Tootmisüksuste rajamise kiirendamise võimalused

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Kristina Jerjomina

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 30.12.2024

Meie 10.01.2025 nr 6-2/24/26169-2

Tootmisüksuste rajamise kiirendamise

võimalused

Austatud Kristina Jerjomina

Olete võtnud eesmärgiks analüüsida, kuidas oluliselt kiirendada ettevõtjate poolt

investeeringute tegemiseks vajalikke menetlusi ja protsesse, muu hulgas erinevaid

planeerimismenetlusi, keskkonnamõju (sh strateegilist) hindamist, maatoimingute ja

asjakohaste lubade (nt keskkonnakompleksloa, kasutusloa, ehitusloa jm tegevusloa) ja

nõusolekute saamise menetlusi. Püüate leida lahendusi, kuidas ettevõtjad saaksid

tootmisüksuseid edaspidi kiiremini rajada.

Eesmärk on ajendatud koalitsioonileppest ning sellest, et Euroopa Liidus hakkas kehtima

määrus, mis ütleb, et null-netotehnoloogia tootmisprojektide rajamiseks vajalikud

loamenetlused tuleb läbida kokku maksimaalselt 9-18 kuuga (sõltuvalt võimsusest). See

tähendab, et selle aja sisse peavad mahtuma nii keskkonnaalaste, ehituslubade jms nõusolekute

saamine. Määrus ütleb ka, et planeeringute koostamisel tuleb kaaluda sinna null-

netotehnoloogia sätete lisamist.

Palute sisendit, kuidas ja millised meie asutusega seonduvad protsessid võiks tänasest

tõhusamaks muuta, et ettevõtjad saaksid tootmisüksused edaspidi kiiremini rajada?

Hindasime määruse 2024/1735 artiklis 4 nimetatud tegevusi ning KeA seonduvaid protsesse

nende tegevuste loa menetlustega.

Artiklis 4 nimetatud tegevused võivad vajada planeeringute menetlemise protsesse (sh

keskkonnamõjude hindamise menetlused) ning tegevuslubasid (ehitusload,

keskkonnakaitseload, kasutusload) (sh keskkonnamõjude hindamise menetlused):

1. Keskkonnaametiga tuleb planeering ja KSH aruanne (kui KSH tehakse) kooskõlastada

kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asub

kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd,

planeeringualal on algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse

üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse, detailplaneeringuga määratakse kallasraja

vähim vajalik teeninduspiirkond.

Seega juhul kui tootmisüksuse rajamisel selguvad eelnimetatud asjaolud, tuleb arvestada

sellega, et on vajalik Keskkonnaameti kooskõlastuse vajadus. Protsessi oleks võimalik

2 (3)

kindlasti kiirendada kui tootmisüksust ei rajata planeeritavale ega olemasolevale

kaitsealal, püsielupaigale, kaitsevöödisse. Seega on oluline tootmisüksuse asukohavalikul

eelistada alasid (nt vanad tootmispiirkonnad, tööstusalad, uued tööstuspargid jmt), kus

puuduvad eelnimetatud loodusväärtused.

2. Ehitusseadustik kohustab projekteerimistingimused, ehitusloa, kasutusloa,

kasutusteatise kooskõlastama asutusega, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud

projekteerimistingimuste taotluse esemega ning esitama arvamuse avaldamiseks asutusele

või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Praktikas

rakendavad KOV-id seda ka nt siis, kui puurkaev jääb alale ja saadetakse kooskõlastamiseks

või arvamuse andmiseks selliseid taotlusi, mida ei peaks KeA-sse saatma. Halduskoormust

aitaks vähendada ja menetlusi kiirendada, kui sarnaselt planeerimisseaduse §-is 4 lg 4 oleks

kehtestatud VV määrus, kus on ära toodud erinevate asutuste pädevused ja millal nende

poole tuleks pöörduda.

Tootmisüksuste rajamisega seotud ehituslubade ja kasutuslubade menetlust oleks

võimalik kiirendada kui ehitusseadustikule koostada määrus, kus on ära toodud

koostöö tegemise kord. See välistaks olukorra, mis pikendaks menetlust seetõttu, et

küsitakse kooskõlastust asutuselt, kellel ei ole ei kooskõlastuse ega arvamuse avaldamise

kohustust.

