplaneering (2006);

▪ Kassari saare üldplaneering (2003);

▪ Emmaste valla üldplaneering (2005).

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud järgnevaid arengudokumente:

▪ Hiiumaa valla arengukava 2035+;

▪ Hiiumaal ÜVK arendamise kava 2022-2033;

▪ Hiiu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027;

▪ Käina aleviku soojamajanduse arengukava aastateks 2022-2032;

▪ Suuremõisa soojusmajanduse arengukava 2020-2030;

▪ Hiiumaa valla jäätmekava 2021-2026;

▪ Hiiumaa energia- ja kliimakava 2030;

▪ Hiiumaa valla spordi ja liikumisharrastuste arengukava 2022-2030;

▪ Hiiumaa sotsiaalvaldkonna arengukava 2022-2030;

▪ Lääne-Eesti saarte biosfääriala programm ja tegevussuunad aastani 2030.

Üldplaneeringu koostamisel on tuginetud järgnevatele uuringutele:

▪ Tuuleenergia kasutuselevõtu uuring Hiiumaa vallas. Artes Terrae 2024;

▪ Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022;

▪ Korduva üleujutusega ala piiri määramine ja ehituskeeluvööndi täpsustamine. GisPlan OÜ.

2020;

▪ Hiiumaa väärtuslike maastike kordusinventuur. Kristiina Hellström. 2022;

▪ Eesti väikeasulate uuring. Hendrikson&Ko, Tallinna Ülikool. 2019;

▪ Hiiumaa sadamate ja lautrikohtade ülevaade. OÜ Navigare. 2009;

▪ Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamine ja kaardistamine.

Keskkonnaagentuur. 2023.

▪ Kärdla avaliku ruumi visioon. KINO maastikuarhitektid ja Kristiina Hellström. 2023

▪ Tuuleenergia kasutuselevõtu uuring. AB Artes Terrae. 2024;

2.2 Hiiumaa valla arengu stsenaariumid

Lähiajalugu jälgides võime tõdeda, et kogu maailmas on aina enam märgata muutusi pikalt kehtinud

ruumilistes seostes. Neid muutusi ja ümbermõtestamisi tingivad nii inimkonna arvu kiire kasv, üha

pingelisemaks muutuvad inimsuhted (nii ressursside jagamisel kui oluliste väärtuste mõtestamisel),

ülemaailmse levikuga viirused, ületootmine ning ületarbimine, kuid ka suured muutused

kliimatingimustes.

Analüüsis vaatleme Hiiumaa positsiooni laiemas pildis, tõstame esile tema eripärasid, võtame aluseks

arengudokumentides välja toodud sihid ning nende baasil mängime läbi mõned võimalikud

arengustsenaariumid. Käesoleva üldplaneeringu peatüki raames püüame aimata nende mõjusid

Hiiumaa ruumilisele arengule.

Stsenaariumite lähteseisukohad:

▪ Hiiumaa asub Eesti äärealal, kuid on samal ajal Euroopa keskusest vaid kiviviske kaugusel.

▪ Hiiumaal puuduvad suured tööstuspargid, tihedad linnakeskkonnad, suured

meelelahutuskeskused.

▪ Hiiumaal on palju puutumata ja puhast loodust ning hästi hoitud elurikkust (paljuski tänu

kaitsealade rohkusele ning äärealal olemisele), mistõttu on siin rahulik ja puhas

peresõbralik elukeskkond, mis väärib väärtusena kaitsmist.

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu 20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 9 / 107

▪ Hiiumaal on tagatud valik kaasaegset elustandardit võimaldavaid teenuseid (suur osa neist

koondunud maakonnakeskusesse, kuid saare mastaapi arvestades on need siiski kergelt

kättesaadavad).

▪ Saarele on hea elama asuda, kui hindad looduslikku ja inimväärset keskkonda, saarelist

elustiili ja omanäolist kultuuriruumi.

▪ Vaja on tugevdada energiakindlust, ühendusi (nii transpordi, side kui elektri) ning soosida

ettevõtluse mitmekesistumist.

▪ Meri ja rannajoon koos kõigi teenustega (sadamad, kalapüük, turism) loob võimalusi, mitte

takistusi.

2.2.1 Kahanev Hiiumaa (stsenaarium 1)

Eesti on Euroopa ääremaa ja Hiiumaa on Eesti ääremaa, vähe atraktiivne ettevõtluskeskkond (laenu

saamine on raskendatud, ühendused kallid, toore ja toode tuleb kõik üle mere vedada, energiataristu

võimaldab liita vaid väikesemahulisi tarbijaid ja tootjaid jne), töökohtade valik liiga väike, ebaühtlase

kvaliteediga teenused ei anna noortele kindlust tulevikuks. Puhas loodus ja rahulik keskkond üksi ei

toeta saare arengut. Vaatamata KOV ja ettevõtete pingutustele elanikkond stsenaariumi kohaselt siiski

kahaneb.

Joonis 1. Kahanev Hiiumaa.

Keskused (joonis 1-l kujutatud pruuniga)

Maakonna keskus Kärdla muutub Hiiumaa teiste piirkondade suhtes veelgi olulisemaks, kuna teenused

koonduvad valdavalt sinna. Käina säilitab kohaliku keskusena tähtsuse lõunapoolsete piirkondade

jaoks, kuid kõiki teenuseid sinna ei dubleerita. Põhiliseks kandvaks tegevuseks on hooajalise

iseloomuga puhkemajandus, turism.

Asulate areng (joonis 1-l kujutatud kollasega)

20056ÜP3 Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu

10 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Senisest atraktiivsemaks muutub Kärdla ja selle ümbrus, et olla võimalikult lähedal teenustele ja

töökohtadele. Arendussurve suureneb nii Hausma kui Tubala suunal. Väiksematest keskustest on

elujõulised vaid olulisemate ühendusteede äärde jäävad asulad nagu Käina, Emmaste, Palade ja

Suuremõisa. Oma olulisuse säilitavad ka Kõrgessaare ja Kassari. Ülejäänud piirkondades on vaid

hajaasustuse iseloomuga arendused. Arendussurve säilib peamiselt rannikul ja looduskaunites

kohtades.

Puhkealade areng (joonis 1-l kujutatud rohelisega)

Nii elanike kui külaliste jaoks on atraktiivsed puhkepiirkonnad seotud mere, metsa ja kergemini

liigipääsetavate rabadega. Kärdla, kui ainsa tiheasustusala ümbruse loodusmaastikud on puhke

eesmärgil suurema surve all.

Tööstuse areng

Uusi tööstusalasid Hiiumaale ei kavandata. Vajadusel uuendatakse vanu, kasutuseta jäänud

tööstusalasid.

Ühenduste areng (joonis 1-l kujutatud punaste nooltega)

Olulised on ühendused maakonna keskuse ning suuremate sadamatega. Ülejäänud teed jäävad pigem

külavaheteedeks, kuhu investeeringuid jõuab harvem ja lünklikult. Väiksemad sadamad on väikeste

seltskondade eralõbu ning nõudluse vähenemine pärsib väikesadamate arengut.

2.2.2 Kasvav Hiiumaa (stsenaarium 2)

Hiiumaa kõige tähtsamaks visiitkaardiks on puhas loodus, rahulik ja inimväärne keskkond. Saar paistab

olevat ahvatleva oaasina Euroopa liiga tihedaks muutunud linnakeskkondade vahetus läheduses.

Saareline elustiil ja veidi äärealal olemine osutuvad kodukoha valikul (sh laste kasvatamisel) eeliseks.

Kliimamuutuste tõttu muutub suur osa Eestist lõuna poole jäävaid alasid elamiskõlbmatuks (sagenevad

ja tugevnevad tormid, ekstreemsed kuumalained ja üleujutused, suurtel aladel toidutootmise

võimatus jne). Aina rohkem tekib maailmas kliimapagulasi, mis toob kaasa massilise rahvaste liikumise

uutele aladele. Meie kliima muutub soojemaks, talved pehmemaks. Paras kliima, puhas loodus,

arenenud ühiskond muudavad Eesti ahvatlevaks piirkonnaks. Hiiumaa oma loodusliku elustiili ning

rohke vaba maaga tõuseb valikute seas ettepoole.

Head ühendused (sh välised: laev, lennuk, internet ning sisemised: saare eri piirkondade vahel nii auto,

ühistranspordi, kui jalgrattaga) toetavad jõudsalt teenuste kättesaadavust ning ettevõtluse arengut (nt

võid kauni looduse keskel elades ajada ülesaarelist või ülemaailmset äri).

Elanikkond kasvab, ettevõtlus tugevneb, teenused paranevad ja muutuvad mitmekesisemaks,

keskused muutuvad tugevamaks ning laienevad oma territooriumilt.

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu 20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 11 / 107

Joonis 2. Kasvav Hiiumaa.

Keskused (joonis 2-l kujutatud pruuniga)

Olulisemad keskused, kuhu koonduvad teenused ja töökohad on varasemalt tuntud keskused nagu

Kärdla, Käina, Emmaste ja Kõrgessaare. Kärdla, kui maakonna keskuse tähtsus suureneb teistest

rohkem.

Asulate areng (joonis 2-l kujutatud kollasega)

Suurem osa juurde saabuvatest inimestest otsib elu- ja töökohta keskustest või nende lähistelt ega

soovi soetada suurt maalappi, et seda harida ja hooldada. Asulad paisuvad suuremaks eelkõige mööda

maanteede ääri, kus on head juurdepääsud ja kommunikatsioonid. Kärdla naabruses olevad Paluküla,

Palade, Tubala, Hausma kasvavad peaaegu Kärdlaga kokku. Kõrgessaare muutub sisuliselt Kärdla

eeslinnaks. Senisest suurema arendussurve alla jäävad ka rannikul olevad looduskaunid piirkonnad

nagu Kalana ja Kõpu poolsaare lõunapoolne külg, Haldi, Nurste, KülaKüla, Kassari, Hellamaa, Sarve.

Heltermaa sadama ümbrus muutub atraktiivsemaks ning arendused kasvavad Suuremõisani välja.

Puhkealade areng (joonis 2-l kujutatud rohelisena)

Nii elanike kui külaliste jaoks on puhkepiirkondadeks mereäärsed alad kogu rannikul ning kergemini

liigipääsetavad rabad ja avalikud matkarajad. Suuremate asulate ümbruse loodusmaastikud on puhke

eesmärgil suurema surve all.

Tööstuse areng

Olemasolevad kasutuseta jäänud tööstusalad võetakse uuesti kasutusse. Uute tööstuste rajamiseks on

sobivaid alasid vähe kuna seda tuleks enamasti teha looduslike alade arvelt. Üks potentsiaalsemaid

võiks olla Ristivälja külas oleva jäätmejaama ümbruses, kuna vahetus läheduses kulgeb Hiiumaa üks

suuremaid elektriliine ning Kärdla-Käina maantee, samas elamualad jäävad kaugemale (lähim elamu

ca 1,2km kaugusel).

20056ÜP3 Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu

12 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Ühenduste areng (joonis 2-l kujutatud punaste nooltega)

Oluliseks muutuvad ühendused asulate vahel. Kuna elanikkond jaotub saarel ühtlasemalt, siis senisest

suurema tähtsuse omandab risti läbi saare kulgev Käina-Hüti maantee. Nõudlus sadamateenuste ja

kaikohtade järele suureneb kõigis sadamates, sh väikestes. Vajadus sadamate laiendamiseks ning uute

rajamiseks on ilmne.

2.2.3 Säiliv Hiiumaa (stsenaarium 3)

Hiiumaa on Euroopas tuntud, kui looduslik, rahulik paik, sobiv puhkamiseks (turism) ja hõbemajanduse

tugevdamiseks (suunatud teenus). Ettevõtlus on orienteeritud turismisektori mitmekesistamisele,

ajutise elamispinna loomisele, puhke- ja lõbustusteenuste tugevdamisele.

Elanikkond säilib (ei kahane), kuna noored leiavad maaturismi arendamisel jõukohaseid ülesandeid

ning soovivad pere tuua puhta looduse keskele. Hiiumaa on üha populaarsem teise elukohana (mitte

ainult suvel). Eesti kontekstis ääremaa staatusest välja tulemine vajab suuri pingutusi ning riigilt

erikokkulepete saavutamist (ettevõtluse arendamise soodustamiseks, arstiabi kvaliteedi tagamiseks,

haridusvõrgu uuendamiseks, kergliiklusteede võrgustiku rajamiseks, praami- ja lennuliikluse kindluse

parandamiseks jne).

Joonis 3. Säiliv Hiiumaa.

Keskused (joonis 3-l kujutatud pruuniga)

Tiheasustusena tõusevad esile kolm suuremat keskust: Kärdla, Käina ja Kõrgessaare, milles kõigis on

pakkuda teenuseid, ärisid ja kultuuri. Suurim teenuste valik jääb siiski Kärdlasse, kui maakonna

keskusesse.

Asulate areng (joonis 3-l kujutatud kollasega)

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu 20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 13 / 107

Tihedamaks arenevad keskuste vahetud ümbrused ning Emmaste, Suuremõisa, Kassari ja Kõpu

piirkonna külad. Ülejäänud piirkonnad on hajaasustuse iseloomuga, kus väärtustatakse pigem

looduslikus keskkonnas elamise ja toimetamise võimalusi.

Puhkealade areng (joonis 3-l kujutatud rohelisega)

Nii elanike kui külaliste jaoks on puhkepiirkondadeks peamiselt mereäärsed alad ning kergemini

liigipääsetavad rabad ja avalikud matkarajad. Suuremate asulate ja tiheasustuste ümbruse

loodusmaastikud on puhke eesmärgil suurema surve all.

Tööstuse areng

Olemasolevad tööstused jätkavad sarnases mahus. Arendatakse sinimajandusega seotud tegevusi

(kaldapealne taristu kalakasvandustele, veesport).

Ühenduste areng (joonis 3-l kujutatud punaste nooltega)

Olulised on ühendused keskuste vahel ning ühendused suuremate sadamatega (kauba ja reisijate

regulaarvedu, turism, veesport, kultuurisündmused, kalapüük). Väiksemad sadamad võivad olla

kaasatud turismi edendamise projektidesse. Sadamateenuste ja taristu parendamine tagab sadamate

jätkusuutlikkuse.

2.2.4 Järeldused üldplaneeringu koostamiseks

Pikas perspektiivis näeme stsenaarium 2 vältimatut saabumist ning praegused otsused peaksid neid

arenguid silmas pidama. Käesolev üldplaneeringu lahendus vaatab veidi lähemat perspektiivi ning

keskendub peamiselt stsenaariumile 3 (säiliv Hiiumaa).

Kohalikul tasandil on oluline arendada saart tervikuna, et vähendada Hiiumaa sisest ääremaastumist.

Kuna elanike arvu vähesus ei võimalda paljude teenuste dubleerimist eri piirkondades, siis pigem on

vajalik teenuseid jagada erinevate keskuste vahel ning nende kättesaadavuse parandamiseks

tugevdada ühendusi (teed, kergliiklusteed, ühistransport, digiühendused).

Suuremad keskused (Kärdla, Käina, Kõrgessaare) tuleb pigem hoida kompaktsed, st tugevdada tegevusi

asula keskel, soodustada arendusi olemasolevate vahel, muutes keskust tihedamaks. Vältida tegevuste

laialivalgumist ja arendusi väljaspool tiheasustuse ala piire, mis soodustab autoga liikumise eelistust ja

vähendab sellega meeldiva ja turvalise tänavaruumi olemust. Soodustada tuleb aeglaseid liikumisviise

ja inimeste viibimist värskes õhus oma kodu piirkonnas.

Keskustest väljaspoole jäävaid alasid on käsitletud valdavalt hajaasustusena, kus arendustele ei seata

rangeid reegleid. Investeeringud on pigem oodatud ning neid igaühte kaalutakse eraldi, vastavalt

arenduse iseloomule, arvestades väärtuslike maastike, ehitusliku kultuuripärandi, väärtuslike

põllumaade, rohevõrgustiku ja kaitsealade säilitamise sooviga. Üldplaneeringus on määratud eri

piirkondade asustuse iseloomu arvestavad ehitus – ja kasutustingimused.

Hiiumaa kuulub Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala koosseisu. Hiiumaa edasise arengu

võtmekohaks on säästev ja tasakaalustatud areng, kus bioloogilise mitmekesisuse ökosüsteemi

teenuste säilitamise kõrval on oluline ka loodusvarade mõistlik kasutamine, elamisväärne elukeskkond

koos kliimamuutustega kohanemise ning õiglase majandusega.

Üldplaneering ühtlustab valla ruumilise arengu suunad ja ehitustingimused ning vähendab neis

küsimustes ebaselgust. Eesmärgiks on seatud arendussoovide realiseerimiseks vajaliku menetluskulu

ja aja säästmine olukordades, kus puudub laiem avalik huvi ning seatud tingimuste järgimisel ei oleks

karta vastuolu tekkimist üldiste eesmärkidega.

20056ÜP3 Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu

14 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

2.2.5 Hiiumaa keskuste võrgustik

Kõrgema astme planeeringud käsitlevad Hiiumaad ühe toimepiirkonnana, mille keskus Kärdla on ka

maakonnakeskus. Ligi pool vallast võib lugeda Kärdla siirdevööndisse4 (vt joonis 4) kuuluvaks.

Väiksemad keskused koos tagamaaga on funktsionaalselt seotud Kärdlaga. Valla lõuna- ja idaosas

paiknevad piirkonnad moodustavad hõredama asustusega äärelise ala, kus tulenevalt suuremate

keskuste kaugusest on elanike igapäevatoimetused vähem seotud tõmbekeskuse Kärdlaga. Sama

kinnitab ka 2014 aastal Statistikaameti poolt koostatud „Toimepiirkondade määramine“ kus on

märgitud, et äärelisele alale jäävates piirkondades oli kohapeal hõivatute osakaal kõrgem (elanikud ei

liigu Kärdlasse tööle).

Hiiumaal ei ole möödunud dekaadidel toimunud märkimisväärset asustuse laienemist või

valglinnastumist. 2000-ndatel toimus aktiivne suvila- ja elamuarendus, mille tulemuseks on tänaseks

hulgaliselt detailplaneeringuid, mida ei ole veel ellu viidud. Detailplaneeringute suure arvu on tinginud

täna kehtivates üldplaneeringutes määratud võrdlemisi laialdane detailplaneeringu koostamise

kohustus. Täna annab endast märku elamispindade defitsiit, mida peegeldavad jõudsalt kasvanud

kinnisvara hinnad. Nõudlust on nii majade, kui ka hoonestamiseks sobivate kruntide ja korterite järele.

Üldplaneeringuga soovitakse pigem toetada uute eluasemete rajamist ning vähendada sellega seotud

toimingute aega ja kulu.

Nõudlust kinnisvara järele on toetanud inimeste kasvav jõukus (sh võimalus omada teist kodu),

elamuarenduste puudumine ja pandeemia, mis on inimeste tööharjumusi ümber kujundanud, muutes

kaugtöö tavapäraseks. Kinnisvara hinnad on pandeemia algusest alates teinud läbi jõudsa tõusu. Kindel

geograafiliselt defineeritud kodu- ja töökoht on paljude jaoks kadumas, mis soosib elanikke tegema

valikuid puhkusevõimaluste, hobide ja looduslähedasema keskkonna kasuks. Perioodil 2000-2011

kasvas asustatud tavaeluruumi keskmine pind elaniku kohta 24 ruutmeetrilt 30,5 ruutmeetrini5, millest

võib järeldada, et nõudlus uute ehitiste järele ei ole otseses seoses rahvaarvuga. Seega on vajalik uute

hoonestatavate alade määratlemine olukorras, kus märkimisväärset püsielanikkonna kasvu ei ole ette

näha.

4 Siirdevöönd moodustub linna lähivööndist järgmise vööndi – linnaga on seotud 16-30% elanikest. 5 Statistikaamet REL 2011

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu 20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 15 / 107

Joonis 4. Hiiumaa maakonnaplaneeringu kohane keskuste võrgustik ning üldplaneeringuga planeeritud asustust suunavad määratlused.

2.3 Ruumilise arengu peamised piirkondlikud eesmärgid

2.3.1 Kärdla piirkond

Kärdlas on viimase kümne aasta jooksul toimunud suured ruumilised muutused. Selveri ja Rimi

kaupluste valmimine ning sadama arendamine on muutnud linna olulisemaid tõmbepunkte ja elanike

liikumist.

Keskväljaku, kui ajaloolise sõlmpunkti, rekonstrueerimine on andnud Kärdlale tagasi vahepeal kaduma

kippunud ruumilise fookuse. Keskväljaku ümbruse tihendamise täiendavate teenuste või lisanduvate

elamispindade näol on seatud esmaseks eesmärgiks. Uued teenused ja investeeringud tuleb suunata

esmalt aktiivse kasvuga aladele (vt joonis 5), et hoida linna ruumilist fookust ning muuta linnasüda

järjest kaasaegsemaks, mitmekesisemaks ja elavamaks. Nii loome keskkonna, kus on lihtne ja turvaline

liikuda jala või rattaga ning seeläbi vähendame autode koormust kitsastel tänavatel. Elamuarendus ja

teenused, mis linna südamesse ei mahu või ei sobi, lahendatakse joonis 5 esitatud arendusaladel.

Linnasüdame lähiümbruses tuleb soodustada aktiivsest kasutusest väljas olevate maa-alade kasutusele

võtmist elamuarenduseks või ettevõtluseks. Väikesed ärid ja teenused võivad olla põimunud ka

elamute sekka. Kärdla aedlinlik olemus vajab säilitamist ja tugevdamist. Uued tegevused peavad

aitama luua ja hoida turvalist keskkonda, kus lapsed võiksid ka tänaval mängida. Kui linnaruum on

lastele piisavalt turvaline ja atraktiivne, siis viibivad väljas ka vanemad inimesed.

20056ÜP3 Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu

16 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Joonis 5. Kärdla üldised ruumilise arengu suunad.

Teiseks oluliseks prioriteediks on ruumilise sidususe parandamine. Prioriteetsed ühendusteed on

esitatud joonis 6-l. Linnaruumi rajatud uute tõmbepunktide ning puhke- ja rohealade vahel tuleb

parandada ühendusi, luues sujuvaid liikumisvõimalusi erinevatele liiklejagruppidele. Kärdlas on

valminud riigigümnaasium, sotsiaalkeskuse Pargikodu, spordikeskus ja uus põhikooli hoone. Valmimise

ootel on veel riigimaja, muuseumi hoidla, uus lasteaed ja uuenev Kultuurikeskus. Valminud ja

lisanduvate objektide linnaruumi sidumiseks on vaja üle vaadata objekte ümbritsev avalik ruum ja

ühendused.

Eriti oluline on parandada Sadama, kui kasvava tähtsusega merevärava ja Keskväljaku vahelist liikuvust.

Muudatusi liikumisviiside valikul on lihtsam teha, kui linn kulgeb pigem aeglase tempoga, st

mootorsõidukite kiirus on piiratud. Nii tekib turvalisem tänavaruum jala ja rattaga liikujatele.

Kärdla haljastuse ja liikuvuse lahenduste väljatöötamisel on aluseks võetud KINO maastikuarhitektide

ja Kristiina Hellströmi koostöös 2021 aastal valminud Kärdla avaliku ruumi visioon, milles on antud

suuniseid elurikka linnahaljastuse, tervislike tänavate ja linna kuvandi kujundamiseks. Vt lisa 5. Töös

on esile toodud, et Kärdlale iseloomulik „nägu“ ongi juba praegu looduslikud kooslused, jõed ja kraavid

koos kraavikalda- ja niidutaimedega. Sellist identiteeti soovitatakse hoida ja tugevdada. Elurikkust

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu 20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 17 / 107

tuleb tõsta nii linna parkides / haljasaladel kui ka jõgede ja kraavide kallastel. Pargid peavad pakkuma

senisest rohkem olemise ja tegevuse kohti ning jalutusradadena tuleks senisest enam kasutusele võtta

linnas olevad jõgede ja ranniku kallasrajad ning siduda need parkide ning tegevus- ja puhkekohtadega.

Oluliseks arengusuunaks on ühenduste ja liikuvuse parandamine rannapiirkonnas, kus muuhulgas on

eesmärgiks turismisektori teenuste arendamine spa või külastuskeskuse rajamisega. Sama oluline on

rannaala sidumine ülejäänud linnaruumiga, parandades juurdepääse kallasrajale mis on vajalik nii

elanikele kui mitmete veega seotud tegevuste toetamiseks (purjelauasõit, lohesurf, aerulauasõit,

meresüstasõit jne).Rannajoonega paralleelne ja terviklikult lahendatud jalgtee ühendus Kärdlaga

piirnevast mereäärsest Hausma külast kuni Lepiku tänavani avaks oluliselt merd linnarahvale ja

külalistele. Oluline on luua selged ja head ühendused linna ümber paiknevatesse puhkemetsadesse.

Nuutri jõe kaldale jäävad linna olulised sõlmpunktid, mille vahel tuleb arendada piki jõe kallast kulgev

atraktiivne liikumistee ning ühendada see jõe suudmepiirkonnas piki rannikut kulgeva matkateega.

Eesmärgiks on piki Nuutri jõge kulgev terviklikult läbimõeldud liikumistee Selverist kuni

Rannapaarguni, mis oleks kasutatav nii igapäevaselt jalutamiseks kui ka sportimiseks. Alternatiivsest

teerajast kujuneks uus liikumistelg, mis ühendab mitmeid olulisi sõlmpunkte linnas (Selver,

spordikeskus, koolikompleks, linnapark, sotsiaalkeskuse Pargikodu, uuenev Hiiu kaluri kontor,

elektrijaama kompleks, muuseumi Pikk maja koos kavandatava muuseumi hoidlaga, motoklubi ja

Rannapaargu). Sobiva märgistuse lisamisega saab linnas hõlpsasti esile tõsta suletud kontuurina

terviseraja, millel kulgedes läbid suurema osa Kärdlale iseloomulikke ja olulisi kohti (vaata joonis 6

märgitud planeeritud terviserada).

Kärdla tänavad on valdavalt kitsad (keskmine laius vaid 4,6m), ilma äärekivideta ning ääristatud

kraavidega. Eraldi kõnniteede jaoks pole tänavatel ruumi, mistõttu on kujunenud olukord, kus autod

on teiste liiklejatega võrreldes eelistatud olukorras. Planeeringuga muudetakse liiklusruumi tähendust

ning luuakse ohutud tänavad, kus liikumine kogu linnas toimub kõnniteedel ning jalakäija tempos. See

tähendab, et luuakse linnaruumi, kus on kõigil mugav liikuda. Kärdla kitsastel tänavatel puuduvad

omaette liikumisrajad erinevatele liiklejagruppidele, mistõttu võib öelda, et liigutaksegi enamasti

jagatud ruumi põhimõttel, kuid vaja oleks muuta reegleid, et suurendada turvalisust, st kiirus peab

olema väike (sarnaselt hoovialale) ning pool tee laiusest peab olema kasutatav jalgsi või rattaga

liikujatele. Olenevalt tänava tegelikust laiusest jääb autodele kasutamiseks minimaalselt 3.5 m laiune

ala ning möödasõidu võimaldamiseks luuakse möödasõidutaskud (näiteks keskusest väljuvale

suunale). Jalakäijad ja mootorsõidukid on üksteisest eraldatud äärekivi asemel teekatte märgistuse,

pinkide, suunaviitade, lambipostide, haljastuskastide vmt abil. Täpsed lahendused töötatakse välja

järgnevate projektidega, mille koostamisel tuleb arvestada siin märgitud üldiseid põhimõtteid.

Äärekiviga eraldatud klassikalised kergliiklusteed on eelistatud linna läbivate riigiteede ääres, mis

suures osas on tänaseks juba ka valmis ehitatud.

Liikluskorralduse muudatusi katsetatakse keskväljaku vahetus ümbruses ca 500 m raadiuses olevatel

tänavatel. Kui lahendus toimib eeskujulikult ning linnaruumi kasutus paraneb, võib Kärdlas järgida

samu põhimõtteid kogu linna territooriumil.

20056ÜP3 Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu

18 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Joonis 6. Kärdla linnaruumi sidususe ja liikuvuse parandamine.

Kärdla linna piiri muutmisega ja uute arendusalade ehitustingimuste seadmisega saab suunata

arenguid linna piiril ning kujundada linna sisenemisel tema nägu. Heltermaa maanteed mööda

saabujatele eksponeerida Kärdlat kui inimmõõtmelise ruumi ning sõbraliku keskkonnaga aedlinna.

Kehtestatud detailplaneeringute kohaselt on Heltermaa maantee äärsed alad Kärdlasse suunduval

lõigul planeeritud ääristada pigem väikeses mõõdus hoonetega. Kärdlasse sissesõidul peaksid

esiplaanil olema hooned, mis sobituvad väikelinna miljöösse, järele aimates väiksemate hoonete

iseloomu ja suurust ning asetsema võrdlemisi tee ääres, jätkates varasemat väljakujunenud

hoonestuse joont sama tee ääres linnas sees. Parklad ja juurdepääsuteed peavad jääma hoonete taha

krundi sügavusse. Hoonetest tee poole tuleb jätta kõrghaljastuse riba. Heltermaa mnt ja Rehemäe tee

vaheline nurk tuleb jätta hoonestamata, et tõsta esile Kärdla äärealale iseloomulikud kadakased

karjamaad. Karjamaa osa looduslikuna säilitamine on vajalik piirkonna arengu tasakaalustamiseks.

Suurema gabariidiga äri- ja teenindushooned võiksid jääda kvartali sügavusse, et vähendada rohelises

äärelinnas tööstusrajoonile omase ilme kujunemist.

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu 20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 19 / 107

2.3.2 Käina piirkond

Käina on lähiaastatel teinud läbi suure ruumilise nihke. Ajaloolisest ja inimmõõtmelisest aleviku

südamest on peamised igapäevased tõmbepunktid nihkunud Suuremõisa – Käina – Emmaste maantee

kõrvale, kus lisaks ujulale, kultuurikeskusele ja tanklale on valminud kaasaegne külastuskeksus

„Tuuletorn“, uus COOPi toidu- ja esmatarbekaupade kauplus ja kardirada. Käina aleviku edasise arengu

kujundamisel pakub väljakutseid nüüdseks aleviku keskele paigutuv tööstuspiirkond, millele tuleb

pikemas perspektiivis leida alternatiivseid asukohti. Seni tuleb aga tegeleda tänase tööstuspiirkonna

avalikku ruumi mõjutava visuaalse poolega. Prioriteediks tuleb seada hoonetevahelise ruumi

inimmõõtmelisemaks muutmine kasutades mitmekesist haljastust ja väikevorme.

Käinas puudub kaasaegsetele nõuetele vastav üüripind, mistõttu on omavalistus koostanud üürituru

elavdamiseks detailplaneeringu, mille alusel on võimalik rajada Käina lahe poolsele küljele kaks

kaasaegset kortermaja. Uued hooned täidavad seni kasutuseta olnud ala varasemas Käina keskuses.

Joonis 7. Käina üldised ruumilise arengu suunad.

2.3.3 Kõrgessaare piirkond

Kõrgessaare piirkonna ja alevi (vt joonis 8) ruumilise arengu olulisemateks eesmärkideks on:

20056ÜP3 Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu

20 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

▪ Kõrgessaare aleviku ja Lauka küla ühendamine kergliiklusteega ning Kõpu tee äärse

kergliiklustee pikendamine nii Malvaste teeristi kui Luidjani;

▪ elamispindade rekonstrueerimine ja energiatõhususe parandamine;

▪ avaliku ruumi terviklik arendamine, liikuvuse parandamine ja objektide omavaheline

sidumine;

▪ sadamaala tööstuspiirkonna väljaarendamine, et luua kohalikke töökohti;

▪ Viscosa Kultuuritehase järkjärguline rekonstrueerimine ja väljaarendamine.

▪ Kõpu ja Kõrgessaare piirkondade arengu toetamise eesmärgil on vajalik Käina – Hüti ja

Kõrgessaare - Hüti - Puski maantee mustkatte alla viimine.

Joonis 8. Kõrgessaare piirkonna üldine areng.

2.3.4 Emmaste piirkond

Emmaste piirkonna ja külakeskuse (vt joonis 9) ruumilise arengu olulisemateks eesmärkideks on:

▪ Emmastesse uue COOP-i kaupluse püstitamine;

▪ Emmaste elamuala arendamine;

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu 20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 21 / 107

▪ elamispindade rekonstrueerimine ja energiatõhususe parandamine;

▪ Leisu endise koolimaja rekonstrueerimine üürikortermajaks;

▪ Tohvri hooldekodu laiendamine;

▪ Sõru sadama piirkonna arendamine.

Joonis 9. Emmaste külakeskuse üldine areng.

2.3.5 Suuremõisa piirkond

Pühalepa piirkonna ja Suuremõisa lähikeskuse (vt joonis 10) ruumilise arengu olulisemateks

eesmärkideks on:

▪ kasutuseta maa-alade ja hoonete kasutusele võtmine;

▪ elamispindade rekonstrueerimine ja energiatõhususe parandamine;

▪ mõisasüdame ja pargi jätkuv korrastamine ja eksponeerimine;

▪ Pühalepa kiriku restaureerimine ja eksponeerimine koos Vabadussõja mälestussamba

rajamisega;

▪ Hellamaa sotsiaalküla ehitamine;

▪ Palade spordihoone arendamine;

▪ Paluküla terviseradade arendamine;

20056ÜP3 Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu

22 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

▪ Heltermaa sadama laiendamine, kauba- ja reisijatevoo teineteisest eraldamine.

Joonis 10. Suuremõisa üldine areng.

2.4 Rahvastikutrendid

Hiiumaa rahvaarv 01.01.2024 seisuga oli 9758 elanikku, mida on ligikaudu 2500 võrra vähem kui aastal

1992, kuid rahvaarv viimase 5 aasta lõikes püsinud stabiilsena. Hiiumaa rahvastiku paiknemine ja

asustustihedus on esitatud joonis 11-l.

Hiiumaa maakonnaplaneeringu koostamisel 2014 aastal, mil Hiiumaa rahvaarv oli 9829 elanikku,

prognoositi 2022 aasta Hiiumaa rahvaarvuks ca 7500 ning Eesti keskmist trendi arvestades ca 8500

elanikku – seega Maakonnaplaneeringu prognoosid olid äsja lõppenud majanduskriisiga kaasnenud

trendide valguses oluliselt negatiivsemad, kui on tänane tegelik olukord.

Rahvastikuprognoos kohaliku omavalitsusüksuste rühmades (klasteranalüüs 2015) andis

rahvastikunäitajate ja prognoosi alusel valla piirkondadele erineva arenguperspektiivi. Kui Kärdla ja

Käina osavallad liigitusid Eesti keskmiste sekka, kus elanikkond kahaneb eeldatavalt perioodil 2015-

2030 kuuendiku võrra, siis Pühalepa osavallas olid toona prognoositud eeldused paremad – rahvaarv

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu 20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 23 / 107

kuni 2030 aastani jääb eelduslikult stabiilseks. Kõrgessaare ja Emmaste osavallas seevastu prognoositi

suurt tööealiste meeste osakaalu võrreldes naistega ning lisaks eeldati rahvaarvu vähenemist aastaks

2030 ligi viiendiku võrra.

Eesti väikeasulate uuringu (2019) kohaselt on valla 185-st asustusüksusest 35 liigitatud

rahvastikunäitajate poolest kasvavateks, millest omakorda 14 on suhteliselt kõrge laste osakaaluga.

Väikeasulate uuringust ei peegeldu seos, et vaid Kärdla linna (kui maakonnakeskuse) läheduses

paikneb enim kasvavaid või suurema laste osakaaluga asustusüksusi, pigem on heade

arengueeldustega asustusüksused laiali üle valla, seejuures tõusevad esile valdavalt kasvavate

näitajatega Käina ümbrus ja Kassari saar.

Olemasolevate andmete põhjal on näha, et varasemalt tehtud prognoosid on olnud oluliselt

negatiivsemad, kui tegelik statistika. Tuginedes täna kujunenud trendile lähtutakse üldplaneeringu

koostamisel eeldusest, et Hiiumaa elanike arv püsib stabiilsena või pigem tõuseb veidi ning

üldplaneeringuga toetatakse nii uute elanike kui ka külastajate lisandumist saarele.

Joonis 11. Hiiumaa asustustihedus ja planeeritud tiheasustusega alad.

