Vastus teabenõudele

Saatja: SIM PRPO <[email protected]>

Saadetud: 29.02.2024 09:45 Adressaat: <[email protected]>

Koopia: SiM info <[email protected]> Teema: 2-1/139-1 22.02.2024 Manused: Maaruse 83 SK 04 01 2017.pdf

Lugupeetud hr Mets Edastame Teile soovitud seletuskirja Siseministri määruse juurde. Parimat Siseministeerium

1

Siseministri määruse „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise

elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on välja töötatud, et rakendada välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõuga (RT I, 03.01.2017, 1) ning välismaalaste seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (RT I, 03.01.2017, 2), millega võetakse

üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike

hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimiste tingimuste kohta (edaspidi direktiiv

2014/36/EL) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/66/EL kolmandate riikide

kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise

korral (edaspidi direktiiv 2014/66/EL) tehtud muudatusi.

Teine osa muudatusi on seotud elamisloa taotlemisel ja pikendamisel esitatavate andmetega,

mille puhul on teatud dokumentide esitamise nõue asendatud taotleja või kutsuja kinnitusega

tingimustele vastavuse ja dokumentide olemasolu kohta. Eelnõu kohaselt peab taotleja

esitama tunduvalt vähem dokumente, kui kehtivas määruses sätestatud, nii muutub taotluse

esitamine isiku jaoks mugavamaks ja kiiremaks. Lähtutud on põhimõttest, et kui välismaalane

on esmasel elamisloa taotlemisel nõutud andmed esitanud, siis ei pea pikendamisel neid enam

esitama ning välismaalane kinnitab taotluse allkirjastamisega, et varem esitatud andmed ei ole

muutunud.

Kuna muudatuste tõttu täpsustatakse ja muudetakse määruse sätteid suures mahus, on

otstarbekas kehtestada määruse uus terviktekst. Seetõttu tunnistatakse siseministri

18. detsembri 2015. aasta määrus nr 83 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning

pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning elamisloa taotlemise

vormid“ kehtetuks ning kehtestatakse määruse uus terviktekst.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika

osakonna juhataja Ruth Annus (tel 612 5120, [email protected]) ja sama

osakonna nõunik Killu Christine Vantsi (tel 612 5072, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja

rändepoliitika osakonna õigusnõunik Doris Uudelt (tel 612 5248,

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Helin Kask (tel 612 5241,

[email protected]). Eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Politsei- ja

Piirivalveamet.

1.3. Märkused

Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu rakendamiseks vajalikud

muudatused on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019 tootlikkuse kasvu ja

innovatsiooni toetamise alapunktiga 8.71, mis näeb IKT valdkonna arendamise

suurendamiseks ette erandi kehtestamist sisserände piirarvu osas, et Eestisse saaks elama

2

asuda rohkem valdkonna spetsialiste ning nende peresid. Samuti on eelnõu seotud

„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ ning konkurentsivõime kava „Eesti 2020“

eesmärkide täitmisega. Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu rakendamiseks vajalikud muudatused on seotud direktiivi

2014/36/EL ning 2014/66/EL ülevõtmisega.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu üheks eesmärgiks on hõlbustada välismaalaste asjaajamist haldusorganiga. Taotlejad

peavad esitama tunduvalt vähem dokumente, kui kehtivas määruses sätestatud, nii muutub

taotluse esitamine isiku jaoks mugavamaks ja kiiremaks. Lähtutud on põhimõttest, et kui

välismaalane on esmasel elamisloa taotlemisel nõutud andmed esitanud, siis ei pea

pikendamisel neid enam esitama ning välismaalane kinnitab taotluse allkirjastamisega, et

varem esitatud andmed ei ole muutunud.

Eelnõu on üks osa nii iduettevõtluse eriregulatsiooni kehtestamisest, mille eesmärk on

soodustada Eestisse elama asumist iduettevõtlusega tegelemise ja iduettevõttes töötamise

eesmärgil, kui ka suurinvestori elamisloa taotlemise aluse ja tingimuste kehtestamisest.

Suurinvestorite elamisloa loomise eesmärk on aidata kaasa ettevõtjate tootlikkuse kasvule,

ekspordipotentsiaali kasvule, toodete lisandväärtuse suurenemisele, uute turuvõimaluste

avanemisele ja kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade loomisele. Nende eesmärkide

elluviimiseks tuleb määrusega kehtestada eelnimetatud elamislubade taotlemise kord.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb 56-st paragrahvist, millest viimases sätestatakse määruse jõustumine.

Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Võrreldes kehtiva määrusega ei kehtestata enam

uue määrusega erinevaid taotluste vorme. See on tingitud asjaolust, et määrusega vormide

kehtestamine toob kaasa suuremahulised IT-arendused, kuna iga vormi sõnastuse tehniline

muudatus või vormi disaini muutmine toob kaasa vajaduse muuta määrust. Seetõttu on

mõistlikum loetleda määruses üksnes andmed, mis taotlejal tuleb taotluses esitada, ning

nõuded taotluse esitamiseks, mitte kehtestada määrusega kohustuslikke vorme. 2017. aasta

esimesel poolaastal on Siseministeeriumil plaanis luua dokumentide taotlemise e-

taotluskeskkond, seetõttu on vaja loobuda vormikohastest taotlustest. Otstarbekas on asendada

taotluste vormid taotlustes esitatavate andmete loeteludega. E-taotluskeskkonna kasutusele

võtmine teeb taotluse esitamise isiku jaoks mugavamaks ja kiiremaks ning ühtlasi vähendab

eeldatavasti Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) teeninduspunktide töökoormust.

