Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

  Keskkonnaamet   Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Terviseamet

Päästeameti Lõuna päästekeskus   Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine  

09.01.2025 nr 9-3.2/DP-20-015

Vastavalt planeerimisseaduse § 85 lg 1 ja § 127 lg 1 esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu (DP) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande. Palume DP ja KSH materjalidega tutvuda siin: https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/DP-20- 015   Detailplaneeringu kokkuvõte Planeering on koostatud Kobras OÜ poolt vastavalt Tartu linna üldplaneeringule ja planeeringuvõistluse tulemustele.   Kruntide moodustamine ja ehitusõigus Planeeritud on moodustada 6 korterelamumaa krunti ning 3 tee- ja tänavamaa krunti. Kokku on planeeritud 22 kuni 8 korteriga kortermaja. Hoone suurim lubatud ehitisealune pind on 421 m², absoluutkõrgus 43.70 (kruntidel Pos 1-4) ja 45.60 m (Pos 5-6). Vastavalt üldplaneeringule on lubatud kuni kahekorruselised hooned. Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning olemasolevasse miljöösse sobiv. Planeeringuala hoonestus peab moodustama arhitektuurse terviklahenduse. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda arhitektuurikonkursi töödest. Hooned ja rajatised projekteeritakse terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm ruumielementidega.   Liikumisvõimalused Juurdepääs on kavandatud Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga   planeeritud avalikult tänavamaalt Klaose tänav T17, mis tagab juurdepääsu Meruski teele ja sealt Aruküla teele. Juurdepääs hoonetele on kavandatud mööda kvartalisiseseid tänavaid. Hoonetevahelisele alale on planeeritud kõnniteed, mis on ühendatud nii uue tänavaga kui ka Aruküla teega.   Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Täpne parkimiskohtade arv ja paiknemine lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad, kui on selgunud korterite täpne arv ja krundisisene logistika. Parklad tuleb liigendada haljastusega.  

.

Vertikaalplaneerimine ja haljastus Arvestades ala asumist Emajõe üleujutusohuga alal, tuleb ehitamiseks maapinda tõsta keskmiselt ca 2 m - minimaalne lubatud maapinna absoluutkõrgus on 34.4 ning hoonete minimaalne lubatud null-tasand 34.7 m. Sellest tulenevalt ei ole võimalik suurt osa olemasolevast haljastusest säilitada. Planeeringuala idaservas, kus maapind on loomuliku tõusuga ja puudub maapinna tõstmise vajadus, tuleb kaaluda võimalusi haljastuse säilitamiseks.   Kraavide veetase sõltub põhjaveetasemest ja Emajõe veetasemest. Ka ala ümberkujundamisel kujuneb veetase analoogselt, maapind jääb tõstmise järel vähemalt ca1m võrra kõrgemale veepinnast ning madalama veetaseme korral on kõrguste vahe veelgi suurem.   Elamuala rajamisel kujundatakse ümber ala pinnaveesüsteem. Ala keskele on kavandatud veekogu, kuhu juhitakse nõlval välja kiilduv põhjavesi ja elamualalt kogutav puhas sademevesi. Ala äärealadelt tuleb vesi kraavide ja drenaažitorudega kokku koguda ning edasi olemasolevatesse ojadesse ja kraavidesse juhtida. Planeeringulahenduse realiseerumisel tuleb võimaldada kõrgemal paiknevate kinnistute sademevee ja pinnavee juhtimine planeeritud kraavide ja drenaažisüsteemi. Planeeringuala põhjaosas tuleb kraavi kogunev vesi suunata planeeritud veekogusse ning lõunaosas tuleb vesi kraavide ja torude abil juhtida Emajõe suunas. Pinnavee lammialale liikumise tagamiseks tuleb tiigid/ kraavid planeeritud tee mulde alt truubitorude abil olemasolevate kraavide ja tiigiga ühendada. Sademevett ei tohi suunata naaberkruntidele. Projekteerimisel tuleb teha kontrollarvutused tagamaks toimiva sajuveesüsteemi rajamine.   Hoonetevaheline ala on kavandatud puhke- ja haljasalana. Planeeringus on näidatud suuremate kogukonnale mõeldud ühiskasutatavate mängu- ja puhkealade põhimõtteline paiknemine. Krundi haljastatav osa peab olema suurem kui kõvakattega ala, haljastus peab olema mitmerindeline ja liigirohke, projekteerida tuleb kõrghaljastusgrupid ning parklaid ääristavad põõsaribad. Rohevõrgu toimimiseks peab haljastatud ala olema vähemalt 40% krundi pindalast ning kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast vähemalt 25%.   Keskkonnatingimused Ala väljaehitamine peab toimuma nõuetekohaselt ning selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus peab olema võimalikult säästlik, et vähendada negatiivset keskkonnamõju.   Ehitustegevusega ei tohi kahjustada alaga piirneva püsielupaiga sihtkaitsevööndi tingimusi ega seal kasvavate kaitsealuste taimede elukeskkonda, vajalik on vältida veerežiimi halvendavaid tegevusi. Ka planeeritud teelõigu puhul tuleb võimaldada ürgoru nõlvalt voolava pinnavee ja välja kiilduva põhjavee takistuseta liikumine Emajõe suunas. Eelistada tuleb mitmes erinevas kohas läbiviigu rajamist läbi tee mulde, tagamaks vee ühtlane jaotumine lammialale, mis oleks praegusele olukorrale võimalikult lähedane. Ehitustöödega ei avata Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivikihte, seega ei mõjutata ala põhjaveerežiimi ja põhjavee liikumine liivakivikihtides toimub detailplaneeringu elluviimisel endisel kujul.   Olemasolevate tiikide/kraavide ümberkujundamisel tuleb lähtuda kahepaiksete isendite kaitsest. Planeeringuala keskset tiiki (kraavi) tohib täita pinnasega augusti teisest poolest kuni septembri lõpuni. Võimalusel tuleb planeeritud lõunapoolsele tiigile projekteerida lauge nõlvaga ja madalaveeline osa, mis sobib kahepaiksetele. Tagamaks kahepaiksete ohutu liikumine planeeritud tänavast ühele ja teisele poole jäävate alade vahel, tuleb tiik ja selle väljavoolu lähistele jäävale teelõigule nn konnatunnelid ette näha. Planeeritud tiikide projekteerimisel tuleb teha koostööd kahepaiksete

