Käskkiri

KÄSKKIRI

13.01.2025 nr 2

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine

Raamatupidamise seaduse § 11 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 23.10.2002. a määruse nr 323

„Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel:

1. Kinnitada „Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutuste

raamatupidamise sise-eeskiri“ (edaspidi raamatupidamise sise-eeskiri; lisatud).

2. Raamatupidamise sise-eeskirja kohaldatakse 2025. majandusaasta raamatupidamise

aastaaruande koostamisel alates 01.01.2025.

3. Ministeeriumi valitsemisala asutuste juhtidel tagada raamatupidamise sise-eeskirjas

kehtestatud nõuete täitmine.

4. Tunnistada kehtetuks majandus-ja infotehnoloogiaministri 21.01.2024. a käskkiri nr 9

„Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-

eeskirja kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

1

KINNITATUD

majandus- ja tööstusministri 13.01.2025 käskkirjaga nr 2

Lisa

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

raamatupidamise sise-eeskiri

2

SISUKORD

1. Eesmärk ja kohaldamine ...................................................................................................... 4

2. Raamatupidamise korraldus ................................................................................................ 4

3. Kasutatav majandustarkvara ............................................................................................... 4

4. Majandustehingute dokumenteerimine ja kontrollimine .................................................. 5

5. Dokumendikäive, grupeerimine ja säilitamine ................................................................... 7

6. Tehingute kajastamine majandustarkvaras ........................................................................ 7

7. Paranduskanded .................................................................................................................... 9

8. Ülekanded ja laekumised e-riigikassa vahendusel ............................................................. 9

9. Sularahakassa ...................................................................................................................... 10

10. Deebet- ja krediitkaardid .................................................................................................... 10

11. Siirete kajastamine .............................................................................................................. 10

12. Toetuste arvestus .................................................................................................................. 11

13. Riigilõivude arvestus ........................................................................................................... 12

14. Trahvid, sunnirahad ja muud sanktsioonid ...................................................................... 12

15. Tulud majandustegevusest .................................................................................................. 12

16. Muude tulude arvestus, sh tulu riigimaa müügist ja kasutusse andmisest .................... 13

17. Nõuete laekumise jälgimine ................................................................................................ 14

18. Nõuete hindamine ................................................................................................................ 14

19. Ettemakstud tulevaste perioodide kulude arvestus .......................................................... 15

20. Varude arvestus ................................................................................................................... 15

21. Tegevuskulude arvestus....................................................................................................... 16

22. Põhivara arvestus ................................................................................................................ 17

23. Põhivarade amortisatsiooni arvestus ................................................................................. 18

24. Põhivara parendused, ümberhindlus, müük ja üleandmine ning mahakandmine ....... 18

25. Maade järelmaksunõuded .................................................................................................. 19

26. Pikaajaliste järelmaksunõuete diskonteerimine ............................................................... 20

3

27. Maade järelmaksunõuete hindamine ................................................................................. 21

28. Väheväärtusliku vara arvestus ........................................................................................... 22

29. Kohustiste arvestus .............................................................................................................. 22

30. Maksude arvestus ja deklaratsioonide koostamine .......................................................... 23

31. Eraldiste arvestus ................................................................................................................ 23

32. Põhi- ja väheväärtuslike varade ja varude inventeerimine ............................................. 24

33. Nõuete ja kohustiste inventeerimine .................................................................................. 24

34. Sularahakassa inventuur .................................................................................................... 25

35. Erakorralised inventuurid .................................................................................................. 25

36. Bilansivälised kontod ........................................................................................................... 25

37. Aruanded .............................................................................................................................. 26

38. Seotud isikud ........................................................................................................................ 26

Lisa 1 E-riigikassa kontod .......................................................................................................... 27

Lisa 2 MKM valitsemisala asutused .......................................................................................... 29

4

1. Eesmärk ja kohaldamine

1.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisala (edaspidi

riigiraamatupidamiskohustuslane) raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri)

eesmärk on nõuete kehtestamine riigiraamatupidamiskohustuslase ja selle valitsemisalasse

kuuluvate asutuste (edaspidi asutused) raamatupidamise ja finantsaruandluse

korraldamiseks.

1.2. Eeskiri lähtub raamatupidamise seadusest ja riigieelarve seadusest, avaliku sektori

finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist (edaspidi üldeeskiri) ja selle juurde kuuluvatest

lisadest ja juhendmaterjalidest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest,

Rahandusministeeriumi määrustest eelarveliste asutuste eelarvestamisel ning riigikassa

kassalisel teenindamisel, Euroopa Liidu välisabi kasutamist reguleerivatest õigusaktidest

ning teistest raamatupidamist reguleerivatest seadustest, määrustest ja muudest

normatiivaktidest, samuti asutuste põhimäärustest ja muudest normdokumentidest.

1.3. Eeskiri täiendab raamatupidamise seadust ja üldeeskirja, selle lisasid ja juhendmaterjale,

eeldades nende kasutamist koos eeskirjaga.

1.4. Eeskirja kohaldatakse riigiraamatupidamiskohustuslasele majandusaasta aruande

koostamisel aruandeperioodile alates 01.01.2025.

2. Raamatupidamise korraldus

2.1. Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise eest vastutab minister.

2.2. Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise korraldamist juhib MKM-i kantsler.

2.3. Riigiraamatupidamiskohustuslase igapäevast raamatupidamist korraldab MKM-i osakond,

kelle põhiülesanded on määratud osakonna põhimääruses.

2.4. Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamisarvestust teostab Riigi Tugiteenuste

Keskus (edaspidi keskus), kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud MKM-i ja

keskuse vahel sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppega (edaspidi kokkulepe).

2.5. Raamatupidamisarvestuse pidamiseks vajaliku info ja dokumentatsiooni edastamise kord

ja tegevuste jaotus MKM-i, asutuste ja keskuse vahel on esitatud kokkuleppe lisades:

„MKM valitsemisala finantsarvestuse toimemudel“ ja „MKM valitsemisala personali- ja

palgaarvestuse toimemudel“ (edaspidi toimemudelid).

2.6. Asutus määrab finantstöötaja, kelle töökohustuseks on eeskirja nõuetele vastava

informatsiooni vahetamine keskusega.

3. Kasutatav majandustarkvara

3.1. Raamatupidamisarvestust peetakse riigi ühtses majandustarkvaras SAP, mis sisaldab

pearaamatut, ostu- ja müügireskontrot, põhivarade arvestust, personali- ja palgaarvestust,

lähetuste arvestust, koolituste arvestust, ostu- ja müügilepingute arvestust.

3.2. MKM-is ja asutustes kasutatakse Riigitöötaja Iseteenindusportaali (edaspidi RTIP) varade

5

moodulit asutuse põhivara ja bilansiväliselt arvestatava väheväärtusliku vara, rendile

võetud vara ning teistele isikutele tasuta kasutamiseks antud vara arvestamiseks.

3.3. MKM-is ja asutustes kasutatakse RTIP-i lähetuste ja majanduskulude moodulit

lähetamiste, lähetuste ja majanduskulude aruannete vormistamiseks ning maksmisele

saatmiseks.

3.4. RTIP-i täiendavate moodulite valmimisel otsustatakse nende kasutamine asutuste

vajadustest lähtuvalt.

3.5. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis peetakse trahvide arvestust infosüsteemis

JVIS, milles kajastatakse trahvide määramised ja laekumised.

3.6. Maa-ja Ruumiamet (edaspidi MARU) peab maade järelmaksunõuete ja hoonestusõiguse

tasude arvestust maa järelmaksude infosüsteemis MaaIS ning kasutusvalduse tasude

arvestust Rahandusministeeriumi hallatavas riigi kinnisvararegistris RKVR.

3.7. Riigilõivudega seotud toimingute arvestamiseks on asutustel infosüsteemid või exceli

tabelid. Asutuste vastavad töötajad kontrollivad riigilõivude tasumist e- riigikassa

kontodelt ja teostavad seejärel riigilõivuga maksustatava toimingu. Keskus sisestab

igakuuliselt laekunud riigilõivude alusel kassapõhised koondkanded SAP-i.

3.8. Asutustes olevate sularahakassade arvestust peetakse asutustes. Igakuuliselt esitatakse

sularahakassa aruanne keskusele koondkannete sisestamiseks SAP-i.

3.9. Asutuste ülekannete teostamine ja laekumiste vastuvõtmine toimub e-riigikassa (edaspidi

eRK) kaudu. Maksudeklaratsioonid esitatakse e-Maksuameti vahendusel, statistilist

aruandlust Statistikaametile esitatakse eSTAT-i vahendusel, Euroopa Liidu fondide ja

avalike taotlusvoorudega kodumaiste toetuste väljamaksete tegemine ja aruandlus toimub

E-toetuste keskkonna kaudu.

3.10. Asutuste raamatupidamisarvestuse aruanded kajastatakse SAP BusinessObjects (edaspidi

SAP BO) infosüsteemis.

3.11. Tegevuspõhine riigieelarve koostatakse ja täitmise aruandlus kajastatakse infosüsteemis

KAIS.

4. Majandustehingute dokumenteerimine ja kontrollimine

4.1. Asutuse majandustehingute teostamise aluseks üldjuhul on võlaõigusseaduse või muude

seaduste alusel sõlmitud lepingud. Lepingu allkirjastamise õigust omav isik on määratud

asutuse põhimäärusega. Sõlmitavates lepingutes määratakse nimeliselt asutuse töötaja, kes

vastutab lepingus määratud teenuste või kauba vastuvõtmise ja lepinguliste kohustuste

täitmise jälgimise eest. Vastuvõetud teenuseid või kaupu kajastavad algdokumendid

(aktid, arved) peavad olema kinnitatud (kooskõlastatud) vastutava isiku poolt.

