Kooskõlastus

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]

Tartumaa

Lepiko maaüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Kambja vald Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija:

Karin Raid Allkiri: Töö nr :

136/22 Joonis nr :

1

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-post: [email protected]

Töö nr: 136/22

Asukoht: Kambja vald, Külitse alevik, Lepiko

Lepiko maaüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija /Karin Raid/

(kutsetunnistus 163364)

Tellija: Tõno Kiisholts

Tartu 2023

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 2 –

SISUKORD

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS. ........................................................................................... 3

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, ANDMED PLANEERINGUALA KOHTA. ....... 3

3. ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID. ....................................................................... 3

4. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS. ........................................................ 3

5. PLANEERIMISE LAHENDUS ........................................................................................................... 4

5.1 PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED ..................................................... 4

5.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS ................................................................................................ 5

5.3 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, VALITUD

PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED .................................................................... 6

5.4 PLANEERITAVA MAA-ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ........................................................................... 7

5.5 KRUNDI EHITUSÕIGUS ......................................................................................................................... 7

5.6 ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE .................................................................................................. 8

5.7 KRUNTIDE HOONESTUSALADE PIIRITLEMINE ...................................................................................... 9

5.8 TEE MAA-ALAD, LIIKLUS-JA PARKIMISKORRALDUS ............................................................................ 9

5.9 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED ......................................................................................... 10

5.10 EHITISTEVAHELISED KUJAD ............................................................................................................ 10

5.11 TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD .................................................................................... 11

5.12 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATAVA ELLUVIIMISEKS ................................ 13

5.13 ETTEPANEKUD KAITSE ALLA VÕETUD MAA-ALADE JA ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSEREŽIIMI

TÄPSUSTAMISEKS, MUUTMISEKS VÕI LÕPETAMISEKS. ............................................................................. 16

5.14 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE .......................................................................................... 16

5.15 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ..................................................... 16

5.16 MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED NING

NENDE ULATUS ....................................................................................................................................... 17

5.17 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............................ 17

5.18 PLANEERINGU RAKENDAMISE MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ....................................................... 18

6 . KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE JA KOOSTÖÖ VÕRGUETTEVÕTJATEGA: ............. 19

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 3 –

1. Planeeringu koostamise alus.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on Lepiko maaüksuse

omanik. Detailplaneeringu koostamine Lepiko maaüksusele ja lähialale on algatatud

Kambja Vallavolikogu 24. augustil 2022 a. otsusega nr 55. Sama otsusega kinnitati ka

lähteseisukohad ja otsustati mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Käesolev planeering on koostatud üksikelamute ja nende abihoonete ehitusõiguse

määramiseks.

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarbega Lepiko

maaüksuse kruntimiseks eraldiseisvateks maaüksuseks ning elamumaa kruntidele

ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Samuti kavandatakse mahasõit riigiteelt nr 22195 (Külitse-Haage tee).

Planeeringuala suurus on ca 5 ha.

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

Nimi: Lepiko

kü tunnus: 94901:005:0131

pindala: 25 ha

maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa.

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.

-Tartu maakonnaplaneering;

-Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Kambja valla

üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas;

-Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

-Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise

ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“;

-Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud Tartu Maakorralduse OÜ poolt

oktoobris 2022 a. koostatud Lepiko katastriüksuse geodeetiline alusplaan täpsusega

M1:500, töö nr KE-8755.

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 4 –

5. Planeerimise lahendus

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Külitse alevikus. Planeeringuala

piirneb 22195 Külitse-Haage riigiteega.

Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt endise Ülenurme valla territooriumi osas

on piirkonna maakasutuse juhtfunktsioonis määratud nn valge ala st säilib olemasolev

maakasutus ning maa-ala asub hajaasutuses.

Hajaasustuses on ehitusõigust omava krundi minimaalne suurus 5000m². Üldplaneeringu

ja planeerimisseaduse kohaselt on tegemist alevikuga ning ehitusõiguse saamiseks on

koostatud käesolev detailplaneering.

Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga.

Väljavõte üldplaneeringust Skeem 1

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 5 –

Väljavõte maa-ameti fotolao lehelt www.maaamet.ee/fotoladu.ee Foto 1

Planeeringuala on hoonestamata ja kasutuses põllumaana. Kõrghaljastus Lepiko

maaüksusel puudub. Planeeringuala ümbritsevad põllud ja läheduses asuvad

üksikelamud. Planeeringuala lähedases piirkonnas asuv hoonestus on valdavalt

kaldkatustega ühe ja kahe korruselised üksikelamud ning nende abihooned.

