Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse kooskõlastuskiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Munga 18

50088, Tartu

Teie 10.12.2024 nr 8-1/24/5453, HTM/24-

1271/-1K

Meie 13.01.2025 nr 2-3/3150

Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse kooskõlastuskiri

Austatud haridus- ja teadusminister

Täname Teid kaasamise eest!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kooskõlastab eelnõu järgnevate

märkustega arvestamise korral:

1. Eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kooskõlastamise käigus MKM-i poolt esitatud

ettepanekuid on eelnõu seletuskirjas kajastatud vaid osaliselt ning kõiki ettepanekuid ei ole ka

tagasisidestatud. Seetõttu jääb ebaselgeks VTK-le esitatud ettepanekute kogu-ulatus ning see,

milliste ettepanekutega arvestati, millistega mitte ning mis põhjustel. Palume seletuskirja vastavalt

täiendada. 2. Eelmise punkti valguses toome taas välja MKM-i arvamuse, et keelenõuded on endiselt kohati

ebaproportsionaalselt kõrged (eelkõige teeninduses nõutav B1 tase), mis on takistuseks

ettevõtlusele ja värbamisele. Keelekasutuse olukorrad (tulenevalt eestikeelsetest

mobiilirakendustest, elektroonsetest ostukassadest jms lahendustest) on muutunud ja paljud

lihtsa töö tegijad ei vaja mitmekesist sõnavara, kirjalike dokumentide vormistamise oskust jne

mida näeb ette B-tasandi keelenõue. Seetõttu peab MKM vajalikuks täiendavalt analüüsida senise

B1 taseme keelenõude vajalikkust ja põhjendatust teenindussektoris ning võimalust seda

vähendada A-tasemele. B1 keeletaseme nõue kehtib Eesti kodakondsuse taotlemisel, seega väärib

kaalumist, kas teenindussektoris sama taseme nõudmine on kõikidel juhtudel

proportsionaalne. Teeninduses piisaks ka üldisest eesmärgist, et eestikeelne teenindus oleks

tagatud, jättes muus osas ettevõtjale paindlikkuse eestikeelse teeninduse korraldamiseks, mistõttu

teeninduse valdkonna keeleoskust eeldavate ametikohtade loetelu eraldi kinnitamise vajadus on

kaotanud oma aktuaalsuse. Lisaks pakub uus tehnoloogia võimalusi töötamiseks ka vähenenud

töövõimega inimestele, kes pole võimelised kliendiga verbaalselt suhtlema. Teeninduse valdkonna

keelenõuded pärsivad ettevõtjatel värvata lihtsama töö tegijaid, kes tihti jäävad

teenindusvaldkonda tööle lühiajaliselt ja ajutiselt, samuti raskendavad ajutise välistööjõu

rakendamist, mis omakorda mõjutab negatiivselt vajaliku tööjõu olemasolu ja ettevõtete

kasvuvõimalusi. Näiteks välisriikidest hooajatöötajate värbamisel ei pruugi nõutud tasemel

keeleoskuse omandamine olla jõukohane enne, kui tööleping lõpeb. Vajadusele nõudeid

2 (3)

leevendada on juhtinud tähelepanu mitmed VTK-le vastanud, kuid see ei leia seletuskirjas isegi

äramärkimist. Palume keelenõuetele seatud tasemeid ka sisuliselt analüüsida, kas ja miks on need

sellisena vajalikud. Näiteks OSKA valdkondlikes tööjõu-uuringutes on mitmel juhul takistavate

teguritena tööjõu värbamisel esile tõstetud teenindustöötajatele kehtivad eesti keele nõuded1.

Samuti on OSKA oma transpordivaldkonna tööjõu-uuringus teinud ettepaneku lihtsustada

keelenõudeid bussijuhtidele seniselt B1 tasemelt A2 tasemele2, kuna linnaliini bussijuhid peavad

reisijatega suhtlema haruharva ning see võimaldaks vähese keeleoskusega ja alles keelt

omandavatel inimestel siin tööle asuda ja seeläbi bussijuhtide puudust vähendada. Keeletasemete

leevendamise võimaluse korral palume ette näha ka vastava Vabariigi Valitsuse määruse

rakendusakti kavand. Lisaks märgime, et keeleseaduse (KeeleS) ja Vabariigi Valitsuse 20.06.2011

määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise

nõuded“ sõnastus on ka muus osas aegunud, kehtestades nõuded ametnikele ja töötajatele,

arvestamata seejuures uusi ettevõtlusvorme (teenuseosutajad või käsunduslepingu alusel

tegutsejad, samuti ettevõtluskonto omanikud). Eelnõus valitud trahvide ja sunniraha määrade

suurendamise tee üksi ei ole lahenduseks eesti keele positsiooni tugevdamiseks, vajalikud on ka

täiendavad ühiskondlikud arutelud keelenõuete sisu ja vajalikkuse osas.