4.2. Lepingute sõlmimise, registreerimise ja säilitamise korra kehtestavad asutused.

4.3. Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või

algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Asutus dokumenteerib kõik oma

majandustehingud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning saadab

6

dokumentatsiooni keskusele. Asutus vastutab, et kõik asutuse majandustehinguid

kajastavad dokumendid jõuavad keskusesse tähtaegselt. Keskus vastutab asutuse

majandustehingute õigeaegse ja õiglase kajastamise eest raamatupidamisarvestuses.

4.4. Raamatupidamiskirjendi aluseks olev algdokument peab vastama raamatupidamise

seaduse§-des 7 ja 71 sätestatud nõuetele.

4.5. MKM-s eelarve sihipärase kasutamise eest vastutavad kantsleri poolt kinnitatud eelarve

koostamise juhendis määratud teenistujad või töötajad (edaspidi töötajad).

4.6. Asutused määravad töötajad, kes vastutavad eelarve sihipärase kasutamise eest ning

kontrollivad kulutuste algdokumente enne nende edastamist keskusesse ja sisestamist

raamatupidamissüsteemi. Vastavad töötajad kinnitavad kontrolli teostamist dokumendi

juurde kuuluva allkirjaga vastavalt üldeeskirja § 15 lõikele 9. Asutusepoolne dokumendi

õigsuse kontroll peab tagama, et:

4.6.1. dokument kajastab majandustehingut õigesti;

4.6.2. dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt

sõlmitud lepingule;

4.6.3. tehing on seaduspärane ja vajalik;

4.6.4. tehing on kooskõlas asutuse eelarvega ning eelarve täitmise ja jälgimise

põhimõtetega;

4.6.5. tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;

4.6.6. kokkuleppe sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;

4.6.7. dokumendile on lisatud arvestusobjektid vastavalt eelarveklassifikaatorile ja

asutuse finantsaruandluse vajadustele;

4.6.8. dokument on asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud vastavalt asutuses kehtivale

korrale.

4.7. Keskuse töötajad kontrollivad asutustest saadud dokumente, et tagada nende õige

sisestamine raamatupidamissüsteemi. Keskuse töötajad tagavad dokumentide sisestamisel,

et:

4.7.1. dokumentidel kajastatud tehing oleks õige majandusliku sisu alusel kantud

raamatupidamiskontodele ja lisatud tunnused vastavad saldoandmike koostamise

nõuetele, mis on kehtestatud üldeeskirjaga;

4.7.2. arvestusobjektide koodid on sisestatud vastavalt asutuse poolt dokumentidele

määratule;

4.7.3. dokumentidel kajastatud tehingu teostamise kuupäev ja maksetähtpäev on õigesti

sisestatud;

4.7.4. dokumendil kajastatud kulutuse eest ei ole varem tasutud, sh ettemaksega;

4.7.5. kui dokumendil kajastatud tehingu majanduslik sisu ei vasta asutuse poolt

määratud eelarveklassifikaatorile või on ilmselt eksitud muude arvestusobjektide

koodide märkimisega, mida keskuse töötajal olemasoleva info põhjal on võimalik

tuvastada, siis keskuse töötajatel on kohustus küsida täiendavat teavet asutuse

finantstöötajatelt ja vajadusel dokument tagastada asutusele paranduste

sisseviimiseks või parandada ise dokumendi arvestusobjektide koodid.

7

4.8. Keskus koostab reguleerimiskannete algdokumendina raamatupidamisõiendeid.

Raamatupidamisõiendil nõutakse keskuse töötaja (raamatupidaja, algdokumendi koostaja)

nime, kuupäeva ja kande numbri.

5. Dokumendikäive, grupeerimine ja säilitamine

5.1. Dokumendikäive MKM-i, asutuste ja keskuse vahel on reguleeritud toimemudelites.

5.2. Asutuses dokumentide registreerimine, liikumine ja koostamine on määratud asutuse

asjaajamiskorra või muu kehtestatud korraga.

5.3. Raamatupidamisdokumentide grupeerimisel toimikutesse ja nende säilitamisel lähtutakse

toimemudelitest ning MKM-i ja asutuste asjaajamiskorrast, dokumentide loetelust ja

arhiveerimise korrast.

5.4. Ostuarved registreeritakse ja säilitatakse e-arve haldamise süsteemis (edaspidi eAK).

RTIPi kaudu edastatud dokumente säilitatakse RTIP-is. eRK väljavõtted säilitatakse eRK

infosüsteemis. Muud elektroonilised dokumendid registreeritakse ja säilitatakse asutuse

dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) või põhitegevuse infosüsteemides. Asutusse

paberkandjal saabunud ostuarved skaneeritakse ja saadetakse eAK vastavale e-posti

aadressile või sisestatakse asutuse poolt eAK-sse. Välismaistelt hankijatelt e-posti teel

saabunud ostuarved (pdf formaadis) üldjuhul sisestatakse asutuse poolt eAK-sse ja

säilitatakse selles saabunud kujul, et hiljem oleks võimalik neid vajadusel taasesitada.

Digitaliseeritult esitatud ostuarved (xml formaadis) säilitatakse koos pdf formaadis arvega

eAK-s.

5.5. Asutusest saadetakse dokumendid keskusele elektrooniliselt eAK, RTIPi või DHSi

vahendusel või e-posti teel, dokumente säilitatakse vastavalt toimemudelis kokku lepitule.

5.6. Euroopa Liidu toetuste ja muude välistoetustega seotud algdokumente (sh lepinguid)

grupeeritakse ja säilitatakse projektide põhiselt asutuste DHS-is lähtudes asutuste

dokumentide loetelus nimetatud tähtajast. Välistoetustega seotud

raamatupidamisdokumente, mis koostatakse ja menetletakse RTIP-is või eAK-s,

säilitatakse ka samas.

6. Tehingute kajastamine majandustarkvaras

6.1. Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamist peetakse riigi ühtses

majandustarkvaras SAP, kus MKM-i iseseisva bilansi tunnuseks on N000 (SAPis nimega

Ettevõte). Ministeerium ja riigiraamatupidamiskohustuslase üksused on SAPis eristatud

segmendi koodiga. Segmendi koodid ja neile vastavad asutused on nimetatud lisas 2.

6.2. Raamatupidamise kontoplaan lähtub üldeeskirja lisas nr 1 kehtestatud kontodest, mida

SAPis kasutatakse detailsema arvestuse pidamiseks 8-kohalisena. Raamatupidamise

kontoplaan ja SAP-is kasutatavad kulude jaotamise arvestusobjektide koodid on SAP BO

aruandes „Arvestusobjektid“.

6.3. Kontodele lisatavad koodid täiendavalt eelarveklassifikaatoris kinnitatutele:

6.3.1. tehingupartneri kood sisestatakse käsitsi või võetakse hankijate või klientide

8

registrist;

6.3.2. rahavoo kood lisandub kandele automaatselt või lisatakse käsitsi, kui puudub

vastav seadistus;

6.3.3. ressurssi/kulukoha/teenuse kood lisatakse hoonete, rajatiste ning

transpordivahenditega seotud kuludele või täiendavalt eristatavatele kuludele või

tuludele arvestades asutuse finantsaruandluse vajadusi;

6.3.4. lähetuse ja koolituse ID-kood lisatakse kõikidele lähetuse ja koolitusega seotud

kuludele;

6.3.5. erandjuhtudel kasutatakse kontol täpsustava määranguna lepingu numbrit;

6.3.6. kandele lisatakse käibemaksukood, mis juhib käibemaksu ja erisoodustuste

maksude automaatset arvestust vastavalt SAP-i toimimisjuhistele;

6.3.7. kandele lisatakse ettemakse indikaator, millega juhitakse ettemaksete arvele

võtmist teatud kindlale kontole ja nende hilisemat väljapakkumist ettemakse

sulgemiseks;

6.3.8. kandele lisatakse muid tunnuseid, kui need on nõutavad vastavalt SAP-i

toimimisjuhistele;

6.3.9. riigihanke numbri olemasolul lisatakse kandele riigihanke lepinguosa viitenumber

või selle puudumisel riigihanke viitenumber.

6.4. Eelarve sisestatakse SAP-i vastava excel-i vormi alusel. Eelarve täitmist jälgitakse

jaotatuna eelarveüksustele, eelarveliikidele ja objektidele, projektidele, toetustele

(grantidele) vastavalt loodud eelarveaadressidele. Eelarve sisestatakse tekkepõhiselt

riigieelarves kuludele, investeeringutele ja finantseerimistehingutele seatud limiitide

jälgimiseks. Kulukeskustele ja ressurssidele/kulukohtadele sisestatakse tekkepõhised

kuluplaanid vastavalt asutuste vajadustele.

6.5. Kontodele lisatavad arvestusobjektide koodid (kontolaiendid), mis on vajalikud asutuse

finantsaruandluseks ja eelarve täitmise jälgimiseks, määratakse koostöös MKM-i, asutuste

ja keskusega arvestades Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud tegevuspõhise

riigieelarve koostamise ja täitmise kajastamise juhistele.

6.6. Raamatupidamiskirjendil kajastatakse:

6.6.1. kande järjekorranumber (SAP-is tekib automaatselt kande kinnitamisel);

6.6.2. tehingu toimumise (kande) kuupäev;

6.6.3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod koos nõutavate kontolaienditega;

6.6.4. summad tehinguvaluutas ja tehinguvaluuta kood;

6.6.5. summad arvestusvaluutas;

6.6.6. kande sisu lühikirjeldus.

6.7. Tarkvara SAP kasutamisel lähtutakse keskuse veebilehel avaldatud SAP-i

kasutusjuhenditest.