3 Tiheasustusega alade määramine

Tiheasustusega alade määramisel üldplaneeringuga kaasneb õigusaktidest tulenevalt mitmeid õigusi

ja kohustusi omavalitsusele. Üldplaneeringuga kehtestatakse tiheasustusega alad, kuid sellega ei

muudeta varasemalt kehtinud tiheasustusega alade piire maareformi seaduse tähenduses.

Kärdla tiheasustusega ala määramisega täpsustatakse maakonnaplaneeringus määratud linnalise

asustusega ala piiri. Tiheasustusega aladeks on määratud maakondliku keskuse Kärdla, piirkondliku

keskuse Käina ja lähikeskuse Kõrgessaare aleviku kompaktse asustusega alad. Maakonnaplaneeringus

20056ÜP3 Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu

24 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

on määranud lähikeskustena lisaks Emmaste ja Suuremõisa külakeskused, kuivõrd sealt on võimalik

saada kodulähedasi teenuseid. Üldplaneeringu koostamisel määratleti need hajaasustuse

piirkondadena, kus kehtivad täpsustatud ehitustingimused, kuid mida ei käsitleta seaduse mõistes

tiheasustusena6.

Üldplaneering määrab tiheasustusega aladeks (va maareformiseaduse mõistes) järgmised

üldplaneeringu põhijoonisel kujutatud alad:

▪ Kärdla linn (uutes piirides);

▪ Käina alevik;

▪ Kõrgessaare alevik (uutes piirides);

▪ Reigi saar.

Kuivõrd maareform ei ole täielikult lõppenud, siis peavad säilima selle lõpule viimiseks vajalikud alused

üldplaneeringutes. Kuna aluste muutumine võib kaasa tuua isikute ebavõrdset kohtlemist ja segadust

protsessi lõpuleviimisel, siis üldplaneeringuga ei muudeta tiheasustusega alade piire maareformi

seaduse tähenduses ning kehtestatakse need varasemalt kehtinud piirides.

Maareformi seaduse kohaste tiheasustusega aladena jäävad varasemalt määratud piirides kehtima:

▪ Kärdla linn (tänastes piirides);

▪ Käina alevik;

▪ Kõrgessaare alevik (tänastes piirides);

▪ Reigi saar;

▪ Kalana sadama ümbrus;

▪ Ristna tuletorni ümbrus.

4 Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste,

maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse

kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine

4.1 Üldiste kasutus- ja ehituspõhimõtete määramine

Käesolevas peatükis määratud üldised tingimused tuleb aluseks võtta kõikide kohalikus omavalitsuses

tehtavate ruumiotsuste juures (sh projekteerimistingimuste või detailplaneeringu tingimuste

määramisel).

4.1.1 Avalik ruum ja liikluskorraldus

Avalik ruum7 Hiiumaa üldplaneeringu mõistes on ala, mis on olenemata selle omandivormist igaühele

kas kogu ööpäeva või kokkulepitud aegadel kasutatav.

Avaliku ruumi ja liikluskorraldusega seotud tingimused (vt ka ptk 5):

▪ ruumilahendustes tuleb arvestada, et uute avalike sõiduteede teemaa vähimaks laiuseks

on 8 m;

6 Kuna Emmaste ja Suuremõisa ei ole ka varasemalt olnud määratletud tiheasustusega alana ning leiti et see ei ole ka täna erinevatest õigusaktidest tulenevate nõuete valguses otstarbekas. 7 Avalik ruum üldplaneeringus on olenemata omandivormist igaühele kasutatav, kas kogu aeg või kokkulepitud aegadel. Vt täpsemalt „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“, https://planeerimine.ee/juhendid-ja- uuringud/yp-noustik/ .

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu 20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 25 / 107

▪ kui kavandatava ehitise kõrgus on suurem kui kaugus sõidutee servast, siis tuleb selle

ehitamine kooskõlastada tee omanikuga;

▪ Kärdla avaliku ruumi ja liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda ptk 2.3.1 ja lisas 5

esitatud suunistest;

▪ piirdeaia rajamine tänava kaitsevööndisse tuleb kooskõlastada vallavalitsusega;

▪ tiheasustusega aladel tuleb piirde/heki olemasolul ristmiku nähtavuskolmnurgas (EVS

standard Linnatänavad) ohutu nähtavuse tagamiseks valida vastav kõrgus või piisav

läbipaistvus;

▪ parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt kehtivale parkimisnormile ja piirkonna

liikuvuse omapärale. Avalikel ehitistel võib parkimise vajaduse katmiseks osaliselt tugineda

ka lähipiirkonnas (500m raadiuses) paiknevatele avalikele parkimiskohtadele;

▪ uue arenduspiirkonna või suure külastatavusega ehitise kavandamisel tuleb analüüsida

detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel eri liiklejagruppide vajadusi (jalakäijad,

jalgratturid, ühistranspordi kasutajad, muude mootorsõidukite kasutajad, erivajadustega

inimesed) ning määrata asukohapõhised tingimused hea ligipääsetavuse tagamiseks;

▪ uute arendusalade tänavate planeerimisel tuleb kavandada tänavaruumi laiendusi, avaliku

suhtlusruumi tekkimiseks (nö taskupark, pingid, haljastus jmt);

▪ avaliku ruumi kavandamisel tuleb rakendada universaalse disaini, kaasava elukeskkonna ja

säästva arengu põhimõtteid. Kõik avalike ehitiste ehitusprojektid ja planeeringud peavad

tagama, et loodav keskkond on:

▫ kasutatav kõigi erinevate kasutajate gruppide poolt ja kõigil on sellele ligipääs;

▫ arusaadav, riskivaba ja ohutu kõigile kasutajatele;

▫ tervislikku eluviisi ja kasutust propageeriv ega ole ohuks kellegi tervisele;

▫ esteetiline;

▫ energiatõhus;

▫ võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega;

▫ kliimamuutusi arvestav ja leevendav;

▫ elurikkust toetav.

4.1.2 Maaüksuste hoonestamisega seotud tingimused

Üldplaneeringuga seatakse maaüksuse hoonestamisele järgnevad tingimused:

▪ uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse

üldtingimus väljaspool tiheasustusega ala ehk hajaasustuses on 1 ha ning tiheasustusega

aladel 1500 m2. Kärdlas on erandina detailplaneeringu koostamisel lubatud kavandada

krunte vähima suurusega 1200 m2 kui lähipiirkonnas on tihedam krundistruktuur juba

välja kujunenud ja sellega soodustatakse selge kasutuseta maatükkide (nö hambaaukude)

elamuehituseks kasutuselevõttu. Planeeringu põhikaardil näidatud ehitustingimuste ala

piires (vt joonis 12) on nõuded järgnevad:

▫ Emmaste, Kalana, Hausma-Rehemäe, Luidja, Lõpe-Ala-Sakla külade ja Kõrgessaare

aleviku Nõmmerga tee piirkonnas 0,5 ha;

▫ Lauka piirkonnas 0,25 ha;

▫ Prählamäe-Linnumäe, ja Suuremõisa külade piirkonnas 0,3 ha;

▫ Männamaa ja Putkaste külade piiritletud osades 1500 m2.

▪ KOV võib põhjendatud juhul rakendada uute elukondlike hoonetega hoonestatava

maaüksuse vähima suuruse erisust kuni 2 % ulatuses;

▪ maaüksusele saab eelpool toodud vähimat suurust rakendada vaid juhul, kui kõik

vajaminevad kommunikatsioonid (puurkaev, immutusväljak, juurdepääsutee,

20056ÜP3 Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu

26 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

elektripaigaldised jms) mahuvad koos oma kujadega arendatavale maaüksusele või on

rajatiste ja nende kujade kavandamisel naaberkinnistutele naabermaaüksuse omanikega

sõlmitud vastavasisulised servituudi (eel)kokkulepped;

▪ elukondlike hoonete maaüksuse vähima suuruse nõuet ei rakendata, enne käesoleva

üldplaneeringu kehtestamist maakatastrisse kantud elamumaa sihtotstarbega

maaüksuste osas juhul, kui kõik muud nõuded hoonestamiseks on täidetud;

▪ maakorraldustoimingute läbiviimisel (praktikas ennekõike maatulundusmaade jagamisel)

ei taga KOV hilisema ehitussoovi korral ehitusõiguse saamist maakorraldustoimingute

objektiks olnud maaüksusele;

▪ ehitistevaheline tuleohutuskuja tuleb tagada 50-50 põhimõttel, st pool kujast asub ehita-

taval maaüksusel ja pool kujast sellega piirneval maaüksusel. Kui piirneval maaüksusel on

olemasolev ehitis lähemal kui pool kuja, tuleb arvestada kuja ulatus olemasolevast ehiti-

sest. Erandid on lubatud piirnevate maaüksuste omanike kirjalikul kokkuleppel, kuid

seadusest tulenevad tuleohutusnõuded peavad olema tagatud;

▪ mitteelukondlike hoonetega hoonestatavate maaüksuste suurusele üldplaneeringuga

tingimusi ei seata ning nende suurus ja muud põhimõtted pannakse paika

detailplaneeringus või projekteerimistingimustes, hinnates ümbruses väljakujunenud

hoonestuslaadi, maaüksuste struktuuri, kaasnevaid mõjusid ning mahtude sobitumist

maastiku ja ümbritseva asustusega.

Joonis 12. Vähim üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse suurus.

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu 20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 27 / 107

4.1.3 Ehitusõigus

Üldplaneeringuga seatakse järgnevad ehitusõiguse määramisega seotud tingimused:

▪ ehitusloakohustusliku hoone ehitusõigus määratakse detailplaneeringus või

projekteerimistingimustes tuginedes tabel 1-s esitatud piirväärtustele, vastava maa-ala

suurusele ja selle paiknemisele ning ümbritseva asustuse iseloomule;

▪ suurim lubatud hoonete ehitisealune pind määratakse lähtudes ümbruses väljakujunenud

hoonestuslaadist, maaüksuste struktuurist ning hinnates mahtude sobitumist maastiku ja

ümbritseva asustusega. Hajaasustuses, väljaspool joonis 12-l esitatud piirkondi, ei tohi

elukondlike hoonete suurim ehitisealune pind ületada 10 % maaüksuse pindalast

(põhjendatud juhul võib teha erandeid enne üldplaneeringu kehtestamist moodustatud

maaüksuste osas);

▪ suurim lubatud üksik- või kaksikelamu kõrgus on 10 m vahetult ümbritsevast maapinnast

või katendist (maapinna kalde puhul arvestatakse minimaalse ja maksimaalse kõrguse

aritmeetilisest keskmisest) ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini (ei arvestata

korstent, antenni, reklaami vmt). Teiste hoonete suurim lubatud kõrgus määratakse

igakordselt projekteerimistingimustega (erandjuhtudel detailplaneeringuga) lähtudes

kavandatava ehitise iseloomust ja kasutusviisist, ümbruses väljakujunenud

hoonestuslaadist, maaüksuste struktuurist, varjutustest ning hinnates mahtude sobitumist

maastiku ja ümbritseva asustusega;

▪ hoonete suurimat lubatud arvu üldplaneeringuga ei määrata. Lähtuda tuleb piirkonnas

väljakujunenud hoonestusmustrist, hoonete omavahelisest paigutusest ja

proportsioonidest. Vältida tuleb vaipmajade rajamist (abihooned koondatakse põhihoone

mahtu kui see ei ole piirkonnale iseloomulik). Ühele elukondlikult kasutatavale kinnistule

ei ole lubatud püstitada üle ühe elamu. Uue üksik- või kaksikelamu rajamise soovi korral

tuleb moodustada eraldiseisev ja üldplaneeringu ehitusõiguse saamise tingimustele vastav

maaüksus;

▪ ehitusloa kohustuseta hooned ja vaba ehitustegevuse alla kuuluvad hooned loetakse

üldplaneeringuga määratud krundi suurima täisehitusprotsendi sisse;

▪ juhul, kui elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse sisse jääb seni

põllumajanduslikult haritav maa, mis moodustab osa suuremast haritavast põllumassiivist,

tuleb aiaga piiratud hooviala paigutada maaüksuse servale ning tagada põllumaa jätkuv

harimine tervikliku põllumassiivi osana.

4.1.4 Vaba ehitustegevus

Vaba ehitustegevuse (ehitus, mille korral ei ole kohustust kohalikku omavalitsust teavitada)

kavandamisel tuleb tagada et:

▪ täidetud on muud õigusaktidest tulenevad nõuded, sh kontrollitud Maa-ameti kitsenduste

kaardilt, et poleks vastuolusid kehtivate kitsendustega;

▪ maaüksusele (välja arvatud üldplaneeringuga määratud äri- ja teenindusettevõtte maa-

ala) ei või ilma detailplaneeringut koostamata püstitada üle viie kuni 20 m2 ehitisealuse

pinnaga hoonet või üle 20 kohalist majutusüksust (kodumajutus/kämping/puhkeküla);

▪ detailplaneeringute koostamisel tuleb kaaluda nõuete seadmise vajadust vabale

ehitustegevusele.

4.1.5 Ehitiste paiknemine

Üldplaneeringuga seatakse järgnevad tingimused ehitiste paiknemisele:

20056ÜP3 Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu

28 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

▪ uute avalike hoonete ja kortermajade asukohavalikul eelistatakse asula/linnaruumi

kompaktsust tõstvaid lahendusi. Eelistatud on arendada asulate südameis paiknevaid

aktiivse kasutuseta maa-alasid või kasutuseta jäänud hooneid. Üldplaneeringus on selleks

määratud keskusasulate südames segahoonestuse maa-ala juhtotstarve, mis võimaldab

olla tulevikus paindlikum vajaduste osas, mida üldplaneeringu koostamisel ei ole võimalik

ette näha;

▪ hoonete paiknemisele tingimuste seadmisel lähtutakse:

▫ väljakujunenud ehitusjoonest. Ehitusjoonest ettepoole on lubatud ehitada hoone

põhimahuga sobituvaid väiksemaid juurdeehitisi (tuulekoda, veranda, esik), kuid

ehitusjoonel peab paiknema vähemalt 2/3 hoone esifassaadist;

▫ hoonete vahelise avaliku ruumi kvaliteedist ja toimivusest (kui hooneid ümbritseb

avalikult kasutatav ruum);

▫ maastiku eripärast (näiteks reljeef);

▪ hooned ei või üldjuhul asuda katastriüksuse piirile lähemal kui 4 m, et oleks tagatud

vähemalt pool kõrvuti asetsevatel kinnistutel paiknevate hoonete vahelisest

tuleohutuskujast;

▪ naabermaaüksuste hoonestuse põhihoonete vaheline minimaalne kaugus hajaasustuses

peab jääma vähemalt 40 m Erandiks on joonis 12 esitatud piirkonnad ning juhtumid, kui

väljakujunenud külastruktuur on tihedam (nt Vahtrepa, Esiküla, Moka, Jausa küla jt).

4.1.6 Ehitiste ja maa-alade kasutusotstarve

Ehitiste ja maa-alade kasutusotstarbega seotud tingimused:

▪ ehitise kasutamise otstarve koos tingimustega tuleneb ptk 4.2 määratud maakasutuse

juhtotstarvetest. Juhtotstarvete sidumine üldiste hoone tüüpkasutustega määrab ära

milliseks maa-ala kasutus võib tulevikus kujuneda. Hajaasustuses on valdav maa

juhtotstarve maalise asustuse maa-ala (vt ptk 4.2.20);

▪ enam kui 2 ha suuruse maa-ala detailplaneeringu koostamisel on kohalikul omavalitsusel

õigus kuni 10% planeeritavast maast määrata piirkonda teenindavaks üldkasutatavaks

maaks (haljasala ja pargi maa, spordiplatsi ja terviseraja maa, laste mänguväljaku maa,

rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, supelranna maa, lautri maa jms).

4.1.7 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Üldplaneeringuga seatakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

▪ ehitatav ehitis on ohutu ja esteetiline;

▪ uute või oluliselt ümberehitatavate hoonete ehitusprojektide või detailplaneeringute

koostamisel tuleb projektis või detailplaneeringus analüüsida ümbritsevat hoonestuslaadi,

kasutatud materjale, hoonete paiknemist ja avanevaid vaateid ning analüüsist lähtuvalt

kujundada asukohapõhised nõuded;

▪ hoonete arhitektuuris tuleb järgida ennekõike piirkonnale omaseid ehitusmahte ja

hoonete vorme. Moodsad ja uudsed lahendused peavad väärtustama olemasolevat

arhitektuuri. Siinjuures tuleb arvestada ajas muutunud ehitusnõudeid ja -vajadusi, sobivus

ei lähtu ainult ümbritseva ehitatud keskkonna kvantitatiivsetest väärtustest vaid ka

kujunduskontseptsioonist ja vajadustest. Vallavalitsus võib projekteerimistingimuste

väljastamiseks nõuda taotlejalt soovitud lahenduse eskiisi koos ruumilise visiooniga;

▪ tiheasustusega aladel avalike hoonete ja alade kavandamisel leitakse üldjuhul

ruumilahendus arhitektuurivõistluse kaudu. Vajadusel kaasab vallavalitsus

arhitektuurivaldkonna spetsialiste;

Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu 20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 29 / 107

▪ olemasolevate korterelamute pööningu- või katusekorruse väljaehitamine on lubatud

linnaehitusliku sobivuse korral. Linnaehituslikku sobivust hindab vallavalitsus, kaasates

vajadusel asjakohaste eriteadmistega spetsialiste;

▪ abihooneid ei ole lubatud kavandada põhihoonest kõrgemaks ning need ei tohi kujuneda

maaüksusel domineerivaks (välja arvatud põllumajanduslikud hooned hajaasustuses).

▪ maa-alused korrused on lubatud ja hoonete suurimat lubatud sügavust ei määrata, kuid

nende kavandamisel tuleb lähtuda peatükk 10.3 toodud põhimõtetest;

▪ olemasoleva hoone sümmeetrilist viilkatust (st mõlemad kaldpinnad sama kaldega) ei ole

üldjuhul lubatud ümber ehitada asümmeetriliseks, kus ühe kaldpinna kallet on mahu

suurendamiseks muudetud või pikendatud. Katusekorruse suurendamiseks tuleb

eelistada hoone proportsiooni ja ümbritseva arhitektuuriga sobituvaid vintskappe. Erandid

on lubatud vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel, kui selline ümberehitus ei mõjuta

negatiivselt piirkonna üldist arhitektuurset iseloomu;

▪ hoonete projekteerimisel kuni 1 km kaugusele rannajoonest ja kohaliku omavalitsuse ja

riigiasutuste rahastusel ehitatavatele hoonetele kuni 5 km kaugusele rannajoonest

arvestada lindude suure kokkupõrkeriskiga ja piirata suurte klaaspindade kasutamist või

võtta kasutusele klaaspindadega kokkupõrkeriski leevendavad meetmed (spetsiaalne

klaas, muster klaasil, klaaspindasid katvad võred jms);

▪ hoonestatud maaüksuse tänavapoolsel küljel on piirde suurim lubatud kõrgus 1,4 m tee

tasapinnast. Piire peab olema avaustega ja osaliselt läbipaistev. Välja arvatud juhul, kui see

on ohutuse tagamiseks või muudel tehnoloogilistel põhjustel vajalik. Piirdeaia eelistatud

tüüp tiheasutusega alal on vertikaalne puitlippaed. Võrkpiire krundi tänavapoolsele küljele

ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui asub piirdehekist krundi pool ega ole hekist kõrgem;

▪ haljastuse kujundamisel tuleb lähtuda tabel 1 esitatud piirväärtustest.

4.1.8 Tehnosüsteemide ja -võrkudega seotud tingimused

Üldplaneeringuga seatakse järgnevad tehnosüsteemide ja -võrkudega seotud tingimused:

▪ hoonete välisilmet mõjutavad tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, konditsioneerid,

ventilatsiooniseadmed, satelliitantennid jms) paigutada maapinnale või varjatult hoone

hoovipoolsele fassaadile. Seadmed ei või tekitada tänaval liiklejatele ebameeldivaid

mõjutusi nagu õhu puhumine, turbokorstnast heitgaaside väljutamine, vedelike

väljutamine, jää teke jne. Juhul, kui nõude täitmine ei ole tehniliselt teostatav, siis on

kohalikul omavalitsusel kaalutlusotsusega võimalik teha erand;

▪ sademeveekäitlus tuleb lahendada maaüksuse siseselt või juhtida eesvoolu. Eesvoolu või

selleni viiva veejuhtme aluse maa kasutamiseks peab olema maaüksuse igakordsel

omanikul õiguslik alus (piiratud asjaõigus);

▪ aktiivses kasutuses olevatelt tootmismaadelt ja alates 50 kohaga parkimisaladelt kogutav

sademevesi tuleb enne ühissüsteemi või eesvoolu juhtimist puhastada õli- ja liivapüüduris;

▪ tiheasustusaladel ei ole üldjuhul lubatud kuivenduskraave kinni ajada ega asendada

toruga.

4.1.9 Keskkonnamõju ja täiendavate uuringute vajadus

Üldplaneeringuga seatakse järgnevad keskkonnamõju ja täiendavate uuringute vajadusega seotud

tingimused:

▪ kavandataval tegevusel sh arendustegevusel tuleb lähtuda olemasolevast väljakujunenud

keskkonnast. Kui tegevus võib endaga kaasa tuua ehitisest või krundilt väljuvat kahjulikku

20056ÜP3 Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu

30 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

mõju (ülenormatiivne müra, ülenormatiivne vibratsioon, ebameeldiv lõhn, valgushäiring

jms), tuleb planeeringu või projektiga analüüsida kavandatud ehitise võimalikku mõju ja

viia läbi keskkonnamõjude hindamise (KMH) või keskkonnamõjude strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang, mis määrab:

▫ KSH või KMH läbiviimise vajalikkuse;

▫ võimalikud lisauuringud edasiste otsuste tegemiseks;

▫ tegevuse elluviimiseks võimalike leevendusmeetmete (haljastuse puhverriba, kuja

häiringute mõju vähendamiseks jne) väljatöötamise vajaduse;

▪ juhul, kui kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik rakendada kuja või muu

leevendusmeede, mis ulatub naabermaaüksustele, tuleb asjakohane leevendusmeede

määrata arvestades kavandatava tegevuse iseloomu. Detailplaneeringu koostamisel tuleb

kaasata mõjutatavad ja kujaga piiratavad maaomanikud ning ühiselt kokku leppida kuja

või muud leevendusmeetmed. Kuja/leevendusmeede tuleb fikseerida servituudina

kinnistusraamatus;

▪ kasutusest väljalangenud, ohtlikult lagunenud ja avalikku ruumi visuaalselt risustavad

hooned tuleb hoone omanikul korda teha või lammutada;

▪ ehitusuuringute tegemise vajadus määratakse projekteerimistingimuste, keskkonnamõju

eelhinnangus või detailplaneeringu lähteülesandes, hinnates muuhulgas geoloogilist

olukorda ja radooniohtu. Kärdla linnas ja ümbritseval alal on radoon pinnaseõhus üle 50

kBq/m³. Kõrge radooni sisalduse tõttu(üle 50 kBq/m) on hoonete projekteerimisel ja

ehitamisel vaja rakendada radoonikaitse meetmeid , et vähendada potentsiaalset Rn-

sisaldust majade siseõhus miinimumini.

4.2 Maakasutuse juhtotstarbe määramine

Maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud

piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Kui üldplaneeringus märgitud

juhtotstarve ei ühti maaüksuse senise kasutusega, tekib maaüksuse omanikul võimalus maakasutuse

muutmiseks ja uute sihtotstarvete kaalumiseks, kuid maaomanik saab maad senisel otstarbel edasi

kasutada, kuni ta seda soovib. Katastriüksuse sihtotstarbe määrab või muudab KOV vastavalt

maakatastriseadusele. Maad ja ehitust puudutavad toimingud loetakse üldplaneeringu kohaseks, kui

need vastavad vähemalt 60% ulatuses üldplaneeringus esitatud maakasutuse juhtotstarvetele,

ruumilise tervikuna käsitletava ala ulatuses. Ruumiliselt terviklikuks alaks loetakse üldplaneeringu

mõistes põhijoonisel kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava värviga tähistatud

katkematult kaetud ala. Erandina võib omavalitsuse kaalutlusotsusena käsitleda ruumilise tervikuna ka

eraldi maaüksust üldplaneeringus kujutatud ruumiliselt tervikliku ala sees. Kaalutlusotsuse tegemisel

tuleb tagada kavandatava ehitise sobivus keskkonda nii oma mahult kui otstarbelt, et ehitisest tulenev

mõju ei halvendaks ümbritsevat keskkonda (müra, tolm, vibratsioon, lõhn, autoliikluse märgatav kasv

jmt) ning ehitisele oleks tagatud juurdepääs ja tehnovõrkudega ühendatus.

Kohalikul omavalitsusel on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel õigus seada

täiendavaid nõudeid tulenevalt kavandatavat hoonet või rajatist ümbritseva piirkonna olemusest,

keskkonnast, ühendustest ja maakasutustest ning nende vastastikmõjudest.

Käesoleva üldplaneeringu rakendamisel tuleb lähtuda tabel 1-s kujutatud põhimõtetest ja sellele

lisatud selgitustest. Hoonete ja rajatiste täpsemate alaliikide määramisel tuleb tugineda Majandus- ja

taristuministri 02.06.2025 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Kohalikul

omavalitsusel on igakordne kaalutlusruum hoonete ja rajatiste kasutamise otstarbe määramisel.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 31 / 107

Tabel 1. Kavandatud maakasutuse seos ehitise kasutamise peamiste otstarvetega.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 33 / 107

Täiendavad tingimused tabelis 1 toodud numbrite alusel:

1. vaid aiamaa toimimiseks otseselt vajalik tarvikute hoidmise hoone/kuur vms;

2. kuni nelja eluruumiga/leibkonnaga ühiselamu;

3. lubatud püstitada äri- ja teenindushooneid ning tootmisega vahetult seotud büroohooneid;

4. lubatud vaid spordi- ja puhkerajatised ning alla 20m2 ehitusaluse pinnaga roheala eesmärke

toetavad hooned (sh meelelahutus- ja toitlustushooned);

5. veekogu maa-alale on lubatud püstitada kaldaga funktsionaalselt seotud või kaldaga püsivalt

ühendamata spordi- ja puhkerajatisi, kui ei esine muid seadustest tulenevaid piiranguid;

6. maalise asustuse maa-alal on lubatud elektrituulikute ja päikeseelektrijaamade arendamine

vaid seletuskirja ptk 7.3.3 kirjeldatud tingimustel. Kui tööstushoone toob eeldatavalt kaasa

ülenormatiivsed keskkonnahäiringud, siis on vajalik projekteerimistingimuste avalik menetlus

või detailplaneering;

7. ainult ehitised, mille ehitamist õigusaktid võimaldavad;

8. supelranna maa-alale on lubatud supelrannaga seonduvate ehitiste (nt wc, riietuskabiinid,

prügimajad, parkla, kohvik, jäätiseputka jne) püstitamine, kui ei ole muid välistavaid piiranguid;

9. kaitse- ja päästeotstarbelised rajatised võivad ulatuda veekogu alale;

10. vähese keskkonnamõjuga (häiring juhtotstarbele pole juhtotstarbe eesmärki ületav) ehitised;

11. erandjuhul kergetööstusehitised, millel puuduvad negatiivsed välismõjud;

12. üldjuhul II mürakategooria, erandlikuna konkreetsed I kategooria alad.

Juhtfunktsioon annab suuna, täpne lubatu on tabelis.

4.2.1 Segahoonestuse maa-ala (ÜS)

Funktsionaalselt mitmekesine piirkond või tänavaäärne hoonestusala, kus on põimunud erinevat tüüpi

funktsioonid. Juhtotstarbe määramise eesmärk on tagada mitmekesised võimalused maa-ala

arendamiseks, lubades erinevaid hoonete kasutamise otstarbeid. Edasisel planeerimisel või

projekteerimistingimuste andmisel tuleb siiski täpsemalt hinnata konkreetseid arendussoove ja nende

mõjusid konkreetses keskkonnas. Segahoonestuse maa-alale ei ole lubatud püstitada olulisi

negatiivseid häiringuid (ülenormatiivseid) põhjustavaid ehitisi. Alal tuleb tagada elamumaa nõuetele

vastavad võimalike häiringute normtasemed. Kuna segahoonestuse maa-ala juhtotstarve võimaldab

erinevate juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb segahoonestusega maa-alale kavandatava krundi

iseloomust lähtuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid tingimusi.

4.2.2 Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä)

Kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone, büroo-, panga- ja kontorihoone, postkontori,

majutushoone, tankla, turu jms maa-ala.

4.2.3 Ühiskondliku ehitise maa-ala (Ü)

Ühiskondliku ehitise maa-ala on valitsus-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-, kultuuri- ja

spordiasutuse maa-ala.

4.2.4 Korterelamu maa-ala (EK)

Nelja ja enama korteriga, ridaelamu, ühiselamu, jms alaliseks elamiseks mõeldud hoone ja

elamutevahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maa kasutuse juhtotstarbega

(mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid, garaaž jne) maa-ala.

Kui korterelamu maa-alal on suur hulk eluruume tühjaks jäänud ja hoonete ülalpidamine pole enam

jätkusuutlik on lubatud detailplaneeringuga kavandada maa-alale muid ehitisi, lähtudes

segahoonestusalale seatud tingimustest. Nimetatud tegevust ei loeta üldplaneeringu põhilahendust

muutvaks.

20056ÜP3

34 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

4.2.5 Väikeelamu maa-ala (EV)

Üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu (kahele leibkonnale kavandatud), kuni kolme

korteriga elamu, kuni kolmele leibkonnale kavandatud ridaelamu ning muu elamuga arhitektuurselt ja

ehitustehniliselt seotud maa ja elamutevahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse

juhtotstarbega ehitiste (mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid jne) maa-ala.

Väikeelamu maa-alal ja selle lähiümbruses korterelamu rajamisel peab arvestama olemasolevate

elamute väljakujunenud privaatsustasemega. Tuleb vältida olukordi, kus uute kortermajade

kõrgematelt korrustelt avanevad vaated vähendavad oluliselt naabrite privaatsust seni piiratud

vaatega õuealadel.

4.2.6 Liikluse maa-ala (L)

Liikluse maa on tee ja tänava maa-ala koos selle koosseisu kuuluva parkla, haljastuse, puhke- ja

teenindusobjekti, hooldejaama, ühissõiduki peatumiseks ettenähtud rajatiste, ohutus-,

signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või energiarajatise, kergliiklustee ja parkimisehitise maa-ala.

4.2.7 Sadama maa-ala (LS)

Sadamateenuste ja sadama toimimist toetavate teenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse

tagamiseks kavandatud maa-ala. Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud

üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, kui sadam on kantud

Sadamaregistrisse. Viidatud sadamaehitisi ja veeliiklusrajatisi ning neid teenindavaid tehnorajatisi

(veesüsteemid, kanalisatsioonisüsteemid, küttesüsteemid, valgustus jmt) võib ehitada maismaa osas

kogu juhtotstarbega märgitud ala ulatuses. Sadama maa-alale on lubatud püstitada sadama arengut

toetavate teenuste jaoks vajalikke hooneid ja rajatisi, kui see on kehtivate nõuetega vastavuses.

4.2.8 Jäätmekäitluse maa-ala (OJ)

Jäätmete käitlemise ja ladustamise ehitise maa-ala. Jäätmekäitluse maaks loetakse tavajäätmete

käitlemise ja ladustamise maa (iseseisvat katastriüksust moodustava ehitise maa) ja ohtlike jäätmete

käitluse maa (iseseisvat katastriüksust moodustava ehitise maa). Samuti on jäätmekäitluse maana

märgitud loomsete jäätmete matmispaigad.

4.2.9 Tehnoehitise maa-ala (OT)

Kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise

ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise ja sideehitise maa-ala. Tehnoehitise

maa-alaks on määratud ka üleujutuse tõkestamiseks vajalike ehitiste maa-ala Kärdla linnas.

Maakasutuse andmekihis ei ole tehnoehitise alust maad piirkonnana kantud, kui objekt on kohaliku

tähtsusega, üldplaneeringu mõistes vähese ruumilise mõjuga või mõne tootmisüksuse osa.

4.2.10 Riigikaitsemaa maa-ala (R)

Kaitseväe või kaitsejõudude asutuse, päästeteenistuse, korrakaitse asutuse ja piirirajatiste maa-ala.

4.2.11 Tootmise maa-ala (T)

Tootmise maa-ala on tootmise ja laohoone maa, kuhu võib ehitada tootmis- ja tööstushooneid,

laohooneid ning -rajatisi (sh päikeseelektrijaamu) ja logistika- ning transpordikeskust.

4.2.12 Mäetööstuse maa-ala (TM)

Mäetööstuse maa-ala hõlmab kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldisi ja nende

teenindusmaad. Teenindusmaal võivad asuda ka kaevandamist teenindavad hooned ja rajatised. Alal

võidakse moodustada puistanguid maavara katvast pinnasest ja ladustada kaevandatud maavara

materjali. Muu otstarbega ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete rajamine

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 35 / 107

mäetööstuse maa-aladele on võimalik vaid peale maavara ammendumist kui ei ole maapõueseaduse

alusel saadud muu sisuga kooskõlastust. Sama juhtotstarbega on määratud ka turba kaevandamiseks

ja töötlemiseks kasutatavat või mäeeraldisena ning selle teenindusmaana kavandatavat maa-ala mille

hulka arvatakse turbatööstuse tulekaitseriba ja tuulekaitsevöönd.

Pärast maavara ammendumist ning mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamist võib mäetööstuse

maa-alale püstitada kaevandamisega mitteseonduvaid hooneid ja rajatisi, kui need ühtivad

kaevandamisloas sätestatud korrastamissuunaga ning ei esine muid õigusaktides sätestatud

piiranguid.

4.2.13 Virgestuse maa-ala (P)

Virgestuse maa-alale on võimalik püstitada rajatisi, nagu spordiväljak, seikluspark, laste mänguväljak,

laululava, terviserajad, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, discgolfi väljak, liuväli, staadion,

spordiotstarbeline sildumisala jms ja nende teenindamiseks vajalikud tehnosüsteemid (sh kunstlume

tootmise taristu, terviseradade valgustus jmt). Virgestuse maa-alale võib ehitada väiksemat (kuni 5 m

kõrge ja kuni 60 m² ehitusaluse pinnaga) keskkonda sobituvat teenindus-, toitlustushoonet ja

puhkelaagri või loodusmajutuse stiilis majutushoonet, mis toetab avalikku virgestuse funktsiooni.

Ehitusloa kohustuslikke ehitisi võib kavandada läbi detailplaneeringu menetluse.

4.2.14 Eriotstarbelise virgestusrajatise maa-ala (PE)

Inimese tervisele võimalikku otsest või kaudset ohtu põhjustava rajatise, nagu motodroomi,

motoringraja, lasketiiru jms ehitise maa.

Üldplaneeringuga on määratud järgmised eriotstarbelise virgestusrajatiste maa-alad:

▪ Paluküla jahilasketiir;

▪ Nurste krossirada;

▪ Käina kardirada;

▪ Risti krossirada (perspektiivne).

4.2.15 Roheala (H)

Roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas kui asustusüksuses, alevis ja

alevikus ning küla tiheasustusega alal. Roheala on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud

maa-ala, kuhu on lubatud väikesemahuliste puhkeotstarbeliste või maa-ala teenindamiseks vajalike

ehitiste püstitamine. Erandjuhul võib rohealale näha ette avaliku funktsiooniga hoonestuse

laiendamist, kui säilib roheala terviklikkus ja funktsioon.

4.2.16 Kalmistu maa-ala (S)

Kalmistu maa-ala on kalmistu ja matmisega seotud ehitiste maa. Kalmistu maa-alale võib ehitada

kalmistu ja matmisega seotud ehitisi. Kalmistu maa-ala mõjutab külgnevate alade kasutus- ja

ehitustingimusi – seal tuleb tagada elamumaale omane mürakategooria ning sellele ei või ulatuda

veehaarde sanitaarkaitseala. Kalmistu maa-alale rakenduvad kalmistuseadusest tulenevad nõuded.

4.2.17 Veekogu maa (V)

Veekogu maa on loodusliku või tehisveekogu alune maa. Planeeringus on tuginetud Eesti topograafia andmekogust pärinevale infole ning uusi suuremahulisi inimtekkelisi veekogusid üldplaneering ei määratle.