Abistavad ankeedid jäävad PPA kodulehel kättesaadavaks ja PPA teenindustes eeltäidetuteks

või ametnike täidetavateks. Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse legaalse sissetuleku

määrad, mis on hetkel kehtestatud siseministri 04.12.2015 määrusega nr 66 „Legaalse

sissetuleku määrad“, eelnimetatud määrus tunnistatakse seoses siseministri määruste

muutmisega kehtetuks ning otstarbekas on kehtestada see regulatsioon käesoleva määruse

terviktekstis, kuivõrd regulatsioon muutub olulisel määral.

Eelnõu § 2 sätestab taotluse esitamise ja menetlusse võtmise reeglid. Võrreldes kehtiva

määrusega on tehtud üks tehniline muudatus, mis on seotud taotlusvormide kaotamisega.

Jäetakse välja sõna „vormikohane“.

Eelnõu § 3 sätestab taotlusele ja taotlusele lisatavatele dokumentidele ning fotole esitatavad

3

nõuded. Võrreldes kehtiva määrusega on hõlbustatud taotleja asjaajamist haldusorganiga.

Taotleja ei pea allkirjastama kõiki dokumendi koopiaid, et kinnitada nende vastavust

originaaldokumendile, piisab taotluse allkirjastamisest. Samuti kinnitab taotleja taotluse

allkirjastamisega, et tal on seadusele vastav ravikindlustuse leping ning piisav legaalne

sissetulek, neid asjaolusid tõendavaid dokumente ei pea enam eraldi esitama. Dokumentide

esitamisest eelnõuga loobutakse, kuid jätkuvalt peavad vastavad nõuded olema täidetud ning

PPA kontrollib seda järelmenetluse käigus. Juhul kui vastavad tingimused ei ole täidetud, võib

see olla aluseks elamisloa kehtetuks tunnistamiseks.

Eelnõu § 4 sätestab daktüloskopeerimise võimatuse korral taotlusele lisatavad dokumendid.

Võrreldes kehtiva määrusega ei ole regulatsioon oluliselt muutunud, tehnilise muudatusena ei

pea taotleja esitama raviarsti poolt väljastatud vormikohast tõendit, kuivõrd see vorm

tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu § 5 sätestab allkirjanäidise regulatsiooni. Võrreldes kehtiva määrusega on paragrahvis

tehtud tehnilised muudatused, mis on seotud taotlusvormide kaotamisega. Sätestatakse, et

allkirjanäidis kirjutatakse taotlusele, mitte taotluse allkirjanäidise väljale, kuna taotlusvormide

kaotamisel kaob ka allkirjanäidise väli.

Eelnõu § 6 sätestab riigilõivu tasumise korra. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole muudatusi

tehtud.

Eelnõu § 7 sätestab toimingute ja haldusaktide teatavaks tegemise korra. Võrreldes kehtiva

määrusega ei ole muudatusi tehtud.

Eelnõu § 8 sätestab tähtajalise elamisloa taotluse esitamise reeglid. Võrreldes kehtiva

määrusega ja tulenevalt välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) muutmisest peab

ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada

tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesindusele, lisama taotlusele põhjendused, miks tal ei

ole võimalik esitada tähtajalise elamisloa taotlust Eesti välisesindusele ning asjaolusid

tõendavate dokumentide koopiad. Samuti on tehtud tehniline muudatus seonduvalt vormide

kaotamisega.

Eelnõu § 9 sätestab tähtajalise elamisloa taotlemisel elama asumiseks alaliselt Eestis elava

abikaasa juurde esitatavad dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega ei pea taotleja esitama

dokumenti, mis kinnitab piisavat legaalset sissetulekut ega ravikindlustuslepingut. Taotleja

kinnitab nendele nõuetele vastavust taotluse allkirjastamisega. Kutsuja ei pea enam esitama

oma kontaktandmeid juhul kui need kattuvad rahvastikuregistrisse kantud andmetega, samuti

ei pea kutsuja esitama andmeid taotleja varasemate abielude kohta, need andmed esitab

taotleja ise juhul, kui ta on olnud varem abielus. Kutsuja ei pea esitama ka ülalpeetavate arvu.

Eelnõu § 10 sätestab tähtajalise elamisloa taotlemisel lapse elama asumiseks alaliselt Eestis

elava vanema juurde esitatavad dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega ei pea lapsevanem

esitama kirjaliku kutset juhul kui ta ise taotluse lapse nimel esitab, kutse esitamise nõue ei ole

sellisel juhul otstarbekas. Kirjalikul kutsel ei pea nähtuma ka ülalpeetavate arvu, ega

kontaktandmeid juhul kui need kattuvad rahvastikuregistrisse kantud andmetega. Elamisloa

taotlemisel täisealisele lapsele ei pea esitama ka ravikindlustuse lepingut.