9

7. Paranduskanded

7.1. Raamatupidamiskandeid ei kustutata ega tehta neis selgitusteta ega viideteta parandusi.

Üldjuhul kasutatakse parandamiseks SAP-i automaatset storneerimist, mis seob esialgse ja

storneeritud kande. Uuele (parandatud) kandele sisestatakse sõnaline selgitus parandamise

kohta koos parandatud kande numbri märkimisega.

7.2. Paranduskande alusdokumendiks võib olla esialgne alusdokument, asutuse poolt edastatud

täiendav informatsioon parandamist vajavate andmete kohta või keskuse poolt koostatud

raamatupidamisõiend.

7.3. Paranduskandeid teevad kõik keskuse töötajad oma töölõigu ulatuses.

8. Ülekanded ja laekumised eRK vahendusel

8.1. Keskus avab ja sulgeb eRK-s riigiraamatupidamiskohustuslase ja asutuste vajadustest

lähtuvalt kontosid ning teostab ülekandeid ja laekumiste jälgimist ning õiguste andmist

vastavalt kassalise teenindamise eeskirjale. Riigiraamatupidamiskohustuslase

pearaamatupidajal on eRK administraatori õigused kõikide asutuste kontode osas.

8.2. E-riigikassas avatakse kontod, mille kaudu teenindatakse kas

riigiraamatupidamiskohustuslast tervikuna või teatud asutust või teatud asutuste gruppi

olenevalt konto kasutamise ja konto jäägi jälgimise vajadusest. SAP-is eristatakse

ülekandeid ja laekumisi asutuste kaupa eelarveüksuse koodi alusel.

8.3. E-riigikassas avatud kontod kajastatakse SAP-is pangakontodena (House Bank).

8.4. E-riigikassas avatud kontode nimekiri asutuste lõikes, koos selgitustega kontode

kasutamise otstarbest, on eeskirja lisas 1.

8.5. Riigiraamatupidamiskohustuslasele avatakse ainult üks riigieelarve kulukonto, millelt

keskus teeb ülekandeid eelarveüksuse kaupa asutuse eelarveaadressidega.

8.6. Valitsemisalale on avatud ühine tulukonto muude tulude (sh müügitulud, toetused jm)

laekumiseks. Laekumised kajastatakse SAP-is eelarveüksuste lõikes. Tööinspektsioonile

on avatud eraldi tulukonto sunnirahade laekumiseks. MARU-le on e-riigikassas avatud

eraldi tulukontod MaaISi laekumiste ja maaoksjonite jaoks.

8.7. Riigilõivude laekumiseks on asutustele avatud eraldi kontod lõivuliikide lõikes.

8.8. Trahvide laekumiseks on e-riigikassas avatud valitsemisalale ühine trahvikonto.

8.9. Struktuuritoetuste väljamaksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seadusest ja selle alusel

välja antud õigusaktidest. Väljamaksed algatatakse rakendusüksuste poolt E-toetuste

keskkonnas. Väljamakse suunatakse pärast Keskuse toetuste maksmise osakonna poolt

aktsepteerimist SAPi maksmisele, makse teostatakse eRk kaudu.

8.10. E-riigikassa liikumised kajastuvad SAPis automaatselt, v.a lõivude ja trahvide laekumise

kontod, mille korral tehakse koondkandeid kuu kohta, kui laekumiste analüütiline

arvestuse toimub asutuses ja nende kohta esitatakse kuuaruanne.

10

8.11. Arvestades maksete alusdokumentide kontrollimiseks ja ülekannete tegemiseks ja selleks

rahaliste vahendite broneerimiseks kuluvat aega, nähakse lepingutes ja ostutellimustes

üldjuhul arve tasumise tähtpäevana mitte vähem kui 20 kalendripäeva arve saamisest.

8.12. E-riigikassa kaudu kõikide asutuste väljamakseid teostab keskus k.a. E-toetuste

keskkonna kaudu riigikassasse suunatavad toetuste maksed.

8.13. Ülekannete tegemisel osalevad kaks keskuse töötajat. E-riigikassasse maksekorralduste

importimise õigust omav raamatupidaja koostab SAP-is maksefaili ja edastab selle e-

riigikassa maksete teostajale, kelleks on teine raamatupidaja. Ülekannete tegemisel

lähtutakse keskuse finantsarvestuse toimingute korrast.

9. Sularahakassa

9.1. Sularahakassa luuakse asutuses ainult seadusega nõutud juhtudel või alternatiivsete

maksevõimaluste puudumise korral. Asutus kehtestab sularaha käitlemise eeskirja

lähtudes asutuse töövaldkonna ja kasutusel olevate elektrooniliste kassasüsteemide

erisustest.

9.2. Kassasse laekunud sularaha viiakse panka ja kantakse laekumisteks avatud e-riigikassa

kontole. Kassast ei tehta muid väljamakseid. Sularaha viiakse hiljemalt järgmisel

tööpäeval panka, kui see ületab kassalimiiti, milleks on üldjuhul 1900 eurot.

9.3. Asutus viib sularahakassa korralise inventuuri läbi aasta lõpu seisuga või sularahakassade

hajususe korral samaaegselt varade inventuuriga ning ootamatu inventuuri üldeeskirjas

nõutava sagedusega.

9.4. Sularaha liikumiste kohta koostatakse igakuuliselt koondaruanne ja edastatakse keskusele

raamatupidamiskannete tegemiseks.

10. Deebet- ja krediitkaardid

10.1. Asutused otsustavad vajadusel deebet- ja krediitkaartide väljaandmise oma töötajatele

asutuse ülesannetega seotud kulutuste eest tasumiseks määratud limiidi piires ning

vastutavad kaartide sulgemise eest töötajate töölt lahkumisel. Deebet- ja krediitkaartide

taotlused esitab riigikassale MKM kõikide haldusala asutuste puhul.

10.2. Deebet- ja krediitkaarte kasutatakse juhul, kui kulutuse eest puudub võimalus tasuda

tavapärase ostuarvega või kui kaardiga tasumine on mõistlik ja põhjendatud teenuse sisust

tulenevalt (nt sõidupiletid või elektroonilised teenused).

10.3. Deebet- ja krediitkaardi kasutajad esitavad deebet- ja krediitkaardiga maksmise korral

lähetus- või majanduskulude aruande vastavalt asutuse poolt kehtestatud tähtaegadele,

lisades sellele kulu tõendavad dokumendid. Aruanded kontrollitakse ja kinnitatakse

vastavalt toimemudelile.

11. Siirete kajastamine

11.1. Tekkepõhiseid siirdeid kajastatakse riigiraamatupidamiskohustuslase kui terviku kohta

igakuises aruandluses, mis esitatakse saldoandmike infosüsteemis MKM-i tehingupartneri

11

koodiga. SAP-i aruandluses kajastatakse siirdeid iga asutuse eelarveüksuse koodiga.

11.2. Raamatupidamiskohuslase siseselt ei kasutata asutuste vaheliste kannete puhul rahavoo

koode 15, 16, 35 ja 36. Varad viiakse üle ühelt asutusel teisele kasutades põhivara siirete

tehnilist kontot 70001001.

12. Toetuste arvestus

12.1. Toetuste kajastamisel lähtutakse üldeeskirja peatüki 7 nõuetest.

12.2. Välistoetuse saamise lepingu, rahastamise otsuse, käskkirja või muu toetuse määramise

dokumendi alusel avatakse toetuse ja selle arvel tehtavate kulutuste jälgimiseks eraldi

toetuse ehk grandi kood. Sama koodi kasutakse vastava toetuse kaasfinantseeringu korral

ning omafinantseerimise korras tehtud kulutuste puhul. Toetuse kood lisatakse kõikidele

kannetele, sh nii tulude ja kulude, vara soetamise kui ka nõuete ja kohustiste ning

ülekannete ja laekumiste kajastamisel.

12.3. Toetuse ja sellele lisatud kaas- või omafinantseerimise arvel tehtavate kulude või vara

soetuse puhul, tehakse tulude paralleelkanded kulude või vara soetamise kajastamisel

vastavalt toetuse rahastamise otsuses või lepingus ette nähtud proportsioonidele. Asutused

tagavad selleks vajaliku informatsiooni kulutuste alusdokumentide (näiteks ostuarvete)

kontrollimisel ja kinnitamisel.

12.4. Euroopa Liidu fondide toetuste vahendaja on rakendusüksus, kes korraldab toetuse saaja,

töövõtja, kaasfinantseerija ja keskuse toetuste maksete osakonna vahelise informatsiooni

kulgu ja kontrollib kogu väljamaksete protsessi käiku.

12.5. Saadud toetusi kajastatakse tekkepõhiselt lähtudes kulutuste tegemise momendist. Kui

kulutused on tehtud, kajastatakse toetus tuluna ja nõudena kulude tekkimise perioodis.

Toetust põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna (saajana) ja nõudena põhivara soetamise

perioodis.

12.6. Tegevuskulude katteks saadud ja antud toetus kajastatakse laekumisel kohe tuluna ja

üleandmisel kohe kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise

alampiirist. Toetused, mida antakse ja saadakse tegustoetustena põhikirjaliste ülesannete

täitmiseks, arvestatakse kuluna või tuluna toetuse ülekandmisel või laekumisel

12.7. Toetuse vahendaja (rakendusüksus) ja andja kajastab toetust tekkepõhise printsiibi järgi

oma tuludes ja kuludes. Toetust kajastatakse kuluna selles perioodis, kui toetuse saaja teeb

kulutused või soetab põhivara, milleks toetus oli ette nähtud. Samuti toimitakse ka juhul,

kui rahalised ülekanded ei liigu vahendaja kaudu, vaid nende korralduse alusel otse

toetuse saajale (lõppkasusaajale) või tema poolt määratud hankijale.