Lähim bussipeatus „Külavahe“ asub ca 600 m kaugusel planeeringualast. Ülenurme

valla üldplaneering näeb ette perspektiivselt jalgratta ja jalgtee rajamise Külitse-Haage

riigitee äärde, kuid planeeringu koostamise ajaks seda rajatud ei ole.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 2.

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Lepiko maaüksus on üsna tasase reljeefiga ja kaldega kagu suunas. Maapinna

absoluutkõrgused jäävad vahemikku ca 64.45-66.20.

Planeeringuala piirneb 22195 Külitse-Haage riigiteega (km 0,95-1,53), mille tee

kaitsevöönd on 30m teekatte servast. Vastavalt Ehitusseadustiku §71 lg 1 tagab tee

kaitsevöönd tee kaitse, korrashoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt

lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid.

Tulenevalt paiknemisest riigitee ääres asub osa planeeringualast teekaitsevööndis.

Tehnovõrkude ühendused planeeringualal puuduvad.

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 6 –

Vastavalt Maa-ameti mullastiku kaardile on planeeringuala kahkja leetunud mullastikuga

ala (LP). Lähtekivimiks valdavalt punakaspruun või pruun liivsavimoreen.

Detailplaneeringu koostamisel ei ole teada detailplaneeringu realiseerimist takistavaid

pinnase omadustest tulenevaid tingimusi.

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 3.

5.3 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks,

valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Käesoleva planeeringu eesmärk on katastriüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine,

tehnovõrkude, juurdepääsu ja haljastuse lahendamine.

Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei

toimu üldplaneeringu muutmist.

Planeeritud ehitusõigus arvestab Külitse kandis väljakujunenud hoonestuspõhimõtetega,

st lähtutakse lähipiirkonna ehitusmahtudest, arhitektuurist ja looduse säästmise

põhimõttest. Lisanduv hoonestustihedus on valitud hajaasustusse sobivalt, kuna

elamukrundid on suuremad kui 5000m².

Hoonete vahel on piisavalt ruumi kruntidele viljapuu aedade jms kõrghaljastuse

rajamiseks.

Planeeringuala näol on tegemist kvaliteetse elukeskkonnaga nii püsiva elukoha kui

suvekodu rajamise korral.

Samuti asub planeeringuala püsikattega riigimaantee ääres, mis loob hea ühenduse

sotsiaalse taristuga. Planeeringu realiseerimine toob piirkonda uued elanikud, mis on

Positiivne mõju majandusele. Lepiko maaüksuse planeeringualast väljapoole jääv

kinnistu osa jääb põllumaana kasutusse.

Kokkuvõtvalt säilitab käesolev planeeringulahendus tasakaalu olemasoleva asustuse,

lisanduvat elamute ning loodusliku keskkonna vahel.

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 7 –

5.4 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Detailplaneering näeb ette planeeringualale 6 elamumaa krundi moodustamise.

Juurdepääsutee rajamiseks moodustatakse transpordimaa krunt ning üks krunt

puurkaevu rajamiseks.

Elamukrundid on ette nähtud üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks.

Planeeritavate elamukruntide suurused on suurusega üle 5000 m² ning täiendava

üldkasutatava mänguala vms rajamine ei ole vajalik.

Kavandatavate elamute elanike puhke- ja virgestusalana ning laste mängualadena jäävad

kasutusse elamukruntide aiad.

Maakasutuse koondtabel Tabel 1

Pos nr Krundi kasutamise

sihtotstarve

Krundi pindalad

Planeeringu eelne

Lepiko Maatulundusmaa 100% 251139 m²

Planeeringualas asub sellest

vaid osa

Planeeringu järgne

Pos 1 Elamumaa 100% (EP) 5031 m²

Pos 2 Elamumaa 100% (EP) 5009 m²

Pos 3 Elamumaa 100% (EP) 5034m²

Pos 4 Elamumaa 100% (EP) 5024 m²

Pos 5 Elamumaa 100% (EP) 5008 m²

Pos 6 Elamumaa 100% (EP) 5004 m²

Pos 7 Vee tootmise ja jaotamise ehitise maa

100% (OV)

1011 m²

Pos 8 Tee-ja tänava maa-ala 100% (LT) 2321 m²

Pos 9 Tee-ja tänava maa-ala 100% (LT) 540 m²

Pos 10 Tee-ja tänava maa-ala 100% (LT) 584 m²

Kruntide pindalad on planeeringus määratud ligikaudsena ja pindalasid võib täpsustada

maakorraldustööde teostamisel.