Eelnõu § 11 sätestab tähtajalise elamisloa taotlemisel vanema või vanavanema elama

asumiseks alaliselt Eestis elava täisealise lapse või lapselapse juurde esitatavad dokumendid.

4

Võrreldes kehtiva määrusega ei pea taotleja esitama dokumenti, mis kinnitab piisavat

legaalset sissetulekut ega ravikindlustuslepingut. Kutselt ei pea nähtuma ülalpeetavate arv,

kontaktandmeid juhul kui need kattuvad rahvastikuregistrisse kantud andmetega ega

selgitused, miks taotlejal ei ole võimalik saada hooldust oma kodakondsusjärgses riigis või

asukohariigis ja millist abi on taotleja asukohariigilt või kodakondsusjärgselt riigilt taotlenud

ja milline oli taotlemise tulemus. Sätestatakse, et kutse allkirjastamisega kinnitab laps või

lapselaps, et ta elab Eestis ja taotlejal ei ole võimalik saada hooldust oma kodakondsusjärgses

riigis või asukohariigis ning ta kohustub kandma taotleja hooldus- ja ravikulud.

Eelnõu § 12 sätestab tähtajalise elamisloa taotlemisel eestkostetava elama asumiseks alaliselt

Eestis elava eestkostja juurde esitatavad dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega ei pea

taotleja esitama dokumenti, mis kinnitab piisavat legaalset sissetulekut ega

ravikindlustuslepingut. Kutselt ei pea nähtuma ülalpeetavate arv ega kontaktandmeid juhul

kui need kattuvad rahvastikuregistrisse kantud andmetega.

Eelnõu § 13 sätestab tähtajalise elamisloa taotlemisel õppimiseks esitatavad dokumendid.

Võrreldes kehtiva määrusega ei pea taotleja esitama dokumenti, mis kinnitab piisavat

legaalset sissetulekut ega ravikindlustuslepingut. Vabatahtliku teenistuse lepingu koopia võib

olla sõlmitud taotleja ja asutuse või ühingu vahel, mitte vaid taotleja ja noorteühingu vahel.

Nimetama ei pea kõrgkooli väliskoostöölepingu või rahvusvahelise koostööprogrammi vaid

sõna „kõrgkool“ asendatakse sõnaga „õppeasutus“, kuivõrd välismaalane võib asuda selle

raames õppima rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes või neljanda või viienda taseme

kutseõppes, kehtivas määruses on sätestatud, et välismaalane asub selle raames õppima

bakalaureuseõppes.

Eelnõu § 14 sätestab tähtajalise elamisloa taotlemisel töötamiseks esitatavad dokumendid.

Võrreldes kehtiva määrusega esitab tööandja ka vastuvõtva üksuse andmed juhul kui

tähtajalist elamisluba taotletakse VMS § 190 14

alusel, eelnimetatud säte reguleerib tähtajalist

elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks. Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba on

ette nähtud töötajale, kelle väljaspool EL-i paiknev tööandja saadab ettevõtjasisese üleviimise

raames tööle Eestisse ja teistesse liikmesriikidesse kindlaksmääratud ajaks. Tingimus on, et

Eestis paiknev äriühing kuuluks väljaspool EL-i paikneva äriühinguga samasse kontserni või

oleks äriühingu filiaal, see tähendab vastuvõttev üksus. Lisaks on sätestatud, et juhul kui

tööandja tegutseb iduettevõttena, märgib ta selle tööandja kutses. Tööandja peab esitama ka

ekspertkomisjoni hinnangu iduettevõtte määratlusele vastavuse kohta või vastavad andmed,

sealhulgas ekspertkomisjoni hinnangu taotluse numbri.

Eelnõu § 15 reguleerib Eesti Töötukassa loa taotlemist. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole

muudatusi tehtud.

Eelnõu § 16 sätestab dokumentide esitamise korra kui tähtajalist elamisluba taotletakse

ettevõtluseks. Võrreldes kehtiva määrusega on tehtud erisus, et andmeid välismaalase Eestisse

investeeritud kapitali ja välismaalase kontrolli all oleva kapitali suuruse kohta ning äriplaani

kirjeldust ei pea esitama juhul kui tegemist on iduettevõttega.

Eelnõu § 17 sätestab suurinvestorile ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa taotlemisel

esitatavad dokumendid. Kehtivas määruses sellekohane regulatsioon puudub. Taotleja peab

esitama taotluse, foto ja dokumendid või andmed selle kohta, et on tehtud 1 000 000 euro

suurune otseinvesteering Eesti äriregistrisse kantud äriühingusse, mis investeerib peamiselt

Eesti majandusse, või investeering investeerimisfondi, mille investeerimispoliitika kohaselt

5

investeeritakse fondi vahendeid peamiselt Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse.

Eelnõu § 18 sätestab tähtajalise elamisloa kaaluka riikliku huvi korral taotlemisel esitatavad

dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega ei pea taotleja esitama ravikindlustuse lepingut ega

dokumenti, mis tõendab piisavat legaalset sissetulekut.

Eelnõu § 19 sätestab tähtajalise elamisloa taotlemisel välislepingu alusel esitatavad

dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega ei pea taotleja esitama ravikindlustuse lepingut ega

dokumenti, mis tõendab piisavat legaalset sissetulekut.