12.8. Rakendusüksuste poolt antud ja vahendatud struktuuritoetused menetletakse E-toetuste

keskkonnas, mis on liidestatud SAP-iga.

12.9. Raamatupidamises kajastuvad toetuse andmise ja vahendamise kanded automaatselt SAP-

is peale seda kui maksetaotlused on E-toetuste keskkonnas rakendusüksuse poolt

kontrollitud ja kinnitatud.

12.10. Kui maksetaotluses on erinevate tekkepõhiste kuude kulusid, jaotatakse toetuse

12

vahendamise kulud ja kohustised SAP-is erinevatesse kuudesse. Kui SAP-is on

automaatselt lisandunud kandeid kuudesse, mis on juba suletud, lisatakse kanded esimesse

avatud kuusse. Väljamakse tegemisel võetakse need kohustised üheks makseks kokku,

lähtudes E-toetuste keskkonna maksekorralduse numbrist ja maksekuupäevast.

13. Riigilõivude arvestus

13.1. Riigilõive kajastatakse raamatupidamisarvestuses kassapõhiselt vastavalt üldeeskirja § 21

lõikele 2.

13.2. Riigilõivude laekumist kontrollivad asutused enne riigilõivuga maksustatava toimingu

teostamist. Selleks avatakse asutustele e-riigikassa tulukontod ning asutustele antakse

vastavate e-riigikassa kontode vaatamise õigused. Asutused vastutavad riigilõivuga

maksustatavate toimingute teostamise arvestussüsteemide ja töökorralduse eest, tagamaks

kontrolli selle üle, et kõikide toimingute eest on riigilõiv tasutud.

13.3. Keskus kajastab riigilõivude laekumised igakuuliste koondkannetega vastavalt e-

riigikassa tulukonto väljavõttele või sularaha laekumisele kassasse.

13.4. Riigilõivude tagastamiseks saadavad maksjad avalduse asutusele. Asutus kontrollib

tagastamise õiguslikkust ja edastab tagasimaksekorralduse keskusele, kes teostab

riigilõivu tagasimakse. Kokkuleppel asutusega võib anda tagastamise maksekorralduse e-

riigikassasse sisestamise õiguse asutuse riigilõivudega tegelevale töötajale.

13.5. Keskus kajastab riigilõivude tagastamise igakuuliste koondkannetega vastavalt e-

riigikassa tulukonto väljavõttele.

14. Trahvid, sunnirahad ja muud sanktsioonid

14.1. Seaduste alusel riikliku järelevalve teostamisel ning riikliku sunni kohaldamisel

määratavaid trahve haldavad ja töötlevad järelevalveametnikud asutuste või e-toimiku

infosüsteemis kohtuväliste menetlejatena. Seaduste alusel määratud trahvid ja sunniraha

kuuluvad arvestamisele riigituluna. Raamatupidamisarvestuses üldjuhul kajastatakse

trahve ja sunniraha tuludena, kui nende laekumine on kindel ja summa usaldusväärselt

määratav. Lähtudes olulisuse printsiibist võib kajastada trahvi või sunniraha nõude ja tulu

SAP-i müügireskontros klientide lõikes raha laekumisel e-riigikassa kontole, kui eelnevalt

ei ole esitatud asutuse poolt trahvide või sunniraha määramise otsuseid.

14.2. Asutus peab arvestust määratud trahvi- ja sunniraha nõuete kohta bilansiväliselt vastavalt

asutuses kehtestatud korrale ning jälgib nõuete laekumist e-riigikassa kontole.

14.3. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis (edaspidi TTJA) peetakse trahvide arvestust

infosüsteemis JVIS.

15. Tulud majandustegevusest

15.1. Tulud majandustegevusest kajastatakse kontodel 32200000–32329000:

15.1.1. kontol 32209000 – Tööinspektsiooni tulud arst-residentide koolitamisest

15.1.2. kontol 32310000 – MARU tulud kontrollmõõdistustest ja kaartide müügist

13

15.1.3. kontol 32329000 – muud majandustegevuse tulud

15.2. Kui asutus on käibemaksukohustuslane, lisatakse arvetele käibemaks vastavalt

käibemaksuseadusele. Käibemaks ei lisandu, kui kaupade ja teenuste või õiguste müük ei

ole käsitletav ettevõtlusena käibemaksuseaduse mõistes (kui vastavat kaupa või teenust ei

müüda turul), vaid on tegemist riigi poolt osutatavate avalike teenustega.

15.3. Üüri ja rendiga kaasnevate kommunaalkulude ja muude kulude edasiandmised

kajastatakse kulude vähendusena, mitte tuluna ja kajastatakse SAP-is loodud vastavatel

kontodel.

15.4. Edasiantavad kulud kajastatakse vastava kontogrupi 30-ga lõppevatel ja käibemaksukulu

kontol 60100100.

15.5. Kui võetakse kasutusele kommunaalteenuste arvete puhul mahukate ridadega arvete

automaatne SAP-i sisselugemine ja kulud jaotatakse objekti koodidele/orderitele, siis ei

toimu edasiantavate kulude kajastamist eraldi kulukontodel vastavalt punktile 15.4, kuna

seda ei võimalda SAP-i funktsionaalsus. Kulud kajastatakse kontodel, millel toimub

asutuse kommunaalkulude arvestus. Edasiantavate kulude kohta arvete esitamisel kulude

vähendusena kasutatakse punktis 15.4 näidatud kontosid.

16. Muude tulude arvestus, sh tulu riigimaa müügist ja kasutusse andmisest

16.1. Muud tulud kajastatakse kontodel 32330000–32389000 ja 38100000–38889000 ja need

laekuvad riigituludena. Muude tuludena arvestatakse tulu kinnisvarainvesteeringutelt,

ruumide ja muu vara üürilt ja rendilt, riigimaa müügist, hoonestusõiguse seadmise ja

kasutamisõiguse tasudest.

16.2. Üldjuhul tulude kohta esitatakse nõuded SAP-i müügimoodulis koostatavate arvetena.

MARU kasutusvalduse tasud väljastatakse SAP-ist RKVR-i ja SAP-i vahelise liidese

kaudu.

16.3. Hoonestustasu arvestab ja koostab makseteatised oma DHS-is TTJA.

16.4. MARU viib riigimaa müümiseks ja rendile andmiseks läbi avalikke kirjalikke ja avalikke

elektroonilisi enampakkumisi enda hallatavas elektroonilises oksjonikeskkonnas.

16.5. Enampakkumisel osalejad tasuvad tagatisraha e-riigikassas tulukontole ning keskus

kajastab selle kandega D 710001 K 203620.

16.6. Enampakkumise käigus kinnisasja omandamise ja põllumajandusliku maa rendi õiguse

saanud isikutele esitab keskus MARU-st saadud andmete alusel arve ostuhinna või

rendihinna tasumiseks, millest on maha arvatud saadud tagatisraha summa.

16.7. Enampakkumisel osalejad tasuvad tagatisraha e-riigikassas avatud tulukontole enne

enampakkumise avamist. Pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist tagastatakse mitte-

võitjatele tagatisraha, ülejäänutel arvestatakse see renditasu sisse.

16.8. Varale tekitatud kahju, mis hüvitatakse kindlustusseltside poolt, kajastatakse tuluna kontol

38880000 – kindlustushüvitised. Laekunud raha kasutatakse kindlustusjuhtumi kahjude

kompenseerimiseks, kahjustatud või hävinud vara taastamiseks või uue vara soetamiseks.

14

Reeglina tekivad kulud kahju kõrvaldamiseks enne ja alles hiljem hüvitatakse tekitatud

kahju kindlustusseltsi poolt. Seetõttu kajastatakse kindlustushüvitis nõude ja tuluna kahju

tekkimise perioodis viitnõudena.

16.9. Edasiantavat maksukulu kontol 60153000 ja maksutulu kontol 30250000 Eesti

Töötukassale töötukindlustusmakse makse kohta kajastatakse SAP-is vastavalt Maksu- ja

Tolliameti (edaspidi MTA) poolt saadetud teatistele iga kuu hiljemalt 25. kuupäeval,

kasutades TP 099001. Aasta lõpu seisuga korrigeeritakse kanded vastavalt MTA saadetud

teatistele.

17. Nõuete laekumise jälgimine

17.1. Nõuete tähtaegset laekumist jälgib keskus või asutus lähtudes finantsarvestuse

toimemudelist. Kui nõuete esitamise ja laekumiste kajastamisega tegeleb asutus, siis

meeldetuletuskirjade esitamise kohustus on asutusel.

17.2. Nõuete jälgija saadab juhul, kui nõue ei laekunud maksetähtajaks, hiljemalt 10 päeva

pärast maksetähtaega maksjale meeldetuletuskirja. Keskus koostab meeldetuletuskirja

SAP-is.

17.3. Kui klient ei ole peale esimese meeldetuletuskirja saatmist nõuet tasunud, saadetakse teise

astme meeldetuletuskiri 30 päeva jooksul peale maksetähtaega. Teise astme

meeldetuletuskirja kaasatakse kõik meeldetuletuskirja saatmise kuupäevaks kogunenud

nõuded.

17.4. Meeldetuletuskirja ei saadeta, kui nõude summa on alla 20 euro, kuna nõude

sissenõudmist loetakse sel juhul majanduslikult ebaotstarbekaks.

17.5. Keskuses koostatud meeldetuletuskirjade infot näeb asutus BO aruandest RP002

„Laekumata nõuded ja saadud ettemaksed“. Asutus võtab tasumata nõuete info teadmiseks

ostjale järgmiste teenuste osutamisel ja vajadusel keeldub teenust osutamast, kui ostjal on

tasumata nõudeid.