eksperdiga. Lisaks tuleb Aruküla tee 30 a ja Aruküla tee 8 kinnistute vahele jäävas tiigis parandada kahepaiksete elutingimusi koostöös kahepaiksete eksperdiga – eelkõige avada tiik päikesele: eemaldada tiigist ja selle vahetult kaldalt puud ja võsa.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Vuks Juhataja     Liis Randmets 736 1253 [email protected]  

Saatja: Johanna Kasearu <[email protected]>

Saadetud: 09.01.2025 13:26

Teema: Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

Manused: Ruumiloome_osakond_Kiri_20250109_DP-20-015.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi.

Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus\Ruumiloome osakond

Teema: Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine.

Dokumendi liik: Kiri

Dokumendi number: DP-20-015.

Dokumendi kuupäev: 09.01.2025

(See attached file: Ruumiloome_osakond_Kiri_20250109_DP-20-015.asice)

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

  Keskkonnaamet   Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Terviseamet

Päästeameti Lõuna päästekeskus   Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine  

09.01.2025 nr 9-3.2/DP-20-015

Vastavalt planeerimisseaduse § 85 lg 1 ja § 127 lg 1 esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu (DP) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande. Palume DP ja KSH materjalidega tutvuda siin: https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/DP-20- 015   Detailplaneeringu kokkuvõte Planeering on koostatud Kobras OÜ poolt vastavalt Tartu linna üldplaneeringule ja planeeringuvõistluse tulemustele.   Kruntide moodustamine ja ehitusõigus Planeeritud on moodustada 6 korterelamumaa krunti ning 3 tee- ja tänavamaa krunti. Kokku on planeeritud 22 kuni 8 korteriga kortermaja. Hoone suurim lubatud ehitisealune pind on 421 m², absoluutkõrgus 43.70 (kruntidel Pos 1-4) ja 45.60 m (Pos 5-6). Vastavalt üldplaneeringule on lubatud kuni kahekorruselised hooned. Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning olemasolevasse miljöösse sobiv. Planeeringuala hoonestus peab moodustama arhitektuurse terviklahenduse. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda arhitektuurikonkursi töödest. Hooned ja rajatised projekteeritakse terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm ruumielementidega.   Liikumisvõimalused Juurdepääs on kavandatud Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga   planeeritud avalikult tänavamaalt Klaose tänav T17, mis tagab juurdepääsu Meruski teele ja sealt Aruküla teele. Juurdepääs hoonetele on kavandatud mööda kvartalisiseseid tänavaid. Hoonetevahelisele alale on planeeritud kõnniteed, mis on ühendatud nii uue tänavaga kui ka Aruküla teega.   Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Täpne parkimiskohtade arv ja paiknemine lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad, kui on selgunud korterite täpne arv ja krundisisene logistika. Parklad tuleb liigendada haljastusega.  

.