5.5 Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud:

• planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve;

• suurim lubatud hoonete arv krundil;

• hoonete suurimad lubatud kõrgused;

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 8 –

• hoonete suurimad lubatud ehitisealused pindalad.

Kruntide ehitusõigused on ära toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Detailplaneeringu põhijoonisel (joonis nr 4) on näidatud hoonestusalad. Planeeritud

hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt iga krundi

ehitusõigusele. Hoonestusalad on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim

lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoone(te) paiknemist ja luua

huvitavamat arhitektuuri.

Elamukruntidele antakse ehitusõigus:

- ühe üksikelamu (kood 11101);

- kahe abihoone (kood 12744) ehitamiseks.

Lisaks on lubatud püstitada igale elamukrundile 1 kuni 20 m² suurune hoone.

Hoonestusalale võib ehitada ka erinevaid rajatisi ning istutada puid. Rajatisi võib ehitada

ja puid istutada ka väljapoole planeeritud hoonestusala arvestades seejuures riigitee

kaitsevööndi piiranguid.

Hoonete täpne paigutus hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.

5.6 Arhitektuurinõuded ehitistele

Arhitektuursed nõuded planeeringuala hoonetele on planeeringuga määratud järgmiselt:

Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 2

Pos nr Pos 1-6 Pos 7-10

Krundi suurim

lubatud ehitiste alune

pind

400m²

(elamu kuni 300m², abihoone ei tohi olla suurem

kui elamu)

-

Lubatud korruselisus Elamul- kuni 2 korrust (teine korrus katusealune).

Abihoonel- kuni 1 korrus. Räästa kõrgus mitte üle

3,6 m maapinnast.

-

Katusekalde

vahemik

15-30 kraadi

-

Katuse põhimahu

harjajoone suund

risti või paralleelselt planeeritava teega -

Katuse tüüp viilkatus, kelpkatus -

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 9 –

Katusekatte materjal katuseplekk, katusekivi -

Katusekatte värvid must, tumehall, pruun -

Välisviimistluse

materjalid

puit, kivi, krohv, klaas (soovituslikult

kombineeritult).

Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder

jmt) kasutamine ning katmata palkmaja rajamine.

-

Kohustuslik

ehitusjoon

ei määrata -

Piirdeaed Sobivalt hoonete arhitektuuriga.

Kõrgus kuni 1,5 m kõrgused, keelatud on

läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab

olema läbipaistev).

Maantee teekaitsevööndis tuleb piirete rajamine

enne ehitamist kooskõlastada transpordiametiga.

Hoonete rajamisel tuleb jälgida, et kavandatavad hooned harmoneeruksid piirkonna

ehituslaadiga ning oleksid ehitatud vastavalt heale ehitustavale.

5.7 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Planeeritud kruntidele on määratud hoonestusalad, mille piiresse on lubatud ehitada

hooned. Planeeringuala idapoolsed hoonestusalad on paigutatud lähtudes riigitee

kaitsevööni ulatusest, jäädes 30 m kaugusele teekatte servast. Hoonestusalade vahelised

kaugused on määratud arvestusega, et tagatud oleks tuleohutusnõuete täitmisest tingitud

kujad hajaasustuses.

Põhijoonisel näidatud uushoonestusalad on seotud krundi piiridega. Hoonestusalade

suurus ja paigutus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.8 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Planeeritav ala piirneb Külitse-Haage riigiteega nr 22195 ning transpordiamet on

väljastanud seisukohad Lepiko maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks

16.10.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/20865-2.

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Külitse-Haage riigiteelt ning täiendavaid

ristumiskohti riigiteelt ei kavandata.

Kõik detailplaneeringualale koostatud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse

tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada transpordiametiga. Riigiteega

ristumiskoha projekteerimiseks tuleb taotleda nõuded projekti koostamiseks.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 10 –

Detailplaneeringuga on ette nähtud eraldised perspektiivse kergliiklustee rajamiseks (Pos

9 ja 10).