4.2.18 Supelranna maa-ala (PR)

Supelranna maa-ala on avalikult kasutatav piirkond veekogu ääres puhkamiseks ja suplemiseks koos

selleks vajalike rajatistega. Supelranna maa-alale võib ehitada randa teenindava rajatise (näiteks

spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vaatlustornid, piknikupaviljonid, terrassid,

20056ÜP3

36 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

riietuskabiinid, välisvalgustus, parkla, tähistatud matkaraja, kergliiklustee, laudtee jms). Supelranna

maa-alaga piirnevale vee-alale võib ehitada randa teenindava rajatise (sild, hüppetorn, liumägi, veega

seonduv puhkerajatis jne). Supelranna maa-alale võib ehitada randa teenindava hoone, milles

pakutakse toitlustuse, vetelpääste, tualettruumi, pesemise, riietumise jms teenust kui koostatakse

detailplaneering, mis võimaldab konkreetses asukohas ehituskeeluvööndi vähendamise.

4.2.19 Aianduse maa-ala (MA)

Aianduse maa-ala on pikaajaliseks kasutamiseks kavandatud aiandusega tegelemise maa-ala. Aianduse

maa-alale võib ehitada teisaldatava tehnosüsteemita kasvuhoone või aiamaja.

4.2.20 Maalise asustuse maa-ala (MA)

Maalise asustuse ala on väljaspool tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, ettevõtluse-, mäetööstuse-

ja avaliku huviga maa-alasid jääv ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest

ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse ala hõlmab

endas metsa- ja põllumaid ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis

võivad moodustada väiksemaid külakeskusi. Maalise asustuse maa-alal on lubatud tehnoehitiste

püstitamine (alajaamad, liinid, mastid jms) ning päikeseelektrijaamad ptk 7.3.3 toodud tingimustel.

Kuivõrd maalise asustuse ala juhtotstarve võimaldab erinevate juhtotstarvete kooskasutust, siis

lähtuvalt kavandatava maakasutuse ja ehitise iseloomust tuleb järgida vastava juhtotstarbe

täiendavaid tingimusi. Maalise asustuse alale muu juhtotstarbe kohast ehitist või maakasutust

kavandades ei loeta seda üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Lisaks kehtivad maalise

asustusega maa-alal ka muud üldplaneeringuga määratud tingimused.

Maalises asustuses sisekliima tagamisega hoone ehitamine on lubatud ilma detailplaneeringut

koostamata, kui on täidetud kõik järgnevad nõuded:

▪ ehitatavalt maaüksuselt on tagatud juurdepääs avalikule teele;

▪ naabermaaüksustel paiknevate hoonete omavaheline kaugus on vähemalt 40 meetrit,

välja arvatud juhul, kui ümbritsevas külakeskkonnas on välja kujunenud sellest väiksem

hoonete vahekaugus;

▪ võimalik on nõuetekohaselt lahendada vee saamine ja immutamisvõimalusega reoveekäit-

lus. Vajalik sanitaarkaitseala või kuja peavad mahtuma kinnistu piiresse;

▪ on võimalik tagada ehitise vajadustele vastav elektriliitumine või autonoomne

elektrivarustussüsteem;

▪ ehitusala ei asu ehituseks ebasobival liigniiskel või võimaliku üleujutusohuga alal;

▪ ei ole ehitust välistavaid õigusaktidest tulenevaid keskkonnapiiranguid;

▪ ehitiste kasutamisest ei tulene häiringuid ümbritsevale väljakujunenud elukeskkonnale.

4.3 Detailplaneeringu koostamise kohustus

Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Kärdla linnas

ning Käina ja Kõrgessaare alevikes tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus

planeerimisseadusest. Kui üldplaneeringu ettepaneku alusel muudetakse Kärdla ja Kõrgessaare

asustusüksuste piire (vt ptk 23), siis muutub ka seadusest tuleneva detailplaneeringu kohustuse ulatus.

Üldplaneeringuga ei määrata täiendavaid detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.

Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud, milleks on:

▪ maa-ala jagamine enam kui kaheks uue ehitusloakohustusliku hoonega hoonestatavaks

maaüksuseks;

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 37 / 107

▪ keskkonnamõjutustega, sh ka suurõnnetuse ohuga või ohtlike ettevõtete, uute tööstus- ja

tootmishoonete kavandamisel. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata kõik

maaomanikud, kelle maale kavandatav ohuala või oluline keskkonnahäiring ulatub;

▪ uue üle 1000 m2 suletud netopinnaga äri- või ühiskondliku otstarbega hoone

kavandamisel;

▪ uue üle 20 majutuskohaga majutusüksuse (kodumajutus/kämping/puhkeküla)

kavandamisel;

▪ üle 5 ha suuruse päikeseelektrijaama kavandamisel väljaspoole tootmise või tehnoehitise

maa-ala;

▪ juhud, mil kavandatav tegevus või ehitis toob väljakujunenud sotsiaalses, kultuurilises,

majanduslikus või looduslikus keskkonnas eeldatavalt kaasa olulise mõju, mistõttu

ühiskondlik kokkulepe tuleb leida detailplaneeringu protsessi abil. Detailplaneeringu

koostamise kohustuse rakendamisel esitab omavalitsus kaalutletud põhjendused.

Majutusteenuse pakkumise eesmärgil kuni 60 m2 (sh. kuni 20 m2) ehitisealuse pinnaga hoonete

püstitamise soovi korral on omavalitsusel õigus kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustuse

rakendamist, võttes arvesse piirkonna iseloomu ja võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale.

Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise kohustuse nõudest erandkorras loobuda, kui

õigusaktid seda võimaldavad, kuid vallavalitsusel on õigus kaalumisotsuse juurde nõuda ehitusõiguse

taotlejalt ehitise eskiisi või arhitekti poolt koostatud kontaktvööndi analüüsi.

5 Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede,

raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest

tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete

määramine, tänava kaitsevööndi laiendamine

5.1 Liikuvuse üldpõhimõtted

Hiiumaa vald on valdavalt hõredalt asustatud maaline KOV, mis tähendab, et suur osa inimesi elab

väljaspool tihedat asustust ning igapäevategevuste (tööl käimine, hariduse omandamine, teenuste ja

kaupade saamine) jaoks on vajalik eelkõige mootorsõidukitega liikumine. Erandiks on Kärdla linn, kus

on olemas kõik igapäevateenused ja mis oma kompaktsusest lähtuvalt võimaldab edukalt jalgsi ja

jalgrattaga liikumist, vajamata linnasisest ühistransporti.

Valla suurema elanike arvuga piirkondades (Kärdla, Käina, Kõrgessaare, Emmaste ja Suuremõisa) tuleb

tagada ohutu jalgsi ja jalgrattaga liikumine peamiste sihtkohtade (haridusasutused, poed, töökohad)

ja lähipiirkonna elanike kodude vahel, võttes aluseks linnatänavate standardis8 sätestanud liiklejate

hierarhia, kus kõige tähtsamal kohal on puudega inimene ning madalaimal tasemel üksinda autoga

liikuja. Seda põhimõtet tuleb arvestada ka olukordades, kus on ruuminappus. Sellisel juhul tuleb

projekteerimise lähtetasemeid alandada kõigil liiklejagruppidel või hierarhias madalamal tasemel

olevatel liiklejagruppidel. Ruumipuudus ei ole põhjenduseks hierarhias kõrgemal tasemel olevatele

liiklejatele halvema ruumi kavandamiseks.

Vähese liiklusega aladel või tänavatel võib erinevate liiklejagruppide liikumine olla korraldatud jagatud

ruumina (st et ei ehitata eraldi kõnni- või kergliiklusteid), suurema ja läbiva liiklusega tänavatel ning

tõmbekeskuste piirkonnas tuleb teineteisest eraldada jalg-, jalgratta- ja autoliiklus. Üldplaneeringuga

8 EVS 843:2016 Linnatänavad

20056ÜP3

38 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

ei määrata konkreetselt missugustel tänavatel tuleb ehitada liiklejagruppidele eraldi liiklemisruumid,

kuid annab üldised põhimõtted. Kärdla linna osas on need kirjeldatud ptk 2.3.1.

5.2 Uute kergliiklusteede kavandamine

Üldplaneeringu joonistele märgitud kergliiklustee vajadus tähendab, et märgitud lõigul on suurem

vajadus ohutu liiklusruumiga lahenduse tagamiseks jalgsi, jalgratta või kergliikuriga liiklejatele. Kas

kergliiklusele ehitatakse eraldi tee või muudetakse olemasolevat teed selliselt, et oleks tagatud ohutu

liikumine, otsustatakse projekteerimisel. Kergliiklusteede kavandamisel on oluline, et need oleksid

osana laiemast võrgustikust, omavahel seotud, katkestusteta ja ühendaksid olulisi sihtpunkte (elu- ja

töökohad, teenuste osutamise kohad, pargid ja puhkekohad). Teenuste, töökohtade, haridusasutuste,

puhkealade jne kättesaadavuses on suur osa avalikku ruumi siduval jalg- ja jalgrattateede võrgustikul.

Turismimajanduse arengu soodustamiseks tuleb siduda olulisemad külastussadamad (Kärdla,

Heltermaa, Sõru ja Kalana) ning Kärdla lennujaam. Jalgrattaturismi arenemiseks tuleb siduda erinevad

huviväärsused ning tagada võimalus sõita ohutult ümber Hiiumaa. Kärdlas paiknev Hiiumaa

spordikeskus tuleb ühendada kergliiklusteede võrgustikuga ning rajada kergliiklustee Põllu ja Rehemäe

tänavate servale. Kavandatavad ja olemasolevad kergliiklusteed moodustavad koos matkaradadega,

puhke- ja virgestusaladega tervikliku võrgustiku. Elektrijalgrataste laiema levikuga on oluliselt

pikenenud ka rattaga läbitavad vahemaad, mistõttu aitab kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamine

suurel määral kaasa inimeste tervislikemate valikute tegemisele ning autode osatähtsuse

vähendamisele.

Uute kergliiklusteede kavandamisel on täpsustatud maakonnaplaneeringus kavandatud

kergliiklusteede võrgustikku. Üldplaneeringuga ei määrata millisel pool sõiduteed kergliiklustee

(jalgratta- ja jalgtee) peab paiknema, täpsem lahendus kujundatakse tee projekteerimise käigus

vastavalt kehtivatele normidele ja ruumilisele situatsioonile. Kergliiklusteede vajadus on esitatud tabel

2. Kergliiklusteede puhul, mis asuvad kultuurimälestiste alal või nende kaitsevööndis, tuleb

projekteerimistingimuste andmisel ja projekti koostamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga.

Kultuurimälestiste alal paiknevate kergliiklusteede rajamisel tuleb enne ehitustegevuse algust välja

selgitada arheoloogiliste uuringute läbiviimise vajadus. Kavandatud kergliiklusteede puhul, mis jäävad

kaitstavatele loodusobjektidele või vahetult piirnevad nendega, tuleb edasise kavandamise osas teha

koostööd Keskkonnaametiga.

Tabel 2. Planeeritud kergliiklusteed.

Kergliiklustee (väljaehitamata osades) Pikkus (km)

Emmaste - Luidja 29.9

Emmaste - Sõru sadam 3.3

Emmaste küla - Käina alevik 9.2

Hausma - Linnumäe 0,6

Hausma rand - Heltermaa-Kärdla-Luidja tugimaantee 2.3

Hellamaa küla - Suuremõisa küla 7

Kõrgessaare alevik - Lauka küla keskus 2.3

Kõrgessaare alevik - Luidja küla 7.7

Käina – Nõmme küla 1.4

Käina – Putkaste 0.4

Käina alevik – Emmaste küla 19.5

Käina alevikus Käina – Hüti teel Tuuletornist Leevikese tänavani 0.6

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 39 / 107

Kergliiklustee (väljaehitamata osades) Pikkus (km)

Käina keskusest mööda Hiiu maanteed Selja külla 1.5

Kärdla keskväljak – Kärdla sadam 1.1

Kärdla Keskväljak – Kärdla staadion 0.3

Kärdla linn – Käina alevik 16.8

Kärdla linn (Eha ja Põllu tn) 0.6

Kärdla linn (Eha ja Põllu tn) 0.2

Kärdla linna Nuutri kergliiklustee 0.9

Kärdla linna Nuutri kergliiklustee 0.3

Kärdla sadam – Hausma supluskoht 0.3

Lepiku tänav – Rannapaargu 0.8

Luidja – Kalana sadam 21.9

Orjaku teerist – Lussu supluskoht 1.0

Padu – Alato kergliiklustee 0.6

Pae tänav 0.2

Paluküla – Hellamaa küla 9.2

Paluküla – Kärdla lennujaam 1.2

Pühalepa küla – Heltermaa küla 4.2

Risti küla – Pihla küla 7.3

Suuremõisa küla – Pühalepa küla 0.8

Sõru sadam – Tohvri supluskoht 3.2

Vaemla-Nasva (Kassari ring) 12.5

5.3 Kohalike teede üldise asukoha määramine

Eesti teedevõrk koosneb järgnevatest tee või tänavaliikidest9:

▪ riigitee (Transpordiameti haldusalas olevad põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed);

▪ kohalik tee (KOV omandis ja/või eraomandis olevad avalikud teed, mille osas omaniku

ülesandeid täidab KOV);

▪ avalik metsatee (riigi omandis oleval maal ja valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav

tee);

▪ riigikaitseline tee10 (kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev tee);

▪ avalikkusele ligipääsetav eratee (selle omaniku poolt avalikuks kasutamiseks määratud tee

mis ei ole riigitee või kohalik tee);

▪ eratee (kõik teed, mis ei ole avalikult kasutatavad või riigikaitselised teed).

Üldplaneering määratleb eelnevatest vaid kohalike teede üldise vajaduse. Kohalik tee on tee, mille

osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalike teede vajadus üldplaneeringu

kaardile kantuna kujutab tulevikuvisiooni, mille poole KOV teedevõrgu edasisel arendamisel soovib

planeeringu elluviimisperioodil jõuda.

9 EhS § 92 lg 3 linnas, alevis või alevikus paiknev tee (ükskõik milline eelpool loetletud liigist) on tänav. 10 EhS § 114

20056ÜP3

40 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Uute arenduste realiseerimiseks vajalike avalikult kasutatavate teede väljaehitamine on arendaja

kohustus ning valminud tee hoolduskohustus antakse üle kohalikule omavalitsusele.

Kohalikuks teeks määratakse tee:

▪ mis viib ühiskondliku kasutusega hooneni;

▪ mis on osa jätkuvast kohaliku tee marsruudist;

▪ mis on juurdepääsuteeks avaliku huviga või avaliku kasutusega kinnistule (registreeritud

supluskoht, turismiobjekt, sõidukiga juurdepääs randa, tuletõrje veevõtukoht, kaitseala

külastuskeskus jne);

▪ millel kulgeb ühistranspordi või koolibussi liin;

▪ mis on oluliseks ühendusteeks teiste kohalike teede vahel;

▪ mille osas esinevad muud asjaolud, mis koostoimes on piisavalt kaalukad.

5.4 Olulise liikluskoormusega maanteede määramine

Olulise liikluskoormusega maanteid üldplaneeringuga ei määrata.

5.5 Tänava kaitsevööndi laiendamine kohaliku tee kaitsevööndi määramine

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu

korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke

mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Ehitusseadustik määrab kõigi linnas, alevis

või alevikus paiknevate teede ehk tänavate kaitsevööndiks sõiduraja välimisest servast kuni 10 m.

Suurema liikluskoormusega ja läbiva liiklusega teede ääres, kus asustus tee servas on veel kujunemata

on ennekõike teest tulenevate häiringute ja/või ohutuse tagamiseks mõistlik läbi kaitsevööndi

laiendamise kaasata Transpordiamet otsustus protsessidesse ruumiliselt laiemas ulatuses.

Käina alevikus riigiteel nr 83 Suuremõisa - Käina - Emmaste km 11,58-13,29 on tänava kaitsevöönd

üldplaneeringuga laiendatud 30 meetrini tee servast.

Üldplaneeringus on kaitsevööndi laius arvestatud teeregistri järgsest tee teljest, millele on liidetud 4

meetrit (ligikaudne sõiduraja laius). Ehitustegevuse kavandamisel tee kaitsevööndis või selle läheduses

tuleb kaitsevööndi ulatuse arvestamisel lähtuda avalikest registritest või reaalsest olukorrast

maastikul.

Ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine tee kaitsevööndisse on lubatud liiklusseaduse mõistes

asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel.

Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja

teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate

meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Vajalike meetmete kasutusele võtmine ja

finantseerimine on arendaja kohustus.

Planeeringuga ei tehta ettepanekuid tee kaitsevööndi vähendamiseks.

Üldplaneeringuga määratakse kohaliku tee kaitsevööndi ulatuseks 10 m äärmise sõiduraja servast. Tee

kaitsevööndis tegevuste (üritused, nähtavust ja hooldust piiravad tegevused, ehitustegevus)

kavandamisel tuleb need kooskõlastada kohaliku omavalitsusega (vt ka tingimusi ptk 4.1.1).

5.6 Parkimisalad

Asulate keskustes vältida suuremate parklate rajamist ja eelistada parkimise kavandamist väiksemate

parklate abil, mis koosmõjus aitavad tagada vajalikud parkimiskohad keskuses. Kõva kattega alade

liigse kuumenemise vältimiseks tuleb parklatesse rajada varje tekitavat kõrghaljastust. Võimalusel

kasutada pinnakattena vaheldumisi vett läbilaskvaid ja vett suunavaid materjale. Vältida väikeste

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 41 / 107

hoovide muutumist parklateks (aiad moodustavad osa tänavahaljastusest ning miljööst). Avalike

ehitiste juurde tuleb rajada parkimiskohad ka kergliiklusvahenditele.

Üldplaneeringu põhijoonisel on märgitud uued või laiendatavad parkimisalad, mille arendamine on

vajalik peamiselt seoses rannikul paiknevate puhkekohtadega. Planeeritud parkimisaladel tuleb välja

arendada selge liiklusskeem ja vajadusel rakendada meetmeid (viidad, piirded, tõkked jms), mis

välistavad mootorsõidukitega liikumise looduslikele aladele (sh kaitsealadele ja kaitstavate liikide

leiukohtadesse). Parkimiskohtade kavandamisel kaitstavate liikide või isendite leiukohtadele tuleb

koostöös Keskkonnaametiga kaaluda taimestiku inventuuri läbiviimist. Kui selgub, et ehitusest

mõjutatud alale jäävad kaitsealused liigid/isendid mida on vaja ümber asustada, siis tuleb

Keskkonnaametilt taotleda vastav luba.

Paope külas kavandatava puhkekoha parkla tuleb rajada kaitsealast väljapoole, et mitte kahjustada

Natura 2000 võrgustikku kuuluva Luidja loodusala ja Luidja maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks

olevaid elupaigatüüpe (2180, 2130 ja 2120). Säilitada tuleb ka maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks

oleva sanglepapuistuid.

5.7 Lennuväljad / kopteri maandumisplatsid

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lennundusseadusest tulenevate Kärdla lennuvälja

lähiümbruse ja Kärdla kopteriplatsi piirangupindadega ning kaitsevööndist tulenevate kõrgus- ja

tegevuspiirangutega. Üldplaneeringus on piirangud kujutatud üldiselt ning neid tuleb täpsete otsuste

tegemiseks riiklikest andmebaasidest üle kontrollida.

Üldplaneeringu koostamisel analüüsiti lennujaama ruumiliste vajaduste muutumist, mis kaasneksid

juhul, kui Hiiumaa majanduse ja teenuste arendamise toetamiseks osutub möödapääsmatuks senisest

suurema lennuki liiniletulek ning rahvusvaheliste lendude võimaldamine. Analüüsis kaaluti ruumi

vajadusi olukorras, kui lennurada tuleks pikendada ja laiendada mõõtmeteni 2000 x 40m, lisades

vajalikud ohutusalad 2120 x 300m, lähenemistulede jada 900m ning lisaks perroonile 6-7 seisuplatsi

c-kategooria lennuvahenditele. Eeskujuks võeti hiljuti uuendatud Pärnu lennujaam, mis on võimeline

teenindama 150-kohalisi reaktiivlennukeid. Analüüsis kaaluti nelja erinevat lahendust selliste

mõõtmeteni lennujaama laiendamiseks ning hinnati ka kaasnevaid mõjusid KSH aruandes.

Hiljuti on nõuded lennunduses muutunud ning Kärdla lennujaama hinnangul on olemasoleva raja

aluskihte, raja pikkust ning turvaalade laiusi arvestades võimalik teenindada ka tänasest oluliselt

suuremaid, c-klassi kuuluvaid lennukeid (nt ATR 72, mille kaal on kuni 25 tonni ja kohti 72). Sellise

suurusega lennukite teenindamise võimekus annab piisava paindlikkuse Hiiumaa majanduse

elavdamiseks, kuna võimaldab tuua väiksemaid charterlende lähiriikidest. Käesoleva üldplaneeringuga

ei kavandata olemasoleva lennujaama laiendamist ega reserveerita laienemise võimaldamiseks maad.

Analüüsitud neli erinevat laienemise lahendust on leitavad KSH aruandes.

5.8 Sadamad ja veeliiklusrajatised

Üldplaneeringus võib määrata avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga

funktsionaalselt seotud ehitise üldiseid ehituslikke tingimusi või asukohta. Üldplaneeringuga uusi

sadamaid ja lautrikohti ei kavandata. Uute kaldaäärsete looduslike alade kasutuselevõtu asemel on

üldplaneeringus määratud sadamate ja lautrikohtade asukohad, kus tänane tegevus peaks saama

jätkuda ning soovi korral ka areneda. Üldplaneeringus käsitletakse neid kohtadena, kus on tagatud

mootorsõidukiga kontrollitud pääs kaldale ning kus kaldaga seotud avalike teenuste mitmekesistumine

on soositud. Selleks on maakasutuse juhtotstarvete määramisel arvestatud võimalike ruumiliste

arenguvajadustega.

20056ÜP3

42 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

5.8.1 Sadamad

Sadamaseaduse järgi on sadam veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks

kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised

ehk sadamaehitised. Sadamaseaduse kohaselt ei kohaldata sadamaseadust füüsilise isiku poolt

väljaspool tema majandus- või kutsetegevust isiklikuks tarbeks paigaldatud või ehitatud

sildumisrajatisele. Eespool toodust lähtuvalt määratakse üldplaneeringus sadama maa-ala

juhtfunktsioon kõigile ehitatud sadamatele, sh ka neile , mis hetkel on mõeldud vaid isiklikuks

kasutamiseks, võimaldades kõigis neis täna või perspektiivis osutada majandus- või kutsetegevuse

kohast avalikku sadamateenust. Seaduse kohased sadama erisused hakkavad kehtima siis, kui sadamas

toimub avaliku sadamateenuse osutamine. Mitut kõrvuti või ühes kompleksis paiknevat registri kohast

sadamat käsitletakse üldplaneeringus ühe sadamana, kuna registrikanded ning omand võivad ajas

muutuda. Varasemate detailplaneeringutega kavandatud lautrikohti ei määratleta üldplaneeringus

sadamatena ning neile ei märgita sadama maa-ala juhtotstarvet.

Kõikidel üldplaneeringus märgitud sadamatel (tabel 3) on füüsiline taristu olemas. Need on alad kaldal,

mis on tänaseks juba inimese poolt mõjutatud ja nendele aladele on tagatud mootorsõidukiga

juurdepääs. Üldplaneeringuga soositakse mere või kaldaga seotud tegevuste koondumist pigem

olemasolevatesse sadamatesse, et vähendada selliselt uute alade kasutuselevõtu vajadust kaldaaladel.

Sadamate arengu ja külastuskeskkonna parendamise soodustamiseks on vajalik tagada ka erinevate

teenuste mitmekesisus (majutus, toitlustus, meelelahutus, teadus- ja haridustegevus vmt). Nende

teenuste osutamisega seotud ehitiste rajamise võimaldamiseks tuleb aga sadama maa-alal

ehituskeeluvööndit vähendada. See on kirjeldatud peatükis 11.3 ja tabel 9. Koos avalike teenuste

pakkumisega tekib kohustus tagada ka sadama juurdepääsuteele avalik kasutus. Juhul, kui tekib

vajadus uue sadama rajamiseks või olemasoleva sadama oluliseks ümberehitamiseks (sh sadama maa-

ala laiendamiseks või tabel 9 kirjeldatud ehitusmahtude ületamisel; seejuures tabel 9 sadamatesse

märgitud perspektiivseid ehitusmahtusid ei loeta üldplaneeringu mõistes oluliseks ümberehitamiseks),

tuleb koostada detailplaneering koos vajaliku keskkonnamõjude hindamisega. Sadamate arendamisel

tuleb tagada keskkonnanõuete (reostustõrje ja laevajäätmed) täitmine arvestades osutatavaid

teenuseid. Sadamatega seonduvad täna kehtivad detailplaneeringud jäävad senisel kujul kehtima.

Üldplaneeringus käsitletakse sadamaid suuruse järgi, jagades need kaheks: suured ja väikesed. Suured

sadamad on olulised nii külalis-, kauba- kui tööstussadamatena. Väikesadamad on valdavalt kohaliku

tähtsusega paadisadamad.

Tabel 3. Üldplaneeringus kajastatud sadamad.

Nr joonisel

Nimetus Üldised andmed Kehtiv detailplaneering

Sadama suurus

1 Kärdla sadam Sadamateenuseid osutatakse vaid alla 24- meetrise kogupikkusega veesõidukitele (väikesadam)

jah suur

2 Salinõmme sadam/ Salinõmme paadisadam / Meremäe sadam

Registris on kolm eraldi sadamat. Väikesadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid

osaliselt väike

3 Kassari sadam / Kassariotsa sadam

Sadamateenuseid osutatakse vaid alla 24- meetrise kogupikkusega veesõidukitele (väikesadam). Kassariotsa sadamas teenuseid ei osutata.

osaliselt väike

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 43 / 107

4 Haldi sadam Väikesadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid

jah väike

5 Kalana sadam / Kalana jahisadam / Ristna lõunasadam

Kalana jahisadamas osutatakse teenuseid alla 24 m alustele. Kalana sadamas ja Ristna lõunasadamas teenuseid ei osutata.

jah suur

6 Kõrgessaare sadam

Sadamateenuseid osutatakse vaid alla 24- meetrise kogupikkusega veesõidukitele (väikesadam)

jah suur

7 Suursadam / Kakri kalasadam

Sadamateenuseid osutatakse sõltumata veesõiduki suurusest Suuresadama osas. Kakri kalasadama osas teenuseid ei osutata.

jah suur

8 Heltermaa sadam

Sadamateenuseid osutatakse sõltumata veesõiduki suurusest

Jah (koostatakse uut)

suur

9 Lehtma sadam / Lehtma kalurisadam

Sadamateenuseid ei osutata. jah suur

10 Orjaku sadam / Tuletorni kai

Sadamateenuseid osutatakse vaid alla 24- meetrise kogupikkusega veesõidukitele (väikesadam) Orjaku sadama osas. Tuletorni kai osas teenuseid ei osutata.

jah suur

11 Sõru sadam / Sõru jahisadam

Sadamateenuseid osutatakse sõltumata veesõiduki suurusest

jah suur

12 Roograhu sadam Sadamateenuseid osutatakse vaid alla 24- meetrise kogupikkusega veesõidukitele (väikesadam)

ei väike

13 Tärkma sadam Väikesadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid

jah väike

14 Hiiessaare sadam

Väikesadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid

jah väike

15 Värssu sadam Väikesadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid

jah väike

16 Vahtrepa sadam Väikesadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid

osaliselt väike

17 Sarve sadam / Naistlaiu sadam

Väikesadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid

osaliselt väike

18 Männiku sadam Väikesadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid

ei väike

19 Lesta sadam ei ole hetkel sadamaregistris, DPga planeeritud väikesadam

jah väike

20 Sõeru sadam ei ole hetkel sadamaregistris, DPga planeeritud väikesadam

jah väike

5.8.2 Lautrikohad

Lauter on looduslikult sobiv randumiskoht paatidele, kus neid on võimalik kinnitada ja vajadusel kuivale

tõmmata. Lauter ei hõlma rajatisi. Vajadusel võib veeskamise ja randumise hõlbustamiseks looduslikke

20056ÜP3

44 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

materjale vähesel määral ümber paigutada. Üldplaneeringu põhikaardile märgitud lautrikohtades on

lubatud paatide veeskamine ja randumine ning nendeni viiv tee on avalikult kasutatav.

5.8.3 Navigatsioonirajatised

Planeeringujoonisel on tugiinfona kajastatud järgmised navigatsioonimärgid:

▪ Kõrgessaare sihi alumine

päevamärk;

▪ Orjaku sadama sihi ülemine

tulepaak;

▪ Orjaku sadama sihi alumine

tulepaak;

▪ Orjaku sadama läänemuuli

tulepaak;

▪ Orjaku sihi ülemine tulepaak;

▪ Orjaku sihi alumine tulepaak;

▪ Sõru sihi ülemine tuletorn;

▪ Sõru sihi alumine tulepaak;

▪ Sõru sadama idamuuli päevamärk;

▪ Sõru sadama läänemuuli tulepaak;

▪ Emmaste sihi ülemine tulepaak;

▪ Emmaste sihi alumine tulepaak;

▪ Haldreka päevamärk;

▪ Ristna tuletorn;

▪ Kõpu tuletorn;

▪ Kõrgessaare sihi ülemine

päevamärk;

▪ Kõrgessaare sihi alumine

päevamärk;

▪ Tahkuna tuletorn;

▪ Kärdla sadama idamuuli tulepaak;

▪ Kärdla sihi ülemine tulepaak;

▪ Kärdla sihi alumine tulepaak;

▪ Lehtma sihi ülemine tulepaak;

▪ Lehtma sihi alumine tulepaak;

▪ Lehtma sadamakai tulepaak;

▪ Roograhu väikesadama

läänemuuli tulepaak;

▪ Paluküla kirik;

▪ Hiiessaare tuletorn;

▪ Suursadama sihi ülemine

tulepaak;

▪ Suursadama sihi alumine tulepaak;

▪ Kuri sihi ülemine tulepaak;

▪ Kuri sihi alumine tulepaak;

▪ Heltermaa sadamakai tulepaak;

▪ Heltermaa sihi ülemine tulepaak;

▪ Heltermaa sihi alumine tulepaak

Kui navigatsioonimärgi ümbruses ehitamise kavandamisel on võimalus, et ehitamine võib avaldada

mõju navigatsioonimärgi sihipärasele toimimisele, tuleb kooskõlastada projekteerimistingimused,

ehitusteatis, ehitusluba või planeeringulahendus Transpordiametiga.

6 Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate

kitsenduste määramine

Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või

kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada

mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete

taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.

Jäätmekäitluskoha, sh prügila asukoht, määratakse planeerimisseaduses sätestatud korras.

Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud

vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või

teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või

ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud jäätmete esmakogumiseks.

Hiiumaa valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, kus liigiti kogutud jäätmed

vaheladustatakse Hiiumaa jäätmejaamas. Erineva suunitlusega kogumispunkte asub üle valla.

Üldplaneeringuga nähakse ette Kärdla linnas Väike-Sadama tn 1a asuva jäätmekäitluskoha viimine

sobivamasse asukohta. Väike-Sadama tn 1a toimub täna tavajäätmete kogumine, sortimine,

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 45 / 107

ümberpakkimine ja vaheladustamine. Väike-Sadama tn 1a asub miljööväärtusega piirkonnas, kus

liiguvad sadamast saabuvad külastajad ja rannaparki kasutavad puhkajad, mistõttu pole asukoht

sobilik jäätmekäitluse jätkumiseks. Üldplaneeringuga on lubatud jäätmekäitluskoht kavandada

tootmise- või jäätmekäitluse juhtfunktsiooniga maa-alale, kus on tagatud piisav kaugus elamutest ja

asustusest, näiteks Hiiumaa jäätmejaama naabrusesse.

Üldplaneeringuga on määratud Nõmba külas paikneva loomsete jäätmete matmispaiga laienemine

Matmispaiga maaüksusele, millele on määratud jäätmekäitluse maa-ala juhtotstarve. Matmispaiga

laiendamisega seotud küsimustes tuleb teha koostööd Põllumajandus ja Toiduametiga. Loomsete

jäätmete (loomsete kõrvalsaaduste) matmispaiga lähipiirkonna arendamisel tuleb puur- ja

salvkaevude rajamisel lähtuda nõudest, et kaevu ei rajataks lähemale kui mõlema objekti

sanitaarkaitsevööndid (loomsete jäätmete matmispaiga sanitaarkaitsevöönd 100 m (DP) +

puurkaevu/salvkaevu sanitaarkaitsevöönd) liidetuna.

Üldplaneeringu põhijoonisele on kantud Käina (Nõmmerga küla), Külama, Risti, Selja, Paluküla

(Tihasemäe) ja Suuremõisa (Haavamäe) suletud prügilate alad. Suletud prügilate maa-ala

kasutuselevõtmisel ning projekteerimis- ja ehitustingimuste määramisel on vaja arvestada varasema

maakasutusega. Suletud prügilatele ehitiste kavandamisel tuleb arvesse võtta, et tegemist on reeglina

ebastabiilse ja ebaühtlase pinnasega, kus täiendav koormus võib põhjustada ettearvamatuid ja

ebasoovitavaid vajumisi. Samuti tuleb kaevetööde kavandamisel ette näha, et tegemist ei ole

tavapärase (loodusliku) pinnasega, vaid ladestatud prügiga. Endistele prügilatele kaevu puurimine pole

lubatud, mistõttu need alad ei sobi ka elamuehituseks.

Üldplaneeringu põhijoonisele on kantud Ümarmäe katlamaja jääkreostuse piirkond. Jääkreostus on

minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase- või põhjavee)

reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna

elanike tervist ja elusloodust. Jääkreostuse piirkonnas ei ole isiklike kaevude ja puurkaevude

rajamine tarbevee saamiseks lubatud.

Muud jäätmekäitust puudutavad korralduslikud küsimused lahendatakse omavalitsuse jäätmekava ja

jäätmehoolduseeskirjaga.

7 Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine

7.1 Elektrivõrk

Elektritoide Hiiumaale tagatakse Saaremaal paikneva Leisi 110/35/10 kV alajaama kaudu. Hiiumaal on

neli piirkonnaalajaama: Emmaste, Käina, Kärdla ja Lauka. Suurema koormusega on Käina ja Kärdla.

Hiiumaa 35 kV võrk on valdavalt õhuliinvõrk, mis ringtoitena läbib Kärdla, Käina, Lauka 35 kV alajaamu.

35 kV võrgu tehniline seisukord on hea, kuid elektrivarustuse kindluse nõrgaks kohaks on 35 kV õhuliin

Emmaste – Käina – Lauka, kus kaks õhuliini paiknevad ühistel mastidel. Rike Hiiumaad toitval

kaheahelalisel 35 kV liinil võib kaasa tuua kogu saart hõlmava elektrikatkestuse mitmeks päevaks.

Viimastel aastatel on rekonstrueeritud Käina ja Emmaste alajaamad ning Käina – Kärdla õhuliinil on

tagatud 110 kV valmidus. Elektri varustuskindluse suurendamiseks on vaja lisaks Kärdla – Lauka ja

Emmaste - Käina 35 kV liinil tagada 110 kV valmidus, rajada Leisi – Emmaste vahelisel lõigul 110 kV liin

(sh merekaablid, millest ühe vahetus on juba töös) ning rajada eraldiseisev 110 kV liin Emmaste – Lauka

alajaamade vahele. Suurimad elektrienergia tarbijad on plastitööstusettevõtted ja kaubandus.

Koormuste kasv sõltub majanduse arengust ja uute suurtarbijate lisandumisest.

20056ÜP3

46 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Viimasel aastal on vallas ehitatud kuni 50 kW päikseenergia tootmisjaamu ja kobarjaamu, summaarselt

4000 kW. Elektrivõrk ei võimalda 2023.a maikuu seisuga täiendavaid tootmisvõimsusi paigaldada ega

võrku liita.

Lähikümnendil on seoses rohepöörde ja tehnoloogia arenguga oodata suuri muutusi elektrienergia

tootmise ja jaotusvõrkude arengus. Lähtuvalt roheenergia tootmisele seatud riiklikest eesmärkidest on

vajalik, et ka Hiiumaa elektrivõrk võimaldaks liita uusi tootmisvõimsusi ning võimaldaks sõiduvahendite

järkjärgulist üleminekut elektrienergiale. Välja tuleb arendada terviklik elektrisõidukite laadimistaristu,

mis arvestaks ajas kasvavat nõudlust. Laadimisvõimalused tuleb teha kättesaadavaks ennekõike

enimkülastatavate peatuskohtade ümber paiknevas avalikus ruumis.