Vertikaalplaneerimine ja haljastus Arvestades ala asumist Emajõe üleujutusohuga alal, tuleb ehitamiseks maapinda tõsta keskmiselt ca 2 m - minimaalne lubatud maapinna absoluutkõrgus on 34.4 ning hoonete minimaalne lubatud null-tasand 34.7 m. Sellest tulenevalt ei ole võimalik suurt osa olemasolevast haljastusest säilitada. Planeeringuala idaservas, kus maapind on loomuliku tõusuga ja puudub maapinna tõstmise vajadus, tuleb kaaluda võimalusi haljastuse säilitamiseks.   Kraavide veetase sõltub põhjaveetasemest ja Emajõe veetasemest. Ka ala ümberkujundamisel kujuneb veetase analoogselt, maapind jääb tõstmise järel vähemalt ca1m võrra kõrgemale veepinnast ning madalama veetaseme korral on kõrguste vahe veelgi suurem.   Elamuala rajamisel kujundatakse ümber ala pinnaveesüsteem. Ala keskele on kavandatud veekogu, kuhu juhitakse nõlval välja kiilduv põhjavesi ja elamualalt kogutav puhas sademevesi. Ala äärealadelt tuleb vesi kraavide ja drenaažitorudega kokku koguda ning edasi olemasolevatesse ojadesse ja kraavidesse juhtida. Planeeringulahenduse realiseerumisel tuleb võimaldada kõrgemal paiknevate kinnistute sademevee ja pinnavee juhtimine planeeritud kraavide ja drenaažisüsteemi. Planeeringuala põhjaosas tuleb kraavi kogunev vesi suunata planeeritud veekogusse ning lõunaosas tuleb vesi kraavide ja torude abil juhtida Emajõe suunas. Pinnavee lammialale liikumise tagamiseks tuleb tiigid/ kraavid planeeritud tee mulde alt truubitorude abil olemasolevate kraavide ja tiigiga ühendada. Sademevett ei tohi suunata naaberkruntidele. Projekteerimisel tuleb teha kontrollarvutused tagamaks toimiva sajuveesüsteemi rajamine.   Hoonetevaheline ala on kavandatud puhke- ja haljasalana. Planeeringus on näidatud suuremate kogukonnale mõeldud ühiskasutatavate mängu- ja puhkealade põhimõtteline paiknemine. Krundi haljastatav osa peab olema suurem kui kõvakattega ala, haljastus peab olema mitmerindeline ja liigirohke, projekteerida tuleb kõrghaljastusgrupid ning parklaid ääristavad põõsaribad. Rohevõrgu toimimiseks peab haljastatud ala olema vähemalt 40% krundi pindalast ning kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast vähemalt 25%.   Keskkonnatingimused Ala väljaehitamine peab toimuma nõuetekohaselt ning selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus peab olema võimalikult säästlik, et vähendada negatiivset keskkonnamõju.   Ehitustegevusega ei tohi kahjustada alaga piirneva püsielupaiga sihtkaitsevööndi tingimusi ega seal kasvavate kaitsealuste taimede elukeskkonda, vajalik on vältida veerežiimi halvendavaid tegevusi. Ka planeeritud teelõigu puhul tuleb võimaldada ürgoru nõlvalt voolava pinnavee ja välja kiilduva põhjavee takistuseta liikumine Emajõe suunas. Eelistada tuleb mitmes erinevas kohas läbiviigu rajamist läbi tee mulde, tagamaks vee ühtlane jaotumine lammialale, mis oleks praegusele olukorrale võimalikult lähedane. Ehitustöödega ei avata Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivikihte, seega ei mõjutata ala põhjaveerežiimi ja põhjavee liikumine liivakivikihtides toimub detailplaneeringu elluviimisel endisel kujul.   Olemasolevate tiikide/kraavide ümberkujundamisel tuleb lähtuda kahepaiksete isendite kaitsest. Planeeringuala keskset tiiki (kraavi) tohib täita pinnasega augusti teisest poolest kuni septembri lõpuni. Võimalusel tuleb planeeritud lõunapoolsele tiigile projekteerida lauge nõlvaga ja madalaveeline osa, mis sobib kahepaiksetele. Tagamaks kahepaiksete ohutu liikumine planeeritud tänavast ühele ja teisele poole jäävate alade vahel, tuleb tiik ja selle väljavoolu lähistele jäävale teelõigule nn konnatunnelid ette näha. Planeeritud tiikide projekteerimisel tuleb teha koostööd kahepaiksete

eksperdiga. Lisaks tuleb Aruküla tee 30 a ja Aruküla tee 8 kinnistute vahele jäävas tiigis parandada kahepaiksete elutingimusi koostöös kahepaiksete eksperdiga – eelkõige avada tiik päikesele: eemaldada tiigist ja selle vahetult kaldalt puud ja võsa.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Vuks Juhataja     Liis Randmets 736 1253 [email protected]