17.6. Tähtajaks laekumata nõudelt arvestatakse viivist, kui viivis on õigusakti või sõlmitud

lepingu alusel ette nähtud. Viivise nõuet ei võeta bilansis arvele, kuivõrd seda loetakse

juba tekkimise hetkel ebatõenäoliselt laekuvaks. Viivis kajastatakse tuluna kontol

38239000 selle laekumisel.

18. Nõuete hindamine

18.1. Nõuete laekumise tõenäosust hindab keskus või asutus, kes jälgib ise nõuete laekumist,

vajadusel kvartali lõpu seisuga. Hinnatakse igat nõuet individuaalselt. Kui nõude osas on

saadetud meeldetuletuskiri, millele pole vastatud või kui ostja vastu on algatatud

pankrotimenetlus või kui muudel teadaolevatel põhjustel on alust kahelda nõude

laekumises, loetakse nõue ebatõenäoliselt laekuvaks.

18.2. Asutuse poolt ebatõenäoliseks laekumiseks hinnatud nõuete kohta esitatakse keskusele

teatis, mille alusel kantakse SAP-is nõue kuludesse.

18.3. Kui ebatõenäoliseks tunnistatud ja kuludesse kantud nõue laekub, kajastatakse see

15

laekumise ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisest tekkinud kulu vähendusena.

18.4. Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või

kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest

saadaolevad tulud.

18.5. Nõuete lootusetuks laekumiseks tunnistamise ja bilansist mahakandmise kinnitamise

õigus on asutuse juhil, kui nõude summa jääb alla 30 000 euro. Nõude mahakandmise,

mille summa on 30 000 eurot ja rohkem, otsustab kantsler.

18.6. Nõuete lootusetuks laekumiseks tunnistamise ettepaneku teeb asutusele keskus, kui tema

kohustuseks on nõuete laekumise jälgimine, võttes aluseks eelnevatel aruandeperioodidel

ebatõenäoliseks laekumiseks tunnistatud nõuete mittelaekumise. Asutus kontrollib

andmeid ja esitab taotluse asjaomaste põhjendustega kinnitamiseks asutuse juhile või

ministrile. Kinnitatud taotluse saamisel kannab keskus lootusetud nõuded bilansist välja.

18.7. Kui nõuete esitamise ja laekumise jälgimise kohustus on asutusel, siis koostab asutus ise

lootusetuks tunnistamise võttes aluseks asutuses olevad andmed. Kinnitatud taotluse

saamisel kannab keskus lootusetud nõuded bilansist välja. Lootusetuks saab arvata ainult

varem ebatõenäoliselt laekuvaks arvatud nõudeid.

18.8. Lootusetu nõude laekumise korral võetakse see arvele tuluna.

18.9. Maade erastamisel tekkinud järelmaksunõuete ja hoonestusõiguse tasu nõuete üle

peetakse analüütilist arvestust MaaIS tarkvaras, täpsemad reeglid on toodud eeskirja

peatükkides 25–27.

19. Ettemakstud tulevaste perioodide kulude arvestus

19.1. Üldjuhul ettemakseid ei tehta. Ettemakset kasutatakse, kui seda ei ole võimalik

lepingutingimuste kokkuleppimisel ära jätta.

19.2. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud kantakse arve eest tasumisel kohe kuluks kui arve

summa käibemaksuta on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist.

19.3. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud periodiseeritakse majandusaasta jooksul

tekkepõhises perioodis lähtuvalt summa olulisusest kas igakuuliselt, kord kvartalis või

kord aastas.

19.4. Põhivara soetamisega kaasnev käibemaksu ettemaks kajastatakse kuluna kontol 60100200

ettemaksu tegemise kuupäeval.

19.5. Teenuste ja kaupade soetamisega kaasnev käibemaksu ettemaks kajastatakse kuluna

kontol 60100000 ettemaksu tegemise kuupäeval.

20. Varude arvestus

20.1. Varude üle raamatupidamisarvestust ei peeta. Mitmesugused igapäevase töö tarbeks

soetatud varud, sh kontoritarbed, trükised, remondi- ja hoolduse materjalid jms

kajastatakse soetamise kuupäeval tegevuskuludes.

16

20.2. Kui asutused peavad vajalikuks hoiukohtades olevate varude koguselist arvestamist,

kasutavad nad selleks asutuse põhitegevuse infosüsteemi või vajadusel muid andmete

kajastamise süsteeme. Varude arvestamise korra kehtestab vajadusel asutus.

21. Tegevuskulude arvestus

21.1. Palgaarvestus

21.1.1. Keskuses palgaarvestuse aluseks olevate dokumentide koostamise ja edastamise

töökorraldus on määratud toimemudelis (vt punkt 2.6).

21.1.2. Palgaarvestuse aluseks on personaliarvestuse moodulisse sisestatud andmed

asutuste poolt esitatud või RTIP-i keskkonnas koostatud alljärgnevatelt

dokumentidelt:

 asutuse koosseisunimestik ametikohtade ja nendele vastavate palgamääradega;

 töötajate andmed;

 haldusaktid lisatasude, toetuste, preemiate ja muude väljamaksete kohta;

 võlaõiguslikud lepingud;

 haldusaktid töötajate puhkuse ja muudel alustel töö- või teenistussuhte

peatamise kohta;

 töövõimetuslehed;

 töö- või teenistuslähetuse käskkirjad;

 töötajate palgakuludele määratud arvestusobjektid vastavalt asutuse

aruandluse vajadusele;

 tööaja arvestuse aluseks olevad tööajatabelid koostatakse personaliarvestuse

moodulis automaatselt eelpool nimetatud dokumentidel kajastatud andmete

alusel;

21.1.3. Tööajatabelite kinnitamist asutuse poolt ei teostata. Palgaarvestust teostatakse

vastavalt õigusaktidele ja asutuste palgajuhenditele.

21.1.4. Palga väljamaksed toimuvad arvestuskuul ja kantakse töötajate pangakontodele

kuu viimasel tööpäeval. Töötajatele saadetakse e-postiga teatis temale

väljamaksmisele kuuluvate summade ja kinnipidamiste kohta.

21.1.5. Puhkusetasu kantakse töötaja pangakontole üldjuhul koos kuu palga väljamaksega

või hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Vastavalt kokkuleppele

võib rakendada erinevat puhkusetasu väljamakse tähtaega, kuid see ei tohi olla

hilisem kui puhkuseperioodile järgnev esimene palgapäev.

21.1.6. Palgast teostatakse kinnipidamisi vastavalt õigusaktidele ja vabatahtlikke

kinnipidamisi asutuse kulude hüvitamiseks. Kinnipidamiste kohta saadetakse

palgaarvestusele andmed asutusest.

21.1.7. Palgaarvestusest koostatud palgamaksete failid SAP-is koostab iga palgaarvestaja

oma arvestusel oleva palgaala kohta ja teostab failide võrdluse palgalehtede

väljamaksete summadega.

21.1.8. E-riigikassase impordib kõik palgafailid raamatupidaja. SAP-ist E-riigikassasse

makse saatmise kinnitab teine raamatupidaja, kellel on maksete edastamise õigus.

21.2. Tööjõukulude arvestus

17

21.2.1. Palgakulu ja arvestatud maksukulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest

kulu arvestati ja kajastatakse asutuse eelarveüksuse koodiga ja vajadusel jaotatuna

arvestusobjektide lõikes. Samuti kajastatakse ka töötasust kinnipeetud maksud ja

väljamaksmisele kuuluvad summad.

21.2.2. Puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse, mille

eest see oli arvestatud.

21.2.3. Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustus

hinnatakse ümber üks kord aastas aastaaruande koostamisel. Puhkusetasu ja

sellega seotud maksukohustuse korrigeerimine kajastatakse kontol 20201000 ning

ettesaadud puhkusepäevad kajastatakse kontol 103930. Väljamaksmata

puhkusetasude kohustuse arvestuse aluseks on SAP-i aruanne ette saadud või

saamata puhkusepäevade kohta.

21.2.4. Erisoodustuste kulud arvestatakse töötajatele hüvede saamise perioodil

(tekkepõhisuse alusel) või töötajatele väljamaksete tegemisel.

21.2.5. Erisoodustuste maksud arvestatakse tekkepõhisuse alusel samas kuus kui arvestati

erisoodustuse kulud.

21.2.6. Erisoodustuste kulu arvestatakse kulukonto rühmas 505 ja samadel kontodel

kajastatakse ka käibemaksukulu.

21.3. Majandamiskulude arvestus

21.3.1. Majandamiskulud kajastatakse vastavalt majanduslikule sisule. Kulude jaotamisel

kasutatakse asutuse poolt määratud arvestusobjektide koode. Kulude majandusliku

sisu määramisel lähtutakse kontoplaani kasutusjuhendist.

21.3.2. Kui üks riigiraamatupidamiskohustuslase asutus finantseerib teise asutuse kulusid,

antakse edasi kulud või vara vastavale asutusele, kes neid kaupu, teenuseid või

muid hüvesid sai (vt punkti 11.2).

22. Põhivara arvestus

22.1. Varade arvestamise korraldamine MKM-is ja asutustes on reguleeritud ministri poolt

kinnitatud riigivara valitsemise korraga ministeeriumi valitsemisalas. See on aluseks

asutustes kehtestatavatele varade arvestamise kordadele.

22.2. Põhivara arvestuses SAP-is põhivarad grupeeritakse klassidesse ning igale klassile

omistatakse numbriseeria. Põhivara klass määrab, millistele kontodele tehakse põhivaraga

seotud kanded. Igale klassile on määratud kasulik eluiga, mida on võimalik vara kaardi

loomisel muuta.