Üldplaneeringu raames koostatud „Tuuleenergia kasutuselevõtu uuring Hiiumaa vallas“ (Artes Terrae

2024) toodi välja, et tulenevalt elektrivõrkude etapiviisilisest arendamisest on tõenäoliselt tuulepargi

mahus tootmisega alustamine võimalik alles ajavahemikul 2035…2040.

Kavandatavad muudatused kõrgepingevõrgus on esitatud joonis 13-l ning selgitused ja tingimused on

esitatud järgnevates peatükkides.

Joonis 13. Perspektiivsed elektrivõrgu muudatused Hiiumaa vallas.

7.1.1 Uued alates 110 kV pingega elektriliinid

Punktis 7.1 on kirjeldatud elektrivõrgu uuendamise vajadus, sh uue 110 kV elektriliini rajamine

Emmaste alajaamast Lauka alajaamani.

Uue elektriliini rajamise eelduseks on uuele liinile sobiva trassikoridori valik läbi alternatiivide

kaalumise ja asjakohaste mõjude hindamise. Maakonnaplaneeringus on märgitud suunistena

põhimõtted, et uue elektriliini kavandamisel tuleb eelistada asukohta, mis kulgeb olemasoleva

elektriliini trassikoridoris ning tihedamatel asustusaladel kavandada elektriliinid maakaablitena. Joonis

13-l on märgitud uue elektriliini orienteeruv asukoht, kuid täpse trassi asukoha valimisel võib uus liin

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 47 / 107

paigutuda täiesti uuele asukohale. Sellest lähtuvalt on üldplaneeringu ptk 26-s esitatud ettepanek

maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Otstarbekaim lahendus töötatakse välja detailplaneeringu, riigi eriplaneeringu, üldplaneeringu

teemaplaneeringu või mõne muu ajahetkel õiguslikult sobiva planeeringuinstrumendiga.

Hiiumaa elektrivõrgu sidumine mandri Eestiga on kajastatud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ ning

maakonnaplaneeringus. Maakonnaplaneering nägi Hiiumaal ette 150 kV ja/või 330 kV nimipingega

maakaabli paigaldamist lõigul Kärdla alajaam – Suuresadam, kasutades suurel määral ära olemasolevat

10 kV õhuliini koridori. Maakonnaplaneeringu lahendus tugines suuresti eeldusel, et ringtoide

rajatakse koos meretuuleparkide arendamisega, mis vajab ühenduse loomist mandril paikneva

elektrivõrguga. Riigikohus tühistas 2018 aastal Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringuga

kehtestatud tuuleenergia tootmise alad, mistõttu üldplaneeringus ei ole arvestatud meretuuleparkide

arendamisest tulenevate võimalike võimsuste mandrile juhtimise vajadusega. Täiendav ühendus

mandriga on pikemas perspektiivis vajalik Hiiumaa varustuskindluse tõstmiseks ning tööstuse ja

lokaalsete taastuvenergia lahenduste arenguks. Üldplaneeringus märgitakse ringtoite vajadus

tuginedes üleriigilisele planeeringule ja maakonnaplaneeringule. Lisaks maakonnaplaneeringus

määratud trassile märgitakse üldplaneeringus ühendusele alternatiivne asukoht, mis kulgeks Kärdla

alajaamast üle Käina maantee, Nuutri jõe ning Selveri kaupluse kõrvalt Hausma külla ja sealt

rannajooneni.

Kuivõrd tegu on maakondade vahelise ja riiklikult tähtsa elektriühendusega, mis suures ulatuses

paikneb merealal, määratakse üldplaneeringus, et liinirajatise terviklahendus ja täpne kulgemine

selgitatakse välja riigi eriplaneeringu või mõne muu ajahetkel õiguslikult sobiva

planeerimisinstrumendiga, mis võimaldab seada tingimused ka merealal.

7.1.2 Olemasolevate 35 kV õhuliinide rekonstrueerimine pingele 110 kV

Üldplaneeringuga nähakse ette olemasolevate 35 kV õhuliinide järkjärguline rekonstrueerimine

pingele 110 kV. Selleks paigaldatakse Pammana – Emmaste lahutuspunktide vahele kahe vanema 35

kV merekaabelliini asemele uus 110 kV valmidusega merekaabelliin. Merekaabel ei asu üldplaneeringu

alal ning selle rajamiseks üldplaneeringuga nõuded ei seata.

Õhuliinide viimisega 35 kilovoldilt 110 -ne kilovoldini ei kaasne kaitsevööndi ulatuse suurenemist

(mõlemal juhul on kaitsevööndi ulatus 25 meetrit õhuliini teljest). Õhuliini rekonstrueerimisel tuleb

kaaluda õhuliini asendamist maakaabliga elamute lähipiirkonnas (lähemal kui 100m). Ehitusseadustiku

kohaselt on olemasolevate 35 kV õhuliinide nimipinge suurendamiseks 110 kilovoldini ja üle selle

vajalikud projekteerimistingimused.

Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused 35 kV õhuliinide rekonstrueerimisel pingele 110

kV:

▪ projekteerimistingimused antakse avatud menetlusena;

▪ olemasolevate elamute naabruses võib liini telg rekonstrueerimise käigus nihkuda kuni 10

m (20% olemasoleva kaitsevööndi kogulaiusest);

▪ uued kõrgepingeliinide mastid peavad jääma elamutest vähemalt 100 m kaugusele;

▪ Kärdla linna piires tuleb rekonstrueerimisel kasutada maakaablit;

▪ Prassi, Tilga, Tärkma, Harju külade piirkonnas (merikotka pesitsusalad) viia

rekonstrueeritav õhuliin maakaablisse ca 7 km pikkuselt;

▪ õhuliini projekteerimisel tuleb mastid paigutada väljapoole euroopa naaritsa (Mustela

lutreola) püsielupaiku ning väljapoole vooluveekogude ehituskeeluvööndeid. Vältida tuleb

20056ÜP3

48 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

ehitustegevust (elektriliinide rajamist, sõidukitega sõitmist) ehituskeeluvööndis, eriti

kevadel ja varasuvel, mil häirimine omab olulist mõju poegadega emaloomadele.

Tegevusele olemasolevate 35 kV õhuliinide kaitsevööndis üldplaneeringuga täiendavaid nõuded ei

seata ning juhinduda tuleb kehtivatest õigusaktidest.

7.1.3 Muud elektrivõrku puudutavad nõuded

Keskpinge (6 – 35 kV) õhuliinide rajamisel või rekonstrueerimisel tuleb merikotka pesakohast või

püsielupaigast 500 m raadiuses rajada liin maakaabelliinina. Kaudsete mõjude välistamiseks tuleb

vältida liinide rajamisega seotud ehitustegevust hingu elupaigaks olevate veekogude

ehituskeeluvööndis hingi kudemisajal (kudemine algab harilikult juuni esimesel poolel, kui vee

temperatuur on 16-18 ºC ja lõpeb juulis).

7.2 Sidevõrk

Kvaliteetne ja kiire internetiühendus on valla arenguks väga oluline, et meelitada piirkonda ettevõtteid

ja kaugtöötajaid. Eesmärgiks on kiire fiiberoptilisel tehnoloogial baseeruvate lahenduste viimine

tavatarbijani, mis tähendab juurdepääsuvõrkude ehitamist baasvõrgust tavatarbijani. Tänased, läbi

õhu levivad lahendused ei ole piisavad ennekõike suveperioodil, mil valda saabub lisaks palju inimesi,

kelle teine elukoht on Hiiumaa. Juurdepääsuvõrkude rajamisega tegelevad täna peamiselt erinevad

sideoperaatorid. Samuti on juurdepääsuvõrke rajanud külaseltsid jms kogukonnad ning kohalikud

koostöökojad. EstWin baasvõrk on vallas välja arendatud (vt joonis 14), uusi kavandatavaid lõike ei ole

tänaseks teada.

Joonis 14. Fiiberoptilise baasvõrgu paiknemine Hiiumaa vallas (Maa-amet 06.06.2023).

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 49 / 107

7.3 Taastuvenergeetika

7.3.1 Üle 200 kW võimsusega elektrituulikute püstitamine

Üle 200 kW võimsusega elektrituulikute ja kaasuva taristu kavandamisel on üldplaneeringu

koostamisel lähtutud Hiiumaa maakonnaplaneeringust. Üldplaneering täpsustab

maakonnaplaneeringus esitatud tuulepargi, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise eelvalikuala vastavalt

AB Artes Terrae poolt 2024 aastal koostatud uuringule „Tuuleenergia kasutuselevõtu uuring Hiiumaa

vallas“.

Üldplaneeringuga määratakse tingimused elektrituulikute kavandamiseks tuulepargi arendusala

(maakonnaplaneeringust üle võetud ja kohaldatud):

▪ elektrituulikute edasiseks kavandamiseks tuleb koostada kogu arendusala hõlmav

detailplaneering, millele on kohustuslik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH);

▪ detailplaneeringu koostamise käigus tuleb teostada müra ja varjutuse modelleerimine

koos vastava eksperthinnanguga;

▪ detailplaneeringu koostamise käigus on soovitav elektrituulikutele planeerida omaette

vastava sihtotstarbega krundid;

▪ püstitada võib vaid uusi elektrituulikuid, st kasutatud elektrituulikute püstitamine on

keelatud;

▪ kinnistu omaniku nõusolekul võib arendusaladel elektrituulikuid paigutada maaomaniku

elamule lähemale kui 2000 m juhul, kui on tagatud nõuetele vastav müra normtase;

▪ elektrituulikute minimaalne kaugus kõrgepingeliinidest ja sidemastidest peab olema

vähemalt võrdne elektrituuliku kogukõrgusega (olemasolevast maapinnast kuni laba

tipuni, selle kõrgeimas asendis). Detailplaneeringu koostamisel peab lähtuma reaalselt

kasutatava elektrituuliku tehnilistest parameetritest;

▪ elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi kahjustada rohelise võrgustiku

toimimist ega sidusust. Elektrituulikute rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku

alale tuleb hinnata detailplaneeringu koostamise käigus;

▪ detailplaneeringu koostamisel tuleb välja selgitada kaitsestaatuseta loodus- ja

kultuuriväärtuslike objektide olemasolu ja paiknemine ning planeeringulahenduse

väljatöötamisel nendega arvestada.

Kuna maakonnaplaneeringu kehtestamisest on möödunud üle 5 aasta ning vahepeal on muutunud

õigusaktid, keskkond ja tehnoloogia, siis üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringut järgnevalt:

▪ tuulepargi arendusalale on lubatud kavandada tuulepargiga kombineeritud päikeseelektri-

ja salvestusjaamasid, mille paiknemine lepitakse kokku detailplaneeringus;

▪ tuulepargi elluviidavuse tagamiseks ei ole arendusalal lubatud elamute ja teiste

müratundlike ehitiste ehitamine ning maakasutus, mis võib takistada hilisemat tuulepargi

kavandamist;

▪ mistahes kõrgusega elektrituuliku kavandamisel tuleb teha koostööd

Kaitseministeeriumiga ja Keskkonnaametiga;

▪ tuulepargi ehitamisele on võimalik asuda riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamiseks

vajalike kõrguspiirangute kadumisel, mis saabub 2022.a detsembri teadmise kohaselt

eeldatavalt aastaks 2027;

▪ tuulepargi edasisel kavandamisel tuleb arvestada, et elektrituulikute vundament peab

täies ulatuses jääma üldplaneeringus märgitud arendusalale;

20056ÜP3

50 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

▪ tuulepargi edasisel arendamisel tuleb arendusalal läbi viia täiendavad linnustiku uuringud,

millega selgitatakse välja kaitsealuste liikide paiknemine, peamised toitumisalad, liikumine

pesitusala ja toitumisala vahel, neile potentsiaalselt tekkida võivad mõjud ning võimalusel

määratakse mõjusid leevendavad meetmed.

▪ must-toonekure elupaikadest 14 km raadiuses tuleb läbi viia täiendavad liigi uuringud.

Elektrituulikute võrguühenduste planeerimisel tuleb:

▪ liitumispunkti ja võrguühenduste asukoht panna paika tuulepargi detailplaneeringus;

▪ tuulikuparkide sisene ülekandesüsteem rajada maakaablitega;

▪ alajaamade ja liinide kavandamisel ja ehitamisel tuleb lähtuda ajakohastest valdkonda

reguleerivatest määrustest ja normdokumentidest;

▪ uute ülekandeliinide rajamisel tuulepargi alajaama ja võrguga liitumise alajaama vahel

vältida Natura 2000 alasid. Natura 2000 alale on uute ülekandeliinide rajamine võimalik

vaid ebasoodsate mõjude puudumisel või erandjuhul alternatiivsete lahenduste

puudumisel, avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sh

sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel (KeHJS par 45 lg 3). Sellisel juhul tuleb

teostada vastavasisuline keskkonna-aspekte käsitlev töö (tänase praktika ja seadusandluse

kontekstis KMH, KSH, sh Natura hindamine ja/ või Natura hüvitusmeetme kava), millega

välistatakse ebasoodsad mõjud Natura terviklikkuse säilimisele ja vajadusel

hüvitusmeetmete rakendamine.

7.3.2 Väiketuulikute püstitamine

Väljaspool planeeritud tiheasustusega alasid, väärtuslikke maastikke ja miljööväärtuslikke alasid on

ühe majapidamise tarbeks lubatud püstitada üks väiketuulik kogukõrgusega kuni 30 m (olemasolevast

maapinnast laba tipuni).11 Lisaks peab väiketuuliku võimsus jääma alla 200 kW12. Ehitise kõrgus on

ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgeima

tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.13

Väärtusliku maastiku alal võib väiketuuliku asukohana kaaluda ainult suuremaid sadamapiirkondi (vt

tabel 3).

Väiketuuliku kavandamisel tuleb:

▪ tuuliku püstitajal hankida nende elu- või ühiskondlike hoonete omanike kirjalikud

nõusolekud kelle hoonele soovitakse tuulik püstitada lähemale kui 250 m;

▪ võimalusel eelistada asukohavalikul väheväärtuslikke põllu- ja heinamaid või endisi

tootmisalasid;

▪ Hiiumaa valda tohib püstitada ainult uusi väiketuulikuid.

▪ tuulikud tuleb kavandada viisil, mis tagab kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad,

hoiualad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitsealused liigid, kaitstavad looduse

üksikobjektid) säilimise ning kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju

kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele.

11 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni korraldatud väiketuulikute ümarlaual jaanuaris 2012. a. otsustati Eestis väiketuulik defineerida tuuliku kogukõrgusega kuni 30 m. 12 Tingimus tuleneb üldplaneeringusse kantud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Tuuleenergeetika“. 13 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 51 / 107

▪ Mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga

ja selleks on soovitatav teha koostööd võimalikult varases planeerimise või

projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselased tingimused.

7.3.3 Päikeseelektrijaamade rajamine

Tööstuslikku päikeseelektrijaama (ehitisealuse pinnaga enam kui 300 m2 ja/või kõrgusega üle 4 meetri)

tohib tiheasustusega alal maapinnale rajada ainult tootmismaa või tehnoehitiste maa-alale ning muu

juhtotstarbe korral hoonete katustele, fassaadidele ning parklatesse (kui see ei riku hoone(te)

välisilmet ning sobitub ümbritseva ehitatud keskkonnaga). Hajaasustuses (väljaspool tiheasustusega

alasid) on tööstuslike päikeseelektrijaamade rajamine lubatud väljaspool miljööväärtuslikke alasid ja

väärtuslikke maastikke ka väljapoole määratud tootmise maa-ala (ptk 4.2.11) ja tehnoehitise maa-ala

(ptk 4.2.9), kui sellest tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei vähenda liiklusohutust ning on

tagatud väärtuslikul põllumajandusmaal maa põllumajanduslik potentsiaal (sh mulla viljakus). Lisaks

üle 5 ha suuruse päikeseelektrijaama kavandamisel tuleb koostada detailplaneering ja

maastikuanalüüs (vt ptk 4.3) mille käigus tuleb keskkonnamõjud hinnata vähemalt eelhinnangu

tasemel. Päikeseelektrijaama rajamisel tuleb eelistada endiseid tööstus- või tootmisalasid,

väheväärtuslikke põllu- ja heinamaid ning endiste prügilate alasid. Suurema põllumassiivi tükeldamist

tuleb vältida ning eelistada äärealasid.

Tööstusliku päikeseelektrijaama edasisel kavandamisel tuleb hinnata trafodest tulenevat müra ning

kaasata planeerimise ja/ või ehitusloa menetlusprotsessi kuni 250 m kaugusele jäävate majapidamiste

omanikud.

Miljööväärtuslikule alale ja tiheasustusega alal ei ole lubatud ehitada maapinnale paigutatavaid

päikeseelektrijaamu (välja arvatud tootmismaa ja tehnoehitise maa-alale). Päikesepaneelide

paigaldamine on lubatud katusele või integreerituna fassaadi, kui paneeli(de) visuaalne ilme sobitub

kokku arhitektuuri ja ümbritseva miljööga.

Päikeseelektrijaama rajamisel peab arvestama, et naaberkinnistu omanikul on oma maale õigus

ehitada hooneid ja istutada kõrghaljastust ning naaberkinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada

võimaliku tekkiva varjuga seonduvat, kui ei ole kokku lepitud teisiti ja seatud sellekohane servituut.

Kõik päikeseelektrijaamad peavad vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse

nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nõuetele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada

riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

7.4 Soojamajandus

Üldplaneeringuga määratakse kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga (edaspidi võrk) liitumise

ja võrgust eraldumise tingimused, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja

arenduskohustus.

Taastuvenergial põhinev kaugküte toetab Hiiumaa valla võetud kliimaeesmärkide saavutamist ning

aitab tihedalt asustatud piirkonnas hoida paremat õhukvaliteeti. Võimalusel tuleks kaaluda tööstus- ja

tootmisettevõtete heitsoojuse kasutuselevõttu kaugkütte otstarbel.

Kõigi kaugküttesüsteemiga seotud perspektiivsete tehnorajatiste asukohad ja tehnoloogilised ning

arhitektuursed lahendused tuleb hoolikalt ja nõuetekohaselt kavandada viisil, mis tagab nende

ohutuse ega tekita piirkonnas ülenormatiivseid häiringuid (nt müra).

Kaugküttepiirkond on maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse

kaugkütet. Üldplaneeringuga määratakse kaugküttepiirkonnad Kärdlas, Käinas ja Suuremõisas.

Kaugküttepiirkond on määratud selleks, et tagada kindel, usaldusväärne, tõhus, põhjendatud hinnaga

20056ÜP3

52 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus, mis arvestab piirkonna

olemasolevat struktuuri, suuremaid tarbijaid ning planeeritud hoonestuse ja infrastruktuuri arenguga,

rakendamaks taastuvenergiaallikatest soojuse tootmise energeetilist efektiivsust ja

keskkonnasõbralikkust.

Kaugküttepiirkonna määramisel on prioriteediks välisõhu kaitstuse, hoonestuse säästliku

energiavarustuse ning kaugküttevõrgu funktsioneerimise tagamine.

Kaugküttepiirkond määratakse eeldusel, et kaugküttevõrgu katlamajades kasutatakse soojuse

tootmiseks valdavalt taastuvaid energiaallikaid.

Kaugküttepiirkonnas tegutsevad soojusettevõtjad peavad oma arendustegevusega tagama

kaugkütteseaduses ja käesolevas üldplaneeringus määratud kaugküttepiirkonna eesmärkide

saavutamise.

Kui väljaspool kaugküttepiirkonda mõni ettevõte soovib jagada heitsoojust ümbritsevate hoonete

kütmiseks, siis selle jaoks pole vajalik uue kaugküttepiirkonna moodustamine või olemasoleva

muutmine.

Hoone kaugküttevõrguga liitumise tingimused:

▪ Määratud kaugküttepiirkonnas paiknev olemasolev hoone, mille küttesüsteemi

rekonstrueeritakse, mille energiatõhusust muudetakse olulise rekonstrueerimise teel või

planeeritav ja projekteeritav hoone kavandatakse kaugküttevõrku liidetavana.

▪ Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik

kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui

sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.

▪ Väljaspool kaugküttepiirkonda on võimalik kaugküttega liituda võrgu tehniliste võimaluste

piires võrguettevõtjale liitumistaotluse esitamise alusel.

Kaugküttepiirkonnas on hoone energiavarustusena lubatud kasutada kaugküttest erinevaid lahendusi

kui:

▪ tegemist on ajutise ehitisega (hoonega) ehitusseadustiku mõistes;

▪ hoone, mille maksimaalne projekteeritud soojusenergia tarbimise võimsus (küte,

ventilatsioon ja elamute puhul ka sooja vee tootmine) on või kavandatakse alla 40 kW;

▪ hoone (hoonete grupid), mille projekteeritud summaarne soojuskoormus küttele ja

ventilatsioonile jagatuna ühendustorustiku pikkusega on väiksem väärtusest 1 kW/m.

Arvutuste aluseks olev ühendustorustiku pikkus on soojusettevõtja väljastatud

projekteerimise tehnilistes tingimustes määratud kaugkütte torustikuga ühendamise

punkti ja liidetava hoone soojusmõõtja vaheline kaugus meetrites;

▪ hoone, mille soojusvarustus projekteeritakse kütusevabade taastuvate energiaallikate

baasil ning sellise energialahenduse arvutuslik energiatõhususarv on väiksem kui

kaugkütte kasutamise korral;

▪ hoone, mille küttesüsteem soovitakse asendada tootmisprotsessi heitsoojust kasutava

küttesüsteemiga (heitsoojuse osakaal vähemalt ½ kogu vajalikust küttevõimsusest) või

toodetakse soojus- ja elektrienergiat koostootmisseadme abil ning sellise

energialahenduse arvutuslik energiatõhususarv on väiksem kui kaugkütte kasutamise

korral;

▪ hoone kohta kehtib Hiiumaa Vallavalitsuse vastav korraldus.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 53 / 107

▪ kaugküttepiirkonnas asuvad hooned, mis juba kasutavad kaugkütet, peavad ka hoone või

selle küttesüsteemi rekonstrueerimisel jätkama kaugkütte kasutamist. Erisused on lubatud

juhul, kui: kaugküttevõrku liidetud hoone lammutatakse;

▪ hoone või selle küttesüsteemi rekonstrueerimisel on projekteeritud maksimaalne

soojusenergia tarbimise võimsus (küte, ventilatsioon ja elamute korral sooja vee tootmine)

alla 40 kW;

▪ olemasolev küttesüsteem soovitakse asendada tootmisprotsessi heitsoojust kasutava

küttesüsteemiga (heitsoojuse osakaal vähemalt ½ kogu vajalikust küttevõimsusest) või

toodetakse soojus- ja elektrienergiat koostootmisseadme abil ning sellise

energialahenduse arvutuslik energiatõhususarv on väiksem kui kaugkütte kasutamise

korral;

▪ hoone soojusvarustusel kavatsetakse üle minna kütusevabal taastuval energiaallikal

põhinevale kütteviisile ja uue küttesüsteemi töökindlus ei ole väiksem kaugküttesüsteemi

tagatavast töökindlusest ning sellise lahenduse arvutuslik energiatõhususarv on väiksem

kui kaugkütte kasutamise korral;

▪ tarbija ja soojusettevõtja vahel sõlmitud lepingus sätestatud muudel juhtudel, kui see ei

ole vastuolus kaugküttepiirkonna määramise põhimõtetega;

▪ kaugküttevõrgust eraldumise peab heaks kiitma Hiiumaa Vallavalitsus. Kaugküttevõrgust

eraldumisel tuleb võrguettevõttega enne kokku leppida ühendustorustiku ohutus

säilitamises või likvideerimises.

Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded:

▪ Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva võrguga

ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega. Konkreetsed

kvaliteedinõuded esitatakse tarnija ja tarbija vahel sõlmitavas lepingus.

▪ Soojusettevõtja tagab rikete ja avariide kõrvaldamise oma võrgu tarbijatele

liitumispunktini, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul kui rikke kõrvaldamine toob kaasa

katkestuse teistele tarbijatele, tuleb soojusettevõtjal ka neid katkestusest teavitada.

▪ Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja on kohustatud tagama soojuse tootmiseks

reservkütuse kasutamise võimaluse kaugkütteseaduses sätestatu kohaselt.

Soojusettevõtja arenduskohustus:

▪ Soojusettevõtja peab arvestama üldplaneeringus määratud kaugküttepiirkondadega ning

üldplaneeringuga kavandatud asustusüksuse ruumilise arenguga. Planeeringud

koostatakse koostöös võrguettevõttega optimaalse lahenduse saavutamise eesmärgil.

▪ Soojusettevõtja on kohustatud arendama oma võrku ja kaugküttesüsteeme ning

suurendama selle efektiivsust, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas uute liitujate

tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele

vastava soojusega varustamine.

7.5 Veevarustus ja reoveekäitlus

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) on ehitiste ja seadmete süsteem, mille eesmärk on majapidamiste

veega varustamine või reovee ärajuhtimine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse

ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi

arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustusega alade ÜVK süsteemide viimine Euroopa Liidu ja

Eesti seadusandluses nõutud tasemele, mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee

kogumise ja puhastamise. Üldplaneeringu lahendus tugineb Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kavale (ÜVKA perioodiks 2022-2033).

20056ÜP3

54 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Üldplaneeringusse on tugiinfona kantud ÜVKA-s määratud reoveekogumisalad ja reoveepuhastite

kujade ulatused.

Tiheasustusega ala piires kavandatavad uued arendused tuleb liita ühisvee- ja

kanalisatsioonivõrkudega. Võrkude võimalikud rekonstrueerimise ja laiendamise alad määratakse valla

ÜVKA-ga, milles sisalduvale detailsemale analüüsile, tuginedes on võimalik teha operatiivseid ja

vajaduspõhiseid otsuseid. Üldplaneeringuga on määratud pikemaajalised üldised suunised taristu

arendamiseks.

Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene kalda ehituskeeluvöönd kehtestatud üld- või

detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele. Kui tehnovõrk- või rajatis mida

ehituskeeluvööndisse soovitakse rajada ei ole üldplaneeringus kajastatud, siis tuleb selle rajamiseks

koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering. Üldplaneeringu põhijoonisele on kantud

võimalikud tehnovõrgud, mis läbivad ehituskeeluvööndeid. Tehnovõrkude alade määramisel on

tuginetud Hiiumaa valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavale 2022-2033.

Tabel 4 on esitatud Hiiumaa vallas vajalikud üldised tegevused, mida täpsustakse ÜVKA-ga.

Tabel 4. Ülevaade ÜVK arengukavas kavandatud tegevustest.

Piirkond Kavandatud ühisveevärgi tegevused Kavandatud ühiskanalisatsiooni tegevused

Kärdla piirkond

Amortiseerunud malm- ja

terastorustikud tuleb rekonstrueerida.

Erakinnistutel paiknevad ühistorustikud

tuleb viia maksimaalselt

munitsipaalomandis olevatele maadele.

Uute veetorude rajamine on kavandatud

Koidu, Sadama, Linnumäe ja Linnumäe

põik tänavatel.

Amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud tuleb

rekonstrueerida. Erakinnistutel paiknevad

kanalisatsioonitorustikud tuleb viia maksimaalselt

munitsipaalomandis olevatele maadele. RP-Jahtklubi

reoveepumpla rekonstrueerimine. Isevoolne

kanalisatsioon on kavandatud rajada Koidu, Sadama,

Linnumäe ja Linnumäe põik tänavatele.

Kõrgessaare piirkond Lauka külas tuletõrjevee mahuti

rajamine.

Kõrgessaare aleviku reovee peapumpla tuleb

rekonstrueerida ning piki Kõrgassaare sadama teed

tuleb rajada survekanalisatsioon. Lauka külas tuleb

rekonstrueerida amortiseerunud

kanalisatsioonitorustikud.

Emmaste piirkond

Emmaste külas paiknevad kolm

teineteisest eraldatud võrku tuleb

omavahel ühendada. Jausa külas tuleb

veevõrku laiendada. Emmaste mõisa

piirkonnas olevad 2x20m3 tuletõrjevee

mahutid tuleb rekonstrueerida.

Emmaste küla kolm eraldiseisvat süsteemi tuleb

ühendada, rajada survekanalisatsioonitorustik

Emmaste mõisa ja ambulatooriumi ühendamiseks

keskusega. Pärna külas olemasolev pumplaga

reoveemahuti rekonstrueerida reoveepumplaks.

Emmaste mõisa reoveepuhasti tuleb likvideerida, Jausa

ja Pärna küla amortiseerunud reoveepuhastite asemele

tuleb rajada uued puhastid.

Käina piirkond

Amortiseerunud veetorustikud tuleb

rekonstrueerida ning viia maksimaalselt

munitsipaalomandis olevatele

kinnistutele (Männamaa keskuse ja

sigala piirkonnad, Käina alevikus Lõokese

ja Spordi tänava piirkond, Nõmmeküla ja

Käina aleviku vahel ning Sõpruse ja

Ranna tänavate piirkond). Moka külani

tuleb rajada veetorustik.

Amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud tuleb

rekonstrueerida ning viia maksimaalselt

munitsipaalomandis olevatele kinnistutele (Männamaa

keskuse ja sigala piirkond, Käina alevikus Lõokese ja

Spordi tänava piirkond). Moka küla tuleb

ühiskanalisatsiooniga ühendada (ühendus

Nõmmekülaga). Männamaal rajatakse

survekanalisatsioonitrass veetoru kõrvale (Laasi

kinnistuni). Männamaa ja Kassari reoveepuhastid tuleb

rekonstrueerida.

Pühalepa piirkond

Sakla külas Kullipesa teel ja Suuremõisa

külas Priidu tänaval tuleb teostada

ümberühendused. Palade ja Suuremõisa

külades rekonstrueerida veetoru.

Hellamaa külas pikendatakse veetoru.

Lõpe külas asuvad Rebasefarmi ja Keskuse

reoveepumplad ning Palade külas Kooli reoveepumpla

on amortiseerunud ja tuleb rekonstrueerida. Hellamaa

külas on kavandatud kanalisatsiooni survetoru

paigaldamine. Sakla külas Kullipesa teel ja Suuremõisa

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 55 / 107

Piirkond Kavandatud ühisveevärgi tegevused Kavandatud ühiskanalisatsiooni tegevused

külas Priidu tänaval tuleb teostada ümberühendused.

Hellamaa-Tempa reoveepuhasti tuleb rekonstrueerida.

7.6 Sademeveesüsteemid

Sademevee kanalisatsioonivõrk on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub sademe-,

drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine. Sademevee süsteemidel on tiheasustusega

aladel oluline roll, kuna sademeveed võivad põhjustada kontrollimatuid tulvasid ja uputusi, pärssida

reoveepuhastite tööd ning põhjustada reostust (ülevoolud kanalisatsioonisüsteemist). Ehitustegevuse

suurenemisega kaasnev vett mitteläbilaskvate pindade suurenemine mõjutab ka loomulikku

hüdroloogilist režiimi. Sademevee mõistlikul majandamisel saab seda efektiivselt kasutada haljasalade

optimaalse niiskusrežiimi tagamiseks. Immutamisega kompenseeritakse ehitustegevusest põhjustatud

põhjavee tasapinna alanemist, kuid tuleb veenduda, et sademevesi ei oleks saastunud.

Kliimamuutustega seoses eeldatakse olulist arvutusliku äravoolu kasvu ning peamiseks murekohaks

paljudel tiheasustusega aladel on tulvavete ärajuhtimise lahenduste puudumine.

Kärdla linnas on olemas eraldi sademevee torustikud ja -puhastid (õli-, muda- ja liivapüüdjad)

Kõrgessaare – Heltermaa mnt ääres, JetOili ja Olerexi tanklates ning need suubuvad linna läbivatesse

looduslikesse vooluveekogudesse. Kärdla linna keskväljakult, Rookopli, Eha, Tormi, Vabaduse, Mere ja

Ranna tänavatelt ning Leigri väljakult ja Tormi Konsumi ning Rimi parklatest on sademete- ja

sulamisvesi tänavapinnalt ära juhitud restkaevude ja torustiku kaudu looduslikesse

vooluveekogudesse.

Kärdla linna sademevete ärajuhtimine kraavide abil (sh eramaade kaudu) ei ole piisav ning soodustab

tänavate lagunemist ja pinnase reostust. Kraavid suubuvad linna läbivatesse looduslikesse

vooluveekogudesse – Nuutri jõgi, Kärdla jõgi (Liiva oja) ja Kammioja (Lumumba) jõgi – mis omakorda

suubuvad merre supelranna lähedal. Kärdla linnas tuleb rekonstrueerida Tormi ja Pae tänavate

sademeveetorustik ning rajada uus torustik Nuutri tänavale. Lisaks tuleb teostada analüüs kraavituse

ning sellega seotud sademeveesüsteemide toimivuse osas ning välja töötada terviklik Kärdlat hõlmav

hooldus- ja investeerimiskava edaspidiste tegevuste planeerimiseks.

Kõrgessaare alevikus on sademeveekanalisatsioon Kõrgessaare Vaba Aja Keskuse hoone ümber.

Emmaste külas paiknevad pinnase- ja sademevee ärajuhtimise süsteemid Kopli tee piirkonnas.

Käina alevikus juhitakse sademe- ja pinnaseveed kanalisatsiooni Käina parklas (Hiiu mnt), Spordi

tänaval, Mäe tänaval ja Hiiu maantee piirkonnas. Kassaris tuleb sademevee ärajuhtimiseks puhastada

ja korrastada reoveepuhasti eelvoolu kraav.

Putkaste küla sademe- ja pinnaseveed juhitakse kanalisatsiooni Käina-Heltermaa põhiteega

paralleelselt, kuid selle seisukord ei ole teada.

Üldplaneeringuga seatakse järgnevad põhimõtted sademeveesüsteemide edasisel hooldamisel ja

arendamisel:

▪ olemasolevaid torustikke ja kraave peavad hooldama ja hoidma töökorras nende

omanikud;

▪ vältida tuleb kraavide kinniajamist ja torudega asendamist ning eelistada tuleks

alternatiivseid sademeevee käitlusviise (nt biopuhvrid, tiigid, haljaskatused, dreenasfalt

jne).

▪ eraomandis paiknevaid, laiemat piirkonda teenindavaid kraave ei tohi täita ning nende

asendamine torudegaon lubatud vaid kohaliku omavalitsuse loal ja tingimustel;

20056ÜP3

56 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

▪ kinnisasja omanik peab lubama teostada tema kinnistul paikneva, laiemat piirkonda

teenindava kraavi toimimiseks vajalikke tegevusi (voolutakistuse eemaldamine jms), et ära

hoida kahju tekkimine kolmandatele isikutele;

▪ detailplaneeringutes ja hoonete ehitusprojektides tuleb lahendada maa-ala

sademeveekäitlus;

▪ sademevee ärajuhtimise kavandamisel tuleb maksimaalselt arvestada loomulike

äravoolutingimustega ning valgalade piiridega;

▪ põhjalik ülevaade, hinnang seisukorrale ning suunistele tuleb anda ühisvee ja -

kanalisatsiooni arendamise kavas (ÜVKA);

▪ sademevee käitlusel tuleb eelistada looduslähedasi meetodeid, mis ühtlasi aitavad

efektiivselt tulvavett ära juhtida (vett läbilaskvad pinnakatted, tiigid, tehismärgalad,

imbsüsteemid, filtersüsteemid, avatud kraavid);

▪ arengute kavandamisel kombineerida krundipõhised sademeveelahendused piirkondlike

lahendustega;

▪ keskkonnakaitselisest aspektist lähtuvalt tuleb eelistada ühisvoolsele kanalisatsioonile

lahkvoolset ehk sademevee eraldi kogumist ja ärajuhtimist;

▪ kui piirkonnas ei ole lahkvoolset kanalisatsiooni, võib kinnistu eritüübilised

kanalisatsiooniveed juhtida ühisvoolsesse kanalisatsioonivõrku ainult vee-ettevõtja loal;

▪ kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad, tuleb

sademevesi või vähemalt osa sellest immutada samal alal, kus see tekib;

▪ kui sademevett ei saa tekkekohas immutada või selle viibeaega pikendada, tuleb

sademevesi juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude

jms kaudu, kus vesi saab aeglaselt imbuda pinnasesse (seda takistab taimestik) ja vesi saab

aurustuda;

▪ kui sademevett ei saa immutada ega juhtida tekkekohast edasi aeglustava (tõkestava) ja

viivitava immutussüsteemiga, tuleb vesi edasi juhtida toruga, rakendades vajadusel enne

suublasse juhtimist aeglustust (tiigid) ja puhastust;

▪ üldjuhul ei ole lubatud juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on

võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga.