Eelnõu § 20 sätestab tähtajalise elamisloa taotlemisel püsivalt Eestisse elama asumiseks

esitatavad dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega peab taotleja esitatama lisaks taotlusele

ja fotole pädeva asutuse hinnangu või otsuse või andmed kõrgharidust tõendava dokumendi

vastavuse kohta doktorikraadile. Nõue on seotud VMS-i muudatusega, mille kohaselt võib

tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks anda ka välismaalasele, kellel on

doktorikraad.

Eelnõu § 21 sätestab elamisloa taotlemises esitatava kutse allkirjastamise korra. Võrreldes

kehtiva määrusega ei ole olulisi muudatusi tehtud, tehnilised muudatused on seotud

paragrahvide järjestusega nendele viitamisel, kuivõrd kehtiva määrusega võrreldes ei sisalda

uus terviktekst mõjuval põhjusel tähtajalise elamisloa taotluse esitamist PPA-le. VMS-i

muudatuse kohaselt võivad PPA-le elamisloa taotluse esitada kõik välismaalased, kellel on

Eestis viibimiseks seaduslik alus. Kaotatud on ka kutse kehtivuse kaotamine juhul kui

elamisloa taotlust ei esitata kahe kuu jooksul kutse andmise päevast arvates.

Eelnõu § 22 sätestab alaealisele lapsele tähtajalise elamisloa taotlemisel esitatavad

lisadokumendid. Tähtajalise elamisloa taotlemisel alaealisele lapsele esitatakse Eestisse elama

mitteasuva või alaliselt välisriigis elava vanema notariaalselt või Eesti välisesinduses

ametlikult kinnitatud allkirjaga nõusolek alaealise lapse elama asumiseks Eestisse. Kaotatud

on nõusoleku kehtivuse kaotamine juhul kui elamisloa taotlust ei ole esitatud kahe kuu

jooksul pärast nõusoleku andmist.

Eelnõu § 23 sätestab välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega seotud välismaalase poolt

tähtajalise elamisloa taotlemisel esitatavad lisadokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega ei

ole selles paragrahvis muudatusi tehtud.

Eelnõu § 24 sätestab välisriigi relvajõududega seotud välismaalase poolt tähtajalise elamisloa

taotlemisel esitatavad lisadokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole selles paragrahvis

muudatusi tehtud.

Eelnõu § 25 sätestab Eesti rahvusest välismaalase poolt tähtajalise elamisloa taotlemisel

esitatavad lisadokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole selles paragrahvis muudatusi

tehtud.

Eelnõu § 26 sätestab tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaja. Võrreldes kehtiva

määrusega ei ole selles paragrahvis muudatusi tehtud.

Eelnõu § 27 sätestab erandina püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa

andmise või selle andmisest keeldumise kohta otsuse tegemise tähtaja. Võrreldes kehtiva

määrusega ei ole selles paragrahvis muudatusi tehtud.

6

Eelnõu § 28 reguleerib tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse esitamist. Võrreldes kehtiva

määrusega on sätestatud, et taotluse võib PPA-le esitada posti teel või elektrooniliselt

välismaalaste seaduse §-s 277 sätestatud juhtudel ja juhul kui taotleja viimasest elamisloa või

tööloa menetluses, elamisõiguse menetluses või isikut tõendava dokumendi väljaandmise

menetluses võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad isikut tõendavate

dokumentide seaduse § 15 lõike 6 ning VMS § 224 lõike 1 punktide 4 ja 5 ning § 250 lõike 2

punktide 7 ja 8 alusel kehtestatud nõuetele, ning taotleja biomeetrilised andmed ei ole

muutunud. Oluline ei ole daktüloskopeerimisest möödumise aeg, milleks on kehtiva määruse

alusel kaks aastat, vaid sõrmejäljed peavad võimaldama isikut tuvastada.

Eelnõu § 29 sätestab tähtajalise elamisloa elama asumiseks alaliselt Eestis elava abikaasa

juurde pikendamise taotlemisel esitatavad dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega ei pea

taotleja esitama dokumenti, mis kinnitab piisavat legaalset sissetulekut ega

ravikindlustuslepingut. Samuti ei pea kutsuja esitama andmeid välisriigis sõlmitud varasemate

abielude kohta ega ülalpeetavate arvu. Lisaks on tehtud tehniline muudatus taotlusvormi

kaotamise osas.

Eelnõu § 30 sätestab tähtajalise elamisloa lapse elama asumiseks alaliselt Eestis elava

vanema juurde pikendamise taotlemisel esitatavad dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega

ei pea kutselt nähtuma ülalpeetavate arvu. Tehtud on tehniline muudatus taotlusvormi

kaotamise osas. Elamisloa pikendamise taotlemisel täisealisele lapsele ei pea esitama

ravikindlustuse lepingut.