Planeeringuala sisene tee Pos 8 on kavandatud 150m pikkuse umbteena.

Parkimine tuleb näidata hoone ehitusprojektis ning parkimine peab toimuma oma

kinnistul. Riigiteel parkimist ja tagurdamist ette ei näha. Parkimiskohtade vajadus

arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad (vt tabel 3).

Parkimine Tabel 3

Ehitise otstarve Planeeringuga ette nähtud parkimiskohtade arv krundil

Üksikelamu 3 kohta

Sõltuvalt hoonete täpsest paigutusest on lubatud projekteerimise käigus kruntide

sissepääsude asukohti Pos 8 teelt muuta või nihutada. Planeeringuala sisene Pos 8

planeeritud tee ning kruntide sisesed parklad on kavandatud kõvakattega (tolmuvaba

kate, kivi, asfalt vms.)

Kõiki Pos 8, Pos 9 ja 10 tee elemente on lubatud projekteerimise faasis täpsustada .

Sõidusuunad ja juurdepääsud kruntidele on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Planeeringuala krundid tuleb vähemalt 10% ulatuses kruntide pindalast haljastada

kõrghaljastusega. Haljastust on lubatud rajada planeeringus märgitud hoonestatavatele

aladele ning kõvakattega aladele.

Krunte ümbritsev piirdeaia kujundus ja aia tüüp määratakse hoone projekteerimise

käigus, sobivana hoonete arhitektuurse lahendusega. Naaberkruntide vaheliste piiretena

võib kasutada nii võrk-, puit-või metallaeda. Soovitav on hõredad piirdeaiad

kombineerida haljastusega.

Riigitee teekaitsevööndi alas nähtavust mõjutavate piirdeaedade ja kõrghaljastuse

lahendus tuleb kooskõlastada kirjalikult enne rajamist transpordiametiga.

5.10 Ehitistevahelised kujad

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega vastavalt

siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning planeeritud üksikelamute puhul on ette nähtud

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 11 –

minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-3. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada

inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Vastavalt standardile EVS 812-

6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“ loetakse hajaasustusalaks piirkond, kus

hoonekompleksid paiknevad teineteisest vähemalt 40 m kaugusel ja ei ole vaja rajada

tuletõrje veevõtukohta. Planeeringuga kavandatud hoonestusalad asuvad teineteisest

40m kaugusel.

5.11 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Tehnovõrkude planeerimisel on aluseks võetud võrguettevõtjate väljastatud tehnilised

tingimused.

Käesoleva detailplaneeringuga on lahendatud planeeritud elamute varustamine joogivee,

reoveekanalisatsiooni ja elektriga.

Kõik tehnovõrgud on planeeritud maa-alustena. Tehnovõrkude täpne paiknemine

antakse täpsemalt vastavate projektiga.

Veevarustus

Piirkonnas puuduvad võimalused ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks.

Seetõttu rajatakse veega varustamiseks puurkaev ja lokaalsena lahendatakse reovee

kanaliseerimine. Pärast piirkonnas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamist on

kohustus liituda tsentraalsete võrkudega 3 aasta jooksul. Perspektiivse liitumisvõimaluse

jaoks on planeeringuala veetorustik pikendatud Pos 8 ja riigitee ristmikuni, kuna

eeldatavasti on otstarbekas ehitada Pos 8 tee alla jäävad veetorustikud välja juba

perspektiivseid liitumisvõimalusi arvestades.

Planeeringualale on ette nähtud puurkaevu rajamine (Pos 7). Vastavalt planeeritule jääb

ööpäevane veetarbe hulk kogu planeeringualal alla 10 m³/d. Tulenevalt veetarbe hulgast

taotletakse planeeringuga puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamist 10m-le. Vee

tarbimisel üle 10m3/ööpäevas on vajalik taotleda vee erikasutusluba ehk veeluba (alus:

veeseadus § 187 p 2).

Tuletõrje veevarustus

Lähim teadaolev tuletõrje veevõtukoht asub Külitse alevikus Puru tee 1.