7.7 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevarustus peab olema lahendatud ehitise omaniku poolt vastavalt kehtivatele

õigusaktidele.14

Üldplaneeringu koostamise raames analüüsiti asustatud piirkondade kaetust veevõtukohtadega

tuginedes registritest saadud infole (Päästeamet, RMK). Üldplaneeringus tuuakse esile piirkonnad, kus

veevõtukoha rajamine võimaldaks teenindada mitmeid majapidamisi, kuid mille läheduses

veevõtukoht puudub. Üldplaneeringuga märgitakse veevõtukoha rajamise vajadus järgnevatesse

piirkondadesse:

▪ Lepiku küla elamute piirkonnas;

▪ Õngu (Õngu-Hindreka tee) tihedamalt asustatud piirkonnas;

▪ Hausma (Matsa-Kuusiku tee) tihedamalt asustatud piirkonnas;

▪ Külaküla tihedamalt asustatud piirkonnas;

▪ Haldi tee tihedamalt asustatud piirkonnas;

▪ Vahtrepa tihedamalt asustatud piirkonnas;

▪ Paluküla tihedamalt asustatud piirkonnas;

14 Tuleohutuse seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021009

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 57 / 107

▪ Lauka korterelamute ja kooli piirkonnas;

▪ Reigi külas;

▪ Laasi külas;

▪ Luidja küla asustatud keskosas;

▪ Lehtma sadamas;

▪ Kõrgessaare Nõmmerga tee piirkonnas;

▪ Kalana tihedamalt asustatud külaosas;

▪ Suureranna külas;

▪ Kõpu küla eramute piirkonnas;

▪ Esikülas rahvamaja piirkonnas;

▪ Esiküla Hindre tee piirkonnas;

▪ Selja küla Hiiu maanteel;

▪ Esiküla Säde tee piirkonnas;

▪ Reheselja külas;

▪ Lõpe küla kortermajade piirkonnas.

Asukohad on kantud punktobjektina planeeringu põhikaardile. Üldplaneering ei määra millisele

maaüksusele veevõtukoht rajatakse, vaid märgib vajaduse antud piirkonnas. Üldplaneeringus vajaduse

märkimine ei tähenda, et mujal pole vajadust või et veevõtukoha rajamine pole lubatud.

Olemasolevatele ja kavandatavatele veevõtukohtadele tuleb tagada piisava kandevõimega

juurdepääsutee, veevõtukaev (looduslike veevõtukohtade puhul) ning piisav vooluhulk (hüdrantidel).

Tuletõrje veevõtukohtade ja hüdrantide arendamise põhjalikum käsitlus ja analüüs tuleb läbi viia valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVKA) uuendamisel.

8 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine

Üldplaneering võimaldab tuulepargi arendamist vastavalt peatükis 7.3.1 toodud tingimustele. Muu

olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamise korral tuleb kõik sellega seonduv lahendada läbi

eriplaneeringu või mõne muu ajahetkel õiguslikult sobiva planeeringuinstrumendiga, kui KOV või mõni

valitsusasutus peab vajalikuks protsessi algatada.

9 Supelranna ala määramine

Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele

puhkuse võimaldamine. Supelrannad on oluline osa valla puhketaristust, kuna meelitavad suvitajaid ja

muudavad valda atraktiivsemaks. Supelrannad peavad peale väljaehitamist vastama õigusaktidest

tulenevatele nõuetele. Nõuetele vastavusse viimine toimub peale üldplaneeringu kehtestamist järk-

järgult, vastavalt valla rahalistele võimalustele. Supelrandadele on peatükis 4.2.18 määratud

supelranna maa-ala juhtotstarve, kus rakenduvad looduskaitseseadusest tulenevad ehituskeeluvööndi

tingimuste leevendused. Üldplaneeringuga määratud supelrannad:

▪ Luidja;

▪ Mangu;

▪ Tõrvanina;

▪ Kärdla supelrand (Rannapaargu);

▪ Kassari;

▪ Piibunina;

▪ Lussuliiva;

▪ Sõru;

▪ Prähnu;

▪ Kaleste;

▪ Surfiparadiisi;

▪ Tohvri (Liivalauka);

▪ Hellamaa;

▪ Heltermaa;

▪ Kärdla (Hausma).

20056ÜP3

58 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Järgmises loetelus on supluskohad. Neile ei märgita ehituskeeluvööndis rajatiste ehitamist lubavat

supelranna maa-alata (vt ptk 4.2.18):

▪ Hirmuste;

▪ Mägipe;

▪ Palli;

▪ Sarve;

▪ Säärenina;

▪ Kuri;

▪ Tähvanina.

Tingimused supelrandade ja supluskohtade arendamiseks:

▪ supelrannas või supluskohas tagada ligipääs ja tähistatud parkimisala;

▪ kui supluskohas ei teostata suplusvee uuringuid, tuleb suplejaid teavitada, et kasutatav

veekogu ei ole supluskoht ning suplusvee kvaliteeti ei kontrollita;

▪ supelrannas ja supluskohas tuleb tagada esmaabivahendite kättesaadavus.

Kaitstavatele aladele jäävates supelrandades on supelranna rajatiste püstitamine lubatud üksnes juhul,

kui sellega ei kahjustata ala kaitse eesmärke ning tegevus on kooskõlas vastavate alade kaitse

eeskirjade ja looduskaitseseadusega.

Kaleste puhke ja supluskohta rajatiste püstitamisel tuleb läbi viia taimestiku inventuur, et välja

selgitada kaitstavate liikide täpsed asukohad ja vältida supelranna teenindamiseks vajalike rajatiste

püstitamist loodusväärtustele. Samuti tuleb looduskaitsealale määratud juurdepääsuteel vältida

mootorsõidukitega liiklemist (Kõpu looduskaitseala kaitse-eeskiri), kui kaitseala valitseja ei ole selleks

väljastanud vajalikku nõusolekut.

10 Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal, kõrgveepiiri

märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul ning üleujutusohust

tulenevate kitsenduste seadmine

10.1 Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal

Korduva üleujutusega ala mererannal on kohaliku omavalitsuse poolt üldplaneeringuga15 määratav ala

rannajoonest maismaa poole, kus üleujutused toimuvad sageli ning mille piirjoon on

looduskaitseseaduse kohaselt mererannal ehituskeeluvööndi ulatuse määramise lähtejooneks.

Korduvalt üleujutatavateks aladeks ei loeta looduskaitseseaduse kohaselt automaatselt kõikjal

rannikul olevaid alasid, vaid lähtutakse reaalsest olukorrast looduses. See tähendab, et üleujutus peaks

toimuma sageli. Keskkonnaministeerium on andnud suunise, et korduva üleujutusega ala ei oleselline

ala, mis võib olla üle ujutatud erakordsete tormide või muude ebatavaliste juhtude puhul. Erakordsete

veetasemetõusude poolt esinev risk ja sellest tulenevad tingimused on esitatud peatükis 10.3.

Üldplaneeringu põhikaardile kantud korduva üleujutusala piir määrati GisPlan OÜ 2020 aastal

koostatud uuringu „Korduva üleujutusega ala piiri määramine ja ehituskeeluvööndi täpsustamine“

põhjal, mis on esitatud üldplaneeringu lisas 4. Uuringus määratud korduva üleujutusega ala piir

määrati tuginedes Keskkonnaagentuuri Hiiumaa ranniku mõõdistusjaamades mõõdetud veetasemete

aegridadele ja maapinna kõrgusmudelile. Määramisel lähtuti põhimõttest, et sagedase üleujutuse all

mõistetakse mudeli põhjal tuletatud iga-aastaselt toimuvat üleujutust.

15 Looduskaitseseadus § 35 lg 31 ja planeerimisseadus § 75 lg 1 p 9.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 59 / 107

Keskkonnaministeerium on oma suunistes kirjeldanud, et korduva üleujutusega ala piiri määramisel

tuleks muuhulgas lähtuda ka mullastikust (ranniku sooldunud mullad) ja taimestikust (nt roostikud,

madalamad rannaniidud). Üldplaneeringu alusuuringu koostamisel leiti, et mullastiku ja taimestiku

omadustel on küll seos ranniku maapinna kõrgusväärtusega, kuid need seosed olemasolevate

andmestike võrdlemisel ei ole ühesed. KOV, olles tellinud sellekohase uuringu, võrrelnud tulemusi

väljakujunenud asustuse paiknemisega ranniku piirkonnas ja kaalunud erinevaid meetodeid, ei pea

asjakohaseks üldplaneeringuga olulise omandipiirangu (ehituskeeld) seadmist looduses muutlikke ning

sageli üheselt tuvastamata tunnuste alusel. KOV peab asjakohaseks väljakujunenud asustusmustri

säilimist ning kalda suhtes sarnasel kaugusel jätkumist. Korduva üleujutuse piiri määramine eelpool

kirjeldatud uuringu alusel toetab seda. Kaldast kaugele ulatuvate, ehituseks ebasobivate madalate ja

liigniiskete alade kohta seatud tingimused on toodud peatükis 10.3 ja 11.3.

10.2 Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul

Suurte üleujutusaladega siseveekogud Hiiumaa vallas puuduvad16 ning kõrgveepiiri üldplaneeringuga

ei määrata.

10.3 Üleujutusohust tulenevate kitsenduste seadmine

Tuginedes Keskkonnaagentuuri 2023 aastal koostatud tööle „Rannikualade üleujutuste

tõenäosusstsenaariumite koostamine ja kaardistamine“17 määratakse täiendavad tingimused alade

osas, kus esineb üleujutusrisk 1% (1 kord 100 aasta jooksul) ja üle selle ehk sagedamini. Üleujutusriskist

tulenevate ehituspiirangutega ala on kantud üldplaneeringu põhijoonisele.

Ehituskeeluvööndi riiklik regulatsioon ei ole otseses seoses üleujutusohu määratlusega, mistõttu on

vajalik täiendavate üleujutusriskist tulenevate tingimuste seadmine üldplaneeringus, et minimeerida

võimalikku ohtu elule ja varale.

Üldplaneeringuga määratud üleujutusohuga alal on sisekliima tagamisega hoonete rajamine üldjuhul

keelatud.

KOV võib kaaluda üleujutusohuga alal erandite tegemist, kui on täidetud järgnevad tingimused:

▪ ehitusprojektis tagatakse, et uute avalike ning elukondlike hoonete (sh. suvilad)

põrandapinna absoluutkõrgus oleks joonis 16 toodud piirkondlikust kõrgusväärtusest

suurem, välja arvatud sisekliima tagamiseta ja ilma eluruumita abihooned nagu kuurid ja

garaažid;

▪ tagatakse, et uute elukondlike majapidamiste juurdepääsutee tasapind ei oleks

madalamal, kui joonis 15 toodud piirkondlikud väärtused miinus 0,3 m (eesmärk on, et

üksikud majapidamised ei oleks ekstreemsete ilmaolude korral muust maailmast ära

lõigatud);

▪ sisekliima tagamisega hoone olulised tehnosüsteemid, mis jäävad allapoole joonis 15

märgitud absoluutkõrgusi peavad olema üleujutuskindlad (nt. elektripaigaldised,

reoveesüsteemid, küttesüsteemide osad);

▪ avalikud tehnovõrgud, mis jäävad allapoole joonis 15 märgitud absoluutkõrgusi peavad

olema üleujutuskindlad;

▪ sadamaid teenindavate hoonete konstruktsioonide ja tehnosüsteemide kavandamisel

tuleb arvestada üleujutusriskiga. Kui eelpool esitatud tingimuste järgimine ei ole võimalik

16 Keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ 17https://keskkonnaportaal.ee/et/rannikualade-uleujutuste-toenaosusstsenaariumite-koostamine-ja- kaardistamine-2023

20056ÜP3

60 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

siis tuleb valida lahendused, kus üleujutuse ja ka tormituulte esinemise korral oleks kahjud

võimalikult väikesed;

▪ riskipiirkonnas paiknevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel tuleb arvestada võimaliku

veetaseme tõusuga ning eelpool toodud tingimustega.

Joonis 15 Üleujutusohuga ala ning täiendavate piirangute aluseks olev maapinna kõrgusväärtus EH2000 süsteemis.

11 Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd

11.1 Üldosa

Looduskaitseseaduse kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud, välja arvatud seaduses nimetatud juhtudel. Kohalikke elanikke enim mõjutavaks

erisuseks on see, et ehituskeeld ei laiene olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis

ei jää veekaitsevööndisse. Õueala ulatuse määramisel lähtutakse kohapealsest olukorrast, vajadusel

viiakse Eesti põhikaart kooskõlla tegeliku olukorraga maastikul.

Planeeringusse on kantud ranna ehituskeeluvööndi piir, mis mereranna suhtes lähtub ptk 10.1

määratud korduva üleujutusega ala piirist ning sellele liidetud looduskaitseseaduse kohasest

ehituskeeluvööndi laiusest. Ehituskeeluvööndi ulatust võib täpsustada järgnevates ehitamise

kavandamise etappides tuginedes looduskaitseseadusele (sh tuleb arvestada, et ehituskeeluvöönd

laieneb piiranguvööndisse jäävale metsamaale). Ehitussoovi tekkimisel ehituskeeluvööndit omava

veekogu läheduses on vajalik võimalikult varajane koostöö Keskkonnaametiga, et selgitada välja kõik

olulised asjaolud.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 61 / 107

11.2 Varasemalt kehtinud üldplaneeringutega määratud ehituskeeluvööndi ulatusega

arvestamine.

Üldplaneeringus on esitatud varasemad ehituskeeluvööndi vähendamise ulatused, mis vastavad

kohaliku omavalitsuse tänastele ruumilistele vajadustele ning on esitatud ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepanekutena. Varasemad üldplaneeringud on ehituskeeluvööndi baasjooneks võtnud

põhikaardile kantud veekogu veepiiri, kuid hetkel kehtiva õiguse kohaselt tuleb üldplaneeringuga

määrata rannajoone suhtes korduva üleujutusega ala piir, mis saab ehituskeeluvööndi arvestamise

lähtejooneks. Korduva üleujutusega ala piir on määratud ptk 10.1.

Varasemates üldplaneeringutes kujutatud ehituskeeluvööndi ulatused on kohalikku kogukonda

kaasavates planeerimisprotsessides selgelt piiritletud ning need on olnud oluliseks aluseks mereäärse

asustuse kujundamisel. Üldplaneeringu koostamisel on aluseks võetud varasemad kokkulepitud

ruumiotsused, mis käesoleva planeeringu koostamise käigus on täiendavalt kaalutud, ruumilist

paiknemist analüüsitud ning tänast parimat teadmist arvestades üldplaneeringu kaardile kantud

ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekutena.

11.3 Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine

Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamised ja suurendamised on

märgitud aladena, mis on kujundatud vastavalt üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega ala

piirist lähtuva ehituskeeluvööndi ulatusele põhijoonisel.

Üldplaneeringu põhijoonisel on märgitud varasemate detailplaneeringutega teostatud

ehituskeeluvööndi vähendamised (tabel 5), mis jäävad kehtima detailplaneeringus määratud ulatuses

ja tingimustel.

Tabel 5. Detailplaneeringutega vähendatud ehituskeeluvööndid.

Detailplaneeringu nimetus Vähenduse aluseks oleva kirja nr

Veskiranna maaüksuse detailplaneering 11416

Järve, Niidi-Mäe ja Saare maaüksuste detailplaneering

17880-3

Peebu maaüksuse detailplaneering 3089

Raudmäe maaüksuse detailplaneering 3517

Niidu maaüksuse detailplaneering 15228

Paasi maaüksuse detailplaneering 2357

Kopli maaüksuse detailplaneering 1558-4

Pikaranna maaüksuse detailplaneering 7-13/20/11193-3

Kiviaia maaüksuse vähendus (ei ole DP) 2642

Palli telkimisala laiendamise detailplaneering 6-2/23/21463-8

Heliranna kinnistu detailplaneering 8311

Lautri kinnistu detailplaneering Keskkonnaministeeriumi 08.09.2008 kiri nr 18119- 4/16-3

Toomaste kinnistu detailplaneering 3560

Kaleste lautri ja puhkekoha detailplaneering 42367

Hirmuste lautrikoha ja puhkeala detailplaneering 945

20056ÜP3

62 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Detailplaneeringu nimetus Vähenduse aluseks oleva kirja nr

Mägipe lautrikoha maa-ala detailplaneering 945

Paradiisiranna maaüksuse detailplaneering 9398

Ninaotsa lautri- ja puhkeala detailplaneering 945

Lautri paadisadama maaüksuse detailplaneering 945

Vaatluspunkti kinnistu detailplaneering puudu

Heli kinnistu detailplaneering -

Liivaranna maaüksuse detailplaneering 8211-3

Hiiu tn 23 maaüksuse detailplaneering 4702-3

Sambla ja Rambla maaüksuste detailplaneering 10154-6

Puhkeneeme maaüksuse detailplaneering 13393-3; 7-13/20/5079-3

Lahe maaüksuse detailplaneering 21855-3

Kirikulahe ja Künaaugu äärse ala detailplaneering 8672-3

Jüri maaüksuse detailplaneering Keskkonnaameti 03.05.2011 kirjaga nr HLS 14- 9/11/8119-3

Lasketiiru maaüksuse detailplaneering 10350-2

Kassari elamuala detailplaneering 4196-3

Maasi maaüksuse detailplaneering 7-13/19/8357-2

Lepaniidu maaüksuse detailplaneering 7 13/20/45 45 2

Kröönuki maaüksuse detailplaneering 7-13/18/10180-2; 10987-2

Niidumäe maaüksuse detailplaneering 21980-3

Kassari Puhkekeskuse laienduse detailplaneering 7-13/18/3446-2

Otsa maaüksuse detailplaneering 7-13/20/4594-2

Kibuspuu maaüksuse detailplaneering 7-13/20/4545-2

Lepametsa maaüksuse detailplaneering 7-13/18/19842-2

Saarnaki maaüksuse detailplaneering Kaskkonnaameti 14.02.2012 kiri nr HLS 14- 9/11/39132-4

Vähe-Saarnaki maaüksuse detailplaneering 16502-2

Rannaniidu maaüksuse detailplaneering 31602-3

Koppelde maaüksuse detailplaneering 527-2

Hõralaiu maaüksuse detailplaneering 22355-4

Ristiranna ja Nuudiranna maaüksuste detailplaneering

9555-3

Tikka-Villemi ja Tikka-Mati detailplaneering 7-13/21/6630-2

Jundo maaüksuse detailplaneering 7-13/22/22819 2

Pärnapõllu maaüksuse detailplaneering 7-13/22/16769-2

Lennuki kinnistu detailplaneering 7-13/23/5841-3

Tagukülas asuva Otsa maaüksuse detailplaneering 7-13/24/7537-5

Orjaku küla Ristiku maaüksuse detailplaneering 7-1/42902-3

Orjaku küla Mäeella kinnistu detailplaneering 7-9/22/24977-2

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 63 / 107

Üldplaneeringu põhijoonisel ja tabel 9-s (seletuskirja lõpus) on esitatud ettepanekud täiendavateks

ehituskeeluvööndi vähendamisteks koos nendel aladel rakenduvate tingimustega.

Looduskaitseseaduse kohaselt ei rakendu ehituskeeluvöönd sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele.

Sadama arengu ja külastuskeskkonna parendamise seisukohalt on vajalik tagada erinevate teenuste

mitmekesisus (majutus, toitlustus, meelelahutus, teadus- ja haridustegevus vmt), kuid selliste

tegevustega seonduvate ehitiste rajamise võimaldamiseks on vaja ehituskeeluvööndit vähendada.

Sadamate arendamine, nendes tegevuste mitmekesistamine ja kaasaegse infrastruktuuri loomine

aitavad koondada tegevusi rannikul olemasolevate tehispindade lähedusse, mis omakorda aitab

vähendada rannikul ja looduskaitseliselt tundlikel aladel isetegevust (tallamist, purgimist, tule tegemist

jne) ning ebaseaduslike puhkekohtade teket. Sadamate käsitlus vaata ka peatükk ptk 5.8.1.

Alade arendamisel, millel on ehituskeeluvööndit vähendatud tuleb hinnata kaitstavatele

loodusobjektidele võimalik avalduv mõju, vähemalt keskkonnamõjude eelhindamise raames (sh

Natura eelhindamise) ning vajadusel läbi viia taimestiku inventuur.

Kõikidest ehituskeeluvööndi (EKV) vähenduste aladest lõigati üldpaneeringu menetlemise käigus

välistusmeetodil välja järgmised Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS kaardikihid: Natura loodusaladel

paiknevad natura elupaigatüübid ja I kaitsekategooria looma-, taime- ning seene- ja samblikuliikide

leiukohad ja püsielupaigad. Samuti lõigati välja 1 m samakõrgusjoonega (1,25 EH2000) või sellest

madalamate aladega kattuvad alad kõikidel EKV vähendamise aladel, va puhkealad ja olemasolevate

sadamate alad.

Ainsa erandina ei tehtud lausalist väljalõiget kaitstavate loodusobjektidega ja natura elupaikadega

seoses RMK puhkealadega seotud Hirmuste (nr 12) ja Mägipe (nr 9) EKV vähendamiste aladel. 1m

samakõrgusjoonega (BK77) kattumisi ei lõigatud samuti välja RMK puhkealadel ja ka olemasolevatel

sadamaladel ja paatide veeskamiskohtadel. RMK puhke- ja telkimisaladel kattumised I

kaitsekategooria liikidega puuduvad, kuid esineb kattumisi Natura elupaigatüüpidega. Tegemist on

olemasolevate puhkealadega ning EKV vähendamiste eesmärk on puhkeala teenindavate

väikerajatiste püstitamise võimaldamine. Olemasolevate telkimisplatside ja puhkealade juurde

väikesemahuliste ehitiste/rajatiste rajamine (nt välikäimlad, prügikastid, lõkkeasemed jmt) toob kaasa

Natura aladele soodsaid mõjusid, kuna inimesed suunatakse kindlatele aladele ja nimetatud

rajatistega välditakse võimalikku külastajate poolset alade prügistamist või reostamist. Samuti on

olemasolevate puhkealade arendamine vaatamata võimalikule tallamismõjule konkreetses asukohas

kogu loodusala vaates pigem positiivne, kuivõrd selliselt vähendatakse inimtegevuse kontrollimatut

survet loodusalale väljaspool olemasolevat puhkeala. Nimetatud objektid on niivõrd

väikesemahulised, et nende rajamisega ei kaasne elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid.

Rannikust kaugele ulatuvate madalate ja niiskete alade osas, kus on olulised loodusväärtused ning

kuhu ehitamine pole otstarbekas, on üldplaneeringuga täiendavalt kavandatud ehituskeeluvööndi

suurendamine. Suurendamise ulatuste määratlemisel lähtuti 1 m (BK77) samakõrgusjoonest ning

Natura rannikuelupaikade paiknemisest. Lisaks rakenduvad ehituskeeluvööndist väljaspoole jäävatele

madalatele aladele ehitamisel punktis 10.3 esitatud tingimused.

11.4 Väljakujunenud ehitusjoone määramine

Varem väljakujunenud ehitusjoon on tiheasustusega alal olemasolevate hoonete paiknemine mingi

joonobjekti suhtes, näiteks jõekallas, tee vmt ning nende objektide joondumise järgi tuletatud

lihtsustatud joon, millele võib joondada ka olemasolevate hoonete vahele uusi hooneid.

20056ÜP3

64 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Looduskaitseseadus sätestab, et ehituskeeld ei rakendu tiheasustusega ala ehituskeeluvööndis varem

väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise

püstitamisele.

Üldplaneeringuga määratakse Kärdla linnas väljakujunenud ehitusjoon, võttes aluseks hoonestuse

paiknemise kaldajoone suhtes. Väljakujunenud ehitusjoon on kantud üldplaneeringu põhijoonisele.

12 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest

tekkivate kitsenduste määramine

Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja

majandustegevuse mõju tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev katkematu

süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest. Rohevõrgustiku säilimise

ja planeerimise olulisemad eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilimine, kliimamuutuste leevendamine

ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. Rohevõrgustiku

üldiste kasutustingimuste määramisega tagatakse võrgustiku toimivus.

Üldplaneeringus on täpsustatud Hiiumaa maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustiku tugialasid ja

koridore. Rohevõrgustiku piiride määramisel on arvestatud üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise

koosseisuga, loomaõnnetustega teedel ning perspektiivsete ruumiliste arengutega.

Rohevõrgustiku täpsustamisel on võetud arvesse maakasutus ning uute kohalike koridoride

määramisega on parandatud rohevõrgustiku kui terviku sidusust. Ennekõike oli olemasolevatel

struktuurielementidel puudulik sidusus rannikul paikneva rohevööndiga ning seetõttu on lisatud

täiendavaid rohekoridore. Rohevõrgustiku sidususe parandamiseks on lisatud koridoridena

vooluveekogude kaldaid, mis on looduslikult mitmekesised ning asustusest vähem puudutatud.

Rohevõrgustiku piirjooni on täpsustatud looduskaitsealade piiride järgi. Planeeritud rohevõrgustik ning

riiklikult kaitstavate alade paiknemine on esitatud joonis 16.

Üldplaneeringuga on seatud hajaasustuses (väljaspool tiheasustusega alasid) paikneval

rohevõrgustikul majandamisele järgmised tingimused:

▪ rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt

50 m laiune katkematu loodusliku koridori riba (vahekaugus nt hoonete, sh kuni 20 m2 ja

kuni 5 m kõrgete väikeehitiste, tarastatud õuealade jms vahel). Järgmine sarnane koridori

vähendav koht võib olla minimaalselt 200 m kaugusel;

▪ rohevõrgustiku tugialadel ehitamisel peab katkematu tugiala laius olema vähemalt 200 m;

▪ rohevõrgustiku alal ei tohi uus aiaga piiratav õueala olla suurem kui 0,4 ha, et tagada

hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine;

▪ rohevõrgustiku avatud alasid võib kasutada loomade karjatamiseks. Metsloomade

liikumise soodustamiseks avada elektrikarjus või karjaaia läbikäigud ajal, mil karjatamist

parasjagu ei toimu;

▪ metsamaa raadamisel tuleb jälgida, et looduslike alade18 osatähtsus rohelise võrgustiku

igal tugialal ei langeks alla 80%19 (vt joonis 17);

18 Eesti põhikaardi ETAK andmetes esitatud (jooksvalt uuenevad) kõlvikute alad: E_202_seisuveekogu_a, E_203_vooluveekogu_a, E_304_lage_a, E_305_puittaimestik_a ja E_306_margala_a. Vastavate kõlvikute liitmisel on võimalik monitoorida muutuseid looduslike alade osakaaludes rohevõrgustikul. 19 Nõuet peavad (koostöös) järgima kõik looduslike alade ulatust mõjutavaid otsuseid tegevad haldusorganid (nii riigi kui KOV tasandil).

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 65 / 107

▪ niitude säilimiseks tuleb jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist,

puu- ja põõsasrinde harvendamist. Ei ole soovitav niitude ülesharimine, väetamine ja

mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine;

▪ kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb

vallavalitsusel/volikogul teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse asjakohased

eksperdid.

Juhul, kui rohevõrgustik ei kattu väärtusliku metsamaastikuga, kehtivad järgnevad tingimused

rohevõrgustikul paiknevate metsade majandamisele:

▪ rohevõrgustiku alal võib majandada raieviisidega, millega ei teki üle 2 ha suuruseid

lageraielanke. Lageraie langiga piirnevas metsas võib lageraiega alustada kui puittaimestik

langil on uuenenud. Uuenenud metsaks üldplaneeringu mõistes loetakse vähemalt 3 m

kõrgust puistut ning okaspuu enamusega noorendiku puhul 1,5 m kõrgust puistut;

▪ langid sobitada võimalusel maastikku selliselt, et ei tekiks sirgete servadega alasid;

▪ raietöid võib teostada vaid lindude pesitsemishooaja välisel ajal ehk 15.07-15.04,

kaitstavates metsades vastavalt kaitse-eeskirjas toodule (tingimus ei kehti ümarmaterjali

kokku- või väljaveole);

▪ kõrvalekalded eelpool esitatud tingimustest on lubatud ainult metsaseaduse mõistes

koostatud metsakaitseekspertiisi alusel.

Joonis 16. Kavandatud rohevõrgustik ja riiklikud kaitsealad.

20056ÜP3

66 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Joonis 17. Planeeritud rohevõrgustiku elemendid ning nende looduslike alade pindala ja osakaal.

13 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine

Üldplaneeringu põhijoonisele on märgitud avalikud juurdepääsud kallasrajale.

Kas juurdepääs on vaid jalgsi liikumiseks või on lubatud ka mootorsõidukitega liikumiseks määratakse

juurdepääsu edasisel kavandamisel. Kui juurdepääs kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini

on piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku võimalusi ja

kallasraja või huviväärsuse kaugust.

Juhul kui mootorsõidukiga liiklemine juurdepääsuteel on looduskaitselistest kitsendustest tulenevalt

keelatud, tuleb rakendada meetmeid, mis välistavad mootorsõidukitega edasimineku (viidad, piirded

jms).

Planeeritav juurdepääs Mangu supelranda kulgeb üle II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi rand-

orasheina kasvukoha (Elymus farctus), mis kuulub ohualtite liikide hulka, tuleks (mootorsõidukiga)

juurdepääsu tee rajamisel järgida olemasolevaid pinnasteid ja nendest mitte kõrvale kalduda. Tee

laiendamise soovi korral tuleb kaaluda liigi inventuuri läbiviimist.

Olemasolevat pinnasrada Mägipe külas juurdepääsuteena kasutamisel ei kaasne ebasoodsat mõju

loodusväärtustele, samas tuleb vältida mootorsõidukitega liiklemist, välja arvatud juhul kui kaitseala

valitseja on selleks väljastanud vajaliku nõusoleku.

Kalana külas määratud juurdepääsutee alal paiknevad mitmete kaitsealuste liikide leiukohad, mille

tõttu on mootorsõidukitega liiklemine väljaspool parklat keelatud. Välja arvatud juhul, kui kaitseala

valitseja on selleks väljastanud vajaliku nõusoleku.

Ristna säärele viiva kallasrajale juurdepääsu kasutamine mootorsõidukitega on keelatud (Kõpu

looduskaitseala kaitse-eeskiri)., Välja arvatud juhul kui kaitseala valitseja on selleks väljastanud vajaliku

nõusoleku.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 67 / 107

Kärdla linnas Valli tänava lõpust kavandatav kallasrajale juurdepääs on antud piirkonnas ainuke

alternatiiv. Selle projekteerimisel tuleb läbi viia taimestikuinventuur ning vajadusel kaitsealuste

isendite ümberasustamine. Juurdepääsutee edasisel kavandamisel tuleb loodushoiust lähtuvalt

eelistada jalgtee rajamist ning mootorsõidukitega liiklemise keelamist.

14 Väärtuslike põllumajandusmaade määramine

Hiiumaa põllumajandusmaad on Eesti mõistes väheviljakad, olles keskmiselt mullaviljakuselt

(maakonna keskmine boniteet 29) oluliselt alla eesti keskmise (41). Väärtuslike põllumajandusmaade

piiritlemisel võeti alusandmeteks Põllumajandusuuringute Keskuse Põllumajandusseire ja uuringute

osakonnast saadud algandmed seisuga 2019.

Selleks, et tagada väärtuslike põllumassiivide terviklikkus ja muldade säilimine, määratakse

üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaaga alad ja sätestatakse üldised piirangud.

Väärtuslikuks põllumajandusmaaks on määratud kompaktsed üle 2 ha suurused põllumajandusmaad,

mis:

▪ jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, mille kaalutud keskmine

boniteet on võrdne või suurem kui 29 hindepunkti;

▪ ei jää üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alale.

Väärtuslikul põllumajandusmaal on üldjuhul hoonete ehitamine ja metsastamine keelatud.

Erandjuhtudel on ehitustegevus põllumajandusmaadel lubatud, kuid vaja on tagada olemasolevate

maaparandussüsteemide jätkuv toimivus. Väärtuslikku põllumajandusmaad võib kasutada taimlana,

puukoolina või kuni viie aasta vanuse raieringiga puude ja põõsaste kasvatamiseks. Väärtuslikul

põllumajandusmaal võivad kasvada puittaimed kõrgusega kuni 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega

vähemalt 30 protsenti, kui nimetatud põllumajandusmaa on poolloodusliku koosluse esinemisala,

marja- ja viljapuuaed või aiandi maa. Poolloodusliku koosluse esinemisalal asuv väärtuslik

põllumajandusmaa peab vastama poolloodusliku koosluse esinemisala tunnustele ning seda ei tohi

kasutada puu- ja põõsaistandikuna.

Väärtuslikule põllumajandusmaale võib maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või

põllumajandusloomade pidamiseks ehitada uue hoone või rajatise (edaspidi põllumajandusehitis), kui

on täidetud kõik järgmised tingimused:

▪ põllumajandusehitise ehitamine mujale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam;

▪ põllumajandusehitis kavandatakse teele võimalikult lähedale või ühte kompleksi

olemasoleva ehitisega;

▪ põllumajandusehitis ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist

kasutamist;

▪ säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus.

Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone või

rajatise (edaspidi elamu), kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

▪ elamu ehitatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servaalale kuni 0,5 hektari

suurusele alale;

▪ elamu ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam;

▪ elamu ehitamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist

kasutamist;

▪ väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus säilib olulises ulatuses.

20056ÜP3

68 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ei kohaldata alale, kus on koostatud

asjakohane kohapõhine uuring, mis tõendab, et ala ei vasta eelpool kirjeldatud väärtusliku

põllumajandusmaa tingimustele.

15 Väärtuslike maastike määramine

Väärtuslikel maastikel on Eestis levinud metoodika kohaselt viit tüüpi väärtusi:

▪ kultuurilis-ajalooline väärtus;

▪ esteetiline väärtus;

▪ looduslik väärtus;

▪ identiteediväärtus;

▪ puhkeväärtus.

Üldplaneeringuga on eristatud kahte tüüpi väärtuslikke maastikke: maakonnaplaneeringust tulenevaid

väärtuslikke maastikke (ptk 15.1) ja kohaliku omavalitsuse jaoks olulisi väärtuslikke metsamaastikke

(ptk 15.2).

15.1 Väärtuslikud maastikud

Üldplaneeringu koostamise käigus on läbi kordusinventuuri uuendatud ja täpsustatud

maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslike maastike register, täpsustatud maastike piire ning

tingimusi (vt joonis 18 ja üldplaneeringu lisa 3). Väärtuslikud maastikud on kantud üldplaneeringu

põhijoonisele.

Väärtuslikel maastikel tuleb:

▪ tundlikus (traditsioonilise ilmega) külamiljöös hoonete ehitamisel ja renoveerimisel

arvestada külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega;

▪ uued hooned sobitada hoolikalt maastikku, võimalusel olemasoleva haljastuse varju, et

leevendada uute ehitiste domineerimist maastikul;

▪ sobilike ehituskohtadena eelistada:

▫ endiseid taluasemeid teede ja muu taristu läheduses;

▫ kuivade/kuivendatud rohumaade servaalasid, võsastunud või noore metsaga (< 40a)

kaetud endiseid põlde ja rohumaid teede ja muu taristu läheduses;

▫ kadaka, männi, kase või muu lehtpuuga võsastunud kuivemaid rohumaid (puistut

harvendades saab luua meelepärase, vähest hooldust nõudva “valmis” haljastuse.

Haljastus loob hoonete ümber privaatsuse ja sulgeb vaated teedelt);

▪ uued põllumajandushooned hoolikalt maastikku sobitada ning vajadusel rajada

täiendavalt haljastust;

▪ võimalusel vältida ehitamist:

▫ aktiivses põllumajanduslikus kasutuses olevatel maadel (va servaaladel, kui see

sobitub küla struktuuriga);

▫ lagedatel rohumaadel (sh lagedatel looniitudel);

▫ endistel ja praegustel rannaniitudel;

▫ põlistes okas- ja segametsades;

▫ vanadel metsa kasvanud niisketel puisniitudel;

▪ vältida väiketuulikute püstitamist rannikule (erandina on väiketuulikuid lubatud püstitada

vaid suuremates sadamates, vt tabel 3);

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 69 / 107

▪ vältida päikeseelektrijaamade paigaldamist maantee ja külateede äärde (välja arvatud alla

300 m2 ehitisealuse pinnaga ja alla 4 m kõrgusega rajatised, mis ei riku olulisi

maastikuvaateid);

▪ vältida ajalooliste külateede ümberehitamist ja õgvendamist.