Eelnõu § 31 sätestab tähtajalise elamisloa vanema või vanavanema elama asumiseks alaliselt

Eestis elava täisealise lapse või lapselapse juurde pikendamise taotlemisel esitatavad

dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega on tehtud tehniline muudatus taotlusvormi

kaotamise osas. Taotleja ei pea esitama terviseseisundit tõendavat dokumenti, kui

hooldamisvajadus tuleneb terviseseisundist. Samuti ei pea esitama dokumenti, mis kinnitab

piisavat legaalset sissetulekut ega ravikindlustuslepingut. Kutselt ei pea nähtuma

kontaktandmed juhul kui need kattuvad rahvastikuregistrisse kantud andmetega. Esitama ei

pea selgitusi, miks taotlejal ei ole võimalik saada hooldust oma kodakondsusjärgses riigis või

asukohariigis ega millist abi on taotleja asukohariigilt või kodakondsusjärgselt riigilt

taotlenud ja milline oli taotlemise tulemus. Selle asemel kinnitab laps või lapselaps, et tema ja

vanem või vanavanem elavad jätkuvalt Eestis, vanema või vanavanema hooldusvajadus ei ole

ära langenud ning ta kohustub kandma vanema või vanavanema hooldus- ja ravikulud. Lisaks

ei pea laps või lapselaps, kelle juures elamiseks elamisloa pikendamist taotletakse esitama

kutset juhul kui elamisloa pikendamisel ei ole asjaolud võrreldes elamisloa taotlemisega

muutunud, kutse asemel esitatakse sellekohane kirjalik kinnitus.

Eelnõu § 32 sätestab tähtajalise elamisloa eestkostetava elama asumiseks alaliselt Eestis elava

eestkostja juurde pikendamise taotlemisel esitatavad dokumendid. Võrreldes kehtiva

määrusega on tehtud tehniline muudatus taotlusvormi kaotamise osas, taotleja ei pea esitama

dokumenti, mis kinnitab piisavat legaalset sissetulekut ega ravikindlustuslepingut. Kutses ei

pea nähtuma ülalpeetavate arv, ega kontaktandmeid juhul kui need kattuvad

rahvastikuregistrisse kantud andmetega.

Eelnõu § 33 sätestab tähtajalise elamisloa õppimiseks pikendamise taotlemisel esitatavad

dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega on tehtud tehniline muudatus taotlusvormi

kaotamise osas, taotleja ei pea esitama muid dokumente peale taotluse ja foto, elamisloa

7

taotlemisel esitati kõik muud nõutud dokumendid ja samade dokumentide uuesti esitamine ei

ole põhjendatud. Kutsuja ei pea esitama ka Eesti riigi rahastatava või rahvusvaheliselt

tunnustatud stipendiumi, riikidevahelise lepingu või õppeasutuste väliskoostöölepingu või

rahvusvahelise koostööprogrammi nimetust, kuna see on varasemalt elamisloa taotlemisel

juba esitatud. Sarnaselt teiste elamisloa pikendamiste menetlustega, on ka §-s 33 sätestatud, et

juhul kui andmeid ei ole muutunud, võib kutsuja kutse asemel esitada sellekohase kirjaliku

kinnituse.

Eelnõu § 34 sätestab tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamise taotlemisel esitatavad

dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega on tehtud tehniline muudatus taotlusvormi

kaotamise osas. Tööandja peab kutsel esitama ka vastuvõtva üksuse andmed. Sarnaselt teiste

elamisloa pikendamiste menetlustega, on ka §-s 34 sätestatud, et juhul kui andmeid ei ole

muutunud, võib tööandja kirjaliku kutse asemel esitada sellekohase kirjaliku kinnituse. Juhul

kui taotleja töötab iduettevõttes, esitab tööandja ekspertkomisjoni hinnangu iduettevõtte

määratlusele vastavuse kohta või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjoni hinnangu

taotluse numbri.

Eelnõu § 35 sätestab tähtajalise elamisloa ettevõtluseks pikendamise taotlemisel esitatavad

dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega on tehtud tehniline muudatus taotlusvormi

kaotamise osas, taotleja ei pea esitama dokumenti, mis kinnitab piisavat legaalset sissetulekut

ega ravikindlustuslepingut.

Eelnõu § 36 sätestab suurinvestorile ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa pikendamise

taotlemisel esitatavad dokumendid. Kehtivas määruses sellekohane regulatsioon puudub.

Elamisloa pikendamisel peab taotleja esitama samad andmed, mis elamisloa taotlemisel. Juhul

kui need andmed ei ole muutunud, võib taotleja esitada sellekohase kirjaliku kinnituse.

Eelnõu § 37 sätestab tähtajalise elamisloa Eestis äraelamiseks piisava legaalse sissetuleku

olemasolu korral pikendamise taotlemisel esitatavad dokumendid. Võrreldes kehtiva

määrusega on tehtud tehniline muudatus taotlusvormi kaotamise osas, taotleja ei pea esitama

dokumenti, mis kinnitab piisavat legaalset sissetulekut ega ravikindlustuslepingut.

Eelnõu § 38 sätestab tähtajalise elamisloa kaaluka riikliku huvi korral pikendamise

taotlemisel esitatavad dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega peab esitama vaid taotluse ja

foto, tehtud on tehniline muudatus taotlusvormi kaotamise osas.

Eelnõu § 39 sätestab tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel välislepingu alusel

esitatavad dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega peab esitama vaid taotluse ja foto,

tehtud on tehniline muudatus taotlusvormi kaotamise osas.