3. Artiklis 4 nimetatud tegevusteks on vajalik keskkonnaluba juhul kui toimub vee

erikasutus, jäätmete käitlemine, saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku

(keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 41 lg 1, veeseadus § 178, jäätmeseadus,

atmosfääriõhukaitse seadus).

Artiklis 4 nimetatud tegevuste loamenetlus ei tohi olla olenevalt tootmisvõimsusest üle 12

või 18 kuu (art 9 p1). Loamenetlus algab alates nõuetekohase taotluse laekumisest (art 9 p

10). Loamenetluse ajaarvestusse ei arvestada keskkonnamõjude hindamise aruande

protsessis toimuvat aruande koostamist arendaja poolt (art 9 p 4, 5).

Artiklis 4 nimetatud tegevused on üsna üldsõnalised selleks, et anda lõplik hinnang

keskkonnaloa vajaduse kohta.

Siiski tuleb arvestada, et kui tootmisega kaasneb veevõtt või saasteainete ning sademevee

juhtimine, on keskkonnaluba vajalik. Üldjuhul tootmiste käigus vett vajatakse ning

saasteaineid ka juhitakse. Samuti kui toodete toomisel kasutatakse jäätmeid, tuleb arvesada

keskkonnaloa vajadusega. Samuti võib olla vajalik saasteainete välisõhku paiskamiseks

luba. Nt on keskkonnaluba saasteainete välisõhku paiskamiseks AS Elcogen akude

toomisüksusel. Selle keskkonnaloa menetlus kestis alates nõuetekohasest taotlusest 35

päeva.

Leidsime, et järgnevad tehnoloogiad vajavad (jäätme)keskkonnaluba:

c) aku- ja energiasalvestustehnoloogiad – määrus nr 2023/1542 annab võimaluse võtta

kasutusse jäätmeks muutunud akusid.

f) kestlikud biogaasi- ja biometaanitehnoloogiad – eeldusel, et sisendiks on jäätmed

j) kestlike alternatiivkütuste tehnoloogiad – eeldusel, et sisendiks on jäätmed

n) muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tehnoloogiad - eeldusel, et

sisendiks on jäätmed

3 (3)

Seega tuleks tegevuste planeerimisel arvestada keskkonnaloa nõudega. Keskkonnaloa

taotluse menetluse tähtaeg (alates nõuetekohasest taotlusest) on 3 kuud, seega ei tohiks see

olla takistuseks määrusega ette nähtud menetluse tähtaja (12 või 18 kuud) saavutamisega.

Kuna keskkonnamõjude hindamise puhul ei arvestata menetlusaja sisse aruande koostamise

aega, peaks olema võimalik ka keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral loamenetlus

läbi viia tähtaegselt.

Keskkonnakompleksluba on vajalik tegevusteks, mis on nimetatud VV 06.06.2013

määruses nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on

käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba.“

Kompleksloa kohustus on näiteks suurte põletusseadmete kasutamisel, metallide

töötlemisel, mineraalsete materjalide töötlemisel, orgaaniliste lahustite kasutamisel ja

jäätmete käitlemisel mahus, mis ületab kompleksloa künnist.

Kompleksloa taotluse menetluse tähtaeg (alates nõuetekohasest taotlusest) on 6 kuud.

Seega ei tohiks see olla takistuseks määrusega ette nähtud menetluse tähtaja (12 või 18

kuud) saavutamisega. Kuid kompleksloa menetluse tähtaeg peatub taotluses puuduste

kõrvaldamise ajaks. Seega reaalne menetluse kestus võib olla pikem kui 6 kuud. Määrusega

ette nähtud menetluse tähtaja saavutamiseks on kompleksloa menetlemisel oluline osa

puudusteta taotlusel. Juhul kui on vajalik läbi viia ka keskkonnamõjude hindamine, tuleks

protsessi kiirendamiseks leida lisameetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erik Kosenkranius

peadirektori asetäitja

Reet Siilaberg 58849116

[email protected]