22.3. Lõpetamata ehitustöid ja pooleliolevaid soetusi kajastatakse poolelioleva põhivara klassis

eraldi kaartidel.

22.4. Kui olemasolevale põhivarale lisatakse parendusi, siis kajastatakse neid üldjuhul samal

põhivara kaardil.

22.5. Põhivara võetakse arvele kogumina (nt mööbel komplektina jms), kui see moodustab

ühesuguse kasutuseaga terviku.

18

22.6. Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinev kasutusiga, võetakse komponendid eraldi

arvele. Kui vastavad komponendid kuuluvad samasse varaklassi, võetakse need arvele

alamvara kaartidel (peavara komponentidena).

22.7. Maa maksumusse ei kapitaliseerita ostutehingult tasumisele kuuluvat riigilõivu.

Riigilõivusid kajastatakse raamatupidamisarvestuses kontol 601070-riigilõivukulu.

Riigilõivude tasumiseks tehakse MTA-s olevale lõivude ettemaksukontole ettemaks, mis

kantakse kohe kuluks. Aasta lõpus võetakse oluline kasutamata summa kuludest välja

ettemaksu kontole.

22.8. MARU peab arvestust ministeeriumi valitsemisalas olevate riigimaade üle, mille valitseja

poolt volitatud asutuseks MARU on. Maade arvestust peetakse riigi kinnisvararegistris

RKVR.

22.9. Osalusi avaliku sektori ja sidusüksustes kajastatakse kontorühmas 150, lähtudes RTJ 11 ja

üldeeskirja peatükk 9 nõuetest. Osalusi olulise mõju all olevates tütar- ja sidusettevõtjates

kajastatakse alates 01.01.2016 tuletatud soetusmaksumuses.

23. Põhivarade amortisatsiooni arvestus

23.1. Uute varade korral määratakse üldjuhul põhivaradele eeldatav kasulik eluiga alljärgnevalt:

Hooned ja hoonete osad 50 aastat

Eluhooned 50 aastat

Muud rajatised 20 aastat

Masinad ja seadmed 5–15 aastat

Transpordivahendid 5–30 aastat

Info- ja kommunikatsiooniseadmed 2,5-6 aastat

Muu amortiseeruv põhivara 2–10 aastat

Tarkvara 3–10 aastat

23.2. Eeldatava kasuliku eluea iga konkreetse vara puhul, mille eluiga on punktis 23.1

kehtestatud vahemikuga või muu olulise erinevuse tõttu, määrab asutuse vara tundev

spetsialist. Eeldatavat kasulikku eluiga on õigus täpsustada lähtudes konkreetse vara

kasulikust elueast, mida hinnatakse asutuses kasutusel olnud samalaadse vara soetamisel

või saamisel. Ümberhinnatud varade järelejäänud eluiga määratakse ümberhindluse

käigus.

23.3. Eeldatavat järelejäänud eluiga hinnatakse parenduste arvele võtmisel ja inventuuride

käigus. Kui ilmneb, et vara järelejäänud eeldatav eluiga on oluliselt erinev esialgu

hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi.

23.4. Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist

netorealiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest

kõrgem.

24. Põhivara parendused, ümberhindlus, müük ja üleandmine ning mahakandmine

24.1. Parendused lisatakse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad põhivara

mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele – maksumus on alates põhivara arvele

19

võtmise piirmäärast ning eeldatav kasulik eluiga on üle ühe aasta.

24.2. Kui põhivarale tehtud kulutused on jooksva hoolduse või remondi iseloomuga, siis

kajastatakse neid perioodi kuludena. Varuosad, mille eeldatav kasutusiga on rohkem kui

üks aasta või mida saab kasutada ainult konkreetse põhivara objekti juures, käsitletakse

samuti materiaalse põhivarana.

24.3. Kui parenduse käigus vahetati välja oluline osa põhivarast, kantakse bilansist välja

vahetatud osa soetusmaksumus ja kulum.

24.4. Põhivara ümberhindlusena võetakse arvele peremehetuks tunnistatud vara ja

maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis

arvestanud. Maad hinnatakse ümber ümberhindluse läbiviimise ajal kehtinud maa

maksustamishinna alusel. Enne üleandmist riigi äriühingute aktsiakapitali suurendamiseks

hinnatakse põhivara vastavalt üldeeskirja paragrahvis 18 kajastatud põhimõtetele.

24.5. Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810–3813, kui vara müüdi tasu

eest.

24.6. Põhivara mahakandmine toimub kooskõlas riigivaraseaduse ja punktis 22.1 viidatud

riigivara valitsemise korrale MKM-i valitsemisalas.

25. Maade järelmaksunõuded

25.1. Maade järelmaksunõuetena kontol 10325010 ja pikaajaliste järelmaksunõuetena kontol

15325010 kajastatakse järelmaksuga maade ja korterialuste maade erastamise nõuded.

Nõuded võetakse arvele maa ostu-müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel.

25.2. Pärast maa ostu-müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu sõlmimist peab lepingu

andmed kajastama vastavas infosüsteemis vastavalt MaaIS andmekogu põhimäärusele.

25.3. Uutest jooksval kuul sõlmitud lepingutest tulenevad järelmaksunõuded võetakse bilansis

arvele vähemalt üks kord kuus kuu viimase kuupäeva seisuga.

25.4. Järelmaksunõuete bilansis arvele võtmise aluseks on sõlmitud lepingud.

25.5. Järelmaksuga erastamisel maksab ostja tasumisele kuuluvalt summalt intressi kümme

protsenti aastas, maareformi seaduse § 223 lõikes 4 sätestatud juhul viis protsenti aastas.

Maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtajaks tasumata summalt viivist 0,05% iga

tasumisega viivitatud päeva eest maksetähtajale järgnevast päevast arvates. Intressi- ja

viivisetulu kajastatakse kassapõhiselt.

25.6. Pankroti või äriühingu üldkoosoleku likvideerimisotsuse väljakuulutamisega lõpetatakse

intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Saneerimisel oleva

asutuse viivise arvestus peatatakse saneerimisseaduse § 11 lõike 2 alusel kuni

saneerimiskava kinnitamiseni.

25.7. Järelmaksu graafiku mittetäitmisest tekkinud võlgnevuse korral vähendatakse ostja

võlgnevust maksete sooritamisel alljärgnevas järjekorras: esimesena vähendatakse ostja

võlgnevust viivise, teisena leppetrahvi, kolmandana intressi ja viimasena ostuhinna osas,

välja arvatud juhul, kui varem sõlmitud lepingus on sätestatud teisiti või võlg on välja

20

mõistetud kohtuotsusega. Kohtuotsuse alusel väljamõistetud nõude puhul peatatakse

viivisearvestus ja ostja võlgnevust vähendatakse otsuses sätestatud nõude liikide

summades.

25.8. Vähemalt kümme protsenti maa ostuhinnast peab tasuma enne müügilepingu sõlmimist.

Maa müügihinna osalisel või täielikul tasumisel enne müügilepingu sõlmimist

kajastatakse laekunud summa ettemaksena, lepingu sõlmimisel kantakse ettemaks maa

müügituludesse. Kui hiljem selgub, et ostja on tasunud ostuhinnast rohkem või

tunnistatakse kehtetuks erastamine, mille eest on tasutud, tagastatakse ostjale

enammakstud summa.

25.9. Lepingujärgse järelmaksunõude osalise ennetähtaegse tasumise korral vähendatakse

nõude pikaajalist osa maksegraafiku lõpust. Ennetähtaegseks makseks loetakse summa,

mis ületab järgmisel maksetähtajal tasumisele kuuluvat summat koos intressiga.

Järgnevaid tasumisi arvestatakse vastavalt maksegraafikule ning aastas tasumisele

kuuluvat summat ümber ei arvutata.

25.10. Ennetähtaegselt tasutud summalt intresse ei arvutata.

25.11. Maareformi seaduse §-s 223 sätestatud soodustuste rakendamisel maa väljaostuvõla

kustutamiseks kajastatakse see kuludes antud toetusena füüsilistele isikutele ja

järelmaksunõude vähendamisena.

25.12. Väljaostuvõla kustutamist soodustuste tõttu alustatakse järelmaksu graafikus fikseeritud

viimasest maksetähtajast. Kui väljaostuvõlg on väiksem kui kustutatav summa,

kajastatakse kustutatav summa järelejäänud järelmaksunõude vähendamisena ning

enammakstud summa tagastatakse. Kui müügihind on väiksem kui seadusest tulenev

kustutussumma, tagastatakse ainult maa müügihinnale vastav summa.

25.13. Enammakstud summa tagastamise aluseks on erastaja esitatud taotlus.

25.14. Järelmaksunõuete liikumise kohta koostatakse iga päev vastavas MaaIS-s

raamatupidamiskanded, mis edastatakse elektrooniliste kanalite kaudu

majandustarkvarasse kord kuus koondkandena hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 14.

kuupäevaks. Samaks kuupäevaks esitatakse keskuse finantsarvestuse osakonna MKM-i

valitsemisala talituse juhatajale informatsioon riigikassas maa järelmaksunõuete

erikontole laekunud kogusummast ja kuu jooksul toimunud liikumistest maa

järelmaksunõuete kontodel (s.h nii nominaal kui ebatõenäolised nõuded ning

ebatõenäoliste nõuete kulu informatsioon). Aasta lõpus esitatakse keskuse finantsarvestuse

osakonna MKM-i valitsemisala talituse juhatajale täiendav informatsioon nõuete

muutustest rahavookoodide alusel.

26. Pikaajaliste järelmaksunõuete diskonteerimine

26.1. Pikaajalised järelmaksunõuded kajastatakse nõude nüüdisväärtuses. Järelmaksunõuete

intressitulu kajastatakse kontol 65801000.