Eelnõu § 40 sätestab tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel püsivalt Eestis elamiseks

esitatavad dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega peab esitama vaid taotluse ja foto,

tehtud on tehniline muudatus taotlusvormi kaotamise osas.

Eelnõu § 41 sätestab alaealisele lapsele tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel

esitatavad lisadokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega on muudetud paragrahvi lõiget 1.

Nõusoleku alaealise lapse jätkuvaks elamiseks Eestis võib anda lisaks välisesindusele ka PPA-

s. Kaotatud on nõusoleku tähtajalisus, see tähendab, et elamisloa taotluse saab esitada ka

pärast seda kui nõusoleku andmisest on möödunud kaks kuud.

8

Eelnõu § 42 sätestab välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega seotud välismaalase poolt

tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel esitatavad lisadokumendid. Võrreldes kehtiva

määrusega ei ole muudatusi tehtud.

Eelnõu § 43 sätestab välisriigi relvajõududega seotud välismaalase poolt tähtajalise elamisloa

pikendamise taotlemisel esitatavad lisadokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole

muudatusi tehtud.

Eelnõu § 44 sätestab tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise tähtaja.

Võrreldes kehtiva määrusega on sätestatud, et otsus elamisloa pikendamise või pikendamisest

keeldumise kohta tehakse kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid hiljemalt

kümme päeva enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist.

Eelnõu § 45 sätestab pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotluse esitamise

reeglid. Võrreldes kehtiva määrusega on sätestatud, et taotluse võib Politsei- ja

Piirivalveametile esitada posti teel või elektrooniliselt välismaalaste seaduse §-s 277

sätestatud juhtudel ja juhul, kui taotleja viimasest elamisloa või tööloa menetluses,

elamisõiguse menetluses või isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses võetud

sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad isikut tõendavate dokumentide seaduse §

15 lõike 6 ning välismaalase seaduse § 224 lõike 1 punktide 4 ja 5 ning § 250 lõike 2 punktide

7 ja 8 alusel kehtestatud nõuetele, ning taotleja biomeetrilised andmed ei ole muutunud.

Oluline ei ole daktüloskopeerimisest möödumise aeg, milleks on kehtiva määruse alusel kaks

aastat, vaid sõrmejäljed peavad võimaldama isikut tuvastada.

Eelnõu § 46 sätestab pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel esitatavad

dokumendid. Võrreldes kehtiva määrusega on tehtud tehniline muudatus taotlusvormi

kaotamise osas. Taotleja ei pea esitama dokumenti, mis kinnitab püsivat ja legaalset

sissetulekut ega eesti keele tasemeeksami tunnistust.

Eelnõu § 47 sätestab pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotluse läbivaatamise

tähtaja. Võrreldes kehtiva määrusega on sätestatud, et taotlused vaadatakse läbi kahe kuu

jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kehtivas määruses on see tähtaeg kolm kuud.

Eelnõu § 48 sätestab elamisloa kehtetuks tunnistamise teavitamise regulatsiooni. Paragrahvi

on täiendatud lõikega 3, mis kohustab teavitada Eesti poolt väljastatud ettevõtjasiseselt

üleviidud töötaja elamisloa kehtetuks tunnistamisel või tühistamisel ka teise liikmesriigi

kontaktpunkti, kui välismaalane on ajutiselt ettevõtjasiseselt üleviidud teise liikmesriiki.

Nimetatud teavitamise nõue tuleneb direktiivi 2014/66/EL artikli 23 lõikest 2. Teise

liikmesriigi viivitamata teavitamine on oluline, kuna liikmesriikide vahelist liikumist

võimaldab ainult esimese liikmesriigi poolt väljastatud ettevõtjasiselt üleviidud töötaja

elamisluba. Elamisloa pikendamisest keeldumise korral ei ole teavitamine oluline, kuna

elamisloa tähtaeg saab läbi ja välismaalasel puudub ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja

elamisloast tulenev õigus üleviimiseks teistesse liikmesriikidesse.

Eelnõu § 49 sätestab tähtajalise elamisloa taotlemisel esitatavad andmed. Võrreldes kehtiva

määrusega ei ole muudatusi tehtud.

Eelnõu § 50 sätestab tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel esitatavad andmed.

Võrreldes kehtiva määrusega ei ole muudatusi tehtud.

9

Eelnõu § 51 sätestab pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel esitatavad

andmed. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole muudatusi tehtud.

Eelnõu § 52 sätestab taotlemisel esitatavad täiendavad andmed. Võrreldes kehtiva määrusega

on sätestatud, et lõikes 1 nimetatud andmeid ei pea esitama taotleja, kes on NATO liikmesriigi

kodanik.