Reoveekanalisatsioon

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 12 –

Planeeritavate elamute kanalisatsioon kogutakse ja suunatakse igal krundil asuvasse

omapuhastisse (biopuhasti) või septikusse ja seejärel immutatakse. Kanalisatsiooni täpne

lahendus antakse vastava projektiga. Kõik rajatavad kanalisatsioonisüsteemid peavad

vastama esitatavatele nõuetele ning nende lahendus tuleb kooskõlastada enne ehitamist

kohaliku omavalitsuse jt pädevate asutustega. Arvestada tuleb Pos 7 asuva puurkaevu

asukohaga ning tagada immutusala nõuetekohane kaugus puurkaevust.

Sajuvee ja liigniiskuse ärajuhtimine. Drenaaž.

Planeeringuala sademevesi on ette nähtud juhtida hoonetest eemale ja loomulikul teel

immutada või suunata sademeveetorustikega tänava maale kavandatud

sademeveetorustikku. Elamukruntide sademevett on keelatud vertikaalplaneerimisega

juhtida naaberkruntidele ega riigitee katastriüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse. Planeeritud tee sademevesi juhitakse sademeveetorustikku ja suunatakse

kraavide või torustikega edasi Kikkaojasse.

Heit- ja sademevett ei ole lubatud juhtida pinnasesse puurkaevu sanitaarkaitsealal ega

hooldusalal ja lähemal kui 50m sanitaarkaitseala-või hooldusala välispiirist.

Planeeringualale jääb osaliselt Joosike-Ropka maaparandussüsteem koodiga

2103900020250001. Tagamaks naaberkinnisasjadel maaparandussüsteemi säilimine,

tuleb see ümber ehitada. Tingimused projekti koostamiseks Põllumajandus- ja

Toiduamet. Maaparandussüsteemil paikneva kinnisasja ehitusprojektid ning selle

kinnisasja siht- või kasutusotstarbe muutmine kooskõlastada Põllumajandusametiga.

Soojavarustus

Soojavarustus on planeeritud lokaalküttena. Planeeringualal on lubatud kasutada elektri,

vedel-, tahke-, maa-, õhk- ja kõik alternatiivkütte allikad. Eelistatud on

alternatiivkütteallikad- maa- ja õhk soojus, päikesepatareid jms. Keelatud on kasutada

õhku saastavaid kütteliike nagu raskeõlid ja kivisüsi. Maakütet on lubatud paigaldada

kogu elamukrundi ulatuses.

Elektrivõrk

Vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele (nr 431579) on

planeeritava ala elektrivarustuse võimalik tagada Kingu: (Puhja) mastalajamast.

Alajaamast on uutele objektidele kavandatud 0,4 kV maakaabelliinid.

Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja

jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 13 –

liitumiskilbist hooneteni on planeeritud maakaablitega. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste

maakasutusõigus tagada servituudialana.

Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite

koridor.

Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud

planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Väljaspool detailplaneeringuala kulgevate kaablite trasside servituudi alad tuleb näidata

ehitusprojektis. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub

kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Elektrienergia

saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb

Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

Telekommunikatsioonivõrk

Telekommunikatsioonivõrguga liitumise võimalus puudub. Antud alal on võimalik

kasutada mobiilseid telekommunikatsioonilahendusi.

Liitumisvõimaluste tekkimisel rajatakse sideühendus vastavate projektide alusel.

Välisvalgustus

Planeering ei näe ette tänavavalgustuskaablite ja tänavavalgustusmastide paigaldamist.

Kruntide valgustus lahendatakse hoonete projekteerimisel hoonete- ja aia valgustitega.

Tehnovõrkude koondtabel Tabel 5

Tehnovõrk Pikkus

Elektrivarustus mastalajaamast elamukruntideni Ca 800 jm

Veevarustus puurkaevust elamukruntideni Ca 100 jm

Kõikide tehnovõrkude lahendusi on lubatud projekteerimisel täpsustada.

Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

5.12 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi.

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 14 –

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus

lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb

koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse

vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele

firmadele. Prügi kogumise lahendus määratakse ehitusprojektidega ning konteinerite

asukoht peab olema näidatud ehitusprojektide.

Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt

heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud

oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine ja ehitustegevus ei tohi öisel ajal

häirida piirkonna elanikke.

asendiplaanidel.

Riigiteest tulenevad võimalikud häiringud

Planeeritav ala külgneb riigiteega ning planeeringualale ulatub riigitee kaitsevöönd.

Riigitee äärsetel maa-aladel on tõenäoline normatiive ületavate keskkonnaparameetrite

(müra, tolm, vibratsioon) esinemine.