26.2. Aruandeaasta lõpu seisuga tehakse pikaajalistelt järelmaksunõuetelt intressiarvestus ja

diskonteerimine, millest on maha arvestatud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud

nõuded.

21

26.3. Enne intressiarvestust ja diskonteerimist peavad olema kajastatud allahindlused ja

korrigeeritud järelmaksunõuete lühi- ja pikaajaline osa.

26.4. Intressitulu arvestamisel korrutatakse eelmise aasta pikaajaliste järelmaksunõuete

kontogrupi 1532 saldo Üldeeskirja § 36 lõikes 4 sätestatud diskontomääraga.

26.5. Pikaajalised järelmaksunõuded diskonteeritakse, lähtudes aruandeaasta lõpu seisuga

pikaajaliste järelmaksunõuete summadest ja nende maksetähtaegadest järgmise valemiga:

PV= C1 / (1 + i) + C2 / (1 + i)2 + C3 / (1+i)3 + … Cn / (1 + i)n, kus: PV = nüüdisväärtus;

C1 kuni Cn = igal aastal tasumisele kuuluv tõenäoliselt laekuvaks hinnatud pikaajaliste

järelmaksete summa; n = aastate arv rahasumma laekumiseni; i = diskontomäär.

26.6. Diskonteeritud summa ja nominaalväärtuse vahe peab kajastuma aasta lõpu seisuga konto

15325110 saldos. Diskonteeritud väärtuse muutus kajastatakse kontol 65801000.

27. Maade järelmaksunõuete hindamine

27.1. Maade järelmaksunõuete tasumise maksetähtaegadest kinnipidamist kontrollitakse nõuete

maksetähtaegade järel ning tähtajaks tasumata nõude kohta saadetakse võlgnikule liht- või

tähtkirjaga meeldetuletus hiljemalt kontrollitavale kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

27.2. Meeldetuletus peab sisaldama täiendavat maksetähtaega, mis on maksimaalselt 30

kalendripäeva, ja rakendatavaid sanktsioone järelmaksunõude mittemaksmise korral.

27.3. Kui võlgnik ei ole tasunud võlgnevust pärast tähtkirjaga saadetud meeldetuletuses

märgitud tähtajaks, võetakse tarvitusele abinõud võla sissenõudmiseks. Sissenõudmine

toimub kogu väljaostuvõla ulatuses lepingus sätestatud korras täitemenetluse seadustiku ja

maareformi seaduses sätestatud nõuete kohaselt või tähtajaks tasumata võla puhul

tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt.

27.4. Bilansipäeva ja hüpoteegiga tagatud kinnisasja võõrandamisel võla üleandmise kuupäeva

seisuga hinnatakse järelmaksunõuete laekumise tõenäosust ja kajastatakse allahindlused.

27.5. Iga järelmaksunõude laekumise tõenäosust hinnatakse eraldi. Nõude hindamisel võetakse

arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järel kuni aruande

(saldoandmiku) koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise

tõenäosust.

27.6. Asjaolud, mille alusel hinnatakse järelmaksunõuete laekumise ebatõenäolisust, on:

1) võlgnikule on saadetud meeldetuletuskiri ja võlg ei ole tasutud ettenähtud tähtajaks;

2) võlausaldaja on esitanud ostja vastu hagiavalduse;

3) võlgniku vastu on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või välja kuulutatud

pankrot või likvideerimine;

4) maksetähtajast on möödas rohkem kui 365 päeva;

5) muud selgunud asjaolud, mis viitavad sellele, et ostja on muutunud maksejõuetuks.

27.7. Järelmaksunõude ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisel hinnatakse alla nii nõude lühi- kui

ka pikaajaline osa.

27.8. Järelmaksunõude ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse aktiga, mille allkirjastab

22

koostaja ja kinnitab keskuse finantsarvestuse osakonna MKM-i valitsemisala talituse

juhataja.

27.9. Kui järgmisel perioodil selgub, et varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate

järelmaksunõuete summa kohta on muutunud, kajastatakse see hinnangu muutuse

perioodis kulu muutusena. Hinnangu muutus vormistatakse aktiga. Kui ebatõenäoliseks

hinnatud võlakohustus antakse üle uuele omanikule, siis uue omaniku nõudeid ei hinnata

ebatõenäoliseks, kuna üleandmise eelduseks on vastuvõtja maksejõulisus.

27.10. Ebatõenäoliseks arvatud järelmaksunõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu

vähendamist perioodis, mil laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda

kui selle kontrakonto saldot.

27.11. Asjaolud, mille alusel hinnatakse järelmaksunõuete hindamist lootusetuks:

1) pankroti- või likvideerimismenetluse lõppemine, kus väljamaksed on tehtud kogu

ulatuses kõigile võlausaldajatele ning realiseeritud vara polnud piisav kõigi

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks;

2) pärimismenetluse lõppemine, kus loobutakse nii varast kui sellega seotud kohustusest

riigi kasuks;

3) isiku pankroti väljakuulutamise järgselt nõuete struktuuri korrastamine;

4) täite- või võlamenetlusse pöördumise tähtaegade aegumine.

27.12. Järelmaksunõuete lootusetuks kandmise akti vormistab MARU spetsialist. Akt

allkirjastatakse MARU riiginõuete spetsialisti ja asutuse juhi poolt, ning keskuse

finantsarvestuse osakonna MKM-i valitsemisala talituse juhataja ja raamatupidaja poolt.

Akti kinnitamise järgselt teostatakse vajalikud kanded MaaIS infosüsteemis. Lootusetuks

hinnatud nõude laekumisel taastatakse nõue tegelikult laekunud summa ulatuses.

28. Väheväärtusliku vara arvestus

28.1. Väheväärtusliku vara arvestust peetakse üldjuhul asutustes RTIP-i varade moodulis

juhindudes riigivara valitsemise korrast MKM-i valitsemisalas. Varade mooduli

kasutusele võtmiseni peetakse arvestust SAP-is või asutuste muudes infosüsteemides.

28.2. Väheväärtusliku varana võetakse arvele varaobjektid soetusmaksumusega üldjuhul alates

1000 eurost kuni põhivara arvele võtmise piirmäärani. Asutus võib võtta arvele ka

väiksema väärtusega vara, kui ta peab vara olemasolu ja paiknemise informatsiooni

oluliseks.

29. Kohustiste arvestus

29.1. Võlad tarnijatele

29.1.1. Võlad tarnijatele kajastatakse raamatupidamisarvestuses eelarveüksuste,

toetuste/grantide ja eelarveliikide lõikes.

29.1.2. Võlad tarnijatele perioodi kulude eest kajastatakse kontol 20100000.

29.1.3. Võlad tarnijatele põhivara soetamise eest kajastatakse kontol 20101000. Põhivara

soetuse ostuarvel kajastatud käibemaksukulu arvestatakse samuti kontol 20101000

ja kantakse kuluna kontole 60100200.

23

29.2. Võlad töötajatele

29.2.1. Töötasu võlgnevus kajastatakse kontol 20200000, kanded kontole tehakse SAP-i

palgaarvestuse moodulist.

29.2.2. Kolmandate isikute kasuks töötajatelt kinnipeetavad summad kajastatakse kontol

20209000, kanded kontole tehakse SAP-i palgaarvestuse moodulist.

29.2.3. Kohustised oma töötajale lähetus- ja majanduskulude eest kajastatakse kontol

20205000, kanded tehakse aruandvate isikute majanduskulu või lähetuskulu

aruannete põhjal. Asutused kehtestavad teenistus- ja töölähetuste korra, milles

nähakse ette aruannete vormistamise ja esitamise korraldus.

29.3. Viitvõlana kontol 203290 kajastatakse aruande koostamise ajaks puuduvate ostuarvete

summad. Kui summa ei ole täpselt teada, arvestatakse viitvõlgnevus ligilähedaselt,

kasutades eelneva perioodi tegelikku kulu või lepingus ettenähtud summat.

30. Maksude arvestus ja deklaratsioonide koostamine

30.1. Maksukohustisena kajastatakse väljamaksekuul deklareeritud maksukohustised.

Maksudeklaratsioon TSD koostatakse kõikide asutuste kohta ühine, kuna MKM koos

asutustega on üks maksukohustuslane. TSD koostatakse SAP-is.

30.2. Asutused on kas käibemaksukohustuslased või piiratud käibemaksukohustuslased

30.3. Käibedeklaratsioonid koostatakse iga asutuse kohta eraldi võttes aluseks asutuse tulude

arvestuses kajastuvad eelarveüksuste koodid, mille alusel kajastatakse sisendkäibemaksu,

pöördkäibemaksu ja arvestatud käibemaksu kanded raamatupidamisarvestuses.

30.4. Käibemaksu õigeks kajastamiseks ja käibedeklaratsioonide koostamiseks kasutatakse

kannetes SAP-is avatud erinevaid käibemaksukoode.

30.5. Maksude tasumisel kasutatakse ettemaksukontode jääkide vahekontot 10379900.

Maksude tasumise raamatupidamiskannete tegemisel kasutatakse eelarveüksuste koode ja

igale asutusele maksuametis määratud viitenumbrit.

30.6. Maamaks kajastatakse kuludes maksutähtaja saabumisel.

31. Eraldiste arvestus

31.1. Eraldisi hinnatakse iga aasta lõpu seisuga.

31.2. Eraldised kohtuprotsesside suhtes kajastatakse bilansikontodel 20600000 lühiajaline osa

ja 25600000 pikaajaline osa.

31.3. Edasikindlustajate osa garantiikohustuste tagamises kajastatakse Kredex

Krediidikindlustuse AS kvartaalse aruande alusel kontodel 20601100 (lühiajaline osa) ja

25601100 (pikaajaline osa).