Maakasutuse muutmisel ja maastikuhoolduse kavandamisel tuleb võimalusel (soovitused):

▪ aktiivses põllumajanduslikus kasutuses põllumaal ja kultuurrohumaal säilitada senine

kasutus. Erinevate omanike vahel jaotunud põllumassiivi majandamisel teha koostööd

ning vältida suurema põllumassiivi osalist võsastumist;

▪ hooldada ja taastada ranna- ning looniite;

▪ vältida metsa istutamist põllu- ja rohumaadele;

▪ säilitada ja avada merevaateid;

▪ säilitada vanemaid puudesalusid ja üksikpuid põldude vahel ja teede ääres;

Joonis 18. Planeeritud väärtuslikud maastikud (piirid kantud üldplaneeringu põhijoonisele).

15.1.1 Kauni vaatega kohad

Üldplaneeringu põhijoonisele on kantud kauni vaatega kohad. Kauni vaatega kohad on kergesti

ligipääsetavad ning sellised, kus maanteelt avaneb merevaade või neeme tipust, tule- või vaatetornist

avaneb avar vaade merele või ümbrusele. Kauni vaatega kohad jäävad enamasti väärtuslike maastike

piiridesse ja neile kehtivad samad nõuded ning soovitused. Kauni vaatega kohtades tuleb vältida

tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, elektriliinide jms maastikus domineerivate tehniliste rajatiste

püstitamist, eelkõige olulisse vaatesektorisse või vaatekoha ja mere vahele.

15.2 Väärtuslikud metsamaastikud

Väärtuslike metsamaastike määramine koos määratud tingimustega on vajalik nii elanikkonna

puhkeharjumuste toetamiseks (edendab muu hulgas rahvatervist), kui ka Hiiumaa erinevate

piirkondade omanäolisuse tagamiseks. Üldplaneeringus määratud väärtuslikud metsamaastikud on

20056ÜP3

70 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

olulised külastuskeskkonna visiitkaardina laiemalt, kuid kannavad endas ka iga konkreetse piirkonna

identiteeti ja aitavad kujundada elanike igapäevaseid liikumisharjumusi. Metsade ülesanne märgitud

kohtades on säilitada, parandada ja tõsta elurikkust. Oluline on luua ja hoida asulate ümber elutervet

keskkonda, mis pakub esteetilist elamust nii liigirikkuse, ökoloogilise mitmekesisuse ja elupaikadega,

kui pakub erinevaid võimalusi vaimu värskenduseks, puhkamiseks ja liikumiseks. Elanike igapäevaste

harjumuste kujundamisel on oluline puhkealade kättesaadavus ja kasutusmugavus, et kaugematele

puhkealadele sõitmise alternatiivina oleks inimestel võimalikult lihtne eelistada jalgsi, ratta või

suuskadega liikumist kodu lähedal. Väärtuslikel metsamaastikel on oluline tagada väärtuste järjepidev

püsimine, mistõttu on vajalik tundlik lähenemine seal asuvate metsade majandamisele. Eeltoodust

tulenevalt ei ole nendes metsades majandamisel esmatähtsad majanduslik kasu ja kiirus. Väärtuslikel

metsamaastikel tuleb rakendada püsimetsandust, kus eesmärgiks on puistu erivanuseline ja eriliigiline

struktuur ning suurte alade lagedaks raiumise vältimine. Majandada tuleb väikeste häilude kaupa, mis

tähendab, et igal ajahetkel võiks leiduda uuenemisel olevaid häile, tugevalt harvendatud osi ja

harvendamata metsatukki. Metsauuendusele (maapinna ettevalmistamine ja uute puittaimede

istutamine) üldjuhul kulutusi ei tehta. Minimaalsel määral reguleeritakse loodusliku uuenemise käigus

kasvama hakanud puid, et saavutada nõnda metsa soovitud liigiline koosseis ja struktuur. Oluline on

metsakasvataja loov lähenemine ja hea koostöö raiet teostavate masinajuhtidega.

Üldplaneeringus määratud väärtuslike metsamaastike väärtusteks (olenevalt nende asukohast) on

lisaks metsa majanduslikule väärtusele:

▪ marjade, seente ja muude metsasaaduste varumise võimalus;

▪ rekreatiivne potentsiaal;

▪ esteetilisus;

▪ puude liigiline koosseis;

▪ elustiku mitmekesisus;

▪ erivanuseliste puude rohkus;

▪ head ühendused elamualadega (asustuse servas);

▪ hästi läbitavad rajad ja teed puhkamiseks ja sportimiseks.

Eelnevast tulenevalt määratleti väärtuslike metsamaastikena:

▪ kõrgema avaliku huviga puhkemajanduslikult olulised metsamassiivid;

▪ matkaradade, puhkekohtade ja kalmistute lähedusse jäävad metsa-alad;

▪ Üldplaneeringus määratud miljööväärtuslikel aladel paiknevad metsad, mis on osaks

väärtuslikust miljööst.

Üldplaneeringuga määratavad tingimused väärtuslike metsamaastike alal metsa majandamisele :

▪ raieküpset metsa võib majandada raietega, millega lagedaks raiutava ala ulatused (häilud)

ei ole suuremad kui 0,3 ha. Häilude asukoht ja nende kuju maastikus valida vastavalt puistu

omadustele ja kasvukohatüübile püüdes vältida sirgeid piirjooni;

▪ lagedaks raiutud alad (häilud) ei tohi asetseda kõrvuti ning lagedaid häile ei tohi ühel

tervikalal olla rohkem kui 25% uuendamiseks sobivatest puistutest;

▪ harvendusraied on lubatud eesmärgiga soodustada loodusliku uuenduse teket, tagades

loomulikule järelkasvule piisava valguse ning toitainete kättesaadavuse;

▪ raiete perioodilisus on alal 15-30 aastat. Järgmise raievõtte aja otsustab metsakasvataja

lähtuvalt looduses tekkinud situatsioonist;

▪ Keskkonnaamet teavitab kohalikku omavalitsust väärtuslikule metsamaastiku alale

esitatud metsateatisest ja selle sisust (kui KOV ei ole 7 päeva jooksul esitanud oma

seisukohta, siis loetakse, et täiendavat seisukohta ei ole);

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 71 / 107

▪ raietöid võib teostada vaid lindude pesitsemishooaja välisel ajal ehk 15.07-15.04,

kaitstavates metsades vastavalt kaitse-eeskirjas toodule (tingimus ei kehti ümarmaterjali

kokku- või väljaveole);

▪ laoplatsid tuleb korrastada ühe kuu jooksul peale materjali äravedu. Raidmed tuleb

hajutada selliselt, et taimestik suudaks kasvuperioodil sellest läbi kasvada;

▪ raielankidele ja kokkuveoteedele ei tohi jääda sügavamaid roopaid kui 30 cm ehk raie

teostamiseks tuleb eelistada kuiva perioodi või aega mil maapind on külmunud. Võimalusel

hajutada kokkuveoteid selliselt, et koormust ühele asukohale vähendada;

▪ elurikkuse soodustamiseks tuleb säilitada väga vanu ja huvitava võrakujuga puid, osalt ka

jalal kuivanud puid, kui need ei kujuta endast ohtu teedel liiklejatele;

▪ eelpool määratletud tingimused ei rakendu seaduslikul alusel toimuva raadamise korral

(nt kaevandamisloa alusel);

▪ kõrvalekalded eelpool esitatud tingimustest on lubatud ainult metsaseaduse mõistes

koostatud metsakaitseekspertiisi alusel.

Joonis 19. Planeeritud väärtuslikud metsamaastikud (piirid kantud üldplaneeringu põhijoonisele).

16 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste

määramine

Maardlad on esitatud üldplaneeringu põhikaardil. Mäetööstusmaa juhtotstarve on määratud

kehtivatele mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele (vt ptk 4.2.12). Tugiinfona on üldplaneeringu

kaardile märgitud taotletavad mäeeraldised, mis võivad muutuda mäetööstusmaaks, kui nende osas

väljastatakse kaevandamisluba.

20056ÜP3

72 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Kaevandamistegevuse korraldamisel, sh kaevandamise lõpetamise järgsel korrastamisel, tuleb

arvestada järgenvate nõuetega:

▪ rohevõrgustiku alal tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke (vt ptk 12);

▪ Kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei tohi kaasneda

pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh olulist negatiivset mõju kohalikule veerežiimile,

inimese tervisele ja heaolule;

▪ Ehitusmaavarade kaevandamisel tuleb järgida müra, tolmu ja võimalike maavõngete

tekitamisel keskkonnanorme, oluliselt ei tohi halveneda joogivee, õhu, ja ümbritseva

pinnase kvaliteet.

▪ Uute maardlate kavandamisel tuleb igakordselt hoolega kaaluda kuidas kavandatav

tegevus muudab piirkonnas elukeskkonda ja veerežiimi;

▪ vältida uute maardlate avamist enne kui piirkonnas olevate maardlate ressursid on

ammendumas ja taastamistöödega alustatud;

▪ Uusi maardlaid mitte kavandada eluhoonetele lähemale kui 0,5 km ning kaevanduse ja

elamute vahele tuleb säilitada või rajada vähemalt 100 m laiune kõrghaljastusega riba.

Maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine peab toimuma võimalikult kiiresti peale

kaevandamistegevuse lõppemist. Ala korrastamise tingimused määratakse korrastamisprojektis

kaevandamisloa andmisel koostöös kohaliku omavalitsusega tuginedes maapõueseaduses sätestatule.

Maapõue ja maavara kaitse põhimõtted on määratud maapõueseaduses. Ehitusseadustiku mõistes

püsiva iseloomuga ehitiste ja rajatiste kavandamisel üldplaneeringus märgitudmaardlatega

kattuvatele aladele, kui maavara selles konkreetses kohas pole ammendunud, tuleb kavandatavale

tegevusele küsida Keskkonnaministeeriumilt või valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud

asutuselt luba. Kaevandamise alustamine maardlates toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele

olenemata sellest, kas tegu on üldplaneeringu koostamise ajal olemas olnud või tulevikus maardlana

arvele võetavate maardlatega. Kuivõrd kaevandamislubade menetlused toimuvad olenemata

planeeringulistest suunistest, siis maardlate ja mäetööstusega seonduvates otsustusprotsessides tuleb

iga kord lähtuda ajakohasest registriinfost, mis on kättesaadav Maa-ameti kaarditeenuste kaudu.

Ehituslik kultuuripärand

17 Kultuuripärand

17.1 Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised

Riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus ning käesoleva

üldplaneeringuga ei tehta riikliku kaitse osas ettepanekuid. Üldplaneeringus on esitatud

informatsioonina kinnismälestised 2022. a seisuga. Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite

aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste registris (register.muinas.ee) ja seda tuleb enne iga järgmist

etappi (detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine jms)

registrist üle kontrollida. Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist

mitmekesisust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel,

projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada, et nende

suhtes kehtib oluline avalik huvi. Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine

kohustus ning peab olema järjepidev. See säilitab piirkonna identiteeti ja eripära ning kindlustab

praegustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukeskkonna.

Üldplaneeringus arvestati teadaoleva kultuuripärandiga ulatuses, mis vastab üldplaneeringu

täpsusastmele. Mälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb võimalike ehitus-, raie-, kaeve- ning haljastuse

istutamistööde teostamisel täita muinsuskaitseseaduse kohaseid nõudeid.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 73 / 107

Ehitus- ja kaevetöödel kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsiks tulekul tuleb

tööd katkestada, jätta leid leiukohta ning teavitada sellest Muinsuskaitseametit.

Projekteerimistingimuste andmisel ja projekti koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga.

Kinnismälestise asukohas tööde teostamiseks peab taotlema Muinsuskaitseametilt kinnismälestisel

tööde tegemise luba.

17.2 Arheoloogiatundlikud alad

Kuna arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot

arheoloogiliste paikade kohta, mida ei ole veel kaitse alla võetud, tuleb arheoloogiapärandi hävimise

vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Muinsuskaitseameti poolt tehtud arheoloogiatundlike

alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust

kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja tulla ka

väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb:

▪ KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati

eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus;

▪ prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu

või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajaduse kohta, kui:

▫ algatatakse detailplaneeringut;

▫ ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi

avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused.

17.3 Miljööväärtuslike alade määramine

Miljööväärtuslikud alad on oma olemuselt selgelt ja omanäoliselt eristuva kultuurikeskkonnaga, mis

hõlmavad inimeste loodud ja kujundatud elamupiirkondi ja külakeskkondi. Miljööväärtuslike alade

kaitse eesmärk on planeerimise ja ehitamise käigus tagada ehitusajaloolise väärtusega põhi- ja

abihoonete, planeeringu, algse krundistruktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste teede, haljastuse,

maastikuelementide, kaug- ja sisevaadete, meeleolu ja kultuurikeskkonna säilimine.

Väärtusliku üksikobjekti korrastamisel või miljööväärtuslikul alal ehitamisel ja rekonstrueerimisel tuleb

plaanitav tegevus kooskõlastada kohaliku omavalitsuse vastava valdkonna spetsialistiga. Õigusaktidest

tulenevaid energiatõhususe nõudeid ei rakendata üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikule

alale või väärtusliku üksikobjektina määratletud hoonetele, kui on täidetud allpool esitatud nõuded.

Tingimused miljööväärtuslikul alal:

▪ Miljööväärtuslikul alal on lubatud muudatused miljööväärtust tagava hoone esialgsest

projektlahendusest (juurdeehitused, katuseakende tegemine jne), kuid avalikust ruumist

vaadeldavate fassaadide välisilme peab jääma algse arhitektuuriga tuntavalt sarnaseks,

säilitades ja edasi kandes väärtustena esile tõstetud detaile. Uute ehitise osade

lisandumisel tuleb need algse stiiliga kokku sobitada (sobitamiseks võib olla ka ajastute

eristamine), kuid algupärane peab jääma domineerivaks.

▪ Tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) ja

reklaamid tuleb paigutada selliselt, et need ei rikuks hoone terviklikku välisilmet.

Tehnilised seadmed paigaldada soovitavalt maapinnale.

▪ Soojustamisel tuleb tagada algsete proportsioonide ja dekoratiivelementide

säilimine/taastamine. Miljööväärtuslikul alal ei pea uute ehitiste korral tingimata

projekteerima ajaloolise ilmega lahendust, sobivuse korral on lubatud ka kaasaegsed

20056ÜP3

74 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

lahendused – näiteks kui esmakordselt ehitatakse alale välisvalgustus, siis see võib olla ka

kaasaegses 21. sajandi võtmes, kuid see peab arhitektuurselt/kujunduslikult kokku

sobituma miljööväärtusliku alaga.

▪ Miljööväärtuslikule alale uute hoonete kavandamisel on projekti koosseisus vaja koostada

piirkonda sobivuse analüüs, milles tuleb välja tuua kuidas planeeritav lahendus arvestab

piirkonna loodus- ja kultuurimiljööga. Uued hooned ei tohiks pindalalt oluliselt erineda

lähipiirkonna tüüpiliste hoonete suurusest. Miljööd loovate hoonete lammutamine on

lubatud ainult juhul, kui kandvatest konstruktsioonidest on hävinud üle 40%. Selle kindlaks

tegemiseks tuleb tellida pädevalt spetsialistilt ehitustehniline ekspertiis. Kui hoone

lubatakse lammutada, tuleb omanikul koostada ajalooline õiend, mis sisaldab tekstina

hoone kujunemis- ja ehituslugu, olemasoleva olukorra fikseerimist fotodel, olemasolevaid

ajaloolisi fotosid, ajaloolisi projekti- ja ülesmõõtmisjooniseid. Igasuguse hoone välisilmet

mõjutava ehitustegevuse kavandamisel (sh akende ja uste väljavahetamisel), ka siis kui ei

ole nõutav ehitusteatis või ehitusluba, tuleb koostöös vallavalitsusega arutada läbi, kuidas

vana ja uue aja kihistused kokku sobitada. Vajadusel koostada asendatava,

ümberehitatava või laiendatava osa tööjoonised, et tagada ehitustegevuse käigus

miljööväärtuslikul alal väärtuste säilimine. Uute hoonete kavandamisel kaaluda

arhitektuurivõistluse korraldamist. Miljööväärtust tagava hoone ehitusprojekt peab

sisaldama asendatava, ümberehitatava või laiendatava osa tööjooniseid (avatäidete

tööjoonised, räästa ja akende olulisemate sõlmede detailijoonised, laudise profiilijoonis,

korstnapitsi joonis jm) ja tänavapoolsete piirete jooniseid.

Miljööväärtuslikul alal ja väärtusliku üksikobjekti ümbruses tuleb ehitustegevusega tagada ala terviklik

algne välisilme, mille iseloomulikeks näitajateks on:

▪ krundi ja hoone suurus;

▪ ehitusjoon ja hoonete omavaheline paigutus ja paiknemine krundil;

▪ hoone iseloomulik arhitektuur, kõrgus, proportsioon ja mastaap;

▪ traditsioonilised viimistlusmaterjalid, avatäidete (aknad, uksed) ja fassaadidetailide (sh

vihmaveelahendus) kujundus;

▪ tänava ja hoovi katendimaterjal;

▪ haljastustava, piirded ja muud väikevormid (pingid, valgustid, graniitpostid,

kuulutustulbad, veekivid jms);

▪ iseloomulik abihoone;

▪ miljööväärtuslike hoonete vaadeldavus (mõjutajateks on nii haljastus, kui lisanduvad

hooned).

Üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikud alad on esitatud tabel 6-s.

Tabel 6. Planeeritud miljööväärtuslikud alad.

Nimi Suunis

Emmaste miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada ja tõsta esile mõisasüdamele omaseid arhitektuurseid jooni, piirdeid ja haljastust.

Hellamaa küla miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada ajaloolist hoonestust ning nende vaadeldavus teelt. Piirete osas eelistada roigasaedu.

Jausa küla miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada ajaloolist hoonestust ning selle algupärast välisilmet. Külateed ei tohiks muuta laiemaks. Uus hoonestus paigutada ridakülale omaselt. Uus arhitektuur ei tohiks muutuda domineerivaks.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 75 / 107

Nimi Suunis

Kaleste küla miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada küla keskkosas avatud vaateid hoonestusele. Ajalooliste hoonete puhul tuleks säilitada algset välisilmet. Mitte lubata võrkaedu.

Kassari, Esiküla miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada ajaloolist hoonestust ning selle algupärast välisilmet. Säilitada ja taastada ajaloolised kiviaiad.

Kiduspe ja Tiharu küla miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada ajaloolist hoonestust ning nende vaadeldavus teelt.

Kõpu küla miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada eriajastusliste hoonete algupärast välsiilmet ning nende vaadeldavust teelt. Teed mitte õgvendada. Eelistada traditsioonilisi piirdeid.

Kõrgessaare sadama tee miljööväärtuslik hoonestusala

Eraldi tööna tuleks välja töötada ühtsed renoveerimisvõtted ja lahendused, mida kõigi hoonete puhul ühte moodi järgida. Oluline on säilitada iseloomulikud arhitektuursed elemendid, värvilahendus ning avatäited.

Kärdlas, Oja tänava miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada/tagada ühtne arhitektuur, harmoniseeruvad värvilahendused, paiknemine tänavajoone suhtes ja fassaadilahendused.

Kärdlas, Pika-Paju-Valli- Tiigi tänava miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada eriajastusliste hoonete algupärast välsiilmet ning nende vaadeldavus tänavatelt.

Kärdlas, Rookopli korterelamute miljööväärtuslik hoonestusala

Eraldi tööna tuleks välja töötada ühtsed renoveerimisvõtted ja lahendused, mida kõigi hoonete puhul ühte moodi järgida. Oluline on tagada ühtne välisilme ja vorm.

Kärdlas, Rookopli-Rootsi- Kraavi-Kalda-Uue-Mere tänava miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada eriajastusliste hoonete algupärast välsiilmet ning nende vaadeldavust tänavatelt.

Kärdlas, Ümarmäe tänava miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada/tagada ühtne arhitektuur, harmoniseeruvad värvilahendused, paiknemine tänavajoone suhtes ja fassaadilahendused.

Külaküla miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada ajaloolist hoonestust ja mahte. Küla läbivat teed ei tohiks laiendada.

Lepiku küla miljööväärtuslik hoonestusala

Uute majapidamiste kavandamisel säilitada väljakujunenud hoonestustihedus ja ridaküla struktuur. Ajaloolisteid hooneid säilitada võimalikult algupärasena. Eelistada traditsioonilisi roigas ja kiviaedu.

Moka küla miljööväärtuslik hoonestusala

Ajaloolise hoonestuse osas säilitada algupärast välisilmet. Uue hoonestuse kavandamisel järgida olemasolevat ridaküla struktuuri. Hoone maht ja vorm peab vastama ümbritsevale hoonestusele. Säilitada kiviaedasid.

Nõmme küla miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada ajaloolist hoonestust ning selle algupärast välisilmet. Uus arhitektuur ei tohiks muutuda domineerivaks.

Salinõmme küla miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada keskosas avatust, kus keskel asuvad põllud ja heinamaad ning servades majapidamised. Olemasolevates hoonegruppides säilitada traditsioonilist hoonestusstiili. Uute majapidamiste kavandamisel on lubatud piirkonda sulanduvad moodsad lahendused

Tohvri - Hindu - Sõru miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada ajalooliste hoonete algset välisilmet (rehielamud, kaptenite majad) ning tagada võimalusel nende vaadeldavus läbivatelt teedelt.

20056ÜP3

76 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Nimi Suunis

Vahtrepa küla miljööväärtuslik hoonestusala

Säilitada ajaloolist hoonestus ja mahte. Uue hoonestuse kavandamisel järgida olemasolevat ridaküla struktuuri. Küla läbivat teed ei tohiks laiendada.

Ülendi küla miljööväärtuslik hoonestusala

Oluline on säilitada kitsast külateed, kiviaedu ja senini suhteliselt rikkumatata taluhoonete välisilmet.

Hiiumaa valla väärtuslikud üksikobjektid on toodud ptk 17.4.

Väärtuste selgemaks esiletoomiseks ning konkreetsemate juhiste määramiseks nende

rekonstrueerimisel on omavalitsusel plaanis koostada täpsustav uuring või teemaplaneering, mis

analüüsib väärtusi objektide või sarnaste piirkondade kaupa ning esitab analüüsile tuginevad

ettepanekud ja tingimused olemasolevate väärtuste säilimiseks.

17.4 Kohaliku tähtsusega väärtuslike üksikobjektide määramine

Kohaliku tähtsusega väärtuslikud üksikobjektid on toodud tabel 7-s ning nende puhul tuleb järgida

miljööväärtuslike alade peatükis 17.3 kirjeldatud põhimõtteid. Hinnangu, kas hoonel on piisavalt

miljööväärtusele iseloomulikke tunnuseid, annab valla vastav eriteadmistega spetsialist. Riikliku kaitse

all mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise

soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga, eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti

mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks

tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja ümberehitamise protsessi. Hooned hoida

võimalusel kasutuses. Kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve.

Tabel 7. Planeeritud kohaliku tähtsusega üksikobjektid.

Nr kaardil

Objekti nimi Seisukord Aadress Asustusüksus

1 Tuulik-veepump Halb, eraomand Mõisalauda Emmaste küla

2 Hiiessaare päevamärk hea, riigiomand Hiiessaare tuletorn 625 Hiiessaare küla

3 Aadma mõisa ait Aadma külas hea, eraomand Ankru Aadma küla

4 Mäeltse palvela hea, eraomand Mäeltse palvela Allika küla

5 Taluõu hea, eramaa Põlluääre Allika küla

6 Taluõu hea, eraomand Palu-Juhani Allika küla

7 Haldreka majakas hea, riigiomand Haldreka päevamärk 690

Haldreka küla

8 Sõru liitsihi tulepaagid Hea, riigi omand Sõru tulepaak 702 Hindu küla

9 Sõru liitsihi tulepaagid hea, riigi omand Sõru tulepaak 701 Hindu küla

10 Ühtri palvemaja hea, eraomand Palvela Ühtri küla

12 Taluõu hea, eraomand Kubjaõue Kiduspe küla

13 Taluõu hea, eramaa Väike-Paavle Kuri küla

14 Taluõu hea, eraomand Peedu Lõbembe küla

15 Elamu rahuldav, eraomand Aia tn 20 Kärdla linn

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 77 / 107

Nr kaardil

Objekti nimi Seisukord Aadress Asustusüksus

16 Elamu rahuldav, eraomand Rookopli tn 4 Kärdla linn

17 Elamu rahuldav, eraomand Tiigi tn 32 Kärdla linn

18 EELK kogudusemaja hea, eraomand Pikk tn 26 Kärdla linn

19 Elamu hea, eraomand Vabaduse tn 35 Kärdla linn

20 Elamu hea, eraomand Tiigi tn 33 Kärdla linn

21 Elamu hea, eraomand Metsa tn 22 Kärdla linn

22 Elamu hea, eraomand Kalda tn 7 Kärdla linn

23 Elamu hea, eraomand Aia tn 11 Kärdla linn

24 Elamu rahuldav, eraomand Linnumäe tn 2 Kärdla linn

25 Elamu hea, eraomand Pikk tn 6 Kärdla linn

26 Elamu hea, eraomand Paju tn 4 Kärdla linn

27 Elamu hea, eraomand Tiigi tn 30 Kärdla linn

29 Elamu hea, eraomand Paju tn 6 Kärdla linn

30 Elamu hea, eraomand Valli tn 12 Kärdla linn

31 Elamu hea, eraomand Valli tn 4 Kärdla linn

32 Kärdla nelipühi palvemaja hea, eraomand Käina mnt 13 Kärdla linn

33 Elamu hea, eraomand Allika tn 1 Kärdla linn

34 Elamu rahuldav, eraomand Uus tn 10 Kärdla linn

35 Elamu hea, eraomand Pikk tn 21 Kärdla linn

36 Kaksikelamu hea, eraomand Pikk tn 28a Kärdla linn

37 Elamu hea, eraomand Kraavi tn 7 Kärdla linn

38 Elamu rahuldav, eraomand Rookopli tn 10 Kärdla linn

39 Elamu rahuldav, eraomand Rookopli tn 1 Kärdla linn

40 Elamu hea, eraomand Rookopli tn 2 Kärdla linn

41 Elamu rahuldav, eraomand Väike-Aia tn 2 Kärdla linn

42 Bussijaam, büroohoone hea, eraomand Sadama tn 13 // Bussijaama

Kärdla linn

43 Elamu hea, eraomand Uus tn 14 Kärdla linn

44 Elamu hea, eraomand Metsa tn 44 Kärdla linn

45 Elamu rahuldav, eraomand Vabaduse tn 40 Kärdla linn

46 Elamu hea, eraomand Vabaduse tn 42 Kärdla linn

47 Kauplus, elamu hea, eraomand Tiigi tn 5 Kärdla linn

48 Elamu hea, eraomand Uus tn 18 Kärdla linn

49 Elamu hea, eraomand Allika tn 26 Kärdla linn

50 Elamu hea, eraomand Tiigi tn 28 Kärdla linn

51 Apteek-päevakeskus- teenindushoone

hea, eraomand Põllu tn 1 Kärdla linn

52 Endine lastesõim hea, eraomand Uus tn 22 Kärdla linn

53 Elamu hea, eraomand Tiigi tn 22 Kärdla linn

55 Elamu hea, eraomand Mere tn 4 Kärdla linn

56 Elamu hea, valla omand Vabaduse tn 47 Kärdla linn

57 Elamu hea, eraomand Pikk tn 58 Kärdla linn

58 Elamu rahuldav, eraomand Pikk tn 8 Kärdla linn

20056ÜP3

78 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Nr kaardil

Objekti nimi Seisukord Aadress Asustusüksus

59 Elamu Rahuldav, eraomand Tiigi tn 34 Kärdla linn

60 Korterelamu rahuldav, eraomand Uus tn 24 Kärdla linn

61 Elamu halb, eraomand Metsa tn 30 Kärdla linn

62 Elamu rahuldav, eraomand Vabaduse tn 41 Kärdla linn

63 Endine saun-võõrastemaja halb, eraomand Vabaduse tn 13 Kärdla linn

64 Haigla hea, riigoomand Rahu tn 2 Kärdla linn

65 Elamu (endine polikliinik) rahuldav, eraomand Uus tn 12 Kärdla linn

66 Elamu rahuldav, eraomand Pikk tn 3 Kärdla linn

67 Elamu hea, eraomand Pikk tn 12 Kärdla linn

68 Elamu halb, eraomand Kalamaja tn 3 Kärdla linn

69 Elamu hea, eraomand Tiigi põik 2 Kärdla linn

70 Elamu hea, eraomand Kalda tn 9 Kärdla linn

71 Elamu hea, eraomand Aia tn 18 Kärdla linn

72 Elamu rahuldav, eraomand Aia tn 10 Kärdla linn

73 Elamu halb, eraomand Aia tn 5 Kärdla linn

74 Taluõu hea, eraomand Nigula Lõpe küla

75 Taluõu hea, eraomand Niidi Lõpe küla

76 Taluõu hea, eraomand Haeste Lõpe küla

77 Malvaste koolihoone halb, eraomand Majade Malvaste küla

78 Männamaa küla tuulegeneraatori hoone

rahuldav, eraomand Matseni Männamaa küla

79 Männamaa keskusehoone halb, eraomand Klubi Männamaa küla

80 Taluõu hea, eraomand Kärneri Nasva küla

81 Emmaste-Nurste baptisti palvemaja

hea, eraomand Palvemaja Nurste küla

82 Taluõu hea, eraomand Põllumaa Nõmme küla

83 Taluõu rahuldav, eraomand Kadaka Nõmme küla

84 Taluõu hea, eraomand Kopli Nõmme küla

85 Palade priikoguduse palvemaja hea, eraomand Palvela Palade küla

86 Taluõu rahuldav, eraomand Hindre Paluküla

87 Taluõu hea, eraomand Väike-Küti Paluküla

88 Taluõu hea, eraomand Varigo Paluküla

89 Taluõu hea, eraomand Jürna Paluküla

90 Taluõu hea, eraomand Sooba Paluküla

91 Elamu hea, eraomand Jaagu Paluküla

92 Hagaste baptisti palvemaja hea, eraomand Hagaste palvela Puliste küla

93 Kõrgessaare õigeusu kihelkonnakool

halb, eraomand Puski kirik Puski küla

94 Taluõu hea, eraomand Lepaniidi Ristivälja küla

95 Taluõu hea, eraomand Õunapuu Ristivälja küla

96 Taluõu rahuldav, eraomand Vana-Tooma Hausma küla

97 Taluõu hea, eraomand Kreisi Hellamaa küla

98 Taluõu hea, eraomand Adu Sakla küla

99 Taluõu rahuldav, eraomand Päheli Sakla küla

100 Elamu hea, eraomand Hiiu mnt 31 Selja küla

101 Taluõu hea, eraomand Matse Selja küla

102 Taluõu hea, eraomand Laasi Selja küla

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 79 / 107

Nr kaardil

Objekti nimi Seisukord Aadress Asustusüksus

103 Hilleste baptisti palvemaja hea, eraomand Piiko Hilleste küla

104 Jausa priikoguduse palvemaja rahuldav, eraomand Palvela Jausa küla

105 Nuudi talu rehielamu Kaigutsi külas

hea, eraomand Nuudi Kaigutsi küla

106 Peetri talu rehielamu Kaigutsi külas

hea, eraomand Peetri Kaigutsi küla

107 Taluõu hea, eraomand Matsu Sääre küla

108 Pühalepa vennastekoguduse palvemaja

hea, eraomand Palvela Pühalepa küla

109 Taluõu hea, eraomand Vähe Kolga küla

110 Taluõu hea, eraomand Raba Kolga küla

111 Taluõu rahuldav, eraomand Simmo Kukka küla

112 Elamu hea, eraomand Hiiu mnt 24 Käina alevik

113 Hoone Hiiu mnt 13 hea, eraomand Hiiu mnt 13 Käina alevik

114 Elamu rahuldav, eraomand Tobiase tn 2 Käina alevik

115 Sõpruse kolhoosi keskus hea, eramaa Lõokese tn 14 Käina alevik

116 Käina vana apteek Papli 4 halb, eraomand Papli tn 4 Käina alevik

117 Rehielamu Käinas Hiiu mnt 19 väga hea, eraomand Hiiu mnt 19 Käina alevik

118 Käina teemeistri maja hea, eraomand Hiiu mnt 1a Käina alevik

119 Endine Käina EPT keskus ja tootmishoone

hea/rahuldav, valla omand

Mäe tn 2 Käina alevik

120 Elamu hea, eraomand Hiiu mnt 20 Käina alevik

121 Külama priikoguduse palvemaja hea, eraomand Palvela Külama küla

122 Elamu, algupärane hea, eraomand Uuetoa Lepiku küla

123 Luguse priikoguduse palvemaja hea, eraomand Palvela Luguse küla

124 Kapten Saarna maja Luguse külas hea, eraomand Tohvri Luguse küla

125 Luguse jõe vana sild rahuldav, eraomand Veski Luguse küla

126 Elamu hea, eraomand Peetri-Mihkli Moka küla

127 Väärtuslik hoone, heas korras hea, eraomand Pootsmani Moka küla

128 Kõrtsihoone hea, eraomand Soolalao Heltermaa küla

129 Kõrgessaare kalatehas rahuldav, eraomand Kalatehase Kõrgessaare alevik

130 Saarnaki talukompleks rahuldav, eraomand Mäeotsa/Rehe/Saarnaki välibaas

Salinõmme küla

17.5 Looduslikud pühapaigad

Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise,

ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või esemed. Need on olulised

rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Tegemist on eriilmeliste objektidega, milleks

võivad olla metsad, puuderühmad, üksikud puud, kivid, allikad, jõed, ojad, koopad või erinevad

maastikuvormid nagu künkad, orud või lohud. Ajaloolise loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks

on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest

ja ravitsemisest. Üldplaneeringu koostamisel hinnati olemasolevaid pühapaiku kirjeldavaid

andmestikke ja kohalik kaitse määrati objektidele, mis on säilinud ning millel puudub riiklik kaitse.

Üldplaneeringuga määratud kohaliku tähtsusega pühapaigad on esitatud tabel 8-s.

20056ÜP3

80 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Tabel 8 Kohaliku tähtsusega pühapaigad.

Nr

põhijoonisel Nimetus Küla

1 Loitsukivi Heiste küla

2 Vanapagana jälgedega

kivi Reheselja küla

3 Kivi, kus ei lastud magada Leisu küla

4 Trepikivi Reheselja küla

5 Leevälja ohvrikivi Lõpe küla

6 Palade Silmaallikas Partsi küla

18 Riigikaitseliste ehitiste ja riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine

Kaitseministri määrus näeb ette, et riigikaitselise ehitise piiranguvööndi ulatus määratakse võimaluse

korral planeeringus. Üldplaneeringuga määratakse riigikaitselise ehitisena kavandamisel olev Kapasto

lasketiir ja selle piiranguvöönd 2000 m (Lasketiiru katastriüksuse piirist), mis on esitatud põhikaardil.

Üldplaneeringus on märgitud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga planeeritud

laskeharjutuste ala merel ning Hiiu maakonnaplaneeringuga kavandatud laskekoht Ülendi külas.

Edasiste ruumiotsuste tegemisel arvestada, et atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel ei kuulu välisõhus

leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Seetõttu ei kehti keskkonnaministri poolt

vastu võetud määruses välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid sätestatud müra normtasemed riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale.

Müratundlike objektide kavandamisel lasketiiru lähedusse tuleb objekti kavandajal rakendada müra

leevendavaid meetmeid.

Riigikaitselistel maa-aladel ja kaitsevööndites tuleb järgida õigusaktidega sätestatud ohutusnõudeid

ning alade kasutaja kohustub teavitama kavandatavast tegevusest lähialade elanikke ja maa-alade

kasutajaid, et tagada ohutus ja elanike informeeritus võimalikust lühiajalise müra tekkest.

Metsaseaduse alusel võivad Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutada riigimetsa riigikaitselise väljaõppe

korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb vastava piirkonna elanikel ja kasutajatel arvestada riigikaitselisest

tegevusest tulenevate keskkonnahäiringutega ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega.