3. Eelnõu punktiga 13 muudetakse KeeleS § 23 lõiget 5, sõnastades selle järgmiselt:

„(5) Eesti keele oskuse nõudeid ei kohaldata välismaalasele, kes viibib Eestis tähtajaliselt kuni viis

aastat ning töötab:

1) tippspetsialistina;

2) võõrkeelt või võõrkeeles õpetava akadeemilise töötajana;

3) rahvusvahelise õppekava alusel võõrkeelt või võõrkeeles õpetava õpetaja, abiõpetaja või

õpetajat abistava töötajana;

4) võõrkeelt õpetava õpetajana.“

Tippspetsialisti keeleoskuse nõuete erandiga seonduvalt märgitakse seletuskirjas, et tegemist on

sõnastusliku muudatusega, kus asendatakse kehtiva seaduse terminid “välisekspert” ja

“välisspetsialist” välismaalaste seaduses (VMS) kasutatava terminiga “tippspetsialist”. Seejuures

hõlmab uus termin mistahes valdkonna tippspetsialiste. MKM toetab VMSi ja KeeleS terminite

ühtlustamist, kuid märgime siiski, et kõnesolev muudatus ei ole üksnes sõnastuslik, vaid sisaldab

ka sisulist uut regulatiivset piirangut, mis vajab põhjendamist. Nimelt kehtiva KeeleS § 23 lõike 5

kohaselt ei kohaldada eesti keele nõudeid isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või

välisspetsialistina. Hetkel ei ole aga KeeleS-s selline tähtajaline töötamine piiratud 5 aastaga nagu

käesolevas eelnõus ette nähakse. Lisaks, tähtajalist elamisluba saab pikendada kuni 10 aastani.

Seetõttu jääb eelnõus ebaselgeks, kas pärast viite aastat Eestis töötamist kohalduvad

tippspetsialistile keelenõuded? Seda muutust ei ole seletuskirjas selgitatud ja mõjude juures

käsitletud. Palume põhjendada tippspetsialisti keeleoskuse nõuete erandi kehtivuse piiramise

vajalikkust ning hinnata ka selle piirangu mõjusid tippspetsialistide värbamisele. Ühtlasi

palume selgitada, kas ja mil moel on kavandatav muudatus seotud VMS §-s 234 sätestatud

integratsiooninõudega. Kehtiv VMS § 234 näeb ette, et välismaalane, kes taotleb pikaajalise

elaniku elamisluba, peab oskama eesti keelt vähemalt algtasemel – keeleoskustase B1 või sellele

vastav tase (millest on ette nähtud ka erandid).

4. Toetame ühtset ja tõhustatud keeleõppe valdkonna juhtimist, kuid leiame, et ka selles olulises

teemas ei ole eelnõus ega seletuskirjas arvestatud meie VTK-le antud sisendiga. Peame jätkuvalt

vajalikuks selgitada järgmist:

VTK-s ja eelnõu seletuskirjas tuuakse KeeleS § 6 lõikes 1 kavandatava muudatuse eesmärgina

1 Majutuse-toitlustuse-turismi-uuring.pdf, OSKA 2018 2 Transport | OSKA uuringud, OSKA 2024

3 (3)

välja täiskasvanutele pakutava eesti keele õppe korralduse koondamine Haridus- ja

Teadusministeeriumi (HTM) haldusalasse, et panna seni killustatult ja ebatõhusana toiminud

valdkond paremini täitma tööturu ja ühiskonna vajadusi. Selleks lisatakse sättesse HTM-i

ülesandena keelevaldkonna, sh keeleõppe ellu viimine, kuid ei selgu, kuidas see on kavandatud

praktikas toimuma. Arvestades, et täna reguleerivad täiskasvanutele eesti keele õppe

pakkumist suuresti teiste haldusalade, sh MKM-i, õigusaktid ning eelnõus ei ole ette nähtud

ega seletuskirjas analüüsitud vajadust nende muutmiseks, jääb ebaselgeks, kuidas

kavandatav muudatus võimaldab keeleõppe koondumist HTM-i haldusalasse. Palume

seletuskirjas avada, milliseid alternatiive selleks on kaalutud, milliseid muudatusi need toovad täna

täiskasvanute keeleõppe korraldusse hõlmatud ministeeriumitele ja keeleõpet pakkuvatele

asutustele ning keeleõppe sihtrühmadele. Eelkõige on meie jaoks oluline aru saada, mida eesti

keele õppe koondumine tooks kaasa Eesti Töötukassa poolt töötajatele ja töötutele

tööturupoliitika raames pakutavale eesti keele õppele. Samuti vajaks analüüsi, kas olukord, kus

muudatuse jõustumisel oleks KeeleS kohaselt keeleõppe elluviijaks HTM, kuid praktikas

reguleeriks täiskasvanutele eesti keele õppe pakkumist endiselt täna kehtivad teiste haldusalade

õigusaktid, ei oleks õiguslikult vastuoluline.

MKMi hinnangul oleks keeleõppe korraldamise koondumine HTMi tänase süsteemiga võrreldes

suur muudatus kaasatud asutustele ja ministeeriumitele, mis eeldab õiguslikku analüüsi,

kokkuleppeid kaasatud osapooltega ning olulisi ümberkorraldusi asutuste töös, mistõttu jääb

arusaamatuks mõjuanalüüsi hinnang, et muudatusel puudub riigiasutustele oluline mõju.

5. Seletuskirjas on viidatud ka võimalikule eesti keele õppe sihtrühmade piiramisele, kuid jääb

ebaselgeks, mis on selles osas eelnõu väljatöötaja kavatsus. Viidatakse eelkõige tööandjatelt

kõlama jäänud soovidele ja hinnangutele VTK aruteludest, kuid see ei saa olla ainus kaalutlus

sihtrühmade määratlemisel. Kui väljatöötaja kavatsus ühtib tööandjate seisukohaga, vajab see

täiendavat selgitamist ja põhjendamist. Muudatuse sotsiaalset mõju ja mõju majandusele

hinnatakse üldiselt positiivselt, kuid ei ole arusaadav, mille mõju täpsemalt hinnatakse, sest ei

selgu, milline ja millistele sihtrühmadele suunatud hakkaks olema HTM-i haldusalasse koondunud

keeleõpe. Välja ei ole toodud ka viidatud võimaliku keeleõppe sihtrühmade kitsendamise

(tööandjate seisukohast lähtuvalt) mõju puudutatud sihtrühma(de)le.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Ilona Säde

[email protected]