Eelnõu § 53 sätestab legaalse sissetuleku määrad, mis on hetkel sätestatud siseministri

04.12.2015 määruses nr 66 „Legaalse sissetuleku määrad“. Eelnõu kohaselt on edaspidi

legaalse sissetuleku määrad sätestatud elamisloa taotlemist reguleerivas määruses (muudetav

määrus) ning eraldi kahest sättest koosneva määruse kehtestamine ei ole otstarbekas, mistõttu

tunnistatakse legaalse sissetuleku määrade siseministri määrus kehtetuks. Kehtiva legaalse

sissetuleku määrade regulatsiooni kohaselt, on välismaalasel kohustus esitada tõendid

sissetuleku kohta elamisloa taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu osas (olenevalt perekonna

suurusest). Elamisloa andmisel on aga oluline, et välismaalasel on piisav sissetulek elamisloa

kehtivusaja jooksul, mistõttu eelnõuga sätestatakse sissetuleku nõude tingimus iga Eestis

viibitava kuu kohta. Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse elamisluba ettevõtluseks

puhul madalam sissetuleku nõue, seda tulenevalt 2016 a. jaanuaris jõustunud muudatustega,

millega VMS-is kaotati ettevõtjatele seatud piirang töötamise osas. Varasemalt oli

ettevõtjatele 18-kordse sissetuleku määra kehtestamine põhjendatud, kuna neil ei olnud

lubatud töötada. Tänase regulatsiooni valguses ei ole see nõue enam mõistlik.

Samuti seatakse sissetuleku nõuded iduettevõtjatele ning suurinvestoritele. Iduettevõtjatele

kehtestatakse tulenevalt nende eripärast ühekordne toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu

kohta olenevalt perekonna suurusest. Suurinvestoritele kehtestatakse kahekordne

toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta olenevalt perekonna suurusest. Suurinvestori

regulatsioon töötati välja eesmärgiga meelitada ligi välisinvesteeringuid, mis on ka

konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ märgitud Eesti riigi üheks prioriteediks. Kava kohaselt

tuleb välisinvestorite meelitamiseks pakkuda neile atraktiivseid hüvesid, mis oleksid

rahvusvahelises võrdluses konkurentsivõimelised. Seetõttu nähti ette elamisloa ettevõtluseks

andmise võimalus neile välismaalastele, kes on teinud vähemalt 1 miljoni suuruse

investeeringu Eesti äriühingusse, mis investeerib vahendid peamiselt Eesti majandusse, või

investeeringu investeerimisfondi, mille investeerimispoliitika kohaselt investeeritakse fondi

vahendeid peamiselt Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse. Võttes arvesse investorite

kategooria omapära, ei eeldata, et suurinvestorid Eestisse elama asuksid ning seetõttu nähti

neile ette erisus Eestis elukoha registreerimise nõudest – nõue, mis teistele rände liikidele

kohaldub. Võttes arvesse, et suure tõenäosusega ei ole 1 miljoni euro suuruse investeeringu

teinud isikud need, kes toimetulekutoetusi soovivad taotleda ning et suurinvestorite puhul ei

seata Eestis elamise nõuet, siis tundub meile mõistlik kohaldada suurinvestoritele sarnast

sissetuleku määra nagu muu tähtajalise ettevõtluseks puhul.

Eelnõu § 54 sätestab, et enne määruse jõustumist esitatud sooviavaldused tähtajalise

elamisloa taotlemiseks, tähtajalise elamisloa taotlused, tähtajalise elamisloa pikendamise

taotlused, pikaajalise elaniku elamisloa taotlused ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise

taotlused vaadatakse läbi avalduse või taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras.

Eelnõu § 55 kohaselt tunnistatakse kehtetuks siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr

83 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle

taastamise taotlemise kord ning elamisloa taotlemise vormid“.

10

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.

6. Määruse mõjud

Eelnõus kavandatud muudatused taotlusvormide kaotamise osas on tehnilist laadi ning ei oma

olulist mõju. Muudatused, mis puudutavad iduettevõtte ja suurinvestori regulatsiooni omavad

eelduslikult positiivset majanduslikku mõju. Iduettevõtetele erisuste loomine aitab ettevõttel

väravata tööle välistööjõudu. Samuti muutub välismaalaste jaoks atraktiivsemaks Eestis

iduettevõtlusega tegelemine, mis omakorda mitmekesistab Eesti iduettevõtluse kogukonda ja

tugevdab selle konkurentsipositsiooni. Suurinvestorite aktiivne kaasamine Eesti majandusse

aitab kaasa ettevõtjate tootlikkuse kasvule, ekspordipotentsiaali kasvule, toodete

lisandväärtuse suurenemisele, uute turuvõimaluste avanemisele ja kõrgemat lisandväärtust

loovate töökohtade loomisele. Eelnõu kohaselt peab taotleja esitama tunduvalt vähem

dokumente, kui kehtivas määruses sätestatud, nii muutub taotluse esitamine isiku jaoks

mugavamaks ja kiiremaks.

7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

PPA-le toob muudatus kaasa nii menetlusinfosüsteemi arendamise kui ka menetlusprotsesside

muutmise vajaduse. Kulutused kaetakse vastavalt PPA ning Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskuse eelarvest. Arvestades võimaliku sihtrühma suurust, on

muudatusega kaasnev mõju ulatus ja avaldumise sagedus PPA töökorraldusele pigem väike.

Samuti on töökorralduse muudatusest otseselt mõjutatud väike hulk PPA ametnikke (ca 250

ametnikku). Otsest mõõdetavat tulu määruse rakendamisega ei kaasne.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 17. jaanuaril 2017. aastal.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse andmiseks Politsei- ja Piirivalveametile. Ettepanekuid esitasid Sotsiaalministeerium

Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kooskõlastamise

tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis: Asutus Ametiisik Kuupäev

(pp.kk.aaaa)

Tulemus:

- kooskõlastatud

- kooskõlastatud märkustega

- ei kooskõlastatud

(kirjutada üks variant)

Sotsiaalministeeriu

m

Kaili Hendla

626 9723

Alice Sündema

626 9271

1.2-3/5391-2

03.01.2017

Kooskõlastatud märkustega:

1) seletuskirjas puudub sisuline

põhjendus, miks on otstarbekas

loobuda legaalset sissetulekut

11

tõendava dokumendi esitamisest.