19 Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine

Üldplaneeringuga on määratud virgestuse maa-alaks elukeskkonna kvaliteedi tõstmise eesmärgil

oluliseks peetud mänguväljakute ja külaplatside maad. Puhke- ja virgestusalad on kaardil esitatud

virgestuse maa-ala juhtotstarbega ning määratletud ptk 4.2.13. Üldplaneeringu põhijoonisel on

kajastatud olemasolevad puhkekohad ning järgnevad matka- või terviserajad:

▪ Hiiumaa matkatee;

▪ Kaleste õpperada;

▪ Hirmuste õpperada;

▪ Rebastemäe õpperada;

▪ Orjaku õpperada;

▪ Neljateeristi õpperada;

▪ Palli õpperada;

▪ Leemeti matkarada;

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 81 / 107

▪ Kärdla matkarada;

▪ Vanajõe oru õpperada;

▪ Ristna õpperada;

▪ Leemeti matkarada;

▪ Tihu õpperada;

▪ Paluküla terviserada;

▪ Soera talu metsanduslik õpperada.

Alale ehitamisel või selle korrastamisel tuleb lahendada:

▪ parkimine (sh ka jalgrataste, tasakaaluliikurite jms vajalik);

▪ teabetahvlite ja viitade süsteem;

▪ tualeti kasutamise võimalikkus;

▪ jäätmekäitlus.

Üldplaneering näeb ette Hiiumaa Heltermaa-Ristna-Sarve matkatee ühendamise lõigus Suuremõisa-

Määvli. Arendatav lõik seob ühtlasi tervikuks ka kergliiklusteede võrgustiku suunal Suuremõisa –

Nõmba.

Matka- ja terviserajad läbivad ka kaitsealasid, ületades õrnu maastikke. Seetõttu võib matkateedel olla

lõike, mis on läbitavad vaid jalgsi.

20 Müra normtasemete kategooriate määramine

Üldplaneeringuga määratakse mürakategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele tabel 1-s.

Täpsed müra normtasemed (piir- ja sihtväärtused) on määratud õigusaktis20.

Müra tekitava ehitise ehitamisel tuleb tagada mõjutatava ala ulatuses üldplaneeringuga määratud või

olemasolevate ehitiste kasutusele vastav mürakategooria. Ehitades uut ehitist, millele on määratud

mürakategooria, tuleb tagada müra normtasemed arvestades piirkonnas väljakujunenud mürataset.

Vajadusel peab ehitist kavandav isik võtma kasutusele leevendavad meetmed. Olemasolevate hoonete

puhul lähtutakse eespool viidatud määruses toodud normtasemetest ja lähtuvalt probleemi olemusest

leitakse asjakohane lahendus.

Kuna üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbed, mis võivad kattuda olemasoleva

maakasutusega, kuid võib ka määrata perspektiivset maakasutust, mis antud piirkonnas on soositud,

siis reaalsete mürakaebuste korral tuleb müra normatiivide määratlemisel lisaks üldplaneeringule

arvestada ka selle ajahetke tegeliku maakasutusega ning kehtiva õigusruumiga.

21 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine

Planeerimisseaduse § 75 lg 1 punkt 28 sätestab maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate

kitsenduste määramise. Maaparandussüsteemidel kehtivad õigusaktides sätestatud nõuded ning

üldplaneeringuga täiendavaid nõudeid ega uusi maaparandussüsteemide alasid ei määrata.

Olemasolevate maaparandussüsteemide paiknemine on põhijoonisel kajastatud tugiinfona.

20 Planeeringu koostamise ajal: Keskkonnaministri määrus Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.

20056ÜP3

82 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

22 Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või

sundvalduse seadmise vajaduse märkimine

Üldplaneeringuga määratakse tulevikuvisioonina objektide üldised asukohad, olgu selleks kohalik tee,

kergliiklustee, tehnilise taristu objekt, juurdepääs kallasrajale jms. Üldise asukoha määramisel ei ole

tegu planeeritud objekti täpse asukoha ega selle ruumilise lahendusega. Samuti ei ole üldplaneeringu

koostamine menetlustoiming, mida saaks lugeda nende objektide otseseks kavandamiseks

Üldplaneeringuga määratakse üldine suundumus ja märgitakse ruumi otsuste vajadus, mille poole

tuleb planeerimise järgmiste etappide ja omandiga seotud kokkulepete abil liikuda. Maaomand on

pidevalt muutuv ning mõne üldplaneeringus määratud objekti elluviimine võib aset leida aastakümne

pärast (sõltudes näiteks omavalitsuse eelarvest) – seega omandisuhete muutumise täpse vajaduse

märkimist ei peeta üldplaneeringu koostamisel asjakohaseks. Üldplaneeringus kujundatud

tulevikuvisioon on parim teadmine ja tervikpildi loomine, kuid detailides siiski üldistav ja suundi

seadev. Sellest tulenevalt ei ole üldplaneering piisavaks aluseks kohesele maasuhete ringivaatamisele.

Kõik maasuhteid puudutav lahendatakse üldplaneeringu elluviimise perioodil lähtuvalt iga objekti

täpsustatud lahendusest ning rajamise eelsest omandiõiguste situatsioonist. Täpsustatud lahedusena

võib käsitleda projekteerimistingimusi, ehitusprojekti või selle eskiisi, detailplaneeringut,

eriplaneeringut või muud ruumilist kontseptsiooni, mis on kohaliku omavalitsuse või muu pädeva

asutuse jaoks piisav objekti täpse ruumilise olemuse edasi andmiseks.

Juhul, kui üldplaneeringus üldiselt planeeritud objekti elluviimisele asumisel selgub ülekaalukast

avalikust huvist lähtuv vajadus piirata eraomandi õigusi või asuda täpselt selgunud ulatuses eraomandi

võõrandamisele (sh omaniku tahte vastaselt) tuleb läbi viia vastav haldusmenetlus, mis vastab

kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele. Üldplaneeringuga ei määrata konkreetselt ühtegi

objekti, mille osas on vaja läbi viia avalikes huvides omandamine või sundvalduse seadmine.

23 Asustusüksuste vahelise piiri muutmise ettepanekud

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Kärdla linna ja Kõrgessaare aleviku asustusüksuste piire,

viies alevike piirid ptk 3 määratud tiheasustusega ala piirini.

Kärdla linnapiiri laiendamisel (vt joonis 20) lisatakse linna koosseisu piirkonnad, mis praegu või

perspektiivselt moodustavad linnaga ühtse terviku ja milles esinevad linnalise ala tunnused.

Üldplaneeringu koostamise ajal on selge arendussurve täiendavate elamukruntide loomise järele ning

seetõttu on vaja laiendada ka Kärdla linnalise asustuse piiri. Mitmel pool on linna koosseisu arvatavatel

aladel kehtestatud detailplaneeringud, mis näevad ette elamuarendusi ja tihedama asustuse

struktuuri.

Kõrgessare alevik tänastes piirides (vt joonis 21) hõlmab suuri looduslikke metsa- ja rannaalasid, kus

tihedama asustuse kujunemine pole piirangutest tulenevalt võimalik. Samuti puudub piirkonnas

tihedama asustuse kujunemiseks arendussurve. Asustusüksuse piiride muutmisel ja ka külaks

arvamisel on üheks kaalutluseks vähendada seadusest tulenevat detailplaneeringu koostamise

kohustust ilmselgelt hajaasustuse tunnustele vastavatel aladel. Kõrgessaare alevikust välja arvatavad

alad arvatakse Jõeranna ja Pihla külade koosseisu.

Asustusüksuste vahelise piiri muutmine on üldplaneeringust eraldiseisev protsess ja tuleb läbi viia

vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele ning asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte

määramise alustele ja korrale.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 83 / 107

Joonis 20. Kärdla linna piiri muutmise ettepanek.

20056ÜP3

84 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Joonis 21. Kõrgessaare aleviku piiri muutmise ettepanek.

24 Üldplaneeringu elluviimine

Üldplaneeringu kasutus- ja ehituspõhimõtete hea rakendamise eelduseks on eriteadmistega

spetsialistide (nt arhitekt, planeerija, maastikuarhitekt, ökoloog) kaasamine. Olulise tähtsusega on

ehitussooviga kodanike nõustamine ning üldplaneeringu abil nende teadlikkuse tõstmine

ümbritsevatest väärtustest ja piirangutest.

Üldplaneeringu elluviimine avaliku ruumi osas toimub kooskõlas Hiiumaa valla arengustrateegiaga.

Objektide rahastus arvestatakse eelkõige avalikest vahenditest, millele püütakse leida

kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest Eesti ja Euroopa fondidest ning eraarendajatelt. Elamu-,

tootmis- ja ärialade arendamine toimub üldjuhul eraarendaja soovil ja rahastamisel. Üldplaneeringu

elluviimine sõltub suuresti majanduse ja ettevõtlussektori käekäigust. Mida parem on

majanduskeskkond, seda suuremad on ka avalikud vahendid, mida avaliku ruumi ja teenuste

parendamiseks kasutada saab. Järjest rohkem tegevusi teostub kogukonna ja mittetulundusühingute

kaasabil, mistõttu on oluline läbi üldplaneeringu võimestada kohalikke aktiivseid inimesi tegema

väiksemaid kogukonnaprojekte, kasutades toetuseks kaasava eelarve mudeleid või eraannetusi.

Lähtudes majanduslikest võimalustest on planeeringu rakendamiseks vajalikud esmalt järgmised

tegevused:

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 85 / 107

▪ kohalike teede määramine ning nendega seotud maasuhete järkjärguline lahendamine;

▪ külastustaristu, sealhulgas sadamate arendamine;

▪ ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu parendamine ja laiendamine;

▪ puhkealade ja liikumisradade võrgustiku parendamine;

▪ hoonetevahelise avaliku ruumi kaasajastamine;

▪ tulekustutusvee võtmiseks määratud veevõtukohtade korrastamine ja uute

väljaehitamine;

▪ piisavas mahus järelevalve tagamine üldplaneeringuga sätestatud tingimuste täitmise üle.

Enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist kehtinud tingimuste kohaselt võib viia lõpuni:

▪ maa menetlustoimingud, kui maakorraldustegevus on alanud enne üldplaneeringu

kehtestamist;

▪ detailplaneeringu koostamise, kui detailplaneering on algatatud enne üldplaneeringu

kehtestamist;

▪ ehitise projekteerimise, kui projekteerimistingimused on väljastatud enne üldplaneeringu

kehtestamist;

▪ ehitise ehitamise, kui ehitusteatis on esitatud või ehitusluba on väljastatud enne

üldplaneeringu kehtestamist.

Üldplaneeringu jõustumise järgselt algatatud maakorraldus-, planeerimis-, projekteerimis- ja

ehitustoimingud peavad vastama üldplaneeringus esitatud tingimustele. Üldplaneering kehtib

tervikuna, st, et täidetud peavad olema kõik esitatud tingimused samaaegselt.

Enne üldplaneeringu jõustumist algatatud detailplaneeringute koostamine tuleb lõpule viia vastavalt

jõustunud üldplaneeringu tingimustele.

Enne üldplaneeringu jõustumist kehtestatud detailplaneeringu ja üldplaneeringu vastuolu korral

lähtutakse kehtivast detailplaneeringust.

Enne üldplaneeringu jõustumist väljastatud projekteerimistingimuste või teatise- või loamenetluse

vastuolu korral tuleb lähtuda kehtivatest projekteerimistingimusest, teatisest ja/või loast.

Väljaspoole kinnistut ulatuvate mõjutuste (nt kuja, sanitaarkaitseala, müra jne) korral tuleb tagada, et

teistele kinnistutele ulatuv mõju võimaldaks nendel aladel nii olemasoleva kasutuse jätkumise kui

üldplaneeringuga planeeritud maakasutuse või ehitise liigi kohase ehitise rajamist. Kui kõrvuti asuvatel

maaüksustel on ehitise kasutusotstarbest või maakasutuse juhtotstarbest tingituna määratud erinevad

võimalikud häiringute piirväärtused (nt tootmismaa ja elamumaa), siis tuleb maaüksuste piiril tagada

madalama piirväärtuse kohane väärtus (nt tootmismaa ja elamumaa piiril tuleb tagada elamumaale

kohane müratase, vajadusel kasutada leevendusmeetmeid). Aladel, kuhu on antud kaevandamise

keskkonnaluba, on loaga kooskõlas olevad negatiivsete välismõjudega tegevused lubatud.

Lisaks üldplaneeringuga seatud tingimustele tuleb üldplaneeringu elluviimisel järgida seadustest ja

õigusaktidest tulenevaid kitsendusi (nt looduskaitse objektid ja neist tulenevad kitsendused,

muinsuskaitse objektid ja neist tulenevad kitsendused, maapõue ja maavara kaitse tagamine, ehitiste

eri-nõuded, kujad, kaitsevööndid jms).

Üldplaneeringu elluviimisel tuleb tagada kohalike teede toimivus vastavate kokkulepete sõlmimisega.

Üldplaneeringu elluviimisel otsuste ja nende aluseks olevate kaalutluste tegemisel lähtub omavalitsus

avalikust huvist, erahuvist ja ruumilisest situatsioonist. Juhul, kui üldplaneeringu elluviimisel ilmneb,

et kohalikuks teeks määratud erakinnistu omanik(ud) ei nõustu ühelgi tingimusel teed kõigile

kasutamiseks lubama ning tee kasutamise osas on kaalukas avalik huvi, tuleb läbi viia avalikes huvides

omandamise, sh sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise menetlus.

20056ÜP3

86 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

25 Maakonnaplaneeringu täpsustamine

Maakonnaplaneeringu täpsustamisel üldplaneeringuga viiakse maakonnaplaneeringu üldpõhimõtted

kohaliku omavalitsuse vajadusi arvestades kohalikule tasandile. Täpsustamisel arvestatakse kohaliku

omavalitsuse ruumilisi vajadusi ja planeeringu eesmärki. Maakonnaplaneeringu täpsustamisena

käsitletakse planeeringute liigilisest hierarhiast ja erinevast täpsusastmest tulenevat vajadust

täpsustada ja täiendada andmeid. Täpsustamise käigus ei muutu maakonnaplaneeringu põhilahendus

ning seetõttu ei kanta üldplaneeringus tehtud täpsustusi maakonnaplaneeringusse sisse. Allpool on

esitatud üldplaneeringus tehtud täpsustuste üldised põhimõtted ja viited.

25.1 Rohevõrgustiku piiride ja tingimuste täpsustamine

Rohevõrgustiku piire ja tingimusi täpsustati peatükis 12.

25.2 Väärtuslike maastike piiride täpsustamine

Väärtuslike maastike piirid ja tingimused täpsustati vastavalt lisas 3 ja ning peatükis 15.1 esitatule.

25.3 Väärtuslike põllumajandusmaade täpsustamine

Üldplaneeringu koostamisel täpsustati väärtuslike põllumajandusmaade piirid ja kaitse- ja kasutus-

tingimused (vt ptk 14).

25.4 Linnalise asustusega ala täpsustamine

Üldplaneeringus Kärdla tiheasustusega ala piiri määramisega (vt ptk 3) täpsustatakse

maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala piiri.

25.5 Elektrituulikute arendusalade ja tingimuste täpsustamine

Üldplaneeringuga täpsustati elektrituulikute arendusala piire ning tingimusi edasiseks arendamiseks

(vt ptk 7.3.1). Seoses tuuleenergia tehnoloogia arenguga, on kasvanud tuulikute mõõtmed ja

efektiivsus, mis võimaldavad samalt maa-alalt rohkem tuult toota. Kui maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu koostamisel lähtuti elektrituulikutest, mille kogukõrgus on 150 m siis tänaseks

küündivad kavandatavate elektrituulikute kõrgused 290 m-ni. Samuti on vahepealse ajaga muutunud

loodusväärtuste asukohad ja elektrituulikute kavandamisel arvestatavad vahekaugused tundlikest

aladest või objektidest.

26 Maakonnaplaneeringu muutmine

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek eemaldada maakonnaplaneeringu joonistel orienteeruvate

liinikoridoride asukohad. Vajadused elektritaristu kaasajastamisel on pidevalt muutuvad ning

arendustegevuse kavandamine tuleb ette näha eraldiseisva planeeringuga mille käigus on piisava

detailsusega võimalik analüüsida erinevaid stsenaariume ning nende mõjusid.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 87 / 107

27 Üldplaneeringus kasutatud mõisted

ABIHOONE - põhihoonet teenindav hoone (garaaž, saun, kuur, katlamaja, töökoda, ladu vms).

ASUSTUS - asustuseks ehk inimasustuseks nimetatakse mingi maa-ala rahvastikku koos asulastiku ehk

asulavõrguga või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud. Asustuse iseloomu mõjutavad

looduslikud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid.

AVALIK HOONE -

AVALIKULT KASUTATAV TEE – on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.

AVALIK RUUM - avalik ruum Hiiumaa üldplaneeringu mõistes on ala, mis on olenemata selle

omandivormist igaühele kas kogu ööpäeva või kokkulepitud aegadel kasutatav.

EHITUSJOON - hoone põhimahu paiknemise kohustuslik joon (reeglina peab ehitusjoonel paiknema

vähemalt 2/3 hoone esifassaadist).

ÜKSIKELAMU - ühel katastriüksusel paiknev elamu, mis on korteriteks jaotamata.

ELUKONDLIK HOONE – sisekliima tagamisega ja aastaringseks elamiseks sobiv hoone. Elukondlikuks

hooneks ei loeta alla 20 m2 ja alla 5 m kõrgust aiamaja, kuuri, garaaži jms sisekliima tagamiseta ning

tehnovõrkudeta asjade hoidmise hoonet, mille eesmärgiks ei ole inimeste majutamine.

LOODUSLIKE ALADE OSAKAAL-

HALJASTUSE PROTSENT - katastriüksuse haljastatud ala suhe katastriüksuse pindalasse. Katastriüksuse

haljastatud ala alla ei loeta sillutatud või kaetud ala ning konteinerhaljastust.

HÄIRING - häiring on tegevusest põhjustatud müra, tolmu, vibratsiooni, lõhna, autoliikluse jms oluline

kasv võrreldes varasema/tavapärase situatsiooniga.

KAKSIKELAMU - kaks ühele katastriüksusele või kahe kõrvuti asetseva katastriüksuse piirile küljeti

kokku ehitatud üksikelamut, kus mõlemal on omaette otsene juurdepääs õue.

KAUGKÜTTEPIIRKOND - maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega

kasutatakse kaugkütet.

KESKKONNAMÕJU - tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju looduskeskkonnale,

inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) - Keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eesmärk on keskkonna­kaalutlustega arvestamine strateegiliste dokumentide koostamisel ja

kehtestamisel.

KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG - strateegilise

planeerimisdokumendiga eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille

käigus otsustatakse KSH vajalikkuse üle.

KOHALIK TEE - kohalik tee on KOV omandis ja/või eraomandis olevad avalikud teed, mille osas omaniku

ülesandeid täidab KOV.

KORDUVA ÜLEUJUTUSEGA ALA - mererannal on kohaliku omavalitsuse poolt üldplaneeringuga21

määratav ala rannajoonest maismaa poole, kus üleujutused toimuvad sageli ning mille piirjoon on

looduskaitseseaduse kohaselt mererannal ehituskeeluvööndi ulatuse määramise lähtejooneks.

KORRUSELISUS - maapealsete korruste arv (sh tehniline korrus ja katusekorrus).

21 Looduskaitseseadus § 35 lg 31 ja planeerimisseadus § 75 lg 1 p 9.

20056ÜP3

88 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

KORTERELAMU - mitmest korterist koosnev elamu.

LAUTER - Lauter on looduslikult sobiv randumiskoht paatidele, kus neid on võimalik kinnitada ja

vajadusel kuivale tõmmata. Lauter ei hõlma rajatisi. Vajadusel võib veeskamise ja randumise

hõlbustamiseks looduslikke materjale vähesel määral ümber paigutada.

MILJÖÖVÄÄRTUSLIK ALA - miljööväärtuslik ala on planeeringuga määratletud ala, mille terviklik

kooslus kuulub säilitamisele oma ajastut iseloomustava harmoonilise üldpildi tõttu. Miljöö eripära võib

seisneda iseloomulikus tänavavõrgus ja maaüksuste struktuuris, hoonestusviisis ja arhitektuuris,

maastikuelementides ja haljastuses ning muudes miljöö seisukohalt olulistes detailides ja linnaruumi

elementides (vaated, piirded, värvilahendus, kujunduslikud elemendid jms).

PÕHIHOONE - hoone mille järgi määratakse reeglina katastriüksuse kasutamise otstarve ja mis on

reeglina mahuliselt domineeriv.

PÜSIMETSANDUS – metsa valikraietega majandamise viis, kus metsast tohib raiuda üksikuid puid või

väga väikeseid puugruppe (häile). Püsimetsana majandamine käesoleva seaduse tähenduses on välja

raiutud või välja langenud puude pidev asendumine või asendamine uute kasvukohale looduslikult

omaste puudega.

RIDAELAMU - kolm või enam üksikelamut, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud (igal

sektsioonil on oma katus ja tagatud eraldi sissepääs õuest).

ROHEKORIDOR - tugialasid ühendavad rohevõrgustiku elemendid, mille eesmärk on tagada võrgustiku

sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja

killustumise mõju elustikule.

ROHEVÕRGUSTIKU LOODUSLIKUD ALAD - Rohevõrgustiku alal paiknevad Eesti põhikaardi ETAK

andmetes esitatud (jooksvalt uuenevad) kõlvikud (E_202_seisuveekogu_a, E_203_vooluveekogu_a,

E_304_lage_a, E_305_puittaimestik_a ja E_306_margala_a);

TERVIKLIKULT KÄSITLETAV ALA - ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse antud üldplaneeringu

mõistes põhijoonisel kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga

katkematult kaetud ala. Erandina võib omavalitsuse kaalutlusotsusena käsitletav osa võib olla osakaal

katastriüksusest või ka iseseisev katastriüksus üldplaneeringus kujutatud ruumiliselt tervikliku

piirkonna sees.

ROHEVÕRGUSTIKU TUGIALA - enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad

(kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või

rohevõrgustiku seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad.

TIHEASUSTUSEGA ALA – linna, alevi, aleviku ja küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala

TOIMEPIIRKOND – keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb toimepiirkonna keskustest ja sellega

funktsionaalselt seotud kohalikest keskustest ning nende tagamaal asuvatest paikkondadest, mille

elanike jaoks on need keskused peamised igapäevase ja perioodilise liikumise sihtkohad

(Statistikaamet 2014)

TUULEPARGI ARENDUSALA – tuulepargi, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks mõeldud

ala.

TÕMBEKESKUS - linlik piirkond, kus inimesed käivad teenuste ja kaupade järel.

TÄISEHITUSE PROTSENT - kõigi hoonestatud katastriüksustel paiknevate hoonete (sh alla 20m²

pinnaga hoonete) ehitisealuste pindade summa suhe katastriüksuse pindalasse.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 89 / 107

VÄLJAKUJUNENUD EHITUSJOON - Varem väljakujunenud ehitusjoon on tiheasustusega alal

olemasolevate hoonete paiknemine mingi joonobjekti suhtes, näiteks jõekallas, tee vmt ning nende

objektide joondumise järgi tuletatud lihtsustatud joon, millele võib joondada ka olemasolevate

hoonete vahele uusi hooneid.

VÄÄRTUSLIK MAASTIK- maakonnaplaneeringuga või üldplaneeringuga määratletud ala, millel on

ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus.

ÜHISKASUTUSEGA TÄNAVARUUM - lähenemine linnaplaneerimises, kus kasutatakse autoliikluse ja

jalakäijate vahelise eraldusjoonte minimeerimist eesmärgiga suurendada liiklejate tähelepanelikkust

ja üksteisega arvestamist, et tagada turvalisem liiklusruum.

ÜKSIKELAMU - ühel katastriüksusel paiknev elamu, mis on korteriteks jaotamata.

20056ÜP3

90 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

28 Üldplaneeringu joonised

Üldplaneeringu joonised on esitatud viiel lehel mõõtkavas 1:20000:

▪ Kärdla – Pühalepa põhijoonis (nr 1/8);

▪ Käina – Sarve (nr 2/8);

▪ Kõrgessaare – Tahkuna (nr 3/8);

▪ Emmaste (nr 4/8);

▪ Kõpu (nr 5/8).

Põhijoonise väljavõtted tiheasustusega aladest:

▪ Kärdla linn 1:7000 (nr 6/18);

▪ Käina alevik 1:7000 (nr 7/18);

▪ Kõrgessaare alevik 1:700 (nr 8/8).

Joonis 22. Üldplaneeringu põhijooniste jaotus.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 91 / 107

29 Üldplaneeringu lisad

Üldplaneeringu eelnõu juurde kuuluvad järgmised lisad:

▪ Lisa 1. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise välja

töötamise kavatsus koos saabunud arvamuste ning omavalitsuse seisukohtadega nende

osas;

▪ Lisa 2. Üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne;

▪ Lisa 3. Hiiumaa väärtuslike maastike kordusinventuur. Kristiina Hellström. 2022;

▪ Lisa 4. Korduva üleujutusega ala piiri määramine ja ehituskeeluvööndi täpsustamine.

GisPlan OÜ. 2020;

▪ Lisa 5. Kärdla avaliku ruumi visioon. KINO maastikuarhitektid ja Kristiina Hellström. 2023;

▪ Lisa 6. Tuuleenergia kasutuselevõtu uuring. AB Artes Terrae. 2024;

▪ Lisa 7. Üldplaneeringu eskiisile esitatud arvamused ning kohaliku omavalitsuse seisukohad

nende osas.

20056ÜP3

92 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

Tabel 9. Üldplaneeringuga planeeritud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud.

Nr Eesmärk Piirkond Tingimused (KSH sisend) Ehitustingimused

1 Sadama mitmekesiste arenguvõimaluste tagamine

Heltermaa sadam, varasema EKV vähendusega katmata osas

Arvestati KSH ettepanekut ning ala kärbiti Väinamere loodus- ja linnualaga.

Lisaks olemasolevatele hoonetele võib ilma detailplaneeringuta püstitada uusi hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 600m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 10 hoonet kõrgusega kuni 10m maapinnast. Selle mahu ületamisel tuleb teha DP.

2 Haldi sadama mitmekesiste arenguvõimaluste tagamine

Haldi sadam Olemasoleva sadamaala, mis on juba inimtegevustest mõjutatud, kasutamine arendusalana läbi sadamaala kasutuse mitmekesistamise, ei too kaasa täiendavalt olulist ebasoodsat mõju.

Lisaks olemasolevatele võib ilma detailplaneeringuta püstitada hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 200m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 3 hoonet kõrgusega kuni 10m maapinnast.

3 Olulise turismiobjekti arenguvõimaluste tagamiseks

Tahkuna tuletorni kinnistu

EKV vähenduse eesmärgiks on turismitaristu arendamine. Alal paikneb olemasolev parkla. Tahkuna tuletorn on Hiiumaa vallas oluline turismiobjekt, mistõttu on oluline võimaldada turismitaristu kaasajastamist ning turismiobjektide laiendamist, seni kuni need ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju. Kuna ei ole teada, milliseid rajatisi täpselt kavandada soovitakse, tuleb andmete selgumisel hinnata kehtiva seadusandluse kohaselt nendega kaasuvaid keskkonnamõjusid vähemalt eelhindamise tasemel.

Ehitiste täpne lahendus leitakse detailplaneeringuga.

4 Sadama ja selle lähiümbruse mitmekesiste arenguvõimaluste tagamiseks

Orjaku sadam Tegemist on olemasoleva sadama alaga, kus on juba pikaajaliselt avaldunud inimtegevuse mõju. Kuigi osaliselt on EKV vähendamise alal tegemist loodusliku ranna- alaga, siis omab inimeste suunamine olemasolevale sadamaalale ka kaudset positiivset mõju. Seeläbi väheneb koormus ranna-alale mujal rannikul. Sadama arenduste kavandamisel, ei näe KSH koostaja ebasoodsa mõju ilmnemist kalda kaitse- eesmärkidele, kui välditakse kaitsealuste liikide kasvukohas arendustegevust. Rakendada arendustegevusel meetmeid, et kord 10 aasta jooksul toimuda võiv üleujutus ei too kaasa jäätmete või reovee sattumist merekeskkonda

Lisaks olemasolevatele hoonetele võib ilma detailplaneeringuta püstitada uusi hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 600m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 10 hoonet kõrgusega kuni 10m maapinnast. Selle mahu ületamisel tuleb teha DP.

5 Sadama ja selle lähiümbruse mitmekesiste arenguvõimaluste tagamiseks

Kõrgessaare sadam ja selle lähiümbrus

Tegemist on olemasoleva sadama alaga, kus on juba pikaajaliselt avaldunud inimtegevuse mõju. Kuigi osaliselt on EKV vähendamise alal tegemist loodusliku ranna-

Lisaks olemasolevatele hoonetele võib ilma detailplaneeringuta püstitada uusi hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 600m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30%

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 93 / 107

alaga, siis omab inimeste suunamine olemasolevale sadamaalale ka kaudset positiivset mõju. Seeläbi väheneb koormus ranna-alale mujal rannikul. Leevendava meetmena taimestikuinventuuri läbiviimisel sadama arenduste kavandamisel, ei näe KSH koostaja olulise ebasoodsa mõju ilmnemist kalda kaitse- eesmärkidele.

krundi pindalast), sh kuni 10 hoonet kõrgusega kuni 10m maapinnast. Selle mahu ületamisel tuleb teha DP.

6 Väljakujunenud külastruktuuri põhimõttel uushoonestuse võimaldamine üleujutusohuga alast väljapool. Ehituskeeluvööndi vähendamine toetab miljööväärtusliku ala hoonestusstruktuuri säilimist.

Salinõmme küla Vähenduse läänepoolsest osast loobuti. Arendustegevuse planeerimisel peab läbi viima taimestiku inventuuri. Hoonestuse ja rajatised peab paigutama alal selliselt, et nende alla jääks minimaalselt kaitstavate taimeliikide isendeid ning liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada töötsooni jäävate kaitsealuste taimeliikide ümberasustamine, taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt

Lubatud on väljakujunenud asustusmustrit ja miljööd järgivad elukondlikud majapidamised.

7 Ninaotsa puhkekoha arendamine

Kõrgessaare piirkonnas paiknev Ninaotsa puhkekoht

Olemasolev puhkeala, kus on juba olemasolevat hoonestust. Puhkekoht paikneb erinevate liikide leiukohal, mis ei ole hõlmatud ei Natura võrgustikku, siseriiklike looduskaitsealade ega ka hoiualade koosseisu. Puhkekoha arendamisel on soovituslik läbi viia taimestiku inventuur, et paigutada kavandatavad objektid taimeliikide isendeid kahjustamata ja keskkonnamõju hindamine, vähemalt eelhindamise tasemel. Vältida tuleks kõrghaljastuse eemaldamist, kuna rannikualadel käitub kõrghaljastus kaitsemetsana kaitstes saart merelt tuleva tuule ja tormi eest.

Lubatud ainult puhkeotstarbelised rajatised nagu näiteks spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vaatlustornid, piknikupaviljonid, terrassid, riietuskabiinid, välisvalgustus, parklad, tähistatud matkarajad, kergliiklusteed, laudteed, tualetid ja prügikonteinerite varjualused.

8 Palli puhkekoha arendamine

Palli ninal paiknev puhkekoht

Olemasolev matkatee, telkimiskoht ja vaatetorn. Puhkekoht paikneb erinevate III kaitsekategooria liikide leiukohal, mis ei ole hõlmatud ei Natura võrgustikku, siseriiklike looduskaitsealade ega ka hoiualade koosseisu. KSH ja ÜP koostamise ajahetkel on teada, et sooviks on olemasoleva vaatetorni lammutamine ning tulevikus uue torni ehitamine. Sh vaatetorni alal ei ole kaitstavate taimeliikide leiukohta märgitud. Taotletava ehituskeeluvööndi vähendamise ala sees on varasemalt vähendatud EKV ala. Ehituskeeluvööndi vähendamise ala laiendamise eesmärgiks on ala arendamine

Lubatud ainult puhkeotstarbelised rajatised nagu näiteks spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vaatlustornid, piknikupaviljonid, terrassid, riietuskabiinid, välisvalgustus, parklad, tähistatud matkarajad, kergliiklusteed, laudteed, tualetid ja prügikonteinerite varjualused.

20056ÜP3

94 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

ning alale telkimiskoha teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamine (nt välikäimla). KSH koostaja leiab, et kui rajatiste püstitamisel välditakse maksimaalselt kaitsealuste taimeliikide isendite elupaiku, on olemasoleva matkatee ümbruse arendamine, telkimiskohtade ning teenindavate rajatiste loomine asjakohane. Küll aga on soovituslik puhkekoha kavandamisel läbi viia taimestiku inventuur ning keskkonnamõjude eelhindamine. Rajatised peab paigutama selliselt, et nende alla jääks minimaalselt kaitstavate taimeliikide isendeid ning liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada töötsooni jäävate kaitsealuste taimeliikide ümberasustamine.

9 Mägipe puhkekoha arendamine

Mägipe puhkekoht

Ala läbib RMK matkatee, alal ei ole olemasolevaid puhkerajatisi. Ala lähistel on varasemalt vähendatud EKV ala, kus on RMK hallatav Mägipe telkimiskoht. Ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärgiks on ala arendamine ning alale telkimiskoha teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamine (nt välikäimla). Puhkeala arendamise alal tuleb elupaigatüüpidele ebasoodsa mõju esinemise vältimiseks kasutada ala telkimisalana, mille teenindamiseks on püstitatud väikerajatised (nt välikäimla, prügikastid). Seejuures tuleb eelistada puhkerajatiste püstitamiseks alasid, mis jäävad väljapoole esmatähtsaid elupaigatüüpe. Säilitada tuleb kõrghaljastust. Alale tuleb vältida puhkeotstarbeliste hoonete (ehitiste) rajamist (nt majutushoone, toitlustusasutuste). Küll aga tuleb puhkeala kavandamisel (rajatiste kavandamisel) läbi viia taimestiku inventuur ja seeneliigi pruunikas vöötnarmik (Phellodon fuligineoalbus) inventuur, et rajatiste paigutamisel kaitsealuste liikide isendeid kaitsta. Samuti keskkonnamõjude eelhindamine, sh Natura eelhindamine. Nõmmelõoke on punase raamatu kohaselt ohuväline rändlind, kes saabub meile märtsis ja lahkub oktoobris, vaid üksikud linnud jäävad siia talvituma. Nõmmelõokese peamisteks ohuteguriteks peetakse

Lubatud ainult puhkeotstarbelised rajatised nagu näiteks spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vaatlustornid, piknikupaviljonid, terrassid, riietuskabiinid, välisvalgustus, parklad, tähistatud matkarajad, kergliiklusteed, laudteed, tualetid ja prügikonteinerite varjualused.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 95 / 107

röövlinde ja väikekiskjaid. Seega puhkeala arendamine nõmmlõokest oluliselt ei mõjuta.

10 Tareste puhkekoha arendamine

Tareste puhkekoht

Alal on olemasolev parkimisala ning lõkkekoht. EKV vähenduse eesmärgiks on puhkeala arendamine ning selle teeninduseks täiendavate rajatiste püstitamine (nt välikäimla). Puhkeala arendamisel tuleb läbi viia taimestikuinventuur, millega välistatakse puhkerajatiste püstitamist kaitsealuste taimeliikide kasvukohale.

Lubatud ainult puhkeotstarbelised rajatised nagu näiteks spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vaatlustornid, piknikupaviljonid, terrassid, riietuskabiinid, välisvalgustus, parklad, tähistatud matkarajad, kergliiklusteed, laudteed, tualetid ja prügikonteinerite varjualused.

11 Väljakujunenud hoonestus Emmaste- Tohvri riigiteest maa suunas

Hindu külas mere ääres

Kuivõrd kogu EKV vähendamise alal levivad kaitsealuste taimeliikide kasvukohad, kus rakendub liikide isendi kaitse, siis selgub EKV vähendamise alal arendustegevuse realiseerimise võimalikkus taimestikuinventuuri koostamise järgselt ning seejärel on vajalik detailplaneeringu koostamine. Hoonestus tuleb esmajärgus planeerida väljapoole kaitsealuste liikide kasvukohta. Vajalik on läbi viia taimestiku inventuur, millega selgitatakse välja liikide isendite paiknemine ning nende seisund (sh kasvukoha sobilikkus tänasel päeval). Sõltuvalt kaitsealuste taimeliikide isendite paiknemisest või kui inventuuri tulemustest lähtub, et kasvukoht ei ole liikidele tänasel päeval sobiv, võib kooskõlastatult Keskkonnaametiga hoonestust planeerida. Inventuuri tulemustest lähtuvalt võib vajadusel ja võimalusel kaaluda ka üksikisendite ümberasustamine lähtuvalt kehtivale seadusandlusele. Samuti tuleb ala kavandamisel läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine.