Transpordiamet on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik

ei võta endale kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks.

Võimalike riigiteeliiklusega kaasnevate negatiivsete mõjude (müra, õhusaaste, vähemal

määral ka vibratsioon) vähendamiseks on elamud paigutatud riigi teest võimalikult

kaugele st min 30m kaugusele riigitee äärest.

Liiklusmüra sihtväärtused II kategooria aladel (haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande asutuste ning elamu maa-alad, rohealad) on 55 dB päeval ja 50 dB

öösel.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22195 Külitse-Haaslava riigiteega, mille keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 669 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 70-80 km/h.

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 15 –

Planeeringu koostamise jooksul ei ole läbi viidud spetsiaalset mürauuringut, sest

arvestades külgneva riigitee madalat liiklussagedust ja planeeritava hoonestusala kaugust

riigiteest, ei ületa eeldatavasti antud piirkonnas müratasemed ette nähtud norme.

Järeldus on tehtud analüüsides 2021. aastal koostatava Kambja valla üldplaneeringu

raames koostatud mürakaarti millelt nähtub, et päevane müratase on alla 50dB ja öine

alla 40dB (teeäärsel ala).

(https://www.kambja.ee/documents/14614280/29675294/LISA1_2021-01-

12_Kambja_YP_myrakaardid.pdf)

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb võtta kasutusele meetmed riigiteelt lähtuva

müra vähendamiseks- nt kavandada riigitee poolsesse külge vähem aknaid, akende

kavandamisel rajada need võimalikult helikindlatena. Elamute projekteerimisel tuleb

järgida standarti EVS 842:2016 Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kambja Vallavalitsus ja Transpordiamet ei võta vastutust ega kohustusi seoses müra ja

maanteelt lähtuva muu kahjuliku mõju vähendamiseks ette nähtud meetmete

rakendamiseks planeeringualal. Vastav vastutus on planeeringust huvitatud isiku

kohustus, kes peab tagama, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks

kehtestatud müra normtaset.

Õhusaaste ei ole perspektiivset liikluskoormust ning vahekaugust maanteest arvestades

probleemiks.

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 16 –

5.13 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Planeeritaval maa-alal puuduvad kaitsealused üksikobjektid ja maa-alal ei ole

kaitserežiimi.

5.14 Servituutide vajaduse määramine

Planeeritaval maa-alal säilivad olemasolevad kitsendused.

Pos 7 kinnistule seatakse juurdepääsuservituut Pos 4 kinnistu kasuks.

Kõikidele ehitatavatele tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate

kasuks või servituudid.

Pos 7 ja Pos 8 kinnistutele seatakse servituut Pos 1-6 kasuks puurkaevust veevarustuse

tagamiseks.

Tehnovõrkude isiklike kasutusõiguste ja servituudialade ulatus määratakse kindlaks

tehnovõrkude projekteerimise faasis, kui on selgunud rajatiste täpne asukoht ja lahendus.

Planeeritavate tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid

*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku

telgjoonest mõlemale poole on alla 250mm sisemise läbimõõduga torustikul 2 m ja maa-

aluste vabavoolsete torustike puhul, mille sisemine läbimõõt on alla 250 mm ja mis on

paigaldatud kuni 2 m sügavusele samuti 2 m.

*Omapuhasti kuja on 10m.

Planeeringu koostamise ajal asuvad planeeringualal olemasolevad kitsendused

(maaparandussüsteem). Vastavad kitsendused kustutakse kitsendust põhjustava objekti

likvideerimisel. Objekti likvideerimiseni tuleb arvestada kitsenduste talumise

kohustusega.

5.15 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 17 –

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse

väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

-oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

-krundile sissepääsude piiramine;

-territoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdeaedadega).

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks

ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

-võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

-hoida maa-ala korras;

-kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

5.16 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus

Vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardi infole (www.kitsendused.maaamet.ee) asuvad

Lepiko maaüksusel seadusjärgsed kitsendused, mis on kajastatud tabelis 4 .

Katastriüksuse kitsendused Tabel 4

Piiranguvöönd Kitsendus Nimetus

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd riigitee Külitse-Haage

elektripaigalise kaitsevöönd õhuliin (keskpinge) Nõo-Tartu

elektripaigalise kaitsevöönd õhuliin (kõrgepinge) Tartu-Valmiera

maaparandushoiuala maaparandussüsteem Joosike-Ropka

Kitsendust põhjustava objekti likvideerimisel kitsendused kustutatakse, seni kitsendused

säilivad.