24

32. Põhi- ja väheväärtuslike varade ja varude inventeerimine

32.1. Põhi- ja väheväärtuslike varade ning varude inventuuri läbiviimisel juhindutakse riigivara

valitsemise korrast MKM-i valitsemisalas. RTIP-i varade moodulis kasutatakse

inventeerimiseks loodud võimalusi.

32.2. Inventeerimiseks moodustatakse asutuse juhi käskkirjaga inventuurikomisjon, mis

koosneb esimehest ja vähemalt 2 liikmest, kes ei ole inventeeritavate varade eest

vastutavad. Varade eest vastutav isik osaleb inventeerimiskomisjoni töös selgituste

andjana.

32.3. Varasid ja varusid inventeeritakse üldjuhul nende asukoha ja vastutavate isikute kaupa.

32.4. Asutused, kes peavad bilansivälist arvestust varude üle, üldjuhul inventeerivad ka neid.

32.5. Inventeerimisel määratakse varade tegelik kogus kindlaks nende ülelugemise või

mõõtmise teel. Varade ülelugemise andmed fikseeritakse ettetäidetud

inventeerimisnimestikes, mille kinnitavad kõik komisjoni liikmed ja vastutav isik.

32.6. Inventeerimiskomisjon vastutab inventuuri õigeaegsuse ja läbiviimise korrast

kinnipidamise eest, kontrollitavate väärtuste tegelike jääkide kohta andmete

inventeerimisnimestikesse kandmise täielikkuse ja täpsuse eest.

32.7. Inventuuri tulemused vormistatakse aktiga, mille kinnitavad kõik komisjoni liikmed ja

varade eest vastutav isik. Aktis tuuakse välja:

32.7.1. kasutamiskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses

mitteolev vara ja selle võimalik netorealiseerimismaksumus;

32.7.2. vara hinnanguline järelejäänud eluiga, kui see on oluliselt erinev arvestuslikust

järelejäänud elueast.

32.8. Inventuuriakti põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja järelejäänud

eluea muutmist aktid, mille põhjal koostab keskus põhivara korrigeerimiskanded ja

põhivara mahakandmise.

32.9. Inventuuris tuvastatud üle- või puudujäägi korral:

32.9.1. varade ülejääk võetakse arvele;

32.9.2. varade puudujäägi korral kantakse vara kuluks;

32.9.3. kuritarvitusest tingitud kahju kindlakstegemisel esitatakse materjalid asutuse poolt

pärast fakti tuvastamist uurimisorganitele.

33. Nõuete ja kohustiste inventeerimine

33.1. Nõuete ja kohustiste inventuuri teostab keskus. Inventuur viiakse läbi kooskõlas

üldeeskirja §-des 50–52 ja keskuse toimingute korras sätestatuga.

33.2. Saldokinnituskirju saadetakse klientidele (v.a eraisikud) alates olulisuse piirist 5000 eurot

kui nõue on saldokinnituskirjade saatmise ajaks laekumata ja kui makstähtaeg pole

inventuuri tegemise ajal veel saabunud. Tarnijatele (sh välistarnijatele ja

25

sihtfinantseerimise saajatele) saldokinnituskirju ei saadeta kui need on tavapärased arved,

mis saldokinnituskirjade saatmise ajaks on juba tasutud või tasutakse maksetähtpäeval.

Sihtfinantseerimise nõuete ja saadud ettemaksete kohta saldokinnituskirju ei saadeta.

Sihtfinantseerimise ettemaksete (kontogrupp 1038) ja tagasinõuete (konto 103650) kohta

saadetakse saldokinnituskirjad alates 20 000 euro piirist (v.a avaliku sektori üksustele).

33.3. Avaliku sektori üksustele saldokinnituskirju ei saadeta, kuna nendega võrreldakse saldosid

saldoandmike infosüsteemis.

33.4. Saldokinnituskirjad klientidele koostatakse arvete lõikes, kasutades SAP-i standardvormi

ja saadetakse kogu valitsemisala kohta tervikuna, grupeerides need asutuste ja asutuste

arvete kaupa.

33.5. Nõuete ja kohustiste inventuuri tulemuste kohta vormistatakse aktid vastavalt keskuse

finantsarvestuse toimingute korrale. Asutused, kes peavad nõuete analüütilist arvestust

oma infosüsteemides, viivad läbi nõuete inventuuri iseseisvalt, koostavad inventuuri

võrdluslehed ja saadavad tulemused keskusele. Kui inventuuri tulemuste põhjal on

vajadus muuta raamatupidamisarvestuses kajastatud andmeid, siis edastatakse vastav info

asutuse poolt koos nõuete inventuuri tulemustega.

34. Sularahakassa inventuur

34.1. Korralise sularahakassa inventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest

moodustatud kaheliikmeline komisjon. Ootamatu sularahakassa inventuuri korraldab ja

viib läbi kaheliikmeline komisjoni, mille liikmetest vähemalt üks on finantsosakonna

teenistuja. Inventuuri juures osaleb kassaoperatsioonide eest vastutav isik.

34.2. Inventuuri tulemuste kohta koostatakse inventuuriakt, milles kajastatakse:

34.2.1. inventuuri läbiviimise kuupäev;

34.2.2. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

34.2.3. sularaha jääk ja erinevus võrreldes kassaraamatu andmetega;

34.2.4. komisjoni liikmete ja kassapidaja allkirjad.

35. Erakorralised inventuurid

35.1. Erakorralisi inventuure viiakse läbi:

35.1.1. materiaalselt vastutavate isikute vahetumise korral (välja arvatud puhkuste ja

haiguste asendamise ajal) üleandmise-vastuvõtmise päeva seisuga;

35.1.2. varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvituse, samuti väärtuste riknemise

(ujutus, põleng jms) kindlakstegemisel, viivitamatult nimetatud faktide selgumise

järel.

36. Bilansivälised kontod

36.1. Üldeeskirjas toodud bilansivälistele kontodele kogutakse informatsioon vastavalt konto

sisule ja esitatakse kord aastas detsembrikuu saldoandmikus.

26

37. Aruanded

37.1. Keskuse pool esitatakse riigi raamatupidamiskohustuslase kohta raamatupidamise

aruanded rahandusministri määrusega kehtestatud korras.

37.2. Statistiline ja muu perioodiline finants- ja personaliaruandlus esitatakse asutuste lõikes

vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

38. Seotud isikud

38.1. Seotud isikuteks loetakse:

38.1.1. kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks

loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;

38.1.2. sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 38.1.1

nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju.

38.2. Kõrgem juhtorgan ja tegevjuhtkond:

38.2.1. minister;

38.2.2. ministeeriumi kantsler ja asekantslerid;

38.2.3. asutuste juhid.

38.3. Kui asutuse poolt teostatud tehingu osalised on seotud isikud ja tehing ei vasta

õigusaktidele või asutuses dokumentidele seatud üldistele nõuetele või ei ole sõlmitud

turutingimustel, siis asutused esitavad keskusele algdokumendi koos vastavasisulise

kommentaariga vastavalt teadaolevatele andmetele. Keskus kajastab tehingut vastavalt

üldeeskirja §-le 491.

27

Lisa 1 E-riigikassa kontod

E-riigikassas MKM-i kontode nimekiri

2900073025 Riigilõivud – Tüübikinnitustunnistuse väljastamine,

muutmine ja pikendamine - TTJA

2900073203 Riigilõivud – Lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavad

toimingud – TTJA

2900080034 Riigilõiv raudtee ja raudteeveeremi registrisse kandmise

eest – TTJA

29000080047 Riigilõiv ohutustunnistuse väljastamise, muutmise,

pikendamise eest – TTJA

2900080050 Riigilõivud – Meediateenuste seaduse alusel teostatavad

toimingud – TTJA

1200000029 Kulukonto MKM ühine

2800045496 Toetuste, tulude laekumine

Kehtivad lühiviitenumbrid, mis on seotud tulukontoga:

10616 MKM

10621 TTJA

11129 MARU

11130 MARU

2800082925 SFOS toetused

2800083186 Tööinspektsiooni sunnirahad

2800083212 MaaIS järelmaksunõuded – MARU

2800083225 MaaIS hoonestusõiguse (lühiviitenr 10264) ja

kasutusvalduse (lühiviitenr 10263) tasud – MARU

2800083050 Maaoksjon – MARU

2900073070 Riigilõivud – MKM nimemärgiste riikliku registri

toimingud

2900073083 Riigilõivud – Majandustegevuse registri toimingud

4100081750 Trahvid

28

2900080063 Riigilõivud – Elektroonilise Side Seaduse alusel

sagedustega seotud toimingud – TTJA

2900080092 Riigilõivud – Elektroonilise Side Seaduse alusel

numeratsiooniga seotud toimingud – TTJA

2900082346 Riigilõivud – TTJA pädevuses oleva ehitus- ja kasutusloa

taotluse läbivaatamine – TTJA

2900082391 Riigilõivud – Kemikaaliseaduse alusel teostatavate

tegevusloaga seotud toimingud – TTJA

2900082430 Riigilõiv ehitusvaldkonna majandustegevuse teate

esitamise ja raudteevaldkonna kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise eest – TTJA

2900072929 Maakatastriseaduse alusel teostatavad toimingud – MARU

2900082139 Riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade väljastamine –

MARU

29

Lisa 2 MKM valitsemisala asutused

Segmendi kood

SAPis

Asutuse nimi

N10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

N70 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

NC0 Tööinspektsioon

ND0 Riikliku Lepitaja Kantselei

NE0 Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise

Voliniku Kantselei

NF0 Maa- ja Ruumiamet