Seletuskirja on vastava selgitusega

täiendatud.

2) ettepanek kehtestada määruse

eelnõus legaalse sissetuleku määraks

vähemalt kahekordne toimetulekupiiri

suurus, mis 2017. aastal oleks 260

eurot kuus üksi elava isiku kohta.

Märkusega arvestatud osaliselt.

Võrreldes kehtiva määrusega

kehtestatakse elamisluba ettevõtluseks

puhul madalam sissetuleku nõue, seda

tulenevalt 2016 a. jaanuaris jõustunud

muudatustega, millega VMS-is kaotati

ettevõtjatele seatud piirang töötamise

osas. Varasemalt oli ettevõtjatele 18-

kordse sissetuleku määra kehtestamine

põhjendatud, kuna neil ei olnud

lubatud töötada. Tänase regulatsiooni

valguses ei ole see nõue enam

mõistlik. Iduettevõtjatele kehtestatakse

tulenevalt nende eripärast ühekordne

toimetulekupiir iga Eestis viibitava

kuu kohta olenevalt perekonna

suurusest. Suurinvestoritele

kehtestatakse kahekordne

toimetulekupiir iga Eestis viibitava

kuu kohta olenevalt perekonna

suurusest.

Majandus- ja

Kommunikatsiooni

ministeerium

Laura Kask

6397645/ 53402765

28.12.2016 e-

kiri

Kooskõlastatud märkustega

1. PPA veebilehel on avaldatud

taotlusankeedid, mis on ka ekraanil

täidetavad ja välja prinditavad.

Määruse eelnõus on kirjas, et taotlus

peab olema täidetud suurtähtedega.

Soovitus ekraanil täidetavate vormide

kohta on selline, et andmete

sisestamisel täidaks vorm automaatselt

väljasid ainult suurtähtedega

olenemata sellest, kas sisestaja on

klaviatuuril suurtähe valinud.

Mittearvestatud, kuna ettepanek

eeldab tehnoloogilisi arendustöid.

Kuivõrd kavandatud on kasutusele

võtta e-taotluskeskkond (eeldatavasti

2017 a. jooksul), on mõistlik vastavat

ettepanekut kaaluda viidatud

keskkonna kasutuselevõtu raames.

2. Võimalusel võiks erinevates VMS

alusel antud määrustes ühtlustada

taotlustele esitatavad nõuded. Näiteks

peab eelnõu § 3 lg 2 alusel olema

taotluse väljad täidetud tumedas kirjas.

12

Samas on iduettevõtete hindamiseks

vajalikele taotlustele nõue, et need

oleksid täidetud „loetavalt“ ning

kodakondsuse taotlemise määrusest

soovitakse tumeda kirja nõue

eemaldada. Sama kehtib ka taotluse

tähtede või allkirjanäidise joone

soovitusliku läbimõõdu kohta (eelnõus

§ 5 lg 3).

Mittearvestatud, kuna taotluste

tumedas kirjas täitmine on vajalik,

kuivõrd heledama tooniga täidetud

taotlus ei pruugi olla loetav ning

tagada taotluses esitatud andmete

säilimist. Ettepanekuga ei ole

arvestatud.

3. Mõjude analüüsi juures on oluline

muude mõjude kõrval välja tuua ka

muudatuste majanduslik mõju, see

tähendab, milline on andmekogu

muutmisest saadav majanduslik kasu

võrreldes andmekogu arendamisele

kuluva investeeringuga. Palume

seletuskirjas välja tuua, milline on

investeeringukulu ning kust see

kaetakse.

Arvestatud osaliselt, kuna määruse

muudatused on valdavas osas seotud

elamisloa taotlemisel ja pikendamisel

esitavate lisadokumentide

vähendamisega. Seeläbi muudetakse

taotlusprotsess taotleja jaoks

mugavamaks ning ka menetlusprotsess

kiiremaks. Andmekogu muudatused

on pigem väikesemahulised, kuna

andmete loetelu täiendatakse vaid

osaliselt. Seetõttu ei me pidanud

majandusliku kasu vs investeeringute

kulu väljatoomist vajalikuks. Juhul kui

MKM peab vajalikuks eelnõu

seletuskirja täiendamist majanduslike

mõjude osas, palume selles osas

MKM sisendit. Samas oleme

seletuskirja täiendanud selliselt, et

kulutused kaetakse vastavalt PPA ning

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskuse eelarvest.

Rahandusministeer

ium

Tom Kagovere

611 3193

30.12.2016 e-

kiri

Kooskõlastatud märkustega

Seletuskirja täiendada lisakulutuste

osas. Kui ei tule, siis palun kirjutage

välja see. Või kui tekib ja need on

väga väikesed, siis märkige, et kulud

kaetakse PPA eelarvest.

13

Arvestatud.