5.17 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,

et rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed omanikud

koheselt hüvitama tekitatud kahju.

Planeeritav ala asub riigitee kaitsevööndis. Riigitee lähedusest tingituna on

olemasolevalt ja perspektiivselt ette näha liiklusest põhjustatud häiringute (võimalik

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 18 –

müra, õhusaaste, vibratsioon, tolm vms) mõningast ulatumist planeeringualale.

Transpordiamet on planeeringu koostamisel teavitanud, et riigitee liiklusest on

põhjustatud häiringud ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada

leevendusmeetmeid riigitee häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

Leevendusmeetmete vajaduse tekkimisel, kannab vastavad kulud planeeringuala

elamukrundi igakordne omanik.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega. Tee ehitus

projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Kõik riigitee

teekaitsevööndisse kavandatavad projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks. Riigitee ristumiskoha ehitamise projekteerimise nõuded väljastab

Transpordiamet.

5.18 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja

looduskeskkonnale avalduvad mõjud on minimaalsed, kuna planeeritud tegevused on

kooskõlas valla üldplaneeringuga ning maa-ala kasutusele võtt elamute rajamise

eesmärgil on läbi kaalutletud. Majanduslikud mõjud on Positiivsed, võimaldades luua

Külitse piirkonnas uusi maastiku ning hajaasustusse sobivaid elukohti. Planeeringu

realiseerumisel kujuneb planeeringu alast loomulik jätk piirkonna üldisele

tasakaalustatult arenevale hajaasustuse hoonestusele.

Uute elanike lisandumine piirkonda soodustab piirkonna elanike omavahelist sotsiaalset

ja kultuurilist suhtlust ning aitab kaasa kogukonnatunde hoidmisele. Planeeringuga ette

nähtud kruntide haljastusnõuded, suured krundid ja hoovialade vahelised kaugused on

kavandatud looduskeskkonnale avalduvate mõjude tasakaalustamiseks ning on piirkonna

miljöösse sobivad.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks uusehitise püstitamisele ning

ehitusprojektide koostamisele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid

peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele

ja heale projekteerimistavale. Planeeringuga ette nähtud tehnovõrkude ja Pos 8 asuva

juurdepääsutee ning riigitee ja kohaliku tee ristmiku välja ehitamine toimub

planeeringuala kruntide omanike kulul. Riigitee äärse kergliiklustee rajamine on

perspektiivne kavatsus ning ei ole seotud käesoleva detailplaneeringu realiseerimisega.

L E P I K O M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 19 –

Vastavalt transpordiameti seisukohtadele:

* tuleb arendusega seotud teed rajada enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise

alustamise teatise esitamist.

*transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

rekonstrueerimiseks või ehitamiseks.

Kambja Vallavalitsus ei väljastata enne ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud

planeeringujärgsed juurdepäästeed, tehnovõrgud ja –rajatised.

Servituutide planeerimise korral vajalik enne ehituslubade väljastamist servituutide

kanded kinnistusraamatus.

ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA:

Enne hoonete ehitamist tuleb:

1) Moodustada planeeringuga kavandatud krundid

2) Rajada kruntideni juurdepääs ning tehnovõrgud.

3) Seada vajalikud servituudid ja isiklikud kasutusõigused tehnovõrgu valdajate

kasuks.

4) Rekonstrueerida maaparandussüsteem.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu

kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada

koostatud detailplaneering kehtetuks.

6 . Kooskõlastuste kokkuvõte ja koostöö võrguettevõtjatega:

Kooskõlastava

asutuse nimi

Kuupäev Kooskõlastaja nimi

ja amet

Kooskõlastuse

asukoht

Päästeamet Lisade kaustas

OÜ Elektrilevi 22.03.2024 Y.Kolnes Lisade kaustas

Põllumajandus- ja

Toiduamet

27.08.2024 nr 6.2-

2/34119

M.Rauert Lisade kaustas

Transpordiamet Lisade kaustas

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa

Lepiko maaüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht: Kambja vald Joonise nimetus: planeeringu mahuline illustratsioon

Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr :136/22