Väljakujunenud asustusmustrit järgiv elamuehitus

20056ÜP3

96 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

12 Olemasoleva puhkekoha ja lautrikoha arendamiseks

Hirmuste puhkekoht

Tegemist on juba osaliselt olemasoleva puhkealaga. Puhkeala arendustegevused ja laiendused tuleks kavandada maastikku sobituvalt ning võimalikult hajusalt, vältida tuleb kõrghaljastuse eemaldamist eelkõige elupaigatüüpidel 2180, 9010 ja 9080. Kuna kogu EKV vähendamise ala on kaetud erinevate elupaigatüüpidega, tuleks arendustegevus hoida minimaalne. Lubada võib puhkeala teenindavaid väikerajatisi. Alale tuleb vältida puhkeotstarbeliste hoonete (ehitiste) rajamist (nt majutushoone, toitlustusasutuste hooned). Küll aga tuleb puhkeala kavandamisel (rajatiste kavandamisel) läbi viia taimestiku inventuur, et rajatiste paigutamisel kaitsealuste liikide isendeid kaitsta. Väiksemate puhkerajatiste ja ehitiste püstitamisel eelistada EKV vähendamise alal elupaigatüübi 2120 alasid (mis ei ole esmatähtis elupaigatüüp), kuna elupaigatüüp on liikuva iseloomuga ning kujuneb ümber olemasoleva maastiku. Vältida tuleb mootorsõidukitega liikumist väljaspool selleks ettenähtud teid, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut. Arendustegevuse kavandamisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine, vähemalt eelhindamise tasemel, seejuures taimestiku inventuur ning Natura hindamine vähemalt eelhindamise tasemel.

Lubatud ainult puhkeotstarbelised rajatised nagu näiteks spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vaatlustornid, piknikupaviljonid, terrassid, riietuskabiinid, välisvalgustus, parklad, tähistatud matkarajad, kergliiklusteed, laudteed, tualetid ja prügikonteinerite varjualused.

13 Sääretirbi puhkekoha arendamine

Kassari küla, Sääretirbi puhkekoht

Olemasolev matkatee, telkimiskoht. Ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärgiks on ala arendamine ning alale telkimiskoha teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamine (nt välikäimla). Vältida tuleb kõrghaljastuse eemaldamist elupaigatüübil 6280*. Vööt- põõsalind teeb pesa põõsa või noore tiheda okaspuu okste vahele, enamasti üsna maapinna ligidale. Seega tuleb telkimisala ja sellega seotud rajatiste arendamisel säilitada põõsaid ja noori okaspuid. Kui on siiski vajalik põõsaste või noorte okaspuude eemaldamine, siis ei tohi seda teha pesitsusperioodil mai keskpaigast juuli alguseni. Lubada võib puhkeala teenindavaid väikerajatisi. Alale tuleb vältida

Lubatud ainult puhkeotstarbelised rajatised nagu näiteks spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vaatlustornid, piknikupaviljonid, terrassid, riietuskabiinid, välisvalgustus, parklad, tähistatud matkarajad, kergliiklusteed, laudteed, tualetid ja prügikonteinerite varjualused.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 97 / 107

puhkeotstarbeliste hoonete (ehitiste) rajamist (nt majutushoone, toitlustusasutuste hooned). KSH koostaja leiab, et kui rajatiste püstitamisel välditakse maksimaalselt kaitsealuste taimeliikide isendite elupaiku ja kaitse- eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe, on olemasoleva matkatee ümbruse arendamine, telkimiskohtade ning teenindavate rajatiste loomine asjakohane. Küll aga on vajalik puhkekoha kavandamisel läbi viia taimestiku inventuur ning keskkonnamõjude eelhindamine. Rajatised peab paigutama selliselt, et nende alla jääks minimaalselt kaitstavate taimeliikide isendeid ning liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada töötsooni jäävate kaitsealuste taimeliikide ümberasustamine

14 Lautrikoha arendamine Mudaste lautrikoht

Tegemist on olemasoleva ja kasutatava lautrikohaga. Soov on rajada lautrikoha teenindamiseks vajalikke rajatisi. Need tuleb rajada väljapoole kaitsealuse taime kasvukohta ja loodusala kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpi kadastikud (5130). EKV vähendamise ala piire tuleb korrigeerida selliselt, et see jääks väljapoole elupaigatüübi kadastikud (5130) piiri. Arvestades, et tegemist on olemasoleva ja juba pikaajaliselt kasutatava lautrikohaga, siis võimaldab rajatiste kavandamine kontrollitumat tegevust lautrikohal ja vähendab kaitsealuse taimeliigi ja elupaikade kahjustamise riske. Vajalik on taimestikuinventuuri läbiviimine.

Lautrikoha teenindamiseks vajalikud rajatised.

15 Avaliku puhkeala kavandamine

Paope küla Alal paiknevad üksikud rajatised ning planeeritud lautrikoht. Lautrikoht on määratud lähtuvalt teadaolevast andmestikust, et ala kasutatakse aktiivselt paatide veeskamiseks. Puhkeala kavandamisel (DP ja/või projekteerimise käigus läbi viia keskkonnamõjude hindamine, vähemalt eelhindamise tasemel, sh Natura eelhindamine), kuna juurdepääsutee läbib loodusala.

Lubatud ainult puhkeotstarbelised rajatised nagu näiteks spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vaatlustornid, piknikupaviljonid, terrassid, riietuskabiinid, välisvalgustus, parklad, tähistatud matkarajad, kergliiklusteed, laudteed, tualetid ja prügikonteinerite varjualused.

16 Puhkeala arendamine, parkimise, jäätmekäitluse

Kalana küla Hoonestust lubada vaid EKV vähendamise alal juba paikneva hoone mahus. Parkla rajamiseks teostada

Lubatud ainult puhkeotstarbelised rajatised nagu näiteks spordi- ja mänguvahendid ning -platsid,

20056ÜP3

98 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

jne seotud ehitiste vajadus

taimestiku inventuur. Parkla ja jäätmekäitlusrajatised peab paigutama alal selliselt, et nende alla jääks minimaalselt kaitstavate taimeliikide isendeid ning liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada töötsooni jäävate kaitsealuste taimeliikide isendite ümberasustamine.

pingid, vaatlustornid, piknikupaviljonid, terrassid, riietuskabiinid, välisvalgustus, parklad, tähistatud matkarajad, kergliiklusteed, laudteed, tualetid ja prügikonteinerite varjualused.

17 Väljakujunenud asustus Reheselja külas olemasoleva vähenduse laiendamine Emmaste-Tohvri teeni

EKV vähendamise alal arendamisel ei kahjustata ranna ja kalda kaitse eesmärke, kuna rannast eraldab ala Emmaste-Tohvri kõrvalmaantee

Väljakujunenud asustusmustrit järgiv elamuehitus

18 Kärdla sadama arenguvõimaluste tagamine

Kärdla linn KSH koostaja ei näe olulise ebasoodsa mõju ilmnemist kalda kaitse-eesmärkidele. Kui rakendada arendustegevusel meetmeid, et toimuda võiv ranniku üleujutus ei too kaasa jäätmete või reovee sattumist merekeskkonda, siis on võimalik inimtegevuse kahjulikku mõju vältida.

Erinevad teenindushooned ning nendega seotud rajatised. Täpne lahendus leitakse detailplaneeringuga.

20 Varasema üldplaneeringuga kavandatud ehituskeeluvööndi ulatuse ühtlustamine

Hellamaa küla Hoonestuse ja taristu rajamine EKV vähendusega aladel on lubatud vaid väljapoole kaitstavate seeneliikide leiukohti. Ala kavandamisel läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine.

Väljakujunenud asustusmustrit järgiv elamuehitus

21 Kehtiv Laupa kinnistu detailplaneering. Vähendus tagab olemasoleva detailplaneeringu elluviimise.

Suuresadama küla

Kuivõrd kogu EKV vähendamise ala kattub III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohaga, kus rakendub liikide isendi kaitse, siis selgub EKV vähendamise alal arendustegevuse realiseerimise võimalikkus taimestikuinventuuri koostamise järgselt. Hoonestus tuleb esmajärgus planeerida väljapoole kaitsealuste liikide kasvukohta. Vajalik on läbi viia taimestiku inventuur, millega selgitatakse välja liikide isendite paiknemine ning nende seisund (sh kasvukoha sobilikkus tänasel päeval). Sõltuvalt kaitsealuste taimeliikide isendite paiknemisest või kui inventuuri tulemustest lähtub, et kasvukoht ei ole liikidele tänasel päeval sobiv, võib kooskõlastatult Keskkonnaametiga hoonestust planeerida. Inventuuri tulemustest lähtuvalt võib vajadusel ja võimalusel kaaluda ka üksikisendite ümberasustamine lähtuvalt kehtivale seadusandlusele. Samuti tuleb ala kavandamisel läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine.

Vastavalt detailplaneeringule

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 99 / 107

22 Kehtiv Marilehe kinnistu detailplaneering

Sääre küla Kuivõrd kogu EKV vähendamise ala kattub III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohaga, kus rakendub liikide isendi kaitse, siis selgub EKV vähendamise alal arendustegevuse realiseerimise võimalikkus taimestikuinventuuri koostamise järgselt. Hoonestus tuleb esmajärgus planeerida väljapoole kaitsealuste liikide kasvukohta. Vajalik on läbi viia taimestiku inventuur, millega selgitatakse välja liikide isendite paiknemine ning nende seisund (sh kasvukoha sobilikkus tänasel päeval). Sõltuvalt kaitsealuste taimeliikide isendite paiknemisest või kui inventuuri tulemustest lähtub, et kasvukoht ei ole liikidele tänasel päeval sobiv, võib kooskõlastatult Keskkonnaametiga hoonestust planeerida. Inventuuri tulemustest lähtuvalt võib vajadusel ja võimalusel kaaluda ka üksikisendite ümberasustamine lähtuvalt kehtivale seadusandlusele. Samuti tuleb ala kavandamisel läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine.

Vastavalt detailplaneeringule.

23 Kehtiv Hopi kinnistu detailplaneering, olemasolev asustus

Suuresadama küla

Hoonestus tuleb esmajärgus planeerida väljapoole kaitsealuste liikide kasvukohta. Vajalik on läbi viia taimestiku inventuur, millega selgitatakse välja liikide isendite paiknemine ning nende seisund (sh kasvukoha sobilikkus tänasel päeval). Sõltuvalt kaitsealuste taimeliikide isendite paiknemisest või kui inventuuri tulemustest lähtub, et kasvukoht ei ole liikidele tänasel päeval sobiv, võib kooskõlastatult Keskkonnaametiga hoonestust planeerida. Inventuuri tulemustest lähtuvalt võib vajadusel ja võimalusel kaaluda ka üksikisendite ümberasustamine lähtuvalt kehtivale seadusandlusele. Samuti tuleb ala kavandamisel läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine.

Vastavalt detailplaneeringule.

24 Sadama mitmekesiste arenguvõimaluste tagamine

Suuresadam Tegemist on olemasoleva sadama alaga, kus on juba pikaajaliselt avaldunud inimtegevuse mõju. Kuigi osaliselt on EKV vähendamise alal tegemist loodusliku ranna- alaga, siis omab inimeste suunamine olemasolevale sadamaalale ka kaudset positiivset mõju. Seeläbi väheneb koormus ranna-alale

Lisaks olemasolevatele hoonetele võib ilma detailplaneeringuta püstitada uusi hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 600m2 (sh ei tohi ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 10 hoonet kõrgusega kuni 10m maapinnast. Selle mahu ületamisel tuleb teha DP.

20056ÜP3

100 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

mujal rannikul. Kui rakendada arendustegevusel meetmeid, et toimuda võiv üleujutus ei too kaasa jäätmete või reovee sattumist merekeskkonda, siis on võimalik inimtegevuse kahjulikku mõju vältida. Olemasoleva sadamaala kasutamine arendusalana läbi sadamaala kasutuse mitmekesistamise, ei too kaasa täiendavalt olulist ebasoodsat mõju.

25 Suuresadama kinnistu detailplaneering

Suuresadama küla

Arendustegevuse planeerimisel peab läbi viima taimestiku inventuuri. Hoonestuse ja rajatised peab paigutama alal selliselt, et nende alla jääks minimaalselt kaitstavate taimeliikide isendeid ning liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada töötsooni jäävate kaitsealuste taimeliikide ümberasustamine, taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt. Täpne ümberasustamise asukoht ja tingimused tuleb välja selgitada koostöös vastava eriala eksperdiga, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määrusest nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord. Samuti tuleb ala kavandamisel läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine.

Vastavalt detailplaneeringule.

28 Meretooma kinnistu detailplaneering (lautrikoha hoonestus)

Kiduspe küla Tegemist on olemasoleva olukorra näitamisega ning EKV vähendamisega ei kaasne täiendavaid ebasoodsaid mõjusid kalda kaitse eesmärkidele.

Vastavalt detailplaneeringule.

29 Sadama mitmekesiste arenguvõimaluste tagamine

Kassari sadam Ebasoodsa mõju kaasnemise vältimiseks, tuleb sadamaala arendused kavandada selliselt, et need ei kattuks kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega. Tegemist on olemasoleva sadama alaga, kus on juba pikaajaliselt avaldunud inimtegevuse mõju. EKV vähendamise alal ei ole sisuliselt tegemist loodusliku alaga. Inimeste suunamine olemasolevale sadamaalale omab ka kaudset positiivset mõju. Seeläbi väheneb koormus ranna-alale mujal rannikul. Kaitsealuste taimeliikide kasvukoha säilitamisel, ei näe KSH koostaja olulise ebasoodsa mõju ilmnemist kalda kaitse- eesmärkidele. EKV vähendamise alal on piisavalt ruumi hoonete ja taristu rajamiseks ka siis, kui kaitsealuste taimeliikide kasvukohti välditakse. Kui rakendada arendustegevusel meetmeid, et toimuda võiv

Lisaks olemasolevatele võib ilma detailplaneeringuta püstitada hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 200 m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 3 hoonet kõrgusega kuni 10 m maapinnast.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 101 / 107

ranniku üleujutus ei too kaasa jäätmete või reovee sattumist merekeskkonda, siis on võimalik inimtegevuse kahjulikku mõju vältida.

30 Menetluses olev Küüramäe, Lageda ja Sammalkivi detailplaneering

Kassari küla Hoonestuse ja taristu rajamine EKV vähendusega aladel on lubatud vaid väljapoole kaitstavate seeneliikide leiukohti. Ala arendamisel tuleb konsulteerida elustikueksperdiga hoonete ja taristu paigutamise ja raadamistööde alaga seoses, et oleks tagatud kaitstavate liikide elupaikade säilimine alal. Ala kavandamisel läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine.

Kaks elukondlikku majapidamist, mille maht täpsustatakse projekteerimistingimustega.

31 Kehtiv Käära kinnistu detailplaneering Laiduranna maaüksuse ulatuses

Nasva küla Seoses kaitsealuste taimeliikide leiukoha piiride osalise kattumisega tuleb edasiste tegevuste läbiviimiseks teostada taimestiku inventuur. Liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb vältida (tulevaid) ehitustegevusi kasvukohtades ning vajadusel korraldada töötsooni jäävate tundlike isendite ümberasustamine, taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt.

Vastavalt detailplaneeringule.

32 Varasema üldplaneeringuga kavandatud ehituskeeluvööndi ulatuse ühtlustamine ja väljakujunenud asustusmustri jätkamine

Värssu küla Hoonestuse ja taristu rajamine EKV vähendusega aladel on lubatud vaid väljapoole kaitstavate seeneliikide leiukohti. Ala kavandamisel läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine.

Täpsed hoonete ja ehitiste mahud nähakse ette detailplaneeringuga

33 Varasema üldplaneeringuga kavandatud ehituskeeluvööndi ulatuse ühtlustamine ja väljakujunenud asustusmustri jätkamine

Värssu küla Hoonestuse ja taristu rajamine EKV vähendusega aladel on lubatud vaid väljapoole kaitstavate seeneliikide leiukohti. Ala kavandamisel läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine.

Täpsed hoonete ja ehitiste mahud nähakse ette detailplaneeringuga

34 Elamuehituse võimaldamine Haldi sadama piirkonnas.

Haldi küla Elamuala arendamisel käpaliste leiukohas on vajalik läbi viia taimestikuinventuur, millega selgitatakse välja liikide olemasolu ning paiknemine. Viimasest lähtuvalt on võimalik määrata täiendavad leevendavad meetmed, nt isendite ümberasustamine, tingimused hoonestuse paiknemisele jms.

Männi ja Kadaka maaüksusele kummalegi kuni 3 eluhoonet ehitusaluse pinnaga kokku kuni 400 m2. Muud ehitusõiguse tingimused antakse projekteerimistingimustega.

35 Elamuehituse võimaldamine Haldi sadama piirkonnas.

Haldi küla Elamuala arendamisel käpaliste leiukohas on vajalik läbi viia taimestikuinventuur, millega selgitatakse välja liikide olemasolu ning paiknemine. Viimasest lähtuvalt on võimalik määrata täiendavad leevendavad meetmed, nt isendite

Kuni 3 eluhoonet ehitusaluse pinnaga kokku kuni 400 m2. Muud ehitusõiguse tingimused antakse projekteerimistingimustega.

20056ÜP3

102 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

ümberasustamine, tingimused hoonestuse paiknemisele jms.

36 Sadama ja selle lähiümbruse mitmekesiste arenguvõimaluste tagamine ning sama ekv ulatuse säilitamine senisel kujul vaatamata tiheasustusega ala kaotamisele.

Kalana sadam ja selle lähiümbrus

Arendustegevuse planeerimisel peab läbi viima taimestiku inventuuri Eesti Looduse infosüsteem, EELIS kohastes kaitsealuste taimeliikide leiukohtades. Hoonestuse ja rajatised peab paigutama alal selliselt, et nende alla jääks minimaalselt kaitstavate taimeliikide isendeid ning liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada töötsooni jäävate kaitsealuste taimeliikide ümberasustamine, taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt. Kokkuvõttes leiab KSH koostaja, et kui arvesse võetakse esitatud meetmeid, siis ebasoodne mõju kalda kaitse-eesmärkidele puudub.

Lisaks olemasolevatele hoonetele võib ilma detailplaneeringuta püstitada uusi hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 600 m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 10 hoonet kõrgusega kuni 10 m maapinnast. Selle mahu ületamisel tuleb teha DP.

37 Tõrvanina puhkekoha arendamine

Tareste küla Puhkekoht paikneb erinevate liikide leiukohal, mis ei ole hõlmatud ei Natura võrgustikku, siseriiklike looduskaitsealade ega ka hoiualade koosseisu. Sellegipoolest tuleb maksimaalselt vältida kõrghaljastuse eemaldamist, kuna kõrged puud pakuvad nahkhiirlastele vajalikke elupaiku. Samuti omavad metsa-alad rannikul kaitseväärtust, kaitstes maismaad merelt tuleva tuule ja tormi eest. Arendustegevusest peab puutumata jätma VEP nr.209679 ala. Lubada võib puhkeala teenindavaid väikerajatisi. Alale tuleb vältida puhkeotstarbeliste hoonete (ehitiste) rajamist (nt majutushoone, toitlustusasutuste hooned). Eelistada olemasoleva telkimisala laiendamist. Puhkeala teenindamiseks vajalike rajatiste (nt välikäimlate) püstitamisel võimalusel vältida kaitsealuste liikide kasvukohti (vajadusel viia läbi taimestiku inventuur). Selliselt ei oma puhkeala arendamine olulist negatiivset mõju kaitsealustele liikidele. Rakendada arendustegevusel meetmeid, et ranniku üleujutus ei too kaasa jäätmete või reovee sattumist merekeskkonda

Lubatud ainult puhkeotstarbelised rajatised nagu näiteks spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vaatlustornid, piknikupaviljonid, terrassid, riietuskabiinid, välisvalgustus, parklad, tähistatud matkarajad, kergliiklusteed, laudteed, tualetid ja prügikonteinerite varjualused.

38 Vahtrepa sadama mitmekesiste arenguvõimaluste tagamine

Vahtrepa väikepaadisadam

Arvestati KSH ettepanekut ning ala kärbiti selliselt, et ebasoodsad mõjud puuduvad.

Lisaks olemasolevatele võib ilma detailplaneeringuta püstitada hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 200 m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 3 hoonet

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 103 / 107

kõrgusega kuni 10 m maapinnast.

39 Sadama mitmekesiste arenguvõimaluste tagamine

Salinõmme sadam

Tegemist on olemasoleva sadama alaga, kus on juba pikaajaliselt avaldunud inimtegevuse mõju. EKV vähendamise alal ei ole tegemist loodusliku ranna- alaga. Inimeste suunamine olemasolevale sadamaalale omab ka kaudset positiivset mõju. Seeläbi väheneb koormus ranna-alale mujal rannikul. Kaitsealuste taimeliikide kasvukoha säilitamisel, ei näe KSH koostaja olulise ebasoodsa mõju ilmnemist kalda kaitse- eesmärkidele. EKV vähendamise alal on piisavalt ruumi hoonete ja taristu rajamiseks ka siis, kui kaitsealuste taimeliikide kasvukohti välditakse ning seal haljastus säilitatakse. Kui rakendada arendustegevusel meetmeid, et toimuda võiv ranniku üleujutus ei too kaasa jäätmete või reovee sattumist merekeskkonda, siis on võimalik inimtegevuse kahjulikku mõju vältida.

Lisaks olemasolevatele võib ilma detailplaneeringuta püstitada hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 400 m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 5 hoonet kõrgusega kuni 10 m maapinnast.

40 Sadama mitmekesiste arenguvõimaluste tagamine

Roograhu sadam Tegemist on olemasoleva sadama alaga, kus on juba pikaajaliselt avaldunud inimtegevuse mõju. Kuigi osaliselt on EKV vähendamise alal tegemist loodusliku ranna- alaga, siis omab inimeste suunamine olemasolevale sadamaalale ka kaudset positiivset mõju. Seeläbi väheneb koormus ranna-alale mujal rannikul. Leevendava meetmena taimestikuinventuuri läbiviimisel ja kaitsealuste taimeliikide kasvukoha säilitamisel, ei näe KSH koostaja olulise ebasoodsa mõju ilmnemist kalda kaitse- eesmärkidele. EKV vähendamise alal on piisavalt ruumi hoonete ja taristu rajamiseks ka siis, kui kaitsealuste taimeliikide kasvukohti välditakse ning seal haljastus säilitatakse. Kui rakendada arendustegevusel meetmeid, et toimuda võiv ranniku üleujutus ei too kaasa jäätmete või reovee sattumist merekeskkonda, siis on võimalik inimtegevuse kahjulikku mõju vältida.

Lisaks olemasolevatele võib ilma detailplaneeringuta püstitada hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 200 m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 3 hoonet kõrgusega kuni 10 m maapinnast. Hoonete ja rajatiste kõrgus tuleb kooskõlastada Transpordiametiga, et vältida lennuliiklusele ebasoodsa mõju tekkimist

20056ÜP3

104 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

41 Sadama mitmekesiste arenguvõimaluste tagamine

Sarve / Naistlaiu sadam

Tegemist on olemasoleva sadama alaga, kus on juba pikaajaliselt avaldunud inimtegevuse mõju. Kuigi EKV vähendamise alal on osaliselt tegemist loodusliku ranna- alaga, siis inimeste suunamine olemasolevale sadamaalale omab ka kaudset positiivset mõju. Seeläbi väheneb koormus ranna-alale mujal rannikul. KSH koostaja ei näe olulise ebasoodsa mõju ilmnemist kalda kaitse- eesmärkidele. Kui rakendada arendustegevusel meetmeid, et toimuda võiv ranniku üleujutus ei too kaasa jäätmete või reovee sattumist merekeskkonda, siis on võimalik inimtegevuse kahjulikku mõju vältida.

Lisaks olemasolevatele võib ilma detailplaneeringuta püstitada hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 200 m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 3 hoonet kõrgusega kuni 10 m maapinnast.

42 Tärkma sadama mitmekesiste arenguvõimaluste tagamine

Tärkma sadam EKV vähendamise ala piire on ÜP menetluse käigus muudetud selliselt, et välditakse ehitus- ja arendustegevust ehituskeeluvööndi vähendamise ala kaitsealuste Natura 2000 elupaigatüüpide osas. Sellisel juhul ei näe KSH koostaja olulist negatiivset mõju kalda kaitse- eesmärkidele. Olemasoleva sadamaala kasutamine arendusalana läbi sadamaala kasutuse mitmekesistamise, ei too kaasa täiendavalt olulist ebasoodsat mõju. Arenduseks vajalikud ehitustegevused tuleb läbi viia väljaspool linnuliikide pesitsusaegu.

Lisaks olemasolevatele võib ilma detailplaneeringuta püstitada hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 200 m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 3 hoonet kõrgusega kuni 10 m maapinnast.

43 Sadama ja selle lähiümbruse mitmekesiste arenguvõimaluste tagamiseks

Lehtma sadam ja selle lähiümbrus

Arendustegevuse planeerimisel peab läbi viima taimestiku inventuuri. Hoonestuse ja rajatised peab paigutama alal selliselt, et nende alla ei jääks üldse või jääks minimaalselt kaitstavate taimeliikide isendeid ning liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada töötsooni jäävate kaitsealuste taimeliikide ümberasustamine, taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt. Täpne ümberasustamise asukoht ja tingimused tuleb välja selgitada koostöös vastava eriala eksperdiga, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määrusest nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord. EKV vähendamise alal on piisavalt ruumi hoonete ja taristu rajamiseks ka siis, kui kaitsealuste taimeliikide kasvukohti välditakse ning seal haljastus säilitatakse. Samuti tuleb ala kavandamisel läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine.

Lisaks olemasolevatele hoonetele võib ilma detailplaneeringuta püstitada uusi hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 600 m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 10 hoonet kõrgusega kuni 10 m maapinnast. Selle mahu ületamisel tuleb teha DP.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 105 / 107

45 Sadama ja selle lähiümbruse mitmekesiste arenguvõimaluste tagamiseks

Sõru sadam ja selle lähiümbrus

Tegemist on olemasoleva sadama alaga, kus on juba pikaajaliselt avaldunud inimtegevuse mõju. Kuigi osaliselt on EKV vähendamise alal tegemist loodusliku ranna- alaga, siis omab inimeste suunamine olemasolevale sadamaalale ka kaudset positiivset mõju. Seeläbi väheneb koormus ranna-alale mujal rannikul. Leevendava meetmena taimestikuinventuuri läbiviimisel sadama arenduste kavandamisel, ei näe KSH koostaja olulise ebasoodsa mõju ilmnemist kalda kaitse- eesmärkidele. Kui rakendada arendustegevusel meetmeid, et toimuda võiv ranniku üleujutus ei too kaasa jäätmete või reovee sattumist merekeskkonda, siis on võimalik inimtegevuse kahjulikku mõju vältida.

Lisaks olemasolevatele hoonetele võib ilma detailplaneeringuta püstitada uusi hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 600 m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 10 hoonet kõrgusega kuni 10 m maapinnast. Selle mahu ületamisel tuleb teha DP.

46 Suuremõisa - Käina - Emmaste maanteest maismaa suunas on mõistlik jätta ehitamise võimalus.

Utu ja Jausa küla EKV vähendamise alal arendamisel ei kahjustata ranna ja kalda kaitse eesmärke, kuna rannast eraldab ala Suuremõisa - Käina - Emmaste maantee.

Ehitusõiguse tingimused määratakse projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga, kui need on vajalikud.

47 Tulenevalt olemasolevale asustusstruktuurile on mõistlik Tamme maaüksusel ehitada kadastiku serva, mitte avatud väärtuslikule põllumajandusmaale

Orjaku küla Kinnistu on hoonestatud ja selle õuealale saab ehitada ilma EKVd vähendamata. Väljaspool haritavat maad ja õuealasid arendustegevuse planeerimisel peab läbi viima taimestiku inventuuri. Hoonestuse ja rajatised peab paigutama alal selliselt, et nende alla jääks minimaalselt kaitstavate taimeliikide isendeid ning liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada töötsooni jäävate kaitsealuste taimeliikide ümberasustamine, taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt. Täpne ümberasustamise asukoht ja tingimused tuleb välja selgitada koostöös vastava eriala eksperdiga, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määrusest nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord.

Lubatud püstitada üks elukondlik majapidamine. Muud ehitusõiguse tingimused antakse projekteerimistingimustega

48 Tulenevalt olemasolevale asustusstruktuurile on mõistlik Uus-Tamme maaüksusel ehitada kadastiku serva, mitte avatud väärtuslikule põllumajandusmaale

Orjaku küla Vältima peab ehitus- ja arendustegevust ehituskeeluvööndi vähendamise ala Väinamere loodusala kaitse eesmärkides toodud Natura 2000 elupaigatüübil kadastikud (5130). St, et ehitada saab olemasoleva haritava maa servaalale. Seega pole ka vajalik taimestiku inventuuri läbiviimine, kuna haritav maa ei saa olla reaalselt kaitsealuse taimeliigi kasvukohaks.

Lubatud püstitada üks elukondlik majapidamine. Muud ehitusõiguse tingimused antakse projekteerimistingimustega

20056ÜP3

106 / 107 Hiiumaa vald, AB Artes Terræ

50 Piirkonnas paratamatu ja kasvava külastajatevoo suunamiseks oleks vajalik kavandada ala, kuhu on lisaks võimalik arendada erinevaid teenuseid. Olemasoleva tee äärde on soov kavandada elamukrunt.

Tahkuna küla EKV vähenduse eesmärgiks on turismitaristu arendamine Tahkuna tuletorni naabruses (Viktori kinnistu). Tagaääre kinnistu osas vähendatakse ehituskeeluvööndit elamu ja kõrvalhoonete püstitamiseks. Kuna ei ole teada, milliseid ehitisi või rajatisi täpselt kavandada soovitakse, tuleb andmete selgumisel hinnata nendega kaasuvaid keskkonnamõjusid vähemalt eelhindamise tasemel. EKV vähendamise alal ei paikne üldplaneeringu koostamise ajahetkel kaitstavaid loodusväärtuseid.

Täpsed hoonete ja ehitiste mahud nähakse ette detailplaneeringuga

51 Ehituskeeluvöönd vähendatakse tiheasustusega ala kaotamisel eesmärgiga säilitada tänane kehtivates planeeringutes näidatud situatsioon ja ehitusjoon mere suhtes.

Kalana küla Vältida ehitustegevust metsa vääriselupaikadel VEP nr.207540, VEP nr.207542, VEP nr.207541, VEP nr.207543 ning VEP nr.208408. Arendustegevuse planeerimisel peab läbi viima taimestiku inventuuri. Hoonestuse ja rajatised peab paigutama alal selliselt, et nende alla jääks minimaalselt kaitstavate taimeliikide isendeid ning liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada töötsooni jäävate kaitsealuste taimeliikide ümberasustamine, taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt. Läänepoolsel osal vajalik loomaliigi nõmme- tähniksinitiib (Phengaris arion) elupaiga inventuur, mille alusel selgub, kas nimetatud liigi leiukohas saab ehitustegevust ilma elupaika kahjustamata lubada.

Täpsed hoonete ja ehitiste mahud nähakse ette detailplaneeringuga

53 Sadama läheduses elukondlike hoonete ja teenindushoonete rajamiseks.

Pärna külas Sõru sadama läheduses

Projekteerimistingimuste või detailplaneeringu koostamise etapis on vajalik läbi viia taimestikuinventuur. Kuivõrd kogu EKV vähendamise ala kattub III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohaga, kus rakendub liikide isendi kaitse, siis selgub EKV vähendamise alal arendustegevuse realiseerimise võimalikkus taimestikuinventuuri koostamise järgselt. Samuti tuleb ala kavandamisel läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine.

Väljakujunenud asustusmustrit järgiv elamuehitus

55 Sõeru sadama mitmekesiste arenguvõimaluste tagamine

Kukka küla Projekteerimistingimuste või detailplaneeringu koostamise etapis on vajalik läbi viia taimestikuinventuur. Vajalik on rakendada meetmeid, et kord 10 aasta jooksul toimuda võiv üleujutus ei too kaasa jäätmete või reovee sattumist merekeskkonda.

Lisaks olemasolevatele võib ilma detailplaneeringuta püstitada hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 200 m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 3 hoonet kõrgusega kuni 10 m maapinnast.

20056ÜP3

Hiiumaa vald, AB Artes Terræ 107 / 107

56 Hiiessaare sadama mitmekesiste arenguvõimaluste tagamine

Hiiessaare küla Projekteerimistingimuste või detailplaneeringu koostamise etapis on vajalik läbi viia taimestikuinventuur. Hoonestus tuleb esmajärgus planeerida väljapoole kaitsealuste liikide kasvukohta. Samuti tuleb ala kavandamisel läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine. Vajalik on rakendada meetmeid, et kord 10 aasta jooksul toimuda võiv üleujutus ei too kaasa jäätmete või reovee sattumist merekeskkonda.

Lisaks olemasolevatele võib ilma detailplaneeringuta püstitada hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 200 m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 3 hoonet kõrgusega kuni 10 m maapinnast.

57 Värssu sadama mitmekesiste arenguvõimaluste tagamine

Värssu küla Projekteerimistingimuste või detailplaneeringu koostamise etapis on vajalik läbi viia taimestikuinventuur. Sõltuvalt kaitsealuste taimeliikide isendite paiknemisest või kui inventuuri tulemustest lähtub, et kasvukoht ei ole liikidele tänasel päeval sobiv, võib kooskõlastatult Keskkonnaametiga hoonestust planeerida. Inventuuri tulemustest lähtuvalt võib vajadusel ja võimalusel kaaluda ka üksikisendite ümberasustamine lähtuvalt kehtivale seadusandlusele. Samuti tuleb ala kavandamisel läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine. Vajalik on rakendada meetmeid, et kord 10 aasta jooksul toimuda võiv üleujutus ei too kaasa jäätmete või reovee sattumist merekeskkonda.

Lisaks olemasolevatele võib ilma detailplaneeringuta püstitada hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 200 m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 3 hoonet kõrgusega kuni 10 m maapinnast.

58 Männiku sadama mitmekesiste arenguvõimaluste tagamine

Orjaku küla Vajalik on rakendada meetmeid, et kord 10 aasta jooksul toimuda võiv üleujutus ei too kaasa jäätmete või reovee sattumist merekeskkonda.

Lisaks olemasolevatele võib ilma detailplaneeringuta püstitada hooneid ehitisealuse pinnaga kokku kuni 200 m2 (sh ei tohi hoonestus ületada 30% krundi pindalast), sh kuni 3 hoonet kõrgusega kuni 10 m maapinnast.

59-131 Varasemate üldplaneeringute kohased ehituskeeluvööndi vähendamised, mis jäävad kehtima. Kõik varasemate üldplaneeringute vähendused analüüsiti tänasest vajadusest ja loodusväärtustest lähtuvalt üle. Paljudest aladest loobuti, või vähendati ehituskeeluvööndi vähendamise ala, kuna arendustegevus ei oleks seal loodusväärtustest tulenevalt võimalik või arendustegevuse eesmärke arvestades mõistlik.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 13.12.2024 nr 9-6.1/2687

Meie 10.01.2025 nr 7.2-1/25/3842-4

Hiiumaa valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Hiiumaa valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, mis on algatatud 18.10.2018 Hiiumaa

Vallavolikogu otsusega nr 90.

Planeeringus on võetud arvesse Transpordiameti 18.12.2020 kirjaga nr 15-2/20/53711-3 esitatud

ettepanekuid. Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse,

kooskõlastame Hiiumaa valla üldplaneeringu.

Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile riigitee kaitsevööndite andmed digitaalsel

(.dwg vms) kujul. Oleme kitsendusega ehitise omanikuna kohustatud ehitusseadustiku § 70 lõike 7

alusel edastama need andmed lisainfoga varustatult Maa-ametile kitsenduste kaardi uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1 20056ÜP3_Hiiumaa_YP_seletuskiri

Andres Aasna

53231631